Kiri

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: min - KUM Teema: [EIS] Asutuse vastutusele on lisandunud uus dokument Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Teie asutuse vastutusele on lisandunud dokument: 17.1.1/25-0583/06 - Riigikantselei kiri Riigikogule. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1454663-7944-4925-9d1f-179492c89fe2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.11.2025 COM(2025) 838 final 2025/0358 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta {SWD(2025) 837 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta. Õigusakti eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele ühtlustatud, usaldusväärset ja kasutajasõbralikku digiraamistikku, et võimaldada turvalist identimist, autentimist ja andmevahetust, millel on täielik õigusjõud kõikjal ELis. Tehnoloogia ja ühiskonna hiljutist arengut arvesse võttes on vaja uut ühtlustatud digilahendust ettevõtetelt riigile suunatud ja ettevõtjatevaheliseks suhtluseks. Tehisintellekt, pilvandmetöötlus ja turvaline digitaalne identiteet arenevad enneolematu kiirusega ning mõjutavad äritegevust Euroopas: dokumendipõhiste protsesside asemel on nüüd rohkem kasutusel automatiseeritud ja andmepõhised protsessid. Näiteks leiavad 91 % kasvufirmadest, et digitehnoloogia on nende kasvu seisukohast kriitilise tähtsusega. Koostoimes ELi strateegiliste prioriteetidega – tagada konkurentsivõime, digisuveräänsus, lihtsustamine ja vaikimisi digitaalsed avalikud teenused – on need arengusuundumused kaasa toonud vajaduse paindlike lahenduste järele, mis võimaldaksid teha piiriüleseid äritehinguid usaldusväärselt ja suures mahus. Mario Draghi ja Enrico Letta hoiatasid oma aruannetes, et püsiv halduskoormus ja ühtse turu killustatus vähendavad märkimisväärselt Euroopa konkurentsivõimet, takistavad ELi ettevõtete kasvu ning suurendavad sõltuvust suure riskiga teenuseosutajatest. Avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele kättesaadav digitaristu on aga endiselt killustatud ning nõuetele vastavusega seotud ja aruandekohustused keerukad – enamik konsulteeritud sidusrühmadest tõi välja, et piiriülese koostalitlusvõime puudumine tekitab suurel määral liigset bürokraatiat. Kogu liidus kasutavad avaliku sektori asutused endiselt heterogeenseid digikeskkondi, mis piiravad piiriüleste avalike teenuste täielikku realiseerimist – e-valitsuse 2024. aasta võrdlusuuringust nähtub, et kui riigisisestele kasutajatele on internetis kättesaadavad 88 % avalikest teenustest, siis piiriülestel kasutajatel on digitaalne juurdepääs vaid 56 %-le nendest teenustest, ning et koostalitlusvõimega seotud tõkked on endiselt üks peamine tõhusat e-valitsust takistav tegur. Mitmes liikmesriigis tegutsevatele ettevõtjatele on konkurentsis püsimiseks oluline, et sellised toimingud nagu maksukohustuslasena registreerimine, lubade taotlemine või pakkumuste esitamine sujuksid tõrgeteta. Praeguse olukorra säilitamisega kaasnevad praktilised tagajärjed suurendavad koormust. Näiteks märkisid sidusrühmad, et on ainuüksi kestlikkusaruandluse kohustuste täitmiseks palganud kaks täistööajaga töötajat või kulutanud asjaomastele spetsialiseeritud konsultatsiooniteenustele enam kui 100 000 eurot. Lisaks kulub ettevõtjate hinnangu kohaselt ligikaudu 20 % tööajast nõuetele vastavusega seotud tegevuseks. Piiriüleses kontekstis nõuab see sageli käsitsi tehtavat või paberipõhist kontrolli, mis tekitab tehingutes viivitusi ja mitmekordistab halduskulusid. Need kulud on ebaproportsionaalselt suured eriti VKEde jaoks, kellel kulub nõuetele vastavusega seotud kohustuste täitmiseks märkimisväärselt ressursse, mida saaks muidu kasutada suure väärtusega strateegiliseks tegevuseks – Euroopa Investeerimispanga hinnangu kohaselt vähendab nõuetele vastavuse tagamine ettevõtetel üldiselt käivet 1,8 % võrra, kuid väiksematel ettevõtjatel 2,5 % võrra. Finantssektoris võivad ainuüksi põhimõtte „tunne oma klienti“ järgimiseks tehtavad menetlused kesta iga ärikliendi kohta 30–50 päeva ning iga toimik nõuab tundide viisi mitteautomaatset menetlemist. ET 1 ET  Avaliku sektori asutuste puhul takistavad struktuursed tõkked täielikku üleminekut tänapäevastele ligipääsetavatele digiteenustele ning ELi ühtse haldusruumi loomist. Kuigi avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas on märke küpsuse paranemisest, ei õnnestu praeguste suundumuste jätkudes saavutada Euroopa digikümnendi aruandes kehtestatud eesmärki, et 2030. aastaks oleksid kõik avalikud teenused kättesaadavad internetis. Selline stsenaarium vähendab skaleeritavust, suurendab halduskulusid ja aeglustab teenuste osutamist. Suhtluse digiteerimine tõhustab haldusmenetlusi, parandab teenuste osutamist ja võimaldab suunata avaliku sektori vahendeid ümber strateegilisemate ülesannete täitmisse. Tõendite kohaselt aitab avaliku sektori digipööre suurendada haldusasutuste töö tulemuslikkust tänu sellele, et teenuseid on võimalik laiendada ilma täiendavate eelarvevahenditeta või paigutada inimressursse ümber suurema väärtusega tegevustesse. Usaldusväärse standardkanali puudumine atribuudivahetust võimaldavaks ettevõtetelt riigile suunatud ja ettevõtjatevaheliseks suhtluseks vähendab jälgitavust ja turvalisust. Sageli jagatakse mandaate e-posti teel või ettevõtteportaalides, mis ei pruugi tagada autentsust ja suurendab avatust pettuste riskile; näiteks moodustab arvepettustega aastas teenitav kriminaaltulu Europoli ja EUIPO andmete kohaselt juba 26 miljonit eurot. Seega, kui füüsiliste isikute puhul on keskse tähtsusega privaatsus ja minimaalne andmete avalikustamine, siis ettevõtjate andmevahetus peab olema läbipaistev ja jälgitav, et toetada riskijuhtimist, nõuetele vastavuse tagamist ja pettuste ärahoidmist. EL on oma lihtsustamise tegevuskavas juba jõudnud olulise verstapostini Euroopa digiidentiteedi raamistikuga; see hõlmab kõrgtehnoloogilist, privaatsust soodustavat ja koostalitlusvõimelist e-identimise süsteemi, mis võimaldab kodanikel ja juriidilistel isikutel andmeid turvaliselt piiriüleselt jagada. Euroopa ettevõtluskukrute ettepaneku eesmärk on Euroopa digiidentiteedikukruid täiendada – sel eesmärgil on kavas kasutusele võtta turupõhine digivahend, mis on välja töötatud vastavalt konkreetsetele äritehingutega seotud vajadustele. Praegused lihtsustamiseks ja digitaliseerimiseks tehtavad jõupingutused on ajendatud liidu poliitilisest tegevuskavast. ELi strateegilises tegevuskavas aastateks 2024–2029, Euroopa Ülemkogu järeldustes ning konkurentsivõime kompassi käsitlevas komisjoni teatises on rõhutatud halduskoormuse vähendamise olulisust ning seatud sõnaselge eesmärk vähendada üldist koormust 25 % ja VKEde koormust 35 % võrra. Draghi ja Letta aruannete kohaselt on killustatus ja halduslik keerukus olulised takistused Euroopa konkurentsivõime seisukohast ning oma 2025. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus rõhutas president von der Leyen, et sisetõkked on ettevõtjatele endiselt suuremaks takistuseks kui välistõkked. 2025. aasta märtsis ja juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu taas kord vajadust sisse lõimitud lihtsuse järele ning 2025. aasta alguses märkis komisjon sõnaselgelt, et ettevõtluskukrute loomine on keskse tähtsusega Euroopa lihtsamaks ja kiiremaks muutmisel. Seda majanduslikku ja poliitilist tausta arvesse võttes aitab Euroopa ettevõtluskukrute ettepanek nõutavale lihtsustamisele kaasa järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamisega: – vähendada halduskoormust, ühtlustada nõuetele vastavuse protsesse ja parandada teenuste osutamist; – tagada, et ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on piiriülene juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele e-identimisele, mis vastab kasutajate vajadustele ja nõudlusele. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Euroopa ettevõtluskukrute ettepanek põhineb Euroopa digiidentiteedi raamistikuga (määrus (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul), mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1183) loodud ökosüsteemil ja täiendab seda. Euroopa ET 2 ET  ettevõtluskukrute eesmärk on täiendada Euroopa digiidentiteedi raamistikku selliste funktsioonide pakkumisega, mis on kohandatud avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate vajadustele, sealhulgas esindusõiguste ja volituste digitaalne haldus ning turvaline kanal ametlike dokumentide ja tõendite vahetamiseks ühtse kataloogi alusel. Tagatakse täielik koostalitlusvõime Euroopa digiidentiteedikukrutega. Ettepanekuga täiendatakse ELi äriühinguõiguse acquis’d ning selles tuginetakse Euroopa kordumatule tunnusele, mis on kooskõlas ELi äriühinguõigusega olemas kõigil osa- ja isikuühingutel (samuti tulevastel 28. režiimi äriühingutel). Peale selle tagab ettepanek ühilduvuse registrite sidestamise süsteemiga (BRIS), mis töötati välja kooskõlas äriühinguõigust käsitleva kodifitseeritud direktiiviga (EL) 2017/1132. Lisaks tagab ettepanek ühilduvuse tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BORIS), mis töötati välja kooskõlas kolmanda rahapesuvastase direktiiviga (EL) 2015/849. Omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse Euroopa kordumatut tunnust, millega identifitseeritakse kordumatult ELi äriühinguid ja teisi juriidilisi isikuid ning muid õiguslikke üksusi; see ei hõlma aga kõiki ettevõtjaid ega avaliku sektori asutusi, nagu üksikettevõtjad, iseenda tööandjad või avalik- õiguslikud institutsioonid. Euroopa ettevõtluskukrud laiendavad seda ökosüsteemi ning pakuvad usaldusväärset ja koostalitlusvõimelist vahendit kõigile nendele üksustele. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Käesolev ettepanek on osa liidu laiemast poliitilisest tegevuskavast, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet, vähendada halduskoormust ja kujundada välja digitaalselt integreeritud ühtne turg. Sellega aidatakse otseselt saavutada komisjoni ühtse turu strateegia eesmärke (st edendada ELis digipööret, et tagada ühtse turu optimaalne toimimine), samuti ellu viia ELi strateegilist tegevuskava 2024–2029, konkurentsivõime kompassi algatust, VKEde strateegiat kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks ning digikümnendi poliitikaprogrammi. Kõigi nende algatuste puhul on rõhutatud vajadust lihtsustamise, koostalitlusvõime ja vaikimisi digitaalsete avalike teenuste järele. Euroopa ettevõtluskukrute ettepanekuga aidatakse neid strateegilisi prioriteete ellu viia ning sel otstarbel pakutakse konkreetset vahendit, et muuta nõuetele vastavuse tagamine ja piiriülene suhtlus ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks. Peale selle tagab ettepanek vastastikuse täiendavuse järgmiste peamiste seadusandlike algatustega. – Ühtse digivärava ja selle alla kuuluva andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemiga rakendatakse ühekordsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad ametiasutused teistes liikmesriikides juba säilitatavaid andmeid taaskasutama, ilma et ettevõtjad peaksid esitama andmeid mitu korda. Euroopa ettevõtluskukrute ettepanekuga täiendatakse ühtset digiväravat ja andmete ühekordse küsimise tehnilist süsteemi ettevõtjate ja avalike haldusasutuste usaldusväärse identimise ja autentimise võimaluste ning turvalise andmevahetuskihi pakkumisega, et ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saaksid kontrollitud andmeid ja ametlikke tõendeid sujuval viisil piiriüleselt jagada ja taaskasutada. – ELi ringmajanduse tegevuskava keskne osa on digitaalne tootepass, mis nõuab turvalist juurdepääsu vastavus- ja kestlikkusandmetele. Kavandatavad Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad juriidilise isiku staatuse ning kõigi saadud juurdepääsuõiguste tõendamist, vastavusdeklaratsioonide allkirjastamist ja templiga kinnitamist ning tooteandmete turvalist ja kontrollitavat piiriülest vahetamist. ET 3 ET  – Koostalitleva Euroopa määrusega on kehtestatud avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime raamistik. Ettepanekuga täiendatakse seda raamistikku seeläbi, et ettevõtluskukrud toimivad usaldusväärse taristuna, mille haldusasutused saavad lõimida vaikimisi digitaalsete teenuste osutamisse; see aitab omakorda kõrvaldada tehnilised ja organisatsioonilised takistused. – Kavandatava ettepanekuga 28. režiimi kohta (äriühinguõiguse raamistik) tagatakse lihtsad, paindlikud ja kiired digilahendustel põhinevad menetlused äriühingute asutamiseks ja tegevuseks ning selleks, et meelitada ELi ligi investeeringuid. Sellega tagatakse, et Euroopa ettevõtluskukrutes saab kasutada selliseid digivahendeid nagu ELi äriühingu tõend ja ELi digitaalne volikiri. – Algatuse „Käibemaks digiajastul“ paketiga ajakohastatakse käibemaksuaruandlust, võetakse kasutusele kohustuslik piiriülene e-arveldamine ja tugevdatakse pettuste ärahoidmist. Ettevõtluskukrute ettepanek võimaldab käibemaksutõendite ja tehinguandmete turvalist salvestamist ja kontrollitavat vahetust, mis toetab omakorda reaalajas aruandlust ja usaldusväärset arveldamist. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114, milles on ette nähtud ELi tasandil meetmete võtmine, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Selleks et ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saaksid ühtsel turul tulemuslikul viisil osaleda, on keskse tähtsusega turvaline identimine, usaldusteenused ja kontrollitavate elektrooniliste tõendite tõrgeteta vahetamine. Siseturu toimimiseks peavad kõik avaliku sektori asutused, kes täidavad samaväärseid ülesandeid või osutavad võrreldavaid teenuseid, kohaldama norme ühetaoliselt ja järjepidevalt. Euroopa Liidu institutsioonid, organid ja asutused (liidu üksused) tegelevad sageli samasuguse tegevusega nagu riiklikud avaliku sektori asutused ning täidavad peamisi järelevalve- ja reguleerimisülesandeid. Seega on vaja, et nad aitaksid ühtse turu nõuetekohast toimimist toetada. Nende väljajätmine tooks kaasa regulatiivsed puudused, killustatuse ja normide ebaühtlase kohaldamise, mistõttu ei pruugi olla võimalik saavutada ettevõtluskukru eesmärki kaitsta siseturu usaldusväärsust, stabiilsust ja vastupidavust. Peale selle on lihtsustamine endiselt üks peamine tegur, mis aitab ELil täita kohustust tagada julgem, lihtsam ja kiirem liit. Konkurentsivõimeline ja hästi toimiv ühtne turg nõuab aktiivset osalust nii riigi kui ka ELi tasandi ametiasutustelt, kusjuures liidu ametiasutused peaksid selles osas eeskuju näitama. Sellele vastavalt peaksid liidu üksused Euroopa ettevõtluskukru kasutusele võtma ja seda kasutama, et lihtsustada ja tõhustada suhtlust ettevõtjatega. Praegu esineb liikmesriigiti erinevusi seoses sellega, kuidas ettevõtjaid idenditakse, volitusi kontrollitakse ning ametlikke andmeid ja dokumente digitaalsel kujul vahetatakse – see võib takistada põhivabaduste kasutamist või põhjustada märkimisväärseid konkurentsimoonutusi. Euroopa ettevõtluskukrute ettepanekuga pakutakse ühtlustatud lahendust ettevõtjate turvaliseks identimiseks ja andmevahetuseks, et kõrvaldada haldustõkked, ära hoida edasisi erinevusi ja tagada, et kõik ettevõtjad saaksid ELis võrdsetel tingimustel konkureerida. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel kogu liidus peaks olema võimalus kasutada üliturvalisi ja usaldusväärseid digiidentiteedilahendusi, sealhulgas peaks olema tagatud elektrooniliste ET 4 ET  tõendite ülekantavus, et neid tõendeid saaks kasutajasõbralikul ja tõhusal viisil kasutada kogu ühtsel turul. Neid vajadusi ei saa liikmesriigid piisaval määral täita üksi tegutsedes, kuna riigisisesed lahendused on oma ulatuse, mõju ja tehnilise ülesehituse poolest jätkuvalt killustatud. Seepärast on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, et kõik (nii riiklikud kui ka Euroopa tasandi) ametiasutused tunnustaksid ja kasutaksid samu koostalitlusvõimelisi lahendusi ettevõtjatega suhtlemiseks. Sellega tagatakse sidus regulatiivne keskkond ja välditakse paralleelseid menetlusi või ühildamatuid süsteeme, mis oleksid vastuolus eesmärgiga tagada lihtsustamine ja siseturu optimaalne toimimine. Olukord, kus ühes liikmesriigis välja antud digitaalseid mandaate ei ole alati võimalik uuesti kasutada või neile tugineda teises liikmesriigis, piirab asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust. Kui ettevõtjad on ebavõrdses seisus ainuüksi selle tõttu, kus nad on asutatud, toob see samuti kaasa konkurentsimoonutused. Liikmesriikides, kus menetlused on täielikult digitaliseeritud, saavad äriühingud end käibemaksukohustuslasena registreerida või tõendeid esitada vaid mõne päevaga ja soodsa hinnaga, samal ajal kui väiksema digitaliseeritusega riikides võib sama menetlus nõuda kulleriteenuste kasutamist või aeganõudvat mitteautomaatset kontrolli, milleks võib kuluda nädalaid ja mis ei lase töötajatel tegeleda produktiivse tegevusega. Vastavalt e- valitsuse 2024. aasta võrdlusuuringule on peamiste avalike teenuste digitaalne kättesaadavus ja kasutatavus liikmesriigiti väga erinev: EL 27 kümne parima tulemusega riigi keskmine üldine punktisumma on 87 punkti ja kümne halvima tulemusega riigi punktisumma 64 punkti, mis annab tunnistust sellest, et avalike teenuste digitaliseerimine on ELis endiselt ebaühtlane. Nende erinevuste tõttu on ka nõuetele vastavuse ja digitaliseerimise kulud erinevad, mis tekitab omakorda ebaproportsionaalset kahju VKEdele ja mikroettevõtjatele, kellel on seetõttu raske ühtsel turul konkurentsis püsida ja kasutada majanduslikke võimalusi (nt osaleda riigihangetes). Sekkumine ELi tasandil on kõige tõhusam viis, et taastada võrdsed võimalused, st luua ühine ühtlustatud raamistik, mille raames kõik ettevõtjad (olenemata suurusest või asukohast) saavad kasutada ühtset vahendit, et suhelda avaliku sektori asutuste ja partneritega kogu liidus. Haldustõkete kaotamisega ja ühetaoliste tingimuste loomisega suurendatakse Euroopa ettevõtluskukrute ettepanekuga õiguskindlust, usaldust ja konkurentsivõimet. Mis puudutab lisaväärtust, siis kõrvaldatakse Euroopa ettevõtluskukrutega dubleerimine ja vähendatakse nõuetele vastavusega seotud kulusid, parandatakse andmete kvaliteeti ja läbipaistvust, pakutakse usaldusväärsemat teavet avaliku sektori asutustele ja täiustatakse seega teenuste osutamist. Ettevõtjate, eeskätt VKEde jaoks tähendab see eeskätt seda, et nad saavad kokkuhoitud aja ja ressursid suunata innovatsiooni, majanduskasvu ja rahvusvahelisse laienemisse. Samal ajal aitab ühtlustamine ELi tasandil ennetada sõltuvust suure riskiga teenuseosutajatest, tugevdab elutähtsa taristu kerksust ja kinnistab liidu digisuveräänsust. Kui siseturust kaugemale vaadata, võib algatus samuti aidata tugevdada liidu üleilmset rolli usaldusväärsete digitaristute standardite kehtestajana ning seeläbi suurendada Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses. • Proportsionaalsus Algatus on proportsionaalne kavandatud eesmärkide suhtes, sest kohustused piirduvad sellega, mis on rangelt vajalik turvalise, ühtlustatud ja koostalitlusvõimelise raamistiku tagamiseks ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vaheliseks elektrooniliseks suhtluseks. Euroopa ettevõtluskukrute puhul ei nähta ette ühte ranget ärimudelit ega tehnilist lahendust, vaid raamistik, kus koostalitlusvõime on kombineeritud paindlikkusega, et soodustada konkurentsi ja innovatsiooni. ET 5 ET  Peale selle tasakaalustatakse avaliku sektori asutustele pandavaid kohustusi üleminekukorra abil – paindlikud rakendusperioodid annavad avaliku sektori asutustele piisavalt aega, et kohandada oma haldus- ja IT-süsteeme ning hoida ära katkestusi. Ettepanekuga ei looda uusi haldusmenetlusi, mida ettevõtjad või avaliku sektori asutused peavad järgima. Selle asemel tagatakse sellega ühtne usaldusväärne kanal liidu õiguses juba olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kuna tegemist ei ole sektoripõhise algatusega, ei mõjuta see kehtivate kohustuste sisu, vaid sellega pakutakse pelgalt välja vahend, et lihtsustada kehtivatele Euroopa ja riiklikele normidele vastavuse tagamist ning aidata samal ajal kaotada killustatus ja ebavõrdne kohtlemine ühtsel turul. Kasutuselevõtu- ja hoolduskulud jäävad ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kanda. Eeskätt on need seotud kaasamise, koolituse ja IT-süsteemide kohandamisega. Need kulud kaalub aga üles lihtsustatud protsessidest, dubleerimise vähenemisest ja suuremast õiguskindlusest saadav tõhususe kasv. Peale selle on koolituskuludeks (mis on kõige suuremad ühekordsed kulud) võimalik osaliselt toetust saada olemasolevatest liidu algatustest, mille eesmärk on edendada digipööret ja suurendada suutlikkust; see võib aidata koolitus- ja kohandamiskulusid vähendada. Ettepanek on proportsionaalne ka ettevõtjatele avalduvat oodatavat mõju silmas pidades. Samuti kasutatakse selles olemasolevat Euroopa kordumatut tunnust – see aitab vältida lisakulusid 18 miljoni äriühingu puhul. Euroopa ettevõtluskukrute kasutamisest tulenevast lihtsustamisest ja tõhususe kasvust saavad arvatavasti enim kasu VKEd ja mikroettevõtjad, kellele halduslik keerukus tekitab suurimat suhtelist koormust, võttes arvesse nii kulusid kui ka tööaega. See on täielikult kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega, sealhulgas ELi idu- ja kasvufirmade strateegia, eelseisva 28. režiimi ning Draghi aruandes esitatud soovitustega, kus rõhutati vajadust vähendada liigset bürokraatiat ja haldustõkkeid, et tagada VKEde konkurentsivõime ja majanduskasv. Eeskätt ei panda selle ettepanekuga kohustusi ettevõtjatele. Avaliku sektori asutused peavad võimaldama Euroopa ettevõtluskukru kasutamise konkreetseteks funktsioonideks ning tagama, et sellistel ettevõtjatel nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on võimalus ettevõtluskukkur kasutusele võtta ja saada kasu lihtsustatud menetlustest. See lähenemisviis vastab põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele“, sest see aitab vältida tarbetu regulatiivse surve avaldamist VKEdele. Iseenda tööandjad ja üksikettevõtjad saavad Euroopa ettevõtluskukrute puhul pakutavaid usaldusteenuseid (nagu turvaline sidekanal või e-allkirjad) kasutada ka Euroopa digiidentiteedikukru abil, ilma et nad peaksid hankima täiemahulise ettevõtluskukru. See tagab väiksemate ettevõtjate proportsionaalse kohtlemise, kuna neile ei lange liigset koormust. Algatus on proportsionaalne ka regulatiivset ülesehitust arvesse võttes, pidades silmas, et see põhineb kindlaksmääratud järelevalveasutuste tehtaval järelkontrollil ja teatamismenetlusel, mitte eelneva loa andmise menetlusel. See lähenemisviis tagab tõhusa järelevalve pakkujate üle ja nende vastutuse, ilma et see tooks kaasa tarbetuid haldusviivitusi või -kulusid; samas võimaldab see säilitada kõrgel tasemel usalduse ja turvalisuse. Kõiki neid elemente koos arvestades nähtub, et ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Ühendades selge ühisraamistiku innovatsiooni soodustava paindlikkusega, aitab see kõige tõhusamal viisil tegeleda nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste kiireloomuliste vajadustega. ET 6 ET  • Vahendi valik Asjaolu, et õigusaktiks on valitud määrus, on põhjendatud vajadusega tagada ühtne kohaldamisraamistik ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste turvaliseks identimiseks, autentimiseks ja tõendite vahetamiseks kogu ühtsel turul. Ainult vahetult kohaldatavate normidega on võimalik tagada, et Euroopa ettevõtluskukrud toimivad tõrgeteta kogu ühtsel turul ning et nende õigusjõudu tunnustatakse ja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ühtmoodi, mis on hädavajalik selleks, et kaitsta asutamise ja teenuste osutamise põhivabadusi, mis praegu on erinevate riigisiseste lahenduste ja menetluste killustatuse tõttu piiratud. Määruse vahetu kohaldatavus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 288 aitab vältida edasist õiguslikku killustatust ning tagada, et ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saavad kasutada ühtset vahendit samasuguse õiguskindlusega kogu liidus. Selleks et tagada kõigi seotud õigusaktide järjepidev kohaldamine ja võttes arvesse asjaolu, et Euroopa digiidentiteedi raamistik ise on kehtestatud määrusega, peaks ka käesolev ettepanek olema sama õigusliku vormiga. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Euroopa ettevõtluskukrute teemal korraldati konkreetsed sihtkonsultatsioonid, võttes arvesse, et need on spetsiaalselt mõeldud ettevõtetelt riigile suunatud ja ettevõtjatevaheliseks suhtluseks. Ajavahemikul 2025. aasta maist juunini toimus tagasisidekorje, mille tulemusena laekus peaaegu sada arvamust äriühingutelt, ettevõtjate ühendustelt, registripidajatelt, avaliku sektori asutustelt ja kodanikelt 17 liikmesriigist ja mitmest kolmandast riigist. Samuti korraldas komisjon uuringud, põhjalikud intervjuud ja mitu sihtotstarbelist tööseminari liikmesriikide, registripidajate, VKEde, tööstusharu esindajate ja usaldusteenuse osutajatega. Lisaks sellele tagasisidele saadi sisendteavet 2025. aastal peetud konverentsidelt ja sihtotstarbelistelt dialoogidelt sidusrühmadega. Konsultatsioonistrateegias keskenduti konkreetsetele küsimustele, mis on asjakohased ettevõtjate ja avaliku sektori asutuse seisukohast, sealhulgas tegevusnõuded, tehnilised integratsioonid, töövoogude optimeerimine ja aruandekohustuste lõimimine, võttes arvesse professionaalsete kasutajate tehnilisi ja praktilisi tingimusi. Sidusrühmad juhtisid tähelepanu sellele, et haldustegevuseks olemasolevad digivahendid ja kanalid on äärmiselt killustatud, eeskätt mis puudutab piiriülest andmevahetust; see põhjustab korduvat andmete esitamist ja halduskoormust. Koormust tekitavateks peeti mitmesuguseid haldustegevusi, eeskätt tegevusi, mis hõlmavad dokumentide vahetamist, nõuetele vastavuse tagamist ja kontrollimist eri liikmesriikides. Need tegevused on tihti aeganõudvad, korduvad ja võivad tekitada inimlikke eksimusi. Vastanud leidsid, et Euroopa ettevõtluskukrud võivad märkimisväärselt vähendada haldustoimingute maksumust ja keerukust. Kasuteguritena osutati muu hulgas kiirematele teenustele, andmete suuremale täpsusele ja tõhusamale piiriülesele tegevusele. Paljud sidusrühmad märkisid, et on valmis kasutusele võtma sellise pilvepõhise lahenduse nagu Euroopa ettevõtluskukrud, eeskätt kui see ühtlustab protsesse ja vähendab kulusid. Samal ajal väljendasid nad muret integreerimisega seotud probleemide pärast ja leidsid, et vaja on selgeid suuniseid ja tuge. Peale selle tegid sidusrühmad kindlaks mitmesugused kasutusjuhud ja kulude kokkuhoiu võimalused, sealhulgas automaatne identiteedi kontrollimine, nõuetele vastavuse ET 7 ET  protsesside ühtlustamine ning turvaliste piiriüleste tehingute võimaldamine. Võimalikku kasu kvantifitseeriti vastavalt haldusülesannete pealt kokkuhoitavale ajale ja mitteautomaatsete protsesside arvu vähenemisele. Konsultatsiooni tulemuste kohaselt on vaja ühtlustatud lähenemisviisi ettevõtjate identiteedi, esindamise ja nõuetele vastavuse osas. Muu hulgas soovitati, et kukrud peaksid olema tehnoloogianeutraalsed, paindlikud ja tulevikukindlad ning põhinema ühtlustatud standarditel ja protokollidel. Keskse tähtsusega on koostalitlusvõime, arvestades, et kukrud lõimitakse kehtivatesse raamistikesse, nagu Euroopa digiidentiteedikukkur, et tagada sujuvad piiriülesed toimingud. Kukrud peaksid põhinema kestlikel turupõhistel mudelitel ning tagada tuleks selged suunised ja tugi kasutuselevõtuks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele, võttes arvesse nende probleeme digivahendite kasutuselevõtul ning vajadust selgete praktiliste kasutusjuhtude järele. Sidusrühmadega konsulteerimise strateegia tagas kasulikud ülevaated ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadustest, probleemidest ja ootustest seoses Euroopa ettevõtluskukrutega. Järeldusi võeti määruse koostamisel arvesse, kusjuures professionaalsete kasutajate konkreetsete vajadustega arvestamiseks veenduti, et määrus tagaks tehnoloogianeutraalsuse ja tulevikukindluse, võimaldaks andmete turvalist kogumist äriregistritest ja muudest autentsetest allikatest ning tagaks suhtluse jälgitavuse, põhineks turupõhisel mudelil ning kohustaks avaliku sektori asutusi ettevõtluskukruid aktsepteerima, et lahenduse kasutuselevõtt oleks kogu ELis järjepidev ja tulemuslik. Samuti põhineb algatus 2021. aastal eIDASe määruse läbivaatamise kontekstis läbiviidud ulatuslikul avalikul konsultatsioonil, mille käigus koguti suures mahus tagasisidet digiidentiteedi- ja usaldusteenuste kohta. Selle konsultatsiooni tulemused on endiselt asjakohased ning aitavad mõista kasutajate ootusi seoses koostalitlusvõime, õiguskindluse, piiriülese kasutatavuse ja usaldusega. Seepärast ei korraldatud avalikku konsultatsiooni. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Käesoleva algatuse ettevalmistamisel tugines komisjon välistele eksperdiarvamustele. Lisaks korrapärasele teabevahetusele liikmesriikide ekspertide, äriregistri pidajate ja tööstusharu esindajatega sõlmis komisjon lepingud spetsialiseeritud konsultatsioonifirmadega, kes toetasid tõendite kogumist ja analüüsi. Need töövõtjad korraldasid sihtotstarbelisi intervjuusid ja uuringuid sidusrühmade seas, kogusid kvalitatiivset ja kvantitatiivset tagasisidet ning viisid läbi kulude-tulude analüüsi komisjoni talituste töödokumendi tarbeks. Nende töös olid abiks komisjonisisesed eksperdid. • Komisjoni talituste töödokument Käesoleva ettepaneku puhul tehti erand mõju hindamise nõudest, arvestades et Euroopa ettevõtluskukrud põhinevad otseselt poliitikavalikul, mida juba hinnati 2021. aastal Euroopa digiidentiteedi raamistiku puhul, kusjuures seda on kohandatud ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste konkreetseid asjaolusid ja vajadusi arvesse võttes. Seega lähtutakse ettepanekus 2021. aastal eelistatud valikust, st kogu liidus õigusjõudu omava ühtlustatud kukruraamistiku loomine, kuid see raamistik on kohandatud ametialaseks suhtluseks. Sellegipoolest koostati komisjoni talituste töödokument, kus on üksikasjalikult analüüsitud ettepaneku kulusid-tulusid. Dokumendis kirjeldatakse sekkumisloogikat (probleemid, nende põhjused ja eesmärgid) ja poliitikavalikut ning kvantifitseeritakse majanduslik mõju nii avaliku sektori asutustele kui ka ettevõtjatele; selleks lähtuti eri meetodite põhjal tehtud uurimistööst, sealhulgas avalike allikate, uuringu- ja intervjuuandmete, samuti teisestest allikatest pärit andmete kvantitatiivne ET 8 ET  ja kvalitatiivne analüüs (kogu teave meetodite kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendis). Selleks et saavutada eesmärk tagada lihtsustamine, vähendada halduskoormust ja pakkuda turvalist piiriülest elektroonilist suhtlust, peavad algatuse raames kõik avaliku sektori asutused ELis aktsepteerima Euroopa ettevõtluskukruid oma suhtluses ettevõtjatega, et võimaldada minimaalseid põhifunktsioone (identimine/autentimine; allkirjastamine / templiga kinnitamine; dokumentide ja ametlike teadete edastamine ja vastuvõtmine), millel on kogu ELis samasugune õigusjõud nagu paberipõhistel või kohapealsetel menetlustel. Õigusakt on tehnoloogianeutraalne ja turupõhine – sellega ei nähta ette ühte konkreetset tehnilist lahendust, see võimaldab kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi, mis ei piirdu üksnes ühise kihiga, ning sellega tagatakse koostalitlusvõime eIDASe usaldusteenuste ja autentsete allikatega. Poliitikavaliku mõju on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni talituste töödokumendi 3. lisas. Kulude-tulude analüüsi kohaselt kaasnevad otsesed aastased kulud nii ettevõtjatele kui ka avaliku sektori asutustele. Need jagunevad ühekordseteks kuludeks (koolitus, kasutuselevõtt, aktiveerimine ja IT-vahendite juurutamine, allhanke-/hankekulud) ja korduvkuludeks (litsentsitasud ja hooldustegevus). Kui ettevõtluskukrud saavutaksid oma täieliku potentsiaali ning nii avaliku sektori asutuste kui ka ettevõtjate puhul oleks kasutuselevõtu määr 100 %, oleksid hinnangulised kogukulud ja -tulud kokkuvõttes järgmised. 1. aasta (miljardites eurodes) 2. aasta (miljardites eurodes) Sidusrühm Arv ELis Netotul Netotul Kasu Kulud Kasu Kulud u u Avaliku sektori 95 825 19,13 7,32 11,81 19,13 1,15 17,98 asutused Ettevõtjad 32 721 957 205,82 60,67 145,15 205,82 27,23 178,59 Kokku 224,95 67,99 156,96 224,95 28,38 196,57 Mikroettevõtjate hulgas saaksid iseenda tööandjad ja üksikettevõtjad kasutada uuele sidekanalile juurdepääsuks ja ettevõtluskukru ökosüsteemiga suhtlemiseks oma Euroopa digiidentiteedikukrut, ilma et nad peaksid ostma täimahulise ettevõtluskukru. Kui lähtuda ELi praegustest turuhindadest, moodustaksid selle teenuse hinnangulised korduvkulud ligikaudu 45 eurot aastas, mis viitab sellele, et need ettevõtjad saaksid ökosüsteemiga ühenduse luua suhteliselt väikeste kuludega. Oluline on see, et netokasu suurusjärk sõltub sellest, mil määral ettevõtjad (ja eriti VKEd, kes moodustavad suurima osa ettevõtjatest) Euroopa ettevõtluskukruid kasutavad. Mida kõrgem on kasutusmäär, seda suurem on tõhusus, lihtsustamise ulatus ja kulude kokkuhoid kogu siseturul. Komisjoni talituste töödokumendis on analüüsitud mitut stsenaariumi – juba väiksemate kasutuselevõtu määrade juures tagab algatus ettevõtjatele märkimisväärse tõhususe kasvu ning mõne aja möödudes jõuab kasu ka avaliku sektori asutusteni. Kasutuse laienedes hakkab aina enam avalduma võrguefekt ning selget netokasu saavad mõlemad sidusrühmakategooriad, eeskätt VKEd ja mikroettevõtjad. Kõrgemate kasutusmäärade juures saab Euroopa ettevõtluskukrutest de facto standard ettevõtetelt riigile suunatud andmevahetuseks, kusjuures ET 9 ET  see mõju kandub üha enam üle ettevõtjatevahelise suhtluse konteksti. (Üksikasjalikum analüüs on esitatud komisjoni talituste töödokumendi 6. peatükis ning 3. ja 4. lisas). Lisaks otsesele kokkuhoiule tagatakse algatusega ka märkimisväärne kaudne kasu ELi majandusele ja ühiskonnale laiemalt; see kasu avaldub kolmes valdkonnas. Esimene valdkond on majanduslikud võimalused ja turu konkurentsivõime. Kui nõuetele vastavuse tagamisele kulub vähem aega, saab tänu sellele vabanenud ressursid suunata innovatsiooni ning teenuste osutamise piiriülesesse laiendamisse. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamisega aitab algatus samuti vähendada pettusi ja optimeerida siseprotsesse. Teine valdkond on usaldus ja kerksus – Euroopa ettevõtluskukrud suurendavad eeldatavasti usaldust e-tehingute vastu ning tugevdavad ELi küberkerksust ja talitluspidevust, sealhulgas kriiside ajal. Kolmas valdkond on keskkonnakestlikkus, mille puhul tagab kasu paberipõhiste protsesside arvu vähenemine ja kestlikkusaruandluse tõhususe paranemine. Avaliku sektori asutuste puhul aitavad Euroopa ettevõtluskukrud eeldatavasti struktuurselt ja püsival viisil parandada haldustõhusust ja teenuste kvaliteeti. Kontrollimise, dokumentide haldamise ja andmevahetuse automatiseerimise abil vähendatakse algatusega mitteautomaatset menetlemist ja inimlike eksimuste riski, kiirendatakse otsustusprotsessi ning parandatakse tulemuste usaldusväärsust kodanike ja ettevõtjate jaoks. Autentimis- ja sidesüsteemide koondamisega ühtlustatud ELi raamistikku tugevdatakse küberturvalisust ja digisuveräänsust, mis võimaldab koordineeritud riskijuhtimist ja turvalisi andmevoogusid. Jälgitava standardse teabevahetuskanali kättesaadavus lihtsustab samal ajal regulatiivset järelevalvet, sest ametiasutused saavad lähtuda täpsetest ja auditeeritavatest andmetest ning kasutusele võtta uuenduslikke regulatiivtehnoloogia lahendusi, mis aitavad parandada (nõuetele vastavuse) järelevalvet. Koos arvestatuna suurendab kõnealune kaudne kasu ELi konkurentsivõimet ja usaldust digitaristute vastu ning aitab saavutada laiemaid, näiteks Euroopa rohelise kokkuleppe ja digikümnendi eesmärke. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse Euroopa ettevõtluskukrud ühtse ühtlustatud vahendina, mille abil ettevõtjad saavad tuvastada, allkirjastada, salvestada, edastada ja vastu võtta dokumente suhtluses avaliku sektori asutustega. See võimaldab asendada killustatud riigisisesed menetlused turvalise ja koostalitlusvõimelise lahendusega, mis aitab kaotada haldusliku keerukuse ja vähendada nõuetele vastavusega seotud kulusid. Avaliku sektori asutuste puhul ühtlustab see aruandlus- ja kontrolliprotsesse ning tõhustab seeläbi järelevalvet ja arvestuse pidamist. Ettevõtjate, eeskätt VKEde puhul kõrvaldab see dubleerivad menetlused ja ebaproportsionaalse koormuse. Sellest võidavad enim VKEd, kuna killustatud ja dubleerivad haldusmenetlused tekitavad neile ebaproportsionaalselt suurt koormust. Otsene kasu on mikroettevõtjate puhul hinnangute kohaselt 4 000 eurot ettevõtja kohta aastas ning VKEde puhul 42 250 eurot aastas, kuid mõju ei piirdu vaid kulude kokkuhoiuga – lihtsustatud piiriülesed menetlused kiirendavad ettevõtte asutamist välisriigis, hõlbustavad juurdepääsu rahastamisele ja suurendavad osalust hanketurgudel. Kuna ettepanekuga tagatakse õiguskindlus ja ühetaoline kohaldamine, edendatakse sellega kaupade ja teenuste vaba liikumist ning soodustatakse samal ajal innovatsiooni ja turupõhiste funktsioonide arengut. ET 10 ET  • Põhiõigused Kuigi käesolevas seadusandlikus ettepanekus käsitletakse peamiselt juriidilisi isikuid, aidatakse sellega kaudselt kaitsta mitut Euroopa Liidu põhiõiguste hartas talletatud põhiõigust. Ühtlustatud ja usaldusväärse vahendi pakkumisega piiriüleseks ärisuhtluseks tugevdatakse algatusega ettevõtlusvabadust (artikkel 16), pidades silmas, et sellega kõrvaldatakse tarbetud tõkked ühtsel turul. Samuti on ettevõtjatel ja kutsetöötajatel lihtsam kasutada oma kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), sest tegevuse piiriülene laiendamine on hõlpsam ja soodsam. Avaliku sektori asutused saavad ühtsel turul haldusmenetluste pääsuvalitseja rollis pakkuda läbipaistvamaid ja tõhusamaid menetlusi – see aitab kaudselt tugevdada õigust heale haldusele (artikkel 41). Samuti aitavad Euroopa ettevõtluskukrud tagada isikuandmete kõrgetasemelise kaitse (artikkel 8) kooskõlas kehtivate ELi õigusnormidega, eeskätt määrusega (EL) 2016/679. Näiteks toimib valikulise avaldamise funktsioon, mis on inspireeritud Euroopa digiidentiteedi raamistikust, ühtlasi isikuandmete kaitse meetmena, sest Euroopa ettevõtluskukru kasutajad saavad kindlaks määrata, millist tüüpi ja kui suures mahus andmeid teistele Euroopa ettevõtluskukru omanikele ja tuginevatele isikutele edastada. Lisaks tuleks Euroopa digikataloogi rakendamise ettevalmistamisel arvesse võtta asjaomaseid andmekaitsepõhimõtteid ja -kohustusi, näiteks võimalikult väheste andmete kogumise ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Ettevõtjate mandaatide täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamisega tugevdatakse ettepanekuga kaudselt ka tarbijakaitset (artikkel 38) ning aidatakse parandada üldist usaldust ja kindlust ühtse turu dünaamika suhtes. 4. MÕJU EELARVELE Liidu üksuste kaasamine toob kaasa finantsmõju, mis kaetakse peamiselt liidu eelarvest mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 alusel. Need kulud on peamiselt seotud Euroopa ettevõtluskukrute kasutuselevõtu ja kasutamisega liidu üksustes ning Euroopa digikataloogi loomise ja haldamisega komisjonis. Üksikasjalik ülevaade kaasnevatest kuludest on esitatud käesoleva ettepanekuga seotud finantsselgituses. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Kavandatava määruse mõju jälgitakse ja hinnatakse vastavalt parema õigusloome suunistele, millest lähtutakse rakendamisel ja kohaldamisel. Järelevalvekord moodustab ettepaneku olulise osa. Komisjon jälgib selle rakendamist, et koguda vajalikku asjakohast teavet, mida kasutatakse edasisel hindamisel, ning pakkuda konkreetseid tõendeid poliitikakujundamiseks. Eeskätt hinnatakse ja jälgitakse järgmisi aspekte: 1) see, kas ettevõtjate halduskoormus, mis tuleneb nõuetele vastavuse tagamisest ja aruandlusnõuetest, on vähenenud ja kas nad on saanud tõendatavat majanduslikku kasu; 2) avalike teenuste osutamise paranemine ja 3) konkurentsivõime suurenemine tänu ettevõtluskukrute kasutuselevõtule. Võttes arvesse käesoleva määruse horisontaalset ulatust ja seda, et ettevõtluskukrute jaoks on eri majandussektorites arvukalt kasutusjuhte, on oluline rakendamistegevust tõhusalt ja koostööpõhiselt koordineerida. Sel eesmärgil luuakse komisjoniülene talitustevaheline töörühm, mida juhib sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat. ET 11 ET  Mis puudutab kavandava õigusakti kohaldamist, siis hindavad Euroopa Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused ka järgmist: 1) ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahelise turvalise e-identimise ja usaldusteenuste turu areng; 2) kättesaadavate lahenduste usaldusväärsus ja turvalisus ning see, kas need vastavad kõigile Euroopa ettevõtluskukrute pakkumise nõuetele; 3) ettevõtluskukrute kasutuselevõtt eri sektorites. Nelja aasta möödudes määruse vastuvõtmisest viib komisjon läbi hindamise, et selgitada välja, kui tulemuslikult on saavutatud Euroopa ettevõtluskukrute eesmärgid. Hindamisel keskendutakse eeskätt kukrute minimaalsete põhifunktsioonide kasutatavusele, kukruteenuse pakkujate nõuetelevastavuse tasemele, riigisisese järelevalve ja karistuskorra toimimisele, kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuste tulemuslikkusele ning ettevõtluskukrute ja kvalifitseeritud registreeritud vahetusteenuse kasutamisele. Liikmesriigid esitavad komisjonile selleks hindamiseks vajalikud andmed ja tõendid (järelevalvet ja hindamist on üksikasjalikult analüüsitud komisjoni talituste töödokumendi 9. peatükis). • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus I peatükis sätestatakse ettepaneku reguleerimisese ja kohaldamisala, mida kohaldatakse Euroopa ettevõtluskukrute pakkumise ja aktsepteerimise suhtes. Selles esitatakse ka õigusaktis kasutatavad mõisted. Euroopa ettevõtluskukru mõiste määratlus on tahtlikult lai ja tehnoloogianeutraalne, et võimaldada paindlikkust eri turupõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ja tehnoloogia arenguks – tegemist on digikukruga, mis võimaldab omanikel salvestada, hallata ja jagada kontrollitud tuvastusandmeid ja elektroonilisi tõendeid, samuti anda ja delegeerida volitusi õiguslikult tunnustatud viisil. II peatükiga nähakse ette Euroopa ettevõtluskukrute raamistiku põhikomponendid. Selles sätestatakse õigusliku samaväärsuse põhimõte, mille kohaselt tuleb Euroopa ettevõtluskukru abil tehtud toiminguid käsitada isiklikult, paberil või mis tahes muul viisil või menetluste teel tehtud toimingutega – see on keskse tähtsusega, et kõrvaldada asjaomases teabevahetuses esinevad halduslikud erinevused. Samaväärsuse põhimõte kehtib ka olukorras, kus kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenust kasutavad iseenda tööandjad ja üksikettevõtjad. Samas peatükis määratakse kindlaks koostalitlusvõimeliste põhifunktsioonide miinimumkogum, mis hõlmab kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenust eraldiseisva teenusena Euroopa digiidentiteedikukru kasutajatele, ning tehnilised nõuded, mida täpsustatakse lisas ja mida on kavas täiendada rakendusaktidega. Selles peatükis käsitletakse ühtlasi seda, kes võivad Euroopa ettevõtluskukru teenust pakkuda, asjaomaseid nõudeid, mida need juriidilised isikud peavad täitma, ning menetlust, mille sobiv üksus peab riigi tasandil läbima selleks, et ta lisataks pakkujate usaldusnimekirja. Selleks et tagada järjepidev piiriülene tunnustamine, tuginetakse ettepanekus Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmetele, mille on elektrooniliste tõenditena väljastanud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad, riiklikud avaliku sektori asutused või komisjon liidu üksuste jaoks. Nende tõendite kasutamine tagab, et ettevõtluskukru omanikku saab ametliku ja kontrollitava teabe alusel usaldusväärselt tuvastada. Lisaks määratakse igale ettevõtluskukru omanikule kordumatu tunnus. Kui äriühinguõiguse direktiivi (EL) 2017/1132 või kolmanda rahapesuvastase direktiivi alusel on määratud Euroopa kordumatu tunnus, kasutatakse ettevõtluskukru jaoks kordumatu tunnusena seda tunnust. Teistel juhtudel määravad liikmesriigid samaväärse tunnuse genereerimise autentseks allikaks olemasolevad riiklikud registrid ja vastavad registreerimisnumbrid. Selle tunnuse struktuur ja tehnilised kirjeldused, millega tagatakse liiduülene kordumatus ja koostalitlusvõime, määratakse kindlaks rakendusaktidega. Selleks et võimaldada hõlpsat teabevahetust ettevõtluskukrute kaudu, luuakse ettepanekuga ka Euroopa digikataloog, mille loob ja mida hakkab haldama komisjon; see võimaldab ettevõtjate ET 12 ET  ja avaliku sektori asutustega hõlpsasti ühendust võtta, kuid tagab samal ajal piisavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks. Komisjon kehtestab sellega seotud standardid, tehnilised kirjeldused ja komisjonile kataloogi jaoks edastatava teabe kategooriad rakendusaktidega. II peatükiga nähakse ette ka juhtimis- ja järelevalvemehhanism. Selleks et vähendada killustatust ja kasutada ära olemasolevaid eksperditeadmisi, nähakse käesoleva ettepanekuga ette, et igas liikmesriigis teevad järelevalvet ettevõtluskukru teenuse pakkujate üle, kes on asutatud vastaval territooriumil, olemasolevad eIDASe järelevalveasutused. Samuti aitavad need ametiasutused ettevõtluskukru teenuse pakkujatel hankida teavet, mida on vaja selleks, et omanike tuvastusandmete väljastajad saaksid väljastada tuvastusandmed autentsetest allikatest pärit teabe põhjal, teevad tihedat koostööd kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate puhul pädevate asutustega ning teavitavad komisjoni riiklikest registritest, kus säilitatakse andmeid ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kohta. Sellega seoses nähakse määrusega ette nende ametiasutuste roll ja ülesanded. Võttes arvesse asutamislepingute kohast institutsioonilist tasakaalu, ei tee liikmesriigid järelevalvet ELi institutsioonide, organite ja asutuste (liidu üksused) üle. Selle asemel nähakse ettepanekuga ette komisjonipoolse järelevalve kord. III peatükis sätestatakse kohustused avaliku sektori asutustele. Nende sätetega tagatakse, et avaliku sektori asutused võimaldavad ettevõtjatel kasutada Euroopa ettevõtluskukruid identimiseks, autentimiseks, allkirjastamiseks või templiga kinnitamiseks, dokumentide esitamiseks ning teadete saatmiseks või vastuvõtmiseks haldus- või aruandlusmenetlustes. Dokumentide ja teadete vahetamiseks peab ka avaliku sektori asutustel endil olema Euroopa ettevõtluskukkur ja nad peavad kasutama turvalist sidekanalit. Kohustused tuleb täita kindlaksmääratud tähtaegadeks. Samuti võivad avaliku sektori asutused Euroopa ettevõtluskukrute ja sidekanali kasutamist (üksikettevõtjate ja iseenda tööandjate puhul) tunnustada ainsa vahendina elektrooniliste dokumentide ja tõendite esitamiseks, kui see on nõutav liidu õiguse kohaselt. Komisjon vaatab need kohustused ja nende ulatuse aja jooksul läbi. IV peatükis kirjeldatakse Euroopa ettevõtluskukru raamistiku rahvusvahelist mõõdet ning nähakse ette võimalus tunnustada kolmandates riikides välja töötatud süsteeme, mis pakuvad samasuguseid funktsioone nagu ettepanekus kirjeldatud, kui asjaomaste tingimustega tagatakse võrreldaval tasemel usaldus, turvalisus ja koostalitlusvõime. See võimaldab ELil toetada usaldusväärset ülemaailmset andmevahetust ELi-väliste partneritega, säilitades samal ajal liidu ranged standardid digitaalse identiteedi, autentimise ja andmetervikluse valdkonnas. V peatükk sisaldab horisontaalseid ja lõppsätteid. Sellega nähakse ette kavandatava määruse hindamine ja läbivaatamine, et analüüsida rakendamise tulemuslikkust ja järelevalveraamistiku toimimist. ET 13 ET  2025/0358 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) 29. jaanuari 2025. aasta teatises „ELi konkurentsivõime kompass“(2) teatas komisjon, et Euroopa digiidentiteedi raamistikul põhinevast Euroopa ettevõtluskukrust saab ELis lihtsa ja digitaalse äritegevuse nurgakivi, mis loob ettevõtjatele sujuva keskkonna avalike haldusasutustega suhtlemiseks. (2) Euroopa digiidentiteedi raamistik on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014;(3) sellega on ette nähtud Euroopa digiidentiteedikukrud, mis võimaldavad kasutajatel oma digitaalse identiteedi andmeid ja elektroonilisi tõendeid turvaliselt salvestada ja hallata ning tagavad juurdepääsu mitmesugustele internetipõhistele teenustele. Euroopa digiidentiteedi raamistik hõlmab uusi usaldusteenuseid – sealhulgas elektrooniliste tõendite väljastamine –, mis suurendavad e-tehingute ja internetipõhise suhtluse turvalisust ja usaldusväärsust. (3) Selleks et edendada Euroopas konkurentsivõimelist digitaalmajandust ning hõlbustada piiriülest äritegevust, tuleb luua tõrgeteta toimiv ja turvaline keskkond ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste digitaalseks suhtluseks eri konfiguratsioonides. (4) Selleks et tagada Euroopa ettevõtluskukrute koostalitlusvõime ja turvalisus, tuleks kohaldada tehnilisi kirjeldusi, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 910/2014 ja selle määruse alusel hiljem vastu võetud rakendusmäärustes, samuti soovituse (EL) 2021/946 kohase tehnoloogiaarenduse, standardite koostamise ja töö tulemusena (eeskätt arhitektuur ja võrdlusraamistik), kusjuures ebajärjepidevuse korral on esimuslikud käesolevas määruses sätestatud tehnilised kirjeldused. (5) Selleks et parandada digitaalse ühtse turu toimimist, tagada koostalitlusvõime ja vähendada halduskoormust, on oluline kanda hoolt selle eest, et Euroopa 1 ELT C 365, 23.9.2022, lk 18. 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj). ET 14 ET  ettevõtluskukrud ühilduksid nii liidu kui ka riigi tasandil olemasolevate süsteemide ja lahendustega. Nagu on ette nähtud Koostalitleva Euroopa määrusega ning selleks, et soodustada turvalist ja tõhusat andmevahetust kogu liidus, tuleks Euroopa ettevõtluskukrute rakendamisel võimalikult suurel määral, asjakohasel juhul ja tehnilise analüüsi tulemustest lähtudes kasutada olemasolevaid ELi digitaristuid ja elemente, sealhulgas neid, mis on välja töötatud andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi, registrite sidestamise süsteemi ning Euroopa digiidentiteedikukru raames, et tagada vastastikune täiendavus, koostalitlusvõime ja avaliku sektori ressursside tõhus kasutamine. (6) Euroopa ettevõtluskukkur on digivahend, mille abil ettevõtjad saavad suhelda avaliku sektori asutustega aruandekohustuste täitmise ja haldusmenetluste kontekstis. Euroopa ettevõtluskukru põhifunktsioonide kasutamine identimiseks ja autentimiseks, allkirjastamiseks ja templite lisamiseks, dokumentide esitamiseks ning teadete saatmiseks või vastuvõtmiseks ei tohiks piirata selliste menetlusnõuete kohaldamist, mida haldusmenetlus võib hõlmata ja mida ei ole võimalik täita Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioonide abil. Need menetlusnõuded võivad hõlmata täiendavaid kaitse- või kontrollimeetmeid, näiteks selleks, et tagada teadlikkus või arusaamine dokumendi sisust, lepingu sõlmimise tagajärgedest või konkreetsetest tegevustest, mida tuleb haldusmenetluse osana teha ja mida Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioonid ei toeta. Seega peaksid avaliku sektori asutused tagama kõigi asjaomaste menetlusnõuete täitmise, sealhulgas konkreetsed tegevused või protsessid, mis kuuluvad haldusmenetluse alla ja mida ei ole võimalik teha Euroopa ettevõtluskukrute abil. (7) Avaliku sektori asutustel on võimalus otsustada, kuidas Euroopa ettevõtluskukrute aktsepteerimine tagada, võttes arvesse IT-taristu ja koostalitlusvõimega seotud vajaduste mitmekesisust. See lähenemisviis võimaldab avaliku sektori asutustel säilitada olemasolevad tegevusraamistikud ning kasutada samal ajal Euroopa ettevõtluskukrutega kaasnevaid eeliseid. (8) Käesoleva määrusega ei piirata menetlusautonoomiat, põhiseadusest tulenevate nõuete kohaldamist ega kohtusüsteemi sõltumatust, millel põhineb liikmesriikide justiitssüsteemide korraldus ja toimimine, ega kohtumenetluste raamistikku, ausust ega menetluslikke tagatisi. (9) Käesoleva määrusega ei piirata liikmesriikide kohustust kaitsta riiklikku julgeolekut ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja säilitada õiguskord. (10) Käesolev määrus ei tohiks piirata juriidiliste isikute õigust esitada avaliku sektori asutustele teavet ainult ühe korra ega liikmesriikide õigust jätkuvalt kasutada muid süsteeme, mis võimaldavad pädevatel asutustel dokumente ja andmeid esitada ja vahetada ning mis on loodud liidu õiguse alusel, näiteks määrusega (EL) 2018/1724(4) ja direktiiviga (EL) 2017/1132, millega loodi registrite sidestamise süsteem. (11) Selleks et vähendada halduskoormust ja parandada konkurentsivõimet, peaksid Euroopa ettevõtluskukrut saama kasutada kõik majandustegevusega tegelevad üksused, sealhulgas äriühingud, organisatsioonid, iseenda tööandjad, üksikettevõtjad ja mis tahes muud tüüpi ettevõtjad, olenemata suurusest, sektorist või õiguslikust vormist. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj/eng). ET 15 ET  Tagamaks, et Euroopa ettevõtluskukrute abil saab vahetada õiguslikult kehtivaid teateid ja dokumente ning täita aruandekohustusi, tuleb luua usaldusväärne ja turvaline sidekanal, mida saavad kasutada Euroopa ettevõtluskukru omanikud kogu Euroopas. Seepärast tuleks Euroopa ettevõtluskukrutesse turvalise sidekanalina integreerida kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus, mis peaks võimaldama pooltel vahetada teavet turvaliselt ja õiguslikult kehtival viisil, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 910/2014 artikliga 43. (12) Selleks et pakkuda kohandatud lahendust iseenda tööandjatele ja üksikettevõtjatele, on oluline tagada Euroopa digiidentiteedikukrute sujuv integratsioon Euroopa ettevõtluskukrutega. Kõnealune integratsioon peaks võimaldama nendel isikutel autentida end Euroopa digiidentiteedikukruga ja kasutada Euroopa ettevõtluskukrute puhul pakutavaid usaldusteenuseid – sealhulgas käesoleva määruse alusel turvalise sidekanalina loodav kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus – digiidentiteedikukruga, ilma et nad peaksid looma eraldiseisvat ettevõtjaidentiteeti. Seega peaks Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatel olema võimalik pakkuda turvalist sidekanalit eraldiseisva teenusena nendele iseenda tööandjatele ja üksikettevõtjatele, kes kasutavad Euroopa digiidentiteedikukrut ärilisel otstarbel; selleks tuleb tagada koostalitlusvõime rakenduste vahetamiseks, samuti usaldusteenuste, nagu e-allkirjade ning kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata ajatempliteenuste jaoks. Iseenda tööandjatele ja üksikettevõtjatele tuleks turvalisele sidekanalile juurdepääsu pakkuda mõistlike ja taskukohaste hindadega, võttes arvesse kasutusega seotud vajadusi ning tagades kasutustingimused, mis ei tekita nendele isikutele põhjendamatut koormust. (13) Koostoimes määrusega (EL) 2018/1724 peaksid Euroopa ettevõtluskukrud toetama tulevast 28. režiimi;(5) sel eesmärgil tuleks tagada täielikult digitaalseid menetlusi hõlmav digitaristu, mis võimaldab idu- ja kasvufirmadel kogu ELis kiiresti ja tõhusalt tegutseda. Ettevõtluskukrud peaksid tagama digitaristu 28. režiimi strateegia „kõigepealt digitaalne“ elluviimiseks, et lihtsustada piiriülest suhtlust ja vähendada halduskoormust, näiteks hõlbustada lepingute ja sertifikaatide turvalist salvestamist ja allkirjastamist või elektrooniliste taotluste ja dokumentide esitamist, vastuvõtmist ja jagamist. Selle taristu pakkumisega peaksid ettevõtluskukrud aitama ellu viia vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, et soodustada ELi äriühingute kasvu ja arengut ning suurendada nende konkurentsivõimet. (14) Võttes arvesse eesmärki luua ühtne digitaalne ökosüsteem e-identimiseks, autentimiseks ning elektrooniliste dokumentide, teadete ja tõendite vahetamiseks, tuleb käesoleva määrusega hõlmatud avaliku sektori asutuste hulka kaasata liidu üksused. Sellise kaasamisega tuleks luua sidus raamistik, et Euroopa ettevõtluskukru omanikud saaksid suhelda kõigi tasandite avalike haldusasutustega – see aitab vähendada halduslikku keerukust ja edendada Euroopa ettevõtluskukrute kasutuselevõttu. (15) Selleks et tagada Euroopa ettevõtluskukrute nõuetekohane väljastamine ja integreerimine liidu üksuste tegevustesse ja süsteemidesse, tuleks käesolevas määruses vajalikul määral arvesse võtta nende institutsioonide, organite ja asutuste eriomast olemust ja struktuuri. Liidu üksuste haldusautonoomia ja -kindluse tagamiseks peaks neil olema lubatud hankida Euroopa ettevõtluskukrud juba asutatud teenusepakkujatelt, töötada välja oma Euroopa ettevõtluskukruid või pakkuda teenust liidu üksustele ise. 5 Euroopa Komisjon, tagasisidekorje: „28th regime – a single harmonized set of rules for innovative companies throughout the EU“ (28. režiim – ühtsed ühtlustatud normid innovatiivsete ettevõtjate jaoks kogu ELis), 8. juuli, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14674-28th-regime-a-single-harmonized-set-of-rules-for-innovative- companies-throughout-the-EU_et. ET 16 ET  Kui liidu üksused tegutsevad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatena, tuleks nende suhtes samuti kohaldada järelevalveraamistikku. Sellistel juhtudel peaks Euroopa ettevõtluskukrut pakkuvate liidu üksuste üle järelevalvet tegema komisjon. (16) Määrusega (EL) nr 910/2014 on kehtestatud raamistik e-identimiseks ja usaldusteenuste osutamiseks ühtsel turul. Tuginedes määrusega (EL) nr 910/2014 loodud ökosüsteemile, peaksid Euroopa ettevõtluskukrud pakkuma ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele turvalist ja usaldusväärset lahendust e-identimiseks ja autentimiseks, andmete jagamiseks ning õiguslikult kehtivate teadete edastamiseks. Euroopa ettevõtluskukrute usaldusraamistik – sealhulgas usaldusnimekirjade kasutamine – peaks põhinema määruse (EL) nr 910/2014 alusel loodud struktuuridel. (17) Euroopa ettevõtluskukrud peaksid võimaldama teatava isiku nimel juriidilistes, finants- ja haldusasjades tegutsema volitatud üksikisikutel täita oma funktsioone tõendite, deklaratsioonide või dokumentide allkirjastamisega õiguslikult kehtiva e-allkirjaga määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, kus on sätestatud, et e-allkirjadel on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime. (18) Selleks et toetada volituste delegeerimist kutsealases kontekstis, tuleks Euroopa ettevõtluskukrutesse inkorporeerida volituse- ja rollipõhine autoriseerimissüsteem, millega reguleeritakse juurdepääsu Euroopa ettevõtluskukrute teenustele ja tehingutele nii, et säiliks kõnealuse kukru omaniku identiteediandmete terviklus. Kõnealune süsteem peaks võimaldama ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel anda volitatud esindajatele õigusi selgelt määratletud tehniliste volituste kaudu, mis võimaldavad konkreetse Euroopa ettevõtluskukru omanikul anda täielikud õigused lahenduse üldiseks kasutamiseks ja tema nimel tegutsemiseks, ning haldusvolituse kaudu, mille abil ettevõtluskukru omanik saab määrata rolle ja vastutusalasid mitmesugustele lahenduse kasutajatele oma organisatsioonis. Selle autoriseerimissüsteemi puhul tuleks tagada ühilduvus ELi digitaalse volikirjaga, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2025/256. Kõnealune autoriseerimissüsteem peaks olema stabiilne ja skaleeritav, et ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saaksid Euroopa ettevõtluskukru omanikuna anda volitusi mitmele kasutajale, sealhulgas töötajatele või muudele volitatud füüsilistele või juriidilistele isikutele; see hõlbustab sisetegevuse tõhusat ja turvalist haldust ning tagab, et juurdepääs Euroopa ettevõtluskukrutele ja nende funktsioonidele on kontrollitud ja auditeeritav. Selles süsteemis tuleks juurdepääsu Euroopa ettevõtluskukru teenustele ja tehingutele reguleerida nii, et säiliks omanike tuvastusandmete terviklus. (19) Selleks et hõlbustada piiriüleseid äritehinguid, vähendada halduskoormust ja soodustada majanduskasvu, tuleb kehtestada selge ja prognoositav õigusraamistik, kus tunnustatakse õiguslikku samaväärsust ühelt poolt Euroopa ettevõtluskukrute või nende põhifunktsioonide ja turvalise sidekanali kasutamise (kui viimasena nimetatud teenust kasutavad iseenda tööandjad ja üksikettevõtjad) ning teiselt poolt muude selliste aktsepteeritud meetodite kasutamise vahel, mis on mõeldud ettevõtjatele identimiseks, autentimiseks, dokumentide esitamiseks ja teadete vastuvõtmiseks suhtluses avaliku sektori asutustega kogu liidus. Sel eesmärgil peaks Euroopa ettevõtluskukru põhifunktsioonide või turvalise sidekanali kasutamisel (kui viimasena nimetatud teenust kasutavad iseenda tööandjad ja üksikettevõtjad) olema sama õigusjõud kui õiguspärasel toimingul, mis tehakse füüsiliselt paberkandjal või mis tahes muu vahendi või protsessi 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/25, millega muudetakse direktiive 2009/102/EÜ ja (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamise ja ajakohastamisega äriühinguõiguses (ELT L, 2025/25, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/25/oj). ET 17 ET  abil, mida peetakse muul juhul vastavaks kohaldatavatele õigus-, haldus- või menetlusnõuetele. (20) Selleks et tagada järjepidev kasutuskogemus ning Euroopa ettevõtluskukrute kasulikkus, usaldusväärsus ja koostalitlusvõime kogu liidus, peaksid Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad kasutusele võtma teatavad põhifunktsioonid. Neil peaks säilima võimalus pakkuda ärilise pakkumise osana tasulisi lisafunktsioone, et edendada innovatsiooni ja reageerida turuvajadustele. Selleks et tagada ühetaolised tingimused põhifunktsioonide väljatöötamiseks ja kasutamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et sätestada nõuded ja tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud koostalitlusvõime ja sujuva toimimise tagamiseks kogu liidus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(7) ning need peaksid hõlmama volitust määrata kindlaks turvalise sidekanali jaoks vajalikud standardid ja protokollid, võttes arvesse uusimat tehnoloogia arengut. (21) Euroopa ettevõtluskukrud peaksid aitama lihtsustada ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahelist keerukat suhtlust ning võivad samuti hõlbustada suhtlust ettevõtjate endi vahel; see aitab vähendada ettevõtjate halduskoormust paljudes eri majandussektorites. Selleks et edendada innovatsiooni ja suurendada konkurentsivõimet, peaksid Euroopa ettevõtluskukrud võimaldama sektoripõhiseid kasutusjuhte ja suurendama tegevuse tõhusust ning samal ajal tagama paindlikkuse ja kohandatavuse, et arvesse võtta eri sektorite (sh põllumajandus, energeetika, keskkond, sotsiaalkindlustuse koordineerimine) eriomaseid vajadusi. (22) Euroopa ettevõtluskukrute kasutamine sellises kontekstis võib aidata vähendada kulusid ja soodustada mitmesuguseid kasutusalasid ja -juhte kogu liidus, näiteks deklaratsioonide esitamine, avaliku sektori rahastuse taotlemine, juurdepääs avalikele teenustele ning turvalise andmete jagamise ja andmetele juurdepääsu hõlbustamine andmeruumides, näiteks tõendi A1 esitamine lähetatud töötajate korral, nagu on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 883/2004. (23) Euroopa ettevõtluskukrute raamistiku loomine tagab eeldatavasti tugeva koostoime andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemiga ning aitab seega suurendada tõhusust ja lihtsustada tegevust. Eeskätt peaks ettevõtjatel olema võimalik kasutada Euroopa ettevõtluskukrut pädevatelt asutustelt andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi kaudu saadud tõendite säilitamiseks ja edastamiseks. Asjakohastel juhtudel peaks ettevõtjatel samuti olema võimalus kombineerida Euroopa ettevõtluskukrus säilitatavaid tõendeid andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi kaudu avalike menetluste kontekstis kogutud tõenditega. Arvestades, et Euroopa ettevõtluskukrud pakuvad turvalist digiplatvormi äritegevusega seotud dokumentide salvestamiseks ja vahetamiseks, peaksid need sellest tulenevalt hõlbustama kõnealuste dokumentide vahetamist avaliku sektori asutuste vahel mehhanismide abil, mis on loodud andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi raames. (24) Selleks et koordineerida liidu käimasolevat tegevust õigusalase koostöö digitaliseerimise ja turvalise piiriülese teabevahetuse ajakohastamise valdkonnas ning võtta arvesse vajadust tagada ettevõtjatele tõhusad digivahendid ametiasutustega suhtlemiseks, tuleb luua sidus raamistik, mis võimaldab selliste asjaomaste süsteemide sujuvat interaktsiooni. Sellise koordineerimise tugevdamisega vähendatakse 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). ET 18 ET  halduskoormust, parandatakse õiguskindlust ning suurendatakse piiriülese koostöö tulemuslikkust tänu sellele, et ettevõtjate kasutatavad sidekanalid toimivad tõrgeteta kogu Euroopa digitaalsel turul. Seda silmas pidades peaksid Euroopa ettevõtluskukrud täiendama määrusega (EL) 2023/2844 ja määrusega (EL) 2023/969 ette nähtud süsteeme ning Euroopa ettevõtluskukrute juurdepääsutee kaudu tuleks tagada nende süsteemide ja Euroopa ettevõtluskukrute vaheline tõrgeteta interaktsioon, mis võimaldab asjaomastel ametiasutustel neid süsteeme hallata ja soodustada samal ajal lihtsustamist Euroopa äriühingute heaks. (25) Selleks et hõlbustada paindlikku ja tõhusat teabevahetust ja teenuste kasutamist Euroopa ettevõtluskukrute raames ning tagada Euroopa ettevõtluskukrute sujuv integreerimine olemasolevate digiidentiteedilahendustega, peaks Euroopa ettevõtluskukrute kaasamisprotsessis ja pääsuhalduses olema võimalik kasutada Euroopa digiidentiteedikukruid ja elektroonilisi tõendeid. See peaks võimaldama kasutajatel pääseda Euroopa ettevõtluskukrutele juurde olemasoleva digitaalse identiteedi ja olemasolevate elektrooniliste tõenditega; see omakorda muudab kaasamisprotsessi sujuvamaks ja üldise kasutuskogemuse paremaks. Elektrooniliste tõendite kasutamine Euroopa ettevõtluskukrute kontekstis peaks võimaldama täita Euroopa ettevõtluskukru omanike mitmesuguseid vajadusi ning neid võidakse kasutada põhiatribuutide (nt omaniku kehtiv aadress, KMKR number, maksuviitenumber, juriidilise isiku tunnus (LEI), ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number) ja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber) väljastamiseks ning nende atribuutide turvaliseks ja usaldusväärseks kontrollimiseks. Euroopa ettevõtluskukruid peaks olema võimalik kasutada paljudel kasutusjuhtudel, alates lihtsast autentimisest ja identimisest kuni keerukamate tehingute ja suhtluseni. (26) Selleks et tagada Euroopa ettevõtluskukrute turvaline ja usaldusväärne toimimine, peaksid Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagama, et iga pakutav Euroopa ettevõtluskukkur oleks eelnevalt konfigureeritud interaktsiooniks teatavate usaldusteenustega, mis on nõutavad Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioonide võimaldamiseks, sealhulgas kvalifitseeritud e-allkirjade ja kvalifitseeritud e-templite loomine ning kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata elektrooniliste tõendite väljastamine ja valideerimine. Nende funktsioonide toetamiseks peaksid Euroopa ettevõtluskukrud võimaldama omanikuga seotud konkreetse teabe ja konkreetsete dokumentide jagamist ja salvestamist, näiteks turvalise sidekanali sõnumid ja dokumendid, allkirjastatud ja templiga varustatud dokumendid ja atribuutide kogumid tõendamisega seotud teenuste jaoks. (27) Selleks et võimaldada Euroopa ettevõtluskukrute kaudu esitatud elektrooniliste tõendite õiguslikku tunnustamist, tuleb tagada võimalus luua ja valideerida seotud tõendeid, mille korral üks tõend on krüptograafiliselt seotud teise tõendiga, nii et autentsust ja terviklust saaks kontrollida iga tõendi puhul eraldi ja kõigi seotud tõendite puhul tervikuna. Sel otstarbel peaks Euroopa ettevõtluskukru taristu tõendiahela kasutamise kaudu võimaldama esitada üheainsa tõendieksemplari ja hõlbustama selle edasist taaskasutamist asjaomastes menetlustes. Kõnealune funktsioonistik peaks võimaldama Euroopa ettevõtluskukru omanikel viidata dokumendile asjakohasel juhul krüptograafilise elemendiga, näiteks räsivõti templiga varustatud tõendile, mis on väljastatud Euroopa ettevõtluskukrus; sel viisil tõendatakse algselt esitatud dokumendi terviklust ja autentsust. (28) Selleks et Euroopa ettevõtluskukrute standardid ja tehnilised kirjeldused tagaksid ühtlustatuse eri lahenduste lõikes, tuleb käesoleva määruse lisas kindlaks määrata Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioonide standardid ja protokollid ning tehnilised ET 19 ET  nõuded. Lisas tuleks sätestada Euroopa ettevõtluskukrute rakendamise nõuded. Selleks et tagada Euroopa ettevõtluskukrute pikaajaline jätkusuutlikkus ja tulemuslikkus, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada põhifunktsioonide rakendamise menetlused ja tehnilised kirjeldused ning neid ajakohastada; see annab omakorda võimaluse integreerida lisafunktsioone ja uut tehnoloogiat, mis võimaldavad uusi kasutusjuhte (nt tehisaruagendi kasutamine või digitaalse identiteedi määramine omaniku teatavale varale) ning aitavad tagada, et Euroopa ettevõtluskukrud täidavad järjepideval, turvalisel ja usaldusväärsel viisil ettevõtjate muutuvaid vajadusi. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011. Euroopa ettevõtluskukru standardites ja tehnilistes kirjeldustes tuleks võimalikult suures ulatuses arvesse võtta ettevõtjate olemasolevates IKT-süsteemides kasutatavaid asjaomaseid tehnilisi lahendusi ja standardeid, et hõlbustada nende süsteemide vastavusse viimist ja nende koostalitlusvõime tagamist Euroopa ettevõtluskukruga. (29) Selleks et toetada Euroopa ettevõtluskukrute turu tähtaegset arengut, tuleks eelisjärjekorras vastu võtta põhifunktsioone käsitlevad rakendusaktid ja nendega seotud tehnilised kirjeldused. Kui see on asjakohane, peaksid need põhinema kehtivatel standarditel, sealhulgas määruse (EL) nr 910/2014 kontekstis ette nähtud arhitektuuri ja võrdlusraamistiku standarditel, et toetada sarnaste tehniliste standardite uuesti kasutamist ja Euroopa ettevõtluskukrute kasutuselevõttu. (30) Selleks et tagada Euroopa ettevõtluskukrute puhul kõrgel tasemel usaldus, toimivus ja turvalisus, mis on vajalik teenuste piiriüleseks osutamiseks, ning eeskätt vähendada pettuste riski, tuleks Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate suhtes kohaldada selgeid ja proportsionaalseid nõudeid ja kohustusi, ilma et nad peaksid täitma täiendavaid nõudeid riigi tasandil. (31) Nõuetekohase järelevalve tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega tuleks kohaldada nõuet, et üksused, kes soovivad Euroopa ettevõtluskukru teenust pakkuda, peavad enne teenuse pakkumist teatama kõnealusest kavatsusest järelevalveasutustele. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate usaldusväärsuse ja vastutuse ning Euroopa ettevõtluskukrute ökosüsteemis talletatavate või vahetatavate andmete turvalisuse tagamiseks peaksid pakkujad olema asutatud liidus. Nii kuuluvad need pakkujad mõne liikmesriigi pädeva asutuse jurisdiktsiooni ja järelevalve alla, mis võimaldab tulemuslikult tagada käesoleva määruse täitmise ning kaitsta kasutajate õigusi ja andmeid. Peale selle ei tohiks Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad ohustada liidu julgeolekut, st nad ei tohi olla kolmanda riigi ega kolmanda riigi üksuse kontrolli all, et tagada liidu elutähtsa digitaristu jätkuv turvalisus ja kerksus. Vastavalt käesolevas määruses sätestatavatele nõuetele võib komisjon vastu võtta rakendusakte, et tagada koostöö ja koostalitlusvõime lahendustega, mille on loonud või heaks kiitnud liiduga sarnaselt meelestatud partnerid. (32) Liit peab kaitsma oma julgeolekuhuve pakkujate eest, kes võivad kolmandate riikide võimaliku sekkumise tõttu kujutada endast püsivat julgeolekuriski. Sel eesmärgil on vaja vähendada siseturul suure riskiga tarnijatest püsiva sõltuvuse ohtu, sh IKT tarneahelas, kuna neil võib olla tugev negatiivne mõju ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele kogu liidus ning liidu elutähtsa taristu turvalisusele, eeskätt mis puudutab andmete ja teenuste terviklust, konfidentsiaalsust ja kättesaadavust. Igasugused piirangud peaksid põhinema proportsionaalsel riskihindamisel ja vastavatel leevendusmeetmetel, nagu on määratletud liidu poliitikas ja õigusaktides. Selliseid ET 20 ET  piiranguid võidakse näiteks kohaldada isikute suhtes, kes on liidu õiguse alusel tuvastatud suure riskiga tarnijatena. (33) Ettevõtjate isikusamasuse turvaliseks ja usaldusväärseks tuvastamiseks tuleks käesolevas määruses ette näha võimalus kasutada Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete väljastamiseks kvalifitseeritud elektroonilisi tõendeid. Kvalifitseeritud elektroonilisi tõendeid on võimalik hõlpsasti ajakohastada või kehtetuks tunnistada. Kvalifitseeritud elektrooniliste tõendite kasutamine ettevõtjate isikusamasuse tuvastamiseks tagab tõhusa ja turvalise lahenduse, mis vastab digimajanduse vajadustele. Neid tõendeid väljastavaid kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid reguleeritakse määruse (EL) nr 910/2014 alusel ja nende suhtes kohaldatakse rangeid nõudeid ja kontrolli, mis omakorda tagab väljastamisprotsessi kõrgel tasemel turvalisuse ja usaldusväärsuse. Autentsed allikad, mida kasutatakse kvalifitseeritud elektroonilistes tõendites sisalduvate andmete kontrollimiseks, on äri- ja muud registrid ning nende andmete kontrollimise hõlbustamiseks tuleks edendada registrite sidestamise süsteemi (edaspidi „BRIS“) ja tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteemi (edaspidi „BORIS“) kasutamist, et tagada tuvastusandmete täpsus ja usaldusväärsus. (34) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada äriregistrite toimimist või nende rolli autentsete allikatena ega muuta viisi, kuidas neid peetakse või neisse andmeid registreeritakse; selle asemel tuleks määruses lähtuda olemasolevast taristust ja seda täiendada. Seda silmas pidades saaks juhul, kui autentne allikas, näiteks äriregister, väljastab elektroonilise tõendi või see väljastatakse selle allika nimel, register väljastada andmed otse, suurendades identimisprotsessi turvalisust ja usaldusväärsust veelgi. (35) Määruse (EL) nr 910/2014 kohaselt peavad liikmesriigid tagama selliste meetmete võtmise, mis võimaldavad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel kasutaja taotlusel elektrooniliselt kontrollida määruse (EL) nr 910/2014 VI lisas loetletud atribuutide (nt haridusalased ja kutsekvalifikatsioonid, kraadid ja diplomid/litsentsid, füüsiliste või juriidiliste isikute esindamise volitused, avalikud load ja litsentsid ning finants- ja äriühinguandmed) autentsust. Euroopa ettevõtluskukrute raamistik peaks põhinema sellel kehtival nõudel; see peaks omakorda hõlmama kõiki ametlikke andmeid, mis on ettevõtjate suhtes Euroopa ettevõtluskukrute kontekstis asjakohased, ning võimaldama atribuutide elektroonilist kontrollimist, et hõlbustada Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete ja muude elektrooniliste tõendite väljastamist. (36) Kuna Euroopa ettevõtluskukruid peaksid saama kasutada kõik ettevõtjad ja üksused, kes tegelevad majandustegevusega, sealhulgas iseenda tööandjad ja üksikettevõtjad, tuleks omanike tuvastusandmeid pakkuda viisil, mis on spetsiaalselt ette nähtud nende isikusamasuse ja tõendatud atribuutide kontrollimiseks ärialases kontekstis. Selleks et tagada kooskõla kehtivate liidu raamistikega ja soodustada piiriülest koostalitlusvõimet, tuleks Euroopa ettevõtluskukru raamistikus kasutada Euroopa kordumatut tunnust, mis on ette nähtud äriühinguõigust käsitleva kodifitseeritud direktiiviga (EL) 2017/1132(8) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/369,(9) )samuti määrusega (EL) 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud) (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46–127, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L, 2024/1624, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj). ET 21 ET  2024/1624(10) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/369(11). Äriühingutele ja muudele juriidilisetele isikutele, samuti sellistele üksustele nagu usaldusühingud määratakse Euroopa kordumatu tunnus, et tagada nende selge identimine piiriülestes olukordades. Euroopa kordumatu tunnus on praegu avalikult kättesaadav BRISi kaudu ja kasutusel BORISis. Sellele vastavalt tuleks Euroopa ettevõtluskukru raamistikus tugineda Euroopa kordumatute tunnuste väljastamise ja registreerimise protsessile nende ettevõtjate isikusamasuse kontrollimiseks, kellele on kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1132 antud Euroopa kordumatu tunnus. Euroopa ettevõtluskukru raamistikus tuleks Euroopa kordumatute tunnuste väljastamise ja registreerimise protsessile tugineda ka teiste ettevõtjate puhul, kes kuuluvad direktiivi (EL) 2015/849 kohaldamisalasse. (37) Selleks et kõiki Euroopa ettevõtluskukru omanikke saaks usaldusväärselt tuvastada ning et nende elektroonilisi tõendeid seostataks üheainsa üksusega, tuleb kordumatu tunnus määrata ka teistele ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks kordumatute tunnuste üksikasjalikud nõuded ning seeläbi tagada ühetaolised tingimused kordumatute tunnuste rakendamiseks, eeskätt nende tulemuslikkus ja järjepidevus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Võttes arvesse, et teatavate ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste registreerimise tavad on liikmesriigiti erinevad, on oluline tagada andmete läbipaistvus ja kättesaadavus Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujatele. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid teatama komisjonile autentsetest allikatest, mis on asjakohased Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete väljastamiseks. (38) Selleks et tagada Euroopa ettevõtluskukru raamistiku tõhus, turvaline ja läbipaistev toimimine, tuleb luua ettevõtjate isikuandmeid sisaldav Euroopa digikataloog. Komisjonile tuleks anda õigus luua kõnealune kataloog Euroopa ettevõtluskukruid kasutavate ettevõtjate ja avaliku sektori asutustega seotud teabe usaldusväärse allikana ning seda kataloogi hallata. Kataloog peaks võimaldama Euroopa ettevõtluskukru omanikega hõlpsasti ühendust võtta, et tagada õiguskindlus ettevõtjatevahelistes tehingutes ning suhtluses avaliku sektori asutustega, eeskätt selleks, et edendada liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad peaksid koostöös komisjoniga esitama vajaliku teabe, et toetada Euroopa digikataloogi toimimist, ning tegema koostööd asjaomaste kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatega selle tagamiseks, et esitatud andmed oleksid ajakohased. Sellised meetmed ei tohi kaudselt kaasa tuua nõuet, et ettevõtjad peavad kõnealust teavet ajakohastama. Sellega seoses tugineb digikataloog teabele, mille teevad kättesaadavaks äriregistrid BRISi kaudu; samal ajal tagatakse, et kõnealust teavet ei dubleerita. (39) Käesoleva määruse kohaldamisel teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679. Kui Euroopa digikataloogi raames on vaja töödelda isikuandmeid, tehakse seda kooskõlas asjaomaste andmekaitsepõhimõtetega (sh võimalikult väheste andmete kogumise ja 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L …, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj). 11 Komisjoni 1. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/369, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 osutatud keskregistrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja kord (ELT L 71, 2.3.2021, lk 11–17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/369/oj). ET 22 ET  eesmärgikohasuse põhimõtted) ja kohustustega (nt tagada lõimitud ja vaikimisi andmekaitse) ning asjakohastel juhtudel tagatakse muu hulgas pseudonüümimine. (40) Liigse regulatiivse koormuse vältimiseks tuleks ette näha Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate ex-post järelevalve ja nende tegevuse jälgimine, selle asemel et nõuda eelnevat nõuetele vastavuse kontrolli nende tegevuse kõigi aspektide puhul. Selline lähenemisviis peaks tagama paindlikuma ja tõhusama regulatiivse keskkonna ning aitama seejuures säilitada vajalikud kaitsemeetmed, et kaitsta kasutajaid ja tagada Euroopa ettevõtluskukrute raamistiku nõuetele vastavus. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate teatamismenetlus peaks olema lihtne ja tõhus ning selgete taotlemisnõuete ja -tähtaegadega. Eeskätt peaks Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkumiseks läbitav menetlus olema lihtsustatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate puhul, kelle suhtes juba kohaldatakse põhjalikku õigusraamistikku määruse (EL) nr 910/2014 alusel. (41) Selleks et tagada läbipaistvus ja vastutus Euroopa ettevõtluskukru ökosüsteemis, peaks komisjon koostama avalikult kättesaadava nimekirja Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatest, kellest on teatatud, ning hoidma seda nimekirja ajakohasena. See nimekiri peaks sisaldama riiklikelt järelevalveasutustelt saadud teavet pakkujate, sealhulgas kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate kohta, kes on läbinud teatamismenetluse. Kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama kasutajatel kontrollida pakkujate autentsust ja usaldusväärsust ning aitama seega alal hoida Euroopa ettevõtluskukru ökosüsteemi kõrgel tasemel turvalisust ja usaldust. (42) Selleks et liidus kättesaadavaks tehtavad Euroopa ettevõtluskukrud vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele, on keskse tähtsusega tulemuslik järelevalve, mida teevad järelevalveasutused, kellel on sel otstarbel piisavad volitused ja sobivad ressursid. Sellise järelevalve ja asjakohase oskusteabe tagamiseks peaksid liikmesriigid järelevalveasutus(t)eks määrama sama(d) asutuse(d), mis on määratud määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46a lõike 1 ja artikli 46b lõike 1 alusel. (43) Igati tuleks arvesse võtta toimiva koostöö tagamist käesoleva määruse või määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46b kohaselt määratud järelevalveasutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud või asutatud pädevate asutuste vahel(12). Kuna pädevad asutused on eraldiseisvad üksused, peaksid nad tegema tihedat ja õigeaegset koostööd, sealhulgas vahetama asjakohast teavet, et tagada tulemuslik järelevalve Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate üle ja see, et nad täidaksid määruses (EL) nr 910/2014 ja direktiivis (EL) 2022/2555 sätestatud kohustusi. (44) Selleks et ühtlustada käesoleva määruse täitmise tagamist, peaks riiklikel järelevalveasutustel olema õigus kehtestada haldustrahve. Täpsustada tuleb haldustrahvide ülemmäärad ja nende määramise kriteeriumid, et soodustada Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate võrdset kohtlemist kogu liidus, olenemata asukohaliikmesriigist. Pädev järelevalveasutus peaks hindama iga juhtumit individuaalselt, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas rikkumise laadi, raskusastet ja kestust, selle tagajärgi ning meetmeid, mida on võetud nõuetele vastavuse tagamiseks ja kahju leevendamiseks. Sellega seoses peaksid liikmesriigid komisjonile [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 12 kuud pärast käesoleva 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj). ET 23 ET  määruse jõustumist] teatama liikmesriigi õiguses sätestatud normidest, mis võimaldavad järelevalveasutusel kehtestada karistusi; samuti peaksid nad komisjonile viivitamata teatama nende normide kõigist edasistest muudatustest. (45) Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja kaitsta ettevõtjate õigusi, tuleb kehtestada mehhanism, et komisjon saaks sekkuda juhtudel, kui leitakse, et Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja ei täida käesoleva määruse nõudeid ja pädev järelevalveasutus ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid olukorra parandamiseks. Kõnealune mehhanism peaks võimaldama komisjonil hinnata nõuetele vastavust, pidada nõu asjaomaste liikmesriikide ja pakkujaga ning võtta vastu rakendusakte, et näha ette parandus- või piiravad meetmed. Komisjonil peaks olema võimalik võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid, et nõuetele mittevastavusega tegeleda ja tagada, et Euroopa ettevõtluskukruid kasutatakse turvalisel ja usaldusväärsel viisil. (46) Määruse (EL) nr 910/2014 alusel loodud koostöörühmale tuleks anda täiendav vastutus koordineerida käesoleva määrusega seotud riigisiseseid tavasid ja poliitikapõhimõtteid ning hõlbustada pädevate asutuste vahelist arutelu määruse kohaldamise ja selle täitmise tagamisega seotud küsimustes; sellega aidatakse ellu viia koostöörühma asutamise eesmärke ning säilitada oskusteavet, et soodustada Euroopa ettevõtluskukru raamistiku rakendamist. (47) Selleks et toetada tulemuslikku kasutuselevõttu ja koostalitlusvõimet, peaks kõigil avaliku sektori asutustel olema kohustus võimaldada Euroopa ettevõtluskukrut kasutada kõigis asjaomastes haldusmenetlustes identimiseks ja autentimiseks, dokumentide allkirjastamiseks või nende templiga kinnitamiseks, dokumentide esitamiseks ning teadete saatmiseks või vastuvõtmiseks. Sellega seoses peaksid avaliku sektori asutused [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ettevõtjatele tagama võimaluse Euroopa ettevõtluskukruid kasutada ning juurdepääsu ettevõtluskukrute turvalisele sidekanalile dokumentide või teadete vastuvõtmiseks või edastamiseks. Selleks et tagada käesoleva määruse tõrgeteta ja koostalitlusvõimet soodustav kohaldamine selles valdkonnas, vajavad avaliku sektori asutused Euroopa ettevõtluskukrut dokumentide ja teadete vastuvõtmiseks või saatmiseks. Avaliku sektori asutuste kohustus aktsepteerida ettevõtjate Euroopa ettevõtluskukruid ei tohiks mõjutada süsteeme, mida pädevad asutused kasutavad omavaheliseks dokumentide või andmete vahetamiseks või esitamiseks. (48) Selleks et vältida katkestusi ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste käimasolevas suhtluses, tuleb ette näha üleminekuperiood kuni [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Avaliku sektori asutused võivad otsustada selle perioodi jooksul Euroopa ettevõtluskukrute turvalist sidekanalit mitte pakkuda ja selle asemel toetada juba olemasolevaid alternatiivseid lahendusi, mis võimaldavad ettevõtjatel vahetada avaliku sektori asutustega teavet enne, kui Euroopa ettevõtluskukrute turvalist sidekanalit pakkuma hakatakse. Piisaval tasemel turvalisuse ja koostalitlusvõime tagamiseks peaksid kõik sellel üleminekuperioodil kasutatavad alternatiivsed lahendused vastama määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud nõuetele kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuste kohta ning pakkuma juurdepääsuteed Euroopa ettevõtluskukrute kasutamiseks. See juurdepääsutee peaks tagama Euroopa ettevõtluskukrute kasutajatele juurdepääsu üleminekuperioodil kasutatavatele alternatiivsetele lahendustele. Pärast seda perioodi peaksid avaliku sektori asutused toetama Euroopa ettevõtluskukrute turvalise sidekanali kasutamist, et kogu liidus kasutataks teabe vahetamiseks ühtlustatud tõhusat vahendit, millest saavad kasu Euroopa ettevõtjad. ET 24 ET  (49) Euroopa ettevõtluskukrutega toetatakse piiriülese digitaalse avaliku teenuse osutamist Koostalitleva Euroopa määruse (EL) 2024/903 tähenduses. Selle määruse kohaselt nõutav hindamine on tehtud ja selle tulemusena koostatud aruanne avaldatakse Koostalitleva Euroopa portaalis. (50) Selleks et Euroopa ettevõtluskukrute ökosüsteem vastaks jätkuvalt ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadustele, on vaja hinnata selle rakendamist ja mõju käesoleva määruse eesmärki silmas pidades. Sellel hindamisel tuleks eeskätt arvesse võtta riski, et siseturul tekib õiguslik killustatus seoses dokumentide ja tõendite elektroonilise esitamisega, samuti tehnoloogia arengut ning Euroopa ettevõtluskukrute ja seotud usaldusteenuste turu suundumusi. (51) Dubleerimise vältimiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ei tohiks avaliku sektori asutused nõuda, et sama teave või samad dokumendid esitataks uuesti füüsiliselt või alternatiivsete digivahendite kaudu, või vastupidi, pärast seda, kui teave või dokumendid on kooskõlas käesoleva määrusega õiguspäraselt edastatud Euroopa ettevõtluskukru kaudu. Sellest tulenevalt ei tohiks liikmesriigid võtta vastu ega jätta kehtima riiklikke lisanõudeid seoses käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt sätestatud, kuna see mõjutaks käesoleva määruse otsest ja ühetaolist kohaldamist. (52) Selleks et tagada väljaspool liitu asutatud ettevõtjate juurdepääs liidu menetlustele ja turgudele ning hõlbustada nende osalust Euroopa ettevõtluskukru raamistikus, tuleb anda Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatele võimalus väljastada kõnealustele ettevõtjatele Euroopa ettevõtluskukruid, tingimusel et nende isikusamasust saab suure kindlusega kontrollida. Topeltregistreerimise vältimiseks ja siseturu usaldusväärsuse kaitsmiseks ei tohiks sellistel ettevõtjatel olla enam kui üks Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete komplekt ja üks kordumatu tunnus. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et vähendada topeltregistreerimise riski ning tagada, et väljaspool liitu asutatud ettevõtjate registreerimisel oleks tagatud kordumatus. (53) Kordumatu tunnusega seotud nõudeid ja menetlusi käsitlevas rakendusaktis tuleks muu hulgas esitada tingimused tunnuste väljastamiseks kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatele. Eeskätt tuleks sätestada tingimused, millega soodustatakse Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete pakkujate vahelist koordineerimist, mis tagaks, et igale kolmanda riigi ettevõtjale määratakse Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete otstarbel vaid üks kordumatu tunnus. Enne kui väljaspool liitu asuvale ettevõtjale antakse Euroopa ettevõtluskukkur, peaks asjaomane pakkuja kinnitama, et ettevõtja isikusamasuse kontrollimise tingimused on täidetud. See peaks võimaldama kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatel Euroopa ettevõtluskukruid kasutada nii, et säilib ökosüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus. (54) Selleks et tagada ühetaolised tingimused kolmandate riikide ettevõtluskukrute või sarnaste süsteemide ja raamistike tunnustamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks ning toetada ja edendada partnerlussuhteid ja koostööd, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada tingimused, mille alusel saab selliste sarnaste süsteemide või raamistike puhul käesoleva määruse sätetele tugineda. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011. (55) Määrusega (EL) nr 910/2014 on füüsilistele isikutele, näiteks kodanikele ja elanikele, ette nähtud turvaline ja mugav vahend, et tuvastada enda isik ja kasutada internetipõhiseid teenuseid. Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama Euroopa digiidentiteedikukru teenuse pakkumise juriidilistele isikutele, kuid samal ajal ei ole täpsustatud tehnilisi tingimusi selle rakendamiseks. Selline ebakindlus seoses ET 25 ET  juriidilistele isikutele pakutavate Euroopa digiidentiteedikukrute otstarbe ja toimimisega suurendab õiguslikku ja tehnilist keerukust liikmesriikide jaoks. Seega tuleb muuta määruse (EL) nr 910/2014 artiklit 5a ja tagada, et Euroopa digiidentiteedikukrute kohustuslik väljastamine oleks seotud ainult füüsiliste isikutega. (56) Käesoleva määrusega kehtestatava raamistikuga tuleks tagada kogu liitu hõlmav turvaline digitaristu ning seepärast tuleks seda käsitada peamise vahendina nende eesmärkide täitmiseks. Selleks et nii ettevõtjad kui ka avaliku sektori asutused saaksid Euroopa ettevõtluskukru raamistikust täit kasu, tuleb seda edendada turvaliseks e- identimiseks, autentimiseks ning dokumentide ja elektrooniliste tõendite vahetamiseks vaikimisi kasutatava vahendina. (57) Selleks et tagada sidus ja horisontaalne kohaldamine liidu õiguse eri valdkondades, vähendada ettevõtjate halduskulusid ja parandada eelarve tõhusust, tuleks e-identimist, autentimist või elektrooniliste dokumentide, teadete või tõendite vahetamist käsitlevat liidu õigust (eeskätt juhul, kui kehtestatud on konkreetsed tehnilised nõuded, süsteemid või protokollid) kohaldada nii, et see on kooskõlas käesoleva määrusega. Sellele vastavalt tuleks nende valdkondade edasistes seadusandlikes ja muudes algatustes kinni pidada ettevõtluskukru vaikimisi kasutamise põhimõttest ning need tuleks kavandada ja koostada nii, et nendes tuginetakse Euroopa ettevõtluskukru kasutamisele ja võimaldatakse seda. Kui selline vastavusse viimine ei ole võimalik, peaks komisjon esitama kirjaliku põhjenduse asjaomase algatusega koos esitatavas mõjuhinnangus, kus kirjeldatakse põhjuseid, miks Euroopa ettevõtluskukrute kasutamist ei võimaldata. Komisjon peaks käesolevat määrust hindama ja selle läbi vaatama [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga nelja aasta järel ning esitama aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealune läbivaatamine on keskse tähtsusega selleks, et hinnata, kas ettenähtud põhifunktsioonid ja tehnilised kirjeldused – eeskätt need, mis on seotud turvalise sidekanalina kasutatava kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenusega – on tehnoloogia arengut silmas pidades endiselt asjakohased. Peale selle peaks komisjon hindama Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatele ette nähtud teatamismenetlusi, samuti liikmesriikide kehtestatud karistusi käsitlevate normide rakendamist ja tulemuslikkust, et hinnata turusuundumusi ja nõuetele vastavust. (58) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725(13) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [lisada kuupäev], ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrusega võimaldatakse turvalist e-identimist ja autentimist, andmete jagamist ja õiguslikult kehtivat teatamist, vähendatakse halduskoormust ja nõuetele vastavusega seotud kulusid, toetatakse piiriülest äritegevust ja suurendatakse konkurentsivõimet. Eelkõige tehakse sellega järgmist: 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data. europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). ET 26 ET  (1) luuakse raamistik Euroopa ettevõtluskukrute pakkumiseks; (2) sätestatakse samaväärsuse põhimõte, mille kohaselt on Euroopa ettevõtluskukruga tehtud toimingutel ja tehingutel samaväärne õigusjõud kui õiguspärastel toimingutel ja tehingutel, mis tehakse füüsiliselt paberkandjal või mis tahes muu vahendi või protsessi abil, mida peetakse vastavaks kohaldatavatele õigus-, haldus- või menetlusnõuetele; (3) kehtestatakse normid Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete väljastamiseks ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste identimiseks; (4) luuakse Euroopa digikataloog; (5) sätestatakse, et direktiiviga (EL) 2017/1132 kehtestatud ja reguleeritavat Euroopa kordumatut tunnust kasutatakse Euroopa ettevõtluskukru omanike kordumatu tunnusena, ning nähakse ette sarnane kordumatu tunnus nendele Euroopa ettevõtluskukru omanikele, kellel Euroopa kordumatut tunnust ei ole; (6) kehtestatakse teatamismehhanism, mille alusel Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad asutatakse; (7) kehtestatakse avaliku sektori asutuste kohustused, mis on seotud Euroopa ettevõtluskukrutega; (8) nähakse ette raamistik liidu üksuste järelevalveks juhul, kui kõnealused avaliku sektori asutused pakuvad Euroopa ettevõtluskukru teenust; (9) esitatakse raamistik, mille alusel tunnustatakse Euroopa ettevõtluskukrutega sarnanevaid kolmandate riikide süsteeme ning väljastatakse Euroopa ettevõtluskukruid kolmandate riikide ettevõtjatele. Artikkel 2 Kohaldamisala 1. Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa ettevõtluskukrute pakkumise ja aktsepteerimise, Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete väljastamise ja aktsepteerimise ning Euroopa ettevõtluskukrute kasutamise suhtes ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste poolt. 2. Käesoleva määrusega ei piirata pädevate asutuste vahelist dokumentide ja andmete vahetamist reguleerivas liidu õiguses sätestatud olemasolevate süsteemide ja menetluste kasutamist. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „Euroopa ettevõtluskukkur“ – digilahendus, mis võimaldab Euroopa ettevõtluskukru omanikel turvaliselt salvestada, hallata ja esitada Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmeid ja elektroonilisi tõendeid ettevõtluskukrule tuginevatele isikutele ning muudele Euroopa ettevõtluskukruid ja Euroopa digiidentiteedikukruid kasutavatele üksustele järgmistel eesmärkidel: (a) autentimine ja tugineva isiku nõutavate kontrollitud tõendite esitamine; ET 27 ET  (b) juurdepääs elektroonilistele tõenditele, e-allkirjadele, e-templitele, registreeritud e-andmevahetusteenustele ja e-ajatemplitele ning nende kasutamine; (c) volituste loomine, haldamine ja määramine volitatud esindajatele, ning mis võib kooskõlas käesoleva määrusega toetada lisafunktsioone; (2) „Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed“ – andmekogum, mis võimaldab tuvastada Euroopa ettevõtluskukru omaniku isikusamasuse ning mille on väljastanud Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete pakkuja; (3) „Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete pakkuja“ – kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja või avaliku sektori asutus või komisjon, kes väljastab Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed; (4) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm (sealhulgas ajutised ettevõtjate ühendused), kes tegutseb majandus- või kutsetegevuse raames eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega; (5) „avaliku sektori asutus” – liidu üksus, riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühe või mitme kõnealuse üksuse või asutuse poolt asutatud ühendus või eraõiguslik isik, kellele on vähemalt üks kõnealune üksus, asutus, isik või ühendus andnud õiguse osutada avalikke teenuseid, kui ta tegutseb kõnealust õigust teostades; (6) „liidu üksus“ – liidu institutsioon, organ või asutus, mis on loodud ELi lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende lepingute kohaselt; (7) „Euroopa ettevõtluskukru omanik“ – ettevõtja või avaliku sektori asutus, kellele kuulub Euroopa ettevõtluskukkur või kellel on õigus seda kasutada; (8) „usaldusteenus“ – usaldusteenus määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 16 tähenduses; (9) „atribuut“ – atribuut määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 43 tähenduses; (10) „elektroonilised tõendid“ – elektroonilised tõendid määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 44 tähenduses; (11) „kvalifitseeritud tõend“ – kvalifitseeritud tõend määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 45 tähenduses; (12) „Euroopa digiidentiteedikukkur“ – Euroopa digiidentiteedikukkur määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 42 tähenduses; (13) „e-allkiri“ – e-allkiri määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 10 tähenduses; (14) „kvalifitseeritud e-allkiri“ – kvalifitseeritud e-allkiri määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 12 tähenduses; (15) „e-tempel“ – e-tempel määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 25 tähenduses; (16) „kvalifitseeritud e-tempel“ – kvalifitseeritud e-tempel määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 27 tähenduses; (17) „kvalifitseeritud e-ajatempel“ – kvalifitseeritud e-ajatempel määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 34 tähenduses; ET 28 ET  (18) „volitatud isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa ettevõtluskukru omaniku nimel ning täidab Euroopa ettevõtluskukruga seotud ülesandeid ja kasutab selle funktsioone Euroopa ettevõtluskukru omaniku antud loa alusel; (19) „volitus“ – luba, mille Euroopa ettevõtluskukru omanik on andnud volitatud esindajale, et esindaja saaks omaniku nimel täita talle määratud Euroopa ettevõtluskukruga seotud ülesandeid ja kasutada selle funktsioone; (20) „e-dokument“ – e-dokument määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 35 tähenduses; (21) „kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus“ – kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 37 tähenduses; (22) „kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik või teist füüsilist isikut või juriidilist isikut esindav füüsiline isik, kes kasutab käesoleva määruse kohaselt pakutavaid Euroopa ettevõtluskukruid või Euroopa ettevõtluskukru e-identimise vahendeid; (23) „Euroopa ettevõtluskukrule tuginev isik“ – füüsiline isik, ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes tugineb Euroopa ettevõtluskukrutele; (24) „kukrukomplekti tõend“ – andmeobjekt, mis kirjeldab Euroopa ettevõtluskukru komplekti komponente või võimaldab nimetatud komponentide autentsust ja kehtivust kinnitada; (25) „Euroopa ettevõtluskukru komplekt“ – Euroopa ettevõtluskukru lahenduse kordumatu konfiguratsioon, mis sisaldab Euroopa ettevõtluskukru ees- ja tagasüsteemi, kukru turvalisi krüptorakendusi ja kukru turvalisi krüptoseadmeid ning mida Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja pakub konkreetsele Euroopa ettevõtluskukru omanikule; (26) „Euroopa ettevõtluskukru lahendus“ – tarkvara, riistvara, teenuste, seadete ja konfiguratsioonide kombinatsioon, sealhulgas Euroopa ettevõtluskukru ees- ja tagasüsteem, üks või mitu kukru turvalist krüptorakendust ja üks või mitu kukru turvalist krüptoseadet; (27) „kriitilise tähtsusega vara“ – Euroopa ettevõtluskukru komplektis olev või kukrukomplektiga seotud vara, mis on nii oluline, et selle käideldavuse, konfidentsiaalsuse või tervikluse rikkumine avaldaks väga tõsist nõrgestavat mõju suutlikkusele tugineda sellele Euroopa ettevõtluskukru komplektile; (28) „kukru turvaline krüptorakendus“ – rakendus, mis haldab kriitilise tähtsusega vara selle kaudu, et on lingitud kukru turvalise krüptoseadme pakutavate krüptofunktsioonide ja muude funktsioonidega ning kasutab neid; (29) „kukru turvaline krüptoseade“ – muukimiskindel seade, mis pakub keskkonda, mis on lingitud kukru turvalise krüptorakendusega, mis seda seadet kasutab, et kaitsta kriitilise tähtsusega vara ja pakkuda krüptofunktsioone kriitilise tähtsusega toimingute turvaliseks teostamiseks; (30) „usaldusteenuse osutaja“ – usaldusteenuse osutaja määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 19 tähenduses; (31) „kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja“ – kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 20 tähenduses; ET 29 ET  (32) „autentse allika eest vastutava avaliku sektori asutuse või tema nimel välja antud elektrooniline tõend“ – autentse allika eest vastutava avaliku sektori asutuse või tema nimel välja antud elektrooniline tõend määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 46 tähenduses; (33) „autentne allikas“ – autentne allikas määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 47 tähenduses; (34) „tõendamiskava“ – üht või mitut tüüpi elektrooniliste tõendite suhtes kohaldatav reeglistik; (35) „kavade kataloog“ – digitaalne hoidla, mis sisaldab kooskõlas käesoleva määrusega registreeritud tõendite kavasid ning mida haldab ja mille avalikustab komisjon internetis; (36) „Euroopa kordumatu tunnus“ – direktiivis (EL) 2017/1132 osutatud Euroopa kordumatu tunnus; (37) „riiklik register“ – ametlik andmebaas või süsteem, mille on loonud ja mida haldab riigi valitsus või tema määratud asutus (või mis on loodud ja mida hallatakse riigi valitsuse või tema määratud asutuse nimel) ning kus registreeritakse, talletatakse ja hallatakse teavet juriidiliste isikute, sealhulgas (kuid mitte ainult) äriühingute, täisühingute, sihtasutuste, ühenduste ning ka ettevõtjana tegutsevate füüsiliste isikute, näiteks üksikettevõtjate või iseenda tööandjate või muude registreerimisele kuuluvate isikute või organisatsioonide kohta; (38) „API“ või „rakendusliides“ – määratluste ja protokollide kogum rakendustarkvara loomiseks ja integreerimiseks, et jagada andmeid; (39) „esitamine“ või „esitama“ – avaliku sektori asutuse ja ettevõtja vaheline, ettevõtjatevaheline või avaliku sektori asutuste vaheline struktureeritud või struktureerimata andmete, failide, vormide või registrikirjete edastamine, mida tehakse vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele vajaduse või nõudmise korral või loa alusel selleks, et täita teatavat õiguslikku, halduslikku või menetluslikku eesmärki; (40) „teatamine“ – avaliku sektori asutuse ja ettevõtja vaheline, ettevõtjatevaheline või avaliku sektori asutuste vaheline teabe, otsuste, taotluste või kinnituste edastamine, mida tehakse vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele vajaduse või nõudmise korral või loa alusel selleks, et tagada õiguslik toime või teavitada saajat õigustest, kohustustest või menetluse kulgemisest; (41) „haldusmenetlus“ – liidu või liikmesriigi õiguses kindlaksmääratud järjestikused toimingud, mida ettevõtjad või avaliku sektori asutused peavad haldusülesannete täitmisel tegema selleks, et täita kohustusi, esitada teavet või taotleda otsust, luba või hüve avaliku sektori asutustelt; (42) „Euroopa ettevõtluskukru eessüsteem“ – kasutajaliidese komponent (olenemata platvormist või kujutegurist), mis on interaktsioonis omaniku nimel tegutsevate kasutajatega ja moodustab osa Euroopa ettevõtluskukru komplektist; (43) „Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteem“ – serveripoolsed komponendid, sealhulgas tarkvara, teenused ja taristu, mis tagavad vajaliku funktsioonistiku ja toe Euroopa ettevõtluskukru eessüsteemi jaoks ning moodustavad osa Euroopa ettevõtluskukru komplektist. ET 30 ET  II peatükk. Euroopa ettevõtluskukrud Artikkel 4 Samaväärsuse põhimõte Kui Euroopa ettevõtluskukru omanik kasutab mõnda artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ettevõtluskukru põhifunktsiooni, on selle tulemusel tehtaval toimingul sama õigusjõud kui õiguspärasel toimingul, mis tehakse füüsiliselt paberkandjal või mis tahes muu vahendi või protsessi abil, mida peetakse vastavaks kohaldatavatele õigus-, haldus- või menetlusnõuetele. Kui iseenda tööandja või üksikettevõtja kasutab kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenust artikli 5 lõikes 3 sätestatud asjaoludel, on selle tulemusel tehtaval toimingul sama õigusjõud kui õiguspärasel toimingul, mis tehakse füüsiliselt paberkandjal või mis tahes muu vahendi või protsessi abil, mida peetakse vastavaks kohaldatavatele õigus-, haldus- või menetlusnõuetele. Artikkel 5 Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioonid 1. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et nende pakutavad Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad Euroopa ettevõtluskukru omanikel kasutada järgmisi põhifunktsioone: (a) turvaliselt väljastada, taotleda, saada, valida, kombineerida, talletada, kustutada, jagada ja esitada elektroonilisi tõendeid; (b) avalikustada punktis a loetletud funktsioonide raames valikuliselt elektroonilistes tõendites sisalduvaid Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid ja atribuute; (c) taotleda ning jagada turvaliselt Euroopa ettevõtluskukrute ja Euroopa digiidentiteedikukrute vahel ja Euroopa ettevõtluskukrule tuginevate isikutega Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid ja elektroonilisi tõendeid; (d) vastavalt vajadusele allkirjastada kvalifitseeritud e-allkirjaga ja kinnitada kvalifitseeritud e-templiga; (e) siduda elektroonilised andmed kvalifitseeritud e-ajatemplit kasutades kindla ajahetkega; (f) väljastada elektroonilisi tõendeid Euroopa ettevõtluskukrutele ja Euroopa digiidentiteedikukrutele; (g) väljastada elektroonilisi tõendeid omaniku Euroopa ettevõtluskukru kaudu, mis võimaldab siduda väljastatud tõendi muude asjaomaste ahelasse kuuluvate tõenditega; (h) võimaldada kasutada kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata elektroonilisi tõendeid, mille abil Euroopa ettevõtluskukru omanikud ja nende volitatud esindajad saavad ennast autentida; (i) edastada ja võtta vastu e-dokumente ja elektroonilisi andmeid kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse kaudu, mis suudab toetada konfidentsiaalsust ja terviklust; ET 31 ET  (j) lubada mitmel kasutajal omaniku Euroopa ettevõtluskukrule juurde pääseda ja seda käitada ning Euroopa ettevõtluskukru omanikul selliseid lube hallata ja kehtetuks tunnistada; (k) lubada Euroopa ettevõtluskukrule tuginevatel isikutel taotleda Euroopa ettevõtluskukru omanikule väljastatud elektroonilisi tõendeid ning Euroopa ettevõtluskukru omanikul selliseid lube hallata ja kehtetuks tunnistada; (l) eksportida omaniku taotlusel või teenuse lõpetamise või Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujast teavitamise kehtetuks tunnistamise korral oma andmeid, sealhulgas väljastatud Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmeid, elektroonilisi tõendeid, sidelogisid ja suhtlusandmeid struktureeritud, üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus; (m) pääseda juurde kõikide tehingute logile; (n) saada juurdepääs ühisele töölauale, et pääseda juurde punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse kaudu vahetatud andmetele ning neid talletada ja kontrollida. 2. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad võivad lisaks lõikes 1 loetletutele pakkuda ka lisafunktsioone, tingimusel et need funktsioonid ei häiri ega kahjusta minimaalsete põhifunktsioonide konfidentsiaalsust, kättesaadavust ja terviklust ega nende pakutavate Euroopa ettevõtluskukrute usaldusväärsust ja koostalitlusvõimet. 3. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad võimaldavad Euroopa digiidentiteedikukru kasutajatele eraldiseisva teenusena lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenust. 4. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad rakendavad lõikes 1 osutatud funktsioonid kooskõlas lisas sätestatud nõuetega. 5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega võrdlusstandardite loetelu ning vajaduse korral tehnilised kirjeldused ja menetlused käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioonide jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 6 Euroopa ettevõtluskukrute tehnilised elemendid 1. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et nende pakutavad Euroopa ettevõtluskukrud toetavad ühiseid protokolle ja liideseid, et (a) väljastada Euroopa ettevõtluskukrule Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid, kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata elektroonilisi tõendeid ning kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata sertifikaate; (b) Euroopa ettevõtluskukrule tuginevatel isikutel oleks võimalik taotleda ja valideerida Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid ja elektroonilisi tõendeid; (c) jagada ja esitada Euroopa ettevõtluskukrule tuginevatele isikutele Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid, elektroonilisi tõendeid ja valikuliselt avaldatud andmeid; (d) võimaldada automaatset suhtlust Euroopa ettevõtluskukrutega ilma mitteautomaatse sekkumiseta või kasutaja otsese tegevuseta; ET 32 ET  (e) Euroopa ettevõtluskukru omanik turvaliselt kaasata volitatud esindaja kaudu, kelle e-identimise vahendid vastavad määruses (EL) nr 910/2014 märkimisväärse või kõrge usaldusväärsuse taseme kohta sätestatud nõuetele; (f) suhelda Euroopa ettevõtluskukrute vahel ning Euroopa ettevõtluskukrute ja Euroopa digiidentiteedikukrute vahel eesmärgiga vastu võtta, valideerida ja vahetada Euroopa digiidentiteedikukru omanike tuvastusandmeid ja elektroonilisi tõendeid turvalisel viisil; (g) autentimise nõutavuse korral autentida Euroopa ettevõtluskukrule tuginevaid isikuid, rakendades autentimismehhanisme; (h) Euroopa ettevõtluskukrule tuginevad isikud saaksid kontrollida Euroopa ettevõtluskukrute autentsust ja kehtivust, kui autentsuse ja kehtivuse kontrollimist nõutakse; (i) pakkuda artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenust, sealhulgas artikli 10 kohaselt loodud Euroopa digikataloogi liidest; (j) määrata igale Euroopa ettevõtluskukru omanikule artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse ja artiklis 10 osutatud Euroopa digikataloogi kasutamiseks vähemalt üks kordumatu digiaadress; (k) pakkuda kõikidele Euroopa ettevõtluskukru komplektidele kukrukomplekti tõendeid, mis sisaldavad avalikke võtmeid ja vastavaid kukru turvalise krüptoseadmega kaitstud privaatvõtmeid; (l) kasutada kriitilise tähtsusega vara haldamisel vähemalt ühte kukru turvalist krüptorakendust ja kukru turvalist krüptoseadet ning kui kriitilise tähtsusega vara on seotud märkimisväärsel usaldusväärsuse tasemel toimuva e- identimisega, siis tagada, et kõnealuseid krüptograafilisi toiminguid või muid toiminguid, mille raames töödeldakse kriitise tähtsusega vara, sooritatakse vastavalt e-identimise vahendite tunnuste ja disaini märkimisväärse usaldusväärsuse taseme suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 2. Samuti teevad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad järgmist: (a) tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed on digitaalselt seotud omaniku Euroopa ettevõtluskukruga; (b) tagavad artikli 5 lõike 1 punktis j osutatud funktsioonide puhul, et – rollide ja atribuutide vahelised seosed on kontrollitavad, auditeeritavad, tühistatavad ja nende õiguspäraste väljastajateni jälgitavad; – rollidevahelised konfliktid, ülemäärane delegeerimine või aegunud load avastatakse automaatselt ja välistatakse reaalajas; – lubade andmise loogika on liikmesriikide lõikes koostalitlusvõimeline, (c) tagavad sisseprojekteeritud turbe; (d) pakuvad valideerimismehhanisme eesmärgiga tagada, et Euroopa ettevõtluskukrute autentsust ja kehtivust saab kontrollida; ET 33 ET  (e) pakuvad mehhanismi, mis võimaldab Euroopa ettevõtluskukru omanikel hõlpsasti taotleda tehnilist tuge ja teatada tehnilistest probleemidest või muudest intsidentidest, millel on negatiivne mõju Euroopa ettevõtluskukru kasutamisele; (f) tagavad, et Euroopa ettevõtluskukrud saab kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel: – Euroopa ettevõtluskukru omaniku sõnaselge taotluse korral; – kui Euroopa ettevõtluskukru turvalisust on kahjustatud; – Euroopa ettevõtluskukru omaniku tegevuse lõpliku või ajutise lõpetamise korral; – kui Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja ei ole kantud artikli 12 lõikes 5 osutatud loetelusse, (g) teavitavad komisjoni viivitamata – mehhanismist, mis võimaldab valideerida Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmeid; – mehhanismist, millega valideeritakse Euroopa digiidentiteedikukru autentsust ja kehtivust. 3. Komisjon teeb käesoleva artikli lõike 2 punkti g kohaselt edastatud teabe turvalise kanali kaudu üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud formaadis, mis sobib automaatseks töötlemiseks. 4. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad rakendavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tehnilisi elemente kooskõlas lisas sätestatud nõuetega. 5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega võrdlusstandardite loetelu ning vajaduse korral tehnilised kirjeldused ja menetlused käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud Euroopa ettevõtluskukrute tehniliste elementide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 7 Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatele kehtestatud nõuded ja kohustused 1. Euroopa ettevõtluskukruid pakuvad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, kes on kantud artikli 12 lõike 5 kohaselt kehtestatud loetelusse. 2. Arvestades Euroopa ettevõtluskukrute rolli liidu digitaristus, peavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad olema asutatud liidus, nende peamine tegevuskoht peab olema ja põhitegevus toimuma liidus ning nad ei tohi kujutada ohtu liidu julgeolekule. Eelkõige ei tohi nad olla kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all. 3. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad peavad vastama määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 19a kehtestatud nõuetele. Seda kohustust ei kohaldata selliste Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate suhtes, kes on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad. 4. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad peavad vastama nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. ET 34 ET  5. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad peavad vastama liidu ja liikmesriikide õiguses kehtestatud kohaldatavatele küberturvalisuse nõuetele, sealhulgas suure riskiga teenuseosutajate tuvastamist käsitlevatele nõuetele. Samuti tagavad pakkujad, et nende tarkvara- ja turbelahenduste tarnijad vastavad nendele nõuetele ning asjaomastele turvastandarditele ja -nõuetele. 6. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad teevad järgmist: (a) rakendavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada enda pakutavate Euroopa ettevõtluskukrute konfidentsiaalsus, terviklus, autentsus, kättesaadavus ning koostalitlusvõime muude Euroopa ettevõtluskukrute ja Euroopa digiidentiteedikukrutega; (b) tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru omanikke on kasutajasõbralikul, kokkuvõtlikul ja kergesti arusaadaval viisil selgelt teavitatud Euroopa ettevõtluskukru kasutustingimustest, sealhulgas põhi- ja lisafunktsioonide ulatusest ja piirangutest, küberturvalisuse standarditest ning Euroopa ettevõtluskukru omaniku õigustest seoses andmete ülekantavuse, õiguskaitse ja teenuse lõpetamisega; (c) tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru omanike volitatud esindajaid on kasutajasõbralikul, kokkuvõtlikul ja kergesti arusaadaval viisil selgelt teavitatud nende õigustest ja kohustustest seoses nende Euroopa ettevõtluskukru komplektidega, eelkõige õigusest taotleda oma kukrukomplekti tõendi kehtetuks tunnistamist, kasutades lisa punktiga 1 ette nähtud autentimismehhanismi; (d) teevad koostööd artikli 13 lõikes 1 osutatud pädevate järelevalveasutustega või artikli 13 lõikes 10 ja artikli 14 lõikes 1 osutatud juhtudel komisjoniga ning vastavad põhjendamatu viivituseta kõikidele taotlustele esitada teavet või dokumente, mis on vajalikud käesolevale määrusele vastavuse kontrollimiseks; (e) teavitavad asjaomaseid riiklikke järelevalveasutusi või artikli 14 lõikes 1 osutatud juhtudel komisjoni kõikidest oma teenuste või üldise struktuuri sisulistest muudatustest, mis võivad mõjutada pakkuja vastavust käesolevale määrusele; (f) teavitavad Euroopa ettevõtluskukru omanikke Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate teenuste peatamisest, tühistamisest või vabatahtlikust lõpetamisest ja Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja kustutamisest artikli 12 lõike 5 kohaselt kehtestatud loetelust ning tagavad Euroopa ettevõtluskukru omanike andmete, sealhulgas Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete edastamise või kustutamise vastavalt Euroopa ettevõtluskukru omanike juhistele; (g) tagavad, et artikli 10 lõike 2 kohaselt edastatakse komisjonile Euroopa ettevõtluskukru omanikke käsitlev teave ning et komisjonile algselt esitatud teavet ajakohastatakse ja see kinnitatakse Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujate abil, kes väljastavad artikli 8 lõike 5 punktis b osutatud kordumatuid tunnuseid. Artikkel 8 Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed 1. Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujad väljastavad Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid Euroopa ettevõtluskukru omanike Euroopa ET 35 ET  ettevõtluskukrutele. Kui Euroopa ettevõtluskukru omanikud on liidu üksused, väljastab komisjon Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid nende liidu üksuste Euroopa ettevõtluskukrutele. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete väljastamiseks nõutavate atribuutide kontrollimisel kasutatud asjaomastest autentsetest allikatest. Komisjon teeb käesoleva lõike alusel saadud teabe põhjal komisjoni veebisaidil masinloetavas vormingus kättesaadavaks teatatud asjaomaste autentsete allikate loetelu. 3. Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed väljastatakse ühele komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2979 II lisas loetletud standardile vastavas vormingus ning (a) kvalifitseeritud elektrooniliste tõenditena, kui andmeid pakuvad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad; (b) autentse allika eest vastutava avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel väljastatud elektrooniliste tõenditena, kui andmeid pakub selle eest vastutav avaliku sektori asutus; (c) elektrooniliste tõenditena, kui andmeid pakub komisjon. 4. Komisjoni väljastatud Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmetel on sama õigusjõud kui kvalifitseeritud elektroonilistel tõenditel ning autentse allika eest vastutava avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel väljastatud tõenditel. 5. Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed sisaldavad vähemalt järgmisi atribuute: (a) ettevõtja või avaliku sektori asutuse ametlik nimetus, nagu see on kantud asjaomasesse registrisse või ametlikku dokumenti; (b) asjaomane kordumatu tunnus kooskõlas artikliga 9. 6. Komisjon loob Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete tõendamise kava ja haldab seda. See kava loetletakse rakendusmääruse (EL) 2025/1569 artiklis 8 osutatud atribuutide tõendamise kavade kataloogis. 7. Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega nõuded käesoleva artikli kohaselt väljastatud Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete kohta, sealhulgas menetluste kohta, mille kohaselt liikmesriigid teavitavad komisjoni asjaomastest autentsetest allikatest. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 9 Kordumatud tunnused 1. Kui ettevõtjale on antud Euroopa kordumatu tunnus, siis kasutatakse seda tunnust käesoleva määruse artikli 8 lõike 4 punktis b osutatud kordumatu tunnusena. 2. Kui ettevõtjale või avaliku sektori asutusele ei ole Euroopa kordumatut tunnust antud, siis luuakse kordumatu tunnus kooskõlas lõikes 4 osutatud rakendusaktiga. 3. Kui avaliku sektori asutus on liidu üksus, siis loob ja annab komisjon sellele liidu üksusele kordumatu tunnuse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4. ET 36 ET  4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kordumatu tunnusega seotud tehnilised kirjeldused, nõuded ja menetlused, sealhulgas menetlused, millega tagatakse, et Euroopa ettevõtluskukru omanikele ei anta üle ühe kordumatu tunnuse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 10 Euroopa digikataloog 1. Komisjon loob Euroopa digikataloogi ning käitab ja haldab seda kataloogi, mida Euroopa ettevõtluskukru omanikud kasutavad usaldusväärse teabeallikana ja mille näol on tegemist veebirakendusega, mis koosneb kahest liidesest: (a) rakendusliidese kaudu kasutatav masinloetav liides automatiseeritud süsteemidevaheliseks sideks; (b) turvaline veebipõhine platvorm, mis annab juurdepääsu autenditud ja loaga kasutajatele, ning süsteemi elektrooniline portaal Euroopa ettevõtluskukru kasutajatele. 2. Euroopa digikataloogi haldamiseks esitavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad Euroopa ettevõtluskukru pakkumise ajal komisjonile lõikes 6 osutatud rakendusaktis kehtestatud teabekategooriad. 3. Komisjon tagab, et asjakohane teave lisatakse Euroopa digikataloogi. 4. Komisjon teeb Euroopa digikataloogi ligipääsetavaks ainult Euroopa ettevõtluskukru omanikele ja nende volitatud esindajatele ning Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatele. 5. Euroopa digikataloogi haldamise eesmärgil teatavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad viivitamata ja igal juhul ühe tööpäeva jooksul otse komisjonile lõikes 2 osutatud teabe mis tahes muudatustest või kehtetuks tunnistamisest. 6. Komisjon kehtestab rakendusaktidega kordumatuid digiaadresse käsitlevad standardid ja tehnilised kirjeldused ning komisjonile seoses Euroopa digikataloogiga esitatava teabe kategooriad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 11 Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatest teavitamine 1. Üksused, kes kavatsevad Euroopa ettevõtluskukru teenust pakkuda, teavitavad sellest kavatsusest pädevat järelevalveasutust ja esitavad talle lõikes 2 loetletud teabe. 2. Lõikes 1 osutatud teade peab sisaldama järgmist teavet: (a) üksuse juriidiline nimi, kõik kasutatavad ärinimed, veebisait, e-posti aadress, telefoninumber ja füüsiline aadress; (b) riikliku registri väljastatud üksuse registreerimisnumber, kui on olemas; (c) kirjeldus selle kohta, kuidas pakutakse Euroopa ettevõtluskukruga, mida üksus kavatseb pakkuda, artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhifunktsioone; (d) kirjeldus kõikidest lisafunktsioonidest, mida toetab Euroopa ettevõtluskukkur, mida üksus kavatseb pakkuda; ET 37 ET  (e) kinnitus käesoleva määruse nõuetele vastavuse kohta. 3. Lõigetes 4–6 kehtestatud läbivaatamis- ja kontrollimenetlust ei kohaldata kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes. Kui lõikes 2 loetletud teave esitatakse, teavitab pädev järelevalveasutus sellest kahe tööpäeva jooksul komisjoni eesmärgiga lisada kõnealune pakkuja artikli 12 lõikes 5 osutatud loetelusse, et ta saaks viivitamata Euroopa ettevõtluskukruid pakkuda. 4. Pärast teate saamist on järelevalveasutusel 30 päeva aega esitatud teabe läbivaatamiseks. Kui järelevalveasutus järeldab kõnealuse läbivaatamise tulemusel, et teave on täielik ja lõike 2 punktis c osutatud kirjeldus tundub vastavat artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab ta sellest kahe tööpäeva jooksul komisjoni eesmärgiga lisada kõnealune pakkuja artikli 12 lõikes 5 osutatud loetelusse. 5. Kui järelevalveasutus järeldab kõnealuse läbivaatamise tulemusel, et teave ei ole täielik või lõike 2 punktis c osutatud kirjeldus ei tundu vastavat artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, küsib ta teavitanud üksuselt lisateavet või selgitusi ja määrab vastuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei ületa 15 kalendripäeva. Kui see teave või need selgitused võimaldavad järelevalveasutusel järeldada, et teave on täielik ja lõike 2 punktis c osutatud kirjeldus tundub vastavat artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab ta sellest kahe tööpäeva jooksul komisjoni eesmärgiga lisada kõnealune pakkuja artikli 12 lõikes 5 osutatud loetelusse. Vastasel korral, või kui vastust ei saada, teatab järelevalveasutus teavitanud üksusele, et teda ei lisata artikli 12 lõikes 5 osutatud loetelusse. 6. Kui järelevalveasutus ei ole teavitanud üksusele 30 kalendripäeva jooksul alates teate saamisest lõikes 4 osutatud läbivaatamise tulemuste kohta sisulist vastust esitanud, siis leitakse, et teave on täielik ja lõike 2 punktis c osutatud kirjeldus tundub vastavat artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, ning järelevalveasutus teavitab sellest kahe tööpäeva jooksul komisjoni eesmärgiga lisada kõnealune pakkuja artikli 12 lõikes 5 osutatud loetelusse. 7. Ilma et see piiraks mis tahes muu haldusliku või kohtuvälise kaitsevahendi kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et teavitavatel üksustel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile järelevalveasutuse otsuse vastu, kui järelevalveasutus keeldub neid Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate loetelusse kandmast või ei tee mõistliku aja jooksul otsust. Artikkel 12 Teatatud Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate loetelu 1. Järelevalveasutused teavitavad komisjoni kõikidest artikli 11 kohaselt esitatud teabes tehtud muudatustest 24 tunni jooksul alates sellest, kui nad muudatustest teada saavad. 2. Artiklis 11 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud teave, mille järelevalveasutused esitavad, peab sisaldama järgmist: (a) esitamise eesmärk, mis võib olla üks järgmistest: – sellise teatatud Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja registreerimine, keda ei ole eelnevalt lõikes 5 osutatud loetelusse kantud; ET 38 ET  – muudatused eelnevalt esitatud teabes selliste Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate kohta, kes on praegu lõikes 5 osutatud loetelusse kantud; – taotlus kustutada Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja lõikes 5 osutatud loetelust, (b) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja nimi ja vajaduse korral ärinimi; (c) liikmesriik, kus on Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja peamine asukoht; (d) pädeva järelevalveasutuse nimi; (e) märge selle kohta, kas Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja. 3. Komisjon loob käesoleva artikli alusel saadud teabe põhjal komisjoni veebisaidil masinloetavas vormingus Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate loetelu ja haldab seda. Artikkel 13 Juhtimine ja järelevalve 1. Igas liikmesriigis määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46a kohaselt määratud järelevalveasutused on järelevalveasutused ka käesoleva määruse kohaldamisel. 2. Need järelevalveasutused vastutavad selliste Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate üle tehtava järelevalve ülesannete eest, kelle peamine asukoht on asjaomases liikmesriigis. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud järelevalveasutustel on oma ülesannete tulemuslikuks, tõhusaks ja sõltumatuks täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid. 4. Lõikes 1 osutatud riiklike järelevalveasutuste roll on (a) jälgida Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja vajaduse korral nende suhtes järgneva järelevalve käigus meetmeid võtta; (b) toimida Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujate jaoks peamise kontaktasutusena, hõlbustades vajaduse korral juurdepääsu asjaomastelt riiklikelt ametiasutustelt ja asjaomastest registritest pärit teabele, et väljastada Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid ja kordumatuid tunnuseid. 5. Lõikes 1 osutatud järelevalveasutuste ülesanded hõlmavad järgmist: (a) vaadata läbi artikli 11 kohaselt esitatud teated ja neid hinnata; (b) uurida põhjendatud väiteid, eelkõige Euroopa ettevõtluskukrute omanike väiteid selle kohta, et Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja ei täida mõnda oma käesolevast määrusest tulenevat kohustust, ja võtta vajaduse korral meetmeid; (c) kontrollida lõpetamiskava olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist, kui Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja lõpetab oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana; ET 39 ET  (d) nõuda Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist; (e) määrata karistusi kooskõlas lõigetega 6–9; (f) teavitada direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 1 alusel määratud või asutatud asjaomaseid pädevaid asutusi asjaomases liikmesriigis igast olulisest turvarikkumisest või tervikluse kaost, millest ta oma ülesannete täitmisel teada saab, ning teavitada teisi liikmesriike puudutava olulise turvarikkumise või tervikluse kao korral direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 3 alusel määratud või asutatud ühtset kontaktpunkti asjaomases liikmesriigis ja määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46c lõike 1 alusel määratud ühtseid kontaktpunkte teistes asjaomastes liikmesriikides, samuti teavitada üldsust või nõuda, et Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja seda teeks, kui järelevalveasutus on teinud kindlaks, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine oleks üldsuse huvides; (g) teha koostööd määruse (EL) 2016/679 artikli 51 kohaselt asutatud järelevalveasutustega, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta sellest, kui isikuandmete kaitse eeskirju näib olevat rikutud, ja turvarikkumistest, mis näivad kujutavat endast isikuandmetega seotud rikkumisi; (h) teha vastavalt vajadusele koostööd teiste riiklike järelevalveasutustega; (i) luua kaebuste esitamise mehhanism, mis võimaldab registreerida kaebusi, mille Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad on artikli 11 lõike 7 alusel esitanud, ja tagada selge avalikustamine; (j) anda komisjonile aru oma põhitegevuse kohta; (k) tühistada Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja artikli 12 lõike 5 kohaselt loodud nimekirja kandmine, kui järelevalveasutus teeb kindlaks, et pakkuja ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud nõuetele või et pakkuja ei täida käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi; (l) teha koostööd määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46b alusel liikmesriikide määratud järelevalveasutustega, eelkõige selle tagamiseks, et väljaspool liitu asutatud ettevõtjatele väljastatakse ainult üks komplekt Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmeid ja üks Euroopa ettevõtluskukru kordumatu tunnus. 6. Liikmesriigid kehtestavad normid, mis võimaldavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud järelevalveasutusel määrata käesoleva määruse rikkumise korral karistusi, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need normid ei mõjuta direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 31 ja määruse (EL) 2016/679 artikli 83 kohaldamist. 7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] normidest, mille liikmesriigid on kooskõlas lõikega 6 kehtestanud, ja teavitavad komisjoni viivitamata nende normide kõikidest järgnevatest muudatustest. Komisjon ajakohastab korrapäraselt kõnealuseid norme käsitlevat hõlpsasti juurdepääsetavat avalikku registrit ja haldab seda. 8. Lõike 6 kohaste karistuste määramisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi mitteammendavaid ja suunavaid kriteeriume: (a) rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus; ET 40 ET  (b) rikkuva poole meetmed rikkumisega tekitatud kahju leevendamiseks või heastamiseks; (c) rikkuva poole varasemad rikkumised; (d) rikkuja poolt rikkumise tõttu saadud rahaline kasu või välditud kahju, kuivõrd sellist kasu või kahju on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha; (e) juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad asjaolud; (f) rikkuja eelmise majandusaasta kogukäive liidus. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate poolt toime pandud käesoleva määruse rikkumiste suhtes kohaldatakse haldustrahve, mis moodustavad maksimaalselt 2 % eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest. 9. Kui liikmesriigi õigussüsteemiga ei ole ette nähtud, et haldusasutused määravad haldustrahve, siis leitakse, et järelevalveasutuse algatatud ja liikmesriigi pädevate kohtute määratud trahvid, millel on järelevalveasutuste määratud haldustrahvidega samaväärne mõju, vastavad lõikes 6 sätestatud nõuetele. Igal juhul peavad määratavad trahvid olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Kõnealune liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva lõike alusel vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ning teavitab teda viivitamata kõikidest hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmisaktidest või muudatustest. 10. Asjaoludel, mis õigustavad viivitamatut sekkumist siseturu nõuetekohase toimimise jätkumiseks, ning kui komisjonil on piisavalt alust arvata, et pakkuja pakutavad Euroopa ettevõtluskukrud ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja pädev järelevalveasutus ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid, hindab komisjon nõuetele vastavust. Komisjon teavitab sellest asjaomaseid ametiasutusi ja pakkuja teeb vastavalt vajadusele koostööd. 11. Hindamise põhjal võib komisjon otsustada, et võtta tuleb parandus- või piirav meede, ning määrata pärast asjaomaste liikmesriikide ja pakkujaga konsulteerimist kindlaks asjakohase tegevuse. Komisjon võtab arvesse mittevastavuse laadi ja raskusastet, samuti võimalikku mõju siseturule ja ettevõtjate õigustele. 12. Konsultatsiooni põhjal võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et näha ette parandus- või piiravaid meetmeid, sealhulgas jätta pakkuja ajutiselt välja teatatud pakkujate loetelust või nõuda pakkujalt erimeetmete võtmist, et viia Euroopa ettevõtluskukrud vastavusse käesoleva määrusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega. 13. Komisjon teavitab pakkujat viivitamata rakendusaktidest ning liikmesriigid rakendavad kõnealused rakendusaktid viivitamata ja teavitavad sellest komisjoni. Neid meetmeid kohaldatakse komisjoni sekkumist õigustanud erakorralise olukorra kestusajal, kui asjaomaseid Euroopa ettevõtluskukruid ei ole viidud vastavusse käesoleva määrusega. ET 41 ET  Artikkel 14 Euroopa digiidentiteedi koostöörühm Määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46e alusel loodud Euroopa digiidentiteedi koostöörühm vastutab liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö ja teabevahetuse hõlbustamise eest Euroopa ettevõtluskukrutega seotud küsimustes. See hõlmab parimate tavade vahetamist, tehniliste ja tegevusküsimuste arutamist ning jõupingutuste koordineerimist, et tagada Euroopa ettevõtluskukrute nõuetekohane rakendamine ja toimimine. Artikkel 15 Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatest liidu üksuste juhtimine ja järelevalve 1. Kui liidu üksus on Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja, siis on tema järelevalveasutus komisjon. 2. Lõike 1 kohase järelevalveasutusena tegutsedes on komisjoni roll jälgida Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja vajaduse korral nende suhtes järgneva järelevalve käigus meetmeid võtta. 3. Lõike 1 kohase järelevalveasutusena tegutsedes täidab komisjon artikli 13 lõike 5 punktides a, b, c, d, h ja k osutatud ülesandeid. Komisjon koostab oma sellekohase põhitegevuse kohta aruande. III peatükk. Euroopa ettevõtluskukrute aktsepteerimine Artikkel 16 Avaliku sektori asutuste kohustused 4. Hiljemalt [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võimaldavad avaliku sektori asutused ettevõtjatel teha artikli 5 lõikes 1 sätestatud Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioone kasutades järgmisi toiminguid: (a) identimine ja autentimine; (b) allkirjastamine või templiga kinnitamine; (c) dokumentide esitamine; (d) teadete saatmine või vastuvõtmine. Esimese lõigu punktides a–d loetletud toimingute eesmärk on täita aruandekohustust või järgida haldusmenetlust. 5. Lõike 1 punktide c ja d kohaldamisel peavad avaliku sektori asutustel olemas olema Euroopa ettevõtluskukrud, sealhulgas peavad nad osutama artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenust. 6. Erandina lõikest 2 ja kuni [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võivad avaliku sektori asutused otsustada artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenust mitte osutada ning toetada selle asemel muid olemasolevaid ET 42 ET  alternatiivseid lahendusi, mis võimaldavad ettevõtjatel teha lõike 1 punktides c ja d loetletud toiminguid, tingimusel et need lahendused (a) vastavad kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014; (b) pakuvad juurdepääsuteed, mis võimaldab Euroopa ettevõtluskukru omanikel esitada dokumente ning saata ja saada teateid, kasutades artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenust. Pärast käesolevas lõikes sätestatud erandi kehtivusaja lõppu võivad avaliku sektori asutused jätkata kõnealuses lõigus osutatud alternatiivsete lahenduste toetamist, kuid kooskõlas lõikega 2 peavad neil olemas olema Euroopa ettevõtluskukrud, sealhulgas peavad nad osutama artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenust. IV peatükk. Rahvusvahelised aspektid Artikkel 17 Kolmandates riikides pakutavad ettevõtluskukrud ning muud sarnased vahendid ja raamistikud 1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette, et kolmandates riikides asutatud pakkujate väljastatud ettevõtluskukrute või sarnaseid funktsioone pakkuvate süsteemide puhul leitakse, et need tagavad samaväärse usaldusväärsuse kui vastavalt käesolevale määrusele väljastatud Euroopa ettevõtluskukrud, tingimusel et sellised ettevõtluskukrud või süsteemid on koostalitlusvõimelised määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud usaldusraamistikuga ning võimaldavad toetada vähemalt identimis- ja autentimisfunktsiooni ning elektrooniliste tõendite vahetamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette, et kolmandate riikide raamistike puhul süsteemide jaoks, mis pakuvad Euroopa ettevõtluskukrutega sarnaseid funktsioone, leitakse, et need tagavad samaväärse usaldusväärsuse kui vastavalt käesolevale määrusele väljastatud Euroopa ettevõtluskukrud, tingimusel et sellise raamistiku alusel pakutavad süsteemid on koostalitlusvõimelised määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud usaldusraamistikuga ning võimaldavad toetada vähemalt identimis- ja autentimisfunktsiooni ning elektrooniliste tõendite vahetamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Enne lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist hindab komisjon, kas usaldusväärsust võib pidada käesoleva määruse nõuetega samaväärseks. 4. Kui kättesaadavast teabest ilmneb, et kõnealust usaldusväärsust ei saa enam pidada käesoleva määruse nõuetega samaväärseks, siis tunnistab komisjon rakendusaktiga lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusakti vajalikus ulatuses kehtetuks, muudab seda või peatab selle kohaldamise. 5. Komisjon avaldab oma veebisaidil nende raamistike ja kolmandates riikides asutatud pakkujate väljastatud ettevõtluskukrute või sarnaseid funktsioone pakkuvate ET 43 ET  süsteemide loetelu, mille kohta ta on käesoleva artikli kohaselt rakendusakti vastu võtnud. Artikkel 18 Euroopa ettevõtluskukrute väljastamine väljaspool liitu asutatud ettevõtjatele 1. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad võivad pakkuda Euroopa ettevõtluskukruid kolmandas riigis asutatud ettevõtjatele tingimusel, et nendele ettevõtjatele on kooskõlas käesoleva artikliga väljastatud Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed ja kordumatu tunnus. 2. Käesoleva artikli kohaldamisel taotlevad ettevõtjad ainult üht Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete komplekti ühelt Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujalt. 3. Kui väljaspool liitu asutatud ettevõtja taotleb Euroopa ettevõtluskukrut, teavitab Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja kõnealusest taotlusest selle liikmesriigi järelevalveasutust, kus pakkujast on teatatud. 4. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad taotlevad kolmandas riigis asutatud ettevõtja nimel Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmeid Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujalt. 5. Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujad võivad artiklite 8 ja 9 kohaselt väljastada Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmeid ja kordumatuid tunnuseid väljaspool liitu asutatud ettevõtjatele tingimusel, et (a) nende ettevõtjate identiteedi tõendamisel ja kontrollimisel lähtutakse ühest määruse (EL) nr 910/2014 artikli 24 lõikes 1a sätestatud meetodist või vajaduse korral nende kombinatsioonist; (b) ettevõtjale ei ole väljastatud teist Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete komplekti. 6. Liikmesriigid teevad koostööd selle tagamiseks, et Euroopa ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujatel on võimalik kontrollida, et väljaspool liitu asutatud ettevõtjale ei ole Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmeid veel väljastatud. V peatükk. Lõppsätted Artikkel 19 Komiteemenetlus Komisjoni abistab määruse (EL) nr 910/2014 artikli 48 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Artikkel 20 Määruse (EL) nr 910/2014 muutmine Määruse (EL) nr 910/2014 artiklit 5a muudetakse järgmiselt. 1) lõige 1 asendatakse järgmisega: ET 44 ET  „1. Tagamaks, et kõigil liidu füüsilistel isikutel on turvaline, usaldusväärne ja sujuv piiriülene juurdepääs avalikele ja erasektori teenustele, omades seejuures täielikku kontrolli oma andmete üle, teeb iga liikmesriik 24 kuu jooksul käesoleva artikli lõikes 23 ja artikli 5c lõikes 6 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäevast kättesaadavaks vähemalt ühe Euroopa digiidentiteedikukru.“; 2) lõike 5 punkt f asendatakse järgmisega: „f) tagama, et isikutuvastusandmed, mis on kättesaadavad e-identimise süsteemi kaudu, mille alusel Euroopa digiidentiteedikukrut pakutakse, tähistavad üheselt füüsilist isikut või füüsilist või juriidilist isikut esindavat füüsilist isikut ning on seotud selle Euroopa digiidentiteedikukruga;“; 3) lõike 9 punkt c asendatakse järgmisega: „c) kasutaja surma korral.“; 4) lõige 15 asendatakse järgmisega: „15. Euroopa digiidentiteedikukrute kasutamine on vabatahtlik. Euroopa digiidentiteedikukruid mittekasutavate füüsiliste isikute juurdepääsu avalikele ja erasektori teenustele ja tööturule ning ettevõtlusvabadust ei tohi mingil moel piirata ega takistada. Avalikele ja erasektori teenustele juurdepääs peab olema jätkuvalt võimalik ka muude olemasolevate identimis- ja autentimisvahendite abil.“. Artikkel 21 Hindamine ja läbivaatamine 7. Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta hiljemalt [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on kolm aastat pärast jõustumist] aruande. Aruandes hinnatakse käesoleva määruse sätete tulemuslikkust avaliku sektori asutustele Euroopa ettevõtluskukruid kasutades e-dokumentide ja elektrooniliste tõendite esitamise hõlbustamisel, samuti tehnoloogia, turu ja õiguse arengut. Samuti hinnatakse aruandes, kas on vaja muuta käesoleva määruse kohaldamisala või selle teatavaid sätteid, et kehtestada Euroopa ettevõtluskukrute kasutamisel kohustus käsitleda õigusliku killustatuse riski. 8. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab järgmisi aspekte: (a) Euroopa ettevõtluskukrute minimaalsed põhifunktsioonid; (b) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujate nõuetele vastavuse tase ning artiklis 11 kehtestatud teatamismenetlus ja kriteeriumid; (c) liikmesriikide poolt artikli 13 kohaselt kehtestatud karistusnormide kohaldamine ja toimimine; (d) artikli 5 lõike 1 punktis i osutatud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenuse suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded ja tehnilised kirjeldused. Hiljemalt üks aasta enne lõikes 1 osutatud aruande tähtaega esitavad liikmesriigid komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe. ET 45 ET  Artikkel 22 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates [väljaannete talitus, palun sisestada siia kuupäev, mis on üks aasta pärast jõustumist]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 46 ET  FINANTS- JA DIGISELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK................................................................. 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus........................................................................................... 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad.................................................................................... 1.3. Eesmärgid....................................................................................................................... 1.3.1. Üldeesmärgid.................................................................................................................. 1.3.2. Erieesmärgid................................................................................................................... 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju......................................................................................... 1.3.4. Tulemusnäitajad.............................................................................................................. 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb............................................................................................... 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused................................................................................... 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava................................................................................... 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud...... 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid............................................................ 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega.................................................................................................. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang........................................................................... 1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus............................................................. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id).............................................................................. 2. HALDUSMEETMED..................................................................................................... 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid.................................................................................... 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)....................................................................................... 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus............................................................ 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta...................................................................................... 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)................................................................................................................ 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed............................................ 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU............................ 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub ET 1 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele................................................ 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.............................................. 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud.......................................................... 3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud................................................... 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund............................................ 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade................................................ 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud........................................................... 3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud................................................... 3.2.3.3. Assigneeringud kokku.................................................................................................... 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus....................................................................................... 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest............................................................................. 3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust....................................................................... 3.2.4.3. Personalivajadus kokku.................................................................................................. 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade.................. 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga..................................................... 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus................................................................................ 3.3. Hinnanguline mõju tuludele............................................................................................ 4. DIGIMÕÕDE................................................................................................................. 4.1. Diginõuded...................................................................................................................... 4.2. Andmed........................................................................................................................... 4.3. Digilahendused............................................................................................................... 4.4. Koostalitlusvõime hindamine......................................................................................... 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed.................................................................. ET 2 ET  1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia Siseturg 1.3. Eesmärgid 1.3.1. Üldeesmärgid Käesoleva algatuse üldeesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, täites ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste konkreetsed vajadused e-identimise ja usaldusteenuse valdkonnas ning pakkudes neile ühtlustatud, usaldusväärset ja kasutajasõbralikku vahendit turvaliseks ja õiguslikult kehtivaks identimiseks, autentimiseks ja andmevahetuseks. 1.3.2. Erieesmärgid Erieesmärk nr 1 Vähendada halduskoormust, ühtlustada nõuetele vastavuse protsesse ja parandada teenuste osutamist. Erieesmärk nr 2 Tagada, et ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on piiriülene juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele e-identimisele, mis vastab kasutajate vajadustele ja turunõudlusele. 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Üldiselt saavad algatusest eelduste kohaselt kõige enam kasu ettevõtjad ja avaliku sektori asutused. Luues ühtlustatud ja usaldusväärse digiraamistiku ettevõtete identimiseks, autentimiseks ning dokumentide vahetamiseks ja talletamiseks, vähendab algatus halduskoormust ja nõuetele vastavusega seotud kulusid nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil. Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad äriühingutel avaliku sektori asutuste ja äripartneritega tõrgeteta piiriüleselt suhelda, välistades andmete korduva esitamise ning kiirendades selliseid olulisi protsesse nagu registreerimine, lubade andmine ja aruandlus. Eelkõige VKEd ja mikroettevõtjad saavad kasu lihtsustatud, turvalistest ja koostalitlusvõimelistest digitaalsetest kanalitest, vabastades vahendeid innovatsiooniks, kasvuks ja piiriüleseks laienemiseks. Avaliku sektori asutuste puhul paraneb tõhusus, kvaliteet ja teenuste osutamise usaldusväärsus. Ettevõtluskukrud ühtlustavad haldusmenetlusi, võimaldades automatiseerida kontrollimist ja dokumentide menetlemist ning vähendades mitteautomaatset sekkumist, dubleerimist ja veamäärasid. Turvaline sidekanal parandab andmete kvaliteeti ja läbipaistvust, toetades tõhusamat regulatiivset järelevalvet ja hõlbustades uuenduslike regulatiivtehnoloogia lahenduste kasutamist. ET 3 ET  1.3.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Järjepidevuse ja proportsionaalsuse tagamiseks tuginetakse seireraamistikus eIDASe määruse läbivaatamise eesmärgil koostatud mõjuhinnangus osutatud kolmesambalisele struktuurile – rakendamine, kohaldamine ja kontekstipõhised näitajad –, mida on kohandatud Euroopa ettevõtluskukrute konkreetsele kohaldamisalale. Sellega tagatakse kooskõla, vältides samal ajal seirekohustuste dubleerimist ja järgides parema õigusloome põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsust ja olemasolevate andmevoogude taaskasutamist. Peale selle kasutatakse konkreetselt erieesmärkidega seotud täiendavaid näitajaid, et hinnata algatuse tulemusi asendusnäitajate kaudu. Need laiemad makromajanduslikud ja halduskoormusega seotud suundumused on jätkuvalt kontekstipõhised ja neid tõlgendatakse paralleelselt eIDASe andmetega, et toetada pigem statistilist järeldamist kui näidata otsest põhjuslikku seost. Allpool on esitatud erieesmärkidega seotud uued näitajad. Järelevalve ja hindamise aspekt Vastutus kogumise Näitaja(d) Allikad ning asjakohased eest eesmärgid Erieesmärk nr 1. Vähendada halduskoormust, ühtlustada nõuetele vastavuse protsesse ja parandada teenuste osutamist. Vähendada Valitsusepoolsest Euroopa Komisjon Ühtse turu ja äriühingute regulatsioonist tingitud konkurentsivõime õigusnormidele koormuse näitaja mõõdetav tulemustabel14 vastavuse ja vähenemine aruandlusnõuetega seotud halduskoormust tõendatava majandusliku kasu kaudu Parandada avalike E-valitsuse võrdlusaluse Euroopa Komisjon E-valitsuse teenuste osutamist kohaste äriühingutele suunatud võrdlusaluse uuring, digitaalsete avalike teenuste millele tuginetakse näitajate, eelkõige poliitikaprogrammis internetipõhiste teenuste „Tee digikümnendisse“ osutamise ja koostalitlusvõime näitajate mõõdetav paranemine (konkreetsed näitajad: (piiriülene) kättesaadavus veebis, (piiriülene) e- identimine, eeltäidetud vormid, andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem) Suurendada Euroopa Tööstussektori VKEde Euroopa Komisjon Ühtse turu ja konkurentsivõimet teistesse ELi liikmesriikidesse konkurentsivõime 14 Pluss võimalikud peamised tulemusnäitajad halduskoormuse vähenemise kohta pärast poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ läbivaatamist. ET 4 ET  Järelevalve ja hindamise aspekt Vastutus kogumise Näitaja(d) Allikad ning asjakohased eest eesmärgid suunatud ekspordi mõõdetav tulemustabel paranemine (% VKEdest) Erieesmärk nr 2. Tagada, et ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on piiriülene juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele e-identimisele, mis vastab kasutajate vajadustele ja turunõudlusele. Arendada välja Nõuetele vastavate ja teatatud Järelevalveasutused Euroopa Komisjonile turvalise e-identimise Euroopa ettevõtluskukru esitatud andmed ning ettevõtjate ja teenuse pakkujate, sealhulgas Euroopa digikataloog avaliku sektori kvalifitseeritud usaldusteenuse asutuste vahelise osutajate arv usaldusteenuse turg Tagada, et Teatatud Euroopa Järelevalveasutused Euroopa Komisjonile kasutatavad ettevõtluskukru teenuse esitatud andmed lahendused on pakkujatele (välja arvatud usaldusväärsed ja ettevõtluskukru teenuse ja turvalised ning seotud teenuste ärilise vastavad kõikidele osutamise vabatahtlikult Euroopa lõpetanud pakkujatele) antud ettevõtluskukru kehtetuks tunnistatud lubade teenuse pakkumise arv nõuetele Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatele määratud karistuste arv ja tase Edendada Euroopa Ettevõtjatele ja avaliku sektori Euroopa Komisjon Euroopa digikataloog ettevõtluskukrute asutustele väljastatud ja kasutuselevõttu Euroopa digikataloogis kõikides registreeritud Euroopa majandussektorites ettevõtluskukrute arv15 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 16  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 15 Kukrute arv ei ole tingimata sama kui omanike arv, sest ühe omaniku nimele, kellele on määratud üks kordumatu tunnus, võib olla registreeritud mitu kukrut, kuid see pakub head ligikaudset näitajat kasutustaseme kindlakstegemiseks. 16 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 5 ET  1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Määruse kohaselt peavad avaliku sektori asutused aktsepteerima Euroopa ettevõtluskukruid identimise ja autentimise, dokumentide allkirjastamise või templiga kinnitamise, dokumentide esitamise ja teadete saatmise või vastuvõtmise eesmärgil. Avaliku sektori asutustel on pärast määruse jõustumist 24 kuud aega selle tagamiseks, et nad suudavad ettevõtluskukruid nendel eesmärkidel aktsepteerida. Kuni 36 kuu pikkusel üleminekuperioodil pärast jõustumist võivad avaliku sektori asutused jätkata ettevõtluskukru sidekanali rakendamise asemel muude olemasolevate sidelahenduste toetamist, tingimusel et need lahendused vastavad määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud kohaldatavatele nõuetele ning pakuvad juurdepääsuteed kõnealuste olemasolevate lahenduste ja ettevõtluskukrute sidekanali vahel. Pärast seda üleminekuperioodi peavad avaliku sektori asutused toetama ettevõtluskukrute sidekanalit muude eIDASe nõuetele vastavate lahenduste asemel või lisaks neile. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex ante) Liikmesriikide erinevad digitaalse identiteedi lahendused piiravad asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, kahjustades ühtse turu optimaalset toimimist. Praegune killustatus toob ettevõtjate jaoks kaasa dubleerimise, viivitused ja lisakulud, eelkõige piiriülese tegevuse puhul. Samuti võib avaliku sektori asutuste digitaliseerimise ebaühtlane tase moonutada konkurentsi, andes rohkem arenenud liikmesriikide ettevõtjatele menetlustes eelise ja nõrgestades võrdseid tingimusi ühtsel turul. Siseturu toimimiseks peavad kõik avaliku sektori asutused, kes täidavad samaväärseid ülesandeid või osutavad võrreldavaid teenuseid, kohaldama norme ühetaoliselt ja järjepidevalt. Komisjoni talitused tegelevad sageli samasuguse tegevusega nagu riiklikud avaliku sektori asutused ning täidavad järelevalve- ja reguleerimisülesandeid. Seega on vaja, et nad aitaksid ühtse turu nõuetekohast toimimist toetada. Nende väljajätmine tooks kaasa regulatiivsed puudused, killustatuse ja normide ebaühtlase kohaldamise, mistõttu ei pruugi olla võimalik saavutada ettevõtluskukru eesmärki kaitsta siseturu usaldusväärsust, stabiilsust ja vastupidavust. Peale selle on lihtsustamine endiselt üks peamine tegur, mis aitab ELil täita kohustust tagada julgem, lihtsam ja kiirem liit, nagu on kirjeldatud 2025. aasta tööprogrammis. Konkurentsivõimeline ja hästi toimiv ühtne turg nõuab aktiivset osalust nii riigi kui ka ELi tasandi ametiasutustelt, kusjuures liidu ametiasutused peaksid selles osas eeskuju näitama. Sellele vastavalt peaks komisjon Euroopa ettevõtluskukru kasutusele võtma ja seda kasutama, et lihtsustada ja tõhustada suhtlust ettevõtjatega. Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post) Euroopa ettevõtluskukruga kaotatakse dubleerimine ja vähendatakse nõuetele vastavusega seotud kulusid, parandatakse andmete läbipaistvust ja kvaliteeti, pakutakse usaldusväärsemat teavet avaliku sektori asutustele ja täiustatakse seega teenuste osutamist. Samal ajal aitab ühtlustamine ELi tasandil ennetada sõltuvust suure riskiga teenuseosutajatest, tugevdab elutähtsa taristu kerksust ja kinnistab liidu digisuveräänsust. Kui siseturust kaugemale vaadata, võib algatus samuti aidata tugevdada liidu üleilmset rolli usaldusväärsete digitaristute ET 6 ET  standardite kehtestajana ning seeläbi suurendada Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Euroopa ettevõtluskukrute ettepanek põhineb Euroopa digiidentiteedi raamistikuga (määrus (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul), mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1183) loodud usaldusväärsel ökosüsteemil ja täiendab seda. See raamistik, mis hõlmab kõrgtehnoloogilist, privaatsust soodustavat ja koostalitlusvõimelist e-identimise süsteemi, mis võimaldab kodanikel ja juriidilistel isikutel andmeid turvaliselt piiriüleselt jagada, tähistab juba olulist verstaposti ELi lihtsustamise tegevuskavas. Euroopa ettevõtluskukruid käsitleva ettepaneku eesmärk on täiendada Euroopa digiidentiteedikukruid, kehtestades turupõhise digiraamistiku, mis on ette nähtud konkreetselt äriühingute tehingute jaoks, hõlmates muu hulgas jälgitavust, esindusõiguste ja volituste digitaalset haldust ning turvalist kanalit ametlike dokumentide ja tõendite vahetamiseks ühtse kataloogi alusel. Selle saavutamisel tagatakse ühtlasi täielik koostalitlusvõime Euroopa digiidentiteedikukrutega. Tehnoloogia ja ühiskonna hiljutist arengut arvesse võttes on vaja uut ühtlustatud digilahendust ettevõtetelt riigile suunatud ja ettevõtjatevaheliseks suhtluseks. Tehisintellekt, pilvandmetöötlus ja turvaline digitaalne identiteet arenevad enneolematu kiirusega ning mõjutavad äritegevust Euroopas: dokumendipõhiste protsesside asemel on nüüd rohkem kasutusel automatiseeritud ja andmepõhised protsessid. Näiteks leiavad 91 % kasvufirmadest, et digitehnoloogia on nende kasvu seisukohast kriitilise tähtsusega. Koostoimes ELi strateegiliste prioriteetidega – tagada konkurentsivõime, digisuveräänsus, lihtsustamine ja vaikimisi digitaalsed avalikud teenused – on need arengusuundumused kaasa toonud vajaduse paindlike lahenduste järele, mis võimaldaksid teha piiriüleseid äritehinguid usaldusväärselt ja suures mahus. Selle tagajärjel on oluliselt kasvanud nõudlus ettevõtjate mandaatide turvalist ja täieliku piiriülese õigusjõuga identifitseerimist ning vahetamist ja talletamist võimaldavate vahendite järele. Samuti tuginetakse määruses edusammudele direktiivi (EL) 2025/25 alusel, millega kehtestati ELi äriühingu tõend ja ELi digitaalne volikiri. Nende teedrajavate vahendite eesmärk on leevendada killustatuse vähendamise teel liidu äriühingute halduskoormust piiriüleses tegevuses. Käesoleva määrusega astutakse järgmine samm selle suunas, et pakkuda vahendit, mis võimaldab äriühingutel Euroopa ettevõtluskukruid kasutades ELi äriühingu tõendeid ja ELi digitaalseid volikirju tõrgeteta vahetada. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Algatus toetab ELi eesmärke seoses lihtsustamise ja konkurentsivõimega, pakkudes ettevõtjatele selliseid vahendeid nagu ettevõtluskukrud, mis võimaldavad haldusnõuete usaldusväärset, turvalist ja kasutajasõbralikku täitmist ühtlustatud identimise, autentimise ja andmevahetuse teel. Järelikult on see täielikult kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku eesmärkidega. Komisjoni kaasamine toob kaasa finantsmõju, mis kaetakse peamiselt liidu eelarvest mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 alusel. Need kulud on peamiselt seotud Euroopa ET 7 ET  ettevõtluskukrute rakendamise ja kasutamisega, komisjonis Euroopa digikataloogi loomise ja haldamisega, nende integreerimisega olemasolevate IT-süsteemidega ning Euroopa ettevõtluskukrutega seotud järelevalvetegevuse kehtestamisega. Komisjoni kui kasutaja jaoks moodustavad hinnangulised otsesed kulud esimesel aastal ligikaudu 7 miljonit eurot, tulenevalt Euroopa ettevõtluskukru esialgse rakendamise (hankemenetluse) kuludest, litsentsitasust ja hoolduskuludest. Alates teisest aastast kannab komisjon veel 5 miljoni euro ulatuses iga-aastaseid korduvaid kulusid. Euroopa digikataloogi puhul moodustavad hinnangulised ettevalmistuskulud veidi alla 2 miljoni euro ning iga-aastased hoolduskulud on prognooside kohaselt teisel aastal 1,7 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel 1,3 miljonit eurot. Lisaks moodustavad võimalikud ettevõtluskukrute asjaomastesse IT-süsteemidesse integreerimise kulud esimesel aastal hinnanguliselt 33,8 miljonit eurot ja teisel aastal 7,5 miljonit eurot. Kuna süsteemid on juba loodud, on kulud seotud esimese kahe aastaga, sest tegemist on integreerimise, mitte uue süsteemi väljatöötamisega. Sünergiaid muude vahenditega illustreerib järgmine. – Ühtse digivärava ja selle alla kuuluva andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemiga rakendatakse ühekordsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad ametiasutused teistes liikmesriikides juba säilitatavaid andmeid taaskasutama, ilma et ettevõtjad peaksid esitama andmeid mitu korda. Euroopa identiteedikukrutega täiendatakse ühtset digiväravat ja andmete ühekordse küsimise tehnilist süsteemi ettevõtjate ja avalike haldusasutuste usaldusväärse identimise ja autentimise võimaluste ning turvalise andmevahetuskihi pakkumisega, mis võimaldab ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel piiriüleselt sujuval viisil jagada ja taaskasutada kontrollitud andmeid ja ametlikke tõendeid. – ELi ringmajanduse tegevuskava keskne osa on digitaalne tootepass, mis nõuab turvalist juurdepääsu vastavus- ja kestlikkusandmetele. Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad juriidilise isiku staatuse ning kõigi saadud juurdepääsuõiguste tõendamist, vastavusdeklaratsioonide allkirjastamist ja templiga kinnitamist ning tooteandmete turvalist ja kontrollitavat piiriülest vahetamist. – Koostalitleva Euroopa määrusega on kehtestatud avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime raamistik. Ettevõtluskukrutega täiendatakse seda raamistikku seeläbi, et ettevõtluskukrud toimivad usaldusväärse taristuna, mille haldusasutused saavad lõimida vaikimisi digitaalsete teenuste osutamisse; see aitab omakorda kõrvaldada tehnilised ja organisatsioonilised takistused. – Kavandatava ettepanekuga 28. režiimi kohta (äriühinguõiguse raamistik) tagatakse lihtsad, paindlikud ja kiired digilahendustel põhinevad menetlused äriühingute asutamiseks ja tegevuseks ning selleks, et meelitada ELi ligi investeeringuid. Sellega tagatakse koostalitlusvõime ettevõtluskukruga ning selliste digivahendite nagu ELi äriühingu tõendi ja ELi digitaalse volikirja ühildumine ettevõtluskukruga, et ettevõtjad saaksid kasutada neid vahendeid koos oma ettevõtluskukruga. – Algatuse „Käibemaks digiajastul“ paketiga ajakohastatakse käibemaksuaruandlust, võetakse kasutusele kohustuslik piiriülene e-arveldamine ja tugevdatakse pettuste ärahoidmist. Ettevõtluskukrud võimaldavad turvaliselt salvestada ja kontrollitavalt vahetada käibemaksutõendeid ja tehinguandmeid; see toetab omakorda reaalajas aruandlust ja usaldusväärset arveldamist. ET 8 ET  1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Taotletavad töötajad 20 täistööaja ekvivalendi ulatuses leitakse meedet haldama määratud peadirektoraadi või muude komisjoni talituste assigneeringute ümberjaotamise teel. ET 9 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus  Piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA– AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.  Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2029, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised; –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; –  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis; –  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. ET 10 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Määrus vaadatakse läbi kolme aasta möödumisel selle täieliku kohaldamise algusest. Komisjon peab esitama aruande järelduste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele siseturul e-identimise ja kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenuse pakkumiseks, tagades samal ajal usaldusväärsuse ja kasutajate kontrolli oma andmete üle. Nende uute eeskirjadega nõutakse tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamist ning Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuse koordineerimist ja selle üle järelevalve tegemist. Lisaks on tuleb võtta arvesse vahendeid, mida on vaja kolmandate riikidega teabe vahetamiseks ja koordineerimiseks seoses kolmandate riikide lahenduste koostalitlusvõime ja samaväärsusega. Nende ülesannete täitma asumiseks tuleb asjakohaselt rahastada komisjoni talitusi. Uue määruse sätete täitmise tagamiseks on vaja hinnanguliselt 20 täistööaja ekvivalenti. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Üks peamine probleem, mis kehtivas õigusraamistikus puudusi tingib, on liikmesriikide süsteemide ebaühtlus ettevõtete suhtluses riigiga, mille tulemuseks on bürokraatia ja halduskoormus, eelkõige piiriüleselt. Selle probleemi leevendamiseks tuginetakse algatuses potentsiaalsete pakkujate varajasele kaasamisele ja koordineerimisele pooleliolevate suurte katseprojektidega, et tagada tehnoloogiline valmidus ja koostalitlusvõime. Samaaegselt aitab tihe koostöö liikmesriikide ja seotud ELi algatustega vältida edasist killustumist ning soodustada sidusat, konkurentsivõimelist ja usaldusväärset pakkujate ökosüsteemi ühtsel turul. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Eksperdirühma koosolekukulude puhul piisab standardsest sisekontrollikorrast, sest väärtus tehingu kohta on väike (nt delegaadile tagastatud reisikulud, kui koosolekul tuleb füüsiliselt kohal viibida). Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi standardmenetlused peaksid olema piisavad ka katseprojektide puhul. ET 11 ET  2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Komisjoni suhtes kohaldatavad olemasolevad pettuste ennetamise meetmed hõlmavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikke lisaassigneeringuid. ET 12 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub  Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Mitmeaasta Kandidaatri se Liigenda igid ja finantsraam Muud Muu Nr tud/ EFTA potentsiaals kolmanda sihtotstarbeline istiku 18 ed rubriik liigenda riigid kandidaadi d riigid tulu mata17 d 19 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid Liigendat ja eelarveread ei ole veel kindlaks määratud ud/ 20 JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI liigenda mata Liigendat [XX.YY.YY.YY] ud/ JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI liigenda mata Liigendat [XX.YY.YY.YY] ud/ JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI liigenda mata  Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Mitmeaasta Kandidaatri se Liigendatud igid ja finantsraam Nr Muud Muu / EFTA potentsiaals istiku kolmanda sihtotstarbeline liigendamat riigid ed rubriik d riigid tulu a kandidaadi d 17 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 18 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 19 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. 20 Uue mitmeaastase finantsraamistiku eelarveread ei ole veel teada. ET 13 ET  Liigendat [XX.YY.YY.YY] ud/ JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI liigenda mata Liigendat [XX.YY.YY.YY] ud/ JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI liigenda mata Liigendat [XX.YY.YY.YY] ud/ JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI liigenda mata ET 14 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: – Märgitud summad on kuni mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate läbirääkimiste lõplike tulemusteni esialgsed. – Käesolevat algatust rahastatakse ümberjaotamisest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakenduskavade raames ja osaliselt halduskuludest. Käesolevas etapis ei ole võimalik täpselt märkida mitmeaastase finantsraamistiku iga rubriigi ja programmi panust, kuid eelduste kohaselt tuleb suur panus mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 rubriigi 2 programmidest (nt Euroopa Konkurentsivõime Fond). – 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Järgneva Esimene Teine d aastad aasta aasta (summa aastas) RUBRIIKIDE 1–4 Kulukohustuse assigneeringud 45 442 16 867 8 929 d KOKKU Mitmeaastase Maksed 45 442 16 867 8 929 finantsraamistiku ET 15 ET  Eelnevas tabelis esitatud arvandmed on kuni mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusteni esialgsed. Järgnevad aastad Esimene aasta Teine aasta (summa aastas) RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud Kulukohustused 45,442 16,867 8,929 KOKKU Mitmeaastase Maksed 45,442 16,867 8,929 finantsraamistiku Eelnevas tabelis esitatud arvandmed on kuni mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusteni esialgsed. 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul) kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkige Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata KOKKU eesmärgid ja 2028 2029 2030 2031 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) väljundid VÄLJUNDID ET 16 ET  Väljun Väljun Kesk di dite Kulud Arv Arv Arv Arv Arv Arv mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu liik21 arv kokku kulu kokku  ERIEESMÄRK nr 122… - Väljund - Väljund - Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KOKKU 21 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 22 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“. ET 17 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Järgnevad Esimene aasta Teine aasta aastad HEAKSKIIDETUD EELARVE (summa aastas) Personalikulud 2,629 2,629 2,629 Muud halduskulud p.m. p.m. p.m. KOKKU 2,629 2,629 2,629 Eelnevas tabelis esitatud arvandmed on kuni mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusteni esialgsed. Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: ET 18 ET  3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Esimene aasta Teine aasta Järgnevad aastad HEAKSKIIDETUD EELARVE Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja 7 7 7 esindustes) 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 (Kaudne teadustegevus) 0 0 0 (Otsene teadustegevus) 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide 13 13 13 lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse - peakorteri eelarverid 0 0 0 s a – ELi [XX.01.YY.YY] 0 0 0 delegatsioonides (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse 0 0 0 valdkonnas) (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse 0 0 0 valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 0 0 0 välja jäävad kulud KOKKU 20 20 20 ET 19 ET  Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 4 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel. Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Kaetakse Erakorraline lisapersonal* komisjoni talituste olemasolevast personalist Rahastatakse Rahastatakse BA Rahastatakse rubriigist 4 või ridadelt tasudest teadusuuringute eelarveridadelt Ametikohtade 7 ei kohaldata loeteluga ette nähtud ametikohad Koosseisuväline 13 personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Ametnike ja ajutiste töötajate täidetavad ülesanded on seotud õigusalase töösuuna, tehnilise töösuuna, koordineerimise ja rahvusvahelise teavitustegevuse ning järelevalverolliga. Koosseisuvälised töötajad Koosseisuväliste töötajate täidetavad ülesanded on seotud õigusalase töösuuna, tehnilise töösuuna, koordineerimise ja rahvusvahelise teavitustegevuse ning järelevalverolliga. 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega. Di E T J gi- s ei ä ja i n r IT m e g - e aa n ET 20 ET  e as v si n a gn e d ee a ri st a a ng a s a ud t s K a t O a K d K U IT 4 1 6 - 2 4 ku 8 2 3 lu 1 3 0 d 3 8 0 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: –  on täielikult rahastatav kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu –  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu –  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: –  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku 2024 2025 2026 2027 Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 21 ET  –  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele –  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju23 eelarveaastal Tulude eelarverida kättesaadavad Aasta Aasta assigneeringud Aasta 2024 Aasta 2027 2025 2026 Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). 23 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 22 ET  9. 4. DIGIMÕÕDE 4.1. Diginõuded Kui poliitikaalgatuse puhul on hinnatud, et diginõudeid ei ole: põhjendus, miks digivahendeid ei saa kasutada poliitika rakendamise tõhustamiseks ja miks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet ei kohaldata ei kohaldata Muul juhul: Diginõuete ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed avalikud teenused) üldine kirjeldus Nõudest mõjutatud või Viide nõudele Nõude kirjeldus Üldised protsessid Kategooriad sellega seotud osalejad Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukru ja Protsessi omanikud kvalifitseeritud digiteerimine Iseenda tööandjad registreeritud e- Artikkel 4 Samaväärsuse põhimõte Digilahendused andmevahetusteenuse Üksikettevõtjad kasutamine Digitaalne avalik Liidu asutused digilahendustena teenus Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad Euroopa ettevõtluskukru Digilahendused Artikli 5 lõiked 1, omanikud IT arendamine Euroopa ettevõtluskukru funktsioonid Digitaalne avalik 2, 3 ja 4 Euroopa ettevõtluskukru (põhifunktsioonid) teenus omanike volitatud esindajad Protsessi Ettevõtluskukrule tuginevad digiteerimine isikud Artikli 6 lõiked 1, Euroopa ettevõtluskukrute tehnilised Euroopa ettevõtluskukru IT arendamine (tehnilised Andmed ET 1 ET  2 ja 4 elemendid teenuse pakkujad elemendid) Digilahendused Euroopa ettevõtluskukru Digitaalne avalik omanikud teenus Ettevõtluskukrule tuginevad isikud Artikli 6 lõige 3 Teatatud teabe kättesaadavaks Euroopa Komisjon Valideerimismehhanismid Andmed tegemine e avaldamine Üldsus Protsessi automatiseerimine Digitaalne avalik teenus Artikli 6 lõige 5 Võrdlusstandardite ja tehniliste Euroopa Komisjon Rakendusaktide Digitaalne avalik kirjelduste kehtestamine väljatöötamine teenus Artikkel 7 Euroopa ettevõtluskukru teenuse Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukru Digilahendused pakkujatele kehtestatud nõuded ja teenuse pakkujad teenuse pakkujatele nõuete Andmed kohustused ja kohustuste kehtestamine Euroopa ettevõtluskukru Digitaalne avalik omanikud teenus Euroopa ettevõtluskukru Protsessi omanike volitatud esindajad digiteerimine Pädevad järelevalveasutused Euroopa Komisjon Artikkel 8 Euroopa ettevõtluskukru omaniku Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukru Andmed tuvastusandmed tuvastusandmete pakkujad omanike tuvastusandmete Digitaalne avalik haldamine Euroopa ettevõtluskukru teenus omanikud ELi üksused ET 2 ET  Euroopa Komisjon Artikkel 9 Euroopa ettevõtluskukru omanike Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukru Andmed kordumatud tunnused omanike tuvastusandmete omanikele kordumatute Digilahendused pakkujad tunnuste andmine Digitaalsed avalikud Ettevõtjad teenused Avaliku sektori asutused Euroopa Komisjon Artikkel 10 Euroopa digikataloog Euroopa Komisjon Euroopa digikataloogi Digilahendused loomine, käitamine ja Euroopa ettevõtluskukru Andmed haldamine teenuse pakkujad Digitaalne avalik Euroopa ettevõtluskukru teenus omanikud Artikkel 11 Euroopa ettevõtluskukru teenuse Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukru Andmed pakkujatest teavitamine teenuse pakkujad teenuse pakkujatest Digitaalne avalik teavitamise menetlus Asukohaliikmesriigi teenus järelevalveasutus Artikkel 12 Liikmesriikidepoolne Euroopa Liikmesriigid Teavitamine Digilahendused Komisjoni teavitamine Euroopa Euroopa Komisjon Avaldamine Digitaalne avalik ettevõtluskukru teenuse pakkujatest teenus Andmed Artikkel 13 Liikmesriikide tehtav järelevalve Järelevalveasutused igas Järelevalve Euroopa Andmed liikmesriigis ettevõtluskukru teenuse Digitaalne avalik pakkujate üle Euroopa Komisjon teenus ET 3 ET  Euroopa ettevõtluskukru Asjaomaste riiklike teenuse pakkujad registrite teavitamine Artikkel 14 Euroopa digiidentiteedi koostöörühma Euroopa digiidentiteedi Teabevahetus ja Digitaalne avalik laiendamine Euroopa koostöörühm koordineerimine teenus ettevõtluskukrute toetamiseks Euroopa Komisjon Liikmesriigid Artikkel 15 Euroopa ettevõtluskukru teenuse Andmed pakkujatest liidu üksuste juhtimine ja järelevalve (aruanded) Artikkel 16 Avaliku sektori asutuste kohustus Avaliku sektori asutused Identimine Digilahendused võimaldada Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukru Autentimine Digitaalne avalik kasutamist ja pakkuda kvalifitseeritud omanikud teenus registreeritud e-andmevahetusteenust Allkiri ja tempel Euroopa ettevõtluskukru Protsessi Dokumentide esitamine teenuse pakkujad digiteerimine Teavitamine Artikkel 17 Kolmandates riikides pakutavate Euroopa Komisjon Kolmandate riikide Andmed ettevõtluskukrute ja muude sarnaste samaväärsete süsteemide ELi-välised riigid Digilahendused vahendite loetelu avaldamine Digitaalne avalik teenus Artikkel 18 Euroopa ettevõtluskukrute Euroopa ettevõtluskukru Euroopa ettevõtluskukrute Andmed väljastamine väljaspool liitu asutatud teenuse pakkujad väljastamine Digilahendus ettevõtjatele Kolmandas riigis asutatud Identiteedi tõendamine ja ettevõtjad kontrollimine Digitaalne avalik teenus Liikmesriigis asutatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ET 4 ET  Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate liikmesriigid Artikkel 20 Juriidiliste isikute määrusest (EL) nr Juriidiline isik Juriidilise isiku identimine Digitaalne avalik 910/2014 väljajätmine, sest Euroopa ja autentimine ning teenus Liikmesriigid ettevõtluskukru kehtestamise andmete jagamine tulemusel ei ole enam asjakohane neid Digilahendus seal käsitleda Andmed ET 5 ET  4.2. Andmed Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane) // Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed Artikli 8 lõige 1 Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed väljastatakse ühele komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2979 II lisas loetletud standardile vastavas vormingus ning - kvalifitseeritud elektrooniliste tõenditena, kui andmeid pakuvad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad; - autentse allika eest vastutava avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel väljastatud elektrooniliste tõenditena, kui andmeid pakub avaliku sektori asutus; - elektrooniliste tõenditena, kui andmeid pakub komisjon. Elektroonilised tõendid / kvalifitseeritud Artikli 8 lõige 1 Nõuded väljastajale: kvalifitseeritud elektrooniliste elektroonilised tõendid tõendite väljastaja peab olema õiguslikele ja tehnilistele nõuetele vastav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja. Standardid/vormingud: tõendid peavad vastama (arhitektuuri ja võrdlusraamistikuga / tööriistadega) tõendite kohta ette nähtud skeemidele/vormingutele. Atribuudid ise peavad olema täpsed ja pärinema autentsetest allikatest. Koostalitlusvõime, usaldusväärsus/kontrollimine: ET 6 ET  tuginevatel isikutel on võimalik neid kontrollida, olemas peavad olema kehtetuks tunnistamise / peatamise mehhanismid ning usaldustaristu peab tagama nende kehtivuse. Määruse (EL) 2024/1183 (eIDAS 2.0) V lisa, ETSI TS 119 471, ETSI EN 319 412 (seeria), ETSI TS 119 182-1, ETSI TS 119 102-1, ETSI TS 119 102-2, ETSI EN 319 401, ETSI EN 319 411-1 / 411-2, ETSI TS 119 461, ETSI TS 119 172-4, CEN/EN 319 521. Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete Artikli 8 lõige 6 Peavad sisaldama vähemalt järgmisi atribuute: elemendid ettevõtja või avaliku sektori asutuse ametlik nimetus, nagu see on kantud asjaomasesse registrisse või ametlikku dokumenti, ja kooskõlas artikliga 9 antud kordumatu tunnus Euroopa ettevõtluskukru omanike kordumatud Artikli 9 lõige 1 Kui ettevõtja kuulub direktiivi (EL) 2017/1132 või tunnused direktiivi (EL) 2015/849 kohaldamisalasse, siis tuleb kasutada Euroopa ettevõtluskukru omaniku tunnust Euroopa digikataloogi haldamiseks vajalik teave Artikli 10 lõiked 3 ja 6 Euroopa digikataloogi käsitlevad standardid ja tehnilised kirjeldused kehtestatakse vastuvõetavates rakendusaktides Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujatest Artikli 11 lõige 2 Loetelu elementidest, mis peavad teates sisalduma teavitamine Teatatud Euroopa ettevõtluskukru teenuse Artikkel 12 Masinloetav vorming pakkujate loetelu Liikmesriikide järelevalveasutuste loetelu Artikli 13 lõige 3 Esitatavad andmeelemendid: nimed ja aadressid ET 7 ET  Teave ettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi Artikli 13 lõike 5 punkt f Määratlemata käsitlevat teavet sisaldavate riiklike registrite kohta Kolmandates riikides pakutavate ettevõtluskukrute Artikli 17 lõige 4 Määratlemata ja muude sarnaste vahendite loetelu Euroopa ettevõtluskukru omanike andmed Lisa Avatud vorming ülekantavuse eesmärgil Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga Ettepanek on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga, sest sellega rakendatakse andmepõhist lähenemisviisi innovatsioonile ja tõhustatakse digimajandust. Ettepaneku eesmärk on vähendada halduskoormust, ühtlustada nõuetele vastavuse protsesse ja parandada teenuste osutamist, pakkudes turupõhiseid lahendusi, mis veelgi suurendavad konkurentsivõimet. Euroopa ettevõtluskukrud hõlbustavad tõrgeteta piiriülest teabevahetust läbipaistval, usaldusväärsel ja turvalisel viisil. Ettepanekuga edendatakse koostalitlusvõimet ja ühilduvust olemasolevate süsteemidega. Kooskõla ühekordsuse põhimõttega Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust Ettepanekuga edendatakse ühekordsuse põhimõtet, nõudes ametiasutustelt teistes liikmesriikides juba säilitatavate andmete taaskasutamist, ilma et ettevõtjad peaksid esitama andmeid mitu korda. Euroopa ettevõtluskukrutega täiendatakse ühtset digiväravat ja andmete ühekordse küsimise tehnilist süsteemi ettevõtjate ja avalike haldusasutuste usaldusväärse identimise ja autentimise võimaluste ning turvalise andmevahetuskihi pakkumisega, et ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saaksid kontrollitud andmeid ja ametlikke tõendeid sujuval viisil piiriüleselt jagada ja taaskasutada. Peale selle on andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem keskendunud avaliku sektori asutuste vahelisele (valitsustevahelisele) suhtlemisele, seevastu Euroopa ettevõtluskukrud keskenduvad avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate (ettevõtete ja riigi) vahelisele ja ettevõtjatevahelisele suhtlemisele. Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele ET 8 ET  Vastselt loodud Euroopa ettevõtluskukrute andmete puhul järgitakse FAIR-põhimõtteid, kasutades standardeid ja tehnilisi kirjeldusi, mis edendavad otsitavust ja turvalist juurdepääsu. Samuti on selle eesmärk tagada sujuv integreerimine eIDASe alusel määratletud laiema Euroopa digiidentiteedi raamistikuga. Andmevood Andmevoogude üldine kirjeldus Andmete liik Viide (viited) Osalejad, kes Osalejad, kes Andmevahetuse Sagedus (kui see on nõudele andmed esitavad andmeid vastu ajend asjakohane) (nõuetele) võtavad Teave valideerimismehhanismide Artikli 6 lõike 2 Euroopa Komisjon Põhjendamatu // kohta punkt g ettevõtluskukru viivituseta teenuse pakkujad Teave valideerimismehhanismide Artikli 6 lõige 3 Komisjon Üldsus Euroopa // kohta ettevõtluskukru teenuse pakkujate poolne teavitamine Teade Euroopa ettevõtluskukruga Artikli 7 lõike 6 Euroopa Euroopa Euroopa // seotud tingimuste ja kohustuste kohta punktid b ja c ettevõtluskukru ettevõtluskukru ettevõtluskukru teenuse pakkujad omanikud / kasutamine Euroopa ettevõtluskukru omanike esindajad Teade sisuliste muudatuste kohta Artikli 7 lõike 6 Euroopa Liikmesriigi // // Euroopa ettevõtluskukru teenuses punkt e ettevõtluskukru järelevalveasutus teenuse pakkujad või komisjon Teade Euroopa ettevõtluskukru Artikli 7 lõike 6 Euroopa Euroopa // // ET 9 ET  teenuse peatamise, tühistamise või punkt f ettevõtluskukru ettevõtluskukru vabatahtliku lõpetamise kohta teenuse pakkujad omanikud Teave Euroopa ettevõtluskukru Artikli 7 lõike 6 Euroopa Komisjon // // omanike kohta (ja selle järgnevad punkt g ettevõtluskukru muudatused) teenuse pakkujad Euroopa ettevõtluskukru omaniku Artikli 8 lõige 1 Euroopa Euroopa Euroopa üks kord tuvastusandmed ettevõtluskukru ettevõtluskukru ettevõtluskukru tuvastusandmete omanik omaniku taotlus pakkujad Elektroonilised tõendid / Artikkel 8 (Kvalifitseeritud) Euroopa Euroopa Taotluse korral kvalifitseeritud elektroonilised elektrooniliste ettevõtluskukru ettevõtluskukru tõendid tõendite pakkujad omanik omaniku taotlus Riiklike registrite teavitamine ja Artikli 9 lõige 6 Liikmesriik Komisjon Hiljemalt kolm kuud // seonduvad registreerimisnumbrid pärast jõustumist Euroopa digikataloogi haldamiseks Artikli 10 lõiked 3 Euroopa Komisjon Euroopa // vajalik teave ja 6 ettevõtluskukru ettevõtluskukru teenuse pakkuja väljastamisel (digikataloogi haldamise eesmärgil) Euroopa ettevõtluskukru teenuse Artikli 11 lõige 1 Teavitav üksus Liikmesriigi // // pakkujatest teavitamine järelevalveasutus Euroopa ettevõtluskukru teenuse Artikli 11 Liikmesriikide Teavitav üksus Teavitava üksuse // pakkujatest teavitamine lõiked 4, 5 ja 6 järelevalveasutuse saadetud teade – d 30 päeva Teatatud Euroopa ettevõtluskukru Artikli 12 Liikmesriik Komisjon 24 tundi pärast // ET 10 ET  teenuse pakkujate loetelu lõiked 1, 2 ja 3 artiklis 11 osutatud 30päevase perioodi lõppu Liikmesriikide järelevalveasutuste Artikli 13 lõige 3 Liikmesriik Komisjon // // loetelu Liikmesriikide järelevalveasutuste Artikli 13 lõige 3 Komisjon Üldsus // // loetelu Teave riiklike registrite kohta Artikli 13 lõike 5 Liikmesriikide Komisjon // // punkt f järelevalveasutuse d Põhitegevuse kohta aru andmise Artikli 13 lõike 5 Liikmesriikide Komisjon // // kohustus punkt k järelevalveasutuse d Kolmandates riikides pakutavate Artikli 17 lõige 4 Komisjon Üldsus // // ettevõtluskukrute ja muude sarnaste vahendite loetelu 4.3. Digilahendused Digilahenduste üldine kirjeldus Viide (viited) Kuidas on arvesse Kuidas on arvesse Tehisintellektitehnolo Peamised volitatud Digilahendus nõudele Vastutav asutus võetud võetud ogia kasutamine (kui funktsioonid (nõuetele) juurdepääsetavust? korduvkasutatavust? see on asjakohane) Euroopa Artikkel 4 Euroopa ettevõtluskukru Euroopa Juurdepääsetavusn Tähelepanu ei kohaldata ettevõtluskukk teenuse pakkujad tagavad, et ettevõtluskukru õudeid käsitletakse pööratakse avatud Artikli 5 ur nende pakutavad Euroopa teenuse rakendusaktides standarditele, lõiked 1, 3 ja 5 ET 11 ET  Artikli 6 ettevõtluskukrud pakkujad määratletavates koostalitlusvõimele lõiked 1, 2 ja 4 võimaldavad Euroopa standardites ja ja andmete ettevõtluskukru omanikel tehnilistes ülekantavusele, Artikkel 7 vähemalt: kirjeldustes, nagu millega tagatakse, et Artikkel 9 ka Euroopa kukruid saab vabalt (10) turvaliselt Artikkel 16 digiidentiteedikukr eri platvormidel ja väljastada, taotleda, u puhul. Oluline teenustes Artikli 17 saada, valida, on aga arvestada taaskasutada või lõiked 1 ja 3 kombineerida, sellega, et integreerida. Lisaks talletada, kustutada, Artikkel 18 lahenduste taaskasutatakse jagada ja esitada pakkujad on ettevõtluskukrus ELi Lisa elektroonilisi erasektorist ja digiidentiteedi tõendeid; peavad seega raamistikku ja ette (1) avalikustada vastama on nähtud selle punktis a ligipääsetavuse ühilduvus Euroopa loetletud direktiivile digiidentiteedikukru funktsioonide (EL) 2019/882. ga. raames valikuliselt elektroonilist es tõendites sisalduvaid Euroopa ettevõtluskuk ru omaniku tuvastusandm eid ja atribuute; (2) taotleda ning jagada turvaliselt Euroopa ettevõtluskuk ET 12 ET  rute ja Euroopa digiidentiteed ikukrute vahel ja Euroopa ettevõtluskuk rule tuginevate isikutega Euroopa ettevõtluskuk ru omanike tuvastusandm eid ja elektroonilisi tõendeid; (3) vastavalt vajadusele allkirjastada kvalifitseeritu d e-allkirjaga ja kinnitada kvalifitseeritu d e-templiga; (4) siduda elektroonilise d andmed kvalifitseeritu d e-ajatemplit kasutades kindla ajahetkega; ET 13 ET  (5) väljastada elektroonilisi tõendeid Euroopa ettevõtluskuk rutele ja Euroopa digiidentiteed ikukrutele; (6) väljastada elektroonilisi tõendeid omaniku Euroopa ettevõtluskuk ru kaudu, mis võimaldab siduda väljastatud tõendi muude asjaomaste ahelasse kuuluvate tõenditega; (7) võimaldada kasutada kvalifitseeritu d ja kvalifitseerim ata elektroonilisi tõendeid, mille abil ET 14 ET  Euroopa ettevõtluskuk ru omanikud ja nende seaduslikud esindajad saavad ennast autentida; (8) edastada ja võtta vastu e- dokumente ja elektroonilisi andmeid kvalifitseeritu d registreeritud e- andmevahetu steenuse kaudu, mis suudab toetada konfidentsiaal sust; (9) lubada mitmel kasutajal omaniku Euroopa ettevõtluskuk rule juurde pääseda ja seda käitada ET 15 ET  ning ettevõtluskuk ru omanikul selliseid lube hallata ja kehtetuks tunnistada; (10) lubada Euroopa ettevõtluskuk rule tuginevatel isikutel taotleda Euroopa ettevõtluskuk ru omanikule väljastatud elektroonilisi tõendeid ning ettevõtluskuk ru omanikul selliseid lube hallata ja kehtetuks tunnistada; (11) Euroopa ettevõtluskuk ru omanikul kasutada oma õigust andmete ülekandmisel ET 16 ET  e ning eksportida omaniku taotlusel või teenuse lõpetamise või Euroopa ettevõtluskuk ru teenuse pakkujast teavitamise kehtetuks tunnistamise korral oma andmeid, sealhulgas väljastatud Euroopa ettevõtluskuk ru omaniku tuvastusandm eid, elektroonilisi tõendeid, sidelogisid ja suhtlusandme id struktureeritu d, üldkasutatava s ja masinloetavas vormingus; ET 17 ET  (12) pääseda juurde kõikide tehingute logile; (13) saada juurdepääs ühisele töölauale, et pääseda juurde punktis i osutatud kvalifitseeritu d registreeritud e- andmevahetu steenuse kaudu vahetatud andmetele ning neid talletada ja kontrollida. Euroopa Artikkel 10 Komisjon loob Euroopa Euroopa – ei kohaldata digikataloog digikataloogi ning käitab ja Komisjon haldab seda kataloogi, mille näol on tegemist veebirakendusega, mis koosneb kahest liidesest:  rakendusliidese kaudu ET 18 ET  kasutatav masinloetav liides automatiseeritud süsteemidevaheliseks sideks;  elektrooniline portaal Euroopa ettevõtluskukru kasutajatele, mis tugineb rakendusliidesele ja suhtleb sellega, tagades kooskõla mõlema liidese vahel. Allkirja Lisa Euroopa ettevõtluskukru Euroopa – – andmise kasutajate esitatud andmete ettevõtluskukru rakendused allkirjastamine või templiga teenuste kinnitamine. pakkujad Tuginevate isikute esitatud Usaldusteenuse andmete allkirjastamine või osutajad templiga kinnitamine. Ettevõtluskukrul Allkirjade või templite e tuginevad loomine kooskõlas vähemalt isikud kohustusliku vorminguga. Allkirjade või templite loomine kooskõlas vabatahtliku vorminguga. Allkirja või templi loomise protsessi tulemuste teatamine kukru kasutajatele. Kvalifitseeritu Lisa Vastavalt käesoleva Euroopa – – d registreeritud määruse artiklile 5 ET 19 ET e- integreeritakse Komisjon andmevahetust ettevõtluskukrutesse eenus määruse (EL) nr 910/2014 artiklite 43 ja 44 kohane konkreetne kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenus ja toetakse selle kasutamist. Ettevõtluskukrute ja määratud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenuse koostalitlusvõime tagamine on kohustuslik. Ettevõtluskukrute teenuse pakkujad tagavad tehnilise integreerimise kooskõlas rakendusaktidega. Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele Euroopa ettevõtluskukkur Digi- ja/või valdkondlik Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas poliitika (kui see on asjakohane) Tehisintellektimäärus ei kohaldata ELi küberturvalisuse raamistik Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad ettevõtluskukru tagasüsteemi, eessüsteemi ning turvaliste krüptorakenduste ja -seadme vahelise suhtluse tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. Samuti peavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad vastama nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa ET 20 ET  Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. eIDAS Euroopa ettevõtluskukkur tugineb eIDASe alusel määratletud Euroopa digiidentiteedi raamistikule ja laiendab seda kõikidele ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele. Juurdepääs Euroopa ettevõtluskukru komplektile antakse alles pärast seda, kui Euroopa ettevõtluskukru kasutaja on edukalt autenditud, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud I lisa punktides 1 ja 2. Euroopa ettevõtluskukrute ja Euroopa digiidentiteedikukrute koostalitlusvõime: Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete ja elektrooniliste tõendite taotlemine ning turvaline jagamine Euroopa ettevõtluskukrute ja Euroopa digiidentiteedikukrute vahel. Ühtne digivärav ja siseturu ei kohaldata infosüsteem Muu ei kohaldata Euroopa digikataloog Digi- ja/või valdkondlik Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas poliitika (kui see on asjakohane) Tehisintellektimäärus ei kohaldata ELi küberturvalisuse Komisjon teeb Euroopa digikataloogi ligipääsetavaks ainult Euroopa ettevõtluskukru omanikele ja Euroopa raamistik ettevõtluskukru teenuse pakkujatele. Komisjon rakendab Euroopa digikataloogi kooskõlas asjaomaste andmekaitsepõhimõtetega, sealhulgas vajaduse korral pseudonüümimiselementidega. Kooskõla direktiiviga (EL) 2022/2555. ET 21 ET  eIDAS Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Muu Allkirja andmise rakendus Digi- ja/või valdkondlik poliitika Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas (kui see on asjakohane) Tehisintellektimäärus ei kohaldata ELi küberturvalisuse raamistik – eIDAS E-allkirjade ja e-templite kasutamine. Ühtne digivärav ja siseturu – infosüsteem Muu – 4.4. Koostalitlusvõime hindamine Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad Digitaalne avalik Kirjeldus Viide (viited) Koostalitleva Muu(d) koostalitluslahendus(ed) teenus või nõudele (nõuetele) Euroopa digitaalsete avalike lahendus(ed) teenuste kategooria (EI KOHALDATA) ET 22 ET  Digitaalse Avalik teenus hõlbustab turvalisi artikkel 4, // Registrite sidestamise süsteem (BRIS) identiteedi piiriüleseid tehinguid, pakkudes ja tegelike kasusaajate registrite artikli 5 lõiked 1, kontrollimine ja ettevõtjatele ja avaliku sektori omavahelise ühendamise süsteem 3 ja 5, lubamine, Euroopa asutustele digitaalse identiteedi ja (BORIS) artikli 6 lõiked 1, 2 ja ettevõtluskukrud autentimise raamistikku. Ühtne digivärav 4, (COFOG 01.6 – Digitaalse tootepassi kukkur BT.1 – üldised artikli 6 lõige 3, avalikud teenused) Euroopa digikataloog artikli 6 lõige 5, artikkel 7, artikkel 8, artikkel 9, artikkel 10, artikkel 11, artikkel 12, artikkel 13, artikli 18 lõiked 1 ja 3, artikkel 19, artikkel 21. Liikmesriikide Riiklikud digitaalsed avalikud Artikli 16 lõiked 1 ja // digitaalsed avalikud teenused, mida mõjutab Euroopa 2 teenused, mille ettevõtluskukrute kasutamine puhul on lubatud haldusmenetlustes, milles avaliku Euroopa sektori asutused peavad ettevõtluskukrute aktsepteerima identimist ja kaudu tõendeid autentimist, e-allkirju või e- ET 23 ET  aktsepteerida templeid, dokumentide esitamist ja teadete saatmist või vastuvõtmist. Digitaalse avaliku teenuse nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele Avalikud digiteenused nr 1: Euroopa ettevõtluskukkur Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane) Kooskõla kehtivate digi- ja Euroopa ettevõtluskukrud põhinevad Euroopa valdkondlike poliitikameetmetega digiidentiteedi raamistikuga (mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul), mida on valdkondlikud poliitikameetmed muudetud määrusega (EL) 2024/1183, sh vastuvõetud rakendusaktid) loodud usaldusväärsel ökosüsteemil ja täiendavad seda. Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad peavad vastama nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv), mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. Samamoodi käitatakse Euroopa digikataloogi kooskõlas küberturvalisuse 2. direktiivis sätestatud põhimõtetega. Krüptograafilised toimingud või muud toimingud, mille raames töödeldakse kriitilise tähtsusega vara, tuleb sooritada vastavalt e-identimise vahendite tunnuste ja disaini märkimisväärse usaldusväärsuse taseme suhtes ET 24 ET  kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502. Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1. Ettepanekus eeldatakse, et Euroopa ettevõtluskukrud peavad võimaldama vahetada tõendeid ka direktiivis (EL) 2025/25 kehtestatud digitaalsete volikirjade koostamise eesmärgil, võimaldades ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel vahetada oma ettevõtluskukrutega tõendeid esindajatele volituste delegeerimiseks. Korralduslikud meetmed Igas liikmesriigis määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46a digitaalsete avalike teenuste kohaselt määratud järelevalveasutused on sujuvaks piiriüleseks osutamiseks järelevalveasutused ka käesoleva määruse kohaldamisel. Määruses on sätestatud nende asutuste roll ja ülesanded. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud järelevalveasutustel on oma ülesannete tulemuslikuks, tõhusaks ja sõltumatuks täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid. Kui liidu üksus on Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkuja, siis on vastutav järelevalveasutus komisjon. Meetmed, mis on võetud andmete Euroopa ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmed ühise mõistmise tagamiseks väljastatakse ühele komisjoni rakendusmääruse Loetlege sellised meetmed (EL) 2024/2979 II lisas loetletud standardile vastavas vormingus ja kvalifitseeritud elektroonilise tõendina või elektroonilise tõendina, sõltuvalt väljastavast üksusest. Lisades on määratletud üldised nõuded, mida edaspidi kirjeldatakse konkreetsemalt tulevastes rakendusaktides ET 25 ET  sisalduvates tehnilistes kirjeldustes ja standardites, et tagada ühine arusaamine andmetest. Ettevõtluskukrud toetavad omaniku Euroopa ettevõtluskukru andmete turvalist eksportimist ja ülekantavust vähemalt avatud vormingus. Ühiselt kokku lepitud avalike Vastu võetakse rakendusaktid, milles määratletakse tehniliste kirjelduste ja standardite võrdlusstandardid ja tehnilised kirjeldused. kasutamine Loetlege sellised meetmed Avalikud digiteenused nr 2: liikmesriikide digitaalsed avalikud teenused, mille puhul on lubatud Euroopa ettevõtluskukrute kaudu tõendeid vastu võtta Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane) Kooskõla kehtivate digi- ja Euroopa ettevõtluskukrute kooskõla on tagatud eespool valdkondlike poliitikameetmetega kirjeldatud viisil. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed Korralduslikud meetmed Artikliga 15 pannakse liikmesriikidele kohustus digitaalsete avalike teenuste võimaldada ettevõtjatel vahetada avaliku sektori sujuvaks piiriüleseks osutamiseks asutustega teavet Euroopa ettevõtluskukru kaudu. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed Meetmed, mis on võetud andmete ET 26 ET  ühise mõistmise tagamiseks Loetlege sellised meetmed Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine Loetlege sellised meetmed 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed Digitaalset rakendamist toetavate meetmete kõrgetasemeline kirjeldus Meetme kirjeldus Viide (viited) Komisjoni roll Kaasatavad Eeldatav ajakava nõudele osalejad (kui see on asjakohane) (kui see on asjakohane) (nõuetele) (kui see on asjakohane) Euroopa ettevõtluskukrute põhifunktsioone Artikli 5 Rakendusaktide // // käsitlevate võrdlusstandardite ning vajaduse lõiked 3 ja 5 vastuvõtmine korral tehniliste kirjelduste ja menetluste loetelu Euroopa ettevõtluskukrute tehnilisi elemente Artikli 6 lõige 5 Rakendusaktide // // käsitlevate võrdlusstandardite ning vajaduse vastuvõtmine korral tehniliste kirjelduste ja menetluste loetelu Nõuded Euroopa ettevõtluskukru omanike Artikli 8 lõige 6 Rakendusaktide // // tuvastusandmete väljastamiseks vastuvõtmine Tehnilised kirjeldused ja üksikasjalikud Artikli 9 lõige 4 Rakendusaktide // // ET 27 ET  nõuded kordumatu tunnuse kohta vastuvõtmine Euroopa digikataloogi standardid ja tehnilised Artikli 10 lõige Rakendusaktide // // kirjeldused 6 vastuvõtmine Õigusaktid, millega nähakse ette, et Artikli 18 lõige Rakendusaktide // // ettevõtluskukruid või sarnaseid funktsioone 1 vastuvõtmine pakkuvaid süsteeme, mille on väljastanud kolmandates riikides asutatud pakkujad, käsitatakse Euroopa ettevõtluskukruga samaväärsetena ET 28 ET ET 1 ET ET 1 ET  . Riigikogu juhatus Meie: 15.01.2026 nr 2-5/25-02178-3 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta eelnõu suhtes: 1.1 Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist, tuginedes olemasolevatele lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, käsitleb konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele praegusega võrreldes lisakulusid, saab Eesti seda toetada. 1.2 Eesti toetab eelnõuga eelduste loomist ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja administratiivsete protseduuride lihtsustamiseks ainult siis, kui kasutatakse ära piiriüleselt toimivate digilahenduste võimalusi. Eesti hinnangul ei ole ärikukru loomisega kaasnevad kulud mõistlikud ega kooskõlas eeldatava väärtusloomega. 1.3 Eesti toetab ärikukru eelnõus toodud põhimõtet võrdsustada paberdokumentidega tehtud toimingute õiguslik tähendus digikeskkonnas tehtuga, kuid see ei tohi viia pabertoimingute taastunnustamiseni seal, kus on juba täielikult digilahendustele üle mindud, ning olla piiratud ainult ärikukru kasutamisega. 1.4 Eesti pooldab püüdlusi juriidilisi isikuid üle Euroopa Liidu üheselt identifitseerida, kuid peab oluliseks tugineda selles äriregistrite koostöö protsessile, peab vajalikuks identifitseerimise ajakohasuse tagamist ning ei toeta muude majandusosaliste võrdsustamist juriidiliste isikutega Euroopa ärikukru regulatsiooni raames. 1.5 Eesti ei toeta üldist nõuet muuta ärikukkur ja sellega seonduv e-kättetoimetamise teenus kohustuslikuks avaliku sektori asutustele. Taoliste teenuste kasutamine peaks olema sisulise kasutusjuhu põhine ning tehniline teostus arvestama liikmesriigi olemasoleva taristuga. 1.6 Eesti toetab ärikukru eelnõus kavandatud eIDAS määruse muutmist viisil, mis kaotab Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 1.6 Eesti toetab ärikukru eelnõus kavandatud eIDAS määruse muutmist viisil, mis kaotab eIDASest viited juriidilise isiku digikukrule ja hõlmab Euroopa Liidu institutsioonid eIDAS määruse õiguslikku raamistikku. 1.7 Eesti leiab, et algatust tuleb täiendada viitega selle kohta, et väljapakutud regulatsioon ei mõjuta Euroopa Liidu ja liikmesriikide volikirjade koostamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise sisulisi nõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Lisa 1 kaasamise tabel 3. EL määruse eelnõu COM(2025) 838 4. EL määruse eelnõu COM(2025) 838 lisa Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected] 2 (2)  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomise eelnõu kohta” Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 Euroopa ärikukru loomise algatuse. Euroopa ärikukru puhul on tegemist uue digitaalse teenusega, mis võimaldab kukru omanikel ennast autentida, e- allkirjastada, e-tembeldada ja oma erinevaid tõendeid esitada kukrust. Ettevõtjatele on ettepaneku kohaselt ärikukru kasutamine vabatahtlik, kuid kõik liikmesriikide asutused peavad võimaldama selle kasutamist endaga suhtlusel. Komisjoni ettepaneku kohaselt arendab seda uut teenust erasektor, riigi kanda jäävad liidestumiskulud, koolituskulud, ärikukrute soetamiskulud ning edaspidi halduskulud erasektorilt. Ärikukru algatusel puudub Euroopa Komisjoni mõjuhinnang, mistõttu on keeruline hinnata selle tegelikku lisandväärtust Eesti kontekstis, kui seda üldse peaks olema. Esialgsete hinnangute kohaselt on algatuse rakendamine Eesti jaoks väga kulukas (esimesel juurutamise aastal suurusjärk 153 miljonit eurot ja edaspidi haldus/hoolduskulud 24 miljonit), samas kui lubatud kokkuhoiu metoodika ja realistlikkus on ebaselged. Arvestades, et Eestis on juba toimiv ja küps digiriigi taristu (eID, X-tee, registripõhine andmevahetus), on selgusetu ärikukru koostalitusvõime ja tegelik lisandväärtus ning näeme riski dubleerivate, dokumendipõhiste paralleelsüsteemide tekkeks. Lisaks vajab algatus põhjalikku analüüsi IT-, koostalitusvõime, küberturvalisuse, identiteedi kuritarvituste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatenurgast, sh suhetes EUDI digikukru kohustusliku juurutamisega. Eesti vaatest on vajalik täiendav, tõenduspõhine ja liikmesriikide ülene mõjuhinnang enne edasiste kohustuste võtmist. Eesti toetab innovatsiooni ning ideed muuta ärisuhtlus Euroopa siseturu piires lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Muret valmistab Euroopa Liidu ärikukru praktiline väärtus, liikmesriikidele tulev ebamõistlik halduskoormus ja kulud. Lahenduse eesmärk ja planeeritava lahenduse praktiline väärtus ei ole omavahel kooskõlas. Sellest tulenevalt on Eesti olulisimad seisukohad järgnevad: - Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist tuginedes olemasolevatele lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda toetada. - Eesti toetab eelnõuga eelduste loomist ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja administratiivsete protseduuride lihtsustamiseks ainult siis, kui kasutatakse ära piiriüleselt toimivate digilahenduste võimalusi. Eesti hinnangul ei ole ärikukru loomisega kaasnevad kulud mõistlikud ega kooskõlas eeldatava väärtusloomega. - Eesti toetab ärikukru eelnõus toodud põhimõtet paberdokumentidega tehtud toimingute õigusliku tähenduse võrdsustamisega digikeskkonnas tehtuga, kuid see ei tohi viia pabertoimingute taastunnustamiseni seal, kus on juba täielikult digilahendustele üle mindud ning see ei tohiks olla piiratud ainult ärikukru kasutamisega. - Eesti pooldab püüdlusi juriidilisi isikuid üle EL-i üheselt identifitseerida, kuid peab oluliseks tugineda selles äriregistrite koostöö protsessile, peab vajalikuks identifitseerimise ajakohasuse tagamist ning ei toeta muude majandusosaliste võrdsustamist juriidiliste isikutega Euroopa ärikukru regulatsiooni raames. 1  1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 Euroopa ettevõtluskukrute loomise algatuse (inglise keeles European Business Wallet, EBW, COM(2025) 838)1. Ettevõtluskukru (edaspidi ärikukru) näol on tegemist uue digitaalse teenusega, mis võimaldab Euroopa ärikukrute omanikel turvaliselt säilitada, hallata ja esitada kukru omanike identifitseerimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi kinnitusi ärikukrutest sõltuvatele osapooltele ja teistele üksustele, kes kasutavad Euroopa ärikukruid ja Euroopa digitaalse identiteedi kukruid järgmistel eesmärkidel: (a) sõltuva osapoole nõutavate kontrollitud tõendite autentimine ja esitamine; (b) atribuutide elektrooniliste kinnituste, elektrooniliste allkirjade, elektrooniliste templite, elektrooniliste registreeritud kättetoimetamisteenuste ja elektrooniliste ajatemplite avamine ja kasutamine; ning (c) volitatud esindajatele volituste loomise, haldamise ja delegeerimise võimaldamine. Algatuse eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, rahuldades ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste erivajadusi digitaalse identifitseerimise ja usaldusteenuste valdkonnas ning pakkudes neile ühtlustatud, usaldusväärset ja kasutajasõbralikku teenust turvaliseks ja juriidiliselt kehtivaks identifitseerimiseks, autentimiseks ja andmevahetuseks. Lisaeesmärkidena on välja toodud vajadus vähendada halduskoormust, muuta sujuvamaks vastavusprotsesse ja parandada teenuste osutamist ning tagada, et ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel oleks juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele digitaalsele identifitseerimisele piiriüleselt, rahuldades kasutajate vajadusi ja turu nõudlust. Kohati on siseturus ettevõtjatel raske teenuseid tarbida. Nende hulgas ka Eesti ettevõtjatel. Põhjuseid on selleks mitmeid, sh mõned põhjused ei ole Euroopa Liidu tasandil. Euroopa ärikukkur peaks võimaldama teoreetiliselt vajalike juriidiliste osapoolte identifitseerimist, digiallkirjastamist ning tõendi allalaadimist ja ettenäitamist, mis võimaldab omakorda juriidilistel isikutel suhelda avaliku sektoriga. Samas on sarnaseid lahendusi Euroopas juba ka teisi, nt Euroopa Liidu ühtne digivärav (ing. k. Single Digital Gateway, SDG), äriregistrite andmevahetus süsteem (ing. k. Business Register Interconnection System, BRIS) ja Euroopa digiidentiteedikukkur (ing. k. EUDI Wallet). Seega on arusaamatu, miks on vaja uut lahendust ja miks olemasolevad lahendused eesmärki ei täida. Algatusega luuakse uus digitaalne teenus, mis ei muuda liikmesriikide siseriiklikke õigusnorme. Seega võib teenus teatud ulatuses toetada piiriülest äritegevust, kuid see iseeneses ei lahenda kõiki piiriülese äritegevuse probleeme. Algatusega ei olnud kaasas Komisjoni mõjuhinnangut, seega pole võimalik hinnata, kas ja palju halduskoormust reaalselt vähendatakse. Eesti toetab innovatsiooni ning ideed muuta ärisuhtlus Euroopa siseturu piires lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Muret valmistab Euroopa Liidu ärikukru praktiline väärtus, liikmesriikidele tulev ebamõistlik halduskoormus ja kulud. Lahenduse eesmärk ja praktiline lahendus ei ole omavahel täielikus kooskõlas. Lahenduse väärtuspakkumine on ebaselge. Euroopa ärikukru algatus on jagatud nelja peatükki järgnevalt: I peatükis on määruse rakendusala ning definitsioonid; II peatükis on väljatoodud ärikukrutele kohalduv samaväärsuse põhimõte, põhifunktsionaalsused ning haldamise raamistik; 1 Commission 19.11.2025 proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council on the establishment of European Business Wallets, COM/2025/838 final). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025PC0838 (28.12.2025). Hetkel on saadaval vaid inglise keelne versioon. 2 III peatükis on reguleeritud Euroopa ärikukrute aktsepteerimine; IV peatükis on väljatoodud ärikukrutega seotud rahvusvahelised aspektid, eelkõige kolmandate riikide lahenduste tunnustamine; V peatükk on rakendussätted. Komisjoni töödokumentatsiooni hinnangul läheb ärikukkur maksma ühele organisatsioonile esimesel liidestumise aastal suurusjärgus 76 500 eurot ja igal järgneval aastal kulub hooldus/halduskuludele suurusjärgus 12 000 eurot. Hinnanguliselt on Eestis selliseid organisatsioone ligikaudu 2000. Neist eeldustest lähtuvalt on otsene kulu ärikukru juurutamiseks avalikus sektoris esimesel aastal hinnanguliselt 153 miljonit eurot ja igal järgneval aastal hooldus/halduskulu 24 miljonit eurot. Algatus näeb ette, et need kulud katab iga liikmesriik oma eelarvest. Algatus on otseses seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.07.2014 määrusega nr 910/2014 e- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (edaspidi eIDAS). 2 Nimelt käesolev ärikukru algatuse eelnõu muudab eIDAS artikleid 5a, 5f, 9c ja 15. Muudatused on seotud eelkõige kukru pakkumise kohustusega avaliku sektori poolt ning juriidiliste isikute esindamisega. Läbi eIDASe on algatus seotud ka siseriiklikult e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega (edaspidi EUTS)3. Euroopa Nõukogus on vaja algatuse vastuvõtmiseks kvalifitseeritud häälteenamust. Täpne algatuse menetlemise ajakava ei ole seletuskirja koostamise hetkel teada, kuid arvestades esialgset infot ja eesistuja poolseid tagasiside tähtaegu, siis soovitakse teemaga edasi liikuda kiirelt. 2. Koostajad Seisukohad ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ([email protected]), õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Marget Pae ([email protected]), digitaristu ja küberturvalisuse osakonna riikliku IKT taristu elektroonilise identiteedi (eID) valdkonnajuht Anna Mõtlik ([email protected]), digiriigi osakonna digiriigi poliitika ja arenduse talituse digiarengu valdkonna strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]), sama osakonna IT õiguse talituse nõunik Mait Heidelberg ([email protected]) ning sama talituse juhataja Stina Avvo ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg (tõnu.grü[email protected]). 3. Sisu ja võrdlev analüüs Euroopa määruse algatus on jagatud nelja peatükki. I peatükis on määruse rakendusala, mida kohaldatakse Euroopa ärikukru pakkumisele ja vastuvõtmisele, ning määruses kasutatavatele definitsioonidele. Komisjon selgitab, et Euroopa 2 Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj (29.12.2025). 3 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus - RT I, 30.12.2024, 6. 3 ärikukru määratlus on tahtlikult lai ja tehnoloogiliselt neutraalne, et võimaldada paindlikkust erinevatele turupõhistele lahendustele ja tulevastele tehnoloogilistele arengutele. Ärikukkur on nn digitaalne teenus, mis võimaldab selle omanikel salvestada, hallata ja jagada kontrollitud isikuandmeid ja atribuutide elektroonilisi kinnitusi, samuti anda ja delegeerida volitusi. II peatükis sätestatakse Euroopa ärikukrute raamistiku põhikomponendid ning õigusliku samaväärsuse põhimõtte. See põhimõte võrdsustab Euroopa ärikukru kaudu tehtud toimingud isiklikult, paberil või muude vahendite või protsesside abil tehtud toimingutega. Samaväärsuse põhimõte kehtib ka kvalifitseeritud elektroonilise registreeritud kättetoimetamisteenuse kasutamise kohta füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt. Samas peatükis määratletakse minimaalne ja koostalitlusvõimeline põhifunktsioonide nimekiri koos tehniliste nõuetega, mida on lisas laiendatud ja mida on ette nähtud rakendusaktidega täiendada. Sätted käsitlevad ka seda, kes saab pakkuda Euroopa ärikukruid, asjakohaseid nõudeid, mida ärikukrut kasutavad juriidilised isikud peavad täitma, ja usaldusväärsete pakkujate nimekirja kandmise protsessi. Järjepideva piiriülese tunnustamise tagamiseks tugineb ettepanek Euroopa ärikukrute omanike identifitseerimisandmetele, mille on väljastanud kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujad, riiklikud avaliku sektori asutused või komisjon liidu üksuste puhul elektrooniliste atribuutide tõendina. Lisaks omistatakse igale ärikukru omanikule unikaalne identifikaator. Kui äriühinguõiguse direktiivi (EL) 2017/1132 või rahapesuvastase direktiivi alusel on määratud Euroopas kordumatu identifikaator, kasutavad ärikukrud seda identifikaatorit. Muudel juhtudel määravad liikmesriigid olemasolevad riiklikud registrid ja vastavad registreerimisnumbrid autentseks allikaks samaväärse identifikaatori genereerimisel. Selle identifikaatori struktuur ja tehnilised kirjeldused, mis tagavad kogu liidus ainulaadsuse ja koostalitlusvõime, määratletakse rakendusaktidega. Algatusega luuakse ka Euroopa digitaalne kataloog (ing. k. European Digital Directory). Selle loob ja seda haldab Euroopa Komisjon. Selline kataloog peaks võimaldama ettevõtjate ja avaliku sektori asutustega hõlpsalt ühendust võtta, rakendades samal ajal piisavaid meetmeid isikuandmete kaitsmiseks. Sellega seoses kehtestab komisjon rakendusaktidega standardid, tehnilised kirjeldused ja teabekategooriad, mis tuleb komisjonile kataloogi jaoks edastada. II peatükis kehtestatakse ka juhtimis- ja järelevalvemehhanism. Olemasolevad eIDAS-e järgsed järelevalveasutused hakkavad järelevalvet teostama ka ärikukrute üle. Need asutused abistavad ka ärikukru pakkujaid juurdepääsu saamisel teabele, teevad tihedat koostööd kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujate pädevate asutustega ning teavitavad komisjoni riiklikest registritest, mis sisaldavad andmeid ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kohta. Määrus sätestab sellekohased rollid ja ülesanded. III peatükis on sätestatud avaliku sektori asutustele pandud kohustused. Need sätted tagavad, et avaliku sektori asutused võimaldaks ettevõtjatel kasutada Euroopa ärikukrut dokumentide tuvastamiseks, autentimiseks, allkirjastamiseks või pitseerimiseks, esitamiseks ning teadete saatmiseks või vastuvõtmiseks haldus- või aruandlusmenetlustes. Dokumentide ja teadete vahetamiseks peavad avaliku sektori asutused ise omama Euroopa ärikukrut ja kasutama turvalist sidekanalit. Algatuse kohaselt peavad kõik siseriiklikud avaliku sektori asutused ärikukrut omama. IV peatükis on sätestatud Euroopa ärikukrute raamistiku rahvusvahelised aspektid. Nendega luuakse võimalus tunnustada kolmandates riikides välja töötatud lahendusi, mis pakuvad ettepanekuga samaväärseid funktsioone, kui on tagatud võrreldava usalduse, turvalisuse ja koostalitlusvõime tasemed. 4 V peatükk sisaldab rakendussätteid. See näeb ette kavandatava määruse hindamise ja läbivaatamise, et hinnata selle rakendamise tõhusust ja järelevalveraamistiku toimimist. Määrust hakatakse rakendama ühe aasta pärast peale määruse jõustumist. Komisjoni algatus on kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseadusega (edaspidi PS) 4, tagades ettevõtlusvabadust (PS § 31). Algatusega luuakse uus digitaalne teenus, sarnast ärikukru lahendust ei ole täna Eestis olemas. Seetõttu ei ole võimalik algatuse sätteid võrrelda olemasoleva kehtiva ärikukru regulatsiooniga. Kuna algatus on tihedalt seotud eIDASega ja seeläbi ka EUTSiga, siis algatuse vastuvõtmisel ning rakendamise käigus tuleb ilmselt üle vaadata ka EUTSi sätted (eelkõige järelevalvega seotud regulatsioon). Algatuse sisu on seotud ka Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega aastaks 2025–2027 (edaspidi ELPOL) 5 punktiga 44, mille kohaselt piiriülest asjaajamist ettevõtetele tuleb lihtsustada digitehnoloogia võimaluste nagu digikukkur ja ühtne digivärav abil. Eesti huvi on, et kavandatav ettevõtte ärikukkur on volituste kaudu seotud füüsilise isiku identiteediga. Seega on ka ELPOLi kohaselt ärikukru puhul oluline seos füüsilise isiku kaudu ehk Euroopa digiidentiteedi kukru (EUDI) kaudu. 3.1. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 114, mis näeb ette meetmete võtmise, mille eesmärk on siseturu toimimine. Turvaline identifitseerimine, usaldusteenused ja kontrollitavate elektrooniliste tõendite sujuv vahetamine on olulised ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste tõhusaks osalemiseks ühtsel turul. Siseturu toimimine tugineb ühtsetele ja järjepidevatele eeskirjadele, mida kohaldatakse kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes, kes täidavad samaväärseid ülesandeid või pakuvad võrreldavaid teenuseid. Euroopa Liidu institutsioonid, ametid, asutused ja organid (liidu üksused) täidavad sageli sarnaseid tegevusi kui riiklikud avaliku sektori asutused ning neil on olulised järelevalve- ja regulatiivsed rollid. Seega on nende osalemine ühtse turu nõuetekohase toimimise toetamisel vajalik. Euroopa Komisjon leiab, et Euroopa ärikukkur lihtsustab ja tõhustab suhtlust ettevõtjatega, pakkudes ühtlustatud lahendust ettevõtete turvaliseks identifitseerimiseks ja andmevahetuseks. Komisjon rõhutab, et ettepaneku eesmärk kõrvaldada haldustakistused, ennetada edasisi erinevusi ja tagada, et kõik ettevõtjad saaksid ELis võrdsetel tingimustel konkureerida. 3.2. Subsidiaarsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. 4 Eesti Vabariigi Põhiseadus - RT I, 11.04.2025, 2. 5 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika- julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli-poliitika (29.12.2025). 5  Eesti saab nõustuda, et Euroopa Liidu tasandil on tegutsemine vajalik, et luua ELi ühine koostalitusvõimeline digivahend ettevõtete piiriüleseks turvaliseks identifitseerimiseks ja andmevahetuseks. Kuigi komisjon nendib, et eelnõu adresseerib piiriüleselt erinevate tõendite (sh volituse) tunnustamist ELi siseturu üleselt, siis eelnõu loob vaid uue teenuse, muutmata riigisiseseid tunnustamise reegleid. Viimane ei oleks ka ELi pädevuses. 3.3. Proportsionaalsus EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Komisjoni väitel on käesolev algatus taotletavate eesmärkidega proportsionaalne, kuna see piirab kohustusi sellega, mis on rangelt vajalik, et tagada turvaline, ühtlustatud ja koostalitlusvõimeline raamistik digitaalseks suhtluseks ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel. Komisjoni hinnangul ettepanek on proportsionaalne oma eeldatava mõju poolest ettevõtjatele, kuid arvutusmetoodikat ei ole esitatud ning puudub mõjuhinnang. Komisjon eeldab, et VKE-d ja mikroettevõtted saavad Euroopa ärikukrute kasutamisest tulenevast lihtsustamisest ja tõhususe kasvust kõige rohkem kasu, kuid väärtust loovad kasutusjuhud on kaardistamata. Eesti hinnangul ei ole komisjoni ettepanek proportsionaalne, kuna pakutav väärtusloome ei ole selge, eelnõu eesmärgid on saavutatavad juba olemasolevate lahenduste kaudu ning prognoositud kulud avalikule ja erasektorile ei ole mõistlikud. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Ärikukru algatusega ei kaasnenud Euroopa Komisjoni poolset mõjuhinnangut, seega ei ole võimalik Eestil valideerida, kas ettenähtav väärtusloome ja kaasnevad kulud on Eesti kontekstis asjakohased. Esialgse hinnangu kohaselt toob algatus kaasa mõjud järgnevates valdkondades. 4.1. Mõju majandusele Peale algatuse jõustumist võib eeldada, et ELis tekivad mitmed ärikurud, arvatavasti tekivad need valdkondadesse, milles on vastavad kasutusjuhud, kuid kuna ärikukkur on digivahend, mis võimaldab autentida ja allkirjastada, ei taga algatus teises riigis dokumentide tunnustamist. Seega on lahenduse reaalsed kasutusvaldkonnad piiratud. 4.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Eesti digiriik toimib juba 20 aastat. Meil on laialt levinud kasutuses nii riiklikud kui ka erasektori kõrge taseme eID vahendid, millel on ka digiallkirjastamise funktsionaalsus. Andmevahetus on Eestis andmekogude ja infosüsteemide vahel andmevahetuspõhine ja toimib X-tee kaudu. Siseriiklikult on oluline vältida mitme paralleelse kanali loomist või olukorda, kus ärikukru kasutuselevõtt nõuab riigilt praegu olemasoleva ja toimiva lahenduste ümberehitamist. Eelnõu ei arvesta avaliku sektori asutustega, kelle kontakt majandustegevuse subjektidega on marginaalne ning piirdub peamiselt riigihangete ja üksikutele pöördumistele vastamisega. Algatuse eeldus, et avaliku sektori asutuste põhitegevus on seotud äriühingutega, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu tuleb asutused, kelle ülesannete hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite ega muude haldusaktide andmine, määruse kohaldamisalast välja jätta, võimaldades neile ärikukru kasutamist vabatahtlikkuse alusel. Eesti toetab ärikukru vabatahtlikku tunnustamist 6 avalikus sektoris juhul, kui see loob kodanikele ja ettevõtjatele selget lisandväärtust võrreldes juba toimivate siseriiklike lahendustega. Ärikukru rakendamine praegusel pakutud kujul tähendab Eesti infoühiskonnale sammu tagasi dokumendikesksete digilahenduste ja -protsesside suunas. Eesti digiühiskond on harjunud andmevahetuspõhise süsteemiga ning selle muutmine digitaalse dokumendi lahenduse suunas või dokumendipõhise paralleelsüsteemi loomine ärikukru näol nõuaks suurt jõupingutust inimeste digiharjumuste ümberkujundamisel. Loodava ärikukru lisandväärtus peab olema selgelt mõõdetav nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Üks suurimaid raskuskohti Eesti digiühiskonna vaates on piiriülene koostalitusvõime ja selle piiratus Euroopa Liidu tasemel. Eesti toetab piiriüleseid koostalitusvõimet suurendavaid algatusi, mis kasutavad maksimaalselt ära olemasolevat siseriiklikku loodud infrastruktuuri ja seni loodud piiriüleseid lahendusi nagu SDG, eIDAS Node, BRIS jne, mis loovad eeldused ka ettevõtete ja avaliku sektori suhtlusele. SDG ja EUDI digikukru juurutuse käigus loodavate funktsionaalsuste ja lahenduste taaskasutamine aitab vältida dubleeriva lisakihi loomist. Olukorras, kus igas liikmesriigis arendatakse mitmeid erinevaid kukru-laadseid lahendusi peab Eesti vaatest keskenduma ühtse liidestuse mehhanismi arendamisele, mis tagab piiriüleste ettevõtete teenindamise võimekuse. Ärikukru algatusega paralleelselt toimub EUDI digikukru lahenduse juurutamine Eestis ja liikmesriikides, mis on vastavalt eIDAS määrusele kohustuslik juurutada alates 2026. aasta lõpust. Ärikukru eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas EUDI digikukkur ning ärikukkur omavahel suhestuvad. Kui ärikukru algatuse näol on tegemist eraldiseisva lahendusega, siis mõjutab see otseselt EUDI digikukru rakendamise tähtaega, kuna vajalik ekspertiis, kes teemaga tegeleb, kattub. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata, kuidas ärikuru määrusega taotletavaid eesmärke on võimalik saavutada juba planeeritava EUDI kukrutehnilise lahenduse raames. 4.3. Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule Ärikukru lahendusega soovitakse luua võimalus, et organisatsiooni esindab ärikukkur ilma, et teisele osapoolele oleks selgelt teada, kes füüsilise isikuna selle organisatsiooni või tehingu taga on. Eesti vaates peab seda algatust täiendavalt analüüsima ja hindama ka piiriülese rahapesu ja terrorismitõkestamise vaates. Samuti eeldatakse algatuses ainult ex post järelevalvet, millega esialgsel hinnangul kõik järelevalveasutusele pandavad ülesanded ei ole saavutatavad. Algatus näeb ette ärikukrute piiriülese tunnustamise, mis tekitab täiendava ohuvektori olukorras, kus ei ole selge, mis on lõplikud tingimused, millele kolmanda riigi ärikukkur vastama peab. Ärikukru algatus vajab põhjalikku mõjuhinnangut küberohtude ja peaasjalikult füüsiliste ja juriidiliste isikute identiteedi varguste ja küberpettuste vaatenurgast. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Eesti kontekstis on otsesed esmased juurutuskulud ja edaspidised haldus/hoolduskulud väga suured. Komisjoni töödokumentatsiooni kuluhinnangu alusel läheb ärikukkur maksma ühele organisatsioonile esimesel liidestumise aastal suurusjärgus 76 500 eurot ja igal järgneval aastal kulub hooldus/halduskuludele suurusjärgus 12 000 eurot. Komisjon ei ole seejuures välja toonud, millist metoodikat on kasutatud nende maksumuste numbriteni jõudmisel ja kuidas on sellised kalkulatsioonid tehtud. Hinnanguliselt on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 20006. Sellest lähtuvalt on otsene kulu Eesti riigile ca 153 miljonit eurot esimesel aastal ja ca 24 miljonit eurot igal järgneval aastal ning see tuleb katta igal liikmesriigil ise. Need on hinnangulised kulud avalikule sektorile, mis 6 Avaliku sektori statistika. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika (05.01.2026). 7 hõlmavad ärikukru teenuse hankimist organisatsioonidele, olemasolevate süsteemide lisaarendusi ja liidestusvajadusi. Algatuses on välja toodud miljarditesse ulatuv potentsiaalne sääst ja kokkuhoid seoses ettevõtete ja avaliku sektori asutuste dokumendivahetuse ja/või andmevahetuse lihtsustamisega, küll aga ei ole välja toodud, millist metoodikat on kasutatud nende kokkuhoiu numbriteni jõudmisel ja kuidas on sellised kalkulatsioonid tehtud. Seega Eesti vaates on ärikukru algatusega kaasneva potentsiaalse kokkuhoiu numbrid ebaselged ja arusaamatud ning keeruline valideerida nende paikapidavust. Eestis on olemasolevate ja toimivate lahendustega isikutuvastus lahendatud eID vahendite näol, andmevahetus läbi X-tee platvormi ning ettevõtete-avaliku sektori suhtlus kaetud registripõhise andmevahetuse ja riikliku postkasti teenusega. Praeguse info põhjal on keeruline hinnata, kas Eestis olemasolev toimiv taristu on koostalitusvõimeline loodava ärikukru lahendusega nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Eesti vaatest on vajalik täpsem mõjuhinnang komisjoni ja liikmesriikide tasemel, mis käsitleb nii olemasoleva ärikeskkonna valmisolekut ärikukru kasutuselevõtuks kui ka selle praktilist mõju. See hõlmab ettevõtete valmidust ärikukrut pakkuda ning ärikukru lisandväärtust loovaid kasutusjuhte siseriiklikus ja piiriüleses kontekstis, arvestades ühtlasi vajadust siduda Eesti toimiv digitaalne infrastruktuur uute üleeuroopaliste raamistikega. Täiendavat põhjalikumat analüüsi vajab laiemalt avaliku sektori arendusvajaduste ja investeeringute vajaduse analüüs, mis kaasneb ärikukru siseriikliku juurutamisega (sh protsesside ülevaatamine, muutmine, arendusvajaduste kaardistus ja lisaarendused). 8 5. Eesti seisukohad 5.1. Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist tuginedes olemasolevatele lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda toetada. Selgitus: Euroopa liidus on juba vastu võetud mitmeid õigusakte ja käivitatud algatusi, mis peaks digivõimalusi ettevõtluse hüvanguks rakendama: eIDAS määrus usaldusteenuste kohta (e-allkirjad, templid jne), sealt tulenev digiidentiteedi kukkur, ühtse digivärava (SDG) määrus koos sealt tuleneva andmete ühekordse esitamise süsteemiga (OOTS), äriregistrite liidestuse süsteem (BRIS) jt. Valdavaks probleemiks on juba reguleeritud lahenduste kasutuselevõtt praktikas. Ärikukru näol veel ühe äärmiselt kaheldava lisandväärtusega, suurte halduskuludega ja olemasolevat paljuski dubleeriva lahenduse juurde tekitamine ei loo lisandväärtust. Tulemuslikum oleks seniste regulatsioonide tööle panemine, eIDAS määruse vajalike rakendusaktide vastu võtmine, seniste valdkondlike õigusaktidega kooskõlas olevate standardite tellimise kiirendamine, kaua oodatud sertifitseerimiskavade tootmine ENISA poolt, käimasolevate algatuste tõhusam toetamine liidu finantsinstrumentide kaudu jmt. Komisjoni algatuses esitatakse ärikukru kontseptsioon, mis hõlmab suuresti eIDAS määrusega reguleeritud usaldusteenuseid, lisamata sinna uusi nõudeid. Nii digiallkirjastatud, digitembeldatud kui ka ajatembeldatud dokumentide kasutamine on võimalik juba täna ilma kavandatava ärikukruta. Ka igasuguste digiallkirjastatud/digitembeldatud tõendite (sealhulgas ka ettevõtlust puudutavate) loomist ja EUDI kukrusse või mujale väljastamist ning nende kehtivuse kontrollimist toetab olemasolev eIDAS määrus. Piiriüleste e-teenuste loomist ei piira mitte tehnilisi lahendusi kirjeldavate regulatsioonide vähesus vaid nende juba reguleeritud teenuste praktiline kasutuselevõtt. Uudse funktsionaalsusena kirjeldatakse algatuses ettevõtte autentimise võimalust e-teenustes. Enamikes EL liikmesriikides esindavad ettevõtteid füüsilised isikud ja e-teenuste kasutamine toimub füüsiliste isikute autentimise kaudu, kes on siis volitatud ettevõtte nimel toimetama. Mõnes üksikus liikmesriigis esinev teistsugune praktika ei tohiks muutuda üldiseks reegliks üle Euroopa. Ka on ebaselge asjaolu, mille poolest erineb kavandatav ettevõtte autentimine näiteks digitempli kasutusest, mis samuti võimaldab ettevõtet identifitseerida. e-allkirjade vastastikuse tunnustamise kohustus avalikus sektoris on sätestatud juba teenuste direktiivis, eIDAS määruses ja ka muudes õigusaktides - puudu on nõude rakendamisest praktikas, mitte vähesest reguleeritusest. Määruse kohaselt lisanduks hulk riiklikku infrastruktuuri, mida tuleb üleval pidada, kuid samas funktsionaalsus kattub nii digikukruga (tõendite hoiustamine, esitamine) kui ka SDG-ga (ühest liikmesriigist tõendi hankimine, et seda teises liikmesriigis esitada). Kokkuvõtlikult võiks öelda, et olemasolevaid sarnast eesmärki täitvaid lahendusi on Euroopa siseturus olemas ja pigem võiks keskenduda olemasoleva kasutuselevõtule. 5.2. Eesti toetab eelnõuga eelduste loomist ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja administratiivsete protseduuride lihtsustamiseks ainult siis, kui kasutatakse ära piiriüleselt toimivate digilahenduste võimalusi. Eesti hinnangul ei ole ärikukru loomisega kaasnevad kulud mõistlikud ega kooskõlas eeldatava väärtusloomega. 9 Selgitus: Eestis on riigi ja ettevõtjate suhtluses digilahendused tavapärased. Paraku paljudes EL liikmesriikides see ei ole veel Eestiga sarnasel tasemel. Kui digilahendusi kasutatakse, siis tihtilugu ei ole need piiriüleselt toimivad. EL-i õigusruumis on üldised alused piiriüleste e-valitsuse digilahenduste toimimiseks enamasti loodud – eIDAS määrusega on reguleeritud usaldusteenused nagu e-allkirjad ja nende piiriülese tunnustamise kohustus, Euroopa Liidu ühtse digivärava määrus7 reguleerib andmete ühekordset esitamist ja piiriüleselt pakutavaid teenuseid ning ka mitmed teised õigusaktid annavad pidepunkte digilahenduste piiriüleseks kasutamiseks. Arengu piduriteks on olnud peamiselt valdkondlikud regulatsioonid ja liikmesriikide erinevad praktikad, mis nende digivõimaluste kasutamisega piisavalt ei arvesta. Ärikukru rakendamisega kaasneks Eestis väga suur rahaline koormus: ligikaudu 153 miljonit eurot esimesel aastal ja 24 miljonit eurot igal järgneval aastal, kusjuures kulu- ja tuluhinnangute aluseks olev metoodika on ebaselge. Kulud hõlmavad teenuse hankimist, süsteemide arendusi ja liidestusi ning jäävad täielikult liikmesriigi kanda. 5.3. Eesti toetab ärikukru eelnõus toodud põhimõtet paberdokumentidega tehtud toimingute õigusliku tähenduse võrdsustamisega digikeskkonnas tehtuga, kuid see ei tohi viia pabertoimingute taas tunnustamiseni seal, kus on juba täielikult digilahendustele üle mindud ning olla piiratud ainult ärikukru kasutamisega. Selgitus: eelnõu sätestab, et ettevõtjate ärikukru põhifunktsionaalsusi kasutades tehtud toimingud peaks omama sama õiguslikku tähendust kui paberlikult või muul seaduslikul viisil toimetatud. Selline formuleering ei peaks kaasa tooma paberprotsesside taaselustamist, millele selline võrdsustamine paraku viitab. Ka on ebaselge see, miks ärikukru põhifunktsionaalsusteks olevad teenused, nagu digiallkirjastatud dokumentide piiriülene aktsepteerimine (mis on juba eIDAS määruses ja teenuste direktiivis 8 reguleeritud), vajavad selle eelnõu kaudu üle reguleerimist ja kitsendamist ainult Euroopa ärikukru kasutusega. See, et olemasolevaid regulatsioone praktikas ei järgita, ei peaks olema dubleeriva õigusloome õigustuseks. 5.4. Eesti pooldab püüdlusi juriidilisi isikuid üle EL-i üheselt identifitseerida, kuid peab oluliseks tugineda selles äriregistrite koostöö protsessile, peab vajalikuks identifitseerimise ajakohasuse tagamist ning ei toeta muude majandusosaliste võrdsustamist juriidiliste isikutega Euroopa ärikukru regulatsiooni raames. Selgitus: Algatuses nähakse ette kõigile ettevõtjatele unikaalse identifikaatori omistamist ja vastava üleeuroopalise kataloogi loomist. Äriregistrites olevate juriidiliste isikute puhul kavandatakse sealse info kasutamist identifikaatori moodustamisel. Ebamääraselt on käsitletud võimalused selle info aktuaalsena hoidmiseks. Identifikaatori andmist ja kataloogi kandmist nähakse ette ka juriidiliseks isikuks mitteolevate muude n-ö majanduskäibe osaliste (economic operators) jaoks, kes ei ole kantud äriregistrisse, vaid on lepingulised moodustised (näiteks sarnaselt Eestis tuntud seltsingutega). Mis protseduuride kaudu nende olemasolu tõendatakse ja mis õiguslikud tagajärjed on kataloogi kandmisel – jääb paljuski selgusetuks ja tuleks seetõttu eelnõu kohaldumisalast välja jätta. 7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 02.10.2018 määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012. Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj (29.12.2025). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2006 direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul. Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/123/oj (29.12.2025). 10 5.5. Eesti ei toeta üldist nõuet ärikukru ja sellega seonduva e-kättetoimetamise teenuse kohustuslikuks muutmist avaliku sektori asutustele. Taoliste teenuste kasutamine peaks olema sisulise kasutusjuhu põhine ning tehniline teostus arvestama liikmesriigi olemasoleva taristuga. Selgitus: algatuses nähakse ette, et kõik asutused, kes digitaalset asjaajamist pruugivad, peavad endale hankima ärikukru teenuse ja ühtlasi hakkama üleeuroopalise e-kättetoimetamise teenuse kliendiks. Komisjon ise on hinnanud sellise teenuse kuluks ühe asutuse kohta esimesel aastal 65 tuhat eurot. Hiljem summa väheneks. Samas muid meetodeid ettevõtetega suhtlemiseks võib avalik sektor paralleelselt edasi kasutada – näiteks võib digitaalseid dokumente asutus vastu võtta ilma, et see läbi ärikukrute peaks käima. Üleminekumeetmena on liikmesriikidel võimalus 36 kuu jooksul kasutada ühist lüüsi e-kättetoimetamise teenuse ja siseriiklike süsteemide vahel nii, et iga asutus ise ei pea endale eraldi teenust hankima. Peale seda tähtaega tuleb igal asutusel ise omale ärikukkur hankida. Sellele vaatamata lubatakse dubleerivana ühislahendust ka edaspidi kasutada. Kui ärikukru kontseptsioon peaks realiseeruma, siis selle kasutuselevõtt võiks toimuda vajaduspõhiselt vastavalt valdkondlikele arengutele. Ärikukru tehniline realisatsioon peaks koosvõimeliselt tuginema ja täiendama siseriiklikke lahendusi, mitte neid dubleerima. 5.6. Eesti toetab eelnõus kavandatud eIDAS määruse muutmist viisil, mis kaotab eIDASest viited juriidilise isiku EUDI kukrule ja hõlmab Euroopa Liidu institutsioonid eIDAS määruse õiguslikku raamistikku. Selgitus: eIDAS määruses on sätestatud nelja liiki isikuid, kellele EUDI kukruid väljastatakse – (1) füüsilised isikud, (2) füüsilised isikud, kes esindavad teist füüsilist isikut, (3) füüsilised isikud, kes esindavad juriidilist isikut ja (4) juriidilised isikud. Juriidilise isiku EUDI kukrut pole seni suudetud eIDAS rakendusaktides mõttekalt kirjeldada. Arusaamatu on, kuidas selline mobiilirakenduse abil tuvastatav anonüümne juriidiline isik praktikas välja näeb, kelle käes mobiil on ja millist õiguslikku tähendust selline konstruktsioon omaks. EUDI kukrud on mõeldud füüsilistele isikutele, kes võivad olla volitatud esindama juriidilist isikut ja tegema juriidilise isiku nimel erinevaid toiminguid. Nende sätete kustutamisega eIDAS määrusest luuakse õigusselgust ja kaotatakse praktikas rakendamatud nõuded. Kehtiv eIDAS määrus kehtib ainult liikmesriikidele, mitte EL institutsioonidele, mis raskendab üleeuroopalist e-teenuste osutamist ning on üheks suurimaks väljakutseks kodanikele e- teenuste kättesaamisel piiriüleselt. Eesti toetab seega Euroopa Liidu institutsioonide kaasamist eIDAS juriidilisse raamistikku. 5.7 Eesti leiab, et algatust tuleb täiendada viitega selle kohta, et väljapakutud regulatsioon ei mõjuta EL ja liikmesriikide volikirjade koostamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise sisulisi nõudeid. Selgitus: Ärikukruga seonduvate volikirjade koostamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine peab jääma määratletuks juba kehtiva ja tulevikus kehtestatavate EL ja riigisiseste nõuete järgi. Sellised ELi volikirja koostamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise riigisisesed nõuded hõlmavad vähemalt volikirja andja, muutja või kehtetuks tunnistaja isikusamasuse, õigus- ja teovõime ning äriühingu esindamise õiguse kohtulikku, notariaalset või muude pädevate asutuste poolset kontrolli. 11 Nimetatud nõue on juba olemas kehtivas EL teises ühinguõiguse digidirektiivi 9 artiklis 16c (1) seoses digitaalse volikirjaga. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Riigikantseleilt, Vabariigi Presidendi Kantseleilt, Õiguskantsleri Kantseleilt, Riigikogult, Riigi Infosüsteemi Ametilt, Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt, Riigi IT Keskuselt (RIT), Riigiside Sihtasutuselt, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuselt, Andmekaitse Inspektsioonilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Transpordiametilt, Ravimiametilt, Terviseametilt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Eesti Tööandjate Keskliidult, Konkurentsiametilt, Patendiametilt, Teenusmajanduse Kojalt, Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjonilt, Eesti E-kaubanduse Liidult, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt, Eesti Toiduainetööstuse Liidult, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Eesti Andmekaitse Liidult, Eesti Meediaettevõtete Liidult, Patendivolinike Kojalt, MTÜ-lt Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Akrediteerimiskeskuselt, Tallinna Tehnikaülikoolilt, Tartu Ülikoolilt, Tallinna Ülikoolilt ja Eesti Pangaliidult. 04.12.2025 toimus ka avalik kaasamisseminar, kus JDM tegi huvigruppidele ülevaate ärikukru algatusest ning edasistest sammudest. Arvamuse saatsid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Riigikogu Kantselei, Eesti Pangaliit, Kliimaministeerium, Riigikogu, Sotsiaalministeerium, Eesti Pangaliit, Riigi Infosüsteemi Amet, Andmekaitse Inspektsioon, Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Siseministeerium. Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL koordinatsioonikogus. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024 direktiiv 2025/25, millega muudetakse direktiive 2009/102/EÜ ja (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamise ja ajakohastamisega äriühinguõiguses. 12  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Kaasamistabel - EL ärikukru loomise määruse eelnõu Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ Osaline arvestamine/ Mittearvestamine/ Teadmiseks võtmine 1. Eesti Infotehnoloogia ja ITL toetab üldist eesmärki lihtsustada ettevõtete piiriülest digitaalset Arvestatud. Telekommunikatsiooni Liit tegutsemist EL-is. Eesti ettevõtete vaates on EBW peamine potentsiaal Vt seletuskirjas (ITL) just olukordades, kus praegused protsessid (nt esindusõiguse kontroll, seisukoha punkte 5.1. ja registriväljavõtete ja tegevuslubade esitamine või ametlike teadete 5.2. vahetamine) osutuvad piiriüleselt aeganõudvaks või ebaefektiivseks. Seetõttu on oluline, et EBW keskenduks üleeuroopalise usaldusraamistiku Juhime tähelepanu, et ja koostalitlusvõime loomisele, mitte liikmesriikide siseriiklike EBW algatuse puhul on süsteemide dubleerimisele. tegemist digivahendiga, mis võimaldab tõendeid esitada. Tõendi õigusjõud ja selle piiriülene tunnustamine ei ole algatuse piires. ITL toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada juriidilise isiku digikukru Arvestatud osaliselt. sätted eIDAS2 raamistikust ning koondada need EBW alla ja luua seeläbi selgem regulatiivne piir füüsilise ja juriidilise isiku lahenduste vahel. See võimaldaks laiemalt eristada füüsilise isiku poolset juriidilise isiku esindamist, mis saaks jääda EUDIW skoopi ning pakkuda eraldiseisvat ja Oleme nõus, et eIDAS II- unikaalset funktsionaalsust EBW'le, kui sellised kasutusjuhud leitakse. st võib kustuda viited Samas ei tohiks EBW rakendumine tähendada liikmesriikidele uute kallite juriidiliste isikute infrastruktuuride kohustuslikku rajamist. Määrus peab võimaldama kukrutele. Vt seletuskirja kasutada riigi olemasolevaid lahendusi, mille puhul vastavad funktsioonid seisukoha punkti 5.6. on juba tagatud. Samas on kaheldav, kas EBW on asenduseks hea 1  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel lahendus (vt teisi seisukoha punkte, millega meil mured). Eestis on ettevõtteid puudutavad digilahendused küpsed ja Arvestatud. Vt usaldusväärsed: äriregister pakub ajakohastatud andmeid, notarite süsteem seletuskirja punkti 5.1. tagab juriidilise tõestusväärtusega tehingud ning X-tee võimaldab turvalist andmevahetust. Nende koosmõju täidab sisuliselt ärikukru rolli. Oluline on, et EBW ei tekitaks vajadust neid süsteeme ümber ehitada ega looks kohustust ehitada kõrvale riiklikku paralleelset „ärikukrut“. EBW väärtus peaks tekkima just sealt, kus lahendused täna piiriüleselt puuduvad. Piiriülese dokumendikasutuse seisukohast on EBW potentsiaal võrreldav Mitte arvestatud. tänase apostilliga – dokument peab olema teises jurisdiktsioonis kohe kasutatav ning usaldusväärne. Selle toimimiseks vajab määrus täpsust, kellel on volitus väljastada „verified credential“ tüüpi tõendeid ning kuidas tagatakse ettevõtte elukaare (asutamine, ühinemised, Kahjuks ei ole need likvideerimine) korrektne ja ühtne kajastus. Eesti notaritel ja registritel on küsimused antud siin tugev digipõhine võimekus, mis võiks anda väärtusliku panuse digiomnibussi algatuse euroopaülese mudeli kujundamisel. skoobis. Määruse ettepanek sisaldab ka avaliku sektori asutuste kohustust hakata Arvestatud. Vt EBW kaudu vastu võtma ettevõtete dokumente ja esitatud teavet. Eesti seletuskirja punkti 5.1 4.2 kontekstis tekib siinkohal küsimus, kas ja kuivõrd kattuvad EBW funktsioonid riikliku postkasti ning keskse teabeedastuse lahendusega, mille arendamine on riigis juba käimas. Oluline on vältida kahe paralleelse kanali loomist või olukorda, kus EBW kasutuselevõtt nõuab riigilt praegu loomisel oleva postkastilahenduse ümberehitamist. ITL leiab, et EBW tuleks rakendada etapiviisiliselt ning alustada selgelt Osaliselt arvestatud. Vt piiritletud ja kõrge väärtusega kasutusjuhtudest: esindusõiguse piiriülene seletuskirja punkti 5.5. tõendamine, registridokumentide esitamine teises riigis ning ametlike 2  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel teadete ühtne edastamine üle piiri. Need lahendaksid reaalseid probleeme, Paraku ei ole ilma et liikmesriigid peaksid tegema mastaapseid siseriiklikke kasutusjuhtudega seotud ümberkorraldusi. sisulised küsimused antud eelnõu skoobis. Kokkuvõttes toetab ITL EBW eesmärki tugevdada Euroopa ühisturu Arvestatud. Vt toimimist, kuid peab Eesti seisukohast oluliseks, et lahendused oleksid seletuskirja punkti 5.1, praktilised, standardipõhised, mitte-dubleerivad ning arvestaksid 5.2, 5.3. liikmesriikide olemasolevaid toimivaid süsteeme. EBW peaks andma Eesti ettevõtetele selget piiriülest väärtust ega tohi muutuda kohustuslikuks lisakihiks siseriiklikult. 2. Riigikogu Eelnõu artikli 16 (4) kohaselt on ärikukru teenuste kasutamine avaliku Arvestatud. Vt sektori asutustele (public sector bodies) kohustuslik, kui kasutatakse selle seletuskirja punkti 5.5. nelja funktsiooni: 1) identifitseerimine ja autentimine 2) allkirjastamine 4.2 või tembeldamine 3) dokumentide esitamine 4) teadete saatmine või vastuvõtmine. Nimetatud toimingud peavad olema läbi viidud aruandluskohustuse täitmiseks või haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil. Eelnõu ei näe ette erisust avaliku sektori asutustele, kelle suhtlus majandustegevuse subjektidega on marginaalne, piirdudes eelkõige riigihangete läbiviimise ja võimalike ärisubjektide märgukirjadele, selgitustaotlustele või teabenõuetele vastamisega. Määruse eelnõu näib eeldavat, et kõigi avaliku sektori keskne tegevus on seotud äriühingutega, mis ei vasta tõele. Seetõttu tuleks meie hinnangul välistada määruse kohaldamisalast asutused, kelle funktsioonide hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite jms andmine. Küll võiks nendele asutustele olla ärikukru kasutamine vabatahtlik. 3. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab määruse üldist eesmärki vähendada Arvestatud. Vt (Seisukohad on koostatud ettevõtjate halduskoormust, parandada piiriülest andmevahetust ning seletuskirja punkti 5.2. koostöös TEHIKUga) ühtlustada digitaalset suhtlust ettevõtjate ja avaliku sektori vahel. Positiivsena näeme lähenemist, mis tugineb olemasolevatele Euroopa 3  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Liidu digitaristutele ja standarditele ning aitab vältida dubleerivate või paralleelsete lahenduste tekkimist. Peame oluliseks, et määruse rakenduslikud nõuded oleksid selgelt Teadmiseks võetud. määratletud ja liikmesriikide jaoks ühtmoodi tõlgendatavad. See on vajalik, et tagada ühtne ja koordineeritud rakendamine, vältida erinevaid Rakenduslikud nõuded riigipõhiseid tõlgendusi ning võimaldada olemasolevate riiklike määratletakse eelnõu digilahenduste sujuvat integreerimist. kohaselt rakendusaktides peale määruse vastu võtmist. Sotsiaalministeerium näeb Business Wallet rakendamisel eelistatud Arvestatud. Vt lahendusena tsentraalset riiklikku integratsioonimudelit, mis võimaldab seletuskirja punkti 5.5. koondada Walletiga seotud tehnilised ja turbelised funktsioonid ühtsesse 4.4. teenusesse. Selline lähenemine vähendab vajadust üksikute teenuste eraldiseisvaks arendamiseks, aitab vältida dubleerimist ja tehnilist killustatust, toetab kulutõhusust ning tagab ühtse ja hallatava rakendamise kogu avalikus sektoris. Määruse rakendamine eeldab mitmete olemasolevate riiklike ja valdkondlike digiteenuste edasiarendamist, eeskätt juriidiliste isikute piiriülese autentimise, esindusõiguse ja volituste digitaalse kontrolli ning masinloetavate tõendite vastuvõtmise osas. Tervise- ja sotsiaalkaitsevaldkonnas puudutab see eelkõige ettevõtjate ja teenuseosutajate suhtlust avaliku sektoriga ning vastavate e-teenuste ligipääsu- ja menetlusprotsesse. Samuti soovime tähelepanu pöörata vajadusele hinnata rakendamisega seotud kulusid ja ressursivajadust, sealhulgas arendus-, haldus- ja hoolduskulusid, et liikmesriikidel oleks realistlik võimekus muudatused ellu viia ning tagada lahenduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Peame oluliseks, et üleminek uuele lahendusele toimuks etapiviisiliselt ning arvestaks eri liikmesriikide halduslikku ja tehnilist valmisolekut. Paindlik üleminekumudel aitaks tagada olemasolevate teenuste järjepideva toimimise ning vähendada rakendamisega seotud riske. 4  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel 4. Eesti Pangaliit Eesti Pangaliit tervitab Euroopa Komisjoni 2025 novembri ettepanekut EL Arvestatud. Vt Ärikukru (EBW) osas ning eIDAS 2.0 raamistiku kriitilist edasiarendust. seletuskirja punkti 4.4, Kuna Eesti on digitaalse identiteedi vallas ülemaailmne pioneer, näevad 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5. siinsed finantsasutused EBW-d mitte ainult vastavusnõudena, vaid ka strateegilise võimalusena kõrvaldada ELis viimased "paberpiirid". Praegune piiriülene "Tunne Oma Ettevõtet" kontroll on äripanganduses üks olulisemaid pudelikaelu. Välismaise ettevõtte tegeliku kasusaaja (UBO) või juhatuse volituste kontrollimine hõlmab praegu dokumentide käsitsi kogumist, notariaalset tõlkimist ja nädalaid kestvaid kontrolle. Me toetame EBW-d kui vahendit, mis võimaldab Eesti pankadel teenindada Euroopaüleseid kliente sama kogemusega, mis on praegu kättesaadav kodumaistele klientidele. Edukas rakendamine nõuab silda Eesti olemasoleva digitaalse infrastruktuuri ja uute üleeuroopaliste standardite vahel. Tagatud peab olema koostalitlusvõime olemasoleva infrastruktuuriga Eesti digitaalne ökosüsteem tugineb suures osas X-teel ja kohalikel digitaalse identiteedi vahenditel (ID-kaart, Smart-ID). EBW ei tohi asendada neid süsteeme, vaid peab olema tagasiühilduv X-Tee ökosüsteemiga. Pooldame "sillalahendust," kus olemasolevaid Eesti identiteedivahendeid saab kasutada Euroopa Ärikukru väljastamise turvalise alusena. Selgus vastutuses ja usaldusväärsuse tasemes. Pangad on rahapesu ja Mitte arvestatud. terrorismi rahastamise tõkestamise (AML/CFT) regulatsioonide alusel "kohustatud isikud". Selleks, et pangad saaksid rahakotile tugineda kõrge Toodud küsimus ei ole riskiga tehingute puhul, peavad EBW-s olevad mandaadid ja tunnistused antud eelnõu skoobis. saavutama usaldusväärsuse taseme (Level of Assurance) "Kõrge." Peab olema selge õigusraamistik, mis sätestab, et kui pank tugineb "kvalifitseeritud" tunnistusele (nt kontrollitud äriregistri väljavõte), mis osutub hiljem petturlikuks, lasub vastutus tunnistuse väljastajal (riigil/registril), mitte sellele tugineval pangal. 5  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Autentimine ettevõte või eraisikuna. Lähtume klientide teenindamisel Osaliselt arvestatud. Vt sellest, et igal ettevõttel on alati esindaja. Vajame rohkem selgust 5.4. Muus osas olukorra kohta, kui EBW’d kasutatakse ettevõtte autentimiseks. Kas teadmiseks võetud. võime eeldada, et alati on igal ettevõttel vähemalt üks esindaja? Selgust ootavad kõik. On tervitatav, et ettevõtetele väljastatakse unikaalsed ja püsivad identifikaatorid. Samas jääb endiselt lahendamata küsimus, kuidas tagada ettevõtete esindajate unikaalne ja muutumatu identifitseerimine. Killustatus. Kutsume Komisjoni üles vältima "rahakoti silosid." Teadmiseks võetud. Olukorras, kus iga liikmesriik arendab välja erineva liidese, kasvab piiriüleste ettevõtete teenindamise halduskoormus. Oleme avatud edasiseks dialoogiks EBW teadlikkuse tõstmise osas Eesti finantssektoris ning valmis panustama EBW edukaks rakendamiseks Eestis. 5. Riigi Infosüsteemi Amet Määruse rakendamine toob kaasa täiendavaid olulisi kulusid, kuna Arvestatud. Vt liidestumine EBW teenustega eeldab e-teenuste poolelt uute seletuskirja punkti 5.1. liideste loomist. Eelkõige eelnõu artikli 15 vaates, mille kohaselt Toodud detailsed mõtted on üldistatult kaetud avaliku sektori asutustel on kohustus 12-kuu möödumisel määruse punkti 5.1 all ja 4.2 jõustumisest määruses nimetatud teenustele juurdepääsu võimaldada.  Paralleelselt EBW-ga toimub EUDIW lahenduse kasutuselevõtt liikmesriikides. Eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas EUDIW ning EBW omavahel suhestuvad. Kui tegemist on eraldiseisva planeeritava lahendusega, siis mõjutab see otseselt EUDIW rakendamise tähtaega, kuna vajalik ekspertiis, kes teemaga tegeleb, valdavalt kattub (ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides). Isegi siis, kui muudetakse eIDAS määrust ja kaotatakse sealt viited juriidilise isiku EUDI kukrule, tuleb EUDIW lahendus ikkagi kasutusele võtta. Eeltoodust tulenevalt, tuleks hinnata, kuidas EBW määrusega taotletavaid eesmärke 6  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel oleks võimalik saavutada juba planeeritava EUDIW tehnilise lahenduse raames.  EL ülest unikaalset identifikaatorit juriidilistele isikutele on tegelikult vaja kiiremini, kui antud määrus rakendub.  Määruse kohaselt eeldatakse ainult ex post järelevalvet. Samas ei ole meie hinnangul ex post järelevalvega kõik järelevalveasutusele pandavad ülesanded saavutatavad (vt artikkel 13).  Lisandub hulk riiklikku infrastruktuuri, mida tuleb üleval pidada, kuid samas funktsionaalsus kattub nii EUDIW (tõendite hoiustamine, esitamine) kui ka SDG-ga (ühest liikmesriigist tõendi hankimine, et seda teises liikmesriigis esitada).  Äriregistrite vaheline liidestatus on loodud (https://e- justice.europa.eu/topics/registers-business-insolvency- land/business-registers-search-company-eu_en) ning selle edasiarendamine võimaldaks osa EBW abil liigutatavatest andmetest teha teises liikmesriigis kättesaadavaks, aga antud määruse kontekstis ei ole seda arvesse võetud (seda justkui ei eksisteeriks). Äriregistrite vahelise liidestuse edasiarendus võimaldaks andmeid liigutada algallikast, ent EBW puhul tehakse andmete liigutamiseks sisuliselt juurde lisakiht.  SDG/OOTS vaatest kaardistatakse ja liidestatakse omavahel usaldusväärseid andmeallikaid. Nii SDG/OOTS kui EUDIW käigus loodavate funktsionaalsuste ja lahenduste kaaskasutamine aitaks vältida dubleeriva lisakihi loomist.  OOTS hüvanguks töötav eDelivery access point (AS4) kasutamine EBW tööshoidmiseks ei ole hea mõte, seega selle kõrvale tuleks luua uus instants eDelivery access pointist. 6. Andmekaitse Inspektsioon Andmekaitse Inspektsioon toetab määruse üldisi eesmärke: Arvestatud. Vt halduskoormuse vähendamine, usaldusväärse ja turvalise piiriülese seletuskirja punkti 5.2, digitaalse ärikeskkonna loomine ning ettevõtjate ja avaliku sektori 5.3. asutuste jaoks ühtse, usaldusväärse digitaalse identiteedi ja 7  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel andmevahetuse raamistiku loomine. Eelnõu pakub välja mitmeid lahendusi, mis on kooskõlas Eesti e-riigi põhimõtetega:  Ärikukru kaudu tehtud toimingud on võrdsed paberkandjal või kohapeal tehtud toimingutega;  Turvaline autentimine, allkirjastamine, dokumentide esitamine ja teavituste saatmine;  Kasutajatel on kontroll selle üle, milliseid andmeid ja kellele avaldatakse;  Koostoime võimekus olemasolevate EL süsteemidega;  Turvalisus ja küberturbe nõuded: viited NIS2 direktiivile ja eIDAS raamistikule. Need lahendused aitavad vähendada dubleerimist, parandada andmete kvaliteeti ja läbipaistvust ning tugevdada usaldust digiteenuste vastu. Andmekaitse Inspektsioon on kaardistanud ka mõned riskikohad, millele Mittearvestatud. tähelepanu pöörata:  Määruse ettepanek ei täpsusta piisavalt, milline on Eelnõu ei käsitle otseselt andmekaitseasutuste roll ärikukru teenusepakkujate ja kasutajate isikuandmete töötlemist, järelevalves, eriti seoses isikuandmete töötlemisega. Seetõttu ega loo selleks uusi teeme ettepaneku täpsustada, millal ja kuidas kaasatakse norme. Kui eelnõus andmekaitseasutusi. kirjeldatud tegevuste  Kõigi tehingute logimine, sh mittetäielike tehingute põhjused, võib käigus peaks puutumust kaasa tuua liigse andmete kogumise ja säilitamise, mis on olema isikuandmetega, vastuolus minimaalsuse põhimõttega. Teeme ettepaneku siis kohaldub täpsustada, kui kaua logisid säilitatakse, kes ja millistel tingimustel andmekaitse üldmäärus neile ligi pääseb ning kuidas tagatakse logide turvalisus ja (IKÜM). Sellele viitab ka andmekaitse. algatus ise.  Leiame, et määruses tuleks täpsustada, kuidas tagatakse andmete eksportimisel ja teisaldamisel andmete turvalisus ja isikuandmete kaitse.  Eestis on juba olemas arenenud digitaalsed identiteedid (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) ja ettevõtjate portaalid. Uue ärikukru 8  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel rakendamisel on oluline tagada kooskõla olemasolevate lahendustega ning vältida dubleerimist. Seejuures tuleks tagada, et ärikukru liidestamine Eesti X-tee teenustega oleks tehniliselt ja õiguslikult võimalik ning ei tooks kaasa andmete dubleerimist ega turvariske. Kokkuvõtvalt toetame määruse ettepaneku eesmärke, kuid rõhutame vajadust täpsustada andmekaitse järelevalve rolli, logide säilitamise ja ligipääsu reegleid, volituste haldust ning tagada, et Eesti olemasolevad digilahendused oleksid sujuvalt integreeritud. Soovitame kaasata andmekaitseasutused standardite ja juhiste väljatöötamisse ning tagada, et kõik andmetöötluse aspektid oleksid läbipaistvad ja minimaalsed. 7. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kas toetate eelnõus toodud eesmärke ja pakutud lahendusi? Palun Arvestatud. Vt tooge välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid ettepanekuid Teie ei seletuskirja punkti 5.1, toeta ja miks? 5.5, 4.1, 4.4. Ühtse raamistiku loomine, mis võimaldab ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel end digitaalselt tuvastada, autentida ja vahetada andmeid õigusliku kehtivusega, on arusaadav eesmärk. Kohalikud omavalitsused osalevad mitmetes tegevustes, kus osapooleks võib olla piiriülene ettevõte (n. ehituslubade menetlemine ja väljastamine, hangete korraldamine, sündmuste korraldamine, vähesel määral ettevõtlustoetused), kus digitaalse identiteedi ja dokumentide turvaline vahetus on oluline. Omavalitsused on eelnõu kohaselt kohustatud 24 kuu jooksul pärast määruse jõustumist võimaldama ettevõtjatel kasutada EBW põhifunktsioone (identifitseerimine, autentimine, dokumentide esitamine ja teavituste vastuvõtt). Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole aga kogunud statistikat selle kohta, kui palju Eesti kohalikud omavalitsused puutuvad oma tegevuses kokku piiriüleste ettevõtetega, kellel Eestis puudub esindus ning kui palju ning milliste teenuste pakkumine on seetõttu olnud probleemiks. Pigem võib pakkuda, et teenused pole jäänud osutamata, kuid kui osapooleks on olnud piiriülene ettevõte EL-st, siis on asjaajamine käinud juhul, kui ettevõtte koduriik ei paku ettevõtja esindajale tugevat elektroonilist identiteeti, 9  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel näiteks läbi Eesti advokaadibüroo või on ettevõtja esindaja end registreerinud e-residendiks. Suurim võimalik mure Eesti kohalikele omavalitsustele on seotud kuludega, mis tuleb teha EBW kasutuselevõtuks (EL Komisjon on hinnanud, et EBW kasutuselevõtt maksaks avaliku sektori asutusele 65 000 EUR, hiljem on aastatasu veidi madalam, vt https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/121737, lk 34). Lahendus, et iga avaliku sektori asutus (on ka ebaselge, kas näiteks linnavalitsus ning linnavalitsuse poolt asutatud linnavarahaldus OÜ (mõlemad võivad korraldada hankeid) on eraldi avaliku sektori asutused?) peab kasutusele võtma oma EBW, on lihtsalt liiga kallis ning on arusaamatu, kes katab kasutusele võtmisega seotud kulud. Mõistlik oleks EBW-sse ehitada pääsuõiguste haldus, mis võimaldaks ühte EBW-d mitmel kasutajal ühiselt kasutada ehk omavalitsuste jaoks tekitada keskset teenus (nt riiklik gateway), et vältida iga KOV-i märkimisväärset kulu. Seda kõike eeldusel, et EBW kasutuselevõtt EL digikukru kõrval on üldse vajalik ning sisulist väärtust loov, sest nagu EL Komisjon on dokumendis välja toonud, sobib n. füüsilisest isikust ettevõtja jaoks ka European Digital Identity Wallet (SWD(2025) 837 final, lk 6). EL Komisjon peaks veel kord kaaluma, kas EU Digital Identity Wallet saaks sisaldada ka funktsionaalsust, mis on vajalikud juriidilistele isikutele ja organisatsioonidele, kellel tõepoolest on spetsiifilised vajadused (milleks soovitakse luua EBW) nagu:  volituste ja rollipõhiste õiguste haldus (nt ettevõtte esindajad, prokuristid);  ettevõtte identiteedi ja äriregistri andmete sidumine;  kvalifitseeritud elektroonilised pitsatid ja äridokumendid;  turvaline kanal ametlike teadete ja aruandluse jaoks (QERDS). Palun tooge välja muud teemad, mis on nimetatud akti puhul Teile Teadmiseks võetud. murekohaks. Vajalik on ilmselt kohalikes omavalitsustes muuta menetlus- ja dokumentide käsitlemise reegleid ja protseduure, et EBW kaudu saabuvad 10  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel digitaalsed teavitused ja allkirjad oleksid õiguslikult samaväärsed paberdokumentidega. See on ilmselt 24 kuuga tehtav ning hea oleks siin riiklik juhendmaterjal. Küll on aga täna arusaamatu, kas näiteks juhul, kui hange korraldatakse riigihangete registris (RHR), tuleb EBW kaudu saabunud dokumentatsioon kanda (käsitsi) samuti RHR-i ning kuidas tagada sel juhul dokumentatsiooni terviklus? Ei saa ka aru, kas ja kuidas toimub võimalik liidestamine X-teega ja kohalikes omavalitsustes kasutusel olevate menetlussüsteemidega? Kas on ette nähtud EL-i tehnilised juhendid või rahastus vastavaks integratsiooniks? 8. Eesti Põllumajandus- Kindlasti toetame muudatuste välja töötamist, mis aitavad liikmesriikide Teadmiseks võetud Kaubanduskoda vahelist IT-tehnoloogiliste ebavõrdsust vähendada. Oluline on siinkohal, et õigusruum pakuks tuge, mitte ei looks piiranguid. Oleme nõus, et Eesti on erinevate e-teenuste välja töötamises ja kasutamises Euroopas eesrindlik. Samas Eesti ettevõtjad ja kodanikud soovivad sarnaseid teenuseid kasutada igal pool Euroopa Liidus, seda nii liikmesriikides kui EL-i erinevate institutsioonide menetlusprotsessidel. Detsembri alguses toimunud kohtumisel jäi kõlama välja ütlemine, et ärikukru kaudu pakutavad e-allkirjastamine, e-tembeldamine, ajatembeldamine ja tõendite käsitlemine ei saa olema kasutusel EL-i institutsioonides. Juhul kui see nii jääbki, on määruse eesmärk poolik lahendus. Määruse kohaselt EBW kaudu tehtud toimingud on õiguslikult võrdväärsed paberdokumentide esitamisega. Meil on paljud riigi teenused, nt lubade või toetuste taotlemine, juba suuresti e-keskkonda suunatud. Paberile üleminek on tagasikäik, nõus. Samas on meie valdkonnas, põllumajandussektoris palju vanemaealisi inimesi, kellel on probleeme e- keskkondade kasutamisega ning kes eelistavad paberkandjal toimetamist. Selline võimalus peab olema võimalik edaspidigi ning seetõttu me määruse seda mõtet ka toetame. Suurim küsimus ja probleemkoht on siiski mõjuhinnangu puudumine. Eesti leiab kindlasti palju erinevaid näiteid kui palju e-teenuste, sh eesti.ee, x-tee jmt. välja töötamine, juurutamine ning üleval hoidmine 11  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel maksab. Välja käidud 65 tuhat eurot esimesel aastal ja 11 tuhat eurot järgmistel aastatel tundub liialt optimistlik hinnang. Lisaks tuleb arvestada, et juhul kui süsteemid saavad olema eraalgatuslikud ja erasektori poolt hallatavad, siis lisandub teenusele kindlasti mingi maksumus. Kui e-allkirja andmine on täna DigiDoc-s tasuta, siis nt e- arvete keskkondades on tegemist kuutasudega või e-arve koostamise tasuga, sama on pangaülekannete puhul. Summad taolistel teenustel ei pruugi olla suured, kuid kõik e-erateenused kokkuliites, on kulu juba märgatav. Ma arvan, et neid näited kaustades, saab Eesti poolt mõjuhinnangut oluliselt täiendada. 9. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kaubanduskoda toetab üldjoontes eelnõu eesmärki vähendada Arvestatud. Vt halduskoormust ja lihtsustada piiriülest asjaajamist läbi ühtse digitaalse seletuskirja punkti 5.2. raamistiku. Tunnustame püüdlust muuta äritegevus andmepõhiseks ja automatiseerituks. Samas juhime tähelepanu mitmetele kriitilistele aspektile (vt järgmiseid punkte), mis võivad pärssida Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tekitada põhjendamatuid kulusid. Ühilduvus Eesti olemasolevate digilahendustega. Arvestatud. Vt Esmalt on Kaubanduskoja hinnangul uue algatuse raames kriitilise seletuskirja punkti 5.1. tähtsusega tagada täielik ühilduvus Eesti seniste digitaalsete lahendustega. Eesti on investeerinud märkimisväärselt e-identimise (ID-kaart, Mobiil- ID, Smart-ID) ja äriregistri süsteemidesse. Meie hinnangul on oluline, et uus lahendus ei tohi muuta neid investeeringuid kasutuks ega sundida ettevõtjaid loobuma toimivatest süsteemidest. Mõistame, et paljudes EL liikmesriikides puuduvad täna veel toimivad ja usaldusväärsed digitaalsed lahendused, mistõttu võib ühtne EL standard olla suunatud n-ö keskmisele tasemele. Kaubanduskoda on aga seisukohal, et Eesti ei tohi nii öelda uue regulatsiooni tõttu astuda sammu tagasi. Leiame, et et EL ärikukru tehnilised spetsifikatsioonid peavad võimaldama kiiret ja madalate kuludega liidestamist Eesti riikliku infrastruktuuriga, vältides tehnoloogilist tagasiminekut ja dubleerivaid arenduskulusid. 12  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Halduskoormuse ja kulude potentsiaalne kasv. Arvestatud. Vt Leiame, et muudatused võivad potentsiaalselt endaga kaasa tuua ka seletuskirja punkti 5.5. halduskoormuse ja kulude kasvu, võib tekkida oht, et ettevõtjad peavad hakkama ülal pidama kahte paralleelset süsteemi, ühte EL-i siseseks asjaajamiseks ja teist muu maailma jaoks, kus kehtivad/võivad kehtida teised standardid. Leiame ka, et eelnõus toodud implementeerimiskulud on tõenäoliselt alahinnatud, kuna reaalsed IT-arenduse ja personalikulud süsteemide liidestamisel võivad osutuda kordades suuremaks. Digilahenduste juurutamisel tuleb arvestada, et need ei tohi suurendada ettevõtete töökoormust ega kulusid ning andmete reaalajas liikumine ei tohi olla eesmärk omaette, vaid peab ettevõtetele looma reaalselt tajutavat väärtust. 10. Haridus- ja Teadusministeerium EHISe poole pealt juba implementeerime ja ka hetkel ühena vähestest üle Arvestatud. Vt liidu saame lives kasutada SDG lahendust ja kohe ka Europassi võimalusi seletuskirja punkti 5.1. dokumentide osas. Lisaks, kas palun oleks võimalik, et enne pandaks kasvõi nimetatud initsiatiivid tööle, kui uusi tehakse. 11. Majandus- ja Toetame eelnõu üldeesmärke ja põhimõttelist lähenemist Business Walleti Arvestatud osaliselt. Kommunikatsiooniministeerium loomisele. Peame oluliseks, et Business Walleti taga toimub reaalaajas andmevahetus. Vt seletuskirja punkti 5.2. Ärikukru kontseptsioon Selgitus: Eelnõu eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, on vastandlik reaalajas andmevahetusele ja lihtsustada piiriüleseid B2G ja B2B protsesse ning luua ühtne digitaalne põhineb off-line usaldusraamistik. Business Walleti kontseptsioon loob eelduse, et dokumentide/andmete ettevõtjate õigused, volitused ja põhiandmed on masinloetavalt ja vahetusel. Reaalajas usaldusväärselt kättesaadavad, mis soodustab reaalajamajanduse andmevahetuse rakendamist. nõudmine eeldaks kogu kontseptsiooni hülgamist ja mingi muu asemele pakkumist. 13  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Mitte arvestatud. Toetame Business Walleti miinimumfunktsioonide kehtestamist EL-i tasandil. Miinimumfunktsioonid (e-allkirjad, temlpid jne.) Selgitus: Eelnõus sätestatud miinimumfunktsioonid (sh e-allkirjad ja - on juba reguleeritud eIDAS määruses ja templid, ajatemplid, elektroonilised tõendid, volituste haldus, logimine eelnõu selles osas midagi ning andmete ekspordi võimalus) moodustavad vajaliku tehnilise ja ei lisa. õigusliku vundamendi, millele saab ehitada automaatseid aruandlus- ja teenuseprotsesse. Ilma ühtse miinimumtasemeta ei ole võimalik saavutada piiriülest andmete taaskasutust ega protsesside automatiseerimist. Arvestatud Vt.5.5. Me ei saa toetada üheainsa kohustusliku kvalifitseeritud elektroonilise registreeritud kättetoimetamisteenuse (QERDS) määramist kogu ELis. Määrus ei tohiks ette kirjutada kohustuslikke Selgitus: Kuigi eelnõu eesmärk tagada ühtne ja usaldusväärne teenuseid ja teenusepakkujaid kättetoimetamine on mõistetav, loob ühe teenuse kohustuslik määramine liikmesriikidele. olulise teenuse- ja tururiskide kontsentratsiooni. On oluline vältida teenusepakkuja sõltuvust (vendor lock-in), hinnariski ning innovatsiooni pidurdumist. Eelistatav on lahendus, kus kehtestatakse ühtsed tehnilised ja õiguslikud nõuded ning sertifitseerimismudel, mis võimaldab mitme teenusepakkuja koostoimet. Arvestatud. Vt European Digital Directory (EDD) keskne roll vajab täiendavat seletuskirja punkti 5.4. täpsustamist. Selgitus: EDD võib oluliselt lihtsustada ettevõtjate ja asutuste kontaktandmete ning volituste leidmist, kuid eelnõus jääb ebaselgeks andmete ajakohastamise vastutus, uuendussagedus ning teenuse 14  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel töökindluse nõuded. Ilma selgete reegliteta võib EDD muutuda üheks keskseks tõrkepunktiks, mis takistab reaalajas automaatsete lahenduste toimimist. Arvestatud. Vt Eestis peab Business Wallet täiendama, mitte dubleerima olemasolevaid seletuskirja punkti 5.1. digiriigi lahendusi. Selgitus: Business Walleti rakendamisel on oluline vältida olukorda, kus ettevõtjatele tekib täiendav paralleelkanal seniste toimivate digitaalsete avaliku sektori teenuste kõrvale. Business Walleti roll Eestis võiks olla eelkõige piiriülese usalduse ja volituste standardiseerija. Toetame Business Walleti sidumist EUDI, SDG ja BRIS süsteemidega ning Osaliselt arvestatud. Vt peame vajalikuks selle integreerimist ka teiste EL-i digilahendustega, sh seletuskirja punkti 5.1. eFTI raamistikuga, et tagada lahenduste vaheline sünergia. Eelnõu ei käsitle sisulisi küsimusi nagu volituste Selgitus: Need lahendused moodustavad EL-i digitaalse ja tõendite kasutamine ja ettevõtluskeskkonna põhitaristu. Business Wallet peaks toimima tunnustamine ega horisontaalse usaldus- ja identiteedikihina, mis võimaldab erinevates EL-i sektoripõhiseid süsteemides kasutada samu identiteete, volitusi ja tõendeid. Süsteemide lahendusi. killustatuse vältimiseks on oluline, et Business Walleti rakendamisel kavandataks teadlikult ühiste komponentide taaskasutust ning toetataks andmete automatiseeritud ja korduvkasutust, sh sektoripõhistes lahendustes nagu eFTI. Liikmesriigid ei tohiks Business Walleti rakendamisel konkureerida Osaliselt arvestatud erasektoriga ega piirata erasektori rolli uute lahenduste ja ärimudelite Vt.5.5. väljatöötamisel. 15  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Selgitus: On oluline, et Business Walleti ökosüsteem kujuneks avatud ja Määrus ei tohiks ette turupõhiselt arenevaks. Riigi roll peaks piirduma ühiste reeglite, kirjutada kohustuslikke standardite, õigusliku raamistiku ja usaldusmehhanismide kehtestamisega, teenuseid ja teenusepakkujaid mitte lõppkasutajalahenduste või kommertsteenuste pakkumisega, millega liikmesriikidele. erasektor on võimeline konkureerima. Erasektorile peab jääma piisav ruum innovatsiooniks, uute teenuste ja ärimudelite tekkeks (nt ärikukrupõhised finantsteenused). Liigne riiklik sekkumine või riiklike lahenduste eelistamine võib pidurdada investeeringuid, vähendada teenuste mitmekesisust. 12. Transpordiamet Tõenäoliselt on Transpordiametil olemas tehniline võimekus võtta Teadmiseks võetud. ärikukkur kasutusele 12 kuu pärast, kui selleks on olemas rahalised vahendid ning detailsem ülesandepüstitus. Kui tuleb digikukkur, mida peab aktsepteerima, siis sõidukite Teadmiseks võetud. registreerimisega seotud vajalikud dokumendid, mida võib digiallkirjastada, peavad olema Transpordiametil töödeldavad, kättesaadavad, aktsepteeritavad, seega ilmselt eeldab ka teatud arendusi, sellekohast eelarvet jne ning on Transpordiameti üleselt kasutusele võetav, kui jõustub. Ärikukru idee on hea, kuid tundub ebamõistlik anda "European Business Teadmiseks võetud. Wallet" rakenduse tegemine erakätesse. Seetõttu on palju teenusepakkujaid ja siis muutub ametiasutustel keeruliseks erinevatest kohtadest dokumentide leidmine. Samuti järelevalve tegemine erasektori, eriti piiriülese juhtumite korral on keeruline. Süsteem peaks olema EL Komisjoni hallata. 16  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel 13. Siseministeerium Algatus on suunatud juriidiliste isikute e-ID raamistiku loomisele ja Teadmiseks võetud. puutumus SIM haldusalasse kuuluva identiteedihaldusega on kaudne, sest nõuetekohane isikutuvastus ja identiteedihaldus peab olema tagatud enne st Juhime tähelepanu, et ärikukkur on digivahend füüsilisele isikule eID-vahendi väljaandmisel, mida võidakse kasutada EL ja seda ei tohi segamini ärikukru funktsionaalsustele ligipääsuks. Samuti ei koguta SIM haldusalas ajada volituste andmeid, mis võimaldaksid tuvastada füüsilise isiku seotust juriidilise tunnustamisega. Viimane isikuga. ei ole algatuse skoobis. Märgin, et nii lühikese ajaga põhjendatud seisukohti kujundada ei jõua, aga jagan siiski mõningaid oma tähelepanekuid: 1. EL ärikukru oluliseks osaks on volitatud esindajate (authorised representatives) määramine ja haldus. Volitamise süsteem ja reeglistik füüsilise isiku volitamiseks võiks arvestada ka isikusamasuse kontrollimise võimaluste ja vajadusega. 2. Eestis on kasutusel e-identimise skeemid, mille usaldusväärsuse tase on „kõrge“. EL ärikukru algatusega oleks lubatud ligipääs ärikukrutele ka e- identimise skeemiga, mille tase on „märkimisväärne“. Selline järeleandmine usaldusväärsuse tasemes peab olema Eestis väga hästi põhjendatud, eriti kui reguleeritakse ettevõtlusega seotut. 3. EL ärikukru algatus näeb ette selle ulatusliku koostalitusvõimet füüsilise isiku digikukruga, mille tagamist toetamiseks peaks olema võimalikult põhjalikud spetsifikatsioonid. 14. Haridus ja Teadusministeerium Siit ilmneb oluline halduskoormuslik mõju haridus- ja teadusasutustele. Arvestatud. Vt Loodan, et saate neid mõtteid omalt poolt vastavalt vajadusele (mõjude seletuskirja punkti 5.1, analüüsi osas?) seletuskirja integreerida. 5.5. 17  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel 1. Avaliku sektori asutustele tekib kohustus EBW-d aktsepteerida - HTM haldusalasse kuuluvad asutused (sh koolid/ülikoolid) on samuti avaliku sektori asutused, mis tähendab, et kohustus ei jää “ministeeriumide tasemele”, vaid laieneb kogu haldusalale. 2. Avaliku sektori asutused peavad ise omama EBW-d ja kasutama turvalist sidekanalit- See tähendab sisuliselt, et iga kool/ülikool/teadusasutus peaks: hankima teenuse (erasektorilt), looma liidestused, ümber tegema protsessid, sh dokumendivahetus ja aruandlus. 3. Kõik siseriiklikud avaliku sektori asutused peavad ärikukurt omama - Just siit tuleb meie haldusalal on ka koolid → koormus kasvab. 4. Komisjoni ettepanek: arendab erasektor, riigi kanda liidestus- ja koolituskulud + teenuse soetamine - See tähendab haridussektoris: tekib paralleelne dokumentide/teadete kanal, tekivad topeltprotsessid (EBW + olemasolev), kasvab auditikoormus (“näita, et täitsid nõudeid”). 5. Kohad, mis mõjutavad haridussektorit läbi „majandusosaliste” / ettevõtluse / teaduse. Haridussektoris on neid olukordi palju: toetused (projektid, aruandlus), teenuste hangete dokumenteerimine, akrediteerimine/protsessid, teadusrahastuse aruandlus. Kokkuvõtteks : Dokument sisaldab mitut selget kohta, mis tekitavad haridussektorile mõju, kuna EBW kohustused laienevad kõigile avaliku sektori asutustele (sh koolid, ülikoolid ja teadusasutused), nõudes neil EBW omamist, aktsepteerimist ja turvaliste kanalite kasutamist, millega 18  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel kaasnevad märkimisväärsed liidestus-, koolitus- ja teenuse soetamise kulud ning risk paralleelsüsteemide tekkeks. 15. Kliimaministeerium Meie ekspertidelt tuli palve, et kas seletuskirja oleks võimalik täiendada Osaliselt arvestatud, vt. mõne konkreetse Eesti IT-teenuse näitega, et mida ärikukru regulatsioon 5.1. sellele kaasa tooks (nt arendus- ja liidestuskulud, muudatused Väga konkreetseid ja äriprotsessides)? selgeid kasutusjuhte ei Seisukohtade osas on kindlasti tervitatav, et Eesti ei toeta eraldi ärikukru ole Komisjon täna välja toonud. loomist ja toetab olemasolevate lahenduste maksimaalset ärakasutamist. 16. Välisministeerium Selle seletuskirjas on viidatud vajadusele luua jälgitavuse ja turvalisuse Teadmiseks võetud. tagamiseks ettevõtetele suhtlemiseks usaldusväärne standardiseeritud kanal. Oluline on tagada, et kukkur vastab sellele nõudele ja et kukru kasutamine ei võimalda sanktsioonidest kõrvale hiilida ega muud seadusevastast tegevust. Algatuses käsitletakse rahvusvahelist koostööd, küberohte ja standardite levitamist, seega mõjutab see enamat kui ainult EL siseturgu. Ärikukrul oleks ka laialdane diplomaatiline mõõde, näiteks kaubandus- või koostöölepingutele (EL- USA digipartnerlus, EL-Aasia koostöö). Ärikukkur võib olla ka tööriist, mis lihtsustab kolmandate riikide ettevõtete osalemist EL turul, näiteks sertifikaatide, tolliandmete või litsentside digitaalse vahetuse kaudu. 19  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Samaaegselt on küberjulgeoleku aspektist oluline, et EL süsteemidel ei ole turvaauke, mis ohustaks EL kriitilisi süsteeme. Välisministeeriumi arvates on oluline ärikukru arendamisel võimaldada selle kasutamist ka saatkondades ja konsulaatides suhtluseks Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtetega ja võimalusel ka kolmanda, sealhulgas asukohariigi ettevõtetega. Selle tagamiseks peab väga hoolikalt sõnastama artiklid 17 ja 18, mis käsitlevad välisriike ja välisettevõtteid. Kliimaministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) andsid teada, et neil kommentaare ega ettepanekuid algatusele ei ole. Kliimaministeerium edastas 30.12.2025 oma kommentaari seletuskirja mustandi täienduse osas. 20  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.11.2025 COM(2025) 838 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta {SWD(2025) 837 final} ET ET  LISA Euroopa ettevõtluskukrute minimaalsete funktsioonide nõuded ja tehnilised nõuded 1. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRU KOMPLEKTI AUTENTIMINE Juurdepääs Euroopa ettevõtluskukru komplektile antakse alles pärast seda, kui Euroopa ettevõtluskukru kasutaja on edukalt autenditud, kasutades (1) määruse (EL) nr 910/2014 artikli 6 kohast teatatud e-identimise vahendit, mis vastab vähemalt märkimisväärse usaldusväärsuse taseme nõuetele, nagu on määratletud kõnealuse määruse artiklis 8 ja täiendavalt täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502, või (2) alternatiivset autentimismehhanismi, mida tunnustatakse samaväärsena ja mis vastab vähemalt märkimisväärse usaldusväärsuse taseme nõuetele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 8 ja täiendavalt täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502. Kuni kõnealuse autentimise lõpuleviimiseni ei tehta kukru kasutajale kättesaadavaks ühtegi Euroopa ettevõtluskukru komplekti funktsiooni ega ühtegi muud funktsiooni. 2. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRU KOMPLEKTI TERVIKLUS Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad loovad ja allkirjastavad vastavalt punktis 5 sätestatud nõuetele iga Euroopa ettevõtluskukru komplekti puhul Euroopa ettevõtluskukru komplekti tõendi. Ettevõtluskukru komplekti allkirjastamiseks või templiga kinnitamiseks kasutatav sertifikaat väljastatakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2980 osutatud usaldusnimekirjas loetletud sertifikaadi alusel. 3. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRUTE TURVALINE TEABEVAHETUS JA KRIITILISE TÄHTSUSEGA VARA HALDAMINE (1) Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemis kasutatakse kriitilise tähtsusega vara haldamiseks vähemalt ühte kukru turvalist krüptorakendust ja kukru turvalist krüptoseadet. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad ettevõtluskukru tagasüsteemi, eessüsteemi ning turvaliste krüptorakenduste ja -seadme vahelise suhtluse tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. (3) Kui kriitilise tähtsusega vara on seotud e-identimisega märkimisväärsel usaldusväärsuse tasemel, siis tuleb Euroopa ettevõtluskukru krüptograafilised toimingud või muud toimingud, mille raames töödeldakse kriitilise tähtsusega vara, sooritada vastavalt e-identimise vahendite tunnuste ja disaini märkimisväärse usaldusväärsuse taseme suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 4. KUKRUTE TURVALISED KRÜPTORAKENDUSED (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et Euroopa ettevõtluskukrute turvalised krüptorakendused ja -seadmed ET 1 ET  (a) sooritavad muud kui kukrukomplektile kukru omaniku autentimiseks vajalikku kriitilise tähtsusega vara hõlmavaid krüptograafilisi toiminguid ainult siis, kui need rakendused on kukru kasutaja edukalt autentinud; (b) autendivad Euroopa ettevõtluskukru omaniku e-identimise käigus rakendusmääruses (EL) 2015/1502 sätestatud märkimisväärsel usaldusväärsuse tasemel; (c) suudavad turvaliselt luua uusi krüptovõtmeid; (d) suudavad kriitilise tähtsusega vara turvaliselt kustutada; (e) suudavad luua tõendid privaatvõtme omamise kohta; (f) kaitsevad kõnealuste kukru turvaliste krüptorakenduste ja -seadmete loodud privaatvõtmeid võtmete olemasolu jooksul; (g) vastavad e-identimise vahendite tunnuste ja disaini märkimisväärse usaldusväärsuse taseme suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 5. KUKRUKOMPLEKTIDE AUTENTSUS JA KEHTIVUS (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et punktis 1 osutatud Euroopa ettevõtluskukru komplektide tõendid sisaldavad avalikke võtmeid ja et vastavad privaatvõtmed on kukru turvalise krüptoseadmega kaitstud. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad kukrukomplektidest eraldiseisvad mehhanismid kukru kasutajate turvaliseks identimiseks ja autentimiseks. 6. KUKRUKOMPLEKTI TÕENDITE KEHTETUKS TUNNISTAMINE (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad kehtestavad avalikult kättesaadava poliitika, milles on täpsustatud kukrukomplekti tõendite kehtetuks tunnistamise tingimused ja ajakava. (2) Kui Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad Euroopa ettevõtluskukru komplekti tõendid kehtetuks tunnistavad, siis teavitavad nad kooskõlas artikliga 6 sellest põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul alates oma Euroopa ettevõtluskukru komplekti kehtetuks tunnistamisest mõjutatud Euroopa ettevõtluskukru kasutajaid, märkides muu hulgas ära kehtetuks tunnistamise põhjuse ja tagajärjed Euroopa ettevõtluskukru kasutajale. See teave esitatakse kokkuvõtlikult, hõlpsasti juurdepääsetavalt ning selges ja lihtsas keeles. (3) Kui Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad on Euroopa ettevõtluskukru komplekti tõendi kehtetuks tunnistanud, teevad nad teabe Euroopa ettevõtluskukru tõendi kehtivuse kohta avalikult kättesaadavaks ja märgivad selle teabe asukoha ära ettevõtluskukru komplekti tõendis. 7. TEHINGULOGID (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad kehtestavad asjakohase logimispoliitika, mis hõlmab vähemalt e-allkirja andmist, e-templiga kinnitamist ning kõikidest ettevõtluskukrule tuginevate isikute, teiste Euroopa ET 2 ET  ettevõtluskukru komplektide ja Euroopa digiidentiteedikukru komplektidega tehtavatest tehingutest teatamist, olenemata sellest, kas tehing viiakse edukalt lõpule. (2) Logiandmed peavad sisaldama vähemalt järgmist: (a) tehingu kellaaeg ja kuupäev; (b) vastava ettevõtluskukrule tugineva isiku nimi, kontaktandmed ja kordumatu tunnus ning liikmesriik, kus see ettevõtluskukrule tuginev isik on asutatud, või teiste kukrukomplektide puhul asjakohane kukrukomplekti tõendis sisalduv teave; (c) tehingu käigus taotletud ja esitatud andmete liik või liigid; (d) lõpule viimata jäänud tehingu puhul põhjus, miks seda lõpule ei viidud. (3) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad logiandmete tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. (4) Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemis logitakse aruanded, mille kukru kasutaja on kukrukomplekti kaudu pädevatele asutustele saatnud, sealhulgas teadete, nõuetele vastavuse, andmete jagamise või audititaotlustega seotud suhtlus. (5) Alapunktides 1 ja 2 osutatud logid peavad olema kättesaadavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujale, kui see on vajalik kukruteenuste pakkumiseks. (6) Alapunktides 1 ja 2 osutatud logid peavad olema kättesaadavad nii kaua, kui see on nõutav liidu või liikmesriigi õigusega. 8. KVALIFITSEERITUD E-ALLKIRJAD JA E-TEMPLID (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad kooskõlas artikliga 6, et kukru kasutajatel on võimalik saada kvalifitseeritud e-allkirja või e-templi kvalifitseeritud sertifikaadid, mis on seotud kvalifitseeritud allkirja andmise või templi loomise vahendiga, mis on kas kukrukomplekti integreeritud, selle väline või toimib kaugfunktsioonina. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru lahendused saavad turvaliselt suhelda ühega järgmistest kvalifitseeritud allkirja andmise või templi loomise vahendite liikidest: alapunktis 1 osutatud kvalifitseeritud sertifikaatide kasutamiseks ette nähtud integreeritud, väline või kaughallatav kvalifitseeritud allkirja andmise või templi loomise vahend. 9. ALLKIRJA ANDMISE RAKENDUSED (1) Euroopa ettevõtluskukru komplektides kasutatavaid allkirja andmise rakendusi võivad pakkuda Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, usaldusteenuse osutajad või ettevõtluskukrule tuginevad isikud. (2) Allkirja andmise rakendustel peavad olema järgmised funktsioonid: (a) Euroopa ettevõtluskukru kasutajate esitatud andmete allkirjastamine või templiga kinnitamine; ET 3 ET  (b) tuginevate isikute esitatud andmete allkirjastamine või templiga kinnitamine; (c) allkirjade või templite loomine kooskõlas vähemalt kohustusliku vorminguga; – allkirjade või templite loomine kooskõlas vabatahtliku vorminguga; – allkirja või templi loomise protsessi tulemuste teatamine kukru kasutajatele. Käesoleva määruse rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks on komisjonil volitus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu rakendusakte, milles täpsustatakse alapunkti 2 punktis c ja punkti c alapunktis ii osutatud tehnilisi standardeid. (3) Allkirja andmise rakendused võivad olla Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemi integreeritud või selle välised. Kui allkirja andmise rakendused kasutavad kvalifitseeritud allkirja kaugloomise vahendeid ja kui need on integreeritud Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemi, siis peavad need toetama rakendusliidest, mis nähakse ette rakendusaktidega, mida komisjon on kooskõlas artikliga 5 volitatud vastu võtma, et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühtsed tingimused. 10. ANDMETE EKSPORT JA ÜLEKANTAVUS Ettevõtluskukrud toetavad omaniku Euroopa ettevõtluskukru andmete turvalist eksportimist ja ülekantavust vähemalt avatud vormingus. See võimaldab omanikul viia oma andmed üle teise ettevõtluskukru lahendusse, tagades vähemalt märkimisväärse usaldusväärsuse taseme, nagu on määratletud rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 11. ETTEVÕTLUSKUKRU TURVALINE SEADUSJÄRGNE SIDEKANAL (1) Vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 integreeritakse ettevõtluskukrutesse määruse (EL) nr 910/2014 artiklite 43 ja 44 kohane konkreetne kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus ja toetakse selle kasutamist. (2) Komisjon teeb rakendusaktidega järgmist: (a) määrab ühe kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse, mis toimib Euroopa ettevõtluskukrute kohustusliku turvalise seadusjärgse sidekanalina; (b) määratleb minimaalsed tehnilised ja koostalitlusvõimet käsitlevad nõuded, millele see kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus peab vastama, sealhulgas vastavus määruse (EL) nr 910/2014 artiklite 43 ja 44 alusel kehtestatud võrdlusstandarditele, tehnilistele kirjeldustele ja menetlustele; (c) tagab, et valitud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus põhineb avatud, avalikult kättesaadavatel ja tasuta standarditel, et tagada koostalitlusvõime ja vältida sidumist; (d) tagab, et valitud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus võimaldab otspunktkrüpteerimist, et tagada konfidentsiaalsus; ET 4 ET  (e) kehtestab menetlused pideva kättesaadavuse, varuvõimsuse ja alternatiivsete mehhanismide tagamiseks teenuse tõrgete korral. (3) Ettevõtluskukrute ja määratud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenuse koostalitlusvõime tagamine on kohustuslik. Ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad tehnilise integreerimise kooskõlas alapunktis 2 osutatud rakendusaktidega. 12. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRUTE JUURDEPÄÄSUKONTROLLI MEHHANISM (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et juurdepääsukontrolli mehhanismi alusel loa andmise kohta tehtavad otsused põhinevad ühel või enamal järgmisel kriteeriumil, nagu on konkreetse juurdepääsutaotluse puhul asjakohane: (a) toimingu sooritaja elektrooniline tõend; (b) toimingu sooritaja ametlik roll tunnustatud organisatsioonilises struktuuris või ettevõttes; (c) mis tahes volituse, delegeeritud volituse või volikirja ulatus, kehtivus ja piirangud; (d) taustteave või liidu või liikmesriigi tasandil valdkondlikele nõuetele vastavuse kohta vastu võetud poliitikameetmed ja normid. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et juurdepääsukontrolli mehhanism võimaldab saavutada lubade andmisel üksikasjalikke ja auditeeritavaid tulemusi, millega tagatakse, et (a) mandaatide ja tõendite nähtavus on valikuline ja sõltub juurdepääsuõigustest; (b) juurdepääsu äriprotsessidele, digitaalsetele menetlustele või teabe esitamise liidestele kontrollitakse rollide ja volituste reaalajas valideerimise teel; (c) kõik juurdepääsu- ja täitesündmused on kantud logisse, varustatud ajatempliga ja seotud krüptograafiliselt kontrollitavate tõenditega nende lubamise kohta, mida saab kasutada auditites ja kohtumenetlustes. (3) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et (a) rollide ja atribuutide vahelised seosed on kontrollitavad, auditeeritavad, tühistatavad ja nende õiguspäraste väljastajateni jälgitavad; (b) rollidevahelised konfliktid, ülemäärane delegeerimine või aegunud load avastatakse automaatselt ja välistatakse reaalajas; (c) lubade andmise loogika on liikmesriikide lõikes koostalitlusvõimeline. (4) Juurdepääsukontrolli mehhanismi rakendamisel kohaldatavate võrdlusstandardite, tehniliste kirjelduste ja menetluste loetelu määratletakse rakendusaktides, mida komisjon on kooskõlas artikliga 5 volitatud vastu võtma, et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühtsed tingimused. Neis käsitletakse eelkõige järgmist: (a) rollide ja atribuutide esitamise vormingud; ET 5 ET  (b) volituste ja delegeeritud volituste kukrutevahelise koostalitlusvõime mehhanismid; (c) protokollid, poliitikameetmetes kasutatav keel ja piirangute järgimise tagamine; (d) nõuded turvalise logimise, ajatempliga varustamise ja loa andmise sündmuste auditeeritavuse kohta. (5) Kui alapunktis 1 osutatud standardeid, tehnilisi kirjeldusi ja menetlusi järgitakse, loetakse käesolevas punktis sätestatud nõuded täidetuks. 13. PROTOKOLLE JA LIIDESEID KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6 tagavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, et Euroopa ettevõtluskukru komplektides (1) antakse taotluste tegemiseks luba ja vajaduse korral autenditakse tuginevate isikute pääsusertifikaatide või kukrukomplekti tõendite kaudu tehtud taotlused. Kui tõendid on ette nähtud piiratud kasutajaskonnale, siis nõutakse tugineva isiku autentimist, kõikidel muudel juhtudel võivad tõendeid esitada kõik taotlevad isikud; (2) kuvatakse ettevõtluskukrule tuginevate isikute pääsusertifikaadis, või kui see on kohaldatav, siis kukrukomplekti tõendis sisalduv kukru kasutajate teave; (3) kuvatakse kukru kasutajatele vajaduse korral atribuudid, mille esitamist kukru kasutajatelt nõutakse; (4) esitatakse kukrukomplektile antud kukrukomplekti tõendid neid taotlevatele ettevõtluskukrule tuginevatele isikutele või kukrukomplektidele. 14. KUKRUKOMPLEKTIDELE ELEKTROONILISTE TÕENDITE VÄLJASTAMINE (1) Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 tagavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, et elektrooniliste tõendite väljastamist taotlevad ettevõtluskukru komplektid suudavad tuginevaid isikuid autentida. (2) Seoses kukrukomplektile elektrooniliste tõendite väljastamisega tagavad kukruteenuse pakkujad, et täidetud on järgmised nõuded: (a) kui Euroopa ettevõtluskukru omanikud taotlevad oma ettevõtluskukru komplekti kaudu ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete väljastamist Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujalt või elektrooniliste tõendite väljastamist ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete pakkujatelt või elektrooniliste tõendite pakkujatelt, kes võimaldavad ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete või elektrooniliste tõendite väljastamist enam kui ühes vormingus, siis taotleb kukrukomplekt neid kõigis käesoleva määruse (millega kehtestatakse eeskirjad ettevõtluskukrute määruse kohaldamiseks seoses Euroopa ettevõtluskukrute tervikluse ja põhifunktsioonidega) artiklis 8 osutatud vormingutes; (b) kui ettevõtluskukru omanikud kasutavad oma ettevõtluskukru komplekti liikmesriigi pädevate asutuste ja elektrooniliste tõendite pakkujatega suhtlemiseks, siis võimaldavad kukrukomplekid kukrukomplekti komponentide autentimist ja valideerimist, esitades kõnealustele ET 6 ET  liikmesriigi pädevatele asutustele ja pakkujatele nende taotluse korral kukrukomplekti tõendid; (c) kukrulahendused peavad toetama mehhanisme, mis võimaldavad ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujatel kontrollida, et need on väljastatud, üle antud ja aktiveeritud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502 märkimisväärse usaldusväärsuse taseme kohta sätestatud nõuete kohaselt; (d) kukrukomplektid peavad kontrollima ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete ja elektrooniliste tõendite autentsust ja kehtivust. 15. ATRIBUUTIDE ESITAMINE EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRULE TUGINEVATELE ISIKUTELE Kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktidega d ja k tagavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, et (1) Euroopa ettevõtluskukru lahendused toetavad protokolle ja liideseid ettevõtluskukrule tuginevatele isikutele atribuutide esitamiseks kooskõlas rakendusaktides määratletud standarditega; (2) kasutajate taotluse korral vastavad Euroopa ettevõtluskukru komplekid ettevõtluskukrule tuginevate isikute edukalt autenditud ja valideeritud taotlustele kooskõlas rakendusaktides määratletud standarditega; (3) Euroopa ettevõtluskukru komplektid toetavad krüptograafilisel sidumisel kasutatavatele avalikele võtmetele vastavate privaatvõtmete omamise tõestamist. 16. KUKRUKOMPLEKTIDELE EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRU OMANIKU TUVASTUSANDMETE VÄLJASTAMINE (1) Pädevad asutused tagavad, et kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 vastavad ettevõtluskukru komplektile väljastatud ettevõtluskukru omanike tuvastusandmed rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele. (2) Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et nende väljastatavad ettevõtluskukru omanike tuvastusandmed on krüptograafiliselt seotud kukrukomplektiga, millele need väljastatakse. 17. KUKRUKOMPLEKTIDELE ELEKTROONILISTE TÕENDITE VÄLJASTAMINE (1) Euroopa ettevõtluskukru komplektidele väljastatud elektroonilised tõendid vastavad vähemalt ühele käesoleva määruse artikli 5 kohastes rakendusaktides kehtestatud loetelus sisalduvale standardile. (2) Elektrooniliste tõendite pakkujad idendivad ennast Euroopa ettevõtluskukrutele, kasutades oma kukrule tugineva isiku pääsusertifikaati. (3) Elektrooniliste tõendite pakkujad tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru komplektidele väljastatud elektroonilised tõendid sisaldavad kõnealuste elektrooniliste tõendite autentimiseks ja valideerimiseks vajalikku teavet. ET 7 ET ET 8 ET