Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1 Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu). § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Andmekogu eesmärk on: 1) koguda ja töödelda rahvakultuuri valdkonna andmeid, et tõhustada rahvakultuuri korraldamist ja juhtimist ning rahvakultuuritegevustes osalemist; 2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks; 3) võimaldada kogutud andmeid kasutada toetuste taotlemisel; 4) koguda andmeid rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika tegemiseks. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) korraldab andmekogu tööd ja kavandab vajaduse korral selle arendamist; 2) korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist; 3) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmekogu pidamisega seotud lepinguid ning kontrollib nende täitmist; 4) teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle; 5) vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest; 6) vastutab andmete väljastamise õiguspärasuse eest; 7) lahendab andmekogu pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 8) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (3) Andmekogu volitatud töötlejad on: 1) Eesti Rahvakultuuri Keskus käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 toodud alamandmekogu osas; 2) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 toodud alamandmekogu osas. (4) Andmekogu volitatud töötleja: 1) kontrollib andmekogusse esitatud andmeid ning korraldab nende parandamise; 2) koordineerib andmevahetust andmeandjate ja teiste andmekogudega 3) korraldab andmekogu andmehaldust vastavalt riigi andmehalduse nõuetele ja juhistele; 4) korraldab kasutajatele juurdepääsuõiguse andmise; 5) rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks; 6) edastab kogutud andmed rahvakultuuri statistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile; 7) osaleb andmekogu arendustöödel; 8) sisestab andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse kogutavad andmed ja vastutab sisestatud andmete õigsuse eest; 9) informeerib vastutavat töötlejat ja teist volitatud töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 10) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 11) täidab vastutava töötleja korraldusi andmekogu pidamisel; 12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 toodud alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvakultuuri Keskus ning käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 toodud alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Kultuuriministeerium ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. § 4. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogusse kantud andmete turbeaste on madal (L). (2) Andmekogu turvaklass on K1T1S1. (3) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja tagavad organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmetega andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse. 2. peatükk ANDMEKOGU PIDAMISE VIIS, KOOSSEIS JA ÜLESANNE § 5. Andmekogu pidamise viis ja koosseis (1) Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. (2) Andmekogul on alusandmed ja järgmised alamandmekogud: 1) rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu); 2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (ELTSA register). (3) Alusandmed sisaldavad nelja põhitüübi (kollektiiv, organisatsioon, isik ja hoone) andmeid. Alusandmed on ühildatud mõlema alamandmekoguga. § 6. RAKU andmekogu ülesanne RAKU andmekogu ülesanne on: 1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta; 2) koguda andmeid riikliku rahvakultuuristatistika tegemiseks. § 7. ELTSA registri ülesanne ELTSA registri ülesanne on: 1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate kollektiivide andmete haldamine ja kasutamine laulu- ja tantsupeo planeerimiseks ja korraldamiseks; 2) laulu- ja tantsupeoga seotud andmete töötlemine statistika tegemiseks; 3) läbi liidestuste andmete edastamine laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud toetuste menetlemiseks. 3. peatükk ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED JA ANDMETE ESITAJAD § 8. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud andmed. (2) Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud käesoleva määruse lisas 1 „Rahvakultuuri andmekogusse esitatavate andmete loetelu” (edaspidi lisa 1). § 9. RAKU andmekogusse kantavad andmed RAKU andmekogusse kantakse andmed lisa 1 peatükis I toodud andmekoosseisus: 1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni ja teda esindava juriidilise isiku või asutuse kohta (olemasolu korral); 2) rahvakultuurikollektiivide ja nende juhendajate kohta; 3) rahvakultuuriga tegelevate harrastajate kohta; 4) rahvakultuurihoonete kohta. § 10. ELTSA registrisse kantavad andmed ELTSA registrisse kantakse andmed lisa 1 peatükis II toodud andmekoosseisus: 1) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva ja osaleva organisatsiooni ja kollektiivi ning teda esindava juriidilise isiku või asutuse kohta (olemasolu korral); 2) laulu- ja tantsupidudel osalevate isikute kohta; 3) kollektiivi juhendaja ja kontaktisikute kohta; 4) korraldustoimkonna liikme kohta; 5) majutuskohtade kohta; 6) laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud tegevuste (seminarid, eelproovid) kohta. § 11. Andmevahetus teiste andmekogudega Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks päringuid ning saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest: 1) äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik isik; 2) rahvastikuregister – nimi, isikukood ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega); 3) kutseregister – isikule antud kutse andmed (kutsetunnistuse registreerimisnumber, kutsenimetus ja -tase, kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev ning kutse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev); 4) Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) – kollektiivi olemasolu, kollektiivi osalemine eelmistel laulu- ja tantsupidudel, kollektiivi registreerumine uuele laulu- ja tantsupeole, kollektiivi liikmete arv, info kollektiivi juhendaja kohta; 5) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed; 6) saldoandmike infosüsteem – õppematerjalide ostuks vajalike kannete andmed. § 12. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmete esitajad: 1) rahvakultuuriga tegelevad organisatsioonid või neid esindavad asutused või juriidilised isikud; 2) rahvakultuurikollektiivi juhid või nende volitatud andmehaldurid; 3) rahvakultuuri harrastajad; 4) rahvakultuurihoone omanikud või valdajad; 5) laulu- ja tantsupeol osalevad või osaleda soovivad kollektiivid või neid esindavad asutused või juriidilised isikud; 6) volitatud töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses. § 13. Andmete uuendamise kord (1) Käesoleva määruse §-s 12 nimetatud andmete esitajad uuendavad oma andmeid kord aastas volitatud töötleja määratud tähtajaks. (2) Kui isik lahkub kollektiivist või isikuandmed ei ole enam muul viisil ajakohased, kustutab või uuendab käesoleva määruse § 12 punktis 5 sätestatud andmete esitaja ja või käesoleva määruse § 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud volitatud töötleja tema andmed esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul andmekogust. 4. peatükk ANDMEKOGU ANDMETE SÄILITAMINE NING ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE § 14. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmekogusse kantud rahvakultuuri harrastaja isikuandmed arhiveeritakse, kui neid ei ole kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendatud. Andmekogusse kantud laulu- ja tantsupeo kollektiivi juhendaja, kontaktisiku ja liikme isikuandmed arhiveeritakse, kui kollektiiv ei ole end registreerinud laulu- või tantsupeole või kollektiiv ei ole isikuandmeid kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendanud. Andmekogu arhiivi kantud andmeid säilitatakse kaks aastat arhiivi kandmisest, mille järel need kustutatakse. (2) Laulu- ja tantsupeol osalejate ning laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonna liikme isikuandmed anonüümitakse ühe aasta jooksul pärast laulu- ja tantsupeo toimumist. (3) Andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja anonüümitud andmeid hoitakse alaliselt. § 15. Andmekogu andmete õigsus (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust. Kui andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged, puudulikud, vaieldavad või kattuvad teise rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni või kollektiivi andmetega, on andmekogu volitatud töötlejal õigus nende kandmisest andmekogusse keelduda. (3) Andmekogu volitatud töötleja sulgeb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud. (4) Andmekogusse kantud andmete muutumisel või neis vigade ilmnemise korral parandab andmete esitaja või volitatud töötleja andmed viivitamata. (5) Kui andmekogus ei ole võimalik andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat. (6) Kui andmeid parandab volitatud töötleja, teavitab volitatud töötleja andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete parandamisest andmete esitajat. (7) Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu andmebaasis. 5. peatükk ANDMETE TÖÖTLEMINE JA AVALDAMINE, JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE NING ANDMEKOGUST ANDMETE VÄLJASTAMINE § 16. Andmete töötlemine ja avaldamine (1) Andmete töötlemisel järgitakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid. (2) Andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal ning andmete esitajal. (3) Andmekogus andmeid töötlev isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töösuhte lõppemist, ning täitma õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. § 17. Andmekogu andmetele juurdepääsu õigus (1) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. Piiratud juurdepääsuga andmeid kasutatakse tööalasel ja statistilisel otstarbel. (2) Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed: 1) ELTSA registrisse kantud andmed; 2) rahvakultuuri harrastaja andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks. (3) Juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele on volitatud töötleja, vastutava töötleja ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Nendele andmetele on juurdepääs piiratud kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava taotluse alusel. (5) Juurdepääs piiratud juurdepääsuga andmekogusse kantud andmetele on: 1) isikul teda puudutavate andmete suhtes; 2) kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks. (6) Isikutel, kellel ei ole võimalik end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu autentida, saavad volitatud töötleja loal kasutajakonto ning logida selle kaudu andmekogusse. Kasutajakonto saamiseks esitab isik volitatud töötlejale kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil taotluse. Kui isik lahkub kollektiivist või isiku kasutajakonto ei ole enam muul põhjusel vajalik, kustutab volitatud töötleja isiku kasutajakonto esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul andmekogust. § 18. Andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamine ja andmete andmekogust väljastamine (1) Andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele antakse juurdepääsuõigus pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist. (2) Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud: 1) milliseid andmeid taotletakse; 2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust; 3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk; 4) taotluse esitamise kuupäev. (3) Volitatud töötleja otsustab andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja. (4) Vajaduse korral sõlmivad andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise eesmärk, maht ja väljastamise kord. (5) Andmeid väljastatakse digitaalsel kujul. (6) Volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati oma dokumendihaldussüsteemis. (7) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega määratud ülesannete täitmiseks. (8) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta. § 19. Andmete logimine (1) Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja kustutamine ning päringud piiratud juurdepääsuga andmete kohta logitakse. Kasutaja tuvastatakse andmekogusse sisselogimisel ID- kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil või kasutajakonto kaudu. Logis säilitatakse kande või päringu tegija, kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut. (2) Logi säilitatakse üks aasta kande või päringu tegemisest alates. 6. peatükk JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU FINANTSEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE § 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. § 21. Andmekogu finantseerimine Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. § 22. Andmekogu likvideerimine (1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Merilin Piipuu minister kantsler  Kultuuriministri _.2026. a määrus nr _ „Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus” Lisa 1 Rahvakultuuri andmekogusse esitatavate andmete loetelu I Rahvakultuuri alamandmekogu 1.1. Organisatsiooni üldandmed 1.1.1. Organisatsiooni õiguslik vorm või organisatsiooni liik 1.1.2. Organisatsiooni valdkond 1.1.3. Organisatsiooni registrikood 1.1.4. Organisatsiooni registreeritud nimi 1.1.5. Organisatsiooni asutamise aeg (äriregistris registreerimise aeg) 1.1.6. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 1.1.7. Organisatsiooni tegevjuhi andmed - nimi, isikukood ja kontaktandmed 1.1.8. Organisatsiooni tegevjuhi roll (äriregistrist) 1.1.9. Organisatsiooni aadress 1.1.10. Organisatsiooni kontaktandmed (elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed) 1.2 Kollektiivi üldandmed 1.2.1. Kollektiivi nimi 1.2.2. Kollektiivi valdkond 1.2.3. Kollektiivi alamvaldkond 1.2.4. Kollektiivi liik 1.2.5. Kollektiivi vanuserühm 1.2.6. Juriidiline isik või asutus, kes esindab kollektiivi 1.2.7. Kollektiivi juhendaja nimi 1.2.8. Kollektiivi juhendaja isikukood 1.2.9. Kollektiivi juhendaja telefon 1.2.10. Kollektiivi juhendaja e-posti aadress 1.2.11. Kollektiivi asutamise aeg 1.2.12. Kollektiivi rahvuslik määratlus 1.2.13. Kollektiivi tegutsemiskoha aadress 1.2.14. Kollektiivi kodulehe aadress ja kontaktandmed 1.2.15. Kollektiivi liikmete arv 1.2.16. Kollektiivis osalejate sugu 1.3 Rahvakultuuri harrastajate andmed (üksikharrastaja/meistrid) 1.3.1. Eesnimi 1.3.2. Perekonnanimi 1.3.3. Isikukood 1.3.4. Kontakttelefon 1.3.5. E-posti aadress 1.3.6. Hariduse andmed 1.3.7. Kutsekvalifikatsioon 1.3.8. Valdkondlik määratlus 1.3.9. Alamvaldkond 1.3.10. Liik 1.3.11. Vanuserühm 1.3.12. Tegutsemiskoht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega 1.3.13. Tegutsemiskoha aadress soovi korral 1.3.14. Kuuluvus rahvakultuuriga tegelevasse organisatsiooni – asutus 1.3.15. Kuuluvus kollektiivi 1.3.16. Täiendav valdkonnaga seotud info 1.4 Rahvakultuuri hoonete andmed 1.4.1. Hoone nimi ja liik (rahva- ja kultuurimaja, kultuuri- ja huvikeskus, seltsi- ja külamaja vms) 1.4.2. Hoone asukoht (tegutsemisaadress) 1.4.3. Kontakttelefon 1.4.4. Kontaktisiku nimi 1.4.5. Kontakt e-posti aadress 1.4.6. Kodulehe aadress (kui on) 1.4.7. Rahvakultuuri hoonet kirjeldavad üld- ja tehnilised andmed (sh valgus- ja helitehnika) 1.4.8. Rahvakultuuri hoone ligipääsetavuse andmed 1.4.9. Rahvakultuuri hoone omaniku või valdaja andmed - nimi 1.4.10. Rahvakultuuri hoone omaniku või valdaja registrikood 1.4.11. Õiguslik vorm või asutuse liik 1.4.12. Hoone omaniku või valdaja aadress 1.4.13. Hoone omaniku või valdaja kontaktandmed II Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu 2.1.Organisatsiooni üldandmed 2.1.1. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik 2.1.2. Organisatsiooni valdkond 2.1.3. Organisatsiooni registrikood 2.1.4. Organisatsiooni registreeritud nimi 2.1.5. Organisatsiooni asutamise aeg (äriregistris registreerimise aeg) 2.1.6. Info selle kohta, kas tegemist on juriidilise esindusorganisatsiooniga 2.1.7. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 2.1.8. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – nimi, isikukood ja kontaktandmed 2.1.9. Organisatsiooni tegevjuhi roll (äriregistrist) 2.1.10. Organisatsiooni aadress 2.1.11. Organisatsiooni kontaktandmed (elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed) 2.2.Laulu- ja tantsupidude kollektiivide üldandmed 2.2.1. Kollektiivi nimi 2.2.2. Kollektiivi valdkondlik määratlus 2.2.3. Kollektiivi vanuserühm 2.2.4. Juriidiline isik või asutus, kes esindab kollektiivi 2.2.5. Kollektiivi asutamise aeg 2.2.6. Kollektiivi aadress 2.2.7. Kollektiivi kontaktandmed (elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed) 2.2.8. Kollektiivi liikmete nimekiri 2.3.Laulu- ja tantsupidude kollektiivide kontaktisikute andmed 2.3.1. Eesnimi 2.3.2. Perekonnanimi 2.3.3. Isikukood 2.3.4. Kontaktandmed (elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed) 2.3.5. Roll 2.4.Laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendajate andmed 2.4.1. Eesnimi 2.4.2. Perekonnanimi 2.4.3. Isikukood 2.4.4. Kontaktandmed (elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed) 2.4.5. Roll 2.5. Laulu- ja tantsupidudel osalejate andmed 2.5.1. Eesnimi 2.5.2. Perekonnanimi 2.5.3. Isikukood, isikukoodita isikutel ka sünniaeg 2.5.4. Roll 2.5.5. Häälerühm, instrument 2.6. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud korraldustoimkondade andmed 2.6.1. Toimkonna nimi 2.6.2. Toimkonnaliikme eesnimi 2.6.3. Toimkonnaliikme perekonnanimi 2.6.4. Toimkonnaliikme isikukood 2.6.5. Toimkonnaliikme kontaktandmed (elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed) 2.6.6. Roll/staatus 2.7. Laulu- ja tantsupeole registreerumise andmed 2.7.1. Nimekiri laulu- ja tantsupeole registreerunud kollektiividest 2.7.2. Nimekiri laulu- ja tantsupeol osalevatest kollektiividest 2.8.Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud ürituste andmed 2.8.1. Ürituse nimetus 2.8.2. Toimumise asukoht 2.8.3. Toimumise aadress 2.8.4. Toimumise aeg 2.8.5. Registreerunute nimekiri 2.9. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud majutuskohtadega seotud andmed 2.9.1. Hoone nimi 2.9.2. Hoone aadress 2.9.3. Hoones majutuvad kollektiivid 2.10. Kollektiivi õppematerjalidega seotud tellimuste info ning arvete esitamiseks andmed 2.10.1. Arve saaja andmed 2.10.2. Arve/tellimuse sisu 2.11. Kollektiividele antud eelproovide tagasiside 2.11.1. Individuaalne tagasiside kollektiivi juhendajale kollektiivi taseme ja võimekuse kohta, peol osalemise / mitteosalemise kohta.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine tegija HTM Määruse eelnõu § 12 loetleb andmete esitajad. Paragrahvi punktid 1-4 Seletuskirja täpsustatud. sisaldavad mõistet „rahvakultuur“ (rahvakultuuriga tegelev ELT SA registri ja RAKU andmekogu detailanalüüsi kohaselt organisatsioon, rahvakultuurikollektiiv, rahvakultuuri harrastaja, hõlmab RAKU kõiki rahvakultuuri valdkondi: rahvatants, rahvakultuurihoone), kuid mõiste sisu jääb ebaselgeks. koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvatants, Muinsuskaitseseaduse § 791, mille alusel määrus kehtestatakse, mõistet puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika ja ei ava. Palume täiendada seletuskirja selgitusega, keda täpsemalt nende hoonetena rahvamajad. Üldistatult hallatakse informatsiooni andmete esitajate all silmas on peetud. rahvakultuuriga tegelevate kollektiivide ja hoonete kohta. Andmete esitajad on seega: 1) rahvakultuuriga tegelevad organisatsioonid või neid esindavad asutused või juriidilised isikud (nt MTÜ Tantsuansambel Sõprus, kellel on palju kollektiive - ta on andmeesitaja rahvakultuuriga tegeva juriidilise isikuna. Tantsuansambli Leesikad puhul on andmeesitaja neid esindav asutus Prantsuse Lütseum); 2) rahvakultuurikollektiivi juhid või nende volitatud andmehaldurid (rahvakultuuri kollektiivi juhtideks on näiteks koori- ja orkestridirigendid või rahvatantsurühmade juhendajad. Väiksemate kollektiivide puhul on tihti andmehalduriks juhendaja ise. Suuremate koosluste ning ühe juriidilise isiku juures tegutseva mitme kollektiivi puhul võib andmehalduriks olla volitatud isik, nt koorivanem); 3) rahvakultuuri harrastajad (näiteks Haapsalu salli kuduja, pillimeister); 4) rahvakultuurihoone omanikud või valdajad (näiteks Keila Kultuurikeskus kui Keila linna hallatav asutus): 5) laulu- ja tantsupeol osalevad või osaleda soovivad kollektiivid või neid esindavad asutused või juriidilised isikud; (nt munitsipaalhuvikooli Tallinna Huvikeskus „Kullo" juures tegutsev Ellerheina tütarlastekoor; MTÜ Koor (segakoor  Eelnõu seletuskirja lisa 1 K.O.O.R); kooli koor – andmeid esitab, kas kool ise või teda esindav linn või vald); 6) volitatud töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses. Määruse eelnõu § 20 sätestab järelevalve andmekogu pidamise üle. Eelnõu ja seletuskirja täpsustatud. Järelevalvepädevus on jagatud nelja asutuse vahel „vastavalt Asutuste (AKI, RIA, Statistikaamet) pädevus tuleneb avaliku õigusaktides sätestatule“. Selgusetuks jääb, milline on iga asutuse teabe seadusest (vt §-d 44, 45, 531). pädevuse ulatus. Palume seletuskirjas see avada. Määruse eelnõu lisa 1 punkti 2.12. järgi kantakse registrisse Selgitame. Individuaalse tagasiside andja on kunstilise kollektiividele antud eelproovide tagasiside. Punkti 2.12.1. täpsustab, et toimkonna liige, kes eelproovi läbi viib. Peol osalemise – registrisse kantakse individuaalne tagasiside kollektiivi juhendajale 1 mitteosalemise kohta sisestavad andmed nii kunstilise kollektiivi taseme ja võimekuse kohta, peol osalemise/mitteosalemise toimkonna liikmed, kes on eelproovi läbi viinud või ka ELT SA kohta. Eelnõu § 12 sätestab andmete esitajad. Palume täpsustada, kes on andmeesitajad. individuaalse tagasiside andja ja andmete sisestaja. Hetkel ei kajasta andmekogu põhimäärus, kas alaealiste laste ja Mitte arvestatud. Karistusregistri kontrolli peab tulenevalt noortega kokkupuutuvate juhendajate (sh harrastajate puhul) ning laulu- lastekaitseseaduse § 20 lõikest 3 viima läbi lapsega töötamist ja tantsupeo saatjate osas viiakse läbi karistusregistri kontrolli, et võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja. Selleks annab vähendada riski võimalikuks väärkohtlemiseks. Selle kohustuse paneb lastekaitseseadus alused ja võimalused, sh võimaluse saada lastekaitseseaduse § 20 lg 3. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku tekitada andmeid karistusregistri arhiveeritud andmetest. andmevahetus lisaks teistele põhimääruse eelnõu §-s 11 toodud Karistusseadustiku § 1791 näeb ette ka kuriteokoosseisu, kui andmekogudele ka Karistusregistriga. vastavat kontrolli läbi ei viida. Antud regulatsiooni osas tuleb suurendada riikliku järelevalve tõhusust ja tööandjate teadlikkust, et nad seadusest tulenevat kohustust täidaksid. JDM 1. MuKS § 791 lg 1 – rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu) Teadmiseks võetud. Edaspidi MUKSi muutmisel saame kaaluda on asutatud muinsuskaitseseaduse (MuKS) §-ga 79. Kõnealuse sätete ülevaatamist. Samas märgime, et tegemist on õigusloome paragrahvi lg 1 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister asutab riigi vaates siiski värske, 2024 1. septembril jõustunud infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu). regulatsiooniga, ning andmekogu puudutavate sätete Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega on väljatöötamisel said siiski JDM varasemalt esitatud märkused andmekogu asutatud, seega ei ole võimalik selle asutamist enam edasi arvestatud või läbi räägitud. Hetkel on põhimääruse tekst välja delegeerida. Palume MuKS § 791 lg 1 kehtetuks tunnistada. töötatud kehtiva seaduse regulatsiooni piires. 2. MuKS § 791 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette andmekogu Täpsustasime põhimääruses, et kes on isikuandmete pidamise eesmärgid. Andmekogu asutatakse üldjuhul seadusest (kaas)vastutavad töötlejad, kuid MuKSi tasandile jääb siiski tuleneva ülesande täitmise hõlbustamiseks. Andmete kogumine või AvTS järgne käsitlus. töötlemine iseenesest ei saa olla andmekogu pidamise eesmärk, va  Eelnõu seletuskirja lisa 1 juhul, kui seadusest tulenev ülesanne ongi andmete kogumine. Antud juhul soovitame tulevikus sõnastada lõikes 2 nimetatud eesmärgid selliselt, et seal ei kajastu eesmärgina andmete töötlemine ja kogumine. Näiteks võiks lõike 2 sõnastada järgmiselt: (2) Andmekogu eesmärk on: 1) tõhustada rahvakultuuri korraldamist ja juhtimist ning rahvakultuuritegevustes osalemist; 2) lihtsustada laulu- ja tantsupeo korraldamist; 3)võimaldada toetuste taotlemist; 4) võimaldada rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamist ja riikliku statistika tegemist. 3. MuKS § 791 lg 3 – kõnealuse sätte kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Kultuuriministeerium. Samas põhimäärusest nähtub justkui volitatud töötlejad oleks isikuandmete vastutavad töötlejad. Juhul kui see nii on, siis tuleb seaduses määrata Kultuuriministeerium ja põhimääruses määratletud volitatud töötlejad kaasvastutavate töötlejatena ja põhimääruses määrata kindlaks, kes milliste ülesannete eest vastutab. Näiteks Kultuuriministeerium on vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses (nii-öelda andmekogu haldaja) ja põhimääruses määratletud volitatud töötlejad on koos Kultuuriministeeriumiga vastutavad töötlejad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses. 4. MukS § 791 lg 6 – kõnealuse sättega nähakse ette, et andmekogusse kantud andmed on avalikud, välja arvatud need, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevat juurdepääsupiirangut, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 toodud andmed, ja lõike 6 punktis 4 toodud andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik  Eelnõu seletuskirja lisa 1 töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu  Eelnõu seletuskirja lisa 1 teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK teabeks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali. 2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal. 2024. aastal antud hinnangus Eesti seadusandluse kooskõlale nimetatud konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu. Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ette ei näe. Eriseaduses sätestatud  Eelnõu seletuskirja lisa 1 juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk, st millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on. Käesoleval juhul ei ole tegemist täiendava juurdepääsupiirangu alusega, vaid see kordab sisuliselt AvTS §-s 35 loetletut, seega tuleb Justiits-ja Digiministeeriumi hinnangul MuKS § 791 lg 6 kehtetuks tunnistada. Lisaks juhime tähelepanu, et juhul, kui soovitakse avalikustada andmeid, mis kuuluvad mõne juurdepääsupiirangu alla, näiteks MuKS § 791 lg 6 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed, mis on AvTS § 35 lõike 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, siis kuna IKÜM kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus, tuleb seaduses ette näha, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Käesoleval juhul ei ole sellist regulatsiooni seaduses ette nähtud, mis tähendab, et andmekogu andmeid saab avalikustada üksnes nii, et kõik lõikes 6 nimetatud isikuandmed (isiku nimi, isikukood, kontaktandmed jne) on kinni kaetud. Juhul kui isikuandmete avalikustamine on vajalik tuleks selleks ette näha seaduses eraldi alus. Selle märkuse valguses tuleks üle vaadata ka põhimääruse § 17. 5. MuKS § 791 lg 8 – nimetatud sätte kohaselt arhiveeritakse andmekogusse kantud rahvakultuuri harrastaja isikuandmed, kui neid ei ole kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendatud. Andmekogusse kantud laulu- ja tantsupeo kollektiivi juhendaja, kontaktisiku ja liikme isikuandmed arhiveeritakse, kui kollektiiv ei ole end registreerinud laulu- või tantsupeole või kollektiiv ei ole isikuandmeid kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendanud. Andmekogu arhiivi kantud andmeid säilitatakse kaks aastat arhiivi kandmisest, mille järel need kustutatakse. Sellekohaselt sõnastatud sättest ei nähtu, millal arhiveeritakse andmed juhul, kui andmeid on uuendatud. Seega tuleb sätte sõnastust muuta. Justiits- ja Digiministeerium märkis juba seaduse tasandi regulatsiooni  Eelnõu seletuskirja lisa 1 kooskõlastades, et kuna tegemist on isikuandmete töötlemisega, mis kujutab endast eraelu puutumatuse riivet, siis tuleb seaduses ette näha andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. Põhimääruse tasandil on sellisel juhul võimalik täpsustada, milliseid andmeid kui kaua säilitatakse ning kas need vajadusel arhiveeritakse, miks nad arhiveeritakse jne. Säilitustähtaja saabudes tuleb andmed koheselt kustutada. Palume muuta MuKS § 791 lõike 8 sõnastust, kustutades kehtiva sõnastuse ja näha selles ette üksnes isikuandmete maksimaalne säilitamise tähtaeg ning säilitustähtaegade täpsustused näha ette põhimääruses. Samad märkused kehtivad ka põhimääruse eelnõu § 14 kohta. 6. Eelnõu § 1 – kõnealuse sättega nähakse ette, et käesoleva määrusega Arvestatud. asutatakse andmekogu. Nagu eelnevalt mainitud, on andmekogu asutatud juba seaduse tasandi regulatsiooni luues ja seetõttu ei ole võimalik seda edasi delegeerida. Palume § 1 eelnõust välja jätta. 7. Eelnõu § 3 lg 1 p 6 – kõnealuse sätte lg 1 p 6 näeb ette, et vastutav Antud säte (vastutav töötleja teeb järelevalvet andmekogusse töötleja teeb järelevalvet andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle. sisestatud andmete õigsuse üle) on eelnõu tekstist välja jäetud. Justiits- ja Digiministeerium selgitab, et andmekogu vastutav töötleja vastutab andmete õigsuse eest. IKÜM art 6 lg 2 kohaselt tagab andmekogu vastutav töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Artikli 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse võttes vastutab andmekogu vastutav töötleja tervikuna infosüsteemi andmete õiguse eest. Seda isegi siis, kui väärad andmed on andmekogusse sattunud mõnest muust andmekogust. Palume täpsustada seletuskirjas, mida on siin järelevalve all silmas peetud, st kelle üle ta järelevalvet teeb (enda üle ta seda teha ei saa) ja kuidas see erineb punktis 4 ette nähtud ülesandest teha järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle. Sama märkus kehtib ka põhimääruse § 20 kohta. 8. Eelnõu § 6 lg 4 p 1 – kõnealuse sätte kohaselt sisestab andmekogu Eelnõusse on lisatud säte: volitatud töötleja andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse  Eelnõu seletuskirja lisa 1 kogutavad andmed ja vastutab sisestatud andmete õigsuse eest. Juhime (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 toodud tähelepanu, et andmekogu volitatud töötleja ei saa vastutada andmete alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad õigsuse eest, vaid see vastutus lasub andmekogu vastutaval töötlejal. töötlejad on Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvakultuuri Andmekogu vastutav töötleja võib küll halduslepinguga näha ette Keskus ja käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 toodud volitatud töötleja kohustused ja nende kohustuste rikkumise tagajärjed, alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad kuid kolmandate isikute ees jääb vastutavaks andmekogu vastutav töötlejad Kultuuriministeerium ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo töötleja. Palume selle punkti juures veenduda, et volitatud töötleja puhul Sihtasutus. ei ole tegemist hoopis isikuandmete vastutava töötlejaga (vt selle kohta MuKS § 791 lg 3 kohta tehtud märkust). Vastutuse jaotus reguleeritakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitavas halduslepingus ning ERKi puhul ERKi põhimääruses. 9. Eelnõu § 9, 10 ning lisa 1 – kõnealuse lisa kohaselt kantakse Andmekoosseisu muudetud/täpsustatud. andmekogusse organisatsiooni esindusõigusliku isiku andmed, samas MuKS § 791 lg 6 p 1 näeb ette tegevjuhi andmed. Tegevjuht ei pruugi olla esindusõiguslik isik, vaid selleks võib olla ka juhatuse liige, seega ei mahu lisas 1 toodud andmed seaduses toodud andmekoosseisu alla. Samuti on lisas 1 nähtud ette kollektiivi juhendaja kutsekvalifikatsiooni andmed. Sellised andmed ei ole aga kajastatud seaduse tasandil ette nähtud isikuandmete all. MuKS § 791 lg 6 p 2 näeb ette üksnes rahvakultuurikollektiivi juhendaja isikunimi, isikukood ja kontaktandmed, seega ei ole võimalik andmekogus töödelda juhendaja haridusandmeid. Samamoodi ei mahu MuKS § 791 lõikes 6 toodud andmekategooriate alla lisas nimetatud organisatsiooni esindusõigusliku isiku roll, kollektiivi rahvuslik määratlus. Kuna Kollektiivi rahvusliku määratluse all on järgmised valikud: eelnimetatud andmed ei mahu seaduses toodud isikuandmete eesti, erinevad rahvused, rahvusvähemused. Tegemist ei kategooriate alla, ei ole võimalik neid andmekogus töödelda. konkreetse isiku isikuandmetega, vaid kollektiivi määratlusega. Lisaks palume täpsustada, mis on lisas 1 nimetatud andmeväli „2.5.4. Rolli all on mõeldud peol osaleva kollektiivi liikme rolli: laulja, Roll“, kuna antud hetkel ei ole võimalik tuvastada, mis andmeid selle tantsija, võimleja, orkestrant. alla kogutakse 10. Eelnõu § 11 lg 1 p 3 – kõnealuse sättega nähakse ette, et volitatud Rahvakultuuri harrastajate puhul on kutseandmete küsimine töötlejal on õigus saada andmeid kutseregistrist. Justiits- ja seaduse tasandil reguleeritud, seega on kutseregistrist andmete Digiministeeriumi hinnangul ei ole seni, kuni andmekogus ei ole õigust küsimiseks õigus olemas. töödelda haridusandmeid, õigust volitatud töötlejal sellekohaseid  Eelnõu seletuskirja lisa 1 andmeid küsida. Palume kas nimetatud punkt määrusest kustutada või täiendada seaduse tasandi regulatsiooni haridusandmetega. 11. Eelnõu § 15 lg 1 – lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse esitatud Andmekogu põhimääruses kasutatakse vastutava ja volitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmete esitaja. Juhime töötleja mõisteid AvTS kontekstis ning see ei välista vastutusest tähelepanu, et sellised sätted ei vabasta andmekogu pidajat vastutusest. ja kohustusest IKÜM kontekstis. Vastutav töötleja vastutab kõigi andmekogus töödeldavate andmete õigsuse eest. Palume seega sellekohane säte põhimäärusest välja jätta. 12. Eelnõu § 15 p-d 2 ja 6 – lõike 2 kohaselt parandab andmekogusse Sätteid täpsustatud. kantud andmete muutumisel või neis vigade ilmnemise korral andmete esitaja, vastutav või volitatud töötleja andmed viivitamata, samas lõike 6 kohaselt parandab andmekogus vormi-, keele- ja trükivigade avastamisel need andmekogu volitatud töötleja. Nende kahe lõike (ning ka lõike 7) koostoimes ei ole selge, kelle kohustus on milliseid vigu parandada. Palume põhimääruse teksti parandada nii, et oleks selge jaotus, kellel on millised kohustused. 13. Eelnõu § 16 lg 2 – kõnealuse sätte kohaselt on andmekogusse Lisatud andmete esitaja. kantud andmete töötlemise õigus vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal. Samas nähtub põhimäärusest, et andmeandjatel on samuti õigus andmeid parandada. Parandamine tähendab samuti andmete töötlemist. Palume põhimäärust muuta nii, et see vastaks tegelikult olukorrale. 14. Eelnõu § 19 lg 2 – kõnealuses sättes nähakse ette, et säilitustähtaja Arvestatud. möödumisel logi andmed kustutatakse. Palume sellekohase lause põhimäärusest välja jätta. Andmete säilitustähtaja saabumine tähendab alati seda, et andmed tuleb koheselt kustutada. Juhul kui soovitakse andmeid kustutada näiteks periooditi (näiteks korra kuus), siis tuleb see selliselt põhimääruses reguleerida, kuid silmas tuleb pidada, et ka sellisel juhul peab kustutamine jääma säilitustähtaja piiridesse, st kauem andmeid säilitada ei või.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 MKM 1. Andmete esitamise halduskoormus ja kaasamine Selgitame ning täiendame seletuskirja. Aastal 2018 viidi läbi Rahvakultuurialase infoportaali ja Eesti Eelnõu seletuskirjas on majanduslikke mõjusid käsitletud üldsõnaliselt vaimse kultuuripärandi nimistu kasutusulatuse ärianalüüs, ning märgitud, et andmete esitamise koormus ei suurene. Samas millest selgus, et rahvakultuuriga tegelevad asutused ja sisaldab andmekogu üsna mahukat andmestikku ning kohustab andmete organisatsioonid esitavad osaliselt samu andmeid nii ELT SA esitajat regulaarsele uuendamisele, sealhulgas isiku kollektiivist registrisse kui RAKU andmekogusse, kuid ka toetusmeetmega, lahkumise korral. Palume täiendavalt selgitada, kuidas on hinnatud millega toetatakse juhendajatele töötasu maksmist, seotud andmete esitajate (nt rahvakultuuriga tegelevad organisatsioonid, infosüsteemi. Ehk toimub andmete dubleeriv kogumine ja kollektiivide juhid, harrastajad, hoonete valdajad või omanikud) haldamine. halduskoormus ning millisel määral on neid eelnõu ettevalmistamisel kaasatud. Eriti oluline on selgitus, kas väide, et halduskoormus ei Civitta Eesti AS koostas ELTSA registri ja RAKU andmekogu suurene, põhineb andmete esitajate hinnangul või sisemisel arvestusel. detailanalüüsi, mille lõpparuanne valmis oktoobris 2021. Viidatud töö tulemusena pakuti välja lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks nii, et see vastaks kasutajate vajadustele, oleks aja- ja kuluefektiivne ning oleks tagatud andmete kvaliteet. Antud töö raames kaasati andmekogu arendusse kõikide sihtrühmade esindajad ning just nemad andsid suure osa uue valmiva andmekogu sisendist (intervjuud, tööseminarid). Sihtgruppide analüüsiks viidi läbi tööseminar, mille käigus koostati sihtgrupi esindajate profiilid, kasutades teenusdisaini tööriista persoonasid. Sihtgrupi esindajate tööseminarile olid kaasatud erinevate rahvakultuuri valdkondadega seotud katuseorganisatsioonide esindajad. Intervjuude käigus selgitati lisaks hetkeolukorrale välja andmekogude kasutamisega seotud probleemid, võimalikud ootused ning tulevikvaade. Rahvakultuuri andmekogu väljatöötamisel konsulteeriti järgmiste osapooltega, kes esindavad peamisi andmekogude kasutajaid: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvakultuuri Keskus, toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) esindajad.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Lisaks olid protsessi kaasatud Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Kooriühing, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Harrastusteatrite Liit, Tartu Linnavalitsus, laulu- ja tantsupeol osaleva kollektiivi juhendaja ja kuraator, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Salme Rahvamaja, Otepää Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit. Uus andmekogu kaotab ära dubleerimise ning enamus andmetest tuleb automaatselt, kas läbi äriregistri, aadressotsingu või rahvastikuregistri (seni pidi neid kõiki käsitsi sisestama). Seega on tegu kõiki osapooli arvestava lahendusega andmete sisestamise halduskoormuse vähenemisel. 2. Andmete uuendamise sagedus ja tehniline toimivus Selgitame. Andmete uuendamise kohustus on ka praegu samasuguse Eelnõu kohaselt on andmete esitaja kohustatud oma andmeid uuendama intervalliga. Eesti Rahvakultuuri Keskus esitab kord aastas vähemalt kord aastas. Arvestades kollektiivide ja organisatsioonide andmeid Statistikaametile. Seega on neid andmeid iga aasta üle erinevat suurust ja võimekust, võib see kohustus väiksematele üksustele vaadatud, et esitatud andmed oleksid korrektsed. osutuda koormavaks – eriti juhul, kui andmete eeltäitmine (sh liidestused nt Äriregistri, Rahvastikuregistri, Kutseregistri jms Äriregistri ja rahvastikuregistri andmeid uuendatakse andmekogudega) ei toimi piisava täpsuse ja automaatsusega. Palume andmekogus automaatselt. Automaatsete uuenduste täpne täpsustada: sagedus on alles analüüsis ja kokkuleppimisel. Andmeid, mida teistest andmekogudest pärida ei saa, tuleb andmeandjatel  millisel määral toimib automaatne andmete uuendamine uuendada. välistest andmekogudest (nt kas rahvastikuregistri muudatused uuenduvad automaatselt või on vajalik käsitsi kontroll ja sisestus);  milline on aastase uuendamiskohustuse eesmärk olukorras, kus muudatusi saab (ja võiks) teha jooksvalt. 3. Andmestiku maht ja andmesisestuse koormus Selgitame. Seni saadi rahvamajade hoonete detailandmed ankeetküsitluse alusel ning neid sisestasid andmekogusse käsitsi  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Eelnõu järgi kogutakse andme esitajatelt enam kui 100 andmepunkti. rahvakultuurispetsialistid. Vajadus andmete kogumiseks on Palume selgitada, milline osa andmetest on eeltäidetud ning milline osa tulnud valdkonnast, et oleks üks andmekogu, kus kõik need tuleb andmeesitajal käsitsi sisestada. Samuti vajab põhjendamist, kas andmed terve Eesti kohta oleks olemas (info taristu ning hoonete kohta täiendava informatsiooni kogumine on igakülgselt tehniliste võimaluste kohta). Näiteks teatrid käivad vajalik ning proportsionaalne eelnõu eesmärgiga. külalisetendusi pakkumas ja nende jaoks on need andmed kõik väga vajalikud. Lisaks on info vajalik rahvakultuurikollektiividele esinemisteks, lisaks ürituste/koolituste korraldamiseks jne. Praegusel kujul on need andmed kõik ERK kodulehel ECXELI vormis, aga uus, ette antud valikutega vorm, teeb selliste andmete esitamise just kergemaks. Sisendit andmete vajalikkuse üle küsiti kõikidelt sihtrühmadelt aastal 2021. 4. Isikuandmete ulatus Harrastaja esitab oma andmed andmekogusse omal soovil ja võib paluda igal ajal oma andmete kustutamist. Üksikharrastajal Mõnes kontekstis võib harrastajate ja kollektiiviliikmete kohta on valida, kas annab andmed ainult statistika jaoks nn varjatult kogutavate isikuandmete ulatus (nt isikukood, haridustase, kutse, ja ei kuvata avalikul lehel või soovib ta endast teada anda ka kuuluvus kollektiivi ja organisatsiooni tasandil, sugu) tunduda avalikul lehel. ELTSA registris olevad isikuandmed ei ole ebaproportsionaalne. Palume hinnata, kas kogu kogutav isikuinfo on avalikud. eesmärgipärane, ning selgitada andmete kogumise vajalikkust ja Isikuandmete töötlemiseks koostati ka andmekaitseline õiguspärast alust. Samuti soovitame hinnata andmete kogumise mõju mõjuhinnang ning kogutavate isikuandmete kategooriad andmesubjekti privaatsusele ning võimalusel kitsendada määratleti seaduse tasandil. andmekoosseisu miinimumini, mis on vajalik andmekogu eesmärkide täitmiseks. Kokkuvõtteks Toetame põhimõtteliselt andmekogude ühendamist ning eeltäitmist võimaldava ja teiste vajalike andmekogudega liidestatud infosüsteemi loomist, kuna see vähendab dubleerimist ja tõstab andmete kvaliteeti. Samas peame vajalikuks selgemalt hinnata ja põhjendada halduskoormuse mõju andmete esitajatele, selgitada automaatsuse ja käsitöökoormuse vahekorda ning tagada kogutavate isikuandmete põhjendatus ja proportsionaalsus. ELVL Eelnõu seletuskirja punktis 4.3 on välja toodud muudatusest mõjutatud Selgitame. sihtrühmana ka KOVid ja KOVi kultuurivaldkonna spetsialist. Sellest  Eelnõu seletuskirja lisa 1 lähtuvalt on ka mõned küsimused ja tähelepanekud, milline saab olema KOV kultuurivaldkonna spetsialist saab ligipääsu RAKU kohaliku omavalitsuse roll andmekogu haldamises. andmekogule siis, kui ta on nt KOV kollektiivide andmete sisestaja. Muudel juhtudel, nt teiste asutuste kollektiivide või MTÜde puhul, Eelnõu § 3 lg 4 p 1 ja 2 alusel on andmete sisestajaks ja kontrollijaks näeb ta avalikku vaadet. Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA). Kui ELT SA registrile pääseb ligi näiteks laulu-ja RAKU andmekogu andmed on peaaegu täies mahus avalikud. tantsupeo Tartu linna kuraator, siis analoogselt võiks RAKU Piiratud juurdepääsuga on ainult need andmed, mis on põhimääruse andmekogule juurdepääsu võimaldada KOVi kultuurivaldkonna lisas eraldi väljatoodud. Seega KOV kultuurivaldkonna spetsialistil saab olema ligipääs pea kõigile andmetele RAKU andmekogus. spetsialistile. Selline korraldus vähendaks topelttööd, mida teevad KOV spetsialist ja ERKi rahvakultuuri spetsialist. Eriti oluline on see suurte Eelnõu väljatöötaja soov on, et tulevikus on kõik toetusmeetmed omavalitsuste puhul, nagu näiteks Tartu linn, kus on rohkem või sama seotud sellega, et taotleja on andmekogus andmed uuendatud. palju rahvakultuuri kollektiive ja harrastajaid kui ülejäänud maakonnas Nii ELTSA kui RAKU puhul toimub toetuste taotlemine siiski kokku. Eelnõu § 18 lg 7 näeb ette andmete väljastamise KOVi üksustele, läbi TMSi, kuid need andmekogud on tulevikus omavahel kuid välja toodud põhjustel võiks kaaluda KOVi kultuurivaldkonna liidestatud, et saada kätte uusimad andmed. spetsialistile püsiva ligipääsu tagamist oma KOVis tegutsevate rahvakultuuri kollektiivide ja harrastajate andmete haldamiseks. Uude andmekogusse on eelnõu kohaselt andmete esitajad eelkõige harrastajad, kollektiivid, organisatsioonid ise. ELT SA registri ülesanne on muu hulgas andmete edastamine toetuste menetlemiseks. Küsimus on, kas RAKU on või saab tulevikus olema ka toetuste (näiteks kollektiivijuhtide palgatoetus) taotlemisega seotud, analoogselt § 7 p-ga 3, või on see ainult ELT SA registri ülesanne. Eelkõige RAKU andmekogu puhul võib tekkida murekoht, et sinna enda andmeid ei sisestata või ei uuendata, kuna laulu- ja tantsupeo liikumisest välja jäävate rahvakultuurikollektiivide ja harrastajate jaoks puudub konkreetne motivaator, näiteks toetuse taotlemise võimalus. Meie ettepanek on siduda toetuste saamine (ja miks mitte ka peole registreerimine) sellega, et andmed oleks andmekogus uuendatud. Lisa 1 punkt 1.2.12 ja 1.2.17 on samasisulised ehk üks neist punktidest Andmekogu avalikust vaatest näevad andmeid kõik isikud (see on liigne. Punkti 1.1.8 juures on märge “äriregistrist”. Jääb on kodulehe baasil olev leht). Andmekogusse sisse andmeid arusaamatuks, kas ainult selle punkti info tuleb äriregistrist või saab vaatama pääsevad siiski ainult volitatud esindajad. Äriregistrist siiski kõik punkti 1.1 andmed sealtkaudu pärida. Samuti palume tulevad üle kõik seotud isikud (see on avalik info).  Eelnõu seletuskirja lisa 1 täpsustada, kas kõik äriregistris kajastuvad organisatsioonide juhatuse Piirkondlike raamürituse loomise ettepanek tuli ainult kahelt liikmed on esindusõiguslikud isikud ehk saavad automaatselt omavalitsuselt, mis aga ei tähenda, et tulevikus seda ei kaaluta. juurdepääsu andmekogule. Eelarve piiratuse tõttu ei ole see praeguses arenduses, küll aga jätkuarenduste ja rahastuse ning seaduse muudatuste puhul Teeme ettepaneku luua andmekogus ka võimalus piirkondlike püüame sellega arvestada. raamürituste loomiseks. AKI 1. Eelnõu § 2 loetleb andmekogu eesmärgid, milleks punktide 1, 2 ja 4 Teadmiseks võetud. Saame ettepanekut arvestada, kui MuKS järgi on andmete kogumine ja töötlemine, mis kordab muutmise protsess algatatakse. muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 791 lõikes 2 sätestatud andmekogu asutamise eesmärke. Selgitame, et andmekogu eesmärgiks ei saa olla andmetöötlus või andmete kogumine iseenesest, v.a juhul, kui seadusest tulenev ülesanne ongi andmete kogumine. Andmekogu asutamise eesmärk peab juba volitusnormis olema piisavalt konkreetne ning andma vastuse küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseksandmekogu luuakse. Soovitame edaspidi MuKS muutmisel vaadata üle ka andmekogu eesmärk ning sõnastada volitusnorm selliselt, et oleks aru saada, millisel eesmärgil ning milliste ülesannete täitmiseks on rahvakultuuri andmekogu loodud. 2. Eelnõu § 3 lõigete 1 ja 3 järgi on andmekogu vastutavaks töötlejaks Andmekogu vastutava ja volitatud töötleja määratlemise aluseks Kultuuriministeerium (KuM) ning volitatud töötlejateks Eesti on võetud avaliku teabe seaduse regulatsioon. Lisame aga Rahvakultuuri Keskus (ERK) ning Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus täiendava sätte IKÜM vaates (kaasvastutava töötleja (ELT SA). Seletuskirja järgi ELT SA oma põhikirja kohaselt korraldab regulatsioon). laulu-ja tantsupeol osalevate kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta arvestust. ERK põhimääruse § 3Eelnõu on täiendatud uue sättega (§ 3 lg 5): järgi on ERK põhiülesandeks muu hulgas rahvakultuuri püsimisele ja (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 toodud arengule kaasaaitamine, mille täitmiseks haldab rahvakultuuri alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad valdkondlikku andmebaasi. Seega võib isikuandmete töötlemisel olla töötlejad on Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvakultuuri mõlema puhul tegemist kaasvastutavate töötlejatega. Keskus ning käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 toodud alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt andmekogudega seoses töötlejad Kultuuriministeerium ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude puhul tuleb eristada Sihtasutus. isikuandmete töötlemise vastutavat ja volitatud töötlejat ning andmekogu vastutavat ja volitatud töötlejat, sh nende rollidega seotud  Eelnõu seletuskirja lisa 1 kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud Vastutuse jaotus reguleeritakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo andmekogu pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete vastavale Sihtasutusega sõlmitavas halduslepingus ning ERKi puhul töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses isikuandmete töötlemisega. põhimääruses. IKÜM artikkel 28 lõige 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt (või on seda nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis on nad isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide õiguste kasutamist ja teabe andmise kohustusi. Lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama muid vastutava töötleja kohustusi, näiteks seoses üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise, kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega suhtlemisega. Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta, soovitab Euroopa Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina, näiteks lepingu või muu liidu või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad töötlejad on allutatud. Antud juhul saab selleks olla andmekogu põhimäärus. Eelnevaga seoses tuleks lisaks andmekogu pidamisega seotud vastutava ja volitatud töötleja ülesannetele ja kohustustele välja tuua ka kõigi kolme kaasvastutava töötleja(KuM, ELT SA, ERK)kohustused, mis puudutavad andmekogus isikuandmete töötlemist. 3. Põhimääruse § 8 lõike 2 järgi on andmekogusse kantavate andmete Andmekoosseisu muudetud. loetelu toodud põhimääruse lisas 1, mille punktist 1.2.9 ja 2.4.6 nähtuvalt kantakse andmekogusse ka kollektiivide juhendajate kutsekvalifikatsiooni andmed ning punkti 2.8 järgi kollektiivi saatja andmed. Samas ei näe MuKS § 791 lõige 6 ette eelnimetatud andmete kogumist. Märgime, et kui volitusnormis loetletud isikuandmete kategooriad ei näe eelnimetatud isikuandmete kogumist ette, siis puudub ka alus nende isikuandmete töötlemiseks, sh pärimiseks.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 4. Eelnõu § 11 lõike 2 järgi toimub andmevahetus teiste andmekogudega Vastav säte kustutatud. infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Märgime, et avaliku teabe seaduse § 439 lõike 5 kohaselt peabki andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimuma läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. 5. Eelnõu § 14 lõige 2 näeb ette laulu-ja tantsupeol osalejate ning laulu- Anonüümimise täpne tehniline lahendus lepitakse ja tantsupeo korraldustoimkonna liikme isikuandmete anonüümimist arenduspartneriga detailanalüüsi käigus kokku. Anonüümimise ühe aasta jooksul pärast laulu-ja tantsupeo toimumist. Samas ei nähtu tehnilise lahenduse väljatöötamisel järgitakse, et üksikisikut ei seletuskirjast, mida osalejate ja korraldustoimkonna liikmete oleks hiljem võimalik tuvastada ning anonüümseks muutmine isikuandmete anonüümseks muutmine täpsemalt tähendab, milline on on pöördumatu. anonüümimise protsess. Selgitame, et andmed on anonüümsed üksnes siis, kui need on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et üksikisikut ei ole või ei ole enam võimalik tuvastada, sealjuures peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu. 6. Põhimääruse § 19 lõike 1 järgi logitakse andmete andmekogusse Eelnõu sätteid on täiendatud. kandmine, muutmine ja päringute tegemine piiratud juurdepääsuga andmete kohta. Siinjuures juhime tähelepanu sellele, et logida tuleks ka § 19 lg 1: isikuandmete kustutamine, mis on samuti isikuandmetega tehtavaks (1) Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja toiminguks. kustutamine ning päringud piiratud juurdepääsuga andmete Samuti nähtub eelnimetatud sättest, et kasutaja tuvastatakse kohta logitakse. Kasutaja tuvastatakse andmekogusse andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil või ning logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg. kasutajakonto kaudu. Logis säilitatakse kande või päringu Samas näeb põhimääruse § 17 lõige 6 ette, et olukorras, kus isikul ei ole tegija, kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimalik end eelnimetatud viisil autentida, saab isik volitatud töötleja võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut. loal kasutajakonto, mille kaudu on võimalik logida andmekogusse. Selgusetuks aga jääb, kas ka kasutajakonto kaudu tehtavad toimingud Lisaks täiendatud seletuskirja. Ka kasutajakonto kaudu tehtavad logitakse sarnaselt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil end toimingud logitakse sarnaselt ID-kaardi jne abil end autentinud autentinud kasutajatega. Lisaks ei ole selge, kas lisaks kande või päringu kasutajatega. sisule ja ajale sisaldab logi ka kande või päringu tegija andmeid. Palume eelnõu ja seletuskirja selles osas täiendada. RIA 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt liideti senised Eesti Laulu- ja Tantsupeo Eesti Rahvakultuuri Keskuse nn vanu andmeid uude ei kanta, Sihtasutuse register ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse hallatav kuna vastavad IT-tehnilised võimalused selleks puuduvad. valdkondlik rahvakultuuri andmekogu 22.02.2023 vastu võetud  Eelnõu seletuskirja lisa 1 muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse Tegemist on väga vana tehnilise platvormiga, mis ei võimalda muutmise seadusega üheks andmekoguks. Samas ei selgu seletuskirjast andmeid üle kanda. ega eelnõust, et mida tehakse seni kogutud andmetega: kas need PHP ja PostgreSQL on ka täna tehnoloogiatena kasutusel, kuid kantakse andmekogu arenduste valmimisel rahvakultuuri RAKU puhul on neist kasutusel väga vanad versioonid. Nende andmekogusse või mitte. Palume seletuskirja ning eelnõud selles osas uuendamine on võimalik, kuid väga suuremahuline töö. Kui täiendada. soovitakse lisafunktsionaalsusi või integratsioone kolmandate osapooltega, siis tänane arhitektuuripilt seda ei võimalda, mis tähendab seda, et sisuliselt tuleb luua uus rakendus. Seega uude andmekogusse need andmed ei jõua. 2. Määruse eelnõu § 3 lõike 2 punktist 3 jääb arusaamatuks nii see Antud säte kustutatud. kellega Kultuuriministeerium „kooskõlastab mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud erijuhtumid“ kui ka see, et mis need „mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud erijuhtumid“ endast kujutavad. Palume eelnõud ning seletuskirja selles osas täiendada. 3. Eelnõu § 3 lõike 3 punktides 1 ja 2 oleks korrektsem viidata vastavalt Arvestatud. eelnõu § 5 lõike 3 punktidele 1 ja 2. 4. Kuivõrd eelnõu kohaselt on andmekogul kaks volitatud töötlejat, siis Arvestatud. oleks § 3 lõike 4 punktis 9 korrektne „teisi volitatud töötlejaid“ asemel kasutada „teist volitatud töötlejat“. 5. Määruse eelnõu § 4 lõikes 3 on kirjaviga: „organisatsioonilisele, Arvestatud. füüsilise“ asemel peaks olema „organisatsiooniliste, füüsiliste“. 6. Eelnõu § 5 lõike 1 näol on tegemist üleliigse sättega, sest AvTS § 431 Arvestatud, vastav säte kustutatud. lg 1 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses, mille järgi infosüsteem kujutabki automaatset andmetöötlust. 7. Määruse eelnõu § 8 lõikes 2 on kirjaviga: „Rahvakultuuri andmekogu Arvestatud. esitatavate andmete loetelu“ asemel peaks olema „Rahvakultuuri andmekogusse esitatavate andmete loetelu“. 8. Palume andmetöötluse läbipaistvuse eesmärgil täiendada eelnõu § 8 Andmed on eelnõu §-des 9 ja 10 ning detailsemalt lisas 1. lõiget 3 konkreetsete andmetega mis andmekogusse kantakse, sest  Eelnõu seletuskirja lisa 1 praegusest sõnastusest nähtub üksnes, et andmekogusse kantakse andmed millegi kohta, kuid seda, et millised andmed, mitte. Andmekogu põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest 9. Muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 4 punkti 1 kohaselt töödeldakse Valdkondlikud üritused ja koolitused ei ole praegu arendustööde rahvakultuuri alamandmekogus ka andmeid valdkondlike ürituste ja fookuses, on tuleviku teema ja hetkel põhimääruses ei kajastu. koolituste kohta, kuid määruse eelnõu paragrahvidest 6 ja 9 ning määruse lisa 1 peatükist I pole sellised andmed leitavad. Samale asjaolule juhtisime ministeeriumi tähelepanu ka arvamuses muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõule (meie 3.10.2022 kiri Kultuuriministeeriumile nr 1.1-20/221350). 10. Eelnõu § 11 lõike 1 punktist 6 jääb arusaamatuks millist andmekogu Siin on mõeldud saldoandmike infosüsteemi (SAP), eelnõu on on silmas peetud, sest andmekogu asemel on nimetatud asutus. täpsustatud. 11. Määruse eelnõu § 13 lõikes 2 peaks „lisa I“ asemel olema „lisa 1“. Täpsustatud. Samas tuleks see säte raskesti mõistetavuse pärast ka ümber sõnastada, sest pole arusaadav, kes on see „lisa I peatükis II toodud andmete esitaja“. 12. Palume eelnõu § 14 lõikesse 1 lisada ka muude andmete kui Põhimääruses on sätestatud tähtajad vaid isikuandmetele. Kui isikuandmete säilitamise aeg. on tegemist nt rahvamajade andmetega, siis hoitakse andmeid alaliselt (niikaua, kui andmed on asjakohased). 13. Eelnõu § 15 lõikes 7 peaks „andme andjat“ asemel olema ilmselt Parandatud andmete esitajaks. „andmeandjat“. 14. Palume üle vaadata määruse eelnõu § 18 lõike 6 sõnastus: tekstiosa Arvestatud. „ning andmete küsimise ja väljastamise“ paistab olema üleliigne. 15. Eelnõust puuduvad sätted § 17 lõikes 6 kirjeldatud kasutajakonto Eelnõu on täiendatud. taotlemise ja sulgemise kohta. Kasutajakonto saamiseks esitab isik volitatud töötlejale kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil taotluse. Kui isik lahkub kollektiivist või isiku kasutajakonto ei ole enam muul põhjusel vajalik, kustutab volitatud töötleja isiku kasutajakonto  Eelnõu seletuskirja lisa 1 esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul andmekogust. 16. Määruse eelnõu § 11 osas jääb arusaamatuks miks ei toimu Kasutusel on rippmenüü klassifikaatori valikutega. andmevahetust Eesti hariduse infosüsteemiga määruse lisa 1 punktis ERK ülesandeks on korjata haridusandmete kohta ainult 1.3.6. nimetatud andmete osas. Dubleeriv andmete kogumine pole üldistatud infot, seega EHISest andmete pärimine ei ole vajalik. AvTS § 431 lõike 3, § 433 lõike 2 ja § 436 lõike 2 kohaselt lubatud. Statistika- 1. Eelnõu tekstist ei selgu ammendavalt, millist liiki andmetele ja kuidas Statistikaamet on kehtestanud loetelu, milliseid andmeid nad amet võimaldatakse ligipääs statistikaametile. Eelnõu § 17 lg 5 punktis 1 on Eesti Rahvakultuuri Keskuselt soovivad. Andmekogu on öeldud, et juurdepääs piiratud juurdepääsuga andmekogusse kantud abivahend ERKile statistiliste andmete kogumiseks ja andmetele on kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud Statistikaametile edastamiseks. Liidestust andmevahetuseks ülesannete täitmiseks. Seega vajab täpsustamist, kas siin on seos Statistikaametiga andmekogusse planeeritud ei ole. põhimääruse eelnõu § 3 lg 4 punktiga 7 ja § 6 punktiga 2 – mõlemas on viide statistikaametile andmete edastamisele rahvakultuuri statistika jaoks. Esimese kohaselt edastab volitatud töötleja kogutud andmed rahvakultuuri statistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile. Teise kohaselt on Rahvakultuuri ehk RAKU andmekogu ülesanne koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku rahvakultuuristatistika tegemiseks. 2. RAKU andmekogu volitatud töötlejaks, kes statistikaametile Liidestust andmevahetuseks Statistikaametiga andmekogusse andmeid hakkab edastama, eelnõu kohaselt Eesti Rahvakultuuri planeeritud ei ole. Keskus. Tänase praktika kohaselt on statistikaametile andmed saadetud Exceli-formaadis e-posti vahendusel. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt toimub andmevahetus teiste andmekogudega infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Kuivõrd riikliku statistika seaduse § 6 lõike 3 kohaselt ei ole riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses, ei selgu, kas X-tee kaudu andmete edastamine võib uue põhimääruse kohaselt puudutada ka statistikaametit.  Rahvakultuuri andmekogu põhimääruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 1 kohaselt asutatakse andmekogu seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. Rahvakultuuri andmekogu on asutatud 22.02.2023 vastu võetud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadusega1. Muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 1 kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu). Lõike 2 kohaselt on andmekogu eesmärk: 1) koguda ja töödelda rahvakultuuri valdkonna andmeid, et tõhustada rahvakultuuri korraldamist ja juhtimist ning rahvakultuuritegevustes osalemist; 2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks; 3) võimaldada kogutud andmeid kasutada toetuste taotlemisel; 4) koguda andmeid rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika tegemiseks. Andmekogu puudutav regulatsioon jõustus 1.09.2024.a. Enne seadusmuudatuse vastuvõtmist oli valdkonnas kaks andmekogu, mis kogusid osaliselt samu andmeid, kuid ei olnud omavahel liidestatud ning mille asutamiseks puudus seadusest tulenev alus. Need andmekogud on nüüdseks rahvakultuuri andmekogu alamandmekogud: 1) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ka ELT SA) register, mis on töövahend laulu- ja tantsupidude planeerimiseks ja korraldamiseks ning vajalik keskkond peol osalevatele kollektiividele; 2) Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) hallatava riigiasutuse Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi ka ERK) hallatav valdkondlik rahvakultuuri andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Seadusmuudatuse väljatöötamisele eelnes Civitta Eesti AS Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri kui Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu detailanalüüs, mille lõpparuanne valmis oktoobris 20212. Viidatud töö tulemusena pakuti välja lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks nii, et see vastaks kasutajate vajadustele, oleks aja- ja kuluefektiivne ning oleks tagatud andmete kvaliteet. Enne seaduseelnõu väljatöötamist koostati ka andmekaitsealane mõjuhinnang3. Vaatamata sellele, et seaduse muudatus jõustus 1.09.2024, on andmekogu arendustööd kulgenud pikemalt kui planeeriti ning andmekogu ei ole veel tehniliselt valmis. Arendustöödega 1 Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadus–Riigi Teataja 2 https://rahvakultuur.ee/wp-content/uploads/2021/11/ELTSA-registri-ja-RAKU-andmekogu- detailanaluus_lopparuanne.pdf 3 Mõjuhinnanguga saab tutvuda Riigikogu lehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3f8944f1-c688- 46fb-98c7-92fcae4b73c7/muinsuskaitseseaduse-halduskoostoo-seaduse-ja-muuseumiseaduse-muutmise-seadus/ 1 paralleelselt on töötatud välja ka andmekogu põhimäärust. Andmekogu valmimine on kavandatud 2026. aasta suveperioodi. Halduskoormus määruse kehtestamisel ei suurene. Andmete esitamise koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud ankeete, vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. Andmete sisestamine muutub pigem lihtsamaks, sest andmekogus on juba osa välju eeltäidetud, loodud on vastavad vormid, mis sisaldavad ka sisestatavate väärtuste automaatkontrolle, täitmisel saab kuvada abitekste jms. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, sest loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii ERKi rahvakultuuri andmekogusse kui ka ELT SA registrile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ([email protected], 628 2227), Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna IT projektijuht-analüütik Tuuli Soodla-Tikkerbär ([email protected], 516 0057), õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja sama osakonna jurist ning andmekaitsespetsialist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254). Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse töötajad. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 22 paragrahvist: 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1-4) 2. peatükk „Andmekogu pidamise viis, koosseisu ja ülesanne“ (§-d 5-7) 3. peatükk „Andmekogusse kantavad andmed ja andmete esitajad“ (§-d 8-13) 4. peatükk „Andmekogu andmete säilitamine ning andmete õiguse tagamine“ (§-d 14-15) 5. peatükk „Andmete töötlemine ja avaldamine, juurdepääs andmekogu andmetele ning andmekogust andmete väljastamine“ (§-d 16-19) 6. peatükk „Järelevalve andmekogu pidamise üle, andmekogu finantseerimine ja likvideerimine“ (§-d 20-22). 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1-4) Eelnõu § 1 sätestab andmekogu nimetuse. Andmekogu nimetus on rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu). Eelnõu §-s 2 sätestatakse andmekogu pidamise eesmärk. Õigusselguse huvides taasesitatakse põhimääruses muinsuskaitseseaduse § 791 lõikes 2 toodud andmekogu eesmärk. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Andmekogu volitatud töötleja on Eesti Rahvakultuuri Keskus määruse § 5 lõike 2 punktis 1 toodud alamandmekogu osas. Eesti Rahvakultuuri Keskus on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus. Eesti Rahvakultuuri Keskuse põhimääruse kohaselt haldab keskus oma põhiülesannete täitmiseks rahvakultuuri valdkondlikku andmebaasi. Andmekogu volitatud töötleja määruse § 5 lõike 2 punktis 2 toodud alamandmekogu osas on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Kultuuriministeerium on olnud seisukohal, et haldusülesande andmine halduslepinguga ELT SA-le laulu- ja tantsupeo alamandmekogu osas on ainuvõimalik valik, sest sihtasutus oma põhikirja kohaselt korraldab laulu- ja tantsupeol 2 osalevate kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta arvestust. Sihtasutus hoolitseb laulu- ja tantsupeo protsessi kestlikkuse eest, korraldades koostööd kõigi valdkonna arengut tagavate organisatsioonidega, planeerides protsessi väga pikas perspektiivis ning koondades kõigis olulistes valdkondades protsessile vajalikke teadmisi. ELT SA põhikirja kohaselt on sihtasutuse eesmärk tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine, samuti laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase (põhikirja punkt 84). Käesoleva määruse väljatöötamise hetkel on haldusleping väljatöötamise etapis. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. Eelnõu §-s 3 on sätestatakse ka andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellele, et andmekogude puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat ja volitatud töötlejat ning andmekogu vastutavat ja volitatud töötlejat, sh nende rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on avaliku teabe seaduse järgi seotud andmekogu pidamisega, siis isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) näeb isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses isikuandmete töötlemisega. Määruse kohaselt on § 5 lõike 2 punktis 1 toodud alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvakultuuri Keskus ning § 5 lõike 2 punktis 2 toodud alamandmekogus töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Kultuuriministeerium ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Vastutuse jaotus reguleeritakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitavas halduslepingus ning ERKi puhul põhimääruses. Eelnõu §-s 4 reguleeritakse andmekogusse kantud andmete kaitset. Andmekogusse kantud andmete turbeaste on madal (L). Andmekogu turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk „Andmekogu pidamise viis, koosseis ja ülesanne“ (§-d 5-7) Eelnõu § 5 reguleerib andmekogu pidamise viisi ja koosseisu. Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. Andmekogul on alusandmed ja järgmised alamandmekogud: 1) rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu); 2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (ELTSA register). Alusandmed sisaldavad nelja põhitüübi (kollektiiv, organisatsioon, isik ja hoone) andmeid. Alusandmed on ühildatud mõlema alamandmekoguga. Eelnõu § 6 kohaselt on RAKU andmekogu ülesanne: 1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta; 2) koguda andmeid riikliku rahvakultuuristatistika tegemiseks. ELT SA registri ja RAKU andmekogu detailanalüüsi kohaselt hõlmab RAKU andmekogu kõiki rahvakultuuri valdkondi: rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvatants, 4 https://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2018/11/ELSA_P%C3%B5hikiri-2018.pdf 3 puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika ja hoonetena rahvamajad. Üldistatult hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate kollektiivide ja hoonete kohta. Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehe kohaselt on rahvakultuuri valdkondadeks rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika, rahvuslik käsitöö, harrastusteater, rahvakultuurialane seltsitegevus, vaimne kultuuripärand ja pärimuskultuur (s.h. pärimusmuusika ja pärimustants). Eelnõu § 7 kohaselt on ELTSA registri ülesanne: 1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate kollektiivide andmete haldamine ja kasutamine laulu- ja tantsupeo planeerimiseks ja korraldamiseks; 2) laulu- ja tantsupeoga seotud andmete töötlemine statistika tegemiseks; 3) läbi liidestuste andmete edastamine laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud toetuste menetlemiseks. 3. peatükk „Andmekogusse kantavad andmed ja andmete esitajad“ (§-d 8-13) Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse määruse §-des 9 ja 10 sätestatud andmed. Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud määruse lisas 1 „ Rahvakultuuri andmekogu esitatavate andmete loetelu” (edaspidi lisa 1). RAKU andmekogusse kantakse andmed lisa 1 peatükis I toodud andmekoosseisus (eelnõu § 9): 1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni ja teda esindava juriidilise isiku või asutuse kohta (olemasolu korral). Näitena võib siia tuua munitsipaalkooli laulukoori ja teda esindava isikuna konkreetse linna või valla; 2) rahvakultuurikollektiivide ja nende juhendajate kohta; 3) rahvakultuuriga tegelevate harrastajate kohta; 4) rahvakultuurihoonete kohta. ELTSA registrisse kantakse andmed lisa 1 peatükis II toodud andmekoosseisus (eelnõu § 10): 1) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva ja osaleva organisatsiooni ja kollektiivi ning teda esindava juriidilise isiku või asutuse kohta (olemasolu korral); 2) laulu- ja tantsupidudel osalevate isikute kohta; 3) kollektiivi juhendaja ja kontaktisikute kohta; 4) korraldustoimkonna liikme kohta; 5) majutuskohtade kohta; 6) laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud tegevuste (seminarid, eelproovid) kohta. Eelnõu § 11 sätestab andmevahetuse teiste andmekogudega Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks päringuid ning saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest: 1) äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik isik; 2) rahvastikuregister – nimi, isikukood ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega); 3) kutseregister – antud kutse andmed (kutsetunnistuse registreerimisnumber, kutsenimetus ja - tase, kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev ning kutse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev); 4) Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) – kollektiivi olemasolu, kollektiivi osalemine eelmistel laulu- ja tantsupidudel, kollektiivi registreerumine uuele laulu- või tantsupeole, kollektiivi liikmete arv, info kollektiivi juhendaja kohta; 5) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed; 6) saldoandmike infosüsteem - õppematerjalide ostuks vajalike kannete andmed. 4 Eelnõu § 12 sätestab andmete esitajad. Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmete esitajad: 1) rahvakultuuriga tegelevad organisatsioonid või neid esindavad asutused või juriidilised isikud (nt MTÜ Tantsuansambel Sõprus, kellel on palju kollektiive - ta on andmeesitaja rahvakultuuriga tegeva juriidilise isikuna. Tantsuansambli Leesikad puhul on andmeesitaja neid esindav asutus Prantsuse Lütseum); 2) rahvakultuurikollektiivi juhid või nende volitatud andmehaldurid (rahvakultuuri kollektiivi juhtideks on näiteks koori- ja orkestridirigendid või rahvatantsurühmade juhendajad. Väiksemate kollektiivide puhul on tihti andmehalduriks juhendaja ise. Suuremate koosluste ning ühe juriidilise isiku juures tegutseva mitme kollektiivi puhul võib andmehalduriks olla volitatud isik, nt koorivanem); 3) rahvakultuuri harrastajad (näiteks Haapsalu salli kuduja, pillimeister); 4) rahvakultuurihoone omanikud või valdajad (näiteks Keila Kultuurikeskus kui Keila linna hallatav asutus): 5) laulu- ja tantsupeol osalevad või osaleda soovivad kollektiivid või neid esindavad asutused või juriidilised isikud; (nt munitsipaalhuvikooli Tallinna Huvikeskus „Kullo" juures tegutsev Ellerheina tütarlastekoor; MTÜ Koor (segakoor K.O.O.R); kooli koor – andmeid esitab, kas kool ise või teda esindav linn või vald); 6) volitatud töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses. Eelnõu § 13 reguleerib andmete uuendamise korda. Lõike 1 kohaselt uuendavad määruse §-s 12 nimetatud andmete esitajad oma andmeid kord aastas volitatud töötleja määratud tähtajaks. Lisaks eeltoodule- kui isik lahkub kollektiivist või isikuandmed ei ole enam muul viisil ajakohased, kustutab või uuendab käesoleva määruse § 12 punktis 5 sätestatud andmete esitaja ja või käesoleva määruse § 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud volitatud töötleja tema andmed esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul andmekogust. 4. peatükk „Andmekogu andmete säilitamine ning andmete õiguse tagamine“ (§-d 14-15) Eelnõu § 14 reguleerib andmete säilitamist ja arhiveerimist. Õigusselguse huvides on siin taasesitatud muinsuskaitseseaduse § 791 lõigetes 8 ja 9 sätestatut. Harrastaja esitab oma andmed andmekogusse omal soovil ja võib paluda igal ajal oma andmete kustutamist. ERK vaatab igal aastal andmed üle, et need oleksid ajakohased – kui ERK-il ei õnnestu isikuga kontakti saada andmete uuendamiseks, kantakse need kuue aasta möödudes arhiivi. Eraldi tähtajad on vajalikud laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate kollektiivi liikmete ja konkreetsel laulu- või tantsupeol osalejate andmete säilitamiseks. Kui kollektiiv on oma andmed andmekogusse esitanud, kuid laulu- või tantsupeole end ei registreeri või andmeid kuue aasta jooksul ei uuenda, siis kantakse kollektiivi isikuandmed arhiivi (kollektiivi nimi ja organisatsiooni andmed ajaloo huvides säilivad). Kuueaastane tähtaeg on kujundatud laulu- ja tantsupidude kulgemise viieaastase tsükli arvestusega ning jäetud on veel üks aasta varuks. Andmekogu arhiivi kantud andmeid säilitatakse kaks aastat arhiivi kandmisest, mille järel need kustutatakse. Konkreetse laulu- või tantsupeol osalejate ja korraldamisega seotud isikute isikuandmed anonüümitakse ühe aasta jooksul pärast laulu- ja tantsupeo toimumist. Neid anonüümitud andmeid saab vajadusel kasutada järgmise laulu- ja tantsupeo planeerimiseks. 5 Andmeid, mis ei ole isikuandmed (nt rahvamaja andmed), ja anonüümitud andmeid hoitakse alaliselt. Eelnõu § 15 reguleerib andmekogu andmete õigsust. Lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmete esitaja. Lõike 2 kohaselt on andmekogu volitatud töötlejal õigus kontrollida esitatud andmete õigsust. Kui andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged, puudulikud, vaieldavad või kattuvad teise rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni või kollektiivi andmetega, on andmekogu volitatud töötlejal õigus nende kandmisest andmekogusse keelduda. Lõike 3 kohaselt sulgeb andmekogu volitatud töötleja kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud. Lõike 4 kohaselt parandab andmekogusse kantud andmete muutumisel või neis vigade ilmnemise korral andmete esitaja või volitatud töötleja andmed viivitamata. Lõike 5 kohaselt, kui andmekogus ei ole võimalik andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat. Kui andmeid parandab volitatud töötleja, teavitab volitatud töötleja andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete parandamisest andmete esitajat (lõige 6). Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu andmebaasis (lõige 7). 5. peatükk „Andmete töötlemine ja avaldamine, juurdepääs andmekogu andmetele ning andmekogust andmete väljastamine“ (§-d 16-19) Eelnõu § 16 reguleerib andmete töötlemist ja avaldamist. Lõike 1 kohaselt järgitakse andmete töötlemisel küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid. Lõike 2 kohaselt on andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus vastutaval töötlejal, volitatud töötlejal ning andmete esitajal. Vastutav ja volitatud töötleja töötlevad andmeid enda ülesannete täitmiseks ning käesolevas põhimääruses sätestatud viisil ja ulatuses. Lõike 3 kohaselt on andmekogus andmeid töötlev isik kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töösuhte lõppemist, ning täitma õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Eelnõu § 17 reguleerib andmekogu andmetele juurdepääsu õigust. Lõike 1 kohaselt jagunevad andmekogu andmed avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. Piiratud juurdepääsuga andmeid kasutatakse tööalasel ja statistilisel otstarbel. Lõike 2 kohaselt on piiratud juurdepääsuga järgmised andmed: 6 1) ELTSA registrisse kantud andmed; 2) rahvakultuuri harrastaja andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks. Lõike 3 kohaselt on juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele volitatud töötleja, vastutava töötleja ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lõikes 2 toodud andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Nendele andmetele on juurdepääs piiratud kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava taotluse alusel. Lõike 5 kohaselt on juurdepääs piiratud juurdepääsuga andmekogusse kantud andmetele: 1) isikul teda puudutavate andmete suhtes; 2) kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks. Isikutel, kellel ei ole võimalik end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu autentida, saavad volitatud töötleja loal kasutajakonto ning logida selle kaudu andmekogusse. Kasutajakonto saamiseks esitab isik volitatud töötlejale kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil taotluse. Kui isik lahkub kollektiivist või isiku kasutajakonto ei ole enam muul põhjusel vajalik, kustutab volitatud töötleja isiku kasutajakonto esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul andmekogust (lõige 6). Eelnõu § 18 reguleerib andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamist ja andmete andmekogust väljastamist. Lõike 1 kohaselt antakse andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele juurdepääsuõigus pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist. Lõike 2 kohaselt väljastatakse piiratud juurdepääsuga andmeid õigustatud isikule volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud: 1) milliseid andmeid taotletakse; 2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust; 3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk; 4) taotluse esitamise kuupäev. Lõike 3 kohaselt otsustab volitatud töötleja andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja. Lõike 4 kohaselt sõlmivad vajaduse korral andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise eesmärk, maht ja väljastamise kord. Andmeid väljastatakse digitaalsel kujul (lõige 5). Lõike 6 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati ning andmete küsimise ja väljastamise oma dokumendihaldussüsteemis. 7 Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega määratud ülesannete täitmiseks (lõige 7). Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta (lõige 8). Eelnõu § 19 reguleerib andmete logimist. Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja kustutamine ning päringud piiratud juurdepääsuga andmete kohta logitakse. Kasutaja tuvastatakse andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil või kasutajakonto kaudu. Logis säilitatakse kande või päringu tegija, kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut (lõige 1). Ka kasutajakonto kaudu tehtavad toimingud logitakse sarnaselt ID-kaardi jne abil end autentinud kasutajatega. Lõike 2 kohaselt logi säilitatakse üks aasta kande või päringu tegemisest alates. 6. peatükk „Järelevalve andmekogu pidamise üle, andmekogu finantseerimine ja likvideerimine“ (§-d 20-22). Eelnõu § 20 sätestab järelevalve andmekogu pidamise üle. Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. Asutuste (AKI, RIA, Statistikaamet) järelevalve pädevus tuleneb avaliku teabe seadusest (vt §-d 44, 45, 531). Eelnõu § 21 reguleerib andmekogu finantseerimist. Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. Eelnõu § 22 reguleerib andmekogu likvideerimist. Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Põhimääruse lisas 1 on toodud täpsem andmete loetelu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Seaduslik alus loodi 22.02.2023 vastu võetud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadusega. Rahvakultuuri andmekogus isikuandmete töötlemise kohta koostati andmekaitsealane mõjuhinnang. 4. Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. Ei ole tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud. 8 4.1. Sotsiaalsed mõjud (haridus ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: isikud, kes on seni kahe andmekogu teenuseid kasutanud Uue andmekoguga saavad rahvakultuurialaste andmete vajajad ja laiem avalikkus (isikud, kes on huvitatud rahvakultuurialasest infost, nt kultuurihuviline kodanik, ajakirjanik, üliõpilane, teadlane, uurimustöö tegija, rahvamajade kontakte otsiv isik) kompaktse ning tervikliku ülevaate valdkonnast – andmekogu võimaldab andmeid otsida ja filtreerida soovitud detailsusastmes. See on oluline andmekogu rahvakultuuri koordinaatoritele ja huvilistele. Rahvakultuuri valdkonnas tekib ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Ühe valdkonna tegijad on koondunud ühte andmekogusse, mis annab rahvakultuuri valdkonnast tervikliku ja mitmekülgse ülevaate ning kujutab endast olulist kultuurivaldkonna mõõdikute (nii arv- kui ka kvalitatiivsete näitajate) kogumit. Tõuseb valdkonnas tegutsejate, spetsialistide jt süsteemi avalike kasutajate rahulolu teenustega, sest teenused on mitmekülgsemad, paremini kättesaadavad ning lihtsamini ühest kohast märgatavamad. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus mõjutab positiivselt kogu rahvakultuuri valdkonda, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 4.2. Majanduslikud mõjud (halduskoormus, mõju mittetulundussektorile) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: andmekogusse andmeid sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud Sihtrühma suurus on järgmine: laulu- ja tantsupeo protsessis osalev kollektiiv (ca 2600), kollektiivi juhendaja (4416), valdkondlikud organisatsioonid (2834), rahvakultuuri harrastajad (78 110), rahvakultuuri hoonete omanikud või valdajad (allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA). Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise, sh mitmed andmed on osaliselt n-ö eeltäidetud liidestuste kaudu. Seni on kollektiivide kontaktisikud ELT SA registrisse andmeid esitanud kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. RAKU andmekogusse sisestatava info jaoks on vastatud ERK-i rahvakultuurispetsialisti ankeedile või küsitlusele või e-kirjaga saadud teabepäringule. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, sest loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Andmete esitamise koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud ankeete, vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. Andmete sisestamine muutub pigem lihtsamaks, sest andmekogus on juba osa välju eeltäidetud, loodud on vastavad vormid, mis sisaldavad ka sisestatavate väärtuste automaatkontrolle, täitmisel saab kuvada abitekste jms. Uue andmekoguga väheneb andmete dubleeriv esitamine. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 4.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM, ERK, KOV-id. Sihtrühma alla on lisatud ka ELT SA kui andmekogu volitatud töötleja. 9 Sihtrühma suurus on järgmine: KOV-i kultuurivaldkonna spetsialist (79), ERK-i töötaja (32), ELT SA töötaja (10), laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond (80), kuraator (20). Riiklik statistika on täpsem ja andmetele tuginevad otsused kvaliteetsemad. KuM ja ERK saavad andmetele toetudes paremini panustada valdkonna arengusse, teha uuringuid ja analüüse, tegeleda valdkonnas tegutsejate koolitamisega. Andmed ja statistika aitavad KOV-e maakondlikul tasemel järelkasvule suunatud tegevusi planeerida. Andmekogu RAKU alammoodul on tööriist ERK-i rahvakultuurispetsialistile, toetades protsesse ja toiminguid tänapäevase funktsionaalsuse ja paindlikkusega. ELT SA registri alammoodul on tõhus tööriist pidude kunstilisele toimkonnale, kuraatoritele ja ELT SA töötajatele, võimaldades hallata laulu- ja tantsupeoga seotud andmeid ja tegevusi. ELT SA registri alammoodulis on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida on võimalik kasutada peo korraldajatel. Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registri alammoodulit ELT SA menetlevate toetuste taotlemiseks vajalike tingimuste kontrolliks. Andmekogu alammoodulid on omavahel liidestatud, samuti on liidestused muude andmekogudega. Toimuvad automaatkontrollid. Andmekogu arendamiseks on tagatud piisavad ressursid. Ajaline kokkuhoid. Andmekogu loomisega väheneb (kuni 30% tööajast) ERK-i töökoormus, mis oli seni seotud andmekogusse andmete sisestamisega. Avaliku andmekogu tulemusel väheneb ka andmete kasutamiseks nende küsimise ja edastamise töökoormus nii andmete kasutajale kui ka esitajale, sest uues andmekogus on igaühel võimalik endale sobival ajal avalikust vaatest ise huvipakkuvaid andmeid otsida ja alla laadida. Andmekogu liidestamine KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemiga (edaspidi TMS) lihtsustab taotluste ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli. TMS-is saab siduda taotluste väljade kontrolli või eeltäitmist X-tee teenusega. See puudutab laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramist ja ELT SA menetletavaid toetusi. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus mõjutab positiivselt KuM-i, ERK-i, ELT SA ja KOV-ide üksuste töökorraldust, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Uue andmekogu asutamise eelarve on hetkel ca 900 000 eurot (koos käibemaksuga), mõningate baasfunktsionaalsuste arendusmaht ja maksumus on veel täpsustumisel. Andmekogu arendamiseks taotleti vahendeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurifondide IKT voorust ning osa arendustööde eelarvest kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. Iga-aastane püsikulu majutus- ja hooldusteenusele kuni arenduspartneriga sõlmitud raamlepingu kehtivuse lõpuni märtsis 2028 on vastavalt arenduspartneri pakkumusele null eurot, lisaarenduste eelarve selgub jooksvalt peale andmekogu kasutusele võttu. Lisaarenduste kulud kaetakse KuM-i eelarvest. Välja arendatakse uus andmekogu, mille käigus luuakse ühised tugifunktsioonid ja baasandmete moodul ning arendatakse välja uus RAKU ning uus ELT SA registri alammoodul, sest mõlemad süsteemid on vananenud või mõne aasta jooksul vananemas. Andmekogu halduskulud vähenevad eelkõige andmete sisestamise ja muutmisega seotud töömahu vähenemisega ning seda eelkõige ERK-i vaates. Praegu kulub umbes pool iga ERK-i 10 rahvakultuurispetsialisti tööajast RAKU andmekogusse andmete sisestamiseks ning muutmiseks. Tulevikus võiks see jääda umbes 20% piiresse, mis tähendab, et andmekogu haldamisega seotud töömaht väheneb u 30% võrra. Rahaliselt väheneb andmekogu haldamisega seotud palgakulu aastas umbes 110 000 euro võrra, mida on võimalik edaspidi rakendada rahvakultuuri arendamisega seotud sisulistele ülesannete elluviimisele. ELT SA-le ei kaasne andmete sisestamise ega muutmisega tööprotsessidesse olulisi muudatusi, sest registrisse on andmeid sisestanud ja muutnud peole registreerunud ise. Küll muutub ELT SA vaates juriidiliste isikutega seotud andmete muutmine mõnevõrra kiiremaks tänu planeeritavatele liidestustele. ELTSA jaoks on oluline ka see, et kaasaegse ja tehnoloogiliselt jätkusuutliku andmekogu loomine võimaldab seda tulevikus veelgi edasi arendada ning luua andmekogu juurde ka pidude korraldamiseks vajaliku mobiilirakenduse, mis võimaldaks laulu- ja tantsupidude veelgi sujuvamat ning keskkonnasõbralikumat läbiviimist. Andmekogu töös hoidmiseks tehtavate arenduste osakaal praegusega võrreldes suureneb, sest RAKU-t ei ole viimastel aastatel ei hooldatud ega edasi arendatud ning ELT SA on tellinud arendusi (sh hooldust) otseostudena, kulutades selleks viimased 12 aastat keskmiselt 10 000 eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Andmekogu asutamist puudutav seaduse muudatus jõustus 1.09.2024. Seoses arendustööde viibimisega on ka andmekogu põhimääruse kehtestamine viibinud. Andmekogu valmib eeldatavalt 2026. a suvel. Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Rahvakultuuri andmekogu väljatöötamisel olid kaasatud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvakultuuri Keskus, toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) esindajad. Lisaks olid protsessi kaasatud MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing, Kooriühing, Folkloorinõukogu, Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Tallinna Linnavalitsus, Harrastusteatrite Liit, Tartu Linnavalitsus, laulu- ja tantsupeo osaleva kollektiivi juhendaja ja kuraator, Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Salme Rahvamaja, Otepää Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Viimati nimetatud asutustele saadetakse hilisemas etapis kooskõlastamiseks ka muu andmekogu tehniline dokumentatsioon. Kooskõlastamisel esitatud märkused on toodud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 11