Terviseamet
05.05.2025 nr 7-25.05
e-post:
[email protected]
Taotlus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava kooskõlastamiseks
Austatud Terviseameti esindajad,
Teatame, et on valminud Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2025-2037, eelnõu (edaspidi Kava).
Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus1 § 15, lõige (3) palume lisatud Kavale
Teiepoolset kooskõlastust võimalusel 19.05.2025. Oleme ette tänulikud.
Ette tänades ja meeldivat koostööd soovides.
Lugupidamisega
Sven Otsmaa
Konsultant
OÜ Ruum ja Keskkond
Juhataja
Rõõmu 14/4 10921
Tallinn
Tel.: +372 51 37 699
e-post:
[email protected]
Lisad: Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037
eelnõu dokumendid
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava esitamine kooskõlastamiseks
Kuupäev: 2025-05-05 13:27
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Austatud Terviseameti esindajad
Tellija, Anija Vallavalitsuse loal esitame teile ülevaatamiseks ja
kooskõlastamiseks valminud Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava aastateks 2025-2037 eelnõu. Manuses kaaskiri ja Anija valla
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037.
--
Lugupidamisega
Sven Otsmaa
OÜ Ruum ja Keskkond
Juhataja
Rõõmu 14-4 10921
Tallinn
Tel.: +372 51 37 699
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
2625090 138430 4-9/1 0 0 4-9/1 Töö nr 2625090 274955 0 0 2626360 104775 Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 202 5 – 203 7 0 0 Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 202 5 – 203 7 Töö nimetus 2626360 166370 Anija vald 0 0 Anija vald Objekti asukoht 2625090 137160 Arengukava 0 0 Arengukava Staadium 2626360 318770 0 0 2625090 180340 Sven Otsmaa 0 0 Sven Otsmaa Projektijuhi nimi ja allkiri Kuupäev ..bb 22 .04 .202 5 SISUKOR D TOC \o "1-3" \h \z \u 1 SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc196165947 \h 6 1.1 ÜLDIST PAGEREF _Toc196165948 \h 6 1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA PAGEREF _Toc196165949 \h 8 1.3 ANIJA VALLA ASUKOHT PAGEREF _Toc196165950 \h 8 2 ÕIGUSLIK ALUS PAGEREF _Toc196165951 \h 10 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS PAGEREF _Toc196165952 \h 10 2.1.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava PAGEREF _Toc196165953 \h 14 2.1.2 Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ PAGEREF _Toc196165954 \h 17 2.1.3 Anija valla üldplaneering PAGEREF _Toc196165955 \h 18 2.1.4 Anija valla detailplaneeringud PAGEREF _Toc196165956 \h 19 2.1.5 Anija valla arengukava PAGEREF _Toc196165957 \h 23 2.1.6 Anija valla kohalikud ÜVK-d reguleerivad õigusaktid PAGEREF _Toc196165958 \h 23 2.1.7 Vee erikasutuse keskkonnaload PAGEREF _Toc196165959 \h 24 2.1.8 Anija valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektid PAGEREF _Toc196165960 \h 25 2.1.9 Veekvaliteedi kontrollikavad PAGEREF _Toc196165961 \h 27 2.1.10 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest PAGEREF _Toc196165962 \h 29 2.1.11 Anija valla reoveepuhastite ja väljalaskude mõju maaparandussüsteemide rajatistele PAGEREF _Toc196165963 \h 29 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc196165964 \h 34 3.1 LÜHIÜLEVAADE PAGEREF _Toc196165965 \h 34 3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS PAGEREF _Toc196165966 \h 35 3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME PAGEREF _Toc196165967 \h 36 3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD PAGEREF _Toc196165968 \h 37 3.5 OMAVALITSUSE OSALUS ÜVK ARENDAMISEL PAGEREF _Toc196165969 \h 37 3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE PAGEREF _Toc196165970 \h 37 3.7 VEE-ETTEVÕTJA OÜ RAVEN VEETEENUSTE TARIIFID PAGEREF _Toc196165971 \h 38 4 ANIJA VALLA KESKKONNASEISUND PAGEREF _Toc196165972 \h 39 4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA PAGEREF _Toc196165973 \h 39 4.1.1 Loodus, maastik, pinnavormid PAGEREF _Toc196165974 \h 39 4.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele PAGEREF _Toc196165975 \h 40 4.2 PINNAVEEKOGUMID PAGEREF _Toc196165976 \h 44 4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD PAGEREF _Toc196165977 \h 46 5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND PAGEREF _Toc196165978 \h 47 5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD PAGEREF _Toc196165979 \h 47 5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST PAGEREF _Toc196165980 \h 48 5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus PAGEREF _Toc196165981 \h 48 5.2.2 Ülevaade Anija valla veekasutusest PAGEREF _Toc196165982 \h 49 5.3 ANIJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED PAGEREF _Toc196165983 \h 49 5.4 KEHRA LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196165984 \h 51 5.4.1 Kehra puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196165985 \h 51 5.4.2 Kehra linna veeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196165986 \h 53 5.4.3 Kehra veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196165987 \h 57 5.4.4 Kehra linna tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196165988 \h 57 5.5 AEGVIIDU ALEVI ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196165989 \h 58 5.5.1 Aegviidu alevi puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196165990 \h 58 5.5.2 Aegviidu veeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196165991 \h 61 5.5.3 Aegviidu veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196165992 \h 66 5.5.4 Aegviidu alevi tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196165993 \h 66 5.6 ALAVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196165994 \h 67 5.6.1 Alavere puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196165995 \h 67 5.6.2 Alavere küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196165996 \h 68 5.6.3 Alavere veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196165997 \h 70 5.6.4 Alavere küla tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196165998 \h 71 5.7 ANIJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196165999 \h 71 5.7.1 Anija puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196166000 \h 71 5.7.2 Anija küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196166001 \h 71 5.7.3 Anija veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196166002 \h 73 5.7.4 Anija küla tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196166003 \h 73 5.8 LILLI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196166004 \h 74 5.8.1 Lilli puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196166005 \h 74 5.8.2 Lilli küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196166006 \h 74 5.8.3 Lilli veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196166007 \h 76 5.8.4 Lilli küla tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196166008 \h 76 5.9 VOOSE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196166009 \h 76 5.9.1 Voose puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196166010 \h 77 5.9.2 Voose küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196166011 \h 78 5.9.3 Voose küla veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196166012 \h 80 5.9.4 Voose küla tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196166013 \h 81 5.10 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PAGEREF _Toc196166014 \h 81 5.10.1 Härmakosu puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade PAGEREF _Toc196166015 \h 81 5.10.2 Härmakosu küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet PAGEREF _Toc196166016 \h 81 5.10.3 Härmakosu küla veevõrk ja selle seisund PAGEREF _Toc196166017 \h 82 5.10.4 Härmakosu küla tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc196166018 \h 82 5.11 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID ANIJA VALLAS PAGEREF _Toc196166019 \h 82 6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND PAGEREF _Toc196166020 \h 84 6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD PAGEREF _Toc196166021 \h 84 6.2 KEHRA LINNA ÜHISKANALISATSIOON PAGEREF _Toc196166022 \h 85 6.2.1 Kehra linna kanalisatsioonivõrk PAGEREF _Toc196166023 \h 85 6.2.2 Kehra linna reoveepumplad PAGEREF _Toc196166024 \h 86 6.2.3 Kehra reoveepuhasti PAGEREF _Toc196166025 \h 86 6.2.4 Kehra linna sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc196166026 \h 91 6.3 AEGVIIDU ALEVI ÜHISKANALISATSIOON PAGEREF _Toc196166027 \h 94 6.3.1 Aegviidu alevi kanalisatsioonivõrk PAGEREF _Toc196166028 \h 95 6.3.2 Aegviidu alevi reoveepumplad PAGEREF _Toc196166029 \h 96 6.3.3 Aegviidu reoveepuhasti PAGEREF _Toc196166030 \h 96 6.3.4 Aegviidu sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc196166031 \h 100 6.4 ALAVERE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON PAGEREF _Toc196166032 \h 100 6.4.1 Alavere kanalisatsioonivõrk PAGEREF _Toc196166033 \h 100 6.4.2 Alavere reoveepumplad PAGEREF _Toc196166034 \h 100 6.4.3 Alavere küla reoveepuhasti PAGEREF _Toc196166035 \h 100 6.4.4 Alavere küla sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc196166036 \h 103 6.5 ANIJA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON PAGEREF _Toc196166037 \h 104 6.5.1 Anija kanalisatsioonivõrk PAGEREF _Toc196166038 \h 104 6.5.2 Anija reoveepumpla PAGEREF _Toc196166039 \h 104 Anija külas on töös üks reoveepumpla, mis on rekonstrueeritud 2012. aastal. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 1 joonistel. PAGEREF _Toc196166040 \h 104 6.5.3 Anija reoveepuhasti PAGEREF _Toc196166041 \h 104 6.5.4 Anija küla sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc196166042 \h 106 6.6 LILLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON PAGEREF _Toc196166043 \h 106 6.6.1 Lilli kanalisatsioonivõrk PAGEREF _Toc196166044 \h 106 6.6.2 Lilli reoveepumpla PAGEREF _Toc196166045 \h 106 Lilli külas on üks reoveepumpla, mis paikneb reoveepuhasti territooriumil. PAGEREF _Toc196166046 \h 106 Kompaktpumpla paigaldati 2007. a alguses ja see on heas tehnilises seisukorras. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. PAGEREF _Toc196166047 \h 106 6.6.3 Lilli reoveepuhasti PAGEREF _Toc196166048 \h 106 6.6.4 Lilli küla sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc196166049 \h 108 6.7 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON PAGEREF _Toc196166050 \h 108 6.7.1 Härmakosu kanalisatsioonivõrk PAGEREF _Toc196166051 \h 109 6.7.2 Härmakosu reoveepumpla PAGEREF _Toc196166052 \h 109 Härmakosu külas on üks reoveepumpla, mis paikneb ligikaudu 400 m enne reoveepuhasti biotiike, settekaevude juures ja pumpab reovee settekaevudest isevoolsesse torustikku, mille kaudu jõuab reovesi biotiikidesse. Survetorustiku praktiliselt ei eksisteeri. PAGEREF _Toc196166053 \h 109 Reoveepumpla vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. PAGEREF _Toc196166054 \h 109 6.7.3 Härmakosu reoveepuhasti PAGEREF _Toc196166055 \h 109 6.7.4 Härmakosu küla sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc196166056 \h 110 6.8 KOKKUVÕTE ANIJA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST PAGEREF _Toc196166057 \h 110 7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA PAGEREF _Toc196166058 \h 111 7.1 EESMÄRGID PAGEREF _Toc196166059 \h 111 7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA PAGEREF _Toc196166060 \h 112 7.2.1 Elanikkonna tervis PAGEREF _Toc196166061 \h 112 7.2.2 Loodushoiualad PAGEREF _Toc196166062 \h 112 7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine PAGEREF _Toc196166063 \h 112 7.2.4 Taskukohasus PAGEREF _Toc196166064 \h 112 7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted PAGEREF _Toc196166065 \h 112 7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest PAGEREF _Toc196166066 \h 113 7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine PAGEREF _Toc196166067 \h 114 7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS PAGEREF _Toc196166068 \h 114 7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitorustikud PAGEREF _Toc196166069 \h 114 7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed PAGEREF _Toc196166070 \h 114 7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine PAGEREF _Toc196166071 \h 115 7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS PAGEREF _Toc196166072 \h 115 7.4.1 Kehra linn, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla PAGEREF _Toc196166073 \h 115 7.4.2 Aegviidu alev PAGEREF _Toc196166074 \h 116 8 INVESTEERINGUPROGRAMM PAGEREF _Toc196166075 \h 117 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA PAGEREF _Toc196166076 \h 117 8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika PAGEREF _Toc196166077 \h 117 8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika PAGEREF _Toc196166078 \h 118 8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika PAGEREF _Toc196166079 \h 120 8.2 KEHRA LINNA JA LEHTMETSA KÜLA SADEMEVEETORUSTIKU RAJAMINE JA REKONSTRUEERIMINE PAGEREF _Toc196166080 \h 121 8.3 KOKKUVÕTE ANIJA VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST PAGEREF _Toc196166081 \h 121 9 FINANTSANALÜÜS PAGEREF _Toc196166082 \h 124 9.1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRGID PAGEREF _Toc196166083 \h 124 9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED PAGEREF _Toc196166084 \h 124 9.3 PLANEERIMISE PERIOOD PAGEREF _Toc196166085 \h 124 9.4 INFLATSIOON JA PALGAKASVUMÄÄR PAGEREF _Toc196166086 \h 124 9.4.1 Maksud PAGEREF _Toc196166087 \h 125 9.5 VEETEENUSE TARBIMINE JA UUTE TARBIJATE ÜHENDAMINE PAGEREF _Toc196166088 \h 125 9.6 LEIBKONDADE SISSETULEK PAGEREF _Toc196166089 \h 125 9.7 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE KULU LEIBKONNALIIKME KOHTA PAGEREF _Toc196166090 \h 126 9.8 TARIIFIDE MUUTUSED PAGEREF _Toc196166091 \h 126 9.9 LIITUMISTASUD PAGEREF _Toc196166092 \h 127 9.10 ARVETE LAEKUMISE NÄITAJA PAGEREF _Toc196166093 \h 127 9.11 AMORTISATSIOONINORMID PAGEREF _Toc196166094 \h 127 9.12 TEGEVUSKULUD PAGEREF _Toc196166095 \h 127 9.13 INVESTEERINGUD PAGEREF _Toc196166096 \h 128 9.14 FINANTSEERIMIE PAGEREF _Toc196166097 \h 128 10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST PAGEREF _Toc196166098 \h 129 LISAD Anija valla s asuvate ÜVK-ga kaetud asulate tänaste reoveekogumisala de skeemid Anija valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asumite lõikes . T abelid: Anija valla asu la te tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss Anija valla asu la te tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss Investeeringuprojektid e tabel Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud) Finantsprognoosid Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVVK AK – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava EL – Euroopa Liit KIK – SA Kesk k onnainvesteeringute Keskus MVV – OÜ Raven PK (pk) - puurkaevpumpla RP- reoveepumpla RVP – reoveepuhasti VTJ – veetöötlusjaam RKA - reoveekogumisala BHT – biokeemiline hapnikutarve KHT – keemiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava VS – veeseadus SISSEJUHATUS ÜLDIST Käesolev Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK AK ) on koostatud Ruum ja Keskkond OÜ töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile“. Töö eesmärgiks on vastavalt Tellija Tehniliste tingimuste ulatusele ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele koostada Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2037 . Arendamise kava ga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses. ÜVVK AK koostamine hõlmab alljärgnevaid t egevusi: Ülevaade kehtivatest riigi ja omavalitsuse õigusaktidest; Üld- ja sotsiaalmajanduslik ülevaade, keskkonnaseisund; olemasoleva olukorra kirjeldus, analüüs , probleemide esitlemine ; lahendamist vajavate ülesannete määratlemine; ÜVK tehniliste lahenduste kavandamine; arendusprogrammide koostamine ja hindamine; finantsanalüüsi koostamine; ülevaate andmine piirkonna riskidest, mis võivad ohustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevust ning nende riskide maandamise meetmete lühikirjeldus; ÜVVK AK arutelu ja heakskiitmine ; p ara l leelselt eelnevaga ÜVVK AK menetlemine ja arvamuse väljastamine Keskkonna- ja Terviseameti poolt; ÜVVK AK kehtestamine vallavolikogus. ÜVVK AK koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema kasutamimise ja planeeri mise kaudu. ÜVVK AK on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või abi taotlemisel kui (võimalusel) ka toetus vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVVK AK tuleb koostada kooskõlas: piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; omavalitsus t e arendamise kava de ga; omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringuga. Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva ÜVVK AK tingimuste ja nõuetega , samuti peab käesoleva ÜVVK AK koostamisel arvestama varasemate kehtestatud ja kehtestamisele minevate detailplaneeringutega . Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVVK AK valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed. ÜVVK AK perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi: Lühiajaline programm: 2025-2029 , peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsamate peatorustike ja –kollektorite korrasolek , avariilisemate ja lekkeohtlikumate torustike rekonstrueerimine. Pikaajaline programm: 2030-2037 , peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine üldisemas plaanis, laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt kas perspektiivse ( te ) reovee kogumisala(de) piires või reoveekogumisaladest väljaspool, kuid ÜVK-ga kaetud alade piires , sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtja (te) le ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud või ei ole laienduste mahud , nende vajadused , olulisus ja /või aktuaalsus tänaseks veel kind el . Anija valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni aren damise kava hõlmab vallas Kehra linna, Aegviidu alevit ning Alavere, Anija, Lilli, Voose ja Härmakosu kül asid. Käesoleva ÜVVK AK ülesanne on muuhulgas anda hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevale olukorrale, analüüsida piirkonna põhjavee kvaliteeti, ÜVK võimalikku mõju nii põhjavee kvaliteedile kui varudele , hinnata, milline hakkab olema elanikkonna veetarbimine ühisveevärgi ja-kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning hinnata süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise maksumus i , näidata tulekustutusvee saamise võimalusi, liigvee ärajuhtimise vajadusi ning tuua välja keskkonnakaitsega seotud probleemid. Käesoleva ÜVVK AK raames on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks. ÜVVK AK on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigiabi taotlemisel kui ka EL-tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVVK AK koostamisel on lähtutud Raven OÜ - lt ja Anija Vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem koostatud arengukavadest, uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest. ÜVVK AK KOOSTAJA Anija valla ÜVVK AK on valminud Ruum ja Keskkond OÜ poolt . Koostaja : Ruum ja Keskkond OÜ Reg. nr. 12599255 Telefon +372 51 37 699
[email protected] Esindaja ja kontaktisik : Sven Otsmaa Tel 51 37 699 Projekteerija : Allan Kossas Tel 5 3 4 5 8239 diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener, tase 7 E-post:
[email protected] Finantsist: Marge Simo E-post:
[email protected] Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: Riivo Noor, vallavanem; Priit Vabamäe, abivallavanem; Erik Jüriöö, Raven OÜ, Juhataja ; Ando Voosel, Raven OÜ, Tootmisjuht; Carmen Meikar, Raven OÜ, Pearaamatupidaja. Nimekiri pole lõplik. ANIJA VALLA ASUKOHT Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril, piirnedes Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vallaga, Järva maakonna Järva valla ning Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga. Anija valla asustus on ebaühtlane, mille ajalooliseks põhjuseks on eelkõige raudtee, mille ümber on tekkinud asustus, ja palju inimeste elupaigaks sobimatut sood ja raba. Vallas on vallasisene linn Kehra; Aegviidu alev ja 31 küla . Kehra linnas on eristatavad vana- ja uusasula ning Põrgupõhja ja Ülejõe asumid. Valla administratiivkeskus paikneb Kehra linnas. Valla suurimateks asustusüksusteks on Kehra linn, Aegviidu alev, Lehtmetsa küla ja Alavere küla, kus kokku elab enamik kogu valla elanikkonnast. Valla pindala on 533 km 2 ning mis on oma territooriumi suuruselt neljas vald Harjumaal. Elanikke 01. 0 1.202 4 seisuga Anija vallas 6478 inimest. Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Territooriumist hõlmavad suure osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Lisaks eelpool mainitule on vallas veel Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi; Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja veehoidlad (kokku 318 ha); jõed (neist suurimad Jägala, Soodla ja Mustjõgi), ojad ja kanalid. Valda läbib Tallinn–Tapa raudtee ning kolm põhimaanteed: Kose–Jägala, Lilli –Jäneda ja Piibe maantee. Vallas on kuus raudteepeatust: Nelijärve, Aegviidu, Mustjõe, Lahinguvälja, Kehra ja Parila . Transpordikorraldus ja transporditeenuse kättesaadavus on vallas üldjoontes hea. Valla ühistranspordi sõlmpunktideks on Kehra ja Aegviidu , mida läbib Tallinna-Tapa raudtee ning valla elanikel on võimalik kasutada Elroni linnalähi ronge, liikumaks peamiselt Tallinna suunal. Allikas: Anija valla koduleht ja arengukava aastateks 2023-2028. Täiendavalt peatükis 3 , Sotsiaalmajanduslik ülevaade. ÕIGUSLIK ALUS ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ning ÜV V K A K peab vastama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus e 2. peatükk, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimine ning rajamine, § 12-16. ÜVVK AK koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*: Veeseadus 1 (edaspidi VeeS) ; Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus 1 (edaspidi ÜV V KS) ; Planeerimisseadus 1 ; Ehitusseadustik 1 (edaspidi EhS) ; Kohaliku o mavalit s use korralduse seadus (edaspidi KOKS); Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 (edaspidi KeHJS) ; Keskkonnatasude seadus; Looduskaitseseadus 1 ; Tuleohutuse seadus; Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” ( edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61 ); Ehitusseadustikust tulenev k eskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“; Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord „ Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“; Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“; Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. Hetkel kehtetu, kuid kliimaministeeriumis on ette valmistamisel uue määruse eelnõu: „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, kus on sätestatud samad kaitsevööndi ulatused, mis eelmises määruses. Uus määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel. Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded 1 “ ( edaspidi sotsiaalministri määrus nr 61 ); Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079 : Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie ja Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/131: Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie ; Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded; Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. *Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest , samuti puudutavad kirjeldatud õigusaktid käesoleva ÜVVK AK koostamist ning nendega arvestamist koostamisel . Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide puhul viimase kehtiva versiooniga. Vee S on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste , seadmete ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb jälgida ÜVKS-i , Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust, EhS-i ja Keskkonnaministri 03.10.2019 määrust nr 50. Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul, eriti uute reoveepuhasti asukohtade või olemasolevate renoveeritavate asukohtade valikul, tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (edaspidi: KEHJS seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” . KeHJS on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on klientidele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri määrus ega nr 61 . Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse Keskkonnaministri määrusele nr 61. Nõuded, optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi , on alates 01.10.2019 kehtestatud Vee S- s § 93, 94 ja 99-101 (senine reoveekogumisalade määrus on kehtetu) . Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaalmajanduslik k u kriteeriumi t , pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke. Reoveekogumisala suurus peab olema vähemalt viis hektarit. Reoveekogumisala moodustamisel tuleb arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks. Ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada nelja protsenti tema aasta keskmisest netosissetulekust elukohajärgses maakonnas Statistikaameti andmete kohaselt. Vee S- s § 101 on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 10 inimekvivalenti või suurem. Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvivalenti või suurem. Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem. Keskkonnaameti ettepanekul võib reoveekogumisala moodustada käesoleva eelkirjeldatud koormustest väiksemate koormuste korral, kui see on vajalik veekaitse eesmärkide saavutamiseks ning kui see on sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Lisaks tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt varasema Euroopa Liidu kriteeriumina oli kasutusel nõue, et ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) kaardirakenduses olevale Eesti põhjaveekaitstuse kaardile paikne vad Anija valla ÜVK-ga kaetud asulate RKA-d valdavalt nõrgalt kaitstu d põhjaveega aladel (Kehra koos ümbritsevate Lehtmetsa ja Ülejõe küladega ning Alavere küla, k aardi väljavõte vt joonis 2-1) . Samas Aegviidu ümbrus paikneb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kokkuvõttes on valla asulad suhteliselt erinevate põhjaveekaitstusega aladel ja pinnastel. Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) aastast 2001. a , on Eesti kohustatud arendama ÜVK- süsteeme, tagamaks klientid ele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehisveekogudesse. Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tuleneb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas . Joonis STYLEREF 1 \s 2 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist Anija vallas (Maa-ameti kaardirakendus, 202 5 ) Lääne -Eesti vesikonna veemajanduskava Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 20 22 -202 7 ) on kinnitatud kliimaministri käskkirjaga nr 357 . Lääne-Eesti vesikonna on kättesaadav aadressilt : https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning lühi kirjeldused Anija vallas asuvate Lääne -Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta. (a llikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vesikondade_kaart.jpg ) Joonis STYLEREF 1 \s 2 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 2 Eesti vesikondade skeem Anija vald paikneb kogu ulatuses Lääne -Eesti vesikonnas. (allikas : EV Keskkonnaministeerium (tänaseks Kliimaministeerium) ) Joonis STYLEREF 1 \s 2 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asumite taustsüsteemis Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelnevalt kirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktkoormusallikatele ( punktreostusallikate le) , loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Anija vallas on üle 2000 ie-ga reovee kogumisala ks Kehra reoveekogumisala. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki reoveepuhasteid , sealhulgas alla 2000 ie-ga , reoveepuhasteid. Antud v aldkonda liigituvad kõik ülejäänud vallas asuv a d reoveepuhastid ( reoveekogumisalad ) . Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT 7 , P üld ja N üld . Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVVK AK -s tähelepanu pöörata olemasolevate reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimi sele, et oleks jätkuvalt tagatud Keskkonnaministri määruse nr 61 ja vee erikasutuse keskkonnal ubade nõuete täitmine. Lääne-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna) . Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetele. Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates vee erikasutuse keskkonnal ubades kehtestatud nõuete alus t el ning seda teevad loa omanikud loas nõutud korras. Eraldi seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel hetkel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist järelevalve käigus. Joogiveeseiret korraldatakse vastavalt Terviseameti poolt väljastatud joogivee kontrolli kavadele. Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval komponendil – ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund. Veemajanduskavades esitatud, samuti käesoleva ÜVVK AK järgse pinnavee seisundi hinnangute aluseks on keskkonnaseire andmed 20 2 1 . a seisuga. Eesti vooluveekogude jaoks on määratud 7 looduslikku vooluveekogu tüüpi, maismaa seisuveekogude jaoks 8 tüüpi ning rannikuvesi on jaotatud kuude veekogu tüüpi. Veekogude tüüpide kirjeldus on vastavuses keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ . Käesolevas ÜVVK AK -s esitatud pinnavee kokkuvõtlikud seisundihinnangud on määratud Keskkonnaagentuuri poolt. Seisundihinnangute kokkuvõtte andmisel on kasutatud kogutud seireandmed 20 2 3 . aasta seisuga , mis on hetkel värskeimad andmed. Anija valla riskitegurid on paljuski seotud üleujutustega, millest edasistes peatükkides ja osades ka juttu teeme. Pinnaveekogu mi d Anija valla olulisemad pinnaveekogumid , mis on seotud ka reoveepuhastite väljalaskudega , on järgmised (toome siinkohal välja jõed ja ojad ning kraave ja väiksemaid ojasid ning ökoloogilist ja keemilist sei su ndit käsitleme alapeatükis 4.2 pinnavesi): Jägala jõgi (kood VEE1083500) on lõigus J ägala _ 2 ( VEE 1083500_ 2 ) Jägala Ambla jõest Soodla jõeni heitveesuublaks Kehra linna reoveepuhastile; kaudseks heitveesuublaks Kopli, Palksaare kraavi de ja Jänijõe kaudu on jõgi Aegviidu reoveepuhasti le; Värava ja Edu kraavi kaudu Lilli reoveepuhastile ning Anija oja kaudu Anija küla reoveepuhastile . Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1481,3 km 2 , jõe pikkus on 9 8,8 km. Jõelähtme jõgi ( kood: VEE1087900 ) on Jägala jõe lisajõgi . Jõgi on Vilamaa peakraavi kaudu eesvooluks Alavere reoveepuhastile. Ülejäänud olulised veekogud Anija vallas on Aavoja (VEE1086600), Soodla jõgi (VEE1087000) ja Tarvasjõgi (1085300) . S uurem osa Anija valla reoveepuhastitel puhastatud heitveest jõuab seega kaudselt Jägala jõkke . Harju maa maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneering hõlmab kogu maakonna territooriumi ning planeering algatati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Maakonnaplaneering ei käsitle merealasid (territoriaalmeri ja majandusvöönd). Harju maakonnaplaneering on erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. Käesolev Harju maakonnaplaneering 2030+ ei käsitle tehniliste võrgustike kirjelduse ja arengusuundade juures detailsemalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni temaatikat, teema leiab käsitlemist üldisemalt, sealhulgas põhjavee kasutuse ning reoveekogumisalade kontekstis. Põhjavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel tuleb lähtuda Harju maakonna ulatuses Lääne-Eesti veemajanduskavast. Põhjavee kasutamise kavandamisel (sh ettevõtete riskianalüüside koostamisel) tuleb arvestada põhjaveevaru hulgaga. Linnalise asustuse aladel tuleb üldplaneeringutega määrata reoveekogumisalad (nende puudumisel) ning planeerida ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamine, et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus. Reoveekogumisalade määramisel tuleb kaaluda ka suvilapiirkondade määratlemist reoveekogumisaladeks, et tagada parem kontroll tiheasustustalade reoveekäitluse üle. Reoveekogumisala määratlemisega luuakse eeldused ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, millega tagatakse kvaliteetse joogivee kättesaadavus ja vähendatakse reostuskoormust põhjaveele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud tehnovõrkude ja -rajatiste arendamise puhul tuleb järgida teiste tehnovõrkude arengusuundi ja võimalikke trassikoridore, eeskätt teede: maanteede, raudtee(de), gaasitrassi(de), side- jt trassikoridoride planeeritavatest asukohtadest lähtudes ning jälgides alama astme planeerimisdokumente, samuti riigikaitseliste objektide arenguplaane-suundi. Maakonnaplaneering ei määratle üldjuhul trasside täpseid asukohti, need määratakse edasise planeerimistegevuse kaudu eriplaneeringuga, üldplaneeringuga või detailplaneeringutega. Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste teede, nii maanteede kui raudteede trassikoridoride aladel. Maakonnaplaneering määrab põhimõttelise uute teekoridoride vajaduse. Kokkuvõttes: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb järgida eri-, üldplaneeringuid, Lääne-Eesti veemajanduskava ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. . Anija valla üldplaneering Anija valla üldplaneering (ÜP) kehtestati.Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180. ÜP koostamise käigus lahendati üldplaneeringule pandud PlanS-st tulenevad ülesanded Anija valla kontekstis arvestades eelkõige elukeskkonna parendamise ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid. Olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga ei kavandatud. Üldplaneeringuga määrati tiheasusutusega alade piirid, kus ehitustegevus on lubatud väiksematel aladel, mujal säilib hajaasustusega ala. Anija valla ruumiliseks vajaduseks on loodushoid, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomine ning asustusstruktuuri jätkusuutlik edasiarendamine . ÜP-s on välja toodud üldpõhimõte: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise aluseks on sektorarengukava „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava . Antud eesmärke kätkeb endas ka käesolev Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava. Reoveekanalisatsioonivõrgu arendamine ÜP alusel toimub reoveekanalisatsioonivõrgu arendamine kehtestatud reoveekogumisaladel ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel. Välja on toodud järgmised perspektiivsed ühiskanalisatsioonipiirkonnad: Vikipalu küla edelaosa Võidu-, Metsaveere-, Karulaane- ja Viljakuse väikekoht; Vikipalu küla edelaosa Aavoja väikekoht ja Mooni tee; Raudoja küla Tampliniidu väikekoht; Härmakosu küla; Arava küla Arava väikekoht; Pikva küla Pikaveski väikekoht; Kaunissaare küla endine aiandusühistu piirkond; Pikva küla Kopra väikekoht; Kaunissaare küla Padriku väikekoht. Reoveekäitluse lahendamine reoveekogumisaladel ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel toimub õigusaktides sätestatud korras. Kuigi ÜP määrangu kohaselt on sisuliselt tegemist tiheasustusega aladega, ei ole antud piirkonnad täna veel ametlikult tiheasustus-, vaid jätkuvalt hajaasustusalad. ÜP määratleb, et juba väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga olulisi muudatusi ei kavandata. Olemasolevad tiheasustusega alad tihenevad ja laienevad, mujal vallas säilib hajaasustus. Viimase tõttu ja ka seetõttu, et käesoleva arendamise kava lähteülesandes eelneva te piirkond ade ÜVK arendamist ei kavanda tud, me enamikku eelnevas loetletud külasid ja piirkondi ÜVK aladena ei käsitle (v.a Härmakosu, kus ÜVK on tänase seisuga teatud määral olemas). Ühisveevärgi arendamine Ühisveevärgi arendamise seisukohalt määratleb ÜP järgmist: Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning oma kvaliteedilt vastama õigusaktile, mis sätestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja. Hajaasustusega alal, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev, millega võib kaasneda keskkonnaoht. Võimalusel tuleb soodustada uute majapidamiste liitumist olemasolevate puurkaevude veehaardesse. Ka tiheasustusega alal, kus ei ole määratud reoveekogumisala, ei ole uute salvkaevude rajamine mõistlik lahendus, kuna joogiveehaarete ja kanalisatsiooniehituste kujad ei tohi kattuda ning mitmetel kinnistutel säilib sisuliselt ainsa reoveekäitluse variandina reovee kogumine kinnisesse mahutisse, mis ei ole pikemas perspektiivis majanduslikult soodsaimaks lahenduseks. Sademevee ärajuhtimine Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa ja Ülejõe külas kasutatakse sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku. Üldjoontes on linna sademevee- ja drenaaživõrk piisavalt ja loogiliselt välja arendatud vähesel osal linna territooriumil ning tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil. Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas nn Vana-Asulast on tänu sobivale reljeefile sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil. Äri- ja tööstusalade laiendamisel ja uute välja arendamisel tuleb kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse. Sademevee suublasse juhtimisel on oluline puhverdada sademevee löökkoormust sademeveekanalisatsioonile ja suubla reostusohtu. Kõvakattega pindadelt valinguvihmadega kogunevat sademevett ei tohi puhastamata suublasse juhtida, kuna sageli on sellise sademevee naftasaaduste ja heljumi kontsentratsioon seadusega lubatust kõrgem. Õli-bensiini- ja liivapüüdurid ja annusmahutid võimaldavad pikendada sademevee viibeaega ja saavutada nõuetele vastav puhastusaste. Tuletõrje veevarustus Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning ringipööramise võimalust. Enne veevõtukohtade lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga. Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse kas hüdrandi, mahuti, tehisveekogu või loodusliku veevõtukoha baasil. Tiheasustusega alal tuleb ühisveevärk üldjuhul rajada/ja või rekonstrueerida koos tuletõrjehüdrandiga. Piirkondades, kus tuletõrje veevarustust ei saa lahendada hüdrantide baasil, tuleb ette näha alternatiivsed lahendused. Anija valla detailplaneeringud Järgnevas tabelis k äsitleme aastatel 20 20 -202 5 kehtestatud detailplaneeri n guid (edaspidi DP). Algatatud, kui d vastu võtmata detailplaneeringud peavad arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, sealhulgas käesoleva arendamise kavaga. Vastu võetud , kuid kehtestamata detailplaneeringuid 2025. a märtsi sei s uga ei ole. Tabelis ei ole välja toodud hajaasustusega seotud detailplaneeringuid, nt Vetla küla Soesauna Turismitalu DP. Tabel STYLEREF 1 \s 2 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Ülevaade Anija vallas aastatel 20 20 -202 5 kehtes t atud ja ÜVK piirkondi puudutavatest detailplaneeri n gu test DP nimi ja kehtestamise aeg Asukoht Planeeri n gu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimuste l e, m 3 /d 2024 Aegviidu alevi Väljaotsa maaüksuse detailplaneering , Ruum ja Maastik OÜ, 2024 Aegviidu alev Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: - Väljaotsa katastriüksuse jagamine kümneks elamumaa ja kolmeks transpordimaa ning kaheks maatulundusmaa krundiks; - moodustatud kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine; - moodustatud elamumaa krundile ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks; - heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine Lubatud summaarne veevõtu kogus ühenduspunkti kaudu on kuni 5 m 3 /d 2022 Kehra linna Mulla tn 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering , Hea Arhitektuuribüroo OÜ, 2022 Kehra linn Planeeritava ala suurus ligikaudu 3,5 ha. Planeeringuga lahendati 8 elamumaa krunti ja haljasala maa. Juurdepääsud lahendati olemasolevatelt Mulla ja C.R. Jakobsoni tänavatelt, tehnovarustus on ette nähtud liita Mulla ja C.R. Jakobsoni tänaval paiknevate trassidega. Elanike ettepanekul jäeti ligikaudu pool planeeringualast haljasala maaks, mida saavad kohalikud elanikud kasutada kogukonna tegevusteks ja läbipääsuks. . Kinnistu saab vee lähedal asuvast veetrassist. Liitumiseks võtta ehitusprojekti käigus kohalikust vee-ettevõttest tehnilised tingimused. Liitumiseks kanalisatsioonivõrguga võtta ehitusprojekti käigus kohaliku võrguvaldaja käest tehnilised tingimused. 2021 Kehra linna Tuleviku tn 19a, 19b, 21a ja 25 maaüksuste detailplaneering, Klotoid OÜ, 2021 Kehra linn Kehra linna tuleviku tn 19 a, 19 b, 21 a ja 25 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga on lahendatud 9 ehitusõigusega krunti, neist 7 elamumaa ning kaks äri- ja elamumaa krunti. Juurdepääs on lahendatud Rainise tänava pikendusena ja ühiste tupikteedena. Kõik tehnovõrgud on lahendatud ühisvõrkude baasil. Tehnovõrgud on lahendatud ühisvõrkude baasil. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on minimaalsed. Aegviidu alevi Kõrtsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestati Anija Vallavalitsuse 16.11.2021 korraldusega nr 2-3/594, koostaja: Klotoid OÜ, 2021 Aegviidu alev Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Aegviidu alevi lõunaosa Kõrtsi kinnistu üheksaks elamukrundiks ja juurdepääsuteeks. Juurdepääs maaüksusele on Turu, Toominga ja Soo tänava kaudu. Ühe elamukrundi arvutuslik veetarbimine on ca 0,5 m 3 ööpäevas, kokku seega 4,5 m 3 /d Aegviidu Jõe tn 19 detailplaneering elamu rajamiseks, kehtestatud Anija Vallavalitsuse 25.05.2021 korraldusega nr 2-3/242, koostaja: Hea Arhitektuuribüroo OÜ, 2020 Aegviidu alev Detailplaneeringuga lahendati ühe elamu ja selle abihoonete hoonestusala ning ehitusõigus. Samuti lahendati vajalik juurdepääs Jõe tänavalt, krundisisene parkimine ja tehnovarustus ühisvõrkudest.. Aegviidu alevi Piibe mnt 8 detailplaneering kaupluse rajamiseks , kehtestati Anija Vallavalitsuse 18.05.2021 korraldusega nr 2-3/229, koostaja: OÜ Etik Projekt, 2020 Aegviidu alev Detailplaneeringu eesmärgiks oli põhimõttelise lahenduse loomine kauplusehoone lammutamiseks ja uue rajamiseks. Kinnistu on liidetud ÜVK-ga ja on sõlmitud liitumisleping VL-549/2020 ja müügileping VM549/2020. Planeeringuga liitumispunktide asukohta ei muudeta. Aegviidu alevi Laoplatsi maaüksuse detailplaneering päikespargi rajamiseks, kehtestati Anija Vallavalitsuse 13.05.2021 korraldusega nr 2-3/221, koostaja: Joonest OÜ, 2020 Aegviidu alev Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli päikeseenergia tootmispargi rajamine, mille võimsus on ligikaudu 1,5 MW. Planeeringuala jääb Anija valla üldplaneeringuga määratud äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alale. 2020 Kehra linna Aia tn 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestati Anija Vallavalitsuse 22.09.2020 korraldusega nr 2-3/365, koostaja: Kujundaja OÜ, 2020 Kehra linn Detailplaneeringu eesmärk oli kinnisvaraturu nõudlusele vastava ja Kehra linna olemasoleva avaliku ruumiga sobituvate elamukruntide, haljastuse jm planeerimine ning planeeritavatele kruntidele kavandatavate elamute (nt ridaelamu, kahe korteriga elamu, üksikelamu) ehitusprojektide koostamise tingimuste ja muude tingimuste (nt tehnovõrkude võimaliku asukoha) määramine. Detailplaneering arvestab piirkonnas olemasoleva tehnovõrkude lahendustega. Detailplaneering määratleb planeeringuala teenindavate tehnovõrkude põhimõttelised lahendused. Pärast detailplaneeringu kehtestamist koostatakse planeeringuala teenindavate tehnovõrkude ehitusprojektid tööprojekti staadiumis, milles antakse tehnovõrkude täpsed asukohad ja tehnilised näitajad Aegviidu alevi Telliskivi tn 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestati Anija Vallavalitsuse 14.09.2020 korraldusega nr 2-3/358 Aegviidu alev Detailplaneeringuga planeeriti olemasoleva puidu töötlemise hoone laiendamisega seotud ehitusõigus, tehnorajatised ja juurdepääsud. Tselluloosi 2 ja Anija mnt 17 detailplaneering, kehtestati Anija Vallavalitsuse 09.06.2020 korraldusega nr 2-3/200 Kehra linn Planeeringuga kavandati tootmistegevuse laiendamiseks vajalik ehitusõigus ja sellega kaasnevad rajatised. Kavandati uus mahasõit Anija maanteelt ja suuremad parkimisalad sissepääsude juurde. Planeeringuga käsitleti tootmisega kaasnevat keskkonnamõju, mis planeeringust kinnipidamisel ei ületa piirväärtusi. Planeeritava ala veevärk ühendatakse ühisveevärgiga Tisleri tn lõpus liitumispunktid ÜVK). Liitumispunkt kinnistu veevärgiga rajada kinnistu piirile. Lubatud summaarne veevõtu kogus liitumispunktide kaudu väljastatakse projekteerimise käigus. Vee rõhk liitumispunktis 3,5 – 4,0 bar Anija valla arengukava Anija valla arengukava aastateks 20 23 -20 28 on vastu võe tud Anija Vallavolikogu 24.10.2024 määrusega nr 63 Arengukava esitatud info ÜVK kohta on esitatud järgnevalt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) rajamine on lõpetatud Kehra linnas, Voose, Lilli, Alavere, Lehtmetsa, Anija ja Ülejõe külades. Aegviidu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine on toimunud vastavalt arengukavale. Reoveepuhastid on olemas Kehras (teenindab ka Lehtmetsa ja Ülejõe küla), Aegviidus, Alaveres, Lillis ja Anijal. Kehra linna ÜVK rajamisega on tekkinud sadevee ärajuhtimise probleem, sest seni reoveekanalisatsiooni juhitud sadeveel ei ole enam teatud piirkondades lõppväljundit. Kogu valla territooriumil on probleemiks sadeveekraavid, mis mitmel pool puuduvad või on väga halvas olukorras, tekitades üleujutusi elamute piirkondades ja kahjustades teid. Ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamine toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Arengukava eesmärgid ja ette nähtavad tegevused ÜVK osas on järgmised : Strateegiline eesmärk 1: ÜVK arengukava rakendamine Meede 1: ÜVK rakendamine Tegevused: ÜVK arengukava täitmine. Teavitustöö ÜVK liitumise tingimustest ja sellega kaasnevast kasust elanikele. Süsteemne liitumise kohustuse täitmise kontrollimine ja meetmete rakendamine. Strateegiline eesmärk 2: sademevee ärajuhtimise lahenduste projekteerimine ja väljaehitamine Meede 1: Kehra linna sademevee kanalisatsioon Tegevused: Kehra linna sademevee ärajuhtimise tervikliku lahenduse projekteerimine, arvestades olemasolevaid süsteeme. Kehra linna sademevee ärajuhtimise lahenduse etapiviisiline väljaehitamine. Meede 2: sademevee kraavid ja muud kuivendussüsteemid Tegevused: Hetkeolukorra kaardistamine tiheasustusaladel ja tugiteede ääres. Renoveerimis- ja hooldusplaani koostamine. Vajalike tööde sihipärane teostamine, lähtudes koostatud plaanist. Valla teede kraavide puhastamine, truupide korrastamine ja võsatõrje. 5. Säästlike sademevee süsteemide arendamine. Anija valla kohalikud ÜVK-d reguleerivad õigusaktid Anija valla ÜVK arendamist, ehitamist ja rekonstr ueerimist puudutavad põhilised õigusaktid on ( viited leitavad lin gi lt: https://anija.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/eeskirjad-ja-korrad/ Olulisemad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni puudutavad on neist: Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri , Vastu võetud Anija Vallavolikogu 21.01.2021 . a määruse ga nr 89 ; Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri , Vastu võetud Anija Vallavolikogu 18.02.2021 määrusega nr 93 ; Nimekiri ei ole lõplik. Allika d : Anija valla kodulehekülg j a Riigi Teataja Põhilised ÜVK ehitust , rekonstrueerimist ja vee käitl u st puudutavad õigusaktid on riiklikud: EhS, ÜVVKS, VeeS jt. Vee erikasutuse keskkonnaload Vee erikasutuse keskkonnaload (edaspidi Veeload , veeluba ) on kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS . Anija valla vee-ettevõtluspiirkon de s o mab tänasel päeva l , aastal 202 5 , veeluba ka ks vee-ettevõtjat , v allavolikogu poolt kinnitatud vee-ettevõtja: Raven OÜ ja Härmakosu MTÜ . Tabel STYLEREF 1 \s 2 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Nimekiri Anija valla kehtivatest veevõtu ja /või heitveesuubl a sse juhtimisega seonduvatest keskkonna lubadest Number Ettevõtte t egevuskoha aadress Objekti asukoh ad Omaja Liik Olek Kehtivuse periood Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaator, Anija valla vee-ettevõtja L.VV/324964 Sügise tn 2a, Kehra linn , Anija vald, Harju maakond Harjumaa, Anija vald, Kehra, Lehtmetsa, Alavere, Anija, Lilli ja Voose küla Osaühing Raven KL Kehtiv 01.01.2023 - 31.12.2030 L.VV/324670 Sügise tn 2a, Kehra linn , Anija vald, Harju maakond Harjumaa, Anija vald, Aegviidu alev Osaühing Raven KL Kehtiv 01.01.2023 tähtajatult L.VV/331338 Harju maakond, Anija vald, Härmakosu küla, Tammetiigi, 74412 Härmakosu küla Anija vald Harju maakond Mittetulundus-ühing Härmakosu KL Kehtiv 31.12.2020 tähtajatult Anija vallas ülejäänud erikasutajatele väljastatud veeload KL-522308 Pinered Metsatuka OÜ Ranna tee 20 puurkaev, Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Pinered Metsatuka OÜ KL Kehtiv 04.10.2024 tähtajatult L.VV/333797 Soodla veehaare-hüdrosõlm, Raudoja küla Anija vald Harjumaa 74416 Soodla veehaare-hüdrosõlm, Raudoja küla, Anija vald, Harju maakond Uus Energia OÜ KL Kehtiv 01.12.2019 - 05.10.2110 L.VV/332198 Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Tselluloosi tn 4/1, 74305 Tselluloosi tn 4, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond Kristlik Kogudus "Ühendus Kristuses" KL Kehtiv 24.04.2023 - 31.12.2030 L.VV/325577 Veski, Vetla küla, 74408 Anija vald, Harju maakond Vetla jõujaam, Vetla küla, Anija vald, Harju maakond OÜ Vetla Jõujaamad KL Kehtiv 22.10.2021 tähtajatult L.KKL.HA-217188 * Anija mnt 10, Kehra, 74305 Harju maakond Anija mnt 10, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond "Horizon" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts L.KKL.HA-217188 Kehtiv 18.12.2023 tähtajatult Allikad: keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS *Märkus: Keskkonna kompleks luba nr L.KKL.HA-217188 reguleerib järgmisi tegevusi: tööstusheide ehk kompleksluba; vee erikasutus; saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; jäätmete käitlemine Anija valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektid Anija valla põhilised varasemad investeeringuprojektid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkon da saab grupeerida põhiliselt kahest rahastamisallikast ja omafinatseeringuga rahastatud projektidena. Need on SA KIK keskkonnaprogrammi ja EL-i Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektid. SA KIK keskkonnaprogrammi projektid (KP) (loetletud ÜVK projektid vahemikus 2011-20 2 4 vastavalt ajalisele järjestusele ) (allikas KIK kodulehekülg ) varasemast hilisema poole lugedes : Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Anija küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV . Projekti nr 1330 . Rahastamise aasta: 201 1 . Töö eesmärk: Anija valla Anija küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, reserveevõtuvõimaluse ning tuletõrjevee varumahu loomine. Projektiga lahendati terviklikult küla veevarustus- ja kanaliseerimisvajadused. Tööd viidi läbi aastal 201 1-2012 . Tööde teostamist rahastas S A Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) 435 775.00 € -ga , kogumaksumus oli 551 850.00 € . Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Lilli küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine . Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV . Projekti nr : 1523 , rahastamise aasta: 2011. Töö eesmärk: Anija valla Lilli küla amortiseerunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike viimine nõuetele vastavasse tehnilisse seisundisse , elluviimise aeg 201 1 -201 2 . Projekti maksumus: 239 222.00 € , KIK-i toetussumma: 203 339 .00 € . Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Ülejõe küla ÜVK süsteemide rajamine Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 1521. Rahastamise aasta: 2011. Projekti eesmärk ja elluviidud tegevused : Kehra reoveekogumisalal Ülejõe külas puudu s ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Projekti käigus rajat i küla ÜVK süsteemid. Tööde teostamist rahastas KIK 549 704 .00 €-ga , kogumaksumus oli 646 710 .00 € Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Alavere küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 463. Rahastamise aasta: 2011. Projekti eesmärk ja elluviidud tegevused: Anija valla Alavere küla amortiseerunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike viimine nõuetele vastavasse tehnilisse seisundisse. Tööde teostamist rahastas KIK 753 448.00 €-ga , kogumaksumus oli 886 410.00 € Anija valla Kehra linna veevarustuse rajamine - Ülejõe linnaosa ÜVK süsteemide rajamine Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 1507. Rahastamise aasta: 2011. Projekti eesmärk ja elluviidud tegevused: Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Ülejõe linnaosas Kehra linna reoveekogumisalal . Tööde teostamist rahastas KIK 455 621 .00 €-ga , kogumaksumus oli 536 025 .00 € Kehra linna sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 2884. Rahastamise aasta: 2012. Projekti eesmärk: Tagada Kehra linnas sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine. Tööde teostamist rahastas KIK 226 534.00 €-ga , kogumaksumus oli 455 625.00 € Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 14932. Rahastamise aasta: 201 8 . Projekti eesmärk: Saavutada Aegviidu alevi ÜVK vastavusse jõudmine Eesti seaduste ning määruste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti.. Tööde teostamist rahastas KIK 942 111.00 €-ga , kogumaksumus oli 1 605 990.00 €. Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine Toetuse saaja: Osaühing Raven. Projekti nr RE.4.10.23-0137. Rahastamise aasta: 2023. Projekti eesmärk: Aegviidu alevi ÜVK rekonstrueerimise ning laiendamise projektiga viiakse lõpule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine terves alevis. Projektiga rajatakse Aegviidu alevi Jaama, Metsa ja Jalaka piirkonnas uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning liitumispunktid lisanduvate tarbijate teenindamiseks. Selle tulemusena saavad nii ühisveevärgi kui ka -kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse 168 inimest ning projektiga rajatakse vastavalt 69 liitumispunkti vee- ja kanalisatsiooniga liitumiseks. Projekt viiakse lõpule 2025. aastaks, osa töid on veel lõpetamisel Tööde teostamist rahasta b KIK 404 621 .00 €-ga , kogumaksumus on 810 863 .00 €. EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektid (20 07 -20 2 4 ) (allikas KIK kodulehekülg ja OÜ Raven kodulehekülg ): Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Projekti ülevaade: Nimetus: Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Projekti rahastaja: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF) Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV Taotlusvoor: 2007-2013 Projekti nr: 2.1.0101.09-0001 Rahastamise aasta : 20 08 Projekti maksumus : 7 362 760.00 € Toetuse summa: 6 258 340.00 € Projekti piirkond: Harjumaa, Anija vald , Kehra linn Veekvaliteedi kontrollikavad Vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 11 lg (1) peab joogivee käitleja koostama ja kooskõlastama Terviseametiga joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga kuu e aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga . Joogivee kontrolli käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus määratakse vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 10. OÜ Raveni poolt on koostatud ja Terviseameti poolt kinnitatud joogivee ko ntro llikava d aastateks 2023-2027 . Järgnevalt anname ülevaate proovivõtukohtadest. Proovivõtu sagedusi ning analüüsitavaid komponente käsitleme lisaks iga asula veekvalitee t i kirjeldavates peatükkides (kõiki süvakontrolli näitajaid loetlema ei hakka, kuna enamik neist sisaldu b vees alla määramispiiri ja nende ülesloetlemine ei anna olulis t infot). Anija valla asulate ( linn, alev ja külad) joogivee kontrollikava hõlmab järgmisi asukohti . Tabel STYLEREF 1 \s 2 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 Anija valla asulate joogivee kontrollikava järgsed proovivõtu asukohad Asula nimi Joogivee proovivõtukoht ja sagedus (aeg) Tavakontrolliks Süvakontrolliks Kehra linn Lasteaed "Lastetare", Keskuse tn 4, Kehra, 1 kord aastas, märts Lasteaed "Lastetare", Keskuse tn 4, Kehra, 1 kord aastas, 5 proovi 5 a jooksul; radioloogilised näitajad 1 kord 10 a jooksul Lasteaed "Lepatriinu", Kose mnt 36 /Lasteaia tee 3 Lehtmetsa, 1 kord aastas, mai Kehra reoveepuhastusjaam Vana-asula, 1 kord aastas, august Kehra Gümnaasium, Spordi tn 2 Kehra, 1 kord aastas, november Aegviidu alev Aegviidu kool, Pärna 1, Aegviidu, 2024, 2026 Aegviidu kool, Pärna 1, Aegviidu, 1 kord 10 a jooksul, viimati 2018, radioloogilised näitajad 1 kord 10 a jooksul, võetud 2015, efektiivdoos S-O veekihi puurkaevust , Aegviidu Lasteaed, Kase 10, Aegviidu, 2023, 2025, 2027 Alexela pood-kohvik, Kosenõmme 19, Aegviidu, 2023 , 2024, 2025, 2026, 2027 Alavere küla Kose mnt 5, lasteaed "Mõmmila" köök, 1 kord aastas, mai Kose mnt 5, lasteaed "Mõmmila" köök, 1 kord 10 a jooksul, viimati 2021, maikuus; radioloogilised näitajad, 1 kord 10 a jooksul, võetud mais 2023 Anija küla Kehra tee 1, Anija küla väline veevõtukraan, 1 kord aastas Kehra tee 1, Anija küla väline veevõtukraan, 1 kord 10 a jooksul, viimati 2022, augustis; radioloogilised näitajad, 1 kord 10 a jooksul, võetud augustis 2023 Lilli küla Raadiku tee 6, Lilli küla väline veevõtukraan, 1 kord aastas Raadiku tee 6, Lilli küla väline veevõtukraan, 1 kord 10 a jooksul, viimati märts 2021; radioloogilised näitajad, 1 kord 10 a jooksul, võetud märtsis 2024 Voose küla Voose Rahvamaja, Voose küla väline veevõtukoht, 1 kord aastas 1 kord 10 a jooksul, viimati august 2021; radioloogilised näitajad, 1 kord 10 a jooksul, võetud august 2022 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest Ülevaade Anija valla reoveekogumisaladest (edaspidi RKA) ja parameetritest on antud järgnevalt. Kehr a reoveekogumisala , registrikood RKA0370069 , pindala 226.2 ha , koormus 3719 ie , kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 . RKA hõlmab Kehra linna, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla . Aegviidu reoveekogumisala, registrikood RKA0370070, pindala 87.2 ha, koormus 824 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Aegviidu alevit, Mustjõe küla, Pillapalu küla. Nikerjärve reoveekogumisala, registrikood RKA0370071, pindala 7.2 ha, koormus 68 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Aegviidu alevit. Alavere reoveekogumisala, registrikood RKA0370068, pindala 23,1 ha, koormus 463 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie . Anija, Lilli, Voose ja Härmakosu küla dele reoveekogumisalasid moodustatud ja kinnitatud ei ole . Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete torustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 4 , joonistel. Anija valla reoveepuhastite ja väljalaskude mõju maaparandussüsteemide rajatistele Järgnevalt käsitleme Anija valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite väljalaskude võimalikku mõju maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas eesvooludesse juhitavaid veeloaga lubatud ja tegelikke, 202 3 . a heitveekoguseid. Tabel STYLEREF 1 \s 2 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 4 Anija valla reoveepuhastite väljalasud ja vooluhulgad maaparandussüsteemidesse Väljalask Suubla nimetus vastavalt keskkonnaloale Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood Eesvoolu tüüp Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m 3 /a; m 3 /d Tegelik väljundvooluhulk: m 3 /a; m 3 /d aastal 202 4 Kehra linn Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud 302 798; 830 Aegviidu alev Kopli kraav Puudub maaparandussüsteemide kaardirakenduses Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud 17 487; 48 Alavere küla Vilama peakraav Vilama peakraav MS 4108800020000 / ehitis 001 Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool Pole piiratud 16 158 ; 44 Anija küla Anija oja Anija oja MS 4108770020000 / ehitis 001 Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool Pole piiratud 2620; 7,2 Lilli küla Värava kraav, mis suubub Edu kraavi Värava kraav paikneb drenaži alal, ei ole maaparandussüsteemi eesvool, kuid tema eesvoolu, Edu kraavi nimetused ja numbrid on järgmised: Edu, MS 4108350010230 / ehitis 001 Maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud 1670; 4,6 Härmakosu küla* Härmakosu kraav * (suubub Napi peakraavi) Raudoja I, MS 4108760020030 / ehitis 001 ; Napi peakraav, MS 4108760020000 / ehitis 001 Maaparandussüsteemide eesvool ; riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Pole piiratud Pole mõõdetud Sademevee olemasolevad väljalasud Kehra 1, Kose mnt piirkonna sademevesi Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud 8500 (arvutuslik) Kehra 2 Keskuse piirkonna sademevesi Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud 12 500 (arvutuslik) Kehra Põllu tn piirkonnas asuv Vorbi kollektoreesvool de200, suubub Vorbi kraavi, mis suubub omakorda Härgojja Vorbi kollektoreesvool, Vorbi, Härgoja Vorbi kollektoreesvool, MS 4108830030010 / ehitis 001; Vorbi MS 4108830030010 / ehitis 001; Härgoja MS 4108830020000 / ehitis 001 Vorbi kollektoreesvool ja kraav on maaparandussüsteemide eesvool; Härgoja on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Pole piiratud Pole teada, arvutused puuduvad Sademevee planeeritavad väljalasud Planeeritav Kehra 3, F. R. Kreutzwaldi, Silla, Kalda tn piirkonna sademevesi Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud Arvutused teostatakse projekteerimisstaadiumis Planeeritav Kehra 4, Aia-Metsa tn piirkonna sademevee väljalask Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud Arvutused teostatakse projekteerimisstaadiumis Planeeritav Kehra 5, Aiandi tn piirkonna sademevee väljalask Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Ei ole Kehra piirkonnas riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool Pole piiratud Arvutused teostatakse projekteerimisstaadiumis Planeeritav Alavere küla 1 Kose mnt 8a väljalask Alavere Alavere MS 4108800020050 / ehitise_kood : 001 Maaparandussüsteemide eesvool väljalask on planeerimisel, piirangud seatakse vajadusel projekteerimise ja ehitusloa taotluse käigus Arvutused teostatakse (vajadusel) projekteerimisstaadiumis Planeeritav Alavere küla 2 Aasamäe tee väljalask Vilama peakraav Vilama peakraav MS 4108800020000 / ehitis 001 riigi poolt korrashoitav ühiseesvool väljalask on planeerimisel, piirangud seatakse vajadusel projekteerimise ja ehitusloa taotluse käigus Arvutused teostatakse (vajadusel) projekteerimisstaadiumis *Märkus: Härmakosu reoveepuhasti heitvee väljalasule puudub vee erikasutuse keskkonnaluba Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Spectrum Kehra linna s suub ub tänase seisuga J ägala jõkke kaks linna sisest sademe vee väljalasku , mille kohta on olemas kehtiv keskkonnaluba ja toimub ka veekvalitee di seire. Jägala jõgi ei kuulu Kehra linna lävendis riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hulka. Horizon Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts (edaspidi Kehra Paberivabrik) heit vee väljalasku Jägala jõkke (Jägala_2) reguleerib keskkonna kompleks luba nr L.KKL.HA-217188 . Keskkonnaloa alusel on lubatud heit vee vooluhulk Jägala jõkke 9 500 000 m 3 /a. Tegelik vooluhulk 20 24 . a oli 5 296 032 m 3 ehk ligi poole väiksem. Kehra Paberivabrikul on keskkonnaloa alusel ka neli sademevee väljalasku. Sademevee väljalaskude vooluhulk pole loaga piiratud, kuid kehtestatud on nõuded sademevee kui heitvee kvaliteedile. Kehra Paberivabriku veekasutuse 2024. a aastaaruande põhjal vastasid peaaegu kõik väljundite heitvee ja sademevee näitajad aastal 2024 nõutele, ühe erandiga, sademevee väljalasul 2 ületas nõutavat piirmäära KHT sisaldus III kvartali sademevee proovis, olles 173 mg/l (lubatud 125 mg/l). Kokkuvõttes võib t änase seisuga deklareerida, et heitvee ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemidele on Anija vallas väheoluline. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS LÜHIÜLEVAADE Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril, piirnedes Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vallaga, Järva maakonna Järva valla ning Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga. Anija valla pindala on 533 km² ning mis on oma territooriumi suuruselt neljas vald Harjumaal. Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Territooriumist hõlmavad suure osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Valda läbib Tallinn–Tapa raudtee ning kolm olulisemat maanteed - tugimaantee: Jägala-Käravete ehk Piibe maantee; tugimaantee: Kose–Jägala maantee ning kõrvalmaantee: Lilli –Jäneda. Anija valla suurimad asustusüksused on: Kehra linn, Aegviidu alev, Lehtmetsa küla, Alavere küla ja Ülejõe küla. Neist Lehtmetsa ja Ülejõe külad on sisuliselt Kehra linnaga kokku kasvanud ja kujutavad endast selle satelliitkülasid. Anija vallas elas 01.0 1 .202 5 seisuga 6 363 inimest. Tabel STYLEREF 1 \s 3 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Tabel Anija valla asulate elanike arv Asula Elanike arv 01.0 8 .202 4 Aavere küla 8 Aegviidu alev 685 Alavere küla 344 Anija küla 120 Arava küla 49 Härmakosu küla 58 Kaunissaare küla 98 Kehra küla 33 Kehra linn 2716 Kihmla küla 25 Kuusemäe küla 32 Lehtmetsa küla 593 Lilli küla 87 Linnakse küla 62 Looküla 50 Lükati küla 54 Mustjõe küla 24 Paasiku küla 50 Parila küla 98 Partsaare küla 23 Pikva küla 101 Pillapalu küla 131 Rasivere küla 49 Raudoja küla 69 Rooküla 76 Salumetsa küla 41 Salumäe küla 69 Soodla küla 85 Uuearu küla 48 Vetla küla 61 Vikipalu küla 100 Voose küla 71 Ülejõe küla 248 Eesti Sotsiaaluuringu 2023 andmetele tuginedes on Harju maakonna keskmine ilma Tallinnata 2,41 inimest leibkonnas. Anija valla leibkonna liikme arvuks võetakse 2,41 inimest. RAHVASTIKU PROGNOOS Anija valla territooriumil elavate inimeste arv on olnud varasematel aastatel langustrendis. Alates 2018. aastast on rahvaarv aga pööranud väikese kasvu suunas. Rahvastiku püramiid alljärgneval joonisel. Tabel STYLEREF 1 \s 3 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Anija valla rahvastikupüramiid Vastavalt valla arengukavale on vallal tugev potentsiaal elanikkonna kasvuks, kuid arengukavas prognoositakse, et elanike arv vallas jääb 2024. aasta tasemele. Konsultant näeb oma prognoosides ette olenevalt asulast kas väikese elanikkonna kasvu või kahanemise. Suuri muudatusi me ette ei näe. LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME Anija valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks aluseks Anija valla ÜVK-ga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Põhja-Eesti ja Harju maakonna (ilma Tallinnata) leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2020-2023 (uuemaid andmeid Statistikaameti poolt hetkel esitatud pole. Tabel STYLEREF 1 \s 3 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2020-2023 Aasta Ühik 2020 2021 2022 2023 Harju maakond (ilma Tallinnata) EUR/kuu 964,8 1118,2 1152,4 1235,5 muutus % 16% 3% 7% Põhja-Eesti EUR/kuu 952,9 1 115,7 1 141,0 1213,0 Kogu Eesti EUR/kuu 847,7 1 001,3 1 018,0 1096,9 Andmed: Eesti Statistikaamet Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Harju maakonnas 2023. aastal ligikaudu 1235 eurot (vt eelolev tabel). Harju maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel sarnane Põhja-Eesti leibkonnaliikme sissetulekuga. Harju maakonna (ilma Tallinnata) leibkonnaliikme sissetulek on kõrgem kui Eesti keskmine leibkonnaliikme sissetulek. Harju maakonna (ilma Tallinnata) leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Harju maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi THI prognoosi aastateks 2025-2037 on konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Anija valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2025-2037 (detailsem tabel toodud peatükis Finantsanalüüs). Tabel STYLEREF 1 \s 3 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 4 Anija valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2037 Taskukohasus 2025 2026 2027 2030 2032 2037 Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust 1,0% 1,1% 1,1% 1,3% 1,3% 1,3% Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 1 350 1 393 1 425 1 515 1 576 1 740 Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja heitvee puhastamise teenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Anija vallas. Tabel STYLEREF 1 \s 3 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 5 Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Anija vallas Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Anija vallas in 6 363 Teeninduspiirkonna rahvaarv in 4688 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek eurot/kuus 1296 Veetarve elaniku kohta l/in/p 80 Tasu võetud vee eest (sisaldab käibemaksu) eurot/m 3 2,229 Heitvee ärajuhtimise tasu (sisaldab käibemaksu) eurot/m 3 3,494 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust % 1,1 Anija valla lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav . ÜVK TEENUSE KASUTAJAD Anija valla vee-ettevõtjaks on OÜ Raven alates 01.01.2023. Anija vallas osutatakse ÜVK teenust Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Lilli ja Voose külas. Eraldi toimub teenuse osutamine Härmako s u k ü las, kus vee-ettevõtjaks on MTÜ Härmakosu. OMAVALITSUSE OSALUS ÜVK ARENDAMISEL Anija valla 2024. aasta netovõlakoormus eelarves on 6,910 mln eurot ehk lubatud ülemmäärast 86%. Vastavalt 2024. aasta eelarve strateegiale plaanib Anija vald suurendada laenuportfelli aastal 2025 8,389 mln euroni ja netovõlakoormus tõuseb 60% põhitegevuse tuludest. Prognoosid näitavad, et põhitegevuse tulem võimaldab sellises ulatuses laenu võtta. Kui majandusseis halveneb ja tulem ei võimalda raha juurde laenata, siis tuleb investeeringute mahtu vähendada või kärpida põhitegevuse kulusid. ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE 01.01.2023 moodustati olemasolevast juriidilisest kehast Raven OÜ piirkondlik vee-ettevõte, mis osutab halduslepingute alusel vee- ja kanalisatsiooniteenust Anija ja Raasiku vallas. Piirkondliku vee-ettevõtte moodustamiseks ühendati olemasolev Raasiku vallale kuulunud Raven OÜ ning Anija vallale kuulunud Velko AV OÜ veeosakond koos varaga. OÜ Raven põhitegevuseks on ÜVK teenuse osutamine Raasiku ja Anija vallas. OÜ Raven 50% osadest kuulub Anija vallale ja 50% Raasiku vallale. Ettevõtet juhib üks juhatuse liige. Juhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes 4 liikmeline nõukogu. 2023. aastal oli OÜ Raven müügitulu 1,034 mln eurot. Ettevõtte tegevuskulud kokku olid 1,378 mln eurot (millest kulum 484 tuhat eurot). Allolevas tabelis on toodud OÜ Raven peamised finantsnäitajad. Tabel STYLEREF 1 \s 3 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 6 Tabel. OÜ Raven olulisemad finantsnäitajad 2022-2023 Indikaator 2023 2022 Müügikäive /euro 1 034 585 434 307 Müügikäibe kasv % 138,22 2,70 Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA) / euro 145 018 99 583 Likviidsuskordaja 3,11 3,24 Maksevalmiduse kordaja 3,11 3,24 Võlakordaja 0,05 0,09 ROA -0,02 -0,02 ROE -0,02 -0,02 Härmakosu külas osutab ühisveevärgi ja heitvee kogumise teenust MTÜ Härmakosu. MTÜ Härmakosu on loodud 1997. aastal, eesmärgiga korraldada ühisveevärgi ja heitvee kogumise ja puhastamise teenust Härmakosu külas. 2023. aastal oli MTÜ - l Härmakosu 15 liiget ja koguti 1309 eurot liikmetasusid. Põhivarade jääkmaksumus oli 2000 eurot 31.12.2023. VEE-ETTEVÕTJA OÜ RAVEN VEETEENUSTE TARIIFID Anija valla peamise vee-ettevõtja ÜVK teenuste tariifid on järgmised. Reguleeritud teenuste hinnakiri Ühik Hind €, km-ta Hind €, km-ga Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste hinnad alates 01.01.2024 Vesi m 3 1,827 2,229 Kanalisatsioon m 3 2,864 3,494 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku m 3 4,691 5,723 Konkurentsiameti otsus nr 9-3/2023-033 kuupäevaga 27.10.2023. Teenused Tehniku tunnihind (alates 01.06.2024)* tund 40,00 48,8 Survepesuauto teenus* tund 65,00 79,3 * Tellimustööde osutamisel E-R töövälisel ajal korrutatakse ühikhind 1,5-ga, L-P ja riigipühadel 2-ga ANIJA VALLA KESKKONNASEISUND GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA , HÜDROGEOLOOGIA Loodus, m aastik, pinnavormid Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Territooriumist hõlmavad suure osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Osaliselt või täielikult Anija valla territooriumil paiknevad järgmised väärtuslikud maastikud: Põhja-Kõrvemaa Osaliselt valla territooriumil. Mitmekesise pinnamoega metsade- ja sooderikas maastik, kus on esindatud vallseljakud (oosid), jääjärvedes settinud lavad ja mõhnad, sügavad sulglohud. Kogu ala iseloomustab järvede rohkus. Soodla Osaliselt valla territooriumil, hõlmates osa Soodla veehoidlast. Veehoidla kaldad on sobilikud puhkuseks. Üldplaneeringuga on väärtusliku maastiku piiri täpsustatud, arvates väärtusliku maastiku koosseisu kogu veehoidla ja selle kaldaalad Anija valla territooriumil. Kuna ala kattub kavandamisel oleva Soodla harjutusväljaga, tuleb Soodla veehoidla kaldaalade arendamisel arvestada Soodla harjutusvälja arendustega (mis on olulised sõjalise väljaõppe võimaldamiseks) ja teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Aegviidu-Nelijärve Ala iseloomustab vaheldusrikas maastik, järvede rohkus, välja arendatud matka- ja suusaradade võrgustik. Ala omab suurt puhkemajanduslikku tähtsust. Voose Osaliselt valla territooriumil. Suhteliselt hästi on säilinud ajalooline asustusstruktuur. Vooselt saab alguse ja omab siin esindusliku välisilmet pikk (kuni 50 km) Voose-Tooravere vallseljakute süsteem, mis katkematult ulatub Vooselt Sae-Paunküla kanalini. Vallseljakust eraldi paikneb imposantne Voose linnamägi. Asustuse kujunemisel on tähtis osa Jägala jõel. Kehra Kehra linn asub Põhja-Eesti lavamaal lainjal moreentasandikul. Linna idaküljel voolab kõrgete kallastega, linna piires, umbes 30 m laiune Jägala jõgi, mis kaarega eraldab muust linnast Ülejõe linnaosa, kus absoluutkõrgused ulatuvad 46-50 meetrini. Maapinna absoluutkõrgused linnas jäävad 46-54,5 m piiresse olles languga jõe suunas. Linna põhiasumist umbes kilomeetri kaugusele jäävale väikesele kuplile absoluutkõrgustega 54-54,5 m on rajatud Põrgupõhja linnaosa, põhiasumis (Vana asula, Keskuse, Uusasula) ulatuvad kõrgused 46-53 meetrini. Ehitusgeoloogilistelt tingimustelt jaguneb Kehra linn kolme piirkonda (vt joonis 3): I piirkond - linna keskosa: Lubjakivi lasub 0,5–3 m sügavusel, pinnakatteks on moreen. Ehitusgeoloogilised tingimused head. Hüdrogeoloogilised tingimused pindmise reostuse suhtes on halvad. II piirkond - valdav osa linna territooriumist: Lubjakivi lasub 3–8 m sügavusel, pinnakatteks moreen. Tehase territooriumil on kuni 7 m paksune täitekiht. Ehitusgeoloogilised tingimused head. Hüdrogeoloogilised tingimused pindmise reostuse suhtes on rahuldavad. III piirkond - kitsas ala Jägala jõe ääres: lubjakivi lasub 3-11 m sügavusel. Kohati on pinnakatteks kuni 8 m paksune täitekiht, kohati kuni 5 m paksune jääjärveliste liivade kiht või kuni 6 m paksune savipinnase kiht. Nende all lasub 0,5–5 m paksune moreenikiht. Ehitusgeoloogilised tingimused on keerulised. Hüdrogeoloogilised tingimused pindmise reostuse suhtes on rahuldavad. Allikad: Anija valla üldplaneering, Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032, OÜ Vetepere, 2021 Geoloogia, hüdrogeoloogia , põhjavee seisund ja mõju põhjaveele Anija vallas on pinnakatte all enamasti Kesk- või Ülem- Ordoviitsiumi erinevate lademete tihti savikad lubjakivi d , mis lasub enamasti 3- 8 m sügavusel maapinnast. Püsiv veehorisont on lubjakivis alates 15 -20 m sügavusel maapinnast absoluutkõrgusel 30 -40 m. Vallas esineb lokaalselt ka survelist põhjavee väljavoolu ehk allikaid . Tektooniliste rikkevööndite kohal, mille piires aluspõhi on tugevasti lõhenenud, on levinud karstiväljad ja -alad. Anija valla hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse vastavalt kivimite litoloogilisele koostisele ja filtratsiooni omadustele järgmisi aluspõhjalisi veekomplekse: Silur-Ordoviitsiumi (käsitletakse ka lihtsalt Ordoviitsiumi veekompleksina , kuna Siluri kihid Anija vallas ei avane ), Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleks . Silur-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks on maapinnalt esimene veekompleks ja selle vesi on aktiivselt kasutusel nii ühisveevärgi kui eramajapidamiste veeallikana , muuhulgas Kehra linna, Aegviidu alevi, Alavere , Voose ja Härmakosu külade ühisveevärkide veeallikana . Veek ompleksile on iseloomulik muutlik veeandvus (deebit), mis sõltub esmajärjekorras, puurkaevu rajamissügavusest, karbonaatsete kivimite savisisaldusest, lõhelisusest ja kavernoossusest. Veekompleksi vesi on vallas valdavalt surveline. Arvestades ala toitumistingimusi atmosfäärsetest sademetest ja olenevalt asukohast nõrka või keskmist looduslikku kaitstust, on vee kvaliteet S-O veekihis ohustatud reostuse poolt. Keemilise koostise järgi on vesi hüdrokarbonaane magneesium-kaltsiumiline, sügavnedes muutub veetüüp kaltsium-naatriumilis-kloriidseks. Toorvesi on kohati kõrgenenud ja ülenormatiivse rauasisaldusega, kuid reostusohu ärahoidmisel ülejäänud näitajate alusel täiesti kasutatav joogivee tootmiseks ja -allikaks. Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) veekompleks levib üle kogu Anija valla territooriumi ning leiab samuti aktiivset kasutust nii ühisveevärkides Raven OÜ poolt kui eraettevõtete poolt. Veekihi vett kasutatakse Kehra , Lilli ja Anija ühisveevärkide puurkaevudes veeallikana. Kambrium-Vendi (C-V) veekompleks levib samuti kogu valla territooriumil ja on hea veeandvusega, kuid kaevude sügavus (ed) ulatu vad juba ligikaudu 200 meetrini või üle selle . Vesi sisaldab samuti töötlemata kujul ülenormatiivset rauda, kuid muus osas on veekvaliteet hea ning kõlbulik joogiveeallikaks ja -tootmiseks. Kehra linna ühisveevärgis on üks C-V puurkaev ( puurkaev nr 2, katastri nr 1096 ) , kuid see on reservis. Kuna veevõt u vajadused saab katta madalamate (S-O ja O-C) puurkaevude veega, siis on C-V kui sügavama veekihi veekasutus lihtsalt ebaotstarbekas. Eestis ületavad C-V veekomplekside puurkaevude vee radioloogilised näitajad teinekord 24.09.2019. a määrusega nr 61 kehtestatud piirmäärasid efektiivdoosi osas. Vastavalt joogiveekvaliteedi kontrollikavades esitatud nõetele on kõigis Anija valla ühisveevärkides tellitud vähemalt viimase 10 a jooksul analüüsid radioloogiliste näitajate määramiseks . Allikad: OÜ Raven , Konsultandi varasemad andmed ja info . Mõju põhjaveele Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „ Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted , eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist . Vastavalt kirjeldatud määrusele eristatakse Anija valla territooriumil järgmisi ühisveevärgisüsteemides kasutatavaid põhjaveekihte ja nende järgi eristatakse järgmisi põhjaveekogumeid: Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum (PVK) Lääne- Eesti vesikonnas, O-Cm_Laane, PVK 4 ning Siluri-Ordoviitsiumi Harju PVK , S-O_Harju, Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi PVK 10. Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020. a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Halvas seisundis olevateks on hinnatud: Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (PVK 11) ja Kvaternaari Prangli põhjaveekogum (PVK 31). Mõlemad on halvas keemilises seisundis ja heas koguselises seisundis. Anija vallas halvas seisundis olevad põhjaveekogumid puuduvad. Ohustatuks on hinnatud 8 põhjaveekogumit: muuhulgas Anija valda puudutavatest põhjaveekogumitest keemilise seisundi tõttu Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (PVK 4). Ordoviitsiumi-Kambriumi Lääne-Eesti (PVK 4) põhjaveekogumite veetasemed on tõusnud, vähenenud on saaste jääkreostusega aladelt. Samas on suurenenud põllumajanduslik hajukoormus lämmastikväetiste ja pestitsiididega. Nagu eelnevalt kirjeldatud , on v alla põhilis t eks ühisveevarustuse veeallika te ks põhjaveekogum id 10 S-O_Harju ja 4 O-C_Laane . Põhjaveekogum 3 Kambriumi-Vendi põhjaveekogum , C-V, on küll potentsiaaalselt kasutatav ja Kehra veehaardes on ka seda veekihti avav puurkaev, nr 2, kat nr 1096, kuid antud puurkaev on reservis ja pole enam aastaid töötanud. Põhjaveeseisundit kirjeldame vastavalt Lääne -Eesti veemajanduskava 2022-2027 alapeatü kile 6.2 . Tulemused lisa tabelile 6-6 Lääne-Eesti vesikonna põhjaveekogumid ja nende seisundid jär g miselt (väljavõte tabelist ÜV V K A K tabel 4-1 ). Tabel STYLEREF 1 \s 4 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Lääne-Eesti vesikonna Anija vallas kasutada olevate põhjaveekogumite koondseisund vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava ( Keskkonnaministri 07.10.2022 a käskkiri nr 1-2/22/357: Perioodi 2022-2027 veemajanduskavade ja meetmeprogrammi kinnitamine Põhjavee-kogumi nr Põhjaveekogumi nimi Seisund VMK põhjal 20 14 Seisund VMK põhjal 20 20 Seisundi muutus 4 Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eestis Hea Hea (ohustatud) Sama 10 Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum Hea Hea Sama Allikas: Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 Siluri- Ordoviitsiumi Harju põhjavee veekogumi (PVK 10) seisund on hea ning Lääne-Eesti veemajanduskava põhjal on eesmärk aastaks 2021 saavutatud . Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eestis (PVK 4 ) on vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale 2022-2027 o hustatu d keemilise seisundi tõttu , mistõttu on põhjaveekogumi seisund võrreldes 2014. aastaga halvenenud . Aastal 2014 ei olnud veekogum ohustatud seisundis. Põhjavett ohustavaks saasteaineks on vastavalt Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusele nr 48, kloriidid . Anija valla põhjaveevarud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 2. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on maakondade kaupa 24. aprillil 2006 jõustu nud keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud Anija vallas alljärgnevalt. Eraldi on kinnitatud põhjaveevarud Anija vallale ja Kehra linnale, kuna varude arvutamise ja kinnitamise ajal oli tegemist eraldi omavalitsustega. Tabel STYLEREF 1 \s 4 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Kinnitatud põhjaveevaru Anija vallas Põhjavee - maardla Veekihi geoloogiline indeks Põhjavee - varu m 3 /d Varu kategooria 1 ja otstarve Kasutusaeg Anija vald O-C 600 P kuni 2030 Anija vald C-V 100 P kuni 2030 Kehra linn O-C 500 T 2 joogivesi kuni 2030 Kehra linn C-V 900 T 2 joogivesi kuni 2030 Märkused 1- keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord” kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P P- prognoosvaru on haldus või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel. Anija valla C-V (Kambrium-Vendi) põhjavee varudest kuulub 900 m 3 /d T 2 kategooria varu Kehra linnale ja P kategooria varu 1 00 m 3 /d on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil. C-V veehorisondist vee tarbimine ühisveevärgi puurkaevudest hetkel puudub. Samal ajal toitub näiteks Kehra linna ühisveevärk ligikaudu poole ulatuses S-O veekihi puurka e vu vee baasil. S-O veekihile vallas põhjaveevarusid kehtestatud ei ole ning k una veevõtt S-O veekihist jääb vähemalt ühisveevärgi baasil pumbatava põhja vee tasemel oluliselt alla 500 m 3 /d (kasutusel lisaks Kehra linna ühele puurkaevu le , ka Aegviidu alevis, Alavere ja Voose külade ühisveevärkide s) , ei ole S-O põhjavee varude uuring ja kehtestamine esialgu vajalik. S-O põhjaveekihi vett kasutab tarbeveena ka Kehra Paberivabrik, kuid ka antud ettevõtte olmeveetarve on suhteliselt väike (kompleksloaga lubatud 194 m 3 /d) ja tööstusveena kasutab tehas Jägala jõe vett. O-C põhjaveevarud hõlmavad Kehra linna ja Anija valla peale kokku 1100 m 3 /d, mis on valla ühisveevärgi vajadusi arvestades enam kui piisav. Kui arvestada kogu Anija valla elanike ( 6363 elanikku) perspektiivseks veetarbeks 100 liitrit elaniku kohta, on ööpäevane prognoositav veetarve terve valla elanike peale maksimaalselt ca 637 m 3 . Kuna Anija valla kinnitatud prognoosvarud on ainuüksi O-C veekihi puhul 6 00 m 3 /d ja tarbevarud T 2 : 500 m 3 /d, kokku 1100 m 3 /d ning tarbimine aastal 202 4 moodustas O-C veekihist vaid 203 m 3 /d, siis on võimalik kinnitada, et vajalik põhjavee hulk valla elanike teenindamiseks ühisveevarustussüsteemist O-C põhjaveega on kindla lt tagatud. S-O põhjaveekihist võetud veekogus moodustas nii ühisveevärgist kui Kehra Paberivabrikust aastal 2024 kokku keskmiselt 327 m 3 /d (ÜVK-süsteemist 273 m 3 /d ja Paberivabriku poolt 54 m 3 /d), mis annab samuti tunnistust, et tarbeveeks vajaminev veekogus on täielikult tagatud ning samal ajal eraldi S-O veekihile põhjaveevarusid kehtestama ei pea. Koormus põhjaveele ja jääkreostusobjektid Põhjaveekogumitele avalduvaid koormus i Anija vallas saab iseloomustada hüdraulilise koormusena veevõtu näol, reostusallikate/-kollete mõjuna põhjaveele ning hajureostusena põhiliselt põllumajanduslikust tegevusest. Viimane ei kuulu käesoleva t öö temaatikasse. Ühisveevärkide poolt avaldatav hüdrauli li ne mõju seondub peamiselt põhjaveevõtu (-haaramisega) puurkaevudest . Võrreldes aga tabelis 5.1 väljatoodud lubatud põhjaveevõtte vastavalt keskkonnaloale , eelmises alapeatükis kirjeldatud kehtestatud ja kehtestamata põhjaveevarusid ja (mõõdetud) tegelikku ööpäevast keskmist põhjaveevõttu, mis moodustab kogu valla peale vaid 530 m 3 /d Kehra Paberivabriku ja kõigi ÜVK-de ja põhjaveekogumite lõikes (eeldame, et mõõtmata tarbimine ja era tarbimine on sedavõrd väike, et ei lisa üld tarbimisse kuigivõrd suurt koormust juurde) , saab kindlalt väita , et veevõtust tingitud koormus põhj a veele on sisuliselt eba oluline. Terviklikust Anija valla põhjavee tarbimisbilansist anname ülevaate alapeatükis 5.2.2 ja lisas 2 . Vastavalt Keskkonnaportaali andmetele, Anija vallas jääkreostusobjektid puuduvad. Tervikuna on Lääne-Eesti veemajanduskavas Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi vee seisund hinnatud heaks. Kokkuvõttes: hüdrauliline koormus põhjaveele on vähe - või eba oluline, kuid põhjaveekihte tuleb jätkuvalt kaitsta, hoida korras ja järgida sanitaarkaitsealadel kehtestatud nõudeid ning jätkata nii Keskkonna- kui Terviseameti poolt nõutavat põhja- ja joogiveeseiret . Allikad: Keskkonnaportaal, Lääne-Eesti veemajanduskava, Eesti Geoloogiateenistus, 2020. PINNAVEEKOGU MI D Pinnavee osas on suur tähtsus valda läbivatel jõgedel. Anija va ld a läbib valla kõige olulisem, Jägala jõgi , mis on muuhulgas otseseks heitveesuublaks Kehra linnale (ja eraldi Paberivabriku reoveepuhastile) ning lääne os sa jääb Jõelähtme jõgi , mis läbib muuhulgas Alavere küla ja on Vilama peakraavi selle reoveepuhasti suublaks-eesvooluks . Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1481,3 km 2 , jõe pikkus on 97 km. Jõelähtme jõgi (kood: VEE1087900) on Jägala jõe lisajõgi. Jõgi on Vilamaa peakraavi kaudu eesvooluks Alavere reoveepuhastile. Ülejäänud olulised veekogud Anija vallas on Aavoja jõgi (VEE1086600), Soodla jõgi (VEE1087000), mis on lisaks Jägala jõe veevarudele, osaks Tallinna pinnaveeallikate süsteemist ja joogiveevarudest ; Tarvasjõgi (VEE1085300) ; Anija küla reoveepuhasti eesvooluks olev Anija oja (VEE1087700) ; Aegviidu piirkonnas Mustjõgi ja Jänijõgi . Jänijõgi on Kopli, Palksaare kraavide kaudu eesvooluks Aegviidu alevi reoveepuhasti heitveele. Olulisteks tehisvooluveekogudeks heitveesuublate mõttes on Härgoja, Napi peakraav, Vilama, Kopli, Värava ja Edu kraavid. Neist riiklikult ühtegi ei seirata. Lisaks jõ g e de le paiknevad vallas olulised tehisvooluveekogud: Soodla-Aavoja kanal ( VEE 1086800), Jägala-Pirita kanal ( VEE 1089205). Aegviidu alevist 1,5 – 3,5 km kagu pool paikneb seitsmest pisi-järvest (Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse järv, Sisalikujärv, Ahvenajärv ja Linajärv) koosnev Nelijärve järvestik. Nelijärve järvestik on rohketoiteline ehk eutroofne ning suvekuudel esineb rohket rohevetika vohamist. Järvede nõod on setetega tublisti täitunud ja soostunud. Siinsete järvede põhiline väärtus on puhkemajanduslik, sest nad on head vee- ja õngespordiks. Järvedesse heitvett juhtida ei tohi, sest need muutuksid kiiresti rohketoitelisteks ja hakkaksid kinni kasvama. Järgnevas tabelis käsitleme Anija valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumeid ja nende seisundit Lääne-Eesti veemajanduskava 2023. a hinnangu järgi. Tabel STYLEREF 1 \s 4 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 Anija valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumid ja nende seisund (kirjeldatud reoveepuhasti väljalasu lõigus) Veekogu nimi Valgala suurus, km 2 Ehituskeeluvöönd, m Veekaitsevöönd, m Seisund 202 3. a vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027 (Anija valla reoveepuhastite suublate lävendis Jägala jõgi*, Jägala_2 (Jägala Ambla jõest Soodla jõeni) 1481,3 50 10 Ökoloogiline seisund kesine, põhjused: kalastik, jõgede kalastiku indeks ja paisud; keemiline seisund hea (ainult (ainult PAH molluskites) ; koondseisund kesine Jõelähtme jõgi * Jõelähtme_1 (Jõelähtme lähtest Silmsi ojani) 308,7 50 10 Ökoloogiline seisund hea, keemiline seisund hea; koondseisund hea Jänijõgi * Jänijõgi_2 (Jänijõgi Jäneda Veskijärve paisust suudmeni) 190 50 10 Ökoloogiline seisund hea, keemiline seisund hindamata, koondseisund hea Märkused: * avalikult kasutatav veekogu Allikad: Veekogumite koondseisund 20 23 Keskkonnaagentuur 20 24 , Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 202 1 —203 2 Ülejäänud heitvee väljalaskude eesvooludega seonduvaid vooluveekogusid riiklikult ei seirata, mistõttu veemajanduskava hinnangus nende seisundit kajastatud ei ole. POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD Anija vallas puuduvad Keskkonnaagentuuri keskkonnaport a ali andmetel jääkreostus- ja Konsultandile teadaolevalt ka keskkonnaohu allikad. ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aren damise kava hõlmab järgmisi vee-ettevõtja Raven OÜ poolt ühisveevärgi ja /või -kanalisatsiooniteenusega opereeritavaid asulaid: Kehra linn, Aegviidu alev, Alavere, Anija, Lili ja Voose külad ning MTÜ Härmakosu poolt opereeritav Härma kosu küla. Voose külas toimib täna ainult ühisveevärk (vt joonised , li s a 4 ) . Anija valla s Raven OÜ poolt opereeritavate ÜVK- teenusega varustatud asulate tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 2 . Järgnevalt kirjeldame lühidalt suuremaid ühisveevarustuspiirkondi, pumplate st , pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname kirjelduse osades 5 . 4 - 5 . 1 0 . Järgnevas kirjelduses anname ülevaate elanike ja tarbijate arvu kohta 202 4 . a seisuga . Kehra linn 2024 . a oli Kehra ja sellega ühendatud Lehtmetsa ja Ülejõe ühisveevärgiga ühendatud 3492 inimest ehk 9 3 % elanikest . Kehra ühisveevarustussüsteemi teenindab aastal 2025 kolm puurkaevu: PK-1, Kooli tn 14, katastri nr 25706; PK-3, Kooli tn 14, katastri nr 25707 ja Lehtmetsa külas paiknev Lehtmetsa uus PK, katastri nr 1562. Kambrium-Vendi veekihti rajatud puurkaev nr 2, Kooli tn 16, katastri nr 1096 on tööst väljas ja reservis juba aastaid. Samas on puurkaev vajadusel valmis käivitamiseks ja likvideerida seda ei kavatseta. Töötavad p uurkaevud pumpavad (saavad) vett Ordoviitsium -Kambrium i (edaspidi O-C) ja Siluri-Ordoviitsiumi (edaspidi S-O) veekompleksi de st (puurkaevud nr 25706 ja 1562, O-C veekompleksist ja pk 25707, S-O veekompleksist, lähemalt tab e lis 5-1) . Aegviidu alev 2024 . a oli Aegviidu ühisveevärgiga ühendatud 601 inimest ehk 7 8 % alevi elanike arvust . Täiendav liitumisvõimalus on olemas ja luuakse 2025. a veel ligikaudu 168 - le elanik ule Aegviidu alevi, Nikerjärve ja Nelijärve asumites . Aegviidu ühisveevarustussüsteemi puurkaevudeks on alevi keskosas raudteejaamas paiknevad Raudtee ja Pärna puurkaevpumplad vastavalt numbritega 1957 ja 50198 ning alevi põhja-loodeosas paiknev uus puurkaev ( Kosenõmme-Poolemõisa pk) , katastri nr 5 9881 ) . Kõik Aegviidu alevi veehaarete puurkaevud pumpavad (saavad) vett S-O veekompleksist (lähemalt tabelis 5-1) . Alavere küla Alavere külas on ühisveevärgiga liitunud 96% küla elanikkon nast , ca 330 inimest. Küla ühisveevärk saab vee ühest külas paiknevast puur kaevust (kat. nr 1760 ), mille sügavus on 10 0 m ja mis pumpab vett Siluri -Ordoviitsiumi veekompleksist (tabel 5-1) . Anija küla Anija külas on ühisveevärgiga liitunud 75 % küla elanikkon nast , ca 90 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Anija küla puurkaevust (kat nr 925 ), mille sügavus on 70 m ja mis pumpab vett O-C veekompleksist. Lilli küla Lilli külas on ühisveevärgiga liitunud 95% küla elanik est , ca 67 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Lilli puurkaevust (kat nr 928 ), mille sügavus on 71,6 m ja mis pumpab vett O-C veekompleksist . Voose küla Voose külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 52% elanikkonnast, ca 35 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Voose küla puurkaevust (kat nr 1770), mille sügavus on 65 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist. Härmakosu küla Härmakosu külas osutab ühisveevärgi teenust MTÜ Härmakosu. Külas on täna ühisveevärgiga liitunud kõik küla keskuse elanikud, ligikaudu 40 inuimest. Küla ühisveevärk saab vee Härmakosu küla puurkaevust (kat nr 14465 ), mille sügavus on 46 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist . VE ETARBIJAD , TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST V eetarbija d , veekasutus ja teenusega varustatus Anija valla ühisveevärgi veetarbimisandmed on esitatud käesolevas arendamise kavas lisas 2. Kehra linnas (koos Lehtmetsa ja Ülejõe küladega) on ÜVK veetarbijateks elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused , kellest suurima osakaalu moodustavad Kehra Gümnaasium, Kehra linnas paiknev Anija Valla Spordikeskus, Lasteaed Lastetare, Lehtmetsa külas paiknev Lasteaed Lepatriinu ja Anija vallavalitsus. Valla suurim ettevõtte, Kehra Paberivabrik, ärinimega: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, ei kasuta ÜVK teenuseid, vaid ettevõtte siseseid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme. E ttevõttel on ka eraldi reoveepuhasti, mis oma suuruselt ja tootlikkuselt ületab linna ÜVK reoveepuhastit rohkem kui kümnekordselt . Tootmisüksusele vajaliku vee saab Paberivabrik Jägala jõest. Ettevõttel on ka oma joogiveepuurkaev S-O veekihist , kuid olmeveetarbimine on vabrikus suhteliselt tagasihoidlik (aastal 2024, 54 m 3 /d) . Teistele e raettevõtete, milleks on põhiliselt kaubandus- teen indus ettevõ t ted ja tootmisettevõtted Kehra Agro OÜ, Kehra Pagar OÜ , Kehra Ehitus OÜ jt - tarbimised on väiksemad. Linnas paikne vad Coop , Grossi OG Elektra ja Meie toiduainete kauplused , tööstuskaupade kauplus Kehra Perepood jt. Aegviidu alevi veetarbijateks on elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu Lasteaed, Aegviidu tervisespordi keskus jt. Tuntumad eraettevõtted on AS Aegviidu Puit (saematerjali tootmine), Tosmeto OÜ (jae- ja hulgikaubandus, mootorsõidukite remont), Piibe kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused Coop Aegviidu ja Meie Toidukaubad Aegviidu jt. Alavere küla veetarbijateks on elanikud , Lasteaed Mõmmila , Alavere Põhikool ja era ettevõtted, millest tuntumad on OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere Lihameister (A-Vorst OÜ) , Alavere Pood OÜ jt. Anija küla veetarbijateks on elanikud ning Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos mõisakohvikuga. Lilli küla veetarbijateks on elanikud. Külas paikneb küll Lilli Agro OÜ, kuid ettevõte asub Toominga kinnistul, keskusest eemal ja sinna pole ühisveevär k i laienda tud . Voose küla veetarbijateks on elanikud ja Voose Päikesekodu (puhkemajandus ja seminarikorraldamine) . Härmakosu küla veetarbijateks on elanikud. Külas on kiiresti arenev piirkond Härmakosu Tehnopark ( Härmakosu vkt-d 1-9 ) , kuhu täna kuuluvad autoremon ditöökoda , Haagisepere jt. Ü levaade Anija valla veekasutusest Detailsem ülevaade veevõtu ja –tarbimise seisust on toodu d lisas 2 , kus kirjeldame veebilanssi alates aastast 20 2 3 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVVK AK perioodi lõpuni: aastani 2037 . Tuleb märkida, et valla veetarbimis e perspektiiv (ja elanike arv) tugineb ligikaudsetele prognoos idele, baseerudes valla arengukaval, detailplaneerigutel ja valla üldistel arengusuundadel. Arengukavas nähakse elanike arvu tänasele tasemele jäämist, mis tähendab, et loomulik iive on negatiivne, kuid rändeiive on mõnevõrra plusspoolel elanike sisserände osas. Võimalused ettevõtluse arenguks on Anija vallas väga hea d , kuna vald paikneb kahel pool Tallinn- Tartu ja Tallinn-Narva raudteed, vallas on suhteliselt tihe ja hea maanteede võrk. Kehra linn , Aegviidu alev ja suuremad külad, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega varustatud asulad , paiknevad aastaringselt hästi sõidetavate kõvakattega maanteede ääres. Val da läbivad olulised tugimaanteed : Jägala-Käravete tee ehk Piibe maantee, Kose-Jägala tee ning kauge l ei ole Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed. Vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamisel lähtume uute liitujate ligikaudsetest arvudest ja vee ühiktarbimistest. Tarbimise l angustendents on loodetavasti viima se 10 -15 a jooksul aasta jooksul peatunud . Pigem näeme eriti madala ühiktarbimise juhtudel ette ühiktarbimise kasvu. Järgmises alapeatüki s annam e ü levaate Anija valla ühisveevärgi puurkaevude üldtehnilistest näitajatest ja veevõtust aastal 20 2 4 . ANIJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Anija valla töös olevatest ühisveevärgi puurkaev udest, sealhulgas vee erikasutuse keskkonnal ubades sisalduvad reservkaevud . Ei käsitle perspektiivituid puurkaeve (näiteks Kehra pk nr 5, kat nr 9533, mis on juba mõnda aega plaanis likvideerida) . Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Anija valla ÜVK puurkaevude (pk) tehnilised andmed (kirjeldused alapeatükkides 5.4 – 5. 1 0 , tabelis käsitletud üldjuhul vaid töötavaid ja/või vee erikasutuse keskkonnaloas olevaid puurkaeve ) ning kokkuvõte põhjaveevõtust Jrk nr Anija valla puurkaev Puurkaevu katastri nr Ehitus-aasta Veekiht Sügavus [m] Deebit [ l/s ] Staatiline veetase [m] Dünaa-miline veetase [m] Tegelik keskmine veevõtt 202 4 [m 3 /d] Lubatud veevõtt vastavalt kehtivale keskkonnaloale [m 3 /d] * 1 Kehra PK- 1 25706 2009 O-C 110 6,11 13 63 90 103 2 Kehra PK-2 1096 1961 C-V 230 8,8 53,9 /17,82** 51,1 - 250 3 Kehra PK-3 25707 2009 S-O 60 16,7 6 30 188 189 4 Lehtmetsa uus PK 1562 1986 O-C 110 2,58 18 35 100 170 5 Aegviidu, Pärna tn 1 (Pärna pk) 50198 2010 S-O 32 1 4,9 5,3 8 10 6 Aegviidu Raudtee pk 1957 19 7 1 S-O 115 7,8 11,5 64,0 14 50 7 Aegviidu Kosenõmme-Poolemõisa pk 59881 2019 S-O 102 5 7 15 22 30 8 Alavere PK 1760 1964 S-O 100 5,69 6,85 16,85 37 82 9 Anija PK (Anija uued elamud) 925 1972 O-C 70 2,95 9 25 8 11 10 Lilli PK 928 1973 O-C 71,6 3,3 4,5 20 5,1 8 11 Voose elamud PK 1770 1971 S-O 65 2,1 6,8 26,8 3,6 8 12 Härmakosu 14165 1997 S-O 46 2,78 2,5 21 8 13,70 Kokku 483,7 924,7 Sellest S-O veekihist 280,6 382,7 Sellest O-C veekihist 203,1 292 Sellest C-V veekihist 250 *Märkused : *veelubade kirjeldused vt alapeatükk 2.1.7 ja alapeatükid 5.4-5.1 1 ** 53,9 ja 51,1 m on 1961. a puurimisjärgsed andmed, 17,82 mõõdeti staatiliseks veetasemeks aastal 2013 KEHRA LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Arvestame Kehra linna ÜVK süsteemide kirjelduses nii linna kui Lehtmetsa ja Ülejõe küladega. Tänasel päeval katavad Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade veevajadus i kokku kolm ühisveevärgi puurkaevu: Kehra PK-1 Kehra PK- 3 ja Lehtmetsa uus puurkaev Kõik puurkaev pumplad on varustatud veetöötlusseadmetega . P uurkaevude tehniline iseloomustus on antud tabelis 5- 1 . Kehra puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade Kehra veehaarde (Kooli tn 14) territooriumil asub kolm puurkaevpumplat: nr 2, 1096 ja 3, 25707 asuvad pumpla territooriumil, nr 1, 25706, päis asub puurkavpumpla hoones. Puurkaevu territoorium on ümbritsetud aiaga ja tagatud on sanitaarkaitseala d : 3 0 m puurkaevudele nr 1 ja 3 ning 50 m puurkaevule nr 2. Pumplakompleks koos veetöötlusjaamaga rajati 2010. a EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti: Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine, raames. Kaks uut puukavu rajati 2009. a. Lehtmetsa puurkaev, nr 1562 on toorveetorustikuga ühendatud Kehra veetöötus- ja II-astme pumplakompleksiga. Puurkaevude vee segamiseks enne veetöötlusseadmetesse juhtimist on kasutusel segamismahuti. Pumplahoones paiknevad veetöötlusseadmed, hüdrofoor (500 l), segamismahuti vee arvestid ja proovivõtukraan id . Veetöötlusseadmed kujutavad endast paralleelsurvefiltreid raua ja mangaani eralduseks. Õhustamine toimub kompressoriga ning õhuhapnik doseeritakse torustikku mõni m enne filtrisse jõudmist. Kontaktaeg vee ja õhuhapnikuga on piisav. Hoones paikneb ka puurkaevpumpla nr 1, 25706, päis. Hoone teises sektsioonis paiknevad puhtaveereservuaarid kogumahuga 290 m 3 . Filtrite pesu toimub pesupumbaga puh ta veereservuaarist võetava vee baasil. Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumplas on kokku kolm võrgupumpa (II-astme pumpa) , mis töötavad omavahel roteerudes . II-astme pum b a d on varustatud sagedusmuunduritega, mis tagab vajaliku rõhuvahemiku linna veevõrgus. Lisaks eelnevale kolmele võrgupumbale paikneb pumplas pesuveepump. Veetöötlus- ja pumplaseadmetega ühte ruumi on paigutatud ka õhukuivati ehk niiskusregulaator. Pumpla on varustatud mobiilse varu diiselgeneraatoriga elektrikatkestuste juhuks. Kirjeldatud veetöötlus ja pumplakompleksist võrku juhitav tarbevesi katab kogu Kehra linna ning linnaga ühtses rõhutsoonis olevate Lehtmetsa ja Ülejõe külade vajadused. Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Kehra veehaarde puurkaevpumplate 1096 (vasakul) ja 25707 päisehitised Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 2 Kehra veetöötlus ja pumplahoone välisvaade (paremal katusealuses mobiilne generaator) Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 3 Kehra veetöötlus ja pumplahoone sisevaade, paarisfilter Allikad: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed, Raven OÜ ). Kehra linna veeallika ja joogiveekvaliteet Kehra linna töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallika te ks on eelnevalt kirjeldatud pumpla d nr 1, 3 ja Lehtmetsa uus puurkaevpumpla . Konsultandil on kasutada Kehra linna puurkaevude veekvaliteedi andmed aastast 202 4 ja Lehtmetsa küla puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 202 0 . Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Kehra linna puurkaevude ja joogiveek valiteedi andmei d. T abel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Kehra linna joogiveeallika te veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Kehra pk nr 1 nr 25706, 21.11.2024 Kehra pk nr 3 nr 25707, 21.11.2024 Lehtmetsa uus pk nr 1562, 20.11.2020 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 <2 15 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <0,3 0,7 8,3 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 2 4 Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Kehra pk nr 1 nr 25706, 21.11.2024 Kehra pk nr 3 nr 25707, 21.11.2024 Lehtmetsa uus pk nr 1865 4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,9 7,7 8,0 5 Ammoonium mg/l 0,50 0,24 0,23 0,34 6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 0,010 <0,010 7 Nitraat mg/l 50 <0,50 <0,50 <0,50 8 Kloriidid mg/l 250 64 27 26 9 Sulfaadid mg/l 250 4 24 6 10 Raud µg/l 200 67 32 300 11 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,6 2,6 0,96 12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,64 13 Mangaan µg/l 50 12 <3,0 10 14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 486 481 541 15 Naatrium mg/l 200 70,7 52,7 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 19 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0 0 0 Allikas: Raven OÜ Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid ÜVK puurkaevudes ületas vaid üldraua sisaldus Lehtmetsa uue puurkaevu vees, 20.11.2020, ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee kvaliteedi piirväärtuste piiresse . Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Kehra linna s. Kehra linna ja Lehtmetsa küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2023-2027. Kehra linna joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: tavakontrolliks: Kehra Lasteaedadest Lastetare ja Lepatriinu, Kehra reoveepuhasti kraanist , Kehra Gümnaasium ist – kokku neli korda aastas; süvakontrolliks: Lastea iast Lastetare , ükskord aastas, radioloogilised näitajad 1 kord 10 aasta jooksul, viimati aprillis 2020. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 Kehra linna joogiveekvaliteedi analüüsitulemused , 2024 Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Kehra Gümnaasium, 18.11.2024 Kehra reoveepuhasti, Raja põik 1, 02.08.2024 Lasteaed Lepatriinu, Kose mnt 36, Lehtmetsa küla, 16.05.2024 Lasteaed Lastetare, Keskuse tn 4, Kehra, 06.03.2024 Lasteaed Lastetare, Keskuse tn 4, Kehra , radioloogilised näitajad, 29.05.2020 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 <2 <2 <2 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0,4 <0,3 <0,3 <1 3 Lõhn Lahjen-dusaste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 1 2 1 4 Maitse Lahjen-dusaste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 1 2 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 7,8 8 7,5 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 8 Nitraat mg/l 50 <0,5 9 Kloriidid mg/l 250 53 10 Sulfaadid mg/l 250 13 11 Raud µg/l 200 10 <30 <30 <12 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 0,96 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2 14 Mangaan µg/l 50 3,1 <10 <10 <3 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 446 441 469 412 16 Naatrium mg/l 200 63,3 17 Boor mg/l 1,0 0,98 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 21 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0 4 15 <3 22 Efektiivdoos mSv/a 0.10 0,03 23 Ra-226 efektiivdoos mSv/a mSv/a 0,058 24 Ra-228 efektiivdoos mSv/a mSv/a 0,036 Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Väljatoodud j oogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad kõik määruse nr 61 nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsi näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri. Kehra veevõrk ja selle seisund Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade veevõrk hõlmab ühtse rõhutsooni. Lehtmetsa puurkaevust 1562 suundub eraldi toorveetorustik Kehra linna veetöötlusjaama ja II-astme pumplakompleksi , mille kaudu tagatakse vee pumpamine ja vajalik rõhk kogu eelkirjeldatud survetsoonis . Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade ühise veetorustiku kogupikkus on 23 805 m . Viimane veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine Kehra linnas ja Lehtmetsa külas toimus aastatel 2009-2011 . P rojekti „ Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine “ raames, mille käigus rajati ja rekonstrueeriti suurem osa tänasest Kehra linna ja Lehtmetsa veetorustik ust. Ülejõe külla rajati ühisveevärk KIK Projekti: „Anija valla Kehra linna veevarustuse rajamine - Ülejõe linnaosa ÜVK süsteemide rajamine“, raames aastatel 2012-2013. Eelnevast tulenevalt on Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade veevõrgu vanus 12-16 aastat. Vanemat veetorustikku on väga vähe. T orustiku materjali st moodustab 95 -96 % PE. Torustiku läbimõõdud varieeruvad de32 kuni de1 6 0. Peamagistraalid on rajatud de110 ja de160 läbimõõdus veetorustikest. Linna peatorustikud on peaaegu täies ulatuses uued ja heas seisundis. P erspektiivis vajab linna veevõrk vähesel määral rekonstrueerimist ( investeeringukava, lisa 3, torusti k u asukohad vt lisa 4 ) . Allika d : Raven OÜ edastatud projektid, teostusjoonised ja detailplaneeringud , Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt . Kehra linna tuletõrjeveevarustus Kehra linna ning Lehtmetsa ja Ülejõe külade elamupiirkondade tuletõrjeveevarustus on praktiliselt täielikult lahendatud hüdrantide baasil. Kõik hüdrandid on uued ja paigaldatud 2010.–2012. aastatel. Hüdrantide asukohad kooskõlastati projekteerimise käigus Päästeametiga ja need on näidatud lisas 4 toodud joonistel. Varuvariandiks on tuletõrjevee võtmise võimalus Jägala jõest. Linnas ja naaberkülade s paikneb täna kokku 65 tuletõrjehüdranti. Normatiivne tulekustutuse veevajadus Kehras ja lähiümbruse veevarustussüsteemis on intensiivsusega 15 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrantide veevarustuse tagab Kehra linna kaheastmeline veetöötlusjaam arvestusliku vooluhulgaga Q = 45 m 3 /h, tulekahju ajal koos tuletõrjevee pumbaga kuni 108 m 3 / h . Veetöötlusjaama veemahuti on kaheosaline ja kogumahuga 290 m 3 , milles tulekustutuse puutumatu varu on 162 m 3 . Torustiku rajamisel paigaldati uued hüdrandid ja torustike rekonstrueerimisel vahetati olemasolevad hüdrandid uute vastu. Kõigile rajatud ja rekonstrueeritud torustikele on paigaldatud vajalik arv tuletõrjehüdrante vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012, A1:2013. Allika d : Raven OÜ info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt , Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032, Vetepere OÜ, 2021 AEGVIIDU ALEVI ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Tänasel päeval katavad Aegviidu alevi veevajadust kolm ühisveevärgi puurkaevu: Raudtee puurkaev , Pärna puurkaev (edaspidi PK) , mis paiknevad Aegviidu alevi keskel raudteejaama vahetus läheduses ning Kosenõmme-Poolemõisa puurkaev . Tinglikult kahe eraldi süsteemi – keskalevi ja Kosenõmme-Poolemõisa r õhutsooni d on tegelikkuses ühendatud ning kaetavad mõlema alevi osa puurkaevudest. Käesoleval , 2025. aastal valmiv Nikerjärve piirkonna veevarusussüsteem moodustab eraldi rõhutsooni, kui Raudtee ja Pärna veehaarde-veevarustuspumpla baasil vett saava piirkonna ette lisatakse täiendav survetõstepu m pla ehk II I astme pumpla. Mõlema d puurkaev - pumpla piirkonnad: Keskalevi ja Kosenõmme-Poolemõisa on varustatud veetöötlusseadmetega . Aegviidu alevi puurkaevude tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1. Aegviidu alevis on ÜVK töid teostatud kokku viies etapis, neist kaks viimast KIK keskkonnaprogrammi Projektide: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine, 2018. ja 2023. a rahastatud voorude raames. Aegviidu alevi puurkaevu de ja pumplarajatiste ülevaade Keskasula puurkaevpumplad ja veetöötlusjaam Suhteliselt Aegviidu alevi keskel, raudteejaama vahetus läheduses paikneb kaks puurkaevpumplat: Raudtee nr 1957 ja Pärna, nr 50198 Raudtee puurkaevu päis paikneb pumpla ja veetööt lus jaama hoones, Pär n a puurkaevu päisehitis üle Piibe maan tee viimase ja Pärna tn nurgal asuval Pär na tn 1 kinnistul. Pärna pk päisehitis on rajatud muldkehasse. Mõlemad puurkaevud on rajatud S-O veekihti, täpsemad andmed on esitatud tabelis 5-1. Puurkaevu territoorium on ümbritsetud aiaga ja tagatud on sanitaarkaitseala: 3 0 m . Piirdeaed ümbritse b sanitaarkaitsevööndit osaliselt . Raudtee puurkaevu päisehitis paikneb aastate l 2018-2019 rajatud veetöötlusjaama ja II astme pumplahoones. Töid teostati varem kirjeldatud Projekti: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine, 2018. a rahastatud vooru raames. Veetöötlus toimub põhjavee filtrieelse aeratsiooni ja tekkinud kolloidse hägu filtreerimisega. Veetöötlusfiltreid on Raudtee-Pärna veetöötlusjaamas üks. Mark: EURA IRA 80, Q=60 m 3 /d. II- a stme pumpasid on kolm , mis kõik on varustatud sagedusmuunduritega. Veereservuaaride kogumaht on 1 0 0 m 3 (2x 50 m 3 ) . Filtrite pesuvesi saadakse puhtaveereservuaarist võrgupumbaga ja peale filtri pesu juhitakse tarbitud uhtevesi ühiskanalisatsiooni. Veetöötlus- ja pumbajaama kaugjälgimine ja -juhtimine toimub läbi n-ö veebipõhise Scada, millel puudub kindel koduarvuti ning pumpla seisund on jälgitav live´is äpiga. Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 4 Aegviidu Raudtee-Pärna (Keskalevi) pumplahoone välisilme, pumplas paikneb Raudtee pk päis Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 5 Pärna tn puurkaevpumpla päise muldkeha Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 6 Aegviidu Raudtee-Pärna (Keskalevi) pumplahoone sisevaade, vasakul kvartsliivfilter, paremal II-astme pumbad Kirjeldatud Keskalevi pumplakompleks varustatakse varugeneraatoriga 2025. a. Kosenõmme-Poolemõisa puurkavpumpla ja veetöötlusjaam Kosenõmme-Poolemõisa veetöötlus- ja survepumplakompleks baseerub uuel (puuritud 2019. a) puurkaevpumplal nr 59881.Puurkaevude andmed vt tabel 5-1. Kosenõmme-Poolemõisa veetöötlus tehnoloogia koosneb vee aeratsioonist ja filtreerimisest kahe paralleelse filtri baasil . Aereerimine toimub kompressoriga. Filtrite pesu toimub eraldi pesupumbaga puh ta veereservuaarist võetava vee baasil. Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Vesi juhitakse veevõrku II astme ehk survetõstepumpadega (3 komplekti) , mis on varustatud sagedusmuunduriga. Pumplas on loomulik ventilatsioon. Õhuniiskust reguleeritakse sorbtsioonkuivatiga. Küte toimub elektriradiaatoriga. Puurkaevu päis asub pumplahoone tagaküljel . Pumpla on varustatud puhtaveereservuaariga, 2x50 m 3 . P umplas asuvat 500 l membraanhüdrofoori üldjuhul ei kasutata, kuna võrgupumpade tööd juhivad sagedusmuundurid, seade on reservis ning vajadusel võimeline käivituma alevi sse antava vee rõhu reguleerimiseks. Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 7 Aegviidu Kosenõmme ja Poolemõisa pumpla ja VTJ välisilme Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 8 Aegviidu Kosenõmme ja Poolemõisa pumpla ja VTJ sisevaade, keskel kolm II astme pumpa ja pesupump, paremal näha ühte paarisfiltritest Allikad: Raven OÜ, Konsultandi kohapealne vaatlus Alevis asub ka Kase reservpuurkaevpumpla, kuid seda pole enam aastaid kasutatud. Aegviidu veeallika ja joogiveekvaliteet Aegviidu alevi töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on eelnevalt kirjeldatud Raudtee, Pärna ja Kosenõmme-Poolemõisa puurkaevpumplad . Konsultandil on kasutada Aegviidu alevi Pärna puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2024 ning ülejäänud Aegviidu puurkaevude andmed vastavalt Raudtee pk, 2018 ning Kosenõmme ja Poolemõisa pk, aastast 2019 . Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Aegviidu alevi puurkaevude ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 4 Aegviidu alevi joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Aegviidu Raudtee pk nr 1957 , 26.10.2018 Aegviidu, Pärna pk, nr 50198, 18.11.2024 Kosenõmme-Poolemõisa pk nr 59881 1562, 23.07.2019 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 9 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0,4 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 8 4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,4 7,3 5 Ammoonium mg/l 0,50 0,25 0,08 0,09 6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 <0,010 <0,01 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 <0,50 <0,45 8 Kloriidid mg/l 250 16 25 14 9 Sulfaadid mg/l 250 17 55 19 10 Raud µg/l 200 140 370 360 11 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,6 1,9 1,4 12 Fluoriidid mg/l 1,5 1,25 0,33 13 Mangaan µg/l 50 <5 31 6,2 14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 512 15 Naatrium mg/l 200 16,4 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 19 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 6 0 8 Allikas: Raven OÜ Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid ÜVK puurkaevudes ületas id üldraua sisaldus ed Pärna ja Kosenõmme-Poolemõisa puurkaevu de vees, ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee kvaliteedi piirväärtuste järgi normi piiresse. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Aegviidu alevis. Aegviidu alevi joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2023-2027. Aegviidu alevi joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: tavakontrolliks: Aegviidu Koolist, Aegviidu lasteaiast ja Alexela pood-kohvikust – eri aastatel, kuid kokku neli korda nelja aasta jooksul ; süvakontrolliks: Aegviidu Koolist , üks kord 10 a jooksul (viimati 2018) , radioloogilised näitajad 1 kord 10 aasta jooksul, viimati aprillis 20 15 . Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 5 Aegviidu alevi joogiveekvaliteedi analüüsitulemused 2024 ja süvaanalüüsi tulemused 2018 Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Aegviidu Kool, 18.09.2024 Aegviidu Kool, 28.10.2024 Aegviidu VTJ-2, 18.11.2024 / 16.10.2024 Aegviidu VTJ-1, 18.11.2024 / 16.10.2024 / 25.09.2024 Aegviidu Kool, 26.09.2018 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 3 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <0,3 <1 3 Lõhn Lahjen-dusaste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 1 4 Maitse Lahjen-dusaste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,5 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 0,01 8 Nitraat mg/l 50 0,45 9 Kloriidid mg/l 250 20 10 Sulfaadid mg/l 250 31 11 Raud µg/l 200 34 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,1 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,66 14 Mangaan µg/l 50 2 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 428 504 16 Naatrium mg/l 200 23,6 17 Boor mg/l 1,0 0,56 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 3 0 0 / 2 0 / 1 / 8 0 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 / 0 0 / 0 / 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 / 0 0 / 0 / 0 0 21 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 52 238 218 /115 92 / - / 105 27 Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Punasega tähistatud ülenormatiivsed näitajad Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad ametlikult kõik määruse nr 61 nõuetele , kuid nagu eelnenud tabelist näha, oli 2024. a probleemiks ülenormatiivne koliindeksi näitaja ning seda mõlemas veetöötlusjaamas ja ka Aegviidu Kooli kraani vee s . Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri. Radioloogilisi näitajaid Konsultandil leida ei õnnestunud, kuid suure tõenäosusega S-O veekihis on need ka normi piires. Ülenormatiivset efektiivdoosi esineb peaasjalikult vaid C-V veekihi vees. Aegviidu veevõrk ja selle seisund Aegviidu alevi keskasula (Raudtee ja Pärna puurkaevpumplate ja II astme pumpla teeninduspiirkond) ning Kosenõmme ja Poolemõisa teeninduspiirkond moodustavad tegelikkuses ühtse rõhutsooni, mis tähendab, et kumbagi alevi osa on võimalik veega varustada mõlemast II astme pumplast. Eraldi rõhupiirkonna moodustab edaspidi 2025. a valmiv Nikerjärve piirkonna veevõrk, mis toitub Raudtee ja Pärna pumplatest, kuid vahele lisatakse kolmanda astme ehk survetõstepumpla. Aegviidu alevi veetorustiku kogupikkus on tänase, aprilli 2025 seisuga 15 180 m . Hetkel on käimas Projekti: „Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine“ realiseerimine. Projekt sai rahastamisotsuse 2023. a ning jätkub veel 2025. a, mille käigus rajatakse veetorustik eelnevalt kirjeldatud Nikerjärve piirkonda. Rajatava torustiku pikkus on 2615 ning peale Projekti lõplikku realiseerimist saab Aegviidu alevi veevõrgu pikkus olema: 17 795 m. Alevi veevõrku on arendatud kokku viies etapis alates aastast 2009 kuni tänaseni, 2025 aastani. Alates 2009. a teostatud töödest on välja ehitatud kokku 12 120 m, seega ligikaudu 80% alevi torustiku kogupikkusest. Vanem alevi veevõrk, ligikaudu 3 km , paikneb alevi keskosas ja sellega olid enne 2009. a varustatud 36 elamut, 8 ettevõtet. Eelnevast tulenevalt on Aegviidu alevi veevõrgu vanus 80% ulatuses sisuliselt 0-15 a aastat . Vanema, 3000 m torustiku vanuse ja seisundi kohta täpsemaid andmeid pole, kuid otseselt avariiliste torustike kohta info samuti puudub . Torustiku materjalist moodustab 80 % PE. Torustiku läbimõõdud varieeruvad de32 kuni de1 1 0. Peamagistraalid on rajatud de110 läbimõõdus veetorustikest. Alevi peatorustikud on peaaegu täies ulatuses uued ja heas seisundis. Pikaajalises pe rspektiivis nähakse ette alevi veevõr g u laiendamist koos Nelijärve-Urbukse reoveekogumisala moodustamise, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega sinna ning Nelijärve reoveepuhasti rekonstrueerimisega ( vt investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: Raven OÜ edastatud projektid, teostusjoonised ja detailplaneeringud, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt. Aegviidu alevi tuletõrjeveevarustus Aegviidu alevi koos Keskasula, Kosenõmme ja Poolemõisa piirkonnaga tuletõrjeveevarustus on lahendatud hüdrantide ja veevõtukohtade baasil. Tuletõrjehüdrante on kokku 28. Kõik hüdrandid on uued - paigaldatud 20 09 .–20 24 . aastatel. Hüdrantide asukohad on näidatud lisas 4 toodud joonistel. Kaks spetsiaalselt selleks loodud tuletõrjeveevõtukohta paiknevad Jõhvika ja Jalaka tänavatel. Varuvariandiks on tuletõrjevee võtmise võimalus looduslike veekogude, jõgede ja järvede, kasutamisel. Tuletõrjevett saadakse Uueveski sillalt, Mustjõe sillalt Basseini tänaval, Mustjõest AS Aegviidu Puit juures. Tuletõrje veevõtukoht Kosenõmmel, AS Aegviidu Puit territooriumil on ettevõtte hüdrandid ja lisaks lao väravast ~ 200 m piki metsateed Mustjõe äärde, kus on kasutuses kuiv hüdrant. Tuletõrjevett saab võtta ka Uueveskil Jänijõest, kuid nii Mustjõgi kui Jänijõgi võivad kuival ajal tuletõrjujad kuivale jätta. Tuletõrjevett on võimalik võtta Piibe maantee äärsetest Nikerjärvest, Vahejärvest, Urbukse järve ääres paiknevast kaldakaevust ja Purgatsi järvest. Hüdrantide veevarustuse taga vad Aegviidu alevi kaheastmeli s e d veetöötlusjaam ad Raudtee ja Pärna ning Kosenõmme ja Poolemõisa piirkondades. Kummagi jaama juures on ka 100 m 3 mahuga (2x50 m 3 ) veereservuaarid, kokku: 200 m 3 . Torustiku rajamisel Aegviitu paigaldati uued hüdrandid. Kõigile rajatud torustikele on paigaldatud vajalik arv tuletõrjehüdrante vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012, A1:2013. Allikad: Raven OÜ info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt, Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032, Vetepere OÜ, 2021 . ALAVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Alavere küla ühisveevärgiga oli aastal 202 4 liitun ud 96% küla elanikkon nast , ca 330-331 inimest . Küla veetarbijateks on elanikud ja juriidilised isikud. Viimastest on olulise mad Lasteaed Mõmmila , Alavere Põhikool, OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere Lihameister (A-Vorst OÜ), Alavere Pood OÜ . Küla ühis veevärgiga varustav puurkaev, kat nr 1 760 asub küla põhjaosas ( tehniline info vt tabel 5- 1 ). Alavere puurkaevu- , VTJ ja pumplarajatiste ülevaade Alavere küla ÜVK tarbijaid varustab Siluri -Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi rajatud puurkaev, mille sügavus on 10 0 m. Puurkaevu katastri nr on 1760 ning see on rajatud 196 4 . a . Puurkaevpumpla renoveeriti KIK Projekti: Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Alavere küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine, raames. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Alavere puurkaevpumpla on üheastmeline. Puurkaevu süvaveepumba tööd juhib sagedusmuundur. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024 , on esitatud tabelis 5-1. Puurkaevu territoorium i ümber puudub piirdeaed , kuid tagatud on sanitaarkaitseala: 50 m. Hoone renoveeriti ja sinna paigaldat i veetöötlus -, uued elektri- ja automaatikaseadmed aastal 2012 . Hoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga . Pumplahoones paiknevad lisaks veetöötlusseadme tele , aeratsioonikompressor, niiskuseraldi, 500 l membraanhüdrofoor, vee arvesti ja proovivõtukraanid. Küte tagatakse elektriradiaatoriga. Pumpla on üheastmeline ja seetõttu puudub(vad) süsteemis puhtaveereservuaar(id). Alavere pumpla veetöötlusseadmed koosnevad kahest paralleelfilterpaagist. Filtri mark: ARS 800 Duplex. Filter tagab rauaeralduse, vee stabiliseerimise ja piisava lahustunud hapniku kohguse võrku juhitavas vees. Filtri pesu toimub puurkaevu toorvee baasil süvaveepumba rõhul. Filtrite uhtevesi juhitakse pinnasesse (imbväljakule) , olles eelnevalt läbinud kolmekambrilise septiku. Veetöötlus- ja pumplaseadmetega ühte ruumi on paigutatud ka õhukuivati. Pumpla on varustatud varugeneraatoriga. Pumpla on heas seisundis ning lähiperspektiivis renoveerimist ega remonti ei vaja . Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 9 Alavere küla puurkaevpumpla välis- ja sisevaade Alavere küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet Alavere küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Alavere puurkaevpumpla nr 1760 . Alavere küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 202 3 -202 7 . Konsultandil on kasutada Alavere küla puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 20 20 . Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Alavere joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: tavakontrollil: Kose mnt 5, lasteaed "Mõmmila" köök üks kord aastas; süvakontrollil: Kose mnt 5, lasteaed "Mõmmila" köök üks kord 10 aasta jooksul (eelmine kord mai 2021 ). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Alavere puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 6 Alavere puurkaevu nr 1760 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Alavere pk nr 1760 , 26.08.2020 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 3 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <1,0 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,09 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 8 Nitraat mg/l 50 <0,5 9 Kloriidid mg/l 250 36 10 Sulfaadid mg/l 250 6 11 Raud µg/l 200 105 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 2,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,4 14 Mangaan µg/l 50 <5 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 499 16 Naatrium mg/l 200 36,7 17 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 20 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta <3 Allikas: Raven OÜ Alavere puurkaevu vees vasta si d toodud näitajate alusel joogiveenõuetele kõik mõõdetud komponendid . Järgnevalt käsitleme Alavere joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 7 Alavere küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Alavere Lasteaed Mõmmila 16.05.2024 , tavaanalüüs Alavere Lasteaed Mõmmila 25.05.2023 , radioloogilis-te näitajate analüüs Alavere Lasteaed Mõmmila 17.05.2021 , süvaanalüüs 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 <2 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <0,3 <1 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 2 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 2 5 pH 6,5≤pH≤9,5 8 7,8 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 8 Nitraat mg/l 50 0,59 9 Kloriidid mg/l 250 36 10 Sulfaadid mg/l 250 9 11 Raud µg/l 200 <30 35 12 Jääkkloor (vaba kloor) mg/l 0,5 13 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,4 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2 15 Mangaan µg/l 50 <10 3,1 16 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 416 473 17 Naatrium mg/l 200 38,2 18 Üldkaredus mg-ekv/l 19 Boor mg/l 1,0 0,189 20 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 23 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 12 <3 24 Efektiivdoos mSv/a 0.10 <0,02 Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad kõik määruse nr 61 nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri. Alavere veevõrk ja selle seisund Alavere veevõrk on rekonstrueeritud KIK Projekti: Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Alavere küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine. Raames, aastatel 2012-2013 . Alavere küla veevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2660 m. Torustikud on uued, rajatud PE (PEH ja PEM) plasttorudest . Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 20 2 1 -20 3 2 . Alavere küla tuletõrjeveevarustus Alavere külas on kolm tuletõrjeveehoidlat: kaks uut tuletõrje veehoidlat mahuga V1 = 2 x 50 m 3 ja V2 = 2 x 50 m 3 ning rekonstrueeritud üks vanem tuletõrje veehoidla V3 = 100 m 3 . 1000 m 3 paistiigile on rajatud kuiv hüdrant; . Allikad: Maa-ameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Anija valla ÜVK arendamise kava aastateks 20 2 1 -20 3 2 . ANIJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Anija külas on ühisveevärgiga liitunud 75% elanikest ehk ligikaudu 90 inimest . Anija küla veetarbijateks on elanikud ning Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos mõisakohvikuga . Küla ühisveevärk saab vee Anija puurkaevust , teise nimega Anija uute elamute puurkaevust (kat. nr 925 ), mille sügavus on 70 m ja mis pumpab vett O-C veekompleksist (vt ka tabel 5-1). Anija puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade Anija puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist (väiksem aeratsioonimahuti), kahest paralleelsest filtripaagist ja aeratsiooniks suruõhku andvast kompressorist. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning väävelvesiniku. Uhtevesi töödeldakse kolmekambrilises sept i kus ja juhitakse pinnasesse. Anija küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet Anija küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Anija uute elamute puurkaevpumpla nr 925 (O-C) . Anija küla joogivee se ireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 202 3 -202 7 . Konsultandil on lisaks kasutada Anija puurkaevuvee analüüs aastast 202 0 . Anija joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: tavakontrolli ks : Kehra tee 1, Anija küla välisest veevõtukraanist üks kord aastas; süvakontrolli ks : Kehra tee 1, Anija küla väline veevõtukraan üks kord 10 aasta jooksul (eelmine kord 2022 ). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Anija puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 8 Anija puurkaevu nr 925 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Anija pk nr 925 (uue elamute pk) , 29.05.2020 / 09.08.2024 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 8 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 6,5 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 4 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0 5 Ammoonium mg/l 0,50 0,25 6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 8 Kloriidid mg/l 250 25 9 Sulfaadid mg/l 250 10 10 Raud µg/l 200 430 11 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 0,88 12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,69 13 Mangaan µg/l 50 5 14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 431 15 Naatrium mg/l 200 42,3 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 19 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0 / 10 Allikas: OÜ Raven , Anija valla ÜVK arendamise kava aastateks 2021-2032 Punasega on tähistatud ülenormatiivsed näitajad vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 Anija puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele üldraua näitaja , kuid pumplas toimub veetöötlus rauaärastuse näol, nii et see pole probleemiks . Järgnevalt käsitleme Anija joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 9 Anija küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Kehra tee 1, Anija küla avalik kraan, 02.08.2024 tavaanalüüs Kehra tee 1, Anija küla avalik kraan, 09.08.2024 tavaanalüüs Kehra tee 1, Anija küla avalik kraan, 19.08.2022, süvaanalüüs 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2,9 1 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 8 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 8 Nitraat mg/l 50 0,9 9 Kloriidid mg/l 250 31 10 Sulfaadid mg/l 250 14 11 Raud µg/l 200 1400 <30 25 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,6 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,65 14 Mangaan µg/l 50 41 <3 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 382 438 16 Naatrium mg/l 200 45,9 17 Boor mg/l 1,0 0,53 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 2 0 0 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 21 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 91 8 0 Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg * Punasega tähistatud ülenormatiivne sisaldus (SoM määrus nr 61 alusel) **Kordusproovi analüüs, 04.02.2016 J oogiveekvaliteedi tavakontrolli viimastest analüüsitulemus test, 02.08.2024 ei vastanud joogiveenormidele kolilaadsete bakterite ja üldraua sisaldus. Kordusproovis, mis võeti üks nädal hiljem, vasta si d kõik korduskontrollinäitajad määruse nr 61 nõuetele . Süvakontrolli käigus,19.08.2022 võetud veeproovide analüüsil vastasid kõik näitajaid joogiveenõuetele. Tabelis pole kõiki näitajaid välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri. Anija veevõrk ja selle seisund Anija küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on 2150 m, 300 m sellest on 2000. aastal paigaldatud PEM plasttoru, ülejäänud on aastatel 2011–2012 paigaldatud PE (PEH ja PEM) plasttoru. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. . Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 202 1 -203 2 . Anija küla tuletõrjeveevarustus Anija külas on rajatud kaks uut tuletõrje veehoidlat mahuga V 1 = 21 m 3 ja V 2 = 2 x 50 m 3 ning rekonstrueeritud üks vana tuletõrje veehoidla mahuga V 3 = 2 x 50 m 3 Allika s : Raven OÜ ja Maa-ameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesi va rustus ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032. . LILLI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Lilli külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 95% küla elanikest , ca 7 0 -71 inimest. Küla veetarbijateks on elanikud. Külas paikneb küll Lilli Agro OÜ, kuid ettevõte asub keskusest eemal, Toominga kinnistul ja sinna pole ühisveevärki laiendatud Küla ühisveevärk saab vee Lilli puurkaevust (kat. nr 928 ), mille sügavus on 71,6 m ja mis pumpab vett O-C veekompleksist (vt ka tabel 5-1). Lilli puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Lilli puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist (väiksem aeratsioonimahuti), kahest paralleelsest filtripaagist ja aeratsiooniks suruõhku andvast kompressorist. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning tagavad võrguvees vajaliku lahustunud hapniku sisalduse. Uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsioonitorustikku . Lilli küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet Lilli küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Lilli puurkaevpumpla nr 928 ( O -C ). Lilli küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2023-2027. Konsultandil on lisaks kasutada Lilli puurkaevuvee analüüs aastast 202 0 . Lilli joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: tavakontrollil: Raadiku tee 6, Lilli küla välisest veevõtukraanist üks kord aastas. süvakontrolli ks : Raadiku tee 6, Lilli küla välisest veevõtukraanist üks kord 10 aasta jooksul ( viimati 2021 ). Üks kord 10 aasta jooksul tuleb võta veeanalüüs radioloogiliste näitajate määramiseks. Eelmine veeanalüüs radioloogiliste näitajate leidmiseks teostati 06.03.2024. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Lilli puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 10 Lilli puurkaevu nr 928 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Lilli pk nr 928 , 29.05.2020 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 4 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <1,0 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 4 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0 5 Ammoonium mg/l 0,50 0,23 6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 8 Kloriidid mg/l 250 28 9 Sulfaadid mg/l 250 3 10 Raud µg/l 200 200 11 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,4 12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,79 13 Mangaan µg/l 50 5 14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 466 15 Naatrium mg/l 200 47,3 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 19 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta <3 Allikas: OÜ Raven Lilli puurkaevu vees vastavad joogiveenõuetele kõik mõõdetud komponendid , kuigi üldraua kontsentratsioon on lubatud piiril . Järgnevalt käsitleme Lilli joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 11 Lilli küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaal-ministri määrus nr 61 Raadiku tee 6, Lilli küla, 06.03.2024 tavaanalüüs Raadiku tee 6, Lilli küla, 10.03.2021 tavaanalüüs 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 3 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <1 1,3 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 2 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 2 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,8 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 8 Nitraat mg/l 50 0,83 9 Kloriidid mg/l 250 36 10 Sulfaadid mg/l 250 10 11 Raud µg/l 200 52 39,7 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 0,8 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,83 14 Mangaan µg/l 50 <10 <3 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 358 369 16 Naatrium mg/l 200 46,6 17 Boor mg/l 1,0 0,774 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 21 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta <3 0 22 Efektiivdoos mSv/a 0,10 0,047 23 Ra-226 efektiivdoos mSv/a mBq/l 0,112 24 Ra-228 efektiivdoos mSv/a mBq/l 0,047 Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad SoM määruse nr 61 nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri. Lilli veevõrk ja selle seisund Lilli küla veetorustik on rekonstrueeritud ja rajatud aastal 2012. Plasttorustiku materjaliks on PE (PEH ja PEM). Torustiku pikkus on 820 m. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 1 joonistel . . Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 . Lilli küla tuletõrjeveevarustus Lilli külas on tänase seisuga kaks rekonstrueeritud tuletõrjeveemahutit V 1 = 50 m 3 ja V 2 = 50 m 3 . VOOSE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Voose külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 52 % elanikkonnast, ca 35 inimest küla 67 elanikust . Küla veetarbijateks on elanikud ja Voose Päikesekodu (puhkemajandus ja seminari korraldamine) . Küla ühisveevärk saab vee Voose elamute puurkaevust (kat. nr 1770 ), mille sügavus on 65 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist (vt ka tabel 5-1). Voose puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade Voose puurkaevpumpla paikneb külakeskuse lääneosas korterelamu(te) vahetus läheduses. Asukohast tingituna on puurkaevu puhul keerukas tagada sanitaarkaitsealal (50 m) kehtivate nõuete täitmist. Puurkaevpumplal puudub piirdeaed. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Pumpla on üheastmeline. Veetöötlusseadmed puuduvad. Võrku antavat rõhku reguleeritakse 200 l hüdrofooriga, sagedusmuundur puudub. Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024 , on esitatud tabelis 5-1. Pumplahoone on heas seisundis ja varustatud vee mõõdu seadme tega . Voose pumpla on varustatud avariigeneraatoriga. Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 10 Voose puurkaevpumpla välisilme Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 11 Vaade Voose puurkaevpumpla poolt korterelamu poole. Kuna korterelamu paikneb pumplast ca 50 m kaugusel, on selge et sanitaarkaitsealal paikneb mitmeid objekte, mis ei vasta sanitaarkaitsealal kehtivatele tegevuspiirangutele Joonis STYLEREF 1 \s 5 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 12 Voose puurkaevpumpla sisevaade, puurkavu päis ja membraanhüdrofoor Voose küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet Voose küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Voose puurkaevpumpla nr 1770 (S-O). Voose küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2023-2027. Konsultandil on lisaks kasutada Voose puurkaevuvee analüüs aastast 202 4 . Voose joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: tavakontrollil: Voose Rahvamaja, välisest veevõtukohast üks kord aastas; süvakontrollil: Voose Rahvamaja, välisest veevõtukohast üks kord 10 aasta jooksul ( viimati 2021 ). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Voose puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 12 Voose puurkaevu nr 1806 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Voose pk nr 1770 , 02.08.2024 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0,4 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 2 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 0,016 8 Nitraat mg/l 50 <0,50 9 Kloriidid mg/l 250 7 10 Sulfaadid mg/l 250 18 11 Raud µg/l 200 <30 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 2,4 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,90 14 Mangaan µg/l 50 <10 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 451 16 Naatrium mg/l 200 15,8 17 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 20 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 24 Allikas: OÜ Raven Andmetest nähtub et Voose puurkaevu ve si vastab esitatud näitajate alusel joogiveekvaliteedi nõutele. Järgnevalt käsitleme Voose joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 13 Voose küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaal-ministri määrus nr 61 Voose Rahvamaja tänavakraan, 01.08.2025 tavaanalüüs Voose Rahvamaja tänavakraan, 19.08 .202 1 süvaanalüüs / raua kordusanalüüs 22.09.2021 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <2 4 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <0,3 2,8 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 2 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 1 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,6 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 8 Nitraat mg/l 50 4,6 9 Kloriidid mg/l 250 14 10 Sulfaadid mg/l 250 19 11 Raud µg/l 200 241,3 / <30 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 1,6 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,88 14 Mangaan µg/l 50 <3 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 419 16 Naatrium mg/l 200 8,7 17 Boor mg/l 1,0 0,234 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 21 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0 56 Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemus te st ületa s ühel korral lubatud näitajat üldraua sisaldus 2021. a korralises süvaanalüüsiks võetud veeproovis, kuid kuu aega hiljem võetud kordusproovis oli üldraua sisaldus normi piires. Kõik ülejäänud joogiveenäitajad Voose küla tänavakraani vees olid normi piires. Voose küla veevõrk ja selle seisund Voose küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 1915 m , seda peamiselt pikkade harulõikude tõttu küla lõuna- ja kaguossa: Tõrva ja Kuusiku kinnistute piirkonda. Torustiku materjaliks on PE ja kogu torustik on rajatud 2010. ja 2011. aastal. Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 1 joonistel. . Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 202 1 -203 2 . Voose küla tuletõrjeveevarustus Voose külas on rajatud üks uus paaris tuletõrjeveemahuti mahuga V = 2 x 50 m 3 . Raven OÜ ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Härmakosu külas on täna ühisveevärgiga liitunud kõik külaelanikud, ca 40-41 inimest . Küla veetarbijateks on elanikud. Samas paikneb külas kiiresti arenev piirkond Härmako s u Tehnopark (Härmako s u vkt-d 1-9), kuhu täna kuuluvad autoremonditöökoda, Haagisepere jt. Küla ühisveevarustuse operaator on MTÜ Härmakosu. Küla ühisveevärk saab vee Härmakosu puurkaevust (kat. nr 14165 ), mille sügavus on 46 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist (vt ka tabel 5-1). Härmakosu puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade Küla ühisveevarustuse operaator on MTÜ Härmakosu. Kasutusel on üheastmeline puurkaevpumpla. Veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaevu tehnilised näitajad, veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Härmakosu küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet Härmakosu küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Härmakosu puurkaevpumpla nr 14165 (S-O). Konsultandil on kasutada Härmakosu puurkaevuvee analüüs itulemused aastast 202 1 . Järgneva l t käsitleme Härmakosu puurkaevu veekvaliteedi andmeid. Tabel STYLEREF 1 \s 5 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 14 Härmakosu puurkaevu nr 14165 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61 Härmakosu pk nr 14165 , 25.02.2021 1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 6 2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta <1 3 Lõhn Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 4 4 Maitse Lahjendus-aste Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,23 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 8 Nitraat mg/l 50 3,1 9 Kloriidid mg/l 250 6 10 Sulfaadid mg/l 250 10 11 Raud µg/l 200 160 12 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 2,4 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,63 14 Mangaan µg/l 50 10 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 302 16 Naatrium mg/l 200 17 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 20 Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0 Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 Andmetest nähtub et Härmakosu puurkaevu vesi vastab esitatud näitajate alusel joogiveekvaliteedi nõutele. Härmakosu küla veevõrk ja selle seisund Härmakosu küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 1275 m. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032. Härmakosu küla tuletõrjeveevarustus Härmakosu külas on üks tuletõrje veevõtukoht, milleks on 3200 m 3 tiigile paigaldatud kuivhüdrant. Perspektiivis on plaanis rajada üks tuletõrje vee mahuti park mahuga V=2 x 25 m 3 ning mis hakkab olema veevõrgust toidetav. Allikas: Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID ANIJA VALLAS Eelneva te s osa des andsime ülevaate ühisveevärgiteenusega varustatud asulatest ja üh is veevärgirajatisest . Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja võimalikud probleemid. Kuna sisuliselt kogu valla ühisveevärgi rajatised ja süsteemid on uued ja/või rekonstrueeritud aastatel 2010-2024 (v.a Härmakosu külla, mille ÜVK-d opereerib MTÜ Härmakosu), siis märkimisväärseid ja esiletõstmist vajavaid probleeme valla ühisveevärgisüsteemides ei esine. Kehra linn P robleemid ühisveevärgi poole pealt puuduvad, veekvaliteet vastab nõuetele, klientidele on tagatud vajalik veekogus ja -rõhk. Ühisveevärk on välja arendatud ka naaberküladesse Lehtmetsa ja Ülejõe küladesse. Aegviidu alev Probleemid ühisveevärgi poole pealt praktiliselt puuduvad, torustik vajab mõnevõrra laiendamist, et tagada teenus kogu alevi piires, seahulgas Nikerjärve ja Nelijärve asumid . Perspektiivis saab Aegviidu alevi ühisveevärgi tegevuspiirkonnas olema tinglikult kaks rõhutsooni: 1. Aegviidu alevi keskasula (Raudtee ja Pärna puurkaevpumplate ja II astme pumpla teeninduspiirkond) ning Kosenõmme ja Poolemõisa teeninduspiirkond moodustavad ühtse rõhutsooni, kumbagi alevi osa on võimalik veega varustada mõlemast II astme pumplast. 2 . Eraldi rõhu tsooni moodustab edaspidi 2025. a valmiv Nikerjärve piirkonna veevõrk, mis toitub Raudtee ja Pärna pumplatest, kuid vahele lisatakse kolmanda astme ehk survetõstepumpla . Alavere küla Sisulised probleemid puuduvad . Anija küla Sisulised probleemid puuduvad . Lilli küla Probleemid puuduvad . Voose küla Jälgimist vajab pumplast võrku antava vee kvaliteet – viimastel aastatel on aeg-ajalt esinenud üldraua ülenormatiivset sisaldust . Pumplas puudub rauaeraldusseade . Üldra u a sisalduse sagenedes võrguvees tuleb ette näha veetöötlusseadmete paigaldamine pumpasse ( käesoleva arendamise kava käigus seda investeeringut veel ei kavanda ) . Härmakosu küla Puurkaevpumplas puuduvad veetöötlusseadmed ja toorvee kvaliteet on raua sisalduse osas kõikuv (on ületanud piirnormi). Torustikud läbivad erakinnistuid. Veevärgi rajatised tuleb tulevikus üle vaadata ja teostada vajalikud veevärgi rekonstrueerimise ja laiendamise tööd. Antud tööd tuleb teostada MTÜ vahendistest. Konsultandil puudub info võimalike plaanide osas Härmakosu ÜVK süsteemide ja teenindamise üleandmiseks OÜ-le Raven. ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD Anija valla ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud asu lad, asu mid ja piirkonnad kattuvad suuremalt jaolt ühisveevärgiteenusega varustatud asulate ja piirkondadega, ühiskanalisatsioon puudub vaid Voose külas ning käesolevas kavas seda sinna arendada ka ei kavandata . Ühiskanalisatsiooniga on varustatud Kehra linn, Aegviidu alev ning Alavere, Anija, Lilli ja Härmakosu külad. Anija valla s on üks üle 2000 inimekvivalendiga (edaspidi ie) reoveekogumisala , milleks on Kehra reoveekogumisala (edaspidi RKA), mille moodustavad Kehra linn ning Lehtmetsa ja Ülejõe külad. Ü lejäänud kolm reov e ekogumisala : Aegviidu , Nikerjärve ja Alavere RKA-d on alla 2000 ie-ga. Ülevaade olemasolevatest reoveekogumisaladest on toodud alapeatükis 2.1.10 ning edaspidi puudutame neid veelkordselt iga asula ja reoveepuhasti kirjelduse juures eraldi . Järgnevalt käsitleme lühidalt ühiskanalisatsiooni te gevu spiirkondi ning teenusega varustatust. Elanike ja tarbijate arvu käsitleme analoogselt veevarustussüsteemi kirjeldusega 2024 . a seisuga. Kehra linn 2024 . a oli Kehra linnas koos Lehtmetsa ja Ülejõe küladega ühiskanalisatsiooniga ühendatud 3492 inimest ehk 9 3 %. Kehra linnas on kokku 2 3 reoveepumplat . Teenuse tarbijad on elanikud ja juriidilised isikud, sealhulgas vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Kehra Gümnaasium, Kehra linnas paiknev Anija Valla Spordikeskus, Lasteaed Lastetare, Lehtmetsa külas paiknev Lasteaed Lepatriinu ja Anija vallavalitsus. Valla suurim ettevõtte, Kehra Paberivabrik, ärinimega: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, ei kasuta ÜVK teenuseid, vaid ettevõtte siseseid veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteeme. Ettevõttel on ka eraldi reoveepuhasti, mis oma suuruselt ja tootlikkuselt ületab linna ÜVK reoveepuhastit rohkem kui kümnekordselt . Teistele eraettevõtete, milleks on põhiliselt kaubandus-teenindusettevõtted ja tootmisettevõtted Kehra Agro OÜ, Kehra Pagar OÜ, Kehra Ehitus OÜ jt - teenuse tarbimismahud on väiksemad. Linnas paiknevad Coop, Grossi OG Elektra ja Meie toiduainete kauplused, tööstuskaupade kauplus Kehra Perepood jt. Aegviidu alev 2024 . a oli Aegviidu alevis ühiskanalisatsiooniga ühendatud 601 inimest ehk 7 8 %. Täiendav liitumisvõimalus on olemas ja luuakse 2025. a veel ligikaudu 168-le elanikule Aegviidu alevi, Nikerjärve ja Nelijärve asumites. Alevis on 17 reoveepumplat ja kaks rajatakse 2025. a juurde . Teenuse tarbijateks on elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu Lasteaed , Aegviidu tervisespordi keskus jt. Tuntumad eraettevõtted on AS Aegviidu Puit (saematerjali tootmine), Tosmeto OÜ (jae- ja hulgikaubandus, mootorsõidukite remont), Piibe k ohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused Coop Aegviidu ja Meie Toidukaubad Aegviidu jt . Alavere küla 2024. a oli Alavere külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud 331 inimest ehk 96%. Külas on kaks (2) reoveepumplat. Küla ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijateks on elanikud, Lasteaed Mõmmila, Alavere Põhikool ja eraettevõtted, millest tuntumad on OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere Lihameister (A-Vorst OÜ), Alavere Pood OÜ jt. Anija küla Anija küla ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 89 inimest ehk 75 % k üla ametlikust elanike arvust . K ülas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Külas on teenuse tarbijateks elanikud ning Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos mõisakohvikuga. Lilli küla Lilli külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 67 elanikku ehk 95% küla elanikest. K ülas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Külas on teenuse tarbijateks vaid elanikud . Härmakosu küla Härmakosu külas osutab ühiskanalisatsiooniteenust MTÜ Härmakosu. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 41 elanikku ehk kõik küla elanikud. Külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Külas on teenuse tarbijateks tänase seisuga vaid elanikud , kuid arenevaks piirkonnaks, kuhu on veetud ka torustikud, on Härmakosu Tehnopark (Härmakosu vkt-d 1-9), kuhu täna kuuluvad autoremonditöökoda, Haagisepere jt. KEHRA LINNA ÜHISKANALISATSIOON Kehra reoveekogumisala pindala on 226,2 ha, koormus 3719 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie . Kehra linna kanalisatsioonivõrk Kehra linna tegevuspiirkonna, mis hõlmab ka Lehtmetsa ja Ülejõe külasid, isevoolse ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 19 960 m ning survetorustikku on ligikaudu 4375 m . Torustike materjaliks on vastavalt PVC ja PE. Isevoolsete torustike materjaliks on valdavalt PVC, kuid on ka PP ja PE torustikke. Kõik kanalisatsiooni isevoolsed torustikud ja survetorustikud (materjal PE) on heas tehnilises seisukorras. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud ja osalt ka rajatud (nt Ülejõe) 2009–2012 aastal. Olemasolevate torustike asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisas 4 joonistel. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumiskaevudesse ja see veetakse Kehra linna reoveepuhasti purgimissõlme. Kohtpuhastite kohta Kehra tegevuspiirkonnas andmed puuduvad. Uuemad , projektijärgsed isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud PVC materjalist läbimõõduga De160 . .De 315 . Hinnanguliselt üle 80 % linna kanalisatsiooni torustikust on uus ja /või heas korras ning 12 a jooksul rekonstrueerimist ei vaja . Vanu torustikke (keraamilised, asbotsement, betoon, malm ) leidub põhiliselt linna vanemas ja tööstuspiirkonnas. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõdus enamasti De110 …de160 . Ühisvoolset kanalisatsiooni linnas ametlikult pole . Kehra linna ühiskanalisatsioonisüsteemi juhita kse mõnevõrra ka tööstusest tulevat reovett , kuid see on põhiliselt olemreovee iseloomuga . Olemasolevate ühis kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4 . Joonised. Kehra linna reoveepumpla d Kehra linnas koos Lehtmetsa ja Ülejõe küladega paikneb kokku 23 reoveepumplat. Kõik reoveepumplad on samuti uued ja/või rekonstrueeritud aastatel 2009–2012. R eoveepumplate asukoh ad on esitatud lisa 4 joonistel. 23-st reoveepumpla s t üks on peapumpla ja 22 kanalisatsiooni haruvõrkude või üle pumpla d . Kaks reoveepumplat on rekonstrueeritud ja kakskümmend on rajatud aastatel 2010 - 2012. Reovee peapumpla , mis asub reoveepuhasti territooriumil, rekonstrueeriti 2003. a astal, mil pumplasse paigaldati uus sisseseade ja pumbad AFP 1543.2B-M140/4. Reoveepumpla tootlikkus on 50 l/s; 180 m³/h, milleks on peapumplas kaks ( 2 ) pumpa – üks töös ja teine reservis. Kõik ülejäänud 22 kompakt set reoveepumplat on varustatud kahe reoveepumbaga, mis töötavad roteeruvalt, vajadusel korraga. Kehra reoveepuh a sti Kehra reoveepuhasti asub linna põhjaosas , tööstusalal, aadressil Raja põik 1 (lisa 4). Reovesi jõuab puhasti territooriumile linna poolt tulevast (ühest) de315 isevoolsest magistraaltorustikust, mis suundub puhasti territooriumil asuvasse reovee peapumplasse (joonis 6-1) . Kehra u us kaasaegne reoveepuhasti projekteeriti 2008. a ja rajati 2011. aastal. Puhastit on o saliselt renoveeritud 2018. a ja 2023 . a, viimati nimetatud aastal paigaldati puhastusprotsessi tänane automaatvõre (kruvivõre) . Tegemist on klassikalise läbivoolu bioloogilise aktiivmudapuhastiga . Puhasti mehaaniline osa koosneb : K ruvivõrest (trummelvõre), mark Huber , L iiva - ja rasva püü duri st ja möödavoolu juhtudeks paigaldatud käsivõrest. Puhastil puudub eelsetiti. Reoveepuhasti tehnoloogiline protsess koosneb : kolmest paralleelsest liinist . T ehnoloogiline skeem koosneb kolmest puhastusprotsessi tsoonist ehk etapist: anaeroobsest, anoksilisest ja aeratsioonitsoonist, millele järgneb järelsetiti. Reoveepuhasti tehnilised ja tehnoloogilised näitajad on järgmised. reostuskoormuseks on projekti järgi 4500 ie/d – puhasti koosneb kolmest paralleelsest liinist a`1500 ie/d; Q proj = 900 m³/d, R proj = 315 kg BHT 7 /d; Reoveekäitluse aktiivmudaprotsess koosneb kolmest paralleelsest bioloogilise puhastuse etapist (mahutist): esimeses, anaeroobses staadiumis, segatakse sisenev reovesi ja tagastusmuda ning seotakse bakterimassi suur osa fosforist; teises, anoksilises staadiumis, toimub reovee lämmastikusisalduse vähenemine denitrifikatsiooniprotsessi tulemusena (gaasiline lämmastik lendub); kolmandas, aktiivmuda aereerimise staadiumis, toimub aktiivmuda ja reovee segu õhustamine ning reoainete aeroobne lagundamine; järelsetitis toimub aktiivmuda settimine, liigse aktiivmuda eraldamine protsessist ja ringlusmuda tagasipumpamine puhastusprotsessi Tehnoloogilise protsessi mahutid on betoonist . Kõik seadmed paiknevad hoones . Fosforiärastus toimub kas bioloogiliselt või kemikaali PIX doseerimise teel. Kemikaali doseeritakse protsessi algusesse . Lämmastiku ärastamiseks kasutatakse bioloogilist DND-protsessi (denitrifikatsioon-nitrifikatsioon-denitrifikatsioon) . Seoses Püld piirkontsentratsiooni karmistumisega heitvees paigaldati reoveepuhastisse suurema jõudlusega polümeerseade ja lintfilterpress. Puhastusprotsessist eraldatav liigmuda tahendatakse ehk veetustatakse peale polümeeri lisamist lintfilterpressiga. Stabiliseeritud ja tahendatud heitveemuda tekib 435 m 3 /a kuivainesisaldusega ~20%. Reoveesete stabiliseeritakse ja kompostitakse Kehra reoveepuhasti setteväljakul. Kompostainena kasutatakse heina, põhku, turvast ja muuhulgas ka elanikelt vastu võetavat vana heina või puulehti. Vastu võetakse ka teistest reoveepuhastitest ca 250 m 3 /a reovee tihendatud , max 2-3%-st muda. Kehra linna reoveepuhasti juurde on rajatud suhteliselt primitiivne purgla (vt joonis 6-4) , mille v äljaulatuva vooliku kaudu purgitakse valla kogumismahutitest kogutud reovett, mis suunatakse selle sama vooliku ja torustiku kaudu otse reoveepuhasti tavapärases kasutuses olevale automaatvõrele . Allikad: Raven OÜ info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Kehra linna ja Anija valla külade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemide projekteerimine, Schöttli Keskkonnatehnika, Enno Projekt OÜ, Tallinn, 2008 R eoveepuhasti probleemid Rekonstrueerimist ja katusealus t vajab puhasti tahendatud muda komposteerimisväljak . Kaasaja nõuetele ei vasta puhasti purgimissõlm, mis kujutab endast vaid suhteliselt primitiivset hoonest välja juhitud vooliku otsa, mille operaator ühendab paakautoga ning purgitav reovesi pumbatakse otse automaatvõrele. Purglale on soovitav rajada hoone või katusealune ja varustada rajatis ühendustega käte- ja survepesuks. Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Kehra reoveepuhasti (edaspidi RVP) saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee erikasutuse keskkonnal uba (edaspidi veeluba) nr L.VV/324964 , mis kehtib 01.01.2023 kuni 31.12.2030 . Vastavalt veeloale puuduvad Kehra RVP-st suublasse juhitav ale heitvee vooluhulgale piirangud . Loaga limiteeritud saasteain e te kogused on: pH min (6) ; pH maks (9); BHT 7 : 15 mg/l; heljum: 25 mg/l; KHT: 125 mg/l; üldfosfor: 1,0 mg/l; üldlämmastik: 45 mg/l. Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Kehra RVP s uurimad ühiskanalisatsioonite e nuse tarbijatest juriidilised isikud on vallaasutused: Kehra Gümnaasium, Kehra linnas paiknev Anija Valla Spordikeskus, Lasteaed Lastetare, Lehtmetsa külas paiknev Lasteaed Lepatriinu ja Anija vallavalitsus. Purgimisteenuse maht hõlmas 2024. aastal 3315 m 3 /a (alla 10 m 3 /d), mis arvestades üldist reoveepuhasti vooluhulka, 121 481 m 3 /a, ei ole märkimisväärne . Kehra reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised , mõõdetud 2024 . Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Kehra RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024 Saasteaine nimetus Reoveesisendi väärtus, mg/l Heitvee väljund, mg/l Puhastus-aste (puhasti tõhusus), % BHT 7 120 3 97,5 Heljum 64 2 96,6 N üld 47 4 91,5 P üld 5,6 0,4 92,9 KHT 260 41 84,2 Allikas: Veekasutusaruanne 2024 Nagu tabelandmetest näha, töötab Kehra reoveepuhasti suhteliselt efektiivselt , kuid peab arvestama, et ühekordne juhuproov ei näita alati üldist keskmist koormust reoveepuhastile ja samas torkab silma, et sisenevad näitajad on suhteliselt madala kontsentratsiooniga ehk teatud mõju on infiltratsioonil reoveekanalisatsioonivõrku (vt lisa 2), 249% ehk sisenev reovee vooluhulk ületab müüdud teenust 2,5 korda. Kuna linna ühiskanalisatsioonivõrk on tervikuna suhteliselt uus ja heas seisundis, siis on Konsultandil infiltratsiooni kogust raske selgitada. Järgnevalt 2024 . a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Kehra reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024 Saaste - aine nimetus Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnaministri määrus nr 61 Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV BHT 7 15 15 mgO 2 /l 3,167 4,033 3 3 Heljum 25 25 mg/l 3 7,667 4 3,333 N üld 45 45 mgN/l 10,367 19,333 4,033 5,333 P üld 1 1 mgP/l 0,343 0,36 0,46 0,31 KHT 125 125 mgO 2 /l 22,667 40,333 33 22,667 pH 6-9 6-9 7,4 7,4667 7,2 7,2667 Allikas: veekasutusaruanne 2024 Kõik Kehra reoveepuhasti kvartaalsed väljundnäitajad on normi piires. Kehra reoveepuhasti suublaks on Jägala jõgi, lõigus Jägala Ambla jõest Soodla jõeni (Jägala_2) , suubla kood on VEE1083500_2 . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud , lõiguti kaitsmata põhjaveega ala l e . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Kehra reoveepuhasti eelne reovee peapumpla Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 2 Kehra reoveepuhasti sisevaade, automaat kruvivõre, liiva- ja rasvapüüdur Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 3 Komposteerimisplats vajab renoveerimist ja katusealust Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 4 Kaasajastamist vajab reoveepuhasti purgimissõlm Reoveepuhasti töö ja tõhususe kontrolliks on soovitatud läbi viia puhastusprotsessi ja aktiivmuda uuringuid (sisaldab reo- , heitvee ja aktiivmuda analüüse) ning selle baasil Q ja R bilansi koostamist. Fosforiärastuse tõhustamiseks ja aktiivmudaprotsessi optimeerimiseks on ette nähtud reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi projekteerimine ja eelarvestamine. Nimetatud uuringu ja projekteerimistööd näeme ette käesoleva Kava investeeringuprojektide käigus, kuid enne uuringute läbiviimist, projektdokumentatsiooni koostamist ja eelarvestamist, ei ole mõtet konkreetseid töid kavandada, seega jääb konkreetsete ehitustööde kavandamine järgmise ÜVVK AK koosseisu. Kokkuvõttes saab öelda, et Kehra RVP seisund on tervikuna pigem hea ning suuri ja kiireid investeeringuid rajatised ja seadmed lähiajal ei vaja . Lisasime komposteerimisväljaku renoveerimise ja purgla kaasajastamise küll investeeringuprogrammi, kuid need saab arvestada ka igapäevase hooldus- ja remonttööde hulka. Allikad: Veekasutusaruanne 2024 , OÜ Raven info , Konsultandi kohapealne vaatlus, Kehra linna reoveekäitlus. Rajatava reoveepuhasti tehnoloogiaosa põhiprojekt . AS Schöttli Keskkonnatehnika, OÜ Enno Projekt, 2008 Kehra linna sademeveesüsteemid S ademeveekanalisatsiooni süsteemid on aegade jooksul välja arendatud Kehra linnas ja linnaga külgnevates Lehtmetsa ja Ülejõe külades (vt lisa 4 joonised). OÜ - le Raven on välja antud (kinnitatud) vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/ 324964 tähtajaga kuni 31.12.2030 (vt http://www.velko.ee/veevarustus/ ), milles Kehra sademeveesüsteemide ja väljalaskude kohta on toodud järgmised kanded: Kose mnt piirkonna sademeveelask Jägala jõkke (veekogu kood VEE1083500). Väljalaskme kood HA626. Lubatud heitvee piirkontsentratsioonid: BHT 7 15 mgO 2 /l; heljum 40 mg/l; naftasaadused 5 mg/l. Kehra keskuse piirkonna sademeveelask Jägala jõkke (veekogu kood VEE1083500). Väljalaskme kood HA615. Lubatud heitvee piirkontsentratsioonid: BHT 7 15 mgO 2 /l; heljum 40 mg/l; naftasaadused 5 mg/l. Kehra linnas, Lehtmetsa ja Ülejõe külades kasutatakse sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks kuivenduskraave ja lahkvoolseid sademe- ja drenaaživee torustikke (drenaaži peamiselt vanemate soojus torustike kondensvee kanalite kuivendamiseks , nn „künad“ ). Üldjoontes on Kehra linna sademe- ja drenaaživeesüsteemid küll loogiliselt välja arendatud , kuid ainult linna keskuses, uusasulas ja ka paberivabriku territooriumil. Sademevee kanalisatsioonisüsteemi tehniline seisukord on aga tänaseks valdavalt ebarahuldav. Uusi sademevee torustikke on paigaldatud ca 2 km ulatuses kõige probleemsematesse kohtadesse Kehra kesklinnas ja rajatud on kaks õlipüünist. Töid teostati muuhulgas KIK Projekti: Kehra linna sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine, raames aastatel 2012-2013, mille käigus suur osa olemasolevast süsteemist ka renoveeriti, kuid tööd ei olnud terve linna vajaduste kontekstis kaugeltki piisavad. Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas vanast asulast juhitakse reljeefi sobivuse korral sademe- ja liigvesi ära kuivenduskraavide abil. Torustike kohta puuduvad täpsed andmed. Riikliku Ehitusuuringute Instituudi (RPI REI) poolt 1982. a tehtud uuringute järgi on torustike pikkus ca 6 km. Tänase Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe sademevee kanalisatsioonitorustiku pikkus on olemasolevatelt skeemidelt mõõdetuna 8365 m , mis läheb enam-vähem kokku varem mõõdetud ja uuemal ajal juurde ehitatud torustiku pikkuste ja mahtude summaga . Vana sademeveetorustik on enamasti keraamilistest või asbesttsementtorudest. Vastupidiselt reoveekanalisatsioonile, mis on kohati üle dimensioneeritud, on sademevee torustiku läbimõõdud valingvihmade vastuvõtmiseks liiga väikese läbimõõduga ( tihti vaid d 200 mm) ja kalded on isepuhastuskiiruste tagamiseks kohati ebapiisavad. Tulevikus tuleb sademevee väljalaskudele rajada puhastid ehk lisaõlipüüdurid. Samuti vajavad rekonstrueerimist/välja vahetamist olemasolevad õlipüü durid. Sademevesi kinnistutelt ja tänavatelt juhitakse enamasti haljasaladele, kus vesi imbub pinnasesse ja kraavidesse ja kraavidest Jägala jõkke. Kehra K esklinna sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks koostati 2008. aastal TV uuring, mille käigus tehti kindlaks olemasolevate torustike tehniline seisukord ja otsustati torustike rekonstrueerimise viis – kinnine või lahtine meetod. TV uuringu põhjal selgus, et sademevee torustikke on rajatud neljast erinevast materjalist torudest: betoon , asbesttsement- ja terastorud ning keraamilised torud. Betoontorustiku läbimõõdud on: 400-600 mm. Selgus, et paremini on säilinud betoonist torustik, kuid halb on torumuhvide olukord. Esineb täielikult sulgemata muhve, murdunud muhviservi, nihkumisi, torustiku armatuuri avatust ja kahjustusi. Asb o tsementtorustikud läbimõõduga 200-350 mm on enamjaolt rahuldavas seisukorras. Enamus rikkeid on muhvühenduste juures. Kinnisel meetodil rekonstrueerimise kasutamisel on sobiv näiteks Inpipe sukksujutuse meetod. Keraamiline torustik läbimõõduga 150-300 mm on halvimas seisukorras. Torustike kahjustused on enamasti purunenud muhvid ja esineb palju torustike nihkeid muhvides ja pragunemisi. Keraamiliste torustike kinnisel rekonstrueerimisel on kasutatav Inpipe sukk sujutuse meetod eelneva torustiku remondiga varingute kohal lahtisel meetodil. Pole välistatud, et kogu keraamilisest materjalist torustik tuleb asendada lahtikaevamisel. Terastorustiku läbimõõt on 200 mm ja see on kogu ulatuses tugevalt korrodeerunud. Terastorustik tuleb asendada plasttorustikuga de 250 mm ja plastkaevudega lahtisel meetodil . Kõik sademevee torustikul paiknevad restkaevud on ette nähtud välja vahetada plastikkaevude vastu - kontroll- ja hoolduskaevudel peavad olema settepesad H = 300 mm, restkaevudel H = 600 mm. Restkaevude läbimõõdud vähemalt de560/500. Kõik v aringu, settekogumite ja juurtega läbikasvanud kohad on vaja rekonstrueerida lahtise meetodiga. Kuna tänavad on sademevee ärajuhtimiseks planeerimata ja äärekivideta ning torustikel on suhteliselt vähe restkaeve, on piiratud ka kanaliseeritav sademevee vooluhulk. Vaatluse ja topogeodeetilise uuringu järgi on sademevee torustik rajatud peamiselt soojus torustike drenaaživee ärajuhtimiseks. Soojavee- ja küttetorustike rekonstrueerimisel ja asendamisel tänapäevaste eelisoleeritud torudega tuleb arvestada võimalike tekkivate sademevee kogustega ja võtta vajadusel kasutusele ennetavad meetmed piirkondades, kus varasemalt on sademevesi ära juhitud küttetorustike drenaažikanalite kaudu. Sademevee rajatiste rekonstrueerimise ja uute sademeveerajatiste ehitamise jaoks on soovitav teostada täiendavad uuringud, et täpsustada sademevee kanaliseerimise skeemi, sademevee kohtkäitluse võimalusi ja sademevee kanalisatsiooni väljaehitamise ulatust. Näiteks võib mõningates kohtades osutuda võimalikuks sademevee ärajuhtimine kasutades varem ehitatud, kuid uute projektidega kasutusest välja jäetud kanalisatsioonitorustikku. Vajalik on uuringutega välja selgitada, miks ja millistest allikatest satub kanalisatsiooni suures koguses sademevett ja sellest lähtuvalt kavandada tegevused ja konkreetsed projektid kanalisatsiooni juhitava sademevee koguse vähendamiseks. Käesolevas ÜVVK AK-s määrasime koostöös Tellija esindajatega (vallavalitsuse ja Raven OÜ esindajatega) kindlaks vajalikud asukohad uute sademeveesüsteemide rajamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks – mahud on vastavalt 840 m ja 5302 m. Detailsed asukohad ja rajamismetoodika selgub projekteerimise käigus , mistõttu meiepoolseid jooniseid (lisa 4) võib käsitleda eskiisprojektina. Ilmsesti on paljud n-ö rekonstrueeritavad sademeveetorustikud samuti sisuliselt rajatavad torustikud, sest nedne tänasest seisundist ja tegelikust toimimisest pole lõplikku ülevaadet. Näeme ette koos olemasolevate väljalaskudega kokku kuus (6) väljalasku (a vana ja 4 uut), mille kõigi puhul näeme ette ka uued õlipüüdurid. Sademeveesüsteemide asukoh ad on esitatud lisas 4 . Allikad: Konsultandi kogutud info, Anija Vallavalitsus, OÜ Raven, Sademeveetorustiku uuring, 2008, teostusjoonised ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 Kehra linna sademevee väljalasud Kehra linnas on käesoleval ajal järgmised , veeloas nr L.VV/324964 , käsitletud sademevee väljalasud (vt ka tabel 2-4) : Kehra 1 väljalask Jägala jõkke Kose mnt piirkonnas ning Kehra 2 väljalask Jägala jõkke linna keskusepiirkonnas . (mõlemad väljalasud on varustatud õlipüüduriga) . Tinglikult võib Kehra väljalasuks lugeda ka Põllu tn piirkonnas asuv Vorbi kollektoreesvool de200, mis suubub Vorbi kraavi, mis suubub omakorda Härgojja. Vorbi kollektoreesvool ja kraav on maaparandussüsteemide eesvool; Härgoja on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Põllu tn väljalasku ei ole veeloas käsitletud ja antud väljalasu vooluhulk on väga väike. Järgnevalt anname ülevaate Kehra 1 ja 2 sademevee väljalaskude puhastatud sademe vee kvaliteedist aastal 2024. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 Kehra linna sademevee väljundi analüüsi tulemused 2024 Saaste-aine nimetus Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna - ministri määrus nr 61 Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV Kehra, Kose mnt sademeveepuhasti väljalask, Kehra 1 BHT 7 15 15 mg/l 1 3 3 3 Heljum 40 40 mg/l 2 2 2 2 Nafta-saadused 5 5 mg/l 0,6 0,035 0,02 0,02 Kehra, Keskuse piirkonna sademeveepuhasti väljalask , Kehra 2 BHT 7 15 15 mg/l 1,4 3 3 3 Heljum 40 40 mg/l 10 21 3 3 Nafta-saadused 5 5 mg/l 0,6 0,02 0,02 0,02 Allikas: veekasutusaruanne 2024 AEGVIIDU ALEVI ÜHISKANALISATSIOON Aegviidu alevi reoveekogumisala, pindala 87,2 ha, koormus 824 ie, on kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie . Aegviidu alevi ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 601 inimest ehk 78 % alevi elanike arvust 771 . Aegviidu alevis on 17 reoveepumpla t ja reoveepuhasti. Käesoleval aastal teostatavate töödega rajatakse kaks reoveepumplat lisaks. Alevis on teenuse tarbijateks elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu Lasteaed, Aegviidu tervisespordi keskus jt. Tuntumad eraettevõtted on AS Aegviidu Puit (saematerjali tootmine), Tosmeto OÜ (jae- ja hulgikaubandus, mootorsõidukite remont), Piibe kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused Coop Aegviidu ja Meie Toidukaubad Aegviidu jt . Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Aegviidu s ühendatud suurem osa alevist, kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist peab jätkama Nikerjärve ja Nelijärve piirkonnas . Seoses Nikerjärve asumi suuremahuliste ühiskanalisatsiooni ehitustöödega käesoleval, 2025. aastal, antakse l iitumisvõimalus veel ligikaudu 168 -le elanikule . Ühiskanalisatsiooniteenusega varustamata eramutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-ettevõtjal informatsioon puudub. Aegviidu alevi kanalisatsioonivõrk Aegviidu alevi isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus tänasel päeval on ligikaudu 12 295 m (kaardilt ja teostusjoonistelt mõõdetuna). Sellele lisandub survekanalisatsioonitorustik ca 4310 m (vt lisa 4). Käesoleval aastal, seoses Aegviidu ÜVK KIK Projekti lõpetamisega, lisandub juurde: 1470 m isevoolset ja 1210 m survekanalisatsioonitorustikku ning kaks reoveepumplat. Analoogselt ühisveevärgiga, on Aegviidu alevis ühiskanalisatsiooni välja arendamine toimunud valdavalt käesoleval sajandil ja etapiviisiliselt (vt ka alapeatükk 2.1.8 Anija valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektid , samas, algus- ja esimesed tööd teostati Aegviidu valla omavahendtest ) : I etapp. Ehitustöödega alustati 2009. a. lõpus ja lõpetati 2010. aastal. Ehitati reoveepumpla koos purglaga, reoveepuhastusjaama ja 1763 m kanalisatsiooni isevoolset torustikku. II etapp. 2011. aastal ehitati Pärna tänava piirkonnas 1223 m kanalisatsioonitorustikku (1100 m isevoolse torustikku ja 123 m survetorustikku) ja 2 reoveepumplat. III etapp. 2011. aastal ehitati Side, Tamme, Kastani ja Vahtra tänavate piirkonnas 1256 m kanalisatsioonitorustikku (963 m isevoolse torustikku ja 293 m survetorustikku) ja 1 reoveepumpla. Aegviidu Vallavalitsus rajas samal ajal omavahenditest Aegviidu Lasteaia isevoolse kanalisatsioonitorustiku (De 160 PVC, 49 m) ja Aegviidu Põhikooli isevoolse kanalisatsioonitorustiku (De 160 PVC ca 60 m). IV etapp. 2018. a asta novembrist 2019. aasta detsembrini ehitati tabelis 6 -4 toodud kanalisatsioonitorustikud ja muud rajatised. Tööde kogumaksumus moodustas: 1 605 990.00 €. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 4 Projekti: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine, 2018 tööde mahud Tööde nimetus Tööde maht Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine 5353,5 m Surve kanalisatsioonitorustiku (de 32–110) ehitamine 3113,8 m Reoveepumplate kuni 5 l/s ehitamine 5 kmpl Reoveepumplate kuni 10 l/s ehitamine 4 kmpl Kanalisatsiooni majaühenduste ehitamine 133 tk Joogiveetorustiku (de 32–160) ehitamine ja rekonstrueerimine 7524,3 m Joogivee majaühenduste rekonstrueerimine 12 tk Joogivee majaühenduste ehitamine 121 tk Joogivee puurkaev-pumpla ehitamine koos veepuhastusseadmete, puurkaevu, veereservuaaride, aia ja juurdepääsuteega 1 kmpl Puurkaevude tamponeerimine 3 tk Täna on töös ja 2025. aastal lõpetamisel teine, 2023. a rahastamisotsuse saanud Projekt: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine , kogumaksumusega 810 863 € (vt ka alapeatükk 2.1.8 Anija valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektid). Allika d : OÜ Raven , KIK veebileht: rahastatud projektid ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 202 1 -203 2 Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4 . Joonised. Aegviidu alevi reoveepumpla d Nagu eelnevalt märgitud, teenindab Aegviidu alevi ühiskanalisatsiooni 17 reoveepumpla t ning 2025. aastal lisandub veel kaks, seoses realiseerimisel oleva Projektiga: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine (rahastamisotsus 2023. a). Aegviidu alevisse ehitati 2010. aastal Pärna tänava reoveepumpla (klaasplastist kompaktpumplas 1 ABS pump) ja reoveepuhastusjaama reoveepumpla (Ø=3m raudbetoonist pumplas 2 ABS pumpa). 2011. aastal ehitati Kastani tänava reoveepumpla (klaasplastist kompaktpumplas 1 ABS pump) ja Papli tänava reoveepumpla (klaasplastist kompaktpumplas 1 ABS pump). Projekti „Aegviidu alevi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine“ abikõlblikkuse perioodi algus oli november 2018 ja lõpp detsember 2019 ning selle käigus ehitati 9 uut reovee kompaktpumplat. Järjekordse Projekti: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine, abikõlblikkuse algus oli juuni lõpp 2023 ning lõpp juuni 2025. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisas 4 joonistel. Aegviidu reoveepuhasti Reoveepuhasti kirjeldus Aegviidu alevi ja selle lähipiirkonna olmereovesi puhastatakse 2010. aastal ehitatud ja suhteliselt alevi keskuses, Piibe mnt raudteeülesõidu ja Aegviidu raudteejaama lähistel paiknevas läbivoolses reovee aktiivmudapuhastis (reoveepuhasti kood PUH0000030) jõudlusega Q = 80 - 100 m 3 /d, R = 30 - 45 kg BHT 7 /d, 500 - 750 ie. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Kopli kraav (VEE1085011). Reoveepuhasti asukoht on esitatud lisas 4 joonisel. Stabiliseeritud reoveesetet tekib 140 m 3 /a kuivainesisaldusega umbes 2%. Tihendatud r eoveesete veetakse tahendamisele Kehra reoveepuhast isse . . Reoveepuhasti koosneb: Puhasti reoveepumplast; automaat v õreseadmest; aerotankist ; muda- ehk settemahutist (setitist); j ärel setitist ; Aerotanki p aigaldati hiljuti segurid N efektiivsemaks ärastamiseks, kuna aerotank töötab ühe tunni vältel kordamööda nii anoksi- kui aeratsioonimahutina. Fosfor iärastus toimub keemilisel teel simultaansadestamisega, kasutades koagulandina tavapärast raudsulfaati. Reovesi s uund ub alevis t isevoolselt puhasti territooriumile , kus see pumbatakse võreseadme le. Peale mehaanilist töötlust juhitakse heitvesi aerotanki, mille järel on mudamahuti. P eale bioloogilist töötlemist juhitakse heitvesi järe lsetitisse . Muda pumbatakse järelsetitist mudamahutisse. Reoveepuhasti on varustatud ka purgimissõlmega, millel on omakorda pumpla, mis pumpab vastuvõetud reovee puhasti võreseadmele. Setted veetakse Kehra reoveepuhasti le tahendamisele . Allikad: OÜ Raven antud info, Konsultandi kohapealne vaatlus, veekasutuse aruanne 2024 Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 5 Aegviidu reoveepuhasti välisilme (protsessimahutid asuvad vasakul väljaspool hoonet muldkehas) Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 6 Aegviidu reoveepuhasti sisevaade, võreseade Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Aegviidu reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/324670 , mis kehtib alates 01.01.2023 tähtajatult Vastavalt veeloale ei ole Aegviidu RVP-st suublasse juhitav vooluhulk normeeritud . Loaga limiteeritud saasteainete kogused on: pH min (6) ; pH maks (9); BHT 7 : 25 mg/l; heljum : 35 mg/l; KHT: 125 mg/l; üldfosfor : 2,0 mg/l; üldlämmastik: 60 mg/l. Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Aegviidu RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud on vallaasutused , kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu Lasteaed, Aegviidu tervisespordi keskus jt ning eraettevõtetest AS Aegviidu Puit, Tosmeto OÜ, Piibe kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused Coop Aegviidu ja Meie Toidukaubad Aegviidu jt . Aegviidu reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024 . Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 5 Aegviidu RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024 Saasteaine nimetus Reoveesisendi väärtus, mg/l Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), % BHT 7 400 5,1 98,7 Heljum 250 3 98,8 N üld 165 56 66,1 P üld 18 0,4 97,8 KHT 936 43 95,4 Allikas: Veekasutusaruanne 2024 Sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused Nagu tabelandmetest näha, töötab Aegviidu reoveepuhasti efektiivselt . Reovee s isendi suhteliselt kõrged näitajad annavad tunnistust, et ka infiltratsioon torustikku on talutaval tasemel (vt lisa 2). Järgnevalt 2024 . a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 6 Aegviidu reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024 Saaste - aine nimetus Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnaministri määrus nr 61 Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/ L.VV/324670 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV BHT 7 25 25 mgO 2 /l 5,5 11 7,2 11 Heljum 35 35 mg/l 11 56 19 13 N üld 60 60 mgN/l 38 57 2,6 6,5 P üld 2 2 mgP/l 0,68 1,7 0,93 0,59 KHT 125 125 mgO 2 /l 75 100 75 41 pH 6-9 6-9 6,5 5,9 7,2 7,6 Allikas: veekasutusaruanne 2024 Sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused Nagu näitajatest näha, o li 2024 . a II kvartalis mõningaid probleeme heljumi ja pH-ga , mille põhjuste kohta praegu info puudub . Aegviidu reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Kopli k raav, mis omakorda suubub Palksaare kraavi ja Jänijõe kaudu Jägala jõkke . Kopli kraavi s uubla kood on VEE1085011 . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond keskmiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega ala piiri le . Reoveepuhasti kuja on 1 0 0 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31 ) ning see on tagatud. Puhastikompleksi ümber on piirdeaed , mis aga ei kata kuja ulatust . Kokkuvõttes saab öelda, et Aegviidu RVP töötab tänase seisuga üldjoontes r ahuldav alt , 2024. a esine s üksikuid kõrvalekaldeid heitveenormidest, kuid tõenäoliselt on tegemist ajutise ja juhusliku nähtusega. Puhasti loomulik kasutusiga täitub käesoleva arendamise kava tegevusprogrammi lõpuks, aastatel ~2035-2040 ning selleks ajaks on mõttekas planeerida täiesti uue reoveepuhasti rajamist alevisse . Seni on mõistlik hoida puhastit töökorras igapäevase hoolduse ja remonttöödega. Allikad: Veekasutusaruanne 2024 , OÜ Raven info, Konsultandi kohapealne vaatlus Aegviidu sademeveesüsteemid Aegviidu alevi piirkonnas sademeveega seonduvaid probleeme ei ole, mistõttu rajatised ja süsteemid puuduvad. ALAVERE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Alavere reoveekogumisala pindala on 23,1 ha, koormus 463 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Alavere külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 96% ehk 331 inimest küla 345-st elanikust . Alavere külas on ka ks reoveepumpla t ja reoveepuhasti. Juriidilistest isikutest tarbijad on Lasteaed Mõmmila, Alavere Põhikool ja eraettevõtted, millest tuntumad on OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere Lihameister (A-Vorst OÜ), Alavere Pood OÜ jt . Alavere kanalisatsioonivõrk Alavere küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 1880 m ning survekanalisatsioonitorustiku pikkuseks 310 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC ja PE. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2011-2012 aastal. Kõik Alavere küla elamud on ühendatud ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Süsteem koosneb isevoolsetest harutorustikest, kahest reoveepumplast ja survetorustikust, mille Alavere 2 reoveepumplast lähtuva lõigu kaudu jõuab külast kogutud reovesi reoveepuhastile. Olemasoleva torustiku asukohad ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Kanalisatsioonivõrk on tervikuna uus ja heas seisundis. Allika d : OÜ Raven , Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 20 21 -203 2 Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud l isa 4. Joonised. Alavere reoveepumpla d Alavere külas on kasutusel kaks reoveepumplat, mis on rekonstrueeritud 2010. aastal. Olemasolevate reoveepumplate asukoh ad on esitatud lisa 4 joonisel . Alavere küla reoveepuhasti Reoveepuhasti kirjeldus Alavere küla olmereovesi puhastatakse aastatel 2009 ja 2010 rajatud reovee aktiivmuda/biokile puhastis BioFix 70K koos kahe (2) biotiigiga pindalaga 3150 m 2 . (reoveepuhasti kood PUH0370570) jõudlusega Q proj = 70 m³/d, R proj = 25 kg BHT 7 /d, 400 ie. Samal ajal, 2009-2010, korrastati biotiigid, juurdesõidutee, teenindusplatsid ja haljasala. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Vilamaa peakraav (VEE1088000), mis on riiklikult korrashoitav ühiseesvool. Reoveepuhasti asukoht on esitatud lisa 4 joonisel. Stabiliseeritud reoveesetet tekib 80 m 3 /a kuivainesisaldusega 2%. Reoveesete veetakse tahendamisele Kehra reoveepuhast ile . Reoveepuhasti koosneb: ühtlusmahutitest (2 tk), võrest, biokile reaktorist, järelsetitist ja eelkirjeldatud kahest biotiigist. Fosfori keemiliseks ärastuseks ja sadestamiseks kasutatakse alumiiniumsulafaati. Muda tihendamine toimub mudamahutis. Esimene , suurem ühtlustusmahuti võtab vastu reoveepumplast pumbatud reovee, mille järgselt juhitakse reovesi võrele, kust juhitakse isevoolselt teise, väiksemasse ühtlustusmahutisse , millest edasi bioreaktorisse ehk biokile puhastisse ja seejärel järelsetitisse. Puhastatud heitvee väljavool toimub viimasest ehk teisest biotiigist. Biotiigid vajavad puhastamist keskmiselt iga viie aasta järel. Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 7 Alavere reoveepuhasti reaktor ehk protsessimahuti/biokilepuhasti Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 8 Alavere puhasti koosseisu kuulub kaks biotiiki, heitvee väljalask on peale teist tiiki Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Alavere reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/324964 , mis kehtib alates 01.01.2023 – 31.12.2030. Vastavalt veeloale pole Alavere RVP-st suublasse juhitav a heitvee lubatud vooluhulk normeeritud . Loaga limiteeritud saasteainete kogused on: pH min (6) ; pH maks (9); BHT 7 : 25 mg/l; Heljum: 35 mg/l; KHT: 1 25 mg/l; üldfosfor: 2 mg/l ; üldlämmastik: 60 mg/l; ühealuselised fenoolid: 0,10 mg/l . Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Alavere RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ks on elanikud ja eelnevalt korduvalt loetletud juriidilised isikud . Alavere reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024 . Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 7 Alavere RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024 Saasteaine nimetus Reoveesisendi väärtus, mg/l Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), % BHT 7 110 3 97,3 Heljum 120 8 93,3 N üld 39 38 2,6 P üld 4,2 0,55 86,9 KHT 270 28 89,6 Allikas: Veekasutusaruanne 2024 Andmetest on näha, et puhastusefektiivsus on üldjoontes tagatud, kuid nagu see on biokilepuhastite puhul tavaline, ei toimi või on nõrk lämmastikuärastus. . Järgnevalt 2024 . a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 8 Alavere reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024 Saasteaine nime - tus Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna - ministri määrus nr 61 Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV BHT 7 25 25 mgO 2 /l 9,8 3 5,4 3 Heljum 35 35 mg/l 14 3 11 8 N üld 60 60 mgN/l 29 11 34 38 P üld 2 2 mgP/l 1 0,48 0,89 0,55 KHT 125 125 mgO 2 /l 75 55 57 28 pH 6-9 6-9 7,5 7,8 7,9 8 Ühealu-selised fenoolid 0,10 0,10 mg/l 0,001 0,0015 0,0015 0,0015 Allikas: veekasutusaruanne 2024 Nagu näitajatest ilmneb , vastavad kõik toodud 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele. Alavere reoveepuhasti suublaks on Vilama peakraav, mis suubub Jõelähtme jõkke, mis omakorda suubub Jägala jõkke. Suubla kood on VEE1088000 . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 10 0 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid . Kuja on tagatud, kuid puhastit ümbritsev piirdeaed seda täielikult ei kata . Kokkuvõttes saab öelda, et Alavere RVP seisund on tänase seisuga rahulda v. Reoveepuhastus toimib tehasevalmidusega puhasti võimete kohaselt . Allikad: Veekasutusaruanne 2024 , OÜ Raven info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 . Alavere küla sademeveesüsteemid Alavere külas on töökoja ümber , Kose tee 8a piirkonnas lühike sademeveesüsteem, mille kaudu juhitakse sademevesi Alavere kraavi (vt lisa 4 joonised) . Alavere kraav on maaparandussüsteemide eesvool. Käesolevas arendamise kavas näeme pikaajalises programmis ette sademeveesüsteemide arendamist kahes piirkonnas, eelpool kirjeldatud Kose tee 8a valgala (suublaks maaparandussüsteemide eesvool Alavere kraav) ja Aasamäe tee valgala piirkonnas (suublaks Vilma peakraav, mis on riiklikult korrashoitav ühiseesvool) . ANIJA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Anija külal puudub kehtestatud reoveekogumisala. Anija külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 75% elanikest ehk ligikaudu 89-90 inimest. Anija külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Juriidilisest isikust tarbija on Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos mõisakohvikuga . Anija kanalisatsioonivõrk Anija küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1950 m ning survekanalisatsioonitorustiku pikkuseks 465 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC ja PE. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2011-2012 aastal. Paljud eramud kasutavad senini kogumiskaeve. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: OÜ Raven, Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 Anija reoveepumpla Anija külas on töös üks reoveepumpla, mis on rekonstrueeritud 2012. aastal. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 1 joonistel. Anija reoveepuhasti Reoveepuhasti kirjeldus Anija küla reovesi puhastatakse aastatel 2011 ja 2012 ehitatud Anija bioloogilises reoveepuhastis, milleks on kolmekambriline 20 m 3 septik ja põhipuhastina 2 biotiiki pindalaga 1800 m 2 Reoveepuhasti kood PUH0370700) jõudlusega Q pro j = 20 m³/d, R pro j = 8 kg BHT 7 /d, 133 ie. Samal ajal puhastati ka biotiigid. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Anija oja (VEE1087700). Reoveepuhasti asukoht on esitatud lisa 1 joonisel. Stabiliseeritud reoveesetet tekib 20 m 3 /a kuivainesisaldusega 2%. Reoveesete veetakse järelkäitlemisele Kehra reoveepuhast ile . Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Anija reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/324964 , mis kehtib 01.01.2023-31.12.2030. Vastavalt veeloale pole Anija RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk limiteeritud . Loaga limiteeritud saasteainete kogused on: pH min (6); pH maks (9); BHT 7 : 40 mg/l; Heljum: 35 mg/l; KHT: 150 mg/l; üldfosfor: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse; üldlämmastik: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse. Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Anija RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ning Anija Mõis ja Mõisakohvik . Anija reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024 . Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 9 Anija küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024 Saasteaine nimetus Reoveesisendi väärtus, mg/l Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), % BHT 7 490 13 97,3 Heljum 630 15 97,6 N üld 110 15 86,4 P üld 12 1,9 84,2 KHT 1000 43 95,7 Allikas: Veekasutusaruanne 2024 Tabelandme te järgi on puhasti efektiivsus orgaanilise reostuse suhtes tagatud, nõrgem on efektiivsus toiteainete: fosfori ja lämmastiku eemaldamisel. Järgnevalt 2024 . a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 10 Anija reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024 Saaste - aine nimetus Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnaministri määrus nr 61 Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV BHT 7 40 40 mgO 2 /l 21 21 21 13 Heljum 35 35 mg/l 22 22 22 15 N üld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 22 22 22 15 P üld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 1,9 1,9 1,9 1,9 KHT 150 150 mgO 2 /l 65 65 65 43 pH 6-9 6-9 7,4 7,4 7,4 7,5 Allikas: veekasutusaruanne 2024 Nagu andmetest näha, vastavad heitvee väljundnäitajad aastal 2024 määruse nr 61 nõuetele. Anija reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Anija oja, mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Suubla kood on VEE1087700 . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kuja on tagatud, puhasti on varustatud piirdeaiaga, kuid aed ei ümbritse kuja täies ulatuses . Kokkuvõttes saab öelda, et Anija RVP seisund on tänase seisuga hea , väljundheitvee nõuded on tagatud ning kulud puhasti ekspluatatsiooniks on suhteliselt madalad . Allikad: Veekasutusaruanne 2024 , OÜ Raven info, Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 . Anija küla sademeveesüsteemid Anija külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse. LILLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Lilli külal puudub kehtestatud reoveekogumisala. Lilli külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 95% elanikest ehk ligikaudu 67 inimest. Lilli külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Teenuse tarbijateks on ainult elanikud . Lilli kanalisatsioonivõrk Lilli küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 57 0 m . Reoveepumpla ja s urvekanalisatsioonitorustik asub reoveepuhasti territooriumil, vahetult enne reoveepuhasti biotiike. Isevoolse t orustik u materjaliks on PVC. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2012 . aastal. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: OÜ Raven, Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 Lilli reoveepumpla Lilli külas on üks reoveepumpla, mis paikneb reoveepuhasti territooriumil. Kompaktpumpla paigaldati 2007. a alguses ja see on heas tehnilises seisukorras. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. Lilli reoveepuhasti Reoveepuhasti kirjeldus Lilli küla olmereovesi puhastatakse aastatel 2006 ja 2007 ehitatud bioloogilises reoveepuhastis , kolmekambrilises 7 m 3 septikus ja 2 biotiigis pindalaga 1200 m 2 (reoveepuhasti kood PUH7845590) jõudlusega Q proj = 6,0 m³/d, R proj = 4,2 kg BHT 7 /d, 70 ie. Samal ajal puhastati ka biotiigid. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Värava kraav (VEE1083521) , mis suubub maap a randussüsteemi eesvoolu, Edu kraavi . Reoveepuhasti asukoht on esitatud lisa 4 joonis t el. Stabiliseeritud reoveesetet tekib 10 m 3 /a kuivainesisaldusega 2%. Reoveesete veetakse tahendamiseks Kehra reoveepuhast ile . Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Lilli reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/324964, mis kehtib 01.01.2023-31.12.2030. Vastavalt veeloale pole Lilli RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk limiteeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on: pH min (6); pH maks (9); BHT 7 : 40 mg/l; Heljum: 35 mg/l; KHT: 150 mg/l; üldfosfor: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse; üldlämmastik: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse. Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Lilli RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud. Lilli reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024 . Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 11 Lilli küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024 Saasteaine nimetus Reoveesisendi väärtus, mg/l Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), % BHT 7 290 3,1 98,9 Heljum 180 11 93,9 N üld 93 13 86 P üld 11 4,2 61,8 KHT 550 51 90,7 Allikas: Veekasutusaruanne 2024 Tabelandmete järgi on puhasti efektiivsus orgaanilise reostuse suhtes üldjoontes tagatud, nõrgem on efektiivsus toiteainete: fosfori ja lämmastiku eemaldamisel. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel STYLEREF 1 \s 6 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 12 Lilli reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024 Saaste-aine nimetus Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnaministri määrus nr 61 Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV BHT 7 40 40 mgO 2 /l 3,5 3,5 3,5 3,1 Heljum 35 35 mg/l 11 11 11 11 N üld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 11 11 11 13 P üld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 2,3 2,3 2,3 4,2 KHT 150 150 mgO 2 /l 80 80 80 51 pH 6-9 6-9 7,3 7,3 7,3 7,5 Allikas: veekasutusaruanne 2024 Nagu andmetest näha, vastavad heitvee väljundnäitajad aastal 2024 määruse nr 61 nõuetele. Samas on suhteliselt kõrge normeerimata üldfosfori näitaja. Lilli reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Värava kraav (VEE1083521), mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu, Edu kraavi . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitsmata põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kuja on tagatud, puhasti on varustatud piirdeaiaga, kuid aed ei ümbritse kuja täies ulatuses. Kokkuvõttes saab öelda, et Lilli RVP seisund on tänase seisuga rahuldav , väljundheitvee nõuded on t äide tud , kuna biogeenidele piirnorme ei ole ning kulud puhasti ekspluatatsiooniks on suhteliselt madalad. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ Raven info, Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032. Lilli küla sademeveesüsteemid Lilli külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse. HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Härmakosu külal puudub kehtestatud reoveekogumisala. Küla vee-ettevõtja ja ühtlasi ühiskanalisatsiooni operaator on MTÜ Härmakosu. Härmakosu külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud kõik keskuse elanikud, 41 inimest. Härmakosu külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Teenuse tarbijateks on ainult elanikud , kuid külas paikneb perspektiivne Härmakosu Tehnopark . Härmakosu kanalisatsioonivõrk Härmakosu küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1635 m. Survekanalisatsioon puudub. Torustikud on rekonstrueerimata ja halvas seisukorras. Kaevud on vajunud, tihti esineb pinnase kandumist torustikku. Täpsemad andmed kanalisatsioonisüsteemi tehnilise seisukorra kohta puuduvad. Kogu Härmakosu ühiskanalisatsioonitorustik vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva torustiku asukoh ad ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032 Härmakosu reoveepumpla Härmakosu külas on üks reoveepumpla, mis paikneb ligikaudu 400 m enne reoveepuhasti biotiike, settekaevude juures ja pumpab reovee settekaevudest isevoolsesse torustikku, mille kaudu jõuab reovesi biotiikidesse. Survetorustiku praktiliselt ei eksisteeri . Reoveepumpla vajab rekonstrueerimist . Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. Härmakosu reoveepuhasti Reoveepuhasti kirjeldus Härmakosu külas juhitakse reovesi läbi kahe settekaevu kahte biotiiki. Settekaevude setet veetakse regulaarselt Kehra reoveepuhastusjaama. Biotiikide ümbrus on metsa kasvanud ja puuduvad andmed biotiikidest väljuvoolu kohta. Suvekuudel osa veest aurustub ja osa infiltreerub pinnasesse. Heitvee analüüsitulemusi ei ole. Biotiigid tuleb puhastada neisse kogunenud settest ning biotiikide vahelised torustikud ja väljavoolu- ja proovivõtukaev tuleb rekonstrueerida. Reovee mehaaniliseks puhastamiseks enne biotiike tuleb ehitada vähemalt kolmekambriline septik. Biotiikide lähiümbrusest tuleb seostada sanitaar-ja võsaraie - raiuda mets ja biotiigid tuleb ümbritseda aiaga. Reoveepuhasti väljalasuks on Härmakosu kraav, maaparandussüsteemi nimega Raudoja I, mis on maaparandussüsteemide eesvool ning mis suubub Napi peakraavi , mis on omakorda riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (vt lisa 4, joonised). Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Härmakosu küla ÜVK süsteemide kasutamist reguleerib veeluba nr L.VV/331338 , mis kehtib alates 31.12.2020 tähtajatult . Veeluba ei reguleeri ühiskanalisatsiooni kasutamist ega normeeri heitveenäitajaid . Samuti puuduvad andmed küla reovee- ja heitvee kvaliteedi kohta. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032. Härmakosu küla sademeveesüsteemid Härmakosu külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse. KOKKUVÕTE ANIJA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST Kokkuvõte Anija val l a asulate ühiskanalisatsioonisüsteemidest, nende seisundist ja probleemidest on toodud järgnevalt. Eelnevates osades andsime ülevaate ühis kanalisatsioon iteenusega varustatud asulatest ja ühis kanalisatsiooni rajatisest -seadmetest . Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja probleemid. Üldine kokkuvõte on selline, et süsteemid on nii Kehra linnas, Aegviidu alevis kui külades suhteliselt uued ja heas seisundis. Üldine tunnus on ka see, et võrgud ja pumplad on suhteliselt heas seisukorras, kuid oma kasutusea lõpu poole vananevad reoveepuhastid. Suuri investeeringuid reoveepuhastid tänase seisuga veel ei vaja, kuid järgmise arendamise kava pika- või isegi lühiajalises investeeringuprogrammis tuleb suure tõenäosusega ette näha ulatuslik rekonstrueerimine. Kehra linn Reoveepuhasti vajab vähest rekonstrueerimist , puhastusprotsessi uuringuid ja tehnoloogia täiendamist . Linn vajab olulist lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist koos s üsteemi toetavate kraavide ja drenaažsüsteemidega ; täiendavate Jägala jõkke suunduvate väljalaskude rajamis t ja olemasolevate väljalaskude renoveerimis t . Aegviidu alev Alevis tuleb jätkata ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamist Nikerjärve ja Nelijärve asumitesse . Puhasti hakkab füüsiliselt ja moraalselt vananema, kuid suuri investeeringuid veel ei vaja. Alavere küla Otseseid probleeme pole . Biokile tööpõhimõttel reoveepuhasti reaktori efektiivsus on kohati kõikuv ja ei võimalda paindlikku heitvee kvaliteedi reguleerimist ja seadistamist. Anija küla ja Lilli küla Reoveepuhastina kasutatakse süsteemi, mis koosneb kolmekambrilisest septikust ja biotiikidest - süsteem on suhteliselt paindumatu ja väheefektiivne , kuid kasutatav tänu väikesele vooluhulgale ja reostuskoormusele. Härmakosu küla 6. Kogu ühiskanalisatsioonisüsteem on täielikult amortiseerunud ja reoveepuhastus sisuliselt ei toimi. Heitvesi ei jõua tõenäoliselt biotiikidest suublasse, osaliselt a urub ja o saliselt imbub pinnasesse. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA EESMÄRGID Eelneva te s osa de s andsime ülevaate Anija valla keskkonnaseisundist, looduskaitse- ja hoiualadest ning ühisveevarustus ja – kanalisatsiooni rajatistest ja -süsteemidest, sealhulgas põhiprobleemidest. Anija valla ÜVK -de tegevuspiirkonna ühisveevarustus ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel ja ajakava koostamisel tuleb arvestada: Tehniliste aspektidega: VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja laiendamise vajadus; joogiveetöötluse ja/või selle täiustamise vajadus; tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek, täiendavate tuletõrje veevarustussüsteemide vajadus; reoveepuhastite vastavus kaasaja nõuetele, heitvee nõuetelevastavuse tagamine; reoveepuhastite rekonstrueerimise või uute reoveepuhastite ehitamise vajadus. Keskkonnaaspektidega: võimalik mõju loodushoiualadele; reoveepuhastite heitvee nõuetelevastavuse ja keskkonnanõuete tagamine; Sotsiaalsete aspektidega: Joogiveetöötluse vajadus ja/või täiustamise vajadus , nõuetelevastava joogivee kättesaadavus elanikele ; Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek Majanduslike aspektidega: Anija valla ja Raven OÜ rahalised vahendid on valla ühis vee värgi ja - kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute läbiviimiseks piiratud ning samavõrra on piiratud ka võimalused VK-tariifide suureks ja järsuks tõstmiseks . Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonna(dade) ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded 1 “; võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni); suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”; Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete täitmine Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise abil. olemasolevate vee erikasutuse keskkonnalubade (veelubade) nõuete täitmisega. Olemasolevate ja/või muuta kavatsetavate reoveekogumisaladega. INVESTEERINGUTE STRATEEGIA Elanikkonna tervis Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha vajadusel ette veetöötlusseadmete olemasolu ja vastavus veekvaliteedi tagamiseks ning veeallikate ehk puurkaevude, pumplate ja veetöötlusseadmete korrasolek. Hetkel on ühisveevärkide joogivee kvalitee t tagatud kõigis ÜVK-teenusega kaetud asulates . Loodushoiualad Anija valla ÜVK süsteemid puutuvad täna ja perspektiivis loodushoiu- ja/või maastikukaitse a lade ga kokku suhteliselt kaudselt, otsene ja negatiivne mõju puudub , kuigi osa val last asub nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel . ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine Suurem roll ÜVK süsteemidel loodusele ja keskkonnale on pinnaveeallikatele avaldatav mõju reoveepuhastite väljalaskude poolt. Samas töötavad kõik valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid (v.a Härmakosu) piisava efektiivsusega ning nõuetekohaste näitajateni töödeldud heitvee väljalaskude keskkonna mõju on peamisele eesvoolule, Jägala jõele ning tema lisavooluveekogudele , tegelikkuses pigem väheoluline . Taskukohasus Investeeringute kavandamisel on arvestatud vee - ja kanalisatsioonitariifi piiranguid (maksimaalselt 4 % , tegelikult oleme arvestanud kuni 2% keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust). S aame öelda, et tariifide osakaal jääb 12 aastase perioodi lõpuni alla 2% leibkonnaliikme netosissetulekust . ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks saab kasutada kõige üldisemalt rahastamise vahendeid kolmest allikast: Anija valla kinnitatud vee-ettevõtja, OÜ Raven ; Anija valla eelarve ; Euro o pa Liidu poolt selleks ette nähtud fondid (käesoleval ajal veel Ühtekuuluvusfond , ÜF ) ja SA KIK keskkonnaprogramm. Viimas(t)ega enam finantsanalüüsi koostamisel ei arvestata, sest vee-ettevõtluse üldise jätkusuutlikkuse huvides peavad vee-ettevõtjad olema perspektiivis iseseisva finantseerimisvõimekusega. Kui õnnestub taotleda rahalist abi selleks loodud institutsioonidelt, on see n.ö boonusraha, üleplaaniline , mitte etteplaneeritud raha stamisallikas . Lisas 3, investeeringuprojektide tabel , on toodud investeeringuprojektid vastavalt Konsultandi poolt kogutud infole probleemide osas ja teistele tuvastatud vajadustele . Vee-ettevõtja ja võimaliku abi f inantseerimisallikaid saab erineval moel rahaliselt toetada või rahastada ka Anija valla eelarvest , tulenevalt rangelt valla eelarvestrateegiast, heakskiidetuna volikogu eelarve- ja majandus komisjonis ning vallavolikogu kinnitatud aastaeelarve alusel. K õik inve st eeringud, mis seonduvad Raven OÜ poolt olemasolevas ÜVVK AK -s kavanda tud arendus tegevustega , tuleb täpsemalt planeerida ja üle vaa dat a iga-aastaselt ning vajadusel korrigeeri d a samuti kooskõlas eelpoolnimetatud valla eelarvestrateegia ning vee-ettevõtte nõukogu ga. Eelnevast tulenevalt, käesolevas ÜVVK AK -s toodud nelja-aastase lühiajalise investeeringuprogrammi täitmine ei saa olla otseselt ja üheselt kohustuslik ühelegi eelpoolkirjeldatud finantseerimisallikale ja/või institutsioonile. Programmi täitmist kavandatakse 1-2 aastase tsüklina, võimaliku korrigeerimisega iga-aastaselt. Detailselt on investeeringute finantseerimist kirjeldatud lisaks finantsanalüüsi peatükis, alapeatük k 9. 14 . Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailpl an eeringutest Detailplaneeringute algatamine ning läbiviimine tuleneb planeerimisseaduse 8. peatükist ning selle §-dest 124 – 129. Tulenvalt planeerimisseadus § 124 lg (10) on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus ehk käesoleval juhul Anija Vallavalitsus. Samuti on Anija Vallavalitsus detailplaneeringute algataja. Vastavalt planeerimisseadus § 130 lg (1) võib vald detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Samas planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk Anija Vallavalitsus ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Detailplaneeringujärgsete ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamise põhimõtted on sätestatud planeerimisseadus § 131, mille alusel : (1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. (3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda . Tulenevalt eelnevast, detailplaneeringutega ette nähtud ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamine toimub Anija vallas reeglina vallavalitsuse ja huvitatud isiku (arendaja) vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepinguga võtab huvitatud isik kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Tuletõrjeveevarustuse tagamine Kehra linnas ja Aegviidu alevis on tuletõrjeveevarustus tagatud (seda saab jätkuvate arenduste käigus perspektiiv i s täiendada ) tuletõrjehüdrantidega. Ülejäänud valla ühisveevärgi või ühisveevärgi tunnustega külades on tulekustutusvee saamine lahendatud (või peaks olema lahendatud) kas maa-aluste mahutitega või aastaringselt kasutatavate ja päästeautole ligipääsetavate tuletõrjeveevõtukohtadega. Nagu peatükis 5 kirjeldatud, on Anija külas nõuetekohane arv nõuetekohase kvaliteediga tuletõrjeveevõtukohti tänase seisuga üldjoontes tagatud. Tuletõrjeveevarustus e planeerimisel ja tagamisel tuleb arvestada siseministri 16.02.2021 määrus e nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded ning siseministri 18.02.2021 määrus e nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord, samuti standardi EVS 812 erinevate alam n õuete ga . POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Vee- , kanalisatsiooni- ja sademevee kanalisatsioonitorustikud V ee- , kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsi oonitorustike puhul reaalsed tehnilised alternatiivid Kehra linna, Aegviidu alevi ja külade torustik e lokaalsete laiendamiste ja rekonstrueerimiste osas puuduvad. Torustike trasside lõplikud asukohad täpsustuvad erinevates projekteerimisstaadiumites peale topo-geodeetiliste tööde teostamist. ÜVVK AK -s esitatud asukohad on ligikaudsed, muutuda võivad nii täpsed trasside ku i nihkuda reoveepumplate asukohad , samuti erineda pikkused (mahud) . Veetorustikud ja olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida (uue toru paigaldamine) olemasolevas asukohas – arvestades olemasolevaid liitunud kinnistuid ja kliente. Uute liituja te liitumispunktid tuleb ette näha vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele kuni 1 m kinnistu piirist . Ehitustehnilises mõistes rekonstrueeritakse kanalisatsiooni - ja sademeveekanalisatsiooni torustikud enamjuhtudel lahtise kaeviku meetodil , asendades olemasolevad torud ning vajalikud uued kontroll- ja hoolduskaevud. Veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel on alternatiivideks torustiku paigaldamine kas lahtise kaeviku või kinnisel meetodil (suundpuurimine). Ühise kaeviku võimaluse puhul on mõttekas koos isevoolse ühiskanal i satsioonitorustikuga rekonstrueerida või rajada lahtises kaevikus ka ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni surve torustikud. Puurkaevpumpla d ja veetöötlusseadmed Kuivõrd joogiveekvaliteet on Anija valla ühisveevärgi ga kaetud aladel täna kõikjal üldjuhul tagatud, sealhulgas näiteks Voose küla ühisveevärgis isegi ilma vett eelnevalt töötlemata, siis veetöötlemise tehnoloogilisi alternatiive ei ole siinkohal põhjust kajastada . Tehnilis eks alternatiiv iks on omavahel naabruses asuvate asulate varustamine joogiveega teise asula veehaarderajatise baasil , kuid Anija vallas selleks reaalsed võimalused ja tasuvus puudub . Kehra linna, Aegviidu alevi ja külade omavahelised vahekaugused on liiga suured, et tasuks kaaluda ja arvutada nendevaheliste ühisveevärkide ühendamis e tasuvust . Kehra linna ühisveevärgi kaudu varustatakse niigi joogiveega nii Lehtmetsa kui Ülejõe külasid, kuid külad on juba ajalooliselt Kehra linnaga kokku kasvanud, mistõttu siinkohal pole vastupidi, mõttekas kaaluda alternatiivi eraldi veevarustuspumplate rajamiseks ja rakendamiseks. Aegviidu alev varustab joogiveega naaberasumeid Nikerjärvet ja Nelijärvet, kuid asumid asu vad administratiivselt Aegviidu alevi territooriumil. Reoveepuhastite rekonstrueerimine Nagu eelnevalt kirjeldatud, on Anija valla asulate reoveepuhastid veel suhteliselt uued ja otseselt suuri investeeringuid ei vaja, kuigi teatud tehnilisi ja tehnoloogilisi probleeme siiski esineb . Väiksemate reoveepuhastite renoveerimisel (Härmakosu külas) on otstarbekas ära kasutada olemasolevad biotiigid, mis tuleb puhastada sinna kogunenud settest ning lisada biotiikide ette (rajatavasse võrehoonesse) võre ja maa-alune kolmekambriline septik. Antud p uhastus m eetod on läbi proovitud, lihtne ja alla 300 ie, iseäranis all 100 ie reostuskoormuse puhul annab pisavalt häid tulemusi . Samal ajal on väikesed nii ehitus- kui opereerimiskulud. Suuremates asulates tuleb enne reoveepuhastite rekonstrueerimist (Aegviidu alevis) või tõhususe tõstmist (Kehra linnas) teostada alternatiivsete lahenduste analüüs , kuid seda on aeg teha alates ligikaudu 2035. aastast. ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS Konsultant teeb ettepaneku järgnevates alapeatükkides käsitletavate reoveekogumisalade (edaspidi RKA) muutmiseks ja kehtestamiseks ( vt ka lisa 4, joonised). Käesolevas staadiumis me muudetava RKA koormust (R, IE) ei määratle, sest seda saab teha, omades kõige värskemaid andmeid ja vahetult enne taotluse edastamist Kliimaministeeriumile. Käsitleme muudetavate RKA-de pindala ja anname lühidalt ala kirjelduse. Järgnevalt nimetamata asulate osas RKA pindala muuta ei plaanita. Kehra linn , Lehtmetsa küla , Ülejõe küla Kehra linna , Lehtmetsa, Ülejõe külade piires on tehtud ettepanek laiendada RKA-d järgmistes asukohtades ja ulatuses: Kehra linna põhja osa (Tööstuspiirkond) : Tselluloosi tn 2, 4 ja 6 sealhulgas : Tselluloosi 2 ja Anija mnt 17 detailplaneeringu ( DP ) piirkond, kokku : 14,4 ha ulatuses. Lehtmetsa küla edelaosa, Nelgi, Tulbi, Ülase, Aiandi tn piirkond, kokku: 10 ha ulatuses. Ülejõe küla: Nurmenuku, Jõekalda tee, Seaherne piirkond, kokku: 5,4 ha ulatuses. Kehra linna Keskuse tn 4, 4a piirkond, kokku: 2,2 ha ulatuses. Lehtmetsa küla lõunaosa, Kose mnt 72 piirkond, 2,0 ha ulatuses. Kehra linna loodeosa (Põrguvälja linnaosa) , sh: Luha 4, 6, 8, 10 piirkond , kokku 1 ,0 ha ulatuses. Kehra l ääne osa, Põrguvälja linnaosa, Tuleviku tn 7 piirkond , kokku 0,2 ha ulatuses . Kehra lääneosa, Põrguvälja linnaosa, Tuleviku tn 15 piirkond, kokku 0,1 ha ulatuses Kõik k okku: 35,3 ha Peale eelnevalt kirjeldatud laiendusi on perspektiivse Kehra RKA pindala 226,2 + 35,3 ehk 261,5 ha . Aegviidu alev Aegviidu alevi piires tehakse ettepanek laiendada RKA-d järgmiss asukohas ja ulatuses: - Aegviidu alevi kagu osa Nikerjärve ja Nelijärve piirkonda 13,6 ha ulatuses. Kokku: 13,6 ha Peale eelnevalt kirjeldatud laiendus t on perspektiivse Aegviidu RKA pindala 87,2 + 13,6 ehk 100,8 ha . INVESTEERINGUPROGRAMM Investeeringuprogrammi koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja väljavalitud alternatiividele. Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus: I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2025-2029 ; II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2030-2037 . Järgnevalt käsitleme investeeringuprojekte mõnevõrra lähemalt, investeeringute kulude jaotus , summa d ja asukohad on välja toodud lisa de s 3 ja 4 , investeeringuprojek t id e kirjeldustes tabelina ja joonis t e na . VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE /REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA Investeeringuprogrammis toodud torustikutööde mahud on käsitletud Lisa de s 3 ja 4 . Käesolevas osas me ei hakka neid eraldi asulate lõikes kirjeldama, vaid toome järgnevalt välja üldisemad nõuded vee- , kanalisatsiooni- ja sademevee kanalisatsioonitorustike rajamiseks/rekonstrueerimiseks. Ühisveevärgi torustike rajami se ja rekonstrueerimi s e üldine metoodika Ühisveetorustike renoveerimisel ja rajamisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o plasttorusid ning üldjuhul maakraani, spindlipikenduse ja kapega sulge s eadmeid . Kindlasti peab ühisveevõrgu süsteemide või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekteerimine, mille le eelnevalt omakorda planeeritav veevõrgusüsteem mõõdistatakse geodeetiliselt ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise ja/või laiendamise projekt lahendus. Uute veevõrkude rajamisele /laiendamisele peab eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud. Huvitatuse puudumise korral on veevõrgu laiendustööd ebaotstarbekad. Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas PEH, PEM , PELM torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul või kolmik, PELM toru DN25 /32 , 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse sulgeseadme tega (kummikiilsiibrid, maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega). Torustike ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane surveproov, liiva tihendamine torude ümber jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele: ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on ≥ 0,4 m; veetorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,8 m toru peale; kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RYL 77-2013). Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RYL 77-2013); kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m; projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm; Torustik paigaldatakse nii, et oleks välistatud igasugused lubamatud koormused. Ühendused rajatistega tehakse nii, et torustikele ei tekiks lubamatuid koormusi. Teede ja muude rajatiste alt läbiviimisel paigutatakse plastist veetorustik terasest kaitsehülssi. Nähakse ette meetmed veetorustiku, selle ühenduste ja armatuuri kaitseks korrosiooni ja saastumise vastu. Samuti kaitstakse korrosiooni eest läbiviiguhülsid. Pinnasesse paigaldatud toru kohale 0,5 m kõrgusele, tuleb pikki toru telge paigaldada märkelint. Toru külge kinnitada täiendavalt signaalkaabel (1,5 mm 2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel), mis on ette nähtud torustiku asukoha määramiseks maa pinnalt. PE torude ühendamisel võib kasutada kas põkk- või muhvkeevitust. Külmumisohuga kohtades peab torustikud isoleerima kivivillast või vahtpolüstüreenist isolatsioonikoorikutega ja varustada isereguleeriva el.küttekaabliga. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860:2004. Isolatsioonikihi paksus määratakse vastavalt isolatsioonimaterjali omadustele, isoleeritava objekti mõõtudele ja käideldava produkti töötemperatuurile Ühisveevõrgu renoveerimise ja /või ringistamise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga suure osa asula ühisveevärgisüsteem. Ü hiskanalisatsioonitorustike raja mise, rekonstrueerimise üldine metoodika Olmekanalisatsioonis välisvõrkude vabavoolse torustikuna kasutatakse plasttorusid välisläbimõõduga de160 PP või PVC SN8. Isevoolse reoveekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid: polüvinüülkloriidtorusid, mis vastavad standardile EN1401 või EN13476 polüpropüleentorusid (PP), mis vastavad standardile EN1852 või EN13476. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Isevoolsete PVC torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Uued rajatavad või rekonstrueeritavad survekanalisatsioon itorustikud nähakse PE torudest , üldjuhul survetugevusega PN10 (10 kN) . PVC torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Äärikühendusi võib kasutada kooskõlastatult Järelevalvega ainult juhul, kui muud tehnilised lahendused ei ole võimalikud. Malmtorustike puhul teostatakse muhvühendusi. Olmekanalisatsioonis välisvõrkude survetorustikuna kasutatakse plasttorusid välisläbimõõduga PE PN10 de110. Survekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid: PE - polüetüleentorusid, mis vastavad standardile EN12201. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Liitumispunktid näha ette liitumiskaevude (kontrollkolmikute) väljaehitamisega üldjuhul läbimõõd us vähemalt de400/315 (kontrollkolmikud de200/160 on lubatud ette näha vastava võimaluse avanedes (otse!) ja erandkorras) Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetodid). Kuna eeldatavalt on enamuse renoveeritava reoveekanalisatsioonitorustiku seisund halb, siis on soovitav renoveerimisel eelistada kaevemeetodit lahtise kaevi ku ga. Sellega tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, tasanduskiht, aluskiht ( liiv või peenkruus -peenkillustik padjad ) , tihendamine ja teised projektikohaseks ja kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele peavad eelnema maa-ala geodeetilised mõõdistused ja geoloogilised uuringud ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused . Olmekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø 400 (teleskoop d315). Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Metall-, betoon-, asbo- ja keraamiliste torude vahele tohib paigaldada vaid betoonkaeve. Plastkaeve (PE) tohib paigaldada vaid plasttorustike vahele. Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopse kõrgendusega polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t. Olemasolevad ja mitte töötavad kanalisatsioonikaevud ning -torud tuleb likvideerida. Selleks tuleb eemaldada kaevu teleskooposa ja lagi, kaev täita liivaga ja tihendada. Likvideeritavad torud tuleb täita mõlemast otsast vahtbetooniga 1 m pikkuses. Sademeveekanalisatsiooni rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika Sademeveetorustike ja -kaevude ehitamisel jälgida kanalisatsioonitorustike paigaldamise MaaRYl 2000 16.4. ja RIL 77-1990 nõudeid ning juhiseid. Sademeveetorustikud rajada sademevee ja truubitorudest PEH , PVC või PP , rõngasjäikusega SN8. Sademevee teleskoopsete plastikrestkaevude läbimõõt on D560/500mm, siseneva toru rajamissügavus tee pinnast H = 1,20m, siseneva toru läbimõõt de200mm, SN8, settepesa kaevus H = 600mm, maht 130 l. Restkaevu ei tohi rajada sademevee kogujatorustikule läbijooksukaevuna. Restkaevust ei tohi sademevett juhtida drenaažitorustikku. Kõik sademe- ning drenaaživee kogujatorustiku kontrollkaevud rajada settepesaga H = 300mm. Drenaaž on pinnasest liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks rajatud veejuhtmestik. Tänavate-teede liiklusala drenaaž rajatakse tee muldkehami kuivenduseks ning tugevdamiseks, teekatte aluse muldkehami püsivuse suurendamiseks, külmakergete vältimiseks ning teede muldkehamisse sademe- ning sulavee sattumise vähendamiseks. Drenaažitorustikud rajada liiklusalal drenaažitorudest rõngasjäikusega SN8, drenaažitorudest PP de160/138 x 6m(toru l = 6m); de200/172mm x 6m; 250/216 x 6m; 315/272 x 6 m, SN8. Drenaažtorustik PP on kahe piluriviga, topeltseinaga – välissein rõngasvöödiline on tugevdussein, sisepind sile ja kindlustab hea isepuhastuse. Drenaaž toru paigaldada piluavadega toru külgedel, toru lagi ja põhi jätta piluavadeta. Drenaaži kogujatorustiku min lang vähemalt 0,0025 ja liitumistorustikel vähemalt 0,0015. Liitumistorustikud PP de160/138mm, SN8. Drenaažitorustiku teleskoopsed plastikust kontrollkaevud rajada analoogsed kanalisatsioonitorustike kontrollkaevudega. Dreenaažitorud paigaldatakse torustiku kaevisesse tehtud tasandus ja filterkihti. Sademeveetorustikuga ja restkaevudega liiklusala kuivendamiseks paigutada drenaažitorustik sademeveetorustiku kohale drenaaživee juhtimisega sademeveetorustiku alaveekaevu. Drenaažitorustiku ülaveepoolne ots sulgeda plastikkorgiga. Drenaaži iitumiskolmik kinnitu piiril on analoogne kanalisatsiooni liitumiskolmikule D200/160mm, rajada kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele, asukoht projekti järgi. Liitumiskolmik rajada süsteemselt ÜVK liitumispunktidega kõrvuti, kui projektis ei ole näidatud teisiti. Kõik drenaaži kogujatorustiku kaevud rajada settepesaga H = 300mm. Sademeveetorustiku puudumisel teeala drenaaži kogujatorustik ja liitumistorustikud rajatakse samade nõuete ja juhiste alusel kui sademevee- ja kanalisatsioonitorustik, kogu drenaažitorustik rajatakse Uporen Tupla PP SN8 torudest vastavalt projektis ettenähtud läbimõõdu ning languga. Drenaažitorustiku rajamisel jälgida samu pinnase tihendusnõudeuid kui kanalisatsioonile ning sademeveekanalisatsioonile. Drenaažitorustik on ümbritseda filterkihiga 200 x 200 mm, filterkiht katta külgedelt ja pealt geotekstiilkangaga. Filterkiht tehakse pinnasevee kogumiskruusast: dreenaažitoru 1. filterkiht toru ümber – kogumiskiht, tera läbimõõduga 8…16mm ja selle selle ümber filtreerivast liivast 2. filterkiht – filtreeriv liivakiht, tera läbimõõduga kuni 0…8mm. Filterkihi paksus nii koguja- kui ka liitumistorustikul geotekstiilkangast kuni drenaažtoru välispinnani on minimaalselt 200mm. Järgnevalt käsitleme rekonstrueerimisprojekte ja anname lühiülevaate teostatavate st tööde st . Vaatleme lühiajalises programmis läbiviidavaid töid. Käsitleme siinkohal vaid spetsiifilisemaid töid nõudvaid projekte ja tegevusi – veevarustuspumplate rekonstrueerimstöid, sealhulgas veetöötlusseadmete paigaldamine, torustike rajamist, rekonstrueerimist ja tuletõrjemahutite paigaldamist , eraldi pikemalt ei käsitle, tööde loetelu on loeteluna käsitletud lisas 3 . KEHRA LINNA JA LEHTMETSA KÜLA SADEMEVEETORUSTIKU RAJAMINE JA REKONSTRUEERIMINE Arendamise kava näeb lühiajalises programmis ette Kehra linna ja Lehtmetsa küla sademeveekanalisatsiooni arendamise järgmistes mahtudes ja asukohtades: S ademeveetorustiku rajamine , materjal PP (kuni de200 PVC), diameeter de200...630, väljalaskudega de630/550 (de/di ) järgmistes piirkondades ( k õik väljalaskudega Jägala jõkke): Aia tn - Sõpruse väljak - Kooli tn ; Spordi tn ; Lehtmetsa, Hoolekande tee p ii rk ond (edaspidi prk) Kokku: 840 m S ademeveetorustiku rekonstrueerimine , materjal PP (kuni de200-ni PVC) de160-de630 väljalaskudega de630/550 (de/di) järgmistes piirkondades (väljalasud Jägala jõkke): Lehtmetsa, Hoolekande tee prk Lehtmetsa, Kose mnt- Lasteaia tee prk Metsa tn piirkond Sõpruse väljaku prk Laste tn prk F. R. Kreutzwaldi tn prk Kalda tn prk Põhja tn - Kose mnt prk Ülejõe küla Paberi - Tselluloosi tn prk Õlipüüdurite renoveerimine , 2 kmpl Õlipüüdurite rajamine , 3 kmpl. Projekti kogumaksumus: 4 125 240 EUR KOKKUVÕTE ANIJA VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST Kokkuvõtte Anija valla ÜVK investeeringumahtudest ja ligikaudsest ajakavast (lühiajaline, pikaajaline), annab järgnev kok k uvõtlik tabel. Pikemalt on tegevused , maksumused ja esialgne üldine ajakava lahti kirjutatud lisas 3 ning joonistel, lisa 4. Tabel STYLEREF 1 \s 8 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Kokkuvõte Anija valla ÜVK investeeringumahtudest asulate lõikes Anija valla ÜVKA investeeringud 1. Kehra perspektiivsed RKA laiendused 35,5 ha Lühiajaline perspektiiv rekonstrueeritav veetorustik 330 m planeeritav sademeveetorustik 840 m rekonstrueeritav sademeveetorustik 5302 m planeeritav/rekonstrueeritav õlipüüdur 3/2 tk 2. Aegviidu 2025.a veetorustik 2615 m 2025.a. isevoolne kanalisatsioonitorustik 1470 m 2025.a. Survekanalisatsioonitorustik 1210 m 2025.a. Hüdrant 6 tk 2025.a. Reoveepumpla 2 tk Pikaajaline perspektiiv planeeritav veetorustik 1110 m planeeritav isev. kanalisatsioon 700 m planeeritav survekanalisatsioon 350 m planeeritav reoveepumpla 2 tk Aegviidu (Nelijärve) Pikaajaline perspektiiv planeeritav RKA 13,6 ha planeeritav veetorustik 2015 m planeeritav isev. kanalisatsioon 2230 m planeeritav survekanalisatsioon 1280 m planeeritav reoveepumpla 3 tk planeeritav hüdrant tk rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk Aegviidu (Uueveski) Pikaajaline perspektiiv planeeritav veetorustik 980 m planeeritav isevoolne kanalisatsioon 210 m 3. Alavere Pikaajaline perspektiiv planeeritav sademeveetorustik 840 m 4. Härmakosu Pikaajaline perspektiiv rekonstrueeritav veetorustik 1275 m rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioon 1635 m rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk rekonstrueeritav tuletõrje veemahuti 1 tk rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk rekonstrueeritav reoveepuhasti/settekaev 1 tk rekonstrueeritav reoveepumpla 1 tk FINANTSANALÜÜS FINANTSANALÜÜSI EESMÄRGID Finantsanalüüsi eesmärgiks on: hinnata Anija valla ÜVK ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust tulenevalt planeeritud lühi- ja pikaajalisest investeerimisprogrammist; prognoosida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad kuni 2037 aastani, mis võimaldavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikku pakkumise Anija vallas; prognoosida veetarbimise ja –tootmise tegevusmahud tulevikus; leida sobivaim finantseerimise struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED Finantsanalüüs on koostatud Anija valla suurima vee-ettevõtja OÜ Raven kohta. OÜ Raven osadest 50% kuulub Anija vallale. OÜ Raven osutab ÜVK teenust Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Lilli ja Voose külas. Härmakosu külas ( külas elab 40 -41 inimest) tegeleb ühisveevarustus teenuse osutamise ega MTÜ Härmakosu . MTÜ Härmakosu kohta andmed puuduvad. Härmakosu küla ÜVK kavandatavad investeeringud on 1 005 900 eurot aastatel 2025-203 7 . Investeeringute tegemiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks on soovitav Härmakosu küla ühisveevärk ühendada OÜ Raven teeninduspiirkondadega ja ettevõttega. Finantsprognoos on koostatud käesoleva ÜVK kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalide põhjal, milleks on OÜ Raven 2023. aasta ja 2024. aasta esialgne majandusaasta aruanne. 2025. aasta andmed on saadud tegelike ja eelarveliste näitajate kombineerimisel. Prognoosid on koostatud 13 aastase perioodi kohta ning muutujaid on palju, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast. Seetõttu on vajalik ÜVK finantsprognooside ülevaatamine ja vajadusel korrektuuride sisseviimine vähemalt iga nelja aasta tagant. PLANEERIMISE PERIOOD ÜVK aren damise kava algusaastaks on planeeritud 2025, millest lähtuvalt on prognoosid koostatud perioodile 2025-2037. INFLATSIOON JA PALGAKASVUMÄÄR Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks järgmise konservatiivse inflatsiooni prognoositava taseme ja palga kasvumäära. Makromajanduslikud prognoosid on võetud Rahandusministeeriumi pikaajalistest majandusprognoosidest . Nimetatud prognoosid sisaldavad endas tarbijahinnaindeksi ja palgakasvumäära prognoose perioodile 2025-2037 . Tabel STYLEREF 1 \s 9 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 . Makromajanduslike näitajate prognoos 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 THI 5,0% 3,2% 2,3% 2,2% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Palga kasvumäär 5,1% 5,0% 4,8% 4,8% 4,4% 4,3% 4,3% 4,3% 4,3% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% Maksud Finantsprognoosi arvutuste lihtsustamiseks on arvestusest välja jäetud käibemaksust tulenev rahavoog. Vee-ettevõtluselt saadavalt kasumilt tulumaksu ei maksta, eeldades, et kogu kasum reinvesteeritakse ja dividende ei maksta. VEETEENUSE TARBIMINE JA UUTE TARBIJATE ÜHENDAMINE ÜVK arendamise kava piirkonnaks on võetud Anija valla vee-ettevõtja OÜ Raveni teeninduspiirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud asulate andmed. Veeteenuse tarbimise prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja tinglikust keskmisest veetarbimisest ööpäevas (l/in/p). Reovee ära juhtimise teenuse maht inimese kohta on korrelatsioonis veetarbimisega. Teenuse tarbijate arvu ennustamisel lähtutakse: Veeteenuse osutamise piirkonna rahvaarvu muutustest, aluseks on rahvastikuregistri andmed, kinnitatud detailplaneeringute andmed. Anija valla territooriumil elavate inimeste arv on olnud varasematel aastatel langustrendis. Alates 2018. aastast on rahvaarv aga pööranud väikese kasvu suunas. Prognoosides jääb Anija valla elanike arv 2024. aasta tasemele. Investeeringute käigus loodavatest uutest liitumisvõimalustest. Leibkonnaliikmete arv. Eesti Sotsiaaluuringu 2023 andmetele tuginedes on Harju maakonna keskmine ilma Tallinnata 2,41 inimest leibkonnas. Käesoleva arendamise kava arvutustes võetud leibkonna liikme suuruseks 2,41 inimest. Veetarbimise mahuks elaniku kohta on prognoositud OÜ Raven teeninduspiirkonnas keskmiselt 80 l/in/ p. LEIBKONDADE SISSETULEK Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti tabelit ST08 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, mida on korrigeeritud vastava aasta tarbijahinna indeksiga. Tabel STYLEREF 1 \s 9 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos ja veeteenuse osakaal euro 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 Veeteenuse osakaal sissetulekust 1,0% 1,1% 1,1% 1,2% 1,1% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% Keskmine leibkonna- liikme sissetulek 1350 1393 1425 1457 1485 1515 1545 1576 1608 1640 1673 1706 1740 *Allikas: Statistikaamet, edaspidi konsultandi prognoosid Joonis STYLEREF 1 \s 9 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad ja osakaal sissetulekust VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE KULU LEIBKONNALIIKME KOHTA Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja heitveeteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni aren damise kava finantsprognoosi koostamisel peab koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%. Kavandatav hinnatõus jääb teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks . TARIIFIDE MUUTUSED Tariifide kavandamisel on lähtutud: Konkurentsiameti poolt välja töötatud veeteenuse hinna arvutamise põhimõttest, et tagastamatu abi toel soetatud põhivara amortisatsioonikulud veeteenuse hinnas ei kajastu. Lubatud tulukusenorm on 6,28%. Veemajandusest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmisel, sh ka omafinantseeringuga soetatud amortisatsioonikulude katmiseks. Tariifide tõus ei ületaks oluliselt inflatsioonimäära ning veeteenuse kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse. ÜVVK seaduse paragrahv 73 lg 1 kohaselt peavad olema vee-ettevõtja poolt kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad viidud vastavusse võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla hiljemalt 01.07.2026. Anija vallas on see nõue täidetud. Hinnatasemete prognoosides on arvestatud ka asjaoluga, et Harjumaal on elanike keskmine sissetulek Eestis kõige kõrgem. Tabel STYLEREF 1 \s 9 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 OÜ Raven alates 27.10.2023 kehtivad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad Anija vallas Elanikkond ja juriidilised isikud käibemaksuta käibemaksuga Vesi 1m 3 1,827 € 2,229 € Kanalisatsioon 1m 3 2,864 € 3,494 € LIITUMISTASUD Liitumistasuga tagatakse vaid vee-ettevõtja tehtud kulutus ed ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga konkreetses arenduspiirkonnas. Seetõttu pole liitumistasudega finantsprognoosis arvestatud ning tulukust see ei määra. ARVETE LAEKUMISE NÄITAJA Tegevustulu prognoosimise aluseks on seniste ja projekti käigus lisanduvate tarbijate tarbimismahud ja tarbijapõhised vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuupmeetri hinnad. Kuna vee-ettevõttes on ebatõenäoliselt või lootusetult laekuvate arvete osa väike, võetakse finantsprognoosi koostamisel aluseks ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 0,1% netokäibest . AMORTISATSIOONINORMID Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtete olemasolevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavate põhivarade prognoosmaksumusel. Tehtavate investeeringute puhul on tariifi arvestatud ainult omavahendite ja laenuvahendite abil soetatud põhivara amortisatsioon. Veemajanduse tegevuskasumi ja prognoosimisel on arvesse võetud veemajanduse investeeringute kogu amortisatsioon. Uute investeeringute kapitaliseerimisel arvestatakse järgmiste amortisatsiooninormidega: muud rajatised (s.h. torustikud) 40 aastat . hooned 40 aastat . seadmed 15 aastat . sõidukid 10 aastat . infotehnoloogia 5 aastat . TEGEVUSKULUD Finantsanalüüsi koostamisel on lähtutud OÜ Raven 2024. aasta tegevuskulude mahust ja struktuurist. Anija valla piirkonna teenindamiseks on arvestatud 60% tegevuskuludest (vastavalt 2023. aasta tulude proportsioonile). Kuludes vaadatakse eraldi kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid tegevuskulusid ja jagatakse kulud ka alljärgnevate liikide lõikes: Tööjõukulud; Mitmesugused tegevuskulud, s.h. elekter, ressursitasud, analüüsid, remondi- ja hooldusteenused, töövahendid); Ebatõenäoliselt laekuvad arved ja liikmemaksud, Finantskulud. Tegevuskulud muutuvad prognoosides tarbijahinnaindeksi võrra v.a. tööjõukulud. Tööjõukulud suurenevad tulevikus rahandusministeeriumi prognoosides väljatoodud palgakasvu võrra . INVESTEERINGUD Investeeringute planeerimisel lähtutakse vee-ettevõtte võimest võtta laenu ja finantseerida tegevusrahavoogude arvelt. Samuti omavalitsuse laenuvõimest. ÜVK kavas on toodud investeeringuid kogusummas 9 037 040 eurot , mis jagunevad lühiajalisteks investeeringuteks (I etapp), mis viiakse ellu 2025-2029.a ja pikaajalisteks investeeringuteks, mis viiakse ellu 2030-2037.a. (II etapp). Lühiajalised investeeringud on kokku 5 428 140 eurot . Pikaajalised investeeringud on kokku 3 618 900 eurot . I ja II etapis tehakse investeeringuid sademevee süsteemide kaasajastamiseks summas 4 478 040 eurot . FINANTSEERIMIE Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud rahastatakse omaosaluse ja pangalaenu arvelt. Lühiajalise investeerimisplaani elluviimiseks peaks laenu võtma 100 000 eurot. Laenuvõime hindamiseks on võetud arvesse ettevõtte olemasolevad laenud ja planeeritavad laenud ÜVK aren damise kavas toodud investeeringute elluviimiseks. Laenuanalüüsi aluseks võeti eeldus, et ettevõte võtab 15 aastase tagasimaksegraafikuga laenu. Intressimääraks on arvestatud 6 kuu Euribor+ 1% (sarnaselt ettevõtte olemasolevate laenudega). Lisaks laenule finantseeritakse lühiajalist investeerimisprogrammi Anija valla poolt tehtavate täiendavate osakapitali sissemaksetega summas 1,667 mln eurot „Kehra sademevee kanalisatsiooni arendamise“ projekti omaosaluse katmiseks ning täiendavalt on võimalik taotleda SA KIK meetmest „Kombineeritud sademeveesüsteemid“ toetust. Anija valla maksimaalne toetusmäär on 60%. Toetuste arvelt finantseeritakse Kehra sademevee projekti 2,501 mln eurot. Pikaajalise investeerimisprogrammi finantseerimiseks on samuti arvestatud sademevee projekti „Alavere sademevee kanalisatsiooni arendamine“ finantseerimisel Anija valla poolse finantseerimisega aastatele 2030-2037 kokku 352 800 eurot. Finantsprognoosid on toodud lisas 5 . ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST Alljärgnevalt on välja toodud kriitilised tegevused, mis on vajalikud veega varustamise või ühiskanalisatsiooni teenuse säilimiseks Anija vallas. Tabel STYLEREF 1 \s 10 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Kriitilised tegevused elutähtsa teenuse osutamisel Raaasiku vallas Veevarustus Kanalisatsioon Torustikud Vee pumpamine puurkaevudest Reovee kogumine Veetorustike hooldus Vee juhtimine puurkaevudest JVP Reovee juhtimine RVP Kanalisatsioonitorustike hooldus Joogivee puhastus Reovee puhastamine Veetorustike rikete ning avariide likvideerimine Joogivee säilitamine mahutites Reoveepuhastuskemikaalide käitlemine Kanalisatsioonitorustike rikete ning avariide likvideerimine Joogivee pumpamine jaotusvõrku Puhastatud heitvee veekogusse juhtimine Joogivee kvaliteedi tagamine võrgus Tuletõrje veevarustuse tagamine Vee juhtimine tarbijateni Kriitiliste tegevuste häireid või katkestusi põhjustada võivate ohtude tuvastamist käsitleb riskianalüüsi ja plaani koostamise määruse §9. Peale kriitiliste tegevuste toimimiseks oluliste ressursside puudumise tuleb välja selgitada ka muud ohud, mis võivad kriitilistes tegevustes tõrkeid põhjustada. Ohte kirjeldatakse iga kriitilise tegevuse kohta eraldi. Järgnevalt on välja toodud ohud, mis võivad mõjutada kriitilisi tegevusi Anija vallas: vee pumpamine puurkaevudest : veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega õnnetus, tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud; veepuhastus : tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud; joogivee pumpamine jaotusvõrku : tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, veereservuaaride keemiline või mikrobioloogiline reostus (sh terroriakt), olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud; tuletõrje veevarustuse tagamine : elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud; vee juhtimine tarbijateni : torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, keemiline- või mikrobioloogiline reostus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud; reovee juhtimine reoveepuhastisse : elektrienergiaga varustamise lakkamine, tehniline rike, torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud; reovee puhastamine : seadmete rike puhastil, elektrivarustuse katkemine, oluline osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud. Ohtude realiseerimise vältimiseks on vajalik kasutusele võtta ennetavad meetmed. Suur osa meetmetest on Anija vallas opereeriv(ad) vee-ettevõt(t)e(d) juba kasutusele võtnud, kuid mõned rakendamata on meetmed lisatud ka käesoleva arengukava investeeringute kavasse. Alljärgnevas tabelis on kokku koondatud kriitilised tegevused, ohud ja ennetavad meetmed kui ka nende maksumus investeeringute kava alusel. Tabel STYLEREF 1 \s 10 SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Kriitilise tegevuse ja elutähtsa teenuse häiret või katkestust ennetavad meetmed. Stsenaarium Plaanitud ennetavad meetmed tähtsuse järjekorras Ennetava meetme kirjeldus Ennetava meetme rakendamise tähtaeg Plaanitud meetme maksumus Kriitiline tegevus Oht Vee pumpamine puurkaevudest ja vee puhastus Veevõtukoha reostus või ohtlike ainetega õnnetus Plaaniline ja operatiivne põhjavee seire Keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate analüüs vastavalt kavale ja vajadusele Rakendatud Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele Rakendatud Tehniline rike Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele Rakendatud Elektrivarustuse katkestus või häire Elektrigeneraatorite kasutus kõigis veepumplates ( Aegviidu veepumplas 202 5 . aastast) Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine. Pikemajalise elektrikatkestuse puhul kütusevaru tagamine. Rakendatud kõigis veepumplates,v.a Härmakosu 30 000 € Veepuhastus Tehniline rike Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele Rakendatud Elektrivarustuse katkestus Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine. Pikemajalise elektrikatkestuse puhul kütusevaru tagamine. Rakendatud kõigis veepumplates,v.a Härmakosu Rakendatud kõigis veepumplates,v.a Härmakosu 30 000 € Joogivee pumpamine jaotusvõrku Tehniline rike II-astme pumpade korrashoiu tagamine. IT tarkvara uuendamine. Töödeplaani ja hooldusgraafiku plaanipärane täitmine Rakendatud Elektrivarustuse katkestus Elektrigeneraatorite kasutus kõigis veepumplates (Vaeküla veepumplas 2023. aastast) Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine. Pikemajalise elektrikatkestuse puhul kütusevaru tagamine Rakendatud kõigis veepumplates,v.a Härmakosu Tuletõrje veevarustuse tagamine Tehniline rike Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus Tuletõrjehüdrantide ja veetorustike hooldamine ja uuendamine ning piisava remonditarvikute varu hoidmine. Rakendatud Vee juhtimine tarbijateni Keemiline- või mikrobioloogiline reostus Joogivee kvaliteedi kontroll Joogiveekvaliteedi pidev kontroll vastavalt kontrollikavale ja enesekontroll vastavalt vajadusele Rakendatud NaOCl kasutamine NaOCl varumine Rakendatud Joogivee tsisternide kasutamine Reostunud vee korral elanike puhta joogiveega varu stamiseks joogiveetsiternide ja paakautode kasutamine Rakendatud Torustiku amortiseerumine, pikaajaline madal välisõhutemperatuur, ettevaatamatus kaevetöödel Veetorustike korrashoid Veetorustike renoveerimine, -remont ja -hooldus vastavalt ÜVK kavale. Rakendatud Veetorustike remondimaterjalide laovarude tagamine Avariiolukorras vajalike laomaterjali olemasolu. Laovaru kontroll ja täiendamine. Rakendatud Kaeve- ja muu eritehnika saadavuse või korrashoiu tagamine. Tehnika hooldusplaani täitmine Rakendatud Reovee juhtimine puhastile Tehniline rike Reoveepumplate ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele Rakendatud Elektrivarustuse katkestus Elektrigeneraatorite kasutamine Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine reoveepumplates Vajalik rakendada (hiljemalt 2028) 6 00 000 € (kõigi reoveepumplate varustamine diisel-generaatoritega) Torustiku amortiseerumine, pikaajaline madal välisõhutemperatuur, ettevaatamatus kaevetöödel Kanalisatsioonitorustike korrashoid Veetorustike renoveerimine, remont ja hooldus vastavalt ÜVK kavale. Rakendatud Kanalisatsioonitorustike remondimaterjalide laovarude tagamine Avariiolukorras vajalike laomaterjali olemasolu. Laovaru kontroll ja täiendamine. Rakendatud Kaeve- ja muu eritehnika saadavuse või korrashoiu tagamine. Tehnika hooldusplaani täitmine Rakendatud Reovee puhastamine Tehniline rike Reovee puhastamiseks vajalike seadmete plaaniline kontroll ja hooldus Kontroll ja hooldus vastavalt seadmete kasutusjuhenditele Rakendatud Elektrivarustuse katkestus Elektrigeneraatorite kasutamine Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine reoveepu hasti tes Vajalik rakendada (hiljemalt 2028) 1 00 000 € (kõigi reoveepu hasti te varustamine diisel-generaatoritega) Veevarustuse teenuse katkemine Personali haigestumine Osaliselt meeskonna eemaldamine töölt, omavahelised kontaktid minimeerida, isikukaitse vahendite kasutamine Isikukaitsevahendite soetamine (maskid, desinfitseerimis vahendid) Rakendatud Kanalisatsiooni-teenuse katkemine Personali haigestumine Osaliselt meeskonna eemaldamine töölt, omavahelised kontaktid minimeerida, isikukaitse vahendite kasutamine Isikukaitsevahendite soetamine (maskid, desinfitseerimis vahendid). Rakendatud Teenuse katkemine küberrünnaku tõttu Kaugjuhitavate veevarustuse automaatsüsteemide (puurkaevpumplate, veetöötluse ja jaotusvõrku juhtimise) pahatahtlik seiskamine või häirimine. Kaugjuhitavate kanalisatsiooni-süsteemide (pumplate ja reoveepuhasti) pahatahtlik seiskamine või häirimine. Küberturvalisuse meetmete rakendamine, töötajate koolitamine ja küberkaitse mehhanismide pidev kaasajastamine, Küberhügieen (seadmete ja rakenduste uuendamine, turvalised paroolid, mitmeastmeline autentimine, tundmatute manuste ja linkide vältimine, koopiate tegemine), töötajate koolitamine Pidev protsess 10 000 €/a Kõikjal käsijuhtimise võimaldamine ja selleks operaatorite ettevalmistamine Operaatorite ja tehnoloogide täiendkoolitused valmisolekuks süsteemide manuaalseks opereerimiseks Käsijuhtimine on võimaldatud Koolitused – pidev protsess 2 000 €/a Ettevalmistus küberrünnakuks ja küberrünnaku taasteplaani koostamine IT-spetsialisti(de) täiendkoolitus, RIA juhendite rakendamine, sh küberrünnaku taasteplaani koostamine Koolitused – pidev protsess 2023 – küberrünnaku taasteplaan 2 000 €/a Teenuse katkemine personali kaitseväkke mobiliseeri - mise tõttu Oluline osa personalist on mobiliseeritud ning ei saa osaleda töös Riigikaitseliste töökohtade määramine Vastavalt VV 09.08.2018 määrusele nr 73 202 5 Teenuse katkemine sõjakahjude tõttu Veevarustuse taristu (veehaarete, veetöötlusjaama ja/või veevõrgu) osaline või täielik hävimine. Kanalisatsiooni taristu osaline või täielik hävimine. Varude täiendamine Sõjategevuse alguses koheselt ekstreemseteks tingimusteks täiendava kütusevaru varumine, vajadusel täiendavate teisaldavate pumpade, remonditarvikute jms varumine, autopargi ülevaatamine ja vajadusel täiendamine. Täpsus - tatakse sõjaolukorra ilmnemisel Töötajate ettevalmistus Sõjategevuse alguses koheselt koolituste läbiviimine personali valmisoleku tõstmiseks, prioriteetide järjekorra määratlemine ja olemasolevate võimaluste kaardistamine. Täpsus - tatakse sõjaolukorra ilmnemisel Täiendav taasteplaan Sõjategevuse alguses koheselt koostöös KOVi ja riiklike organitega täiendava taasteplaani väljatöötamine pikalt kestvateks ekstreemseteks oludeks Täpsus - tatakse sõjaolukorra ilmnemisel Koostööpartneritega eelkokkulepped Sõjategevuse alguses koheselt koostööpartneritega eelkokkulepete sõlmimine Täpsusta - takse sõjaolukorra ilmnemisel
Töö nr 4-9/1
Töö nimetus Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava aastateks 2025 – 2037
Objekti asukoht Anija vald
Staadium Arengukava
Projektijuhi nimi ja allkiri Sven Otsmaa
Kuupäev 22.04.2025
..bb
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6
1.1 ÜLDIST .......................................................................................................... 6
1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA ................................................................................... 8
1.3 ANIJA VALLA ASUKOHT .............................................................................. 8
2 ÕIGUSLIK ALUS ............................................................................................... 10
2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS ........................................ 10
2.1.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ............................................ 14
2.1.2 Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ ................................................. 17
2.1.3 Anija valla üldplaneering ....................................................................... 18
2.1.4 Anija valla detailplaneeringud ................................................................ 19
2.1.5 Anija valla arengukava .......................................................................... 23
2.1.6 Anija valla kohalikud ÜVK-d reguleerivad õigusaktid............................. 23
2.1.7 Vee erikasutuse keskkonnaload ............................................................ 24
2.1.8 Anija valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniprojektid ...................................................................................... 25
2.1.9 Veekvaliteedi kontrollikavad .................................................................. 27
2.1.10 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest .......................................... 29
2.1.11 Anija valla reoveepuhastite ja väljalaskude mõju maaparandussüsteemide
rajatistele ........................................................................................................... 29
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS .......................................... 34
3.1 LÜHIÜLEVAADE.......................................................................................... 34
3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS ........................................................................ 35
3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME ............................... 36
3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD ..................................................................... 37
3.5 OMAVALITSUSE OSALUS ÜVK ARENDAMISEL ...................................... 37
3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE ................................................................. 37
3.7 VEE-ETTEVÕTJA OÜ RAVEN VEETEENUSTE TARIIFID ......................... 38
4 ANIJA VALLA KESKKONNASEISUND ............................................................. 39
4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA ..................... 39
4.1.1 Loodus, maastik, pinnavormid ............................................................... 39
4.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele ....... 40
4.2 PINNAVEEKOGUMID.................................................................................. 44
4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD ...................................... 46
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND ................................................................... 47
5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD .................................................. 47
5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE
PUURKAEVUDEST .............................................................................................. 48
5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus ................................. 48
5.2.2 Ülevaade Anija valla veekasutusest ...................................................... 49
5.3 ANIJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED 49
5.4 KEHRA LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .... 51
5.4.1 Kehra puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade ....................................... 51
5.4.2 Kehra linna veeallika ja joogiveekvaliteet .............................................. 53
5.4.3 Kehra veevõrk ja selle seisund .............................................................. 57
5.4.4 Kehra linna tuletõrjeveevarustus ........................................................... 57
5.5 AEGVIIDU ALEVI ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 58
5.5.1 Aegviidu alevi puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade ...................... 58
5.5.2 Aegviidu veeallika ja joogiveekvaliteet .................................................. 61
5.5.3 Aegviidu veevõrk ja selle seisund.......................................................... 66
1
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
5.5.4 Aegviidu alevi tuletõrjeveevarustus ....................................................... 66
5.6 ALAVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED . 67
5.6.1 Alavere puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade .......................... 67
5.6.2 Alavere küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ..................................... 68
5.6.3 Alavere veevõrk ja selle seisund ........................................................... 70
5.6.4 Alavere küla tuletõrjeveevarustus.......................................................... 71
5.7 ANIJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ........ 71
5.7.1 Anija puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade............................... 71
5.7.2 Anija küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ......................................... 71
5.7.3 Anija veevõrk ja selle seisund ............................................................... 73
5.7.4 Anija küla tuletõrjeveevarustus .............................................................. 73
5.8 LILLI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .......... 74
5.8.1 Lilli puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade .......................................... 74
5.8.2 Lilli küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ............................................ 74
5.8.3 Lilli veevõrk ja selle seisund .................................................................. 76
5.8.4 Lilli küla tuletõrjeveevarustus................................................................. 76
5.9 VOOSE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ..... 76
5.9.1 Voose puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ............................ 77
5.9.2 Voose küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ....................................... 78
5.9.3 Voose küla veevõrk ja selle seisund ...................................................... 80
5.9.4 Voose küla tuletõrjeveevarustus............................................................ 81
5.10 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
81
5.10.1 Härmakosu puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade .................... 81
5.10.2 Härmakosu küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ............................... 81
5.10.3 Härmakosu küla veevõrk ja selle seisund ............................................. 82
5.10.4 Härmakosu küla tuletõrjeveevarustus ................................................... 82
5.11 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID ANIJA VALLAS ........... 82
6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND ..................................................... 84
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ..... 84
6.2 KEHRA LINNA ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 85
6.2.1 Kehra linna kanalisatsioonivõrk ............................................................. 85
6.2.2 Kehra linna reoveepumplad .................................................................. 86
6.2.3 Kehra reoveepuhasti ............................................................................. 86
6.2.4 Kehra linna sademeveesüsteemid ........................................................ 91
6.3 AEGVIIDU ALEVI ÜHISKANALISATSIOON ................................................ 94
6.3.1 Aegviidu alevi kanalisatsioonivõrk ......................................................... 95
6.3.2 Aegviidu alevi reoveepumplad............................................................... 96
6.3.3 Aegviidu reoveepuhasti ......................................................................... 96
6.3.4 Aegviidu sademeveesüsteemid ........................................................... 100
6.4 ALAVERE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ............................................... 100
6.4.1 Alavere kanalisatsioonivõrk ................................................................. 100
6.4.2 Alavere reoveepumplad ...................................................................... 100
6.4.3 Alavere küla reoveepuhasti ................................................................. 100
6.4.4 Alavere küla sademeveesüsteemid ..................................................... 103
6.5 ANIJA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON...................................................... 104
6.5.1 Anija kanalisatsioonivõrk ..................................................................... 104
6.5.2 Anija reoveepumpla............................................................................. 104
Anija külas on töös üks reoveepumpla, mis on rekonstrueeritud 2012. aastal.
Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 1 joonistel. .................... 104
2
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
6.5.3 Anija reoveepuhasti ............................................................................. 104
6.5.4 Anija küla sademeveesüsteemid ......................................................... 106
6.6 LILLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ........................................................ 106
6.6.1 Lilli kanalisatsioonivõrk ........................................................................ 106
6.6.2 Lilli reoveepumpla ............................................................................... 106
Lilli külas on üks reoveepumpla, mis paikneb reoveepuhasti territooriumil. ..... 106
Kompaktpumpla paigaldati 2007. a alguses ja see on heas tehnilises seisukorras.
Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. .................... 106
6.6.3 Lilli reoveepuhasti................................................................................ 106
6.6.4 Lilli küla sademeveesüsteemid ............................................................ 108
6.7 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ......................................... 108
6.7.1 Härmakosu kanalisatsioonivõrk ........................................................... 109
6.7.2 Härmakosu reoveepumpla .................................................................. 109
Härmakosu külas on üks reoveepumpla, mis paikneb ligikaudu 400 m enne
reoveepuhasti biotiike, settekaevude juures ja pumpab reovee settekaevudest
isevoolsesse torustikku, mille kaudu jõuab reovesi biotiikidesse. Survetorustiku
praktiliselt ei eksisteeri. .................................................................................... 109
Reoveepumpla vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on
esitatud lisa 4 joonistel. .................................................................................... 109
6.7.3 Härmakosu reoveepuhasti .................................................................. 109
6.7.4 Härmakosu küla sademeveesüsteemid ............................................... 110
6.8 KOKKUVÕTE ANIJA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA
PROBLEEMIDEST .............................................................................................. 110
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE
STRATEEGIA ......................................................................................................... 111
7.1 EESMÄRGID ............................................................................................. 111
7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ......................................................... 112
7.2.1 Elanikkonna tervis ............................................................................... 112
7.2.2 Loodushoiualad ................................................................................... 112
7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ....................... 112
7.2.4 Taskukohasus ..................................................................................... 112
7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted ............................................ 112
7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine
tulenevalt detailplaneeringutest ....................................................................... 113
7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine ......................................................... 114
7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 114
7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitorustikud ............ 114
7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed ............................................ 114
7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine .................................................... 115
7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA
MUUTMISEKS .................................................................................................... 115
7.4.1 Kehra linn, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla .............................................. 115
7.4.2 Aegviidu alev ....................................................................................... 116
8 INVESTEERINGUPROGRAMM ...................................................................... 117
8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE
RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA ..... 117
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika117
8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika
118
3
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni rajamise ja rekonstrueerimise üldine
metoodika ........................................................................................................ 120
8.2 KEHRA LINNA JA LEHTMETSA KÜLA SADEMEVEETORUSTIKU
RAJAMINE JA REKONSTRUEERIMINE ............................................................ 121
8.3 KOKKUVÕTE ANIJA VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA
LIGIKAUDSEST AJAKAVAST............................................................................. 121
9 FINANTSANALÜÜS......................................................................................... 124
9.1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRGID ........................................................... 124
9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED................................. 124
9.3 PLANEERIMISE PERIOOD ....................................................................... 124
9.4 INFLATSIOON JA PALGAKASVUMÄÄR .................................................. 124
9.4.1 Maksud ................................................................................................ 125
9.5 VEETEENUSE TARBIMINE JA UUTE TARBIJATE ÜHENDAMINE ......... 125
9.6 LEIBKONDADE SISSETULEK .................................................................. 125
9.7 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE KULU LEIBKONNALIIKME KOHTA
126
9.8 TARIIFIDE MUUTUSED ............................................................................ 126
9.9 LIITUMISTASUD........................................................................................ 127
9.10 ARVETE LAEKUMISE NÄITAJA ............................................................... 127
9.11 AMORTISATSIOONINORMID ................................................................... 127
9.12 TEGEVUSKULUD...................................................................................... 127
9.13 INVESTEERINGUD ................................................................................... 128
9.14 FINANTSEERIMIE ..................................................................................... 128
10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA –
KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST ........ 129
LISAD
1. Anija vallas asuvate ÜVK-ga kaetud asulate tänaste reoveekogumisalade skeemid
2. Anija valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asumite lõikes.
Tabelid:
2.1. Anija valla asulate tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss
2.2. Anija valla asulate tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss
3. Investeeringuprojektide tabel
4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud)
5. Finantsprognoosid
Enamkasutatud lühendeid:
ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon
ÜVVK AK – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
EL – Euroopa Liit
KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
MVV – OÜ Raven
PK (pk) - puurkaevpumpla
RP- reoveepumpla
RVP – reoveepuhasti
VTJ – veetöötlusjaam
RKA - reoveekogumisala
BHT – biokeemiline hapnikutarve
4
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
KHT – keemiline hapnikutarve
VMK – veemajanduskava
VS – veeseadus
5
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
1 SISSEJUHATUS
1.1 ÜLDIST
Käesolev Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK
AK) on koostatud Ruum ja Keskkond OÜ töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui
„Konsultandile“.
Töö eesmärgiks on vastavalt Tellija Tehniliste tingimuste ulatusele ning ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni seadusele koostada Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava aastani 2037.
Arendamise kavaga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast
arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord
nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris
ning kooskõlas muudatustega seadusandluses.
ÜVVK AK koostamine hõlmab alljärgnevaid tegevusi:
- Ülevaade kehtivatest riigi ja omavalitsuse õigusaktidest;
- Üld- ja sotsiaalmajanduslik ülevaade, keskkonnaseisund;
- olemasoleva olukorra kirjeldus, analüüs, probleemide esitlemine;
- lahendamist vajavate ülesannete määratlemine;
- ÜVK tehniliste lahenduste kavandamine;
- arendusprogrammide koostamine ja hindamine;
- finantsanalüüsi koostamine;
- ülevaate andmine piirkonna riskidest, mis võivad ohustada ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni teenuse toimepidevust ning nende riskide maandamise
meetmete lühikirjeldus;
- ÜVVK AK arutelu ja heakskiitmine;
- paralleelselt eelnevaga ÜVVK AK menetlemine ja arvamuse väljastamine
Keskkonna- ja Terviseameti poolt;
- ÜVVK AK kehtestamine vallavolikogus.
ÜVVK AK koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK)
arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema
kasutamimise ja planeerimise kaudu.
ÜVVK AK on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning
omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti
põhjendusmaterjaliks laenude või abi taotlemisel kui (võimalusel) ka toetusvahendite
taotlemisel.
Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning
vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste
hinnakujundusele.
ÜVVK AK tuleb koostada kooskõlas:
- piirkonda hõlmava veemajanduskavaga;
- omavalitsuste arendamise kavadega;
- omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva
ÜVVK AK tingimuste ja nõuetega, samuti peab käesoleva ÜVVK AK koostamisel
arvestama varasemate kehtestatud ja kehtestamisele minevate detailplaneeringutega.
6
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse
võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVVK AK valdkonna olukorra
analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.
ÜVVK AK perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi:
- Lühiajaline programm: 2025-2029, peab kajastama töömahte lühiajalises
programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua
investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele
prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige olulisematele
probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse
juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsamate peatorustike ja –
kollektorite korrasolek, avariilisemate ja lekkeohtlikumate torustike
rekonstrueerimine.
- Pikaajaline programm: 2030-2037, peab kajastama kaugemas perspektiivis
teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud
investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude
rekonstrueerimine üldisemas plaanis, laiendamine ja täiendavatele liitujatele
ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse
peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt kas
perspektiivse(te) reovee kogumisala(de) piires või reoveekogumisaladest
väljaspool, kuid ÜVK-ga kaetud alade piires, sealhulgas mahus, mis tänase
seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtja(te)le ja/või KOV-le majanduslikult
otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud või ei ole laienduste mahud, nende
vajadused, olulisus ja/või aktuaalsus tänaseks veel kindel.
Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab vallas Kehra linna,
Aegviidu alevit ning Alavere, Anija, Lilli, Voose ja Härmakosu külasid.
Käesoleva ÜVVK AK ülesanne on muuhulgas anda hinnang ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni olemasolevale olukorrale, analüüsida piirkonna põhjavee kvaliteeti, ÜVK
võimalikku mõju nii põhjavee kvaliteedile kui varudele, hinnata, milline hakkab olema
elanikkonna veetarbimine ühisveevärgi ja-kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel
ning hinnata süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise maksumusi, näidata
tulekustutusvee saamise võimalusi, liigvee ärajuhtimise vajadusi ning tuua välja
keskkonnakaitsega seotud probleemid.
Käesoleva ÜVVK AK raames on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse
tagamiseks ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks.
ÜVVK AK on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning
omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti
põhjendusmaterjaliks laenude või riigiabi taotlemisel kui ka EL-tugifondidest vahendite
taotlemisel.
Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning
vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste
hinnakujundusele.
ÜVVK AK koostamisel on lähtutud Raven OÜ-lt ja Anija Vallavalitsuselt saadud
informatsioonist, varem koostatud arengukavadest, uuringutest, projektidest ja
planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest.
7
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA
Anija valla ÜVVK AK on valminud Ruum ja Keskkond OÜ poolt.
Koostaja: Ruum ja Keskkond OÜ
Reg. nr. 12599255
Telefon +372 51 37 699
[email protected]
Esindaja ja kontaktisik: Sven Otsmaa
Tel 51 37 699
Projekteerija: Allan Kossas
Tel 53 45 8239
diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener, tase 7
E-post:
[email protected]
Finantsist: Marge Simo
E-post:
[email protected]
Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite
objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas:
- Riivo Noor, vallavanem;
- Priit Vabamäe, abivallavanem;
- Erik Jüriöö, Raven OÜ, Juhataja;
- Ando Voosel, Raven OÜ, Tootmisjuht;
- Carmen Meikar, Raven OÜ, Pearaamatupidaja.
Nimekiri pole lõplik.
1.3 ANIJA VALLA ASUKOHT
Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril, piirnedes Harju maakonna Kose, Raasiku,
Jõelähtme ja Kuusalu vallaga, Järva maakonna Järva valla ning Lääne-Viru maakonna
Tapa vallaga.
Anija valla asustus on ebaühtlane, mille ajalooliseks põhjuseks on eelkõige raudtee,
mille ümber on tekkinud asustus, ja palju inimeste elupaigaks sobimatut sood ja raba.
Vallas on vallasisene linn Kehra; Aegviidu alev ja 31 küla. Kehra linnas on eristatavad
vana- ja uusasula ning Põrgupõhja ja Ülejõe asumid. Valla administratiivkeskus paikneb
Kehra linnas. Valla suurimateks asustusüksusteks on Kehra linn, Aegviidu alev,
Lehtmetsa küla ja Alavere küla, kus kokku elab enamik kogu valla elanikkonnast. Valla
pindala on 533 km2 ning mis on oma territooriumi suuruselt neljas vald Harjumaal.
Elanikke 01.01.2024 seisuga Anija vallas 6478 inimest.
Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all.
Territooriumist hõlmavad suure osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa
8
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
maastikukaitseala. Lisaks eelpool mainitule on vallas veel Anija, Niinsoni ja Maapaju
looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi; Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja
veehoidlad (kokku 318 ha); jõed (neist suurimad Jägala, Soodla ja Mustjõgi), ojad ja
kanalid.
Valda läbib Tallinn–Tapa raudtee ning kolm põhimaanteed: Kose–Jägala, Lilli–Jäneda
ja Piibe maantee. Vallas on kuus raudteepeatust: Nelijärve, Aegviidu, Mustjõe,
Lahinguvälja, Kehra ja Parila.
Transpordikorraldus ja transporditeenuse kättesaadavus on vallas üldjoontes hea. Valla
ühistranspordi sõlmpunktideks on Kehra ja Aegviidu, mida läbib Tallinna-Tapa raudtee
ning valla elanikel on võimalik kasutada Elroni linnalähironge, liikumaks peamiselt
Tallinna suunal.
Allikas: Anija valla koduleht ja arengukava aastateks 2023-2028.
Täiendavalt peatükis 3, Sotsiaalmajanduslik ülevaade.
9
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
2 ÕIGUSLIK ALUS
2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ning ÜVVK AK
peab vastama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 2. peatükk, Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni planeerimine ning rajamine, § 12-16.
ÜVVK AK koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*:
1) Veeseadus1 (edaspidi VeeS);
2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus1 (edaspidi ÜVVKS);
3) Planeerimisseadus1;
4) Ehitusseadustik1 (edaspidi EhS);
5) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS);
6) Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus;
7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (edaspidi
KeHJS);
8) Keskkonnatasude seadus;
9) Looduskaitseseadus1;
10) Tuleohutuse seadus;
11) Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61„Nõuded reovee puhastamise ning
heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”
(edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61);
12) Ehitusseadustikust tulenev keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –
augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,
puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks
esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
13) Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 Veehaarde sanitaarkaitseala
ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti
kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord „
14) Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord,
nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta
ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“;
15) Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus“;
16) Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus. Hetkel kehtetu, kuid kliimaministeeriumis on ette
valmistamisel uue määruse eelnõu: „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, kus on sätestatud samad
kaitsevööndi ulatused, mis eelmises määruses. Uus määrus kehtestatakse
ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel.
17) Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded 1“
(edaspidi sotsiaalministri määrus nr 61);
10
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
18) Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079: Reoveekogumisalad
reostuskoormusega üle 2000 ie ja Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkiri nr 1-
2/19/131: Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie;
19) Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile
esitatavad nõuded;
20) Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord.
*Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist
puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest, samuti puudutavad kirjeldatud õigusaktid käesoleva
ÜVVK AK koostamist ning nendega arvestamist koostamisel. Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide
puhul viimase kehtiva versiooniga.
VeeS on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument.
ÜVK ehitiste, rajatiste, seadmete ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel
sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb jälgida ÜVKS-i,
Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust, EhS-i ja Keskkonnaministri 03.10.2019
määrust nr 50.
Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK
objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise
seadust.
Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul, eriti uute reoveepuhasti
asukohtade või olemasolevate renoveeritavate asukohtade valikul, tuleb tihti arvestada
nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise
läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt „Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (edaspidi: KEHJS seadus) ja Vabariigi
Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”.
KeHJS on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ
Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga
2003/35).
Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on klientidele
edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri määrusega nr 61.
Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud
ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või
ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi
vastavuse Keskkonnaministri määrusele nr 61.
Nõuded, optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks
arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke
tingimusi, on alates 01.10.2019 kehtestatud VeeS-s § 93, 94 ja 99-101 (senine
reoveekogumisalade määrus on kehtetu). Reoveekogumisala moodustamisel
lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades
sotsiaalmajanduslikku kriteeriumit, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke.
Reoveekogumisala suurus peab olema vähemalt viis hektarit. Reoveekogumisala
moodustamisel tuleb arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
11
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
teenuse eest tasumiseks. Ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni teenusele ei või ületada nelja protsenti tema aasta keskmisest
netosissetulekust elukohajärgses maakonnas Statistikaameti andmete kohaselt. VeeS-
s § 101 on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse
järgi, mille kohaselt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb
moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 10
inimekvivalenti või suurem.
Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui
ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvivalenti või suurem.
Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada
reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või
suurem.
Keskkonnaameti ettepanekul võib reoveekogumisala moodustada käesoleva
eelkirjeldatud koormustest väiksemate koormuste korral, kui see on vajalik veekaitse
eesmärkide saavutamiseks ning kui see on sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Lisaks
tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina
leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille
kohaselt varasema Euroopa Liidu kriteeriumina oli kasutusel nõue, et ühe
leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe leibkonnaliikme
aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas.
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) kaardirakenduses olevale Eesti
põhjaveekaitstuse kaardile paiknevad Anija valla ÜVK-ga kaetud asulate RKA-d
valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (Kehra koos ümbritsevate Lehtmetsa ja
Ülejõe küladega ning Alavere küla, kaardi väljavõte vt joonis 2-1). Samas Aegviidu
ümbrus paikneb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kokkuvõttes on valla
asulad suhteliselt erinevate põhjaveekaitstusega aladel ja pinnastel.
Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC)
aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ÜVK-süsteeme, tagamaks klientidele
kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning
reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või
tehisveekogudesse.
Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava tuleneb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab
kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas.
12
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 2-1 Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist Anija vallas (Maa-ameti kaardirakendus,
2025)
13
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
2.1.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2022-2027) on kinnitatud kliimaministri
käskkirjaga nr 357. Lääne-Eesti vesikonna on kättesaadav aadressilt:
https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik
ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja
rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks.
Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning
lühikirjeldused Anija vallas asuvate Lääne-Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite
seisundi kohta.
(allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vesikondade_kaart.jpg )
Joonis 2-2 Eesti vesikondade skeem
Anija vald paikneb kogu ulatuses Lääne-Eesti vesikonnas.
14
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
(allikas: EV Keskkonnaministeerium (tänaseks Kliimaministeerium))
Joonis 2-3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asumite taustsüsteemis
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise
abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava
koostamisel lähtutakse nii eelnevalt kirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika
raamdirektiivist (2000/60/EÜ).
Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele
punktkoormusallikatele (punktreostusallikatele), loetakse väga olulisteks
punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Anija vallas on üle 2000 ie-ga
reoveekogumisalaks Kehra reoveekogumisala. Olulisteks punktreostusallikateks
loetakse kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas alla 2000 ie-ga, reoveepuhasteid. Antud
valdkonda liigituvad kõik ülejäänud vallas asuvad reoveepuhastid (reoveekogumisalad).
Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld.
Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVVK AK-s tähelepanu pöörata olemasolevate
reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimisele, et oleks jätkuvalt
tagatud Keskkonnaministri määruse nr 61 ja vee erikasutuse keskkonnalubade nõuete
täitmine.
Lääne-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele
suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna).
Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada
haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama
Sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetele.
Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates vee erikasutuse keskkonnalubades
kehtestatud nõuete alustel ning seda teevad loa omanikud loas nõutud korras. Eraldi
seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel hetkel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka
veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist
15
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
järelevalve käigus. Joogiveeseiret korraldatakse vastavalt Terviseameti poolt
väljastatud joogivee kontrolli kavadele.
Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval
komponendil – ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse
ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi
määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund
määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund.
Veemajanduskavades esitatud, samuti käesoleva ÜVVK AK järgse pinnavee seisundi
hinnangute aluseks on keskkonnaseire andmed 2021. a seisuga.
Eesti vooluveekogude jaoks on määratud 7 looduslikku vooluveekogu tüüpi, maismaa
seisuveekogude jaoks 8 tüüpi ning rannikuvesi on jaotatud kuude veekogu tüüpi.
Veekogude tüüpide kirjeldus on vastavuses keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega
nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside
kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude
kvaliteedinäitajate väärtused“.
Käesolevas ÜVVK AK-s esitatud pinnavee kokkuvõtlikud seisundihinnangud on
määratud Keskkonnaagentuuri poolt. Seisundihinnangute kokkuvõtte andmisel on
kasutatud kogutud seireandmed 2023. aasta seisuga, mis on hetkel värskeimad
andmed.
Anija valla riskitegurid on paljuski seotud üleujutustega, millest edasistes peatükkides
ja osades ka juttu teeme.
2.1.1.1 Pinnaveekogumid
Anija valla olulisemad pinnaveekogumid, mis on seotud ka reoveepuhastite
väljalaskudega, on järgmised (toome siinkohal välja jõed ja ojad ning kraave ja
väiksemaid ojasid ning ökoloogilist ja keemilist seisundit käsitleme alapeatükis 4.2
pinnavesi):
Jägala jõgi (kood VEE1083500) on lõigus Jägala_2 (VEE1083500_2) Jägala Ambla
jõest Soodla jõeni heitveesuublaks Kehra linna reoveepuhastile; kaudseks
heitveesuublaks Kopli, Palksaare kraavide ja Jänijõe kaudu on jõgi Aegviidu
reoveepuhastile; Värava ja Edu kraavi kaudu Lilli reoveepuhastile ning Anija oja kaudu
Anija küla reoveepuhastile.
Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna
jõgi Eestis. Jõe valgala on 1481,3 km2, jõe pikkus on 98,8 km.
Jõelähtme jõgi (kood: VEE1087900) on Jägala jõe lisajõgi. Jõgi on Vilamaa peakraavi
kaudu eesvooluks Alavere reoveepuhastile.
Ülejäänud olulised veekogud Anija vallas on Aavoja (VEE1086600), Soodla jõgi
(VEE1087000) ja Tarvasjõgi (1085300).
Suurem osa Anija valla reoveepuhastitel puhastatud heitveest jõuab seega kaudselt
Jägala jõkke.
16
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
2.1.2 Harjumaa maakonnaplaneering 2030+
Maakonnaplaneering hõlmab kogu maakonna territooriumi ning planeering algatati kuni
30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete
lahendamiseks. Maakonnaplaneering ei käsitle merealasid (territoriaalmeri ja
majandusvöönd).
Harju maakonnaplaneering on erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja
integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis
tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning
looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneering on
aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringu
peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu
kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku
tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv
on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi.
Käesolev Harju maakonnaplaneering 2030+ ei käsitle tehniliste võrgustike kirjelduse ja
arengusuundade juures detailsemalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni temaatikat, teema
leiab käsitlemist üldisemalt, sealhulgas põhjavee kasutuse ning reoveekogumisalade
kontekstis.
1. Põhjavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel tuleb lähtuda Harju maakonna
ulatuses Lääne-Eesti veemajanduskavast.
2. Põhjavee kasutamise kavandamisel (sh ettevõtete riskianalüüside koostamisel)
tuleb arvestada põhjaveevaru hulgaga.
3. Linnalise asustuse aladel tuleb üldplaneeringutega määrata reoveekogumisalad
(nende puudumisel) ning planeerida ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni
väljaehitamine, et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses ja tagada
joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.
Reoveekogumisalade määramisel tuleb kaaluda ka suvilapiirkondade
määratlemist reoveekogumisaladeks, et tagada parem kontroll tiheasustustalade
reoveekäitluse üle. Reoveekogumisala määratlemisega luuakse eeldused
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, millega tagatakse kvaliteetse
joogivee kättesaadavus ja vähendatakse reostuskoormust põhjaveele.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni arendamise kava alusel.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud tehnovõrkude ja -rajatiste arendamise puhul
tuleb järgida teiste tehnovõrkude arengusuundi ja võimalikke trassikoridore, eeskätt
teede: maanteede, raudtee(de), gaasitrassi(de), side- jt trassikoridoride
planeeritavatest asukohtadest lähtudes ning jälgides alama astme
planeerimisdokumente, samuti riigikaitseliste objektide arenguplaane-suundi.
Maakonnaplaneering ei määratle üldjuhul trasside täpseid asukohti, need määratakse
edasise planeerimistegevuse kaudu eriplaneeringuga, üldplaneeringuga või
detailplaneeringutega.
Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste teede, nii
maanteede kui raudteede trassikoridoride aladel. Maakonnaplaneering määrab
põhimõttelise uute teekoridoride vajaduse.
Kokkuvõttes: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb järgida eri-,
üldplaneeringuid, Lääne-Eesti veemajanduskava ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava..
17
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
2.1.3 Anija valla üldplaneering
Anija valla üldplaneering (ÜP) kehtestati.Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr
180.
ÜP koostamise käigus lahendati üldplaneeringule pandud PlanS-st tulenevad
ülesanded Anija valla kontekstis arvestades eelkõige elukeskkonna parendamise ning
otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid. Olulisi muudatusi juba
väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga ei kavandatud. Üldplaneeringuga
määrati tiheasusutusega alade piirid, kus ehitustegevus on lubatud väiksematel aladel,
mujal säilib hajaasustusega ala.
Anija valla ruumiliseks vajaduseks on loodushoid, inimsõbraliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna loomine ning asustusstruktuuri jätkusuutlik edasiarendamine.
ÜP-s on välja toodud üldpõhimõte: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise,
võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise aluseks on sektorarengukava „Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava. Antud eesmärke kätkeb endas ka käesolev Anija
valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava.
Reoveekanalisatsioonivõrgu arendamine
ÜP alusel toimub reoveekanalisatsioonivõrgu arendamine kehtestatud
reoveekogumisaladel ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel. Välja on
toodud järgmised perspektiivsed ühiskanalisatsioonipiirkonnad:
1. Vikipalu küla edelaosa Võidu-, Metsaveere-, Karulaane- ja Viljakuse väikekoht;
2. Vikipalu küla edelaosa Aavoja väikekoht ja Mooni tee;
3. Raudoja küla Tampliniidu väikekoht;
4. Härmakosu küla;
5. Arava küla Arava väikekoht;
6. Pikva küla Pikaveski väikekoht;
7. Kaunissaare küla endine aiandusühistu piirkond;
8. Pikva küla Kopra väikekoht;
9. Kaunissaare küla Padriku väikekoht.
Reoveekäitluse lahendamine reoveekogumisaladel ja perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel toimub õigusaktides sätestatud korras.
Kuigi ÜP määrangu kohaselt on sisuliselt tegemist tiheasustusega aladega, ei ole antud
piirkonnad täna veel ametlikult tiheasustus-, vaid jätkuvalt hajaasustusalad. ÜP
määratleb, et juba väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga olulisi
muudatusi ei kavandata. Olemasolevad tiheasustusega alad tihenevad ja laienevad,
mujal vallas säilib hajaasustus. Viimase tõttu ja ka seetõttu, et käesoleva arendamise
kava lähteülesandes eelnevate piirkondade ÜVK arendamist ei kavandatud, me
enamikku eelnevas loetletud külasid ja piirkondi ÜVK aladena ei käsitle (v.a Härmakosu,
kus ÜVK on tänase teatud määral seisuga olemas).
Ühisveevärgi arendamine
Ühisveevärgi arendamise seisukohalt määratleb ÜP järgmist: Joogivesi peab olema
epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning oma kvaliteedilt
18
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
vastama õigusaktile, mis sätestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Joogivee
vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja.
Hajaasustusega alal, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb
soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale
kinnistule rajatakse oma puurkaev, millega võib kaasneda keskkonnaoht. Võimalusel
tuleb soodustada uute majapidamiste liitumist olemasolevate puurkaevude
veehaardesse.
Ka tiheasustusega alal, kus ei ole määratud reoveekogumisala, ei ole uute salvkaevude
rajamine mõistlik lahendus, kuna joogiveehaarete ja kanalisatsiooniehituste kujad ei
tohi kattuda ning mitmetel kinnistutel säilib sisuliselt ainsa reoveekäitluse variandina
reovee kogumine kinnisesse mahutisse, mis ei ole pikemas perspektiivis majanduslikult
soodsaimaks lahenduseks.
Sademevee ärajuhtimine
Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa ja Ülejõe külas kasutatakse sademe- ja
pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku.
Üldjoontes on linna sademevee- ja drenaaživõrk piisavalt ja loogiliselt välja arendatud
vähesel osal linna territooriumil ning tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil.
Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas nn Vana-Asulast on tänu sobivale reljeefile
sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil.
Äri- ja tööstusalade laiendamisel ja uute välja arendamisel tuleb kõvakattega pindadelt
kogutav sademevesi suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal
asuvasse suublasse. Sademevee suublasse juhtimisel on oluline puhverdada
sademevee löökkoormust sademeveekanalisatsioonile ja suubla reostusohtu.
Kõvakattega pindadelt valinguvihmadega kogunevat sademevett ei tohi puhastamata
suublasse juhtida, kuna sageli on sellise sademevee naftasaaduste ja heljumi
kontsentratsioon seadusega lubatust kõrgem. Õli-bensiini- ja liivapüüdurid ja
annusmahutid võimaldavad pikendada sademevee viibeaega ja saavutada nõuetele
vastav puhastusaste.
Tuletõrje veevarustus
Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja
tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale
esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga
aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning ringipööramise võimalust. Enne
veevõtukohtade lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga.
Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse kas hüdrandi, mahuti, tehisveekogu või loodusliku
veevõtukoha baasil. Tiheasustusega alal tuleb ühisveevärk üldjuhul rajada/ja või
rekonstrueerida koos tuletõrjehüdrandiga. Piirkondades, kus tuletõrje veevarustust ei
saa lahendada hüdrantide baasil, tuleb ette näha alternatiivsed lahendused.
2.1.4 Anija valla detailplaneeringud
Järgnevas tabelis käsitleme aastatel 2020-2025 kehtestatud detailplaneeringuid
(edaspidi DP). Algatatud, kuid vastu võtmata detailplaneeringud peavad arvestama
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, sealhulgas käesoleva arendamise
kavaga. Vastu võetud, kuid kehtestamata detailplaneeringuid 2025. a märtsi seisuga ei
ole. Tabelis ei ole välja toodud hajaasustusega seotud detailplaneeringuid, nt Vetla küla
Soesauna Turismitalu DP.
19
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 2-1 Ülevaade Anija vallas aastatel 2020-2025 kehtestatud detailplaneeringud
Märkused / Tarbitav veekogus
DP nimi ja kehtestamise aeg Asukoht Planeeringu eesmärk
vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
2024
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid:
- Väljaotsa katastriüksuse jagamine kümneks
elamumaa ja kolmeks transpordimaa ning kaheks
maatulundusmaa krundiks;
- moodustatud kruntide maakasutuse sihtotstarbe
Aegviidu alevi Väljaotsa maaüksuse Aegviidu määramine; Lubatud summaarne veevõtu kogus
detailplaneering, Ruum ja Maastik OÜ, 2024 alev - moodustatud elamumaa krundile ehitusõiguse ühenduspunkti kaudu on kuni 5 m3/d
määramine elamu ja kuni kolme abihoone
ehitamiseks;
- heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine
2022
Planeeritava ala suurus ligikaudu 3,5 ha.
Kinnistu saab vee lähedal asuvast
Planeeringuga lahendati 8 elamumaa krunti ja
veetrassist. Liitumiseks võtta
haljasala maa. Juurdepääsud lahendati
ehitusprojekti käigus kohalikust
Kehra linna Mulla tn 6 maaüksuse ja lähiala olemasolevatelt Mulla ja C.R. Jakobsoni tänavatelt,
vee-ettevõttest tehnilised tingimused.
detailplaneering, Hea Arhitektuuribüroo OÜ, Kehra linn tehnovarustus on ette nähtud liita Mulla ja C.R.
Liitumiseks kanalisatsioonivõrguga
2022 Jakobsoni tänaval paiknevate trassidega. Elanike
võtta ehitusprojekti käigus kohaliku
ettepanekul jäeti ligikaudu pool planeeringualast
võrguvaldaja käest tehnilised
haljasala maaks, mida saavad kohalikud elanikud
tingimused.
kasutada kogukonna tegevusteks ja läbipääsuks..
2021
Kehra linna tuleviku tn 19 a, 19 b, 21 a ja 25
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga on
Tehnovõrgud on lahendatud
lahendatud 9 ehitusõigusega krunti, neist 7 elamumaa
Kehra linna Tuleviku tn 19a, 19b, 21a ja 25 ühisvõrkude baasil. Detailplaneeringu
Kehra linn ning kaks äri- ja elamumaa krunti. Juurdepääs on
maaüksuste detailplaneering, Klotoid OÜ, 2021 elluviimisega kaasnevad mõjud on
lahendatud Rainise tänava pikendusena ja ühiste
minimaalsed.
tupikteedena. Kõik tehnovõrgud on lahendatud
ühisvõrkude baasil.
20
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Märkused / Tarbitav veekogus
DP nimi ja kehtestamise aeg Asukoht Planeeringu eesmärk
vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada
Aegviidu alevi Kõrtsi maaüksuse ja lähiala
Aegviidu alevi lõunaosa Kõrtsi kinnistu üheksaks Ühe elamukrundi arvutuslik
detailplaneering, kehtestati Anija Vallavalitsuse Aegviidu
elamukrundiks ja juurdepääsuteeks. Juurdepääs veetarbimine on ca 0,5 m3 ööpäevas,
16.11.2021 korraldusega nr 2-3/594, koostaja: alev
maaüksusele on Turu, Toominga ja Soo tänava kokku seega 4,5 m3/d
Klotoid OÜ, 2021
kaudu.
Detailplaneeringuga lahendati ühe elamu ja selle
Aegviidu Jõe tn 19 detailplaneering elamu
abihoonete hoonestusala ning ehitusõigus. Samuti
rajamiseks, kehtestatud Anija Vallavalitsuse Aegviidu
lahendati vajalik juurdepääs Jõe tänavalt,
25.05.2021 korraldusega nr 2-3/242, koostaja: alev
krundisisene parkimine ja tehnovarustus
Hea Arhitektuuribüroo OÜ, 2020
ühisvõrkudest..
Kinnistu on liidetud ÜVK-ga ja on
Aegviidu alevi Piibe mnt 8 detailplaneering
Detailplaneeringu eesmärgiks oli põhimõttelise sõlmitud liitumisleping VL-549/2020 ja
kaupluse rajamiseks, kehtestati Anija Aegviidu
lahenduse loomine kauplusehoone lammutamiseks ja müügileping VM549/2020.
Vallavalitsuse 18.05.2021 korraldusega nr 2- alev
uue rajamiseks. Planeeringuga liitumispunktide
3/229, koostaja: OÜ Etik Projekt, 2020
asukohta ei muudeta.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli
Aegviidu alevi Laoplatsi maaüksuse
päikeseenergia tootmispargi rajamine, mille võimsus
detailplaneering päikespargi rajamiseks,
Aegviidu on ligikaudu 1,5 MW.
kehtestati Anija Vallavalitsuse 13.05.2021
alev Planeeringuala jääb Anija valla üldplaneeringuga
korraldusega nr 2-3/221, koostaja: Joonest OÜ,
määratud äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja
2020
logistikakeskuse maa-alale.
2020
Detailplaneering arvestab piirkonnas
olemasoleva tehnovõrkude
lahendustega. Detailplaneering
Detailplaneeringu eesmärk oli kinnisvaraturu
määratleb planeeringuala
nõudlusele vastava ja Kehra linna olemasoleva
teenindavate tehnovõrkude
Kehra linna Aia tn 2 maaüksuse ja lähiala avaliku ruumiga sobituvate elamukruntide, haljastuse
põhimõttelised lahendused.
detailplaneering, kehtestati Anija Vallavalitsuse jm planeerimine ning planeeritavatele kruntidele
Kehra linn Pärast detailplaneeringu kehtestamist
22.09.2020 korraldusega nr 2-3/365, koostaja: kavandatavate elamute (nt ridaelamu, kahe korteriga
koostatakse planeeringuala
Kujundaja OÜ, 2020 elamu, üksikelamu) ehitusprojektide koostamise
teenindavate tehnovõrkude
tingimuste ja muude tingimuste (nt tehnovõrkude
ehitusprojektid tööprojekti staadiumis,
võimaliku asukoha) määramine.
milles antakse tehnovõrkude täpsed
asukohad ja tehnilised
näitajad
21
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Märkused / Tarbitav veekogus
DP nimi ja kehtestamise aeg Asukoht Planeeringu eesmärk
vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
Aegviidu alevi Telliskivi tn 4 maaüksuse ja
Detailplaneeringuga planeeriti olemasoleva puidu
lähiala detailplaneering, kehtestati Anija Aegviidu
töötlemise hoone laiendamisega seotud ehitusõigus,
Vallavalitsuse 14.09.2020 korraldusega nr 2- alev
tehnorajatised ja juurdepääsud.
3/358
Planeeritava ala veevärk
Planeeringuga kavandati tootmistegevuse ühendatakse ühisveevärgiga Tisleri tn
laiendamiseks vajalik ehitusõigus ja sellega lõpus liitumispunktid ÜVK).
Tselluloosi 2 ja Anija mnt 17 detailplaneering, kaasnevad rajatised. Kavandati uus mahasõit Anija Liitumispunkt kinnistu veevärgiga
kehtestati Anija Vallavalitsuse 09.06.2020 Kehra linn maanteelt ja suuremad parkimisalad sissepääsude rajada kinnistu piirile. Lubatud
korraldusega nr 2-3/200 juurde. Planeeringuga käsitleti tootmisega kaasnevat summaarne veevõtu kogus
keskkonnamõju, mis planeeringust kinnipidamisel ei liitumispunktide kaudu väljastatakse
ületa piirväärtusi. projekteerimise käigus. Vee rõhk
liitumispunktis 3,5 – 4,0 bar
22
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
2.1.5 Anija valla arengukava
Anija valla arengukava aastateks 2023-2028 on vastu võetud Anija Vallavolikogu
24.10.2024 määrusega nr 63
Arengukava esitatud info ÜVK kohta on esitatud järgnevalt.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) rajamine on lõpetatud Kehra linnas,
Voose, Lilli, Alavere, Lehtmetsa, Anija ja Ülejõe külades. Aegviidu ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rajamine on toimunud vastavalt arengukavale. Reoveepuhastid on
olemas Kehras (teenindab ka Lehtmetsa ja Ülejõe küla), Aegviidus, Alaveres, Lillis ja
Anijal. Kehra linna ÜVK rajamisega on tekkinud sadevee ärajuhtimise probleem, sest
seni reoveekanalisatsiooni juhitud sadeveel ei ole enam teatud piirkondades
lõppväljundit. Kogu valla territooriumil on probleemiks sadeveekraavid, mis mitmel pool
puuduvad või on väga halvas olukorras, tekitades üleujutusi elamute piirkondades ja
kahjustades teid. Ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamine toimub vastavalt ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.
Arengukava eesmärgid ja ette nähtavad tegevused ÜVK osas on järgmised:
Strateegiline eesmärk 1: ÜVK arengukava rakendamine
Meede 1: ÜVK rakendamine
Tegevused:
1. ÜVK arengukava täitmine.
2. Teavitustöö ÜVK liitumise tingimustest ja sellega kaasnevast kasust elanikele.
3. Süsteemne liitumise kohustuse täitmise kontrollimine ja meetmete rakendamine.
Strateegiline eesmärk 2: sademevee ärajuhtimise lahenduste projekteerimine ja
väljaehitamine
Meede 1: Kehra linna sademevee kanalisatsioon
Tegevused:
1. Kehra linna sademevee ärajuhtimise tervikliku lahenduse projekteerimine,
arvestades olemasolevaid süsteeme.
2. Kehra linna sademevee ärajuhtimise lahenduse etapiviisiline väljaehitamine.
Meede 2: sademevee kraavid ja muud kuivendussüsteemid
Tegevused:
1. Hetkeolukorra kaardistamine tiheasustusaladel ja tugiteede ääres.
2. Renoveerimis- ja hooldusplaani koostamine.
3. Vajalike tööde sihipärane teostamine, lähtudes koostatud plaanist.
4. Valla teede kraavide puhastamine, truupide korrastamine ja võsatõrje. 5.
Säästlike sademevee süsteemide arendamine.
2.1.6 Anija valla kohalikud ÜVK-d reguleerivad õigusaktid
Anija valla ÜVK arendamist, ehitamist ja rekonstrueerimist puudutavad põhilised
õigusaktid on (viited leitavad lingilt: https://anija.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/eeskirjad-
ja-korrad/ Olulisemad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni puudutavad on neist:
23
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
1. Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri,
Vastu võetud Anija Vallavolikogu 21.01.2021. a määrusega nr 89;
2. Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri,
Vastu võetud Anija Vallavolikogu 18.02.2021 määrusega nr 93;
Nimekiri ei ole lõplik.
Allikad: Anija valla kodulehekülg ja Riigi Teataja
Põhilised ÜVK ehitust, rekonstrueerimist ja veekäitlust puudutavad õigusaktid on
riiklikud: EhS, ÜVVKS, VeeS jt.
2.1.7 Vee erikasutuse keskkonnaload
Vee erikasutuse keskkonnaload (edaspidi Veeload, veeluba) on kättesaadavad
keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS.
Anija valla vee-ettevõtluspiirkondes omab tänasel päeval, aastal 2025, veeluba kaks
vee-ettevõtjat, vallavolikogu poolt kinnitatud vee-ettevõtja: Raven OÜ ja Härmakosu
MTÜ.
Tabel 2-2 Nimekiri Anija valla kehtivatest veevõtu ja/või heitveesuublasse juhtimisega
seonduvatest keskkonnalubadest
Ettevõtte
tegevuskoha Kehtivuse
Number aadress Objekti asukohad Omaja Liik Olek periood
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaator, Anija valla vee-ettevõtja
L.VV/324964 Sügise tn 2a, Harjumaa, Anija Osaühing KL Kehtiv 01.01.2023 -
Kehra linn, Anija vald, Kehra, Raven 31.12.2030
vald, Harju Lehtmetsa,
maakond Alavere, Anija, Lilli
ja Voose küla
L.VV/324670 Sügise tn 2a, Harjumaa, Anija Osaühing KL Kehtiv 01.01.2023
Kehra linn, Anija vald, Aegviidu alev Raven tähtajatult
vald, Harju
maakond
L.VV/331338 Harju maakond, Härmakosu küla Mittetulundus- KL Kehtiv 31.12.2020
Anija vald, Anija vald Harju ühing tähtajatult
Härmakosu küla, maakond Härmakosu
Tammetiigi, 74412
Anija vallas ülejäänud erikasutajatele väljastatud veeload
KL-522308 Pinered Metsatuka Ranna tee 20 Pinered KL Kehtiv 04.10.2024
OÜ puurkaev, Metsatuka OÜ tähtajatult
Aegviidu alev,
Anija vald, Harju
maakond
24
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Ettevõtte
tegevuskoha Kehtivuse
Number aadress Objekti asukohad Omaja Liik Olek periood
L.VV/333797 Soodla veehaare- Soodla veehaare- Uus Energia KL Kehtiv 01.12.2019 -
hüdrosõlm, hüdrosõlm, OÜ 05.10.2110
Raudoja küla Anija Raudoja küla,
vald Harjumaa Anija vald, Harju
74416 maakond
L.VV/332198 Harju maakond, Tselluloosi tn 4, Kristlik KL Kehtiv 24.04.2023 -
Anija vald, Kehra Kehra linn, Anija Kogudus 31.12.2030
linn, Tselluloosi tn vald, Harju "Ühendus
4/1, 74305 maakond Kristuses"
L.VV/325577 Veski, Vetla küla, Vetla jõujaam, OÜ Vetla KL Kehtiv 22.10.2021
74408 Anija vald, Vetla küla, Anija Jõujaamad tähtajatult
Harju maakond vald, Harju
maakond
L.KKL.HA- Anija mnt 10, Anija mnt 10, "Horizon" L.K Kehtiv 18.12.2023
217188* Kehra, 74305 Kehra linn, Anija Tselluloosi ja KL. tähtajatult
Harju maakond vald, Harju Paberi HA-
maakond Aktsiaselts 217
188
Allikad: keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS
*Märkus: Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-217188 reguleerib järgmisi tegevusi:
tööstusheide ehk kompleksluba; vee erikasutus; saasteainete viimine paiksest heiteallikast
välisõhku; jäätmete käitlemine
2.1.8 Anija valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniprojektid
Anija valla põhilised varasemad investeeringuprojektid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
valdkonda saab grupeerida põhiliselt kahest rahastamisallikast ja omafinatseeringuga
rahastatud projektidena. Need on SA KIK keskkonnaprogrammi ja EL-i
Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektid.
SA KIK keskkonnaprogrammi projektid (KP) (loetletud ÜVK projektid vahemikus
2011-2024 vastavalt ajalisele järjestusele) (allikas KIK kodulehekülg) varasemast
hilisema poole lugedes:
1) Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Anija küla ÜVK
süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine
Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 1330. Rahastamise aasta:
2011. Töö eesmärk: Anija valla Anija küla ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine,
reserveevõtuvõimaluse ning tuletõrjevee varumahu loomine. Projektiga
lahendati terviklikult küla veevarustus- ja kanaliseerimisvajadused. Tööd viidi läbi
aastal 2011-2012. Tööde teostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus (edaspidi KIK) 435 775.00 €-ga, kogumaksumus oli 551 850.00 €.
2) Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Lilli küla ÜVK süsteemide
rekonstrueerimine. Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr: 1523,
25
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
rahastamise aasta: 2011. Töö eesmärk: Anija valla Lilli küla amortiseerunud
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike viimine nõuetele vastavasse tehnilisse
seisundisse, elluviimise aeg 2011-2012. Projekti maksumus: 239 222.00 €, KIK-i
toetussumma: 203 339.00 €.
3) Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Ülejõe küla ÜVK
süsteemide rajamine
Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 1521. Rahastamise aasta: 2011.
Projekti eesmärk ja elluviidud tegevused: Kehra reoveekogumisalal Ülejõe külas
puudus ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Projekti käigus rajati küla ÜVK süsteemid.
Tööde teostamist rahastas KIK 549 704.00 €-ga, kogumaksumus oli 646 710.00 €
4) Anija valla külade veevarustuse renoveerimine - Alavere küla ÜVK
süsteemide rekonstrueerimine
Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 463. Rahastamise aasta: 2011.
Projekti eesmärk ja elluviidud tegevused: Anija valla Alavere küla amortiseerunud
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike viimine nõuetele vastavasse tehnilisse
seisundisse. Tööde teostamist rahastas KIK 753 448.00 €-ga, kogumaksumus oli
886 410.00 €
5) Anija valla Kehra linna veevarustuse rajamine - Ülejõe linnaosa ÜVK
süsteemide rajamine
Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 1507. Rahastamise aasta: 2011.
Projekti eesmärk ja elluviidud tegevused: Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide
rajamine Ülejõe linnaosas Kehra linna reoveekogumisalal. Tööde teostamist rahastas
KIK 455 621.00 €-ga, kogumaksumus oli 536 025.00 €
6) Kehra linna sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine
Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 2884. Rahastamise aasta: 2012.
Projekti eesmärk: Tagada Kehra linnas sademevee kogumine, ärajuhtimine ja
puhastamine. Tööde teostamist rahastas KIK 226 534.00 €-ga, kogumaksumus oli
455 625.00 €
7) Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning
laiendamine
Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV. Projekti nr 14932. Rahastamise aasta: 2018.
Projekti eesmärk: Saavutada Aegviidu alevi ÜVK vastavusse jõudmine Eesti seaduste
ning määruste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –
puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti.. Tööde teostamist rahastas KIK
942 111.00 €-ga, kogumaksumus oli 1 605 990.00 €.
8) Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning
laiendamine
Toetuse saaja: Osaühing Raven. Projekti nr RE.4.10.23-0137. Rahastamise aasta:
2023. Projekti eesmärk: Aegviidu alevi ÜVK rekonstrueerimise ning laiendamise
projektiga viiakse lõpule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine terves alevis.
Projektiga rajatakse Aegviidu alevi Jaama, Metsa ja Jalaka piirkonnas uued vee- ja
kanalisatsioonitorustikud ning liitumispunktid lisanduvate tarbijate teenindamiseks.
Selle tulemusena saavad nii ühisveevärgi kui ka -kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse
26
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
168 inimest ning projektiga rajatakse vastavalt 69 liitumispunkti vee- ja
kanalisatsiooniga liitumiseks. Projekt viiakse lõpule 2025. aastaks, osa töid on veel
lõpetamisel Tööde teostamist rahastab KIK 404 621.00 €-ga, kogumaksumus on
810 863.00 €.
EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektid (2007-2024) (allikas KIK kodulehekülg ja OÜ
Raven kodulehekülg):
1) Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimine ja laiendamine
Projekti ülevaade:
Nimetus: Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimine ja laiendamine
- Projekti rahastaja: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF)
- Toetuse saaja: Osaühing VELKO AV
- Taotlusvoor: 2007-2013
- Projekti nr: 2.1.0101.09-0001
- Rahastamise aasta: 2008
- Projekti maksumus: 7 362 760.00 €
- Toetuse summa: 6 258 340.00 €
- Projekti piirkond: Harjumaa, Anija vald, Kehra linn
2.1.9 Veekvaliteedi kontrollikavad
Vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 11 lg (1) peab joogivee käitleja koostama ja
kooskõlastama Terviseametiga joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava
ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga.
Joogivee kontrolli käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus määratakse
vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 10.
OÜ Raveni poolt on koostatud ja Terviseameti poolt kinnitatud joogivee kontrollikavad
aastateks 2023-2027. Järgnevalt anname ülevaate proovivõtukohtadest. Proovivõtu
sagedusi ning analüüsitavaid komponente käsitleme lisaks iga asula veekvaliteeti
kirjeldavates peatükkides (kõiki süvakontrolli näitajaid loetlema ei hakka, kuna enamik
neist sisaldub vees alla määramispiiri ja nende ülesloetlemine ei anna olulist infot).
Anija valla asulate (linn, alev ja külad) joogivee kontrollikava hõlmab järgmisi asukohti.
Tabel 2-3 Anija valla asulate joogivee kontrollikava järgsed proovivõtu asukohad
Asula nimi Joogivee proovivõtukoht ja sagedus (aeg)
Tavakontrolliks Süvakontrolliks
Lasteaed "Lastetare", Lasteaed "Lastetare",
Keskuse tn 4, Kehra, 1 kord Keskuse tn 4, Kehra, 1 kord
Kehra linn aastas, märts aastas, 5 proovi 5 a jooksul;
radioloogilised näitajad 1
kord 10 a jooksul
27
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Asula nimi Joogivee proovivõtukoht ja sagedus (aeg)
Tavakontrolliks Süvakontrolliks
Lasteaed "Lepatriinu",
Kose mnt 36/Lasteaia tee 3
Lehtmetsa, 1 kord aastas,
mai
Kehra
reoveepuhastusjaam
Vana-asula, 1 kord aastas,
august
Kehra Gümnaasium,
Spordi tn 2 Kehra, 1 kord
aastas, november
Aegviidu kool, Pärna 1, Aegviidu kool, Pärna 1,
Aegviidu, 2024, 2026 Aegviidu, 1 kord 10 a
jooksul, viimati 2018,
radioloogilised näitajad 1
kord 10 a jooksul, võetud
2015, efektiivdoos S-O
veekihi puurkaevust,
Aegviidu alev
Aegviidu Lasteaed, Kase
10, Aegviidu, 2023, 2025,
2027
Alexela pood-kohvik,
Kosenõmme 19, Aegviidu,
2023, 2024, 2025, 2026,
2027
Alavere küla Kose mnt 5, lasteaed Kose mnt 5, lasteaed
"Mõmmila" köök, 1 kord "Mõmmila" köök, 1 kord 10
aastas, mai a jooksul, viimati 2021,
maikuus; radioloogilised
näitajad, 1 kord 10 a
jooksul, võetud mais 2023
Anija küla Kehra tee 1, Anija küla Kehra tee 1, Anija küla
väline veevõtukraan, 1 kord väline veevõtukraan, 1 kord
aastas 10 a jooksul, viimati 2022,
augustis; radioloogilised
näitajad, 1 kord 10 a
jooksul, võetud augustis
2023
Lilli küla Raadiku tee 6, Lilli küla Raadiku tee 6, Lilli küla
väline veevõtukraan, 1 kord väline veevõtukraan, 1 kord
aastas 10 a jooksul, viimati märts
2021; radioloogilised
näitajad, 1 kord 10 a
jooksul, võetud märtsis 2024
Voose küla Voose Rahvamaja, Voose 1 kord 10 a jooksul, viimati
küla väline veevõtukoht, 1 august 2021; radioloogilised
kord aastas
28
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Asula nimi Joogivee proovivõtukoht ja sagedus (aeg)
Tavakontrolliks Süvakontrolliks
näitajad, 1 kord 10 a
jooksul, võetud august 2022
2.1.10 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest
Ülevaade Anija valla reoveekogumisaladest (edaspidi RKA) ja parameetritest on antud
järgnevalt.
• Kehra reoveekogumisala, registrikood RKA0370069, pindala 226.2 ha, koormus
3719 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079
Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000. RKA hõlmab Kehra linna,
Lehtmetsa küla, Ülejõe küla.
• Aegviidu reoveekogumisala, registrikood RKA0370070, pindala 87.2 ha,
koormus 824 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-
2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab
Aegviidu alevit, Mustjõe küla, Pillapalu küla.
• Nikerjärve reoveekogumisala, registrikood RKA0370071, pindala 7.2 ha,
koormus 68 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-
2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab
Aegviidu alevit.
• Alavere reoveekogumisala, registrikood RKA0370068, pindala 23,1 ha, koormus
463 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131
Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie.
Anija, Lilli, Voose ja Härmakosu küladele reoveekogumisalasid moodustatud ja
kinnitatud ei ole.
Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete
torustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 4, joonistel.
2.1.11 Anija valla reoveepuhastite ja väljalaskude mõju maaparandussüsteemide
rajatistele
Järgnevalt käsitleme Anija valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite väljalaskude
võimalikku mõju maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas eesvooludesse
juhitavaid veeloaga lubatud ja tegelikke, 2023. a heitveekoguseid.
29
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 17.02.2025
Tabel 2-4 Anija valla reoveepuhastite väljalasud ja vooluhulgad maaparandussüsteemidesse
Väljalask Suubla nimetus Väljalasu Eesvoolu tüüp Veeloaga lubatud Tegelik
vastavalt maaparandussüsteemi väljundvooluhulk, m3/a; väljundvooluhulk: m3/a;
keskkonnaloale nimi / süsteemi kood m3/d m3/d aastal 2024
Kehra linn Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Pole piiratud 302 798; 830
poolt korrashoitav ega poolt korrashoitav ega
maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide
eesvool eesvool
Aegviidu alev Kopli kraav Puudub Ei ole riigi poolt Pole piiratud 17 487; 48
maaparandussüsteemide korrashoitav ega
kaardirakenduses maaparandussüsteemide
eesvool
Alavere küla Vilama peakraav Vilama peakraav MS Riigi poolt korras hoitav
Pole piiratud 16 158; 44
4108800020000 / ehitis 001 ühiseesvool
Anija küla Anija oja Anija oja MS Riigi poolt korras hoitav
Pole piiratud 2620; 7,2
4108770020000 / ehitis ühiseesvool
001
Lilli küla Värava kraav, Värava kraav paikneb Maaparandussüsteemide Pole piiratud 1670; 4,6
mis suubub Edu drenaži alal, ei ole eesvool
kraavi maaparandussüsteemi
eesvool, kuid tema
eesvoolu, Edu kraavi
nimetused ja numbrid on
järgmised: Edu, MS
4108350010230 / ehitis
001
Härmakosu Härmakosu Raudoja I, MS Maaparandussüsteemide Pole piiratud Pole mõõdetud
küla* kraav* (suubub 4108760020030 / ehitis eesvool; riigi poolt
Napi peakraavi) 001; Napi peakraav, MS korrashoitav ühiseesvool
4108760020000 / ehitis
001
Sademevee olemasolevad väljalasud
Kehra 1, Kose Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Pole piiratud 8500 (arvutuslik)
mnt piirkonna poolt korrashoitav ega poolt korrashoitav ega
sademevesi
30
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 17.02.2025
maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide
eesvool eesvool
Kehra 2 Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Pole piiratud 12 500 (arvutuslik)
Keskuse poolt korrashoitav ega poolt korrashoitav ega
piirkonna maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide
sademevesi eesvool eesvool
Kehra Põllu tn Vorbi Vorbi kollektoreesvool, MS Vorbi kollektoreesvool ja Pole piiratud Pole teada, arvutused
piirkonnas asuv kollektoreesvool, 4108830030010 / ehitis kraav on puuduvad
Vorbi Vorbi, Härgoja 001; Vorbi MS maaparandussüsteemide
kollektoreesvool 4108830030010 / ehitis eesvool; Härgoja on riigi
de200, suubub 001; Härgoja MS poolt korrashoitav
Vorbi kraavi, 4108830020000 / ehitis 001 ühiseesvool
mis suubub
omakorda
Härgojja
Sademevee planeeritavad väljalasud
Planeeritav Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Pole piiratud Arvutused teostatakse
Kehra 3, F. R. poolt korrashoitav ega poolt korrashoitav ega projekteerimisstaadiumis
Kreutzwaldi, maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide
Silla, Kalda tn eesvool eesvool
piirkonna
sademevesi
Planeeritav Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Pole piiratud Arvutused teostatakse
Kehra 4, Aia- poolt korrashoitav ega poolt korrashoitav ega projekteerimisstaadiumis
Metsa tn maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide
piirkonna eesvool eesvool
sademevee
väljalask
Planeeritav Jägala jõgi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Ei ole Kehra piirkonnas riigi Pole piiratud Arvutused teostatakse
Kehra 5, Aiandi poolt korrashoitav ega poolt korrashoitav ega projekteerimisstaadiumis
tn piirkonna maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide
sademevee eesvool eesvool
väljalask
Planeeritav Alavere Alavere MS Maaparandussüsteemide väljalask on planeerimisel, Arvutused teostatakse
Alavere küla 1 4108800020050 / eesvool piirangud seatakse (vajadusel)
Kose mnt 8a ehitise_kood : 001 vajadusel projekteerimise projekteerimisstaadiumis
väljalask ja ehitusloa taotluse käigus
31
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 17.02.2025
Planeeritav Vilama peakraav Vilama peakraav MS riigi poolt korrashoitav väljalask on planeerimisel, Arvutused teostatakse
Alavere küla 2 4108800020000 / ehitis 001 ühiseesvool piirangud seatakse (vajadusel)
Aasamäe tee vajadusel projekteerimise projekteerimisstaadiumis
väljalask ja ehitusloa taotluse käigus
*Märkus: Härmakosu reoveepuhasti heitvee väljalasule puudub vee erikasutuse keskkonnaluba
Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Spectrum
32
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Kehra linnas suubub tänase seisuga Jägala jõkke kaks linna sisest sademevee
väljalasku, mille kohta on olemas kehtiv keskkonnaluba ja toimub ka veekvaliteedi
seire. Jägala jõgi ei kuulu Kehra linna lävendis riigi poolt korrashoitavate eesvoolude
hulka.
Horizon Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts (edaspidi Kehra Paberivabrik) heitvee
väljalasku Jägala jõkke (Jägala_2) reguleerib keskkonnakompleksluba nr
L.KKL.HA-217188. Keskkonnaloa alusel on lubatud heitvee vooluhulk Jägala jõkke
9 500 000 m3/a. Tegelik vooluhulk 2024. a oli 5 296 032 m3 ehk ligi poole väiksem.
Kehra Paberivabrikul on keskkonnaloa alusel ka neli sademevee väljalasku.
Sademevee väljalaskude vooluhulk pole loaga piiratud, kuid kehtestatud on nõuded
sademevee kui heitvee kvaliteedile. Kehra Paberivabriku veekasutuse 2024. a
aastaaruande põhjal vastasid peaaegu kõik väljundite heitvee ja sademevee
näitajad aastal 2024 nõutele, ühe erandiga, sademevee väljalasul 2 ületas nõutavat
piirmäära KHT sisaldus III kvartali sademevee proovis, olles 173 mg/l (lubatud 125
mg/l).
Kokkuvõttes võib tänase seisuga deklareerida, et heitvee ja sademevee
väljalaskude mõju maaparandussüsteemidele on Anija vallas väheoluline.
33
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS
3.1 LÜHIÜLEVAADE
Anija vald asub Harju maakonna kagupiiril, piirnedes Harju maakonna Kose,
Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vallaga, Järva maakonna Järva valla ning Lääne-
Viru maakonna Tapa vallaga. Anija valla pindala on 533 km² ning mis on oma
territooriumi suuruselt neljas vald Harjumaal. Valla haldusterritooriumist ca 50% on
kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Territooriumist hõlmavad suure osa
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Valda läbib
Tallinn–Tapa raudtee ning kolm olulisemat maanteed - tugimaantee: Jägala-
Käravete ehk Piibe maantee; tugimaantee: Kose–Jägala maantee ning
kõrvalmaantee: Lilli–Jäneda. Anija valla suurimad asustusüksused on: Kehra linn,
Aegviidu alev, Lehtmetsa küla, Alavere küla ja Ülejõe küla. Neist Lehtmetsa ja
Ülejõe külad on sisuliselt Kehra linnaga kokku kasvanud ja kujutavad endast selle
satelliitkülasid.
Anija vallas elas 01.01.2025 seisuga 6363 inimest.
Tabel 3-1 Tabel Anija valla asulate elanike arv
Asula Elanike arv 01.08.2024
Aavere küla 8
Aegviidu alev 685
Alavere küla 344
Anija küla 120
Arava küla 49
Härmakosu küla 58
Kaunissaare küla 98
Kehra küla 33
Kehra linn 2716
Kihmla küla 25
Kuusemäe küla 32
Lehtmetsa küla 593
Lilli küla 87
Linnakse küla 62
Looküla 50
Lükati küla 54
Mustjõe küla 24
Paasiku küla 50
Parila küla 98
Partsaare küla 23
Pikva küla 101
Pillapalu küla 131
Rasivere küla 49
Raudoja küla 69
Rooküla 76
Salumetsa küla 41
34
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Asula Elanike arv 01.08.2024
Salumäe küla 69
Soodla küla 85
Uuearu küla 48
Vetla küla 61
Vikipalu küla 100
Voose küla 71
Ülejõe küla 248
Eesti Sotsiaaluuringu 2023 andmetele tuginedes on Harju maakonna keskmine
ilma Tallinnata 2,41 inimest leibkonnas. Anija valla leibkonna liikme arvuks võetakse
2,41 inimest.
3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS
Anija valla territooriumil elavate inimeste arv on olnud varasematel aastatel
langustrendis. Alates 2018. aastast on rahvaarv aga pööranud väikese kasvu
suunas. Rahvastiku püramiid alljärgneval joonisel.
Tabel 3-2 Anija valla rahvastikupüramiid
35
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Vastavalt valla arengukavale on vallal tugev potentsiaal elanikkonna kasvuks, kuid
arengukavas prognoositakse, et elanike arv vallas jääb 2024. aasta tasemele.
Konsultant näeb oma prognoosides ette olenevalt asulast kas väikese elanikkonna
kasvu või kahanemise. Suuri muudatusi me ette ei näe.
3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME
Anija valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna
leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute
muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu
netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks aluseks Anija valla ÜVK-ga varustatud
piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika
leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet
avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis
on toodud kogu Eesti, Põhja-Eesti ja Harju maakonna (ilma Tallinnata)
leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2020-2023 (uuemaid andmeid
Statistikaameti poolt hetkel esitatud pole.
Tabel 3-3 Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2020-2023
Aasta Ühik 2020 2021 2022 2023
Harju maakond 964,8 1118,2 1152,4 1235,5
(ilma Tallinnata) EUR/kuu
muutus % 16% 3% 7%
Põhja-Eesti EUR/kuu 952,9 1 115,7 1 141,0 1213,0
Kogu Eesti EUR/kuu 847,7 1 001,3 1 018,0 1096,9
Andmed: Eesti Statistikaamet
Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Harju
maakonnas 2023. aastal ligikaudu 1235 eurot (vt eelolev tabel). Harju maakonna
leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel
sarnane Põhja-Eesti leibkonnaliikme sissetulekuga. Harju maakonna (ilma
Tallinnata) leibkonnaliikme sissetulek on kõrgem kui Eesti keskmine leibkonnaliikme
sissetulek.
Harju maakonna (ilma Tallinnata) leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks
kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Harju maakonna
leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning
Rahandusministeeriumi THI prognoosi aastateks 2025-2037 on konsultant
koostanud järgnevas tabelis toodud Anija valla leibkonnaliikme kuise
netosissetuleku prognoosi aastateks 2025-2037 (detailsem tabel toodud peatükis
Finantsanalüüs).
Tabel 3-4 Anija valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2037
Taskukohasus 2025 2026 2027 2030 2032 2037
Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust 1,0% 1,1% 1,1% 1,3% 1,3% 1,3%
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 1 350 1 393 1 425 1 515 1 576 1 740
Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste
kohaselt ei tohi kulu vee- ja heitvee puhastamise teenusele ületada keskmisest
leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri.
Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda
Anija vallas.
36
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 3-5 Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Anija vallas
Indikaator Ühik Näitaja
Elanike arv Anija vallas in 6363
Teeninduspiirkonna rahvaarv in 4688
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek eurot/kuus 1296
Veetarve elaniku kohta l/in/p 80
Tasu võetud vee eest (sisaldab käibemaksu) eurot/m 3
2,229
Heitvee ärajuhtimise tasu (sisaldab käibemaksu) eurot/m3 3,494
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava
% 1,1
kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust
Anija valla lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi
I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on
vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent
arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust,
siiski ka tarbijatele vastuvõetav.
3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD
Anija valla vee-ettevõtjaks on OÜ Raven alates 01.01.2023. Anija vallas osutatakse
ÜVK teenust Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Lilli ja
Voose külas. Eraldi toimub teenuse osutamine Härmakosu külas, kus vee-
ettevõtjaks on MTÜ Härmakosu.
3.5 OMAVALITSUSE OSALUS ÜVK ARENDAMISEL
Anija valla 2024. aasta netovõlakoormus eelarves on 6,910 mln eurot ehk lubatud
ülemmäärast 86%. Vastavalt 2024. aasta eelarve strateegiale plaanib Anija vald
suurendada laenuportfelli aastal 2025 8,389 mln euroni ja netovõlakoormus tõuseb
60% põhitegevuse tuludest. Prognoosid näitavad, et põhitegevuse tulem võimaldab
sellises ulatuses laenu võtta. Kui majandusseis halveneb ja tulem ei võimalda raha
juurde laenata, siis tuleb investeeringute mahtu vähendada või kärpida
põhitegevuse kulusid.
3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE
01.01.2023 moodustati olemasolevast juriidilisest kehast Raven OÜ piirkondlik vee-
ettevõte, mis osutab halduslepingute alusel vee- ja kanalisatsiooniteenust Anija ja
Raasiku vallas. Piirkondliku vee-ettevõtte moodustamiseks ühendati olemasolev
Raasiku vallale kuulunud Raven OÜ ning Anija vallale kuulunud Velko AV OÜ
veeosakond koos varaga. OÜ Raven põhitegevuseks on ÜVK teenuse osutamine
Raasiku ja Anija vallas. OÜ Raven 50% osadest kuulub Anija vallale ja 50%
Raasiku vallale.
Ettevõtet juhib üks juhatuse liige. Juhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab
vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes 4 liikmeline
nõukogu.
2023. aastal oli OÜ Raven müügitulu 1,034 mln eurot. Ettevõtte tegevuskulud kokku
olid 1,378 mln eurot (millest kulum 484 tuhat eurot). Allolevas tabelis on toodud OÜ
Raven peamised finantsnäitajad.
37
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 3-6 Tabel. OÜ Raven olulisemad finantsnäitajad 2022-2023
Indikaator 2023 2022
Müügikäive /euro 1 034 585 434 307
Müügikäibe kasv % 138,22 2,70
Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA) / 145 018 99 583
euro
Likviidsuskordaja 3,11 3,24
Maksevalmiduse kordaja 3,11 3,24
Võlakordaja 0,05 0,09
ROA -0,02 -0,02
ROE -0,02 -0,02
Härmakosu külas osutab ühisveevärgi ja heitvee kogumise teenust MTÜ
Härmakosu. MTÜ Härmakosu on loodud 1997. aastal, eesmärgiga korraldada
ühisveevärgi ja heitvee kogumise ja puhastamise teenust Härmakosu külas. 2023.
aastal oli MTÜ-l Härmakosu 15 liiget ja koguti 1309 eurot liikmetasusid. Põhivarade
jääkmaksumus oli 2000 eurot 31.12.2023.
3.7 VEE-ETTEVÕTJA OÜ RAVEN VEETEENUSTE TARIIFID
Anija valla peamise vee-ettevõtja ÜVK teenuste tariifid on järgmised.
Hind €, km-
Reguleeritud teenuste hinnakiri Ühik Hind €, km-ta
ga
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste hinnad alates 01.01.2024
Vesi m3 1,827 2,229
Kanalisatsioon m3 2,864 3,494
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse hind 3
m 4,691 5,723
kokku
Konkurentsiameti otsus nr 9-3/2023-
033 kuupäevaga 27.10.2023.
Teenused
Tehniku tunnihind (alates 01.06.2024)* tund 40,00 48,8
Survepesuauto teenus* tund 65,00 79,3
* Tellimustööde osutamisel E-R töövälisel ajal
korrutatakse ühikhind 1,5-ga, L-P ja riigipühadel 2-
ga
38
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
4 ANIJA VALLA KESKKONNASEISUND
4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA
4.1.1 Loodus, maastik, pinnavormid
Valla haldusterritooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude
all. Territooriumist hõlmavad suure osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja
Kõrvemaa maastikukaitseala.
Osaliselt või täielikult Anija valla territooriumil paiknevad järgmised väärtuslikud
maastikud:
Põhja-Kõrvemaa
Osaliselt valla territooriumil. Mitmekesise pinnamoega metsade- ja sooderikas
maastik, kus on esindatud vallseljakud (oosid), jääjärvedes settinud lavad ja
mõhnad, sügavad sulglohud. Kogu ala iseloomustab järvede rohkus.
Soodla
Osaliselt valla territooriumil, hõlmates osa Soodla veehoidlast. Veehoidla kaldad on
sobilikud puhkuseks.
Üldplaneeringuga on väärtusliku maastiku piiri täpsustatud, arvates väärtusliku
maastiku koosseisu kogu veehoidla ja selle kaldaalad Anija valla territooriumil. Kuna
ala kattub kavandamisel oleva Soodla harjutusväljaga, tuleb Soodla veehoidla
kaldaalade arendamisel arvestada Soodla harjutusvälja arendustega (mis on
olulised sõjalise väljaõppe võimaldamiseks) ja teha koostööd
Kaitseministeeriumiga.
Aegviidu-Nelijärve
Ala iseloomustab vaheldusrikas maastik, järvede rohkus, välja arendatud matka- ja
suusaradade võrgustik. Ala omab suurt puhkemajanduslikku tähtsust.
Voose
Osaliselt valla territooriumil. Suhteliselt hästi on säilinud ajalooline asustusstruktuur.
Vooselt saab alguse ja omab siin esindusliku välisilmet pikk (kuni 50 km) Voose-
Tooravere vallseljakute süsteem, mis katkematult ulatub Vooselt Sae-Paunküla
kanalini. Vallseljakust eraldi paikneb imposantne Voose linnamägi. Asustuse
kujunemisel on tähtis osa Jägala jõel.
Kehra
Kehra linn asub Põhja-Eesti lavamaal lainjal moreentasandikul. Linna idaküljel
voolab kõrgete kallastega, linna piires, umbes 30 m laiune Jägala jõgi, mis kaarega
eraldab muust linnast Ülejõe linnaosa, kus absoluutkõrgused ulatuvad 46-50
meetrini.
Maapinna absoluutkõrgused linnas jäävad 46-54,5 m piiresse olles languga jõe
suunas. Linna põhiasumist umbes kilomeetri kaugusele jäävale väikesele kuplile
absoluutkõrgustega 54-54,5 m on rajatud Põrgupõhja linnaosa, põhiasumis (Vana
asula, Keskuse, Uusasula) ulatuvad kõrgused 46-53 meetrini.
Ehitusgeoloogilistelt tingimustelt jaguneb Kehra linn kolme piirkonda (vt joonis 3):
39
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- I piirkond - linna keskosa: Lubjakivi lasub 0,5–3 m sügavusel, pinnakatteks
on moreen. Ehitusgeoloogilised tingimused head. Hüdrogeoloogilised
tingimused pindmise reostuse suhtes on halvad.
- II piirkond - valdav osa linna territooriumist: Lubjakivi lasub 3–8 m sügavusel,
pinnakatteks moreen. Tehase territooriumil on kuni 7 m paksune täitekiht.
Ehitusgeoloogilised tingimused head. Hüdrogeoloogilised tingimused
pindmise reostuse suhtes on rahuldavad.
- III piirkond - kitsas ala Jägala jõe ääres: lubjakivi lasub 3-11 m sügavusel.
Kohati on pinnakatteks kuni 8 m paksune täitekiht, kohati kuni 5 m paksune
jääjärveliste liivade kiht või kuni 6 m paksune savipinnase kiht. Nende all
lasub 0,5–5 m paksune moreenikiht. Ehitusgeoloogilised tingimused on
keerulised. Hüdrogeoloogilised tingimused pindmise reostuse suhtes on
rahuldavad.
Allikad: Anija valla üldplaneering, Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava 2021-2032, OÜ Vetepere, 2021
4.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele
Anija vallas on pinnakatte all enamasti Kesk- või Ülem-Ordoviitsiumi erinevate
lademete tihti savikad lubjakivid, mis lasub enamasti 3-8 m sügavusel maapinnast.
Püsiv veehorisont on lubjakivis alates 15-20 m sügavusel maapinnast
absoluutkõrgusel 30-40 m.
Vallas esineb lokaalselt ka survelist põhjavee väljavoolu ehk allikaid. Tektooniliste
rikkevööndite kohal, mille piires aluspõhi on tugevasti lõhenenud, on levinud
karstiväljad ja -alad.
Anija valla hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse vastavalt kivimite litoloogilisele
koostisele ja filtratsiooni omadustele järgmisi aluspõhjalisi veekomplekse: Silur-
Ordoviitsiumi (käsitletakse ka lihtsalt Ordoviitsiumi veekompleksina, kuna Siluri kihid
Anija vallas ei avane), Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleks.
Silur-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks on maapinnalt esimene veekompleks ja
selle vesi on aktiivselt kasutusel nii ühisveevärgi kui eramajapidamiste veeallikana,
muuhulgas Kehra linna, Aegviidu alevi, Alavere, Voose ja Härmakosu külade
ühisveevärkide veeallikana. Veekompleksile on iseloomulik muutlik veeandvus
(deebit), mis sõltub esmajärjekorras, puurkaevu rajamissügavusest, karbonaatsete
kivimite savisisaldusest, lõhelisusest ja kavernoossusest. Veekompleksi vesi on
vallas valdavalt surveline.
Arvestades ala toitumistingimusi atmosfäärsetest sademetest ja olenevalt
asukohast nõrka või keskmist looduslikku kaitstust, on vee kvaliteet S-O veekihis
ohustatud reostuse poolt. Keemilise koostise järgi on vesi hüdrokarbonaane
magneesium-kaltsiumiline, sügavnedes muutub veetüüp kaltsium-naatriumilis-
kloriidseks. Toorvesi on kohati kõrgenenud ja ülenormatiivse rauasisaldusega, kuid
reostusohu ärahoidmisel ülejäänud näitajate alusel täiesti kasutatav joogivee
tootmiseks ja -allikaks.
Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) veekompleks levib üle kogu Anija valla
territooriumi ning leiab samuti aktiivset kasutust nii ühisveevärkides Raven OÜ poolt
40
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
kui eraettevõtete poolt. Veekihi vett kasutatakse Kehra, Lilli ja Anija ühisveevärkide
puurkaevudes veeallikana.
Kambrium-Vendi (C-V) veekompleks levib samuti kogu valla territooriumil ja on hea
veeandvusega, kuid kaevude sügavus(ed) ulatuvad juba ligikaudu 200 meetrini või
üle selle. Vesi sisaldab samuti töötlemata kujul ülenormatiivset rauda, kuid muus
osas on veekvaliteet hea ning kõlbulik joogiveeallikaks ja -tootmiseks. Kehra linna
ühisveevärgis on üks C-V puurkaev (puurkaev nr 2, katastri nr 1096), kuid see on
reservis. Kuna veevõtu vajadused saab katta madalamate (S-O ja O-C)
puurkaevude veega, siis on C-V kui sügavama veekihi veekasutus lihtsalt
ebaotstarbekas.
Eestis ületavad C-V veekomplekside puurkaevude vee radioloogilised näitajad
teinekord 24.09.2019. a määrusega nr 61 kehtestatud piirmäärasid efektiivdoosi
osas.
Vastavalt joogiveekvaliteedi kontrollikavades esitatud nõetele on kõigis Anija valla
ühisveevärkides tellitud vähemalt viimase 10 a jooksul analüüsid radioloogiliste
näitajate määramiseks.
Allikad: OÜ Raven, Konsultandi varasemad andmed ja info.
4.1.2.1 Mõju põhjaveele
Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende
eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele
vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate
väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused,
põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused
põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme
määramise põhimõtted, eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi
hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis
võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist.
Vastavalt kirjeldatud määrusele eristatakse Anija valla territooriumil järgmisi
ühisveevärgisüsteemides kasutatavaid põhjaveekihte ja nende järgi eristatakse
järgmisi põhjaveekogumeid:
- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum (PVK) Lääne- Eesti vesikonnas, O-
Cm_Laane, PVK 4 ning
- Siluri-Ordoviitsiumi Harju PVK, S-O_Harju, Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi
PVK 10.
Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020. a) ning
vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale
saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb.
Halvas seisundis olevateks on hinnatud: Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu
põhjaveekogum (PVK 11) ja Kvaternaari Prangli põhjaveekogum (PVK 31).
Mõlemad on halvas keemilises seisundis ja heas koguselises seisundis. Anija vallas
halvas seisundis olevad põhjaveekogumid puuduvad.
41
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Ohustatuks on hinnatud 8 põhjaveekogumit: muuhulgas Anija valda puudutavatest
põhjaveekogumitest keemilise seisundi tõttu Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (PVK 4). Ordoviitsiumi-Kambriumi Lääne-
Eesti (PVK 4) põhjaveekogumite veetasemed on tõusnud, vähenenud on saaste
jääkreostusega aladelt. Samas on suurenenud põllumajanduslik hajukoormus
lämmastikväetiste ja pestitsiididega.
Nagu eelnevalt kirjeldatud, on valla põhilisteks ühisveevarustuse veeallikateks
põhjaveekogumid 10 S-O_Harju ja 4 O-C_Laane. Põhjaveekogum 3 Kambriumi-
Vendi põhjaveekogum, C-V, on küll potentsiaaalselt kasutatav ja Kehra veehaardes
on ka seda veekihti avav puurkaev, nr 2, kat nr 1096, kuid antud puurkaev on
reservis ja pole enam aastaid töötanud.
Põhjaveeseisundit kirjeldame vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027
alapeatükile 6.2. Tulemused lisa tabelile 6-6 Lääne-Eesti vesikonna
põhjaveekogumid ja nende seisundid järgmiselt (väljavõte tabelist ÜVVK AK tabel
4-1).
Tabel 4-1 Lääne-Eesti vesikonna Anija vallas kasutada olevate põhjaveekogumite
koondseisund vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava (Keskkonnaministri
07.10.2022 a käskkiri nr 1-2/22/357: Perioodi 2022-2027 veemajanduskavade ja
meetmeprogrammi kinnitamine
Põhjavee- Põhjaveekogumi nimi Seisund Seisund Seisundi
kogumi nr VMK VMK põhjal muutus
põhjal 2020
2014
4 Ordoviitsiumi-Kambriumi Hea
Hea Sama
põhjaveekogum Lääne-Eestis (ohustatud)
10 Siluri-Ordoviitsiumi Harju
Hea Hea Sama
põhjaveekogum
Allikas: Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveeveekogumi (PVK 10) seisund on hea ning
Lääne-Eesti veemajanduskava põhjal on eesmärk aastaks 2021 saavutatud.
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eestis (PVK 4) on vastavalt
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale 2022-2027 ohustatud keemilise
seisundi tõttu, mistõttu on põhjaveekogumi seisund võrreldes 2014. aastaga
halvenenud. Aastal 2014 ei olnud veekogum ohustatud seisundis. Põhjavett
ohustavaks saasteaineks on vastavalt Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusele nr
48, kloriidid.
4.1.2.2 Anija valla põhjaveevarud
Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 2. detsembri 2005. a ettepaneku
põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus
hoitavale põhjaveevarude arvestusele on maakondade kaupa 24. aprillil 2006
jõustunud keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud Anija vallas
alljärgnevalt. Eraldi on kinnitatud põhjaveevarud Anija vallale ja Kehra linnale, kuna
varude arvutamise ja kinnitamise ajal oli tegemist eraldi omavalitsustega.
42
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 4-2 Kinnitatud põhjaveevaru Anija vallas
Põhjavee- Veekihi geoloogiline Põhjavee- Varu kategooria1
Kasutusaeg
maardla indeks varu m3/d ja otstarve
Anija vald O-C 600 P kuni 2030
Anija vald C-V 100 P kuni 2030
Kehra linn O-C 500 T2 joogivesi kuni 2030
Kehra linn C-V 900 T2 joogivesi kuni 2030
Märkused 1- keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord”
kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või
prognoosvaruks P P- prognoosvaru on haldus või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru
eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade
andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.
Anija valla C-V (Kambrium-Vendi) põhjaveevarudest kuulub 900 m3/d T2 kategooria
varu Kehra linnale ja P kategooria varu 100 m3/d on antud tarbimiseks kogu valla
territooriumil. C-V veehorisondist vee tarbimine ühisveevärgi puurkaevudest hetkel
puudub. Samal ajal toitub näiteks Kehra linna ühisveevärk ligikaudu poole ulatuses
S-O veekihi puurkaevu vee baasil. S-O veekihile vallas põhjaveevarusid
kehtestatud ei ole ning kuna veevõtt S-O veekihist jääb vähemalt ühisveevärgi
baasil pumbatava põhjavee tasemel oluliselt alla 500 m3/d (kasutusel lisaks Kehra
linna ühele puurkaevule, ka Aegviidu alevis, Alavere ja Voose külade
ühisveevärkides), ei ole S-O põhjaveevarude uuring ja kehtestamine esialgu vajalik.
S-O põhjaveekihi vett kasutab tarbeveena ka Kehra Paberivabrik, kuid ka antud
ettevõtte olmeveetarve on suhteliselt väike (kompleksloaga lubatud 194 m 3/d) ja
tööstusveena kasutab tehas Jägala jõe vett.
O-C põhjaveevarud hõlmavad Kehra linna ja Anija valla peale kokku 1100 m3/d, mis
on valla ühisveevärgi vajadusi arvestades enam kui piisav. Kui arvestada kogu Anija
valla elanike (6363 elanikku) perspektiivseks veetarbeks 100 liitrit elaniku kohta, on
ööpäevane prognoositav veetarve terve valla elanike peale maksimaalselt ca 637
m3.
Kuna Anija valla kinnitatud prognoosvarud on ainuüksi O-C veekihi puhul 600 m3/d
ja tarbevarud T2: 500 m3/d, kokku 1100 m3/d ning tarbimine aastal 2024 moodustas
O-C veekihist vaid 203 m3/d, siis on võimalik kinnitada, et vajalik põhjavee hulk valla
elanike teenindamiseks ühisveevarustussüsteemist O-C põhjaveega on kindlalt
tagatud.
S-O põhjaveekihist võetud veekogus moodustas nii ühisveevärgist kui Kehra
Paberivabrikust aastal 2024 kokku keskmiselt 327 m3/d (ÜVK-süsteemist 273 m3/d
ja Paberivabriku poolt 54 m3/d), mis annab samuti tunnistust, et tarbeveeks
vajaminev veekogus on täielikult tagatud ning samal ajal eraldi S-O veekihile
põhjaveevarusid kehtestama ei pea.
4.1.2.3 Koormus põhjaveele ja jääkreostusobjektid
Põhjaveekogumitele avalduvaid koormusi Anija vallas saab iseloomustada
hüdraulilise koormusena veevõtu näol, reostusallikate/-kollete mõjuna põhjaveele
ning hajureostusena põhiliselt põllumajanduslikust tegevusest. Viimane ei kuulu
käesoleva töö temaatikasse.
43
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Ühisveevärkide poolt avaldatav hüdrauliline mõju seondub peamiselt põhjaveevõtu
(-haaramisega) puurkaevudest. Võrreldes aga tabelis 5.1 väljatoodud lubatud
põhjaveevõtte vastavalt keskkonnaloale, eelmises alapeatükis kirjeldatud
kehtestatud ja kehtestamata põhjaveevarusid ja (mõõdetud) tegelikku ööpäevast
keskmist põhjaveevõttu, mis moodustab kogu valla peale vaid 530 m3/d Kehra
Paberivabriku ja kõigi ÜVK-de ja põhjaveekogumite lõikes (eeldame, et mõõtmata
tarbimine ja eratarbimine on sedavõrd väike, et ei lisa üldtarbimisse kuigivõrd suurt
koormust juurde), saab kindlalt väita, et veevõtust tingitud koormus põhjaveele on
sisuliselt ebaoluline.
Terviklikust Anija valla põhjavee tarbimisbilansist anname ülevaate alapeatükis
5.2.2 ja lisas 2.
Vastavalt Keskkonnaportaali andmetele, Anija vallas jääkreostusobjektid puuduvad.
Tervikuna on Lääne-Eesti veemajanduskavas Siluri-Ordoviitsiumi Harju
põhjaveekogumi vee seisund hinnatud heaks.
Kokkuvõttes: hüdrauliline koormus põhjaveele on vähe- või ebaoluline, kuid
põhjaveekihte tuleb jätkuvalt kaitsta, hoida korras ja järgida sanitaarkaitsealadel
kehtestatud nõudeid ning jätkata nii Keskkonna- kui Terviseameti poolt nõutavat
põhja- ja joogiveeseiret.
Allikad: Keskkonnaportaal, Lääne-Eesti veemajanduskava, Eesti Geoloogiateenistus,
2020.
4.2 PINNAVEEKOGUMID
Pinnavee osas on suur tähtsus valda läbivatel jõgedel. Anija valda läbib valla kõige
olulisem, Jägala jõgi, mis on muuhulgas otseseks heitveesuublaks Kehra linnale
(ja eraldi Paberivabriku reoveepuhastile) ning lääneossa jääb Jõelähtme jõgi, mis
läbib muuhulgas Alavere küla ja on Vilama peakraavi selle reoveepuhasti suublaks-
eesvooluks.
Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe
vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1481,3 km2, jõe pikkus on 97 km.
Jõelähtme jõgi (kood: VEE1087900) on Jägala jõe lisajõgi. Jõgi on Vilamaa
peakraavi kaudu eesvooluks Alavere reoveepuhastile.
Ülejäänud olulised veekogud Anija vallas on Aavoja jõgi (VEE1086600), Soodla jõgi
(VEE1087000), mis on lisaks Jägala jõe veevarudele, osaks Tallinna
pinnaveeallikate süsteemist ja joogiveevarudest; Tarvasjõgi (VEE1085300); Anija
küla reoveepuhasti eesvooluks olev Anija oja (VEE1087700); Aegviidu piirkonnas
Mustjõgi ja Jänijõgi. Jänijõgi on Kopli, Palksaare kraavide kaudu eesvooluks
Aegviidu alevi reoveepuhasti heitveele.
Olulisteks tehisvooluveekogudeks heitveesuublate mõttes on Härgoja, Napi
peakraav, Vilama, Kopli, Värava ja Edu kraavid. Neist riiklikult ühtegi ei seirata.
44
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Lisaks jõgedele paiknevad vallas olulised tehisvooluveekogud: Soodla-Aavoja kanal
(VEE1086800), Jägala-Pirita kanal (VEE1089205).
Aegviidu alevist 1,5 – 3,5 km kagu pool paikneb seitsmest pisi-järvest (Nikerjärv,
Vahejärv, Urbukse järv, Sisalikujärv, Ahvenajärv ja Linajärv) koosnev Nelijärve
järvestik. Nelijärve järvestik on rohketoiteline ehk eutroofne ning suvekuudel esineb
rohket rohevetika vohamist. Järvede nõod on setetega tublisti täitunud ja soostunud.
Siinsete järvede põhiline väärtus on puhkemajanduslik, sest nad on head vee- ja
õngespordiks. Järvedesse heitvett juhtida ei tohi, sest need muutuksid kiiresti
rohketoitelisteks ja hakkaksid kinni kasvama.
Järgnevas tabelis käsitleme Anija valla heitvee väljalaskudega seotud
pinnaveekogumeid ja nende seisundit Lääne-Eesti veemajanduskava 2023. a
hinnangu järgi.
Tabel 4-3 Anija valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumid ja nende
seisund (kirjeldatud reoveepuhasti väljalasu lõigus)
Veekogu nimi Valgala Ehituskeeluvöönd, Veekaitsevöönd, Seisund 2023. a
suurus, m m vastavalt Lääne-Eesti
km2 veemajanduskava
2022-2027 (Anija valla
reoveepuhastite
suublate lävendis
Jägala jõgi*, 1481,3 50 10 Ökoloogiline seisund
Jägala_2 kesine, põhjused:
(Jägala kalastik, jõgede
Ambla jõest kalastiku indeks ja
Soodla jõeni) paisud; keemiline
seisund hea (ainult
(ainult PAH
molluskites);
koondseisund kesine
Jõelähtme 308,7 50 10 Ökoloogiline seisund
jõgi* hea, keemiline seisund
Jõelähtme_1 hea; koondseisund hea
(Jõelähtme
lähtest Silmsi
ojani)
Jänijõgi* 190 50 10 Ökoloogiline seisund
Jänijõgi_2 hea, keemiline seisund
(Jänijõgi hindamata,
Jäneda koondseisund hea
Veskijärve
paisust
suudmeni)
Märkused: *avalikult kasutatav veekogu
Allikad: Veekogumite koondseisund 2023 Keskkonnaagentuur 2024, Anija valla
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021—2032
Ülejäänud heitvee väljalaskude eesvooludega seonduvaid vooluveekogusid riiklikult
ei seirata, mistõttu veemajanduskava hinnangus nende seisundit kajastatud ei ole.
45
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD
Anija vallas puuduvad Keskkonnaagentuuri keskkonnaportaali andmetel
jääkreostus- ja Konsultandile teadaolevalt ka keskkonnaohu allikad.
46
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND
5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD
Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab järgmisi vee-
ettevõtja Raven OÜ poolt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniteenusega
opereeritavaid asulaid: Kehra linn, Aegviidu alev, Alavere, Anija, Lili ja Voose külad
ning MTÜ Härmakosu poolt opereeritav Härmakosu küla. Voose külas toimib täna
ainult ühisveevärk (vt joonised, lisa 4).
Anija vallas Raven OÜ poolt opereeritavate ÜVK- teenusega varustatud asulate
tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga annab
ülevaate lisa 2. Järgnevalt kirjeldame lühidalt suuremaid ühisveevarustuspiirkondi,
pumplatest, pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname kirjelduse osades
5.4-5.10. Järgnevas kirjelduses anname ülevaate elanike ja tarbijate arvu kohta
2024. a seisuga.
Kehra linn
2024. a oli Kehra ja sellega ühendatud Lehtmetsa ja Ülejõe ühisveevärgiga
ühendatud 3492 inimest ehk 93% elanikest.
Kehra ühisveevarustussüsteemi teenindab aastal 2025 kolm puurkaevu: PK-1,
Kooli tn 14, katastri nr 25706; PK-3, Kooli tn 14, katastri nr 25707 ja Lehtmetsa
külas paiknev Lehtmetsa uus PK, katastri nr 1562. Kambrium-Vendi veekihti rajatud
puurkaev nr 2, Kooli tn 16, katastri nr 1096 on tööst väljas ja reservis juba aastaid.
Samas on puurkaev vajadusel valmis käivitamiseks ja likvideerida seda ei
kavatseta. Töötavad puurkaevud pumpavad (saavad) vett Ordoviitsium-Kambriumi
(edaspidi O-C) ja Siluri-Ordoviitsiumi (edaspidi S-O) veekompleksidest (puurkaevud
nr 25706 ja 1562, O-C veekompleksist ja pk 25707, S-O veekompleksist, lähemalt
tabelis 5-1).
Aegviidu alev
2024. a oli Aegviidu ühisveevärgiga ühendatud 601 inimest ehk 78% alevi elanike
arvust. Täiendav liitumisvõimalus on olemas ja luuakse 2025. a veel ligikaudu 168-
le elanikule Aegviidu alevi, Nikerjärve ja Nelijärve asumites.
Aegviidu ühisveevarustussüsteemi puurkaevudeks on alevi keskosas
raudteejaamas paiknevad Raudtee ja Pärna puurkaevpumplad vastavalt
numbritega 1957 ja 50198 ning alevi põhja-loodeosas paiknev uus puurkaev
(Kosenõmme-Poolemõisa pk), katastri nr 59881). Kõik Aegviidu alevi veehaarete
puurkaevud pumpavad (saavad) vett S-O veekompleksist (lähemalt tabelis 5-1).
Alavere küla
Alavere külas on ühisveevärgiga liitunud 96% küla elanikkonnast, ca 330 inimest.
Küla ühisveevärk saab vee ühest külas paiknevast puurkaevust (kat. nr 1760), mille
sügavus on 100 m ja mis pumpab vett Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist (tabel 5-
1).
Anija küla
Anija külas on ühisveevärgiga liitunud 75% küla elanikkonnast, ca 90 inimest.
Küla ühisveevärk saab vee Anija küla puurkaevust (kat nr 925), mille sügavus on 70
m ja mis pumpab vett O-C veekompleksist.
47
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Lilli küla
Lilli külas on ühisveevärgiga liitunud 95% küla elanikest, ca 67 inimest.
Küla ühisveevärk saab vee Lilli puurkaevust (kat nr 928), mille sügavus on 71,6 m
ja mis pumpab vett O-C veekompleksist.
Voose küla
Voose külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 52% elanikkonnast, ca 35
inimest. Küla ühisveevärk saab vee Voose küla puurkaevust (kat nr 1770), mille
sügavus on 65 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist.
Härmakosu küla
Härmakosu külas osutab ühisveevärgi teenust MTÜ Härmakosu. Külas on täna
ühisveevärgiga liitunud kõik küla keskuse elanikud, ligikaudu 40 inuimest. Küla
ühisveevärk saab vee Härmakosu küla puurkaevust (kat nr 14465), mille sügavus
on 46 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist.
5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE
PUURKAEVUDEST
5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus
Anija valla ühisveevärgi veetarbimisandmed on esitatud käesolevas arendamise
kavas lisas 2.
Kehra linnas (koos Lehtmetsa ja Ülejõe küladega) on ÜVK veetarbijateks
elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused, kellest suurima osakaalu
moodustavad Kehra Gümnaasium, Kehra linnas paiknev Anija Valla Spordikeskus,
Lasteaed Lastetare, Lehtmetsa külas paiknev Lasteaed Lepatriinu ja Anija
vallavalitsus. Valla suurim ettevõtte, Kehra Paberivabrik, ärinimega: Horizon
Tselluloosi ja Paberi AS, ei kasuta ÜVK teenuseid, vaid ettevõtte siseseid
veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteeme. Ettevõttel on ka eraldi reoveepuhasti, mis
oma suuruselt ja tootlikkuselt ületab linna ÜVK reoveepuhastit rohkem kui
kümnekordselt. Tootmisüksusele vajaliku vee saab Paberivabrik Jägala jõest.
Ettevõttel on ka oma joogiveepuurkaev S-O veekihist, kuid olmeveetarbimine on
vabrikus suhteliselt tagasihoidlik (aastal 2024, 54 m3/d). Teistele eraettevõtete,
milleks on põhiliselt kaubandus-teenindusettevõtted ja tootmisettevõtted Kehra
Agro OÜ, Kehra Pagar OÜ, Kehra Ehitus OÜ jt - tarbimised on väiksemad. Linnas
paiknevad Coop, Grossi OG Elektra ja Meie toiduainete kauplused, tööstuskaupade
kauplus Kehra Perepood jt.
Aegviidu alevi veetarbijateks on elanikud ning ettevõtted, sealhulgas
vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu
Lasteaed, Aegviidu tervisespordi keskus jt. Tuntumad eraettevõtted on AS Aegviidu
Puit (saematerjali tootmine), Tosmeto OÜ (jae- ja hulgikaubandus, mootorsõidukite
remont), Piibe kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused
Coop Aegviidu ja Meie Toidukaubad Aegviidu jt.
Alavere küla veetarbijateks on elanikud, Lasteaed Mõmmila, Alavere Põhikool ja
eraettevõtted, millest tuntumad on OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere
Lihameister (A-Vorst OÜ), Alavere Pood OÜ jt.
48
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Anija küla veetarbijateks on elanikud ning Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos
mõisakohvikuga.
Lilli küla veetarbijateks on elanikud. Külas paikneb küll Lilli Agro OÜ, kuid ettevõte
asub Toominga kinnistul, keskusest eemal ja sinna pole ühisveevärki laiendatud.
Voose küla veetarbijateks on elanikud ja Voose Päikesekodu (puhkemajandus ja
seminarikorraldamine).
Härmakosu küla veetarbijateks on elanikud. Külas on kiiresti arenev piirkond
Härmakosu Tehnopark (Härmakosu vkt-d 1-9), kuhu täna kuuluvad
autoremonditöökoda, Haagisepere jt.
5.2.2 Ülevaade Anija valla veekasutusest
Detailsem ülevaade veevõtu ja –tarbimise seisust on toodud lisas 2, kus kirjeldame
veebilanssi alates aastast 2023 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVVK AK perioodi
lõpuni: aastani 2037.
Tuleb märkida, et valla veetarbimise perspektiiv (ja elanike arv) tugineb
ligikaudsetele prognoosidele, baseerudes valla arengukaval, detailplaneerigutel ja
valla üldistel arengusuundadel. Arengukavas nähakse elanike arvu tänasele
tasemele jäämist, mis tähendab, et loomulik iive on negatiivne, kuid rändeiive on
mõnevõrra plusspoolel elanike sisserände osas. Võimalused ettevõtluse arenguks
on Anija vallas väga head, kuna vald paikneb kahel pool Tallinn-Tartu ja Tallinn-
Narva raudteed, vallas on suhteliselt tihe ja hea maanteede võrk. Kehra linn,
Aegviidu alev ja suuremad külad, sealhulgas ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniteenusega varustatud asulad, paiknevad aastaringselt hästi
sõidetavate kõvakattega maanteede ääres. Valda läbivad olulised tugimaanteed:
Jägala-Käravete tee ehk Piibe maantee, Kose-Jägala tee ning kaugel ei ole Tallinn-
Narva ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed.
Vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamisel lähtume uute liitujate ligikaudsetest
arvudest ja vee ühiktarbimistest. Tarbimise langustendents on loodetavasti viimase
10-15 a jooksul aasta jooksul peatunud. Pigem näeme eriti madala ühiktarbimise
juhtudel ette ühiktarbimise kasvu.
Järgmises alapeatükis anname ülevaate Anija valla ühisveevärgi puurkaevude
üldtehnilistest näitajatest ja veevõtust aastal 2024.
5.3 ANIJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED
Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Anija valla töös olevatest
ühisveevärgi puurkaevudest, sealhulgas vee erikasutuse keskkonnalubades
sisalduvad reservkaevud. Ei käsitle perspektiivituid puurkaeve (näiteks Kehra pk nr
5, kat nr 9533, mis on juba mõnda aega plaanis likvideerida).
49
Töö nr: 23240-0033
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2024
Tabel 5-1 Anija valla ÜVK puurkaevude (pk) tehnilised andmed (kirjeldused alapeatükkides 5.4 – 5.10, tabelis käsitletud üldjuhul vaid
töötavaid ja/või vee erikasutuse keskkonnaloas olevaid puurkaeve) ning kokkuvõte põhjaveevõtust
Jrk Anija valla Puurkaevu Ehitus- Veekiht Sügavus Deebit Staatiline Dünaa- Tegelik keskmine Lubatud veevõtt
nr puurkaev katastri nr aasta [m] veetase miline veevõtt 2024 vastavalt
[l/s] [m] veetase [m3/d] kehtivale
[m] keskkonnaloale
[m3/d] *
1 Kehra PK-1 25706 2009 O-C 110 6,11 13 63 90 103
2 Kehra PK-2 1096 1961 C-V 230 8,8 53,9 51,1 - 250
/17,82**
3 Kehra PK-3 25707 2009 S-O 60 16,7 6 30 188 189
4 Lehtmetsa uus 1562 1986 O-C 110 2,58 18 35 100 170
PK
5 Aegviidu, Pärna 50198 2010 S-O 32 1 4,9 5,3 8 10
tn 1 (Pärna pk)
6 Aegviidu 1957 1971 S-O 115 7,8 11,5 64,0 14 50
Raudtee pk
7 Aegviidu 59881 2019 S-O 102 5 7 15 22 30
Kosenõmme-
Poolemõisa pk
8 Alavere PK 1760 1964 S-O 100 5,69 6,85 16,85 37 82
9 Anija PK (Anija 925 1972 O-C 70 2,95 9 25 8 11
uued elamud)
10 Lilli PK 928 1973 O-C 71,6 3,3 4,5 20 5,1 8
11 Voose elamud 1770 1971 S-O 65 2,1 6,8 26,8 3,6 8
PK
12 Härmakosu 14165 1997 S-O 46 2,78 2,5 21 8 13,70
Kokku 483,7 924,7
Sellest S-O veekihist 280,6 382,7
Sellest O-C veekihist 203,1 292
Sellest C-V veekihist 250
*Märkused: *veelubade kirjeldused vt alapeatükk 2.1.7 ja alapeatükid 5.4-5.11
**53,9 ja 51,1 m on 1961. a puurimisjärgsed andmed, 17,82 mõõdeti staatiliseks veetasemeks aastal 2013
50
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
5.4 KEHRA LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Arvestame Kehra linna ÜVK süsteemide kirjelduses nii linna kui Lehtmetsa ja Ülejõe
küladega. Tänasel päeval katavad Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade veevajadusi
kokku kolm ühisveevärgi puurkaevu: Kehra PK-1 Kehra PK-3 ja Lehtmetsa uus puurkaev
Kõik puurkaevpumplad on varustatud veetöötlusseadmetega. Puurkaevude tehniline
iseloomustus on antud tabelis 5-1.
5.4.1 Kehra puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade
Kehra veehaarde (Kooli tn 14) territooriumil asub kolm puurkaevpumplat: nr 2, 1096 ja 3,
25707 asuvad pumpla territooriumil, nr 1, 25706, päis asub puurkavpumpla hoones.
Puurkaevu territoorium on ümbritsetud aiaga ja tagatud on sanitaarkaitsealad: 30 m
puurkaevudele nr 1 ja 3 ning 50 m puurkaevule nr 2.
Pumplakompleks koos veetöötlusjaamaga rajati 2010. a EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF)
projekti: Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimine ja laiendamine, raames. Kaks uut puukavu rajati 2009. a.
Lehtmetsa puurkaev, nr 1562 on toorveetorustikuga ühendatud Kehra veetöötus- ja II-
astme pumplakompleksiga. Puurkaevude vee segamiseks enne veetöötlusseadmetesse
juhtimist on kasutusel segamismahuti.
Pumplahoones paiknevad veetöötlusseadmed, hüdrofoor (500 l), segamismahuti
veearvestid ja proovivõtukraanid. Veetöötlusseadmed kujutavad endast
paralleelsurvefiltreid raua ja mangaani eralduseks. Õhustamine toimub kompressoriga
ning õhuhapnik doseeritakse torustikku mõni m enne filtrisse jõudmist. Kontaktaeg vee ja
õhuhapnikuga on piisav.
Hoones paikneb ka puurkaevpumpla nr 1, 25706, päis.
Hoone teises sektsioonis paiknevad puhtaveereservuaarid kogumahuga 290 m 3.
Filtrite pesu toimub pesupumbaga puhtaveereservuaarist võetava vee baasil. Filtrite
uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.
Pumplas on kokku kolm võrgupumpa (II-astme pumpa), mis töötavad omavahel
roteerudes. II-astme pumbad on varustatud sagedusmuunduritega, mis tagab vajaliku
rõhuvahemiku linna veevõrgus. Lisaks eelnevale kolmele võrgupumbale paikneb
pumplas pesuveepump.
Veetöötlus- ja pumplaseadmetega ühte ruumi on paigutatud ka õhukuivati ehk
niiskusregulaator. Pumpla on varustatud mobiilse varu diiselgeneraatoriga
elektrikatkestuste juhuks.
Kirjeldatud veetöötlus ja pumplakompleksist võrku juhitav tarbevesi katab kogu Kehra
linna ning linnaga ühtses rõhutsoonis olevate Lehtmetsa ja Ülejõe külade vajadused.
51
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 5-1 Kehra veehaarde puurkaevpumplate 1096 (vasakul) ja 25707 päisehitised
Joonis 5-2 Kehra veetöötlus ja pumplahoone välisvaade (paremal katusealuses mobiilne
generaator)
52
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 5-3 Kehra veetöötlus ja pumplahoone sisevaade, paarisfilter
Allikad: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed, Raven OÜ).
5.4.2 Kehra linna veeallika ja joogiveekvaliteet
Kehra linna töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on eelnevalt kirjeldatud
pumplad nr 1, 3 ja Lehtmetsa uus puurkaevpumpla.
Konsultandil on kasutada Kehra linna puurkaevude veekvaliteedi andmed aastast 2024
ja Lehtmetsa küla puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2020. Joogiveeallika
kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas.
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Kehra linna puurkaevude ja
joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-2 Kehra linna joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Kehra pk Lehtmetsa
Kehra pk nr
nr 3 nr uus pk nr
1 nr 25706,
Sotsiaalministri 25707, 1562,
21.11.2024
Nr Näitaja Ühik määrus nr 61 21.11.2024 20.11.2020
1 Värvus kraadi Tarbijale
vastuvõetav,
<2 <2 15
ebaloomulike
muutusteta
2 Hägusus NTU Tarbijale
vastuvõetav,
<0,3 0,7 8,3
ebaloomulike
muutusteta
3 Lõhn Lahjendus- Tarbijale
2 2 4
aste vastuvõetav,
53
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
ebaloomulike
muutusteta
Kehra pk
Kehra pk nr Lehtmetsa
nr 3 nr
1 nr 25706, uus pk nr
Sotsiaalministri 25707,
21.11.2024 1865
Nr Näitaja Ühik määrus nr 61 21.11.2024
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,9 7,7 8,0
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,24 0,23 0,34
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 0,010 <0,010
7 Nitraat mg/l 50 <0,50 <0,50 <0,50
8 Kloriidid mg/l 250 64 27 26
9 Sulfaadid mg/l 250 4 24 6
10 Raud µg/l 200 67 32 300
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,6 2,6 0,96
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,64
13 Mangaan µg/l 50 12 <3,0 10
14 Elektrijuhtivus μS cm-1
2500 486 481 541
20˚C
15 Naatrium mg/l 200 70,7 52,7
16
Coli-laadsed PMÜ/100ml
0 0 0 0
bakterid
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
19 Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike
0 0 0
22oC muutusteta
Allikas: Raven OÜ
Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid ÜVK puurkaevudes ületas vaid üldraua sisaldus
Lehtmetsa uue puurkaevu vees, 20.11.2020, ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee
kvaliteedi piirväärtuste piiresse.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Kehra linnas. Kehra linna ja Lehtmetsa
küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2023-2027.
Kehra linna joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Kehra Lasteaedadest Lastetare ja Lepatriinu, Kehra reoveepuhasti
kraanist, Kehra Gümnaasiumist – kokku neli korda aastas;
- süvakontrolliks: Lasteaiast Lastetare, ükskord aastas, radioloogilised näitajad 1
kord 10 aasta jooksul, viimati aprillis 2020.
54
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 5-3 Kehra linna joogiveekvaliteedi analüüsitulemused, 2024
Lasteaed Lasteaed
Lasteaed Lastetare, Lastetare,
Kehra
Kehra Lepatriinu, Keskuse tn 4, Keskuse tn 4,
Sotsiaalministri reoveepuhasti,
Nr Näitaja Ühik Gümnaasium, Kose mnt 36, Kehra, Kehra,
määrus nr 61 Raja põik 1,
18.11.2024 Lehtmetsa küla, 06.03.2024 radioloogilised
02.08.2024
16.05.2024 näitajad,
29.05.2020
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike <2 <2 <2 <2
muutusteta
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike 0,4 <0,3 <0,3 <1
muutusteta
3 Lõhn Lahjen- Tarbijale vastuvõetav,
dusaste ebaloomulike 2 1 2 1
muutusteta
4 Maitse Lahjen- Tarbijale vastuvõetav,
dusaste ebaloomulike 2 1 2 1
muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 7,8 8 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,5
9 Kloriidid mg/l 250 53
10 Sulfaadid mg/l 250 13
11 Raud µg/l 200 10 <30 <30 <12
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,96
13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2
14 Mangaan µg/l 50 3,1 <10 <10 <3
15 Elektrijuhtivus μS cm-1
2500 446 441 469 412
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 63,3
17 Boor mg/l 1,0 0,98
55
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Lasteaed Lasteaed
Lasteaed Lastetare, Lastetare,
Kehra
Kehra Lepatriinu, Keskuse tn 4, Keskuse tn 4,
Sotsiaalministri reoveepuhasti,
Nr Näitaja Ühik Gümnaasium, Kose mnt 36, Kehra, Kehra,
määrus nr 61 Raja põik 1,
18.11.2024 Lehtmetsa küla, 06.03.2024 radioloogilised
02.08.2024
16.05.2024 näitajad,
29.05.2020
18 Coli-laadsed PMÜ/10
0 0 0 0 0
bakterid 0ml
19 Echerichia Coli PMÜ/10
0 0 0 0 0
0ml
20 Enterokokid PMÜ/10
0 0 0 0 0
0ml
21 Kolooniate arv PMÜ/1 Ebaloomulike
0 4 15 <3
22oC ml muutusteta
22 Efektiivdoos mSv/a 0.10 0,03
23 Ra-226
efektiivdoos mSv/a 0,058
mSv/a
24 Ra-228
efektiivdoos mSv/a 0,036
mSv/a
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
56
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad kõik määruse nr 61 nõuetele.
Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui
raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.4.3 Kehra veevõrk ja selle seisund
Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade veevõrk hõlmab ühtse rõhutsooni. Lehtmetsa
puurkaevust 1562 suundub eraldi toorveetorustik Kehra linna veetöötlusjaama ja II-astme
pumplakompleksi, mille kaudu tagatakse vee pumpamine ja vajalik rõhk kogu
eelkirjeldatud survetsoonis. Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade ühise veetorustiku
kogupikkus on 23 805 m. Viimane veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine Kehra
linnas ja Lehtmetsa külas toimus aastatel 2009-2011. Projekti „Kehra reovee kogumisala
veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine“ raames,
mille käigus rajati ja rekonstrueeriti suurem osa tänasest Kehra linna ja Lehtmetsa
veetorustikust.
Ülejõe külla rajati ühisveevärk KIK Projekti: „Anija valla Kehra linna veevarustuse
rajamine - Ülejõe linnaosa ÜVK süsteemide rajamine“, raames aastatel 2012-2013.
Eelnevast tulenevalt on Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe külade veevõrgu vanus12-16
aastat. Vanemat veetorustikku on väga vähe.
Torustiku materjalist moodustab 95-96% PE. Torustiku läbimõõdud varieeruvad de32
kuni de160. Peamagistraalid on rajatud de110 ja de160 läbimõõdus veetorustikest. Linna
peatorustikud on peaaegu täies ulatuses uued ja heas seisundis.
Perspektiivis vajab linna veevõrk vähesel määral rekonstrueerimist (investeeringukava,
lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4).
Allikad: Raven OÜ edastatud projektid, teostusjoonised ja detailplaneeringud, Konsultandi
mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt.
5.4.4 Kehra linna tuletõrjeveevarustus
Kehra linna ning Lehtmetsa ja Ülejõe külade elamupiirkondade tuletõrjeveevarustus on
praktiliselt täielikult lahendatud hüdrantide baasil. Kõik hüdrandid on uued ja paigaldatud
2010.–2012. aastatel. Hüdrantide asukohad kooskõlastati projekteerimise käigus
Päästeametiga ja need on näidatud lisas 4 toodud joonistel. Varuvariandiks on
tuletõrjevee võtmise võimalus Jägala jõest. Linnas ja naaberkülades paikneb täna kokku
65 tuletõrjehüdranti.
Normatiivne tulekustutuse veevajadus Kehras ja lähiümbruse veevarustussüsteemis on
intensiivsusega 15 l/s 3 tunni jooksul.
Hüdrantide veevarustuse tagab Kehra linna kaheastmeline veetöötlusjaam arvestusliku
vooluhulgaga Q = 45 m3/h, tulekahju ajal koos tuletõrjevee pumbaga kuni 108 m3/h.
Veetöötlusjaama veemahuti on kaheosaline ja kogumahuga 290 m 3, milles tulekustutuse
puutumatu varu on 162 m3.
Torustiku rajamisel paigaldati uued hüdrandid ja torustike rekonstrueerimisel vahetati
olemasolevad hüdrandid uute vastu. Kõigile rajatud ja rekonstrueeritud torustikele on
57
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
paigaldatud vajalik arv tuletõrjehüdrante vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus Osa 6:
Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012, A1:2013.
Allikad: Raven OÜ info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt, Anija valla ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032, Vetepere OÜ, 2021
5.5 AEGVIIDU ALEVI ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Tänasel päeval katavad Aegviidu alevi veevajadust kolm ühisveevärgi puurkaevu:
Raudtee puurkaev, Pärna puurkaev (edaspidi PK), mis paiknevad Aegviidu alevi keskel
raudteejaama vahetus läheduses ning Kosenõmme-Poolemõisa puurkaev. Tinglikult
kahe eraldi süsteemi – keskalevi ja Kosenõmme-Poolemõisa rõhutsoonid on
tegelikkuses ühendatud ning kaetavad mõlema alevi osa puurkaevudest. Käesoleval,
2025. aastal valmiv Nikerjärve piirkonna veevarusussüsteem moodustab eraldi
rõhutsooni, kui Raudtee ja Pärna veehaarde-veevarustuspumpla baasil vett saava
piirkonna ette lisatakse täiendav survetõstepumpla ehk III astme pumpla. Mõlemad
puurkaev-pumpla piirkonnad: Keskalevi ja Kosenõmme-Poolemõisa on varustatud
veetöötlusseadmetega. Aegviidu alevi puurkaevude tehniline iseloomustus on antud
tabelis 5-1. Aegviidu alevis on ÜVK töid teostatud kokku viies etapis, neist kaks viimast
KIK keskkonnaprogrammi Projektide: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
rekonstrueerimine ning laiendamine, 2018. ja 2023. a rahastatud voorude raames.
5.5.1 Aegviidu alevi puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade
Keskasula puurkaevpumplad ja veetöötlusjaam
Suhteliselt Aegviidu alevi keskel, raudteejaama vahetus läheduses paikneb kaks
puurkaevpumplat: Raudtee nr 1957 ja Pärna, nr 50198
Raudtee puurkaevu päis paikneb pumpla ja veetöötlusjaama hoones, Pärna puurkaevu
päisehitis üle Piibe maantee viimase ja Pärna tn nurgal asuval Pärna tn 1 kinnistul. Pärna
pk päisehitis on rajatud muldkehasse.
Mõlemad puurkaevud on rajatud S-O veekihti, täpsemad andmed on esitatud tabelis 5-1.
Puurkaevu territoorium on ümbritsetud aiaga ja tagatud on sanitaarkaitseala: 30 m.
Piirdeaed ümbritseb sanitaarkaitsevööndit osaliselt.
Raudtee puurkaevu päisehitis paikneb aastatel 2018-2019 rajatud veetöötlusjaama ja II
astme pumplahoones. Töid teostati varem kirjeldatud Projekti: Aegviidu alevi
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine, 2018. a rahastatud
vooru raames.
Veetöötlus toimub põhjavee filtrieelse aeratsiooni ja tekkinud kolloidse hägu
filtreerimisega. Veetöötlusfiltreid on Raudtee-Pärna veetöötlusjaamas üks. Mark: EURA
IRA 80, Q=60 m3/d.
II-astme pumpasid on kolm, mis kõik on varustatud sagedusmuunduritega.
Veereservuaaride kogumaht on 100 m3 (2x50 m3).
58
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Filtrite pesuvesi saadakse puhtaveereservuaarist võrgupumbaga ja peale filtri pesu
juhitakse tarbitud uhtevesi ühiskanalisatsiooni.
Veetöötlus- ja pumbajaama kaugjälgimine ja -juhtimine toimub läbi n-ö veebipõhise
Scada, millel puudub kindel koduarvuti ning pumpla seisund on jälgitav live´is äpiga.
Joonis 5-4 Aegviidu Raudtee-Pärna (Keskalevi) pumplahoone välisilme, pumplas paikneb
Raudtee pk päis
Joonis 5-5 Pärna tn puurkaevpumpla päise muldkeha
59
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 5-6 Aegviidu Raudtee-Pärna (Keskalevi) pumplahoone sisevaade, vasakul
kvartsliivfilter, paremal II-astme pumbad
Kirjeldatud Keskalevi pumplakompleks varustatakse varugeneraatoriga 2025. a.
Kosenõmme-Poolemõisa puurkavpumpla ja veetöötlusjaam
Kosenõmme-Poolemõisa veetöötlus- ja survepumplakompleks baseerub uuel (puuritud
2019. a) puurkaevpumplal nr 59881.Puurkaevude andmed vt tabel 5-1.
Kosenõmme-Poolemõisa veetöötlustehnoloogia koosneb vee aeratsioonist ja
filtreerimisest kahe paralleelse filtri baasil. Aereerimine toimub kompressoriga.
Filtrite pesu toimub eraldi pesupumbaga puhtaveereservuaarist võetava vee baasil.
Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.
Vesi juhitakse veevõrku II astme ehk survetõstepumpadega (3 komplekti), mis on
varustatud sagedusmuunduriga.
Pumplas on loomulik ventilatsioon. Õhuniiskust reguleeritakse sorbtsioonkuivatiga. Küte
toimub elektriradiaatoriga.
Puurkaevu päis asub pumplahoone tagaküljel. Pumpla on varustatud
puhtaveereservuaariga, 2x50 m3.
Pumplas asuvat 500 l membraanhüdrofoori üldjuhul ei kasutata, kuna võrgupumpade
tööd juhivad sagedusmuundurid, seade on reservis ning vajadusel võimeline käivituma
alevisse antava vee rõhu reguleerimiseks.
60
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 5-7 Aegviidu Kosenõmme ja Poolemõisa pumpla ja VTJ välisilme
Joonis 5-8 Aegviidu Kosenõmme ja Poolemõisa pumpla ja VTJ sisevaade, keskel kolm II
astme pumpa ja pesupump, paremal näha ühte paarisfiltritest
Allikad: Raven OÜ, Konsultandi kohapealne vaatlus
Alevis asub ka Kase reservpuurkaevpumpla, kuid seda pole enam aastaid kasutatud.
5.5.2 Aegviidu veeallika ja joogiveekvaliteet
Aegviidu alevi töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on eelnevalt kirjeldatud
Raudtee, Pärna ja Kosenõmme-Poolemõisa puurkaevpumplad.
61
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Konsultandil on kasutada Aegviidu alevi Pärna puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast
2024 ning ülejäänud Aegviidu puurkaevude andmed vastavalt Raudtee pk, 2018 ning
Kosenõmme ja Poolemõisa pk, aastast 2019 . Joogiveeallika kohustuslik seirekava on
fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas.
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Aegviidu alevi puurkaevude ja
joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-4 Aegviidu alevi joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Kosenõmme-
Aegviidu Aegviidu,
Poolemõisa
Raudtee pk Pärna pk,
pk nr
nr 1957, nr 50198,
Sotsiaalministri 598811562,
26.10.2018 18.11.2024
Nr Näitaja Ühik määrus nr 61 23.07.2019
1 Värvus kraadi Tarbijale
vastuvõetav,
9
ebaloomulike
muutusteta
2 Hägusus NTU Tarbijale
vastuvõetav,
0,4
ebaloomulike
muutusteta
3 Lõhn Lahjendus- Tarbijale
aste vastuvõetav,
8
ebaloomulike
muutusteta
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,4 7,3
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,25 0,08 0,09
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 <0,010 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,45 <0,50 <0,45
8 Kloriidid mg/l 250 16 25 14
9 Sulfaadid mg/l 250 17 55 19
10 Raud µg/l 200 140 370 360
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,6 1,9 1,4
12 Fluoriidid mg/l 1,5 1,25 0,33
13 Mangaan µg/l 50 <5 31 6,2
14 Elektrijuhtivus μS cm-1
2500 512
20˚C
15 Naatrium mg/l 200 16,4
16 Coli-laadsed PMÜ/100ml
0 0 0 0
bakterid
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
19 Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike
6 0 8
22oC muutusteta
Allikas: Raven OÜ
Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid ÜVK puurkaevudes ületasid üldraua sisaldused
Pärna ja Kosenõmme-Poolemõisa puurkaevude vees, ülejäänud näitajate sisaldused jäid
joogivee kvaliteedi piirväärtuste järgi normi piiresse.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Aegviidu alevis. Aegviidu alevi joogivee
seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2023-2027.
62
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Aegviidu alevi joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Aegviidu Koolist, Aegviidu lasteaiast ja Alexela pood-kohvikust –
eri aastatel, kuid kokku neli korda nelja aasta jooksul;
- süvakontrolliks: Aegviidu Koolist, üks kord 10 a jooksul (viimati 2018),
radioloogilised näitajad 1 kord 10 aasta jooksul, viimati aprillis 2015.
63
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 5-5 Aegviidu alevi joogiveekvaliteedi analüüsitulemused 2024 ja süvaanalüüsi tulemused 2018
Aegviidu VTJ-1,
Aegviidu VTJ-2,
Sotsiaalministri Aegviidu Kool, Aegviidu Kool, 18.11.2024 / Aegviidu Kool,
Nr Näitaja Ühik 18.11.2024 /
määrus nr 61 18.09.2024 28.10.2024 16.10.2024 / 26.09.2018
16.10.2024
25.09.2024
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike <2 3
muutusteta
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike <0,3 <1
muutusteta
3 Lõhn Lahjen- Tarbijale vastuvõetav,
dusaste ebaloomulike 1 1
muutusteta
4 Maitse Lahjen- Tarbijale vastuvõetav,
dusaste ebaloomulike 1 1
muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,45
9 Kloriidid mg/l 250 20
10 Sulfaadid mg/l 250 31
11 Raud µg/l 200 34
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,66
14 Mangaan µg/l 50 2
15 Elektrijuhtivus μS cm-1
2500 428 504
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 23,6
17 Boor mg/l 1,0 0,56
18 Coli-laadsed PMÜ/10
0 3 0 0/2 0/1/8 0
bakterid 0ml
64
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Aegviidu VTJ-1,
Aegviidu VTJ-2,
Sotsiaalministri Aegviidu Kool, Aegviidu Kool, 18.11.2024 / Aegviidu Kool,
Nr Näitaja Ühik 18.11.2024 /
määrus nr 61 18.09.2024 28.10.2024 16.10.2024 / 26.09.2018
16.10.2024
25.09.2024
19 Echerichia Coli PMÜ/10
0 0 0 0/0 0/0/0 0
0ml
20 Enterokokid PMÜ/10
0 0 0 0/0 0/0/0 0
0ml
21 Kolooniate arv PMÜ/1 Ebaloomulike
52 238 218 /115 92 / - / 105 27
22oC ml muutusteta
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Punasega tähistatud ülenormatiivsed näitajad
65
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad ametlikult kõik määruse
nr 61 nõuetele, kuid nagu eelnenud tabelist näha, oli 2024. a probleemiks
ülenormatiivne koliindeksi näitaja ning seda mõlemas veetöötlusjaamas ja ka
Aegviidu Kooli kraanivees. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii
keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires
ning enamasti alla määramispiiri. Radioloogilisi näitajaid Konsultandil leida ei
õnnestunud, kuid suure tõenäosusega S-O veekihis on need ka normi piires.
Ülenormatiivset efektiivdoosi esineb peaasjalikult vaid C-V veekihi vees.
5.5.3 Aegviidu veevõrk ja selle seisund
Aegviidu alevi keskasula (Raudtee ja Pärna puurkaevpumplate ja II astme pumpla
teeninduspiirkond) ning Kosenõmme ja Poolemõisa teeninduspiirkond moodustavad
tegelikkuses ühtse rõhutsooni, mis tähendab, et kumbagi alevi osa on võimalik veega
varustada mõlemast II astme pumplast. Eraldi rõhupiirkonna moodustab edaspidi
2025. a valmiv Nikerjärve piirkonna veevõrk, mis toitub Raudtee ja Pärna pumplatest,
kuid vahele lisatakse kolmanda astme ehk survetõstepumpla.
Aegviidu alevi veetorustiku kogupikkus on tänase, aprilli 2025 seisuga 15 180 m.
Hetkel on käimas Projekti: „Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
rekonstrueerimine ning laiendamine“ realiseerimine. Projekt sai rahastamisotsuse
2023. a ning jätkub veel 2025. a, mille käigus rajatakse veetorustik eelnevalt kirjeldatud
Nikerjärve piirkonda. Rajatava torustiku pikkus on 2615 ning peale Projekti lõplikku
realiseerimist saab Aegviidu alevi veevõrgu pikkus olema: 17 795 m.
Alevi veevõrku on arendatud kokku viies etapis alates aastast 2009 kuni tänaseni,
2025 aastani. Alates 2009. a teostatud töödest on välja ehitatud kokku 12 120 m,
seega ligikaudu 80% alevi torustiku kogupikkusest. Vanem alevi veevõrk, ligikaudu 3
km, paikneb alevi keskosas ja sellega olid enne 2009. a varustatud 36 elamut, 8
ettevõtet.
Eelnevast tulenevalt on Aegviidu alevi veevõrgu vanus 80% ulatuses sisuliselt 0-15 a
aastat. Vanema, 3000 m torustiku vanuse ja seisundi kohta täpsemaid andmeid pole,
kuid otseselt avariiliste torustike kohta info samuti puudub.
Torustiku materjalist moodustab 80% PE. Torustiku läbimõõdud varieeruvad de32 kuni
de110. Peamagistraalid on rajatud de110 läbimõõdus veetorustikest. Alevi
peatorustikud on peaaegu täies ulatuses uued ja heas seisundis.
Pikaajalises perspektiivis nähakse ette alevi veevõrgu laiendamist koos Nelijärve-
Urbukse reoveekogumisala moodustamise, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamisega sinna ning Nelijärve reoveepuhasti rekonstrueerimisega (vt
investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4).
Allikad: Raven OÜ edastatud projektid, teostusjoonised ja detailplaneeringud, Konsultandi
mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt.
5.5.4 Aegviidu alevi tuletõrjeveevarustus
Aegviidu alevi koos Keskasula, Kosenõmme ja Poolemõisa piirkonnaga
tuletõrjeveevarustus on lahendatud hüdrantide ja veevõtukohtade baasil.
66
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tuletõrjehüdrante on kokku 28. Kõik hüdrandid on uued - paigaldatud 2009.–2024.
aastatel. Hüdrantide asukohad on näidatud lisas 4 toodud joonistel.
Kaks spetsiaalselt selleks loodud tuletõrjeveevõtukohta paiknevad Jõhvika ja Jalaka
tänavatel.
Varuvariandiks on tuletõrjevee võtmise võimalus looduslike veekogude, jõgede ja
järvede, kasutamisel. Tuletõrjevett saadakse Uueveski sillalt, Mustjõe sillalt Basseini
tänaval, Mustjõest AS Aegviidu Puit juures. Tuletõrje veevõtukoht Kosenõmmel, AS
Aegviidu Puit territooriumil on ettevõtte hüdrandid ja lisaks lao väravast ~ 200 m piki
metsateed Mustjõe äärde, kus on kasutuses kuiv hüdrant. Tuletõrjevett saab võtta ka
Uueveskil Jänijõest, kuid nii Mustjõgi kui Jänijõgi võivad kuival ajal tuletõrjujad kuivale
jätta.
Tuletõrjevett on võimalik võtta Piibe maantee äärsetest Nikerjärvest, Vahejärvest,
Urbukse järve ääres paiknevast kaldakaevust ja Purgatsi järvest.
Hüdrantide veevarustuse tagavad Aegviidu alevi kaheastmelised veetöötlusjaamad
Raudtee ja Pärna ning Kosenõmme ja Poolemõisa piirkondades. Kummagi jaama
juures on ka 100 m3 mahuga (2x50 m3) veereservuaarid, kokku: 200 m3.
Torustiku rajamisel Aegviitu paigaldati uued hüdrandid. Kõigile rajatud torustikele on
paigaldatud vajalik arv tuletõrjehüdrante vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus Osa
6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012, A1:2013.
Allikad: Raven OÜ info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt, Anija valla ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032, Vetepere OÜ, 2021.
5.6 ALAVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Alavere küla ühisveevärgiga oli aastal 2024 liitunud 96% küla elanikkonnast, ca 330-
331 inimest.
Küla veetarbijateks on elanikud ja juriidilised isikud. Viimastest on olulisemad Lasteaed
Mõmmila, Alavere Põhikool, OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere Lihameister (A-
Vorst OÜ), Alavere Pood OÜ.
Küla ühisveevärgiga varustav puurkaev, kat nr 1760 asub küla põhjaosas (tehniline
info vt tabel 5-1).
5.6.1 Alavere puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Alavere küla ÜVK tarbijaid varustab Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi rajatud
puurkaev, mille sügavus on 100 m. Puurkaevu katastri nr on 1760 ning see on rajatud
1964. a.
Puurkaevpumpla renoveeriti KIK Projekti: Anija valla külade veevarustuse
renoveerimine - Alavere küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine, raames.
Puurkaevu päis asub pumplahoones.
Alavere puurkaevpumpla on üheastmeline. Puurkaevu süvaveepumba tööd juhib
sagedusmuundur. Puurkaevu päis asub pumplahoones.
Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1.
67
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Puurkaevu territooriumi ümber puudub piirdeaed, kuid tagatud on sanitaarkaitseala: 50
m.
Hoone renoveeriti ja sinna paigaldati veetöötlus-, uued elektri- ja automaatikaseadmed
aastal 2012. Hoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga.
Pumplahoones paiknevad lisaks veetöötlusseadmetele, aeratsioonikompressor,
niiskuseraldi, 500 l membraanhüdrofoor, veearvesti ja proovivõtukraanid. Küte
tagatakse elektriradiaatoriga.
Pumpla on üheastmeline ja seetõttu puudub(vad) süsteemis puhtaveereservuaar(id).
Alavere pumpla veetöötlusseadmed koosnevad kahest paralleelfilterpaagist. Filtri
mark: ARS 800 Duplex. Filter tagab rauaeralduse, vee stabiliseerimise ja piisava
lahustunud hapniku kohguse võrku juhitavas vees.
Filtri pesu toimub puurkaevu toorvee baasil süvaveepumba rõhul. Filtrite uhtevesi
juhitakse pinnasesse (imbväljakule), olles eelnevalt läbinud kolmekambrilise septiku.
Veetöötlus- ja pumplaseadmetega ühte ruumi on paigutatud ka õhukuivati.
Pumpla on varustatud varugeneraatoriga.
Pumpla on heas seisundis ning lähiperspektiivis renoveerimist ega remonti ei vaja.
Joonis 5-9 Alavere küla puurkaevpumpla välis- ja sisevaade
5.6.2 Alavere küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Alavere küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Alavere puurkaevpumpla nr 1760.
Alavere küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2023-2027.
Konsultandil on kasutada Alavere küla puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2020.
Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas.
Alavere joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Kose mnt 5, lasteaed "Mõmmila" köök üks kord aastas;
68
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- süvakontrollil: Kose mnt 5, lasteaed "Mõmmila" köök üks kord 10 aasta jooksul
(eelmine kord mai 2021).
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Alavere puurkaevu ja
joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-6 Alavere puurkaevu nr 1760 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Sotsiaalministri määrus nr
Nr Näitaja Ühik 61 Alavere pk nr 1760, 26.08.2020
1 Tarbijale vastuvõetav,
Värvus kraadi 3
ebaloomulike muutusteta
2 Tarbijale vastuvõetav,
Hägusus NTU <1,0
ebaloomulike muutusteta
3 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Lõhn 1
aste ebaloomulike muutusteta
4 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Maitse
aste ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,09
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,010
8 Nitraat mg/l 50 <0,5
9 Kloriidid mg/l 250 36
10 Sulfaadid mg/l 250 6
11 Raud µg/l 200 105
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,0
13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,4
14 Mangaan µg/l 50 <5
μS cm-1
15 Elektrijuhtivus 2500 499
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 36,7
Coli-laadsed
17 PMÜ/100ml 0 0
bakterid
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
Kolooniate arv
20 PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta <3
22oC
Allikas: Raven OÜ
Alavere puurkaevu vees vastasid toodud näitajate alusel joogiveenõuetele kõik
mõõdetud komponendid.
Järgnevalt käsitleme Alavere joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi.
Tabel 5-7 Alavere küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Alavere
Alavere Lasteaed Alavere
Sotsiaalminis
Lasteaed Mõmmila Lasteaed
tri määrus nr
Nr Näitaja Ühik Mõmmila 25.05.2023, Mõmmila
61
16.05.2024, radioloogilis- 17.05.2021,
tavaanalüüs te näitajate süvaanalüüs
analüüs
Tarbijale
vastuvõetav,
1 Värvus kraadi <2 <2
ebaloomulike
muutusteta
69
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Alavere
Alavere Lasteaed Alavere
Sotsiaalminis
Lasteaed Mõmmila Lasteaed
tri määrus nr
Nr Näitaja Ühik Mõmmila 25.05.2023, Mõmmila
61
16.05.2024, radioloogilis- 17.05.2021,
tavaanalüüs te näitajate süvaanalüüs
analüüs
Tarbijale
vastuvõetav,
2 Hägusus NTU <0,3 <1
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
3 Lõhn 2 2
aste ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
4 Maitse 2 2
aste ebaloomulike
muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 8 7,8
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,59
9 Kloriidid mg/l 250 36
10 Sulfaadid mg/l 250 9
11 Raud µg/l 200 <30 35
Jääkkloor (vaba
12 mg/l 0,5
kloor)
13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4
14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2
15 Mangaan µg/l 50 <10 3,1
μS cm-1
16 Elektrijuhtivus 2500 416 473
20˚C
17 Naatrium mg/l 200 38,2
18 Üldkaredus mg-ekv/l
19 Boor mg/l 1,0 0,189
Coli-laadsed PMÜ/100ml
20 0 0 0
bakterid
21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike
23 12 <3
22oC muutusteta
24 Efektiivdoos mSv/a 0.10 <0,02
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad kõik määruse nr 61
nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui
raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla
määramispiiri.
5.6.3 Alavere veevõrk ja selle seisund
Alavere veevõrk on rekonstrueeritud KIK Projekti: Anija valla külade veevarustuse
renoveerimine - Alavere küla ÜVK süsteemide rekonstrueerimine. Raames, aastatel
2012-2013.
70
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Alavere küla veevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2660 m. Torustikud on uued, rajatud
PE (PEH ja PEM) plasttorudest. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on
esitatud lisa 4 joonistel.
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
5.6.4 Alavere küla tuletõrjeveevarustus
Alavere külas on kolm tuletõrjeveehoidlat: kaks uut tuletõrje veehoidlat mahuga V1 =
2 x 50 m3 ja V2 = 2 x 50 m3 ning rekonstrueeritud üks vanem tuletõrje veehoidla V3 =
100 m3. 1000 m3 paistiigile on rajatud kuiv hüdrant;.
Allikad: Maa-ameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Anija valla ÜVK
arendamise kava aastateks 2021-2032.
5.7 ANIJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Anija külas on ühisveevärgiga liitunud 75% elanikest ehk ligikaudu 90 inimest.
Anija küla veetarbijateks on elanikud ning Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos
mõisakohvikuga.
Küla ühisveevärk saab vee Anija puurkaevust, teise nimega Anija uute elamute
puurkaevust (kat. nr 925), mille sügavus on 70 m ja mis pumpab vett O-C
veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.7.1 Anija puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Anija puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist (väiksem
aeratsioonimahuti), kahest paralleelsest filtripaagist ja aeratsiooniks suruõhku andvast
kompressorist. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning
väävelvesiniku.
Uhtevesi töödeldakse kolmekambrilises septikus ja juhitakse pinnasesse.
5.7.2 Anija küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Anija küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Anija uute elamute puurkaevpumpla
nr 925 (O-C).
Anija küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2023-2027.
Konsultandil on lisaks kasutada Anija puurkaevuvee analüüs aastast 2020.
Anija joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Kehra tee 1, Anija küla välisest veevõtukraanist üks kord aastas;
- süvakontrolliks: Kehra tee 1, Anija küla väline veevõtukraan üks kord 10 aasta
jooksul (eelmine kord 2022).
71
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Anija puurkaevu ja joogiveekvaliteedi
andmeid.
Tabel 5-8 Anija puurkaevu nr 925 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Sotsiaalministri määrus nr
Anija pk nr 925 (uue elamute
Nr Näitaja Ühik 61
pk), 29.05.2020 / 09.08.2024
1 Tarbijale vastuvõetav,
Värvus kraadi 8
ebaloomulike muutusteta
2 Tarbijale vastuvõetav,
Hägusus NTU 6,5
ebaloomulike muutusteta
3 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Lõhn 2
aste ebaloomulike muutusteta
4 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,25
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010
7 Nitraat mg/l 50 <0,45
8 Kloriidid mg/l 250 25
9 Sulfaadid mg/l 250 10
10 Raud µg/l 200 430
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,88
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,69
13 Mangaan µg/l 50 5
μS cm-1
14 Elektrijuhtivus 2500 431
20˚C
15 Naatrium mg/l 200 42,3
Coli-laadsed
16 PMÜ/100ml 0 0
bakterid
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
Kolooniate arv
19 PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0 / 10
22oC
Allikas: OÜ Raven, Anija valla ÜVK arendamise kava aastateks 2021-2032
Punasega on tähistatud ülenormatiivsed näitajad vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61
Anija puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele üldraua näitaja, kuid pumplas toimub
veetöötlus rauaärastuse näol, nii et see pole probleemiks.
Järgnevalt käsitleme Anija joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi.
Tabel 5-9 Anija küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Kehra tee 1, Kehra tee 1, Kehra tee 1,
Sotsiaalminis
Anija küla Anija küla Anija küla
tri määrus nr
Nr Näitaja Ühik avalik kraan, avalik kraan, avalik kraan,
61
02.08.2024 09.08.2024 19.08.2022,
tavaanalüüs tavaanalüüs süvaanalüüs
Tarbijale
vastuvõetav,
1 Värvus kraadi <2
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
vastuvõetav,
2 Hägusus NTU 2,9 1
ebaloomulike
muutusteta
Lahjendus- Tarbijale
3 Lõhn 1
aste vastuvõetav,
72
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
4 Maitse 2
aste ebaloomulike
muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 8
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,9
9 Kloriidid mg/l 250 31
10 Sulfaadid mg/l 250 14
11 Raud µg/l 200 1400 <30 25
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,6
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,65
14 Mangaan µg/l 50 41 <3
μS cm-1
15 Elektrijuhtivus 2500 382 438
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 45,9
17 Boor mg/l 1,0 0,53
Coli-laadsed PMÜ/100ml
18 0 2 0 0
bakterid
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
21 Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike
91 8 0
22oC muutusteta
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
*Punasega tähistatud ülenormatiivne sisaldus (SoM määrus nr 61 alusel)
**Kordusproovi analüüs, 04.02.2016
Joogiveekvaliteedi tavakontrolli viimastest analüüsitulemustest, 02.08.2024 ei
vastanud joogiveenormidele kolilaadsete bakterite ja üldraua sisaldus. Kordusproovis,
mis võeti üks nädal hiljem, vastasid kõik korduskontrollinäitajad määruse nr 61
nõuetele. Süvakontrolli käigus,19.08.2022 võetud veeproovide analüüsil vastasid kõik
näitajaid joogiveenõuetele. Tabelis pole kõiki näitajaid välja toodud, kuid nii keemilised
näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla
määramispiiri.
5.7.3 Anija veevõrk ja selle seisund
Anija küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on 2150 m, 300 m sellest on 2000. aastal
paigaldatud PEM plasttoru, ülejäänud on aastatel 2011–2012 paigaldatud PE (PEH ja
PEM) plasttoru. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva
torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel..
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
5.7.4 Anija küla tuletõrjeveevarustus
Anija külas on rajatud kaks uut tuletõrje veehoidlat mahuga V 1 = 21 m3 ja V2 = 2 x 50
m3 ning rekonstrueeritud üks vana tuletõrje veehoidla mahuga V 3 = 2 x 50 m3
73
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Allikas: Raven OÜ ja Maa-ameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Anija
valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032..
5.8 LILLI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Lilli külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 95% küla elanikest, ca 70-71 inimest.
Küla veetarbijateks on elanikud. Külas paikneb küll Lilli Agro OÜ, kuid ettevõte asub
keskusest eemal, Toominga kinnistul ja sinna pole ühisveevärki laiendatud
Küla ühisveevärk saab vee Lilli puurkaevust (kat. nr 928), mille sügavus on 71,6 m ja
mis pumpab vett O-C veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.8.1 Lilli puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Lilli puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist (väiksem
aeratsioonimahuti), kahest paralleelsest filtripaagist ja aeratsiooniks suruõhku andvast
kompressorist. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning
tagavad võrguvees vajaliku lahustunud hapniku sisalduse.
Uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsioonitorustikku.
5.8.2 Lilli küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Lilli küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Lilli puurkaevpumpla nr 928 (O-C).
Lilli küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2023-2027.
Konsultandil on lisaks kasutada Lilli puurkaevuvee analüüs aastast 2020.
Lilli joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Raadiku tee 6, Lilli küla välisest veevõtukraanist üks kord aastas.
- süvakontrolliks: Raadiku tee 6, Lilli küla välisest veevõtukraanist üks kord 10
aasta jooksul (viimati 2021).
Üks kord 10 aasta jooksul tuleb võta veeanalüüs radioloogiliste näitajate määramiseks.
Eelmine veeanalüüs radioloogiliste näitajate leidmiseks teostati 06.03.2024.
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Lilli puurkaevu ja joogiveekvaliteedi
andmeid.
Tabel 5-10 Lilli puurkaevu nr 928 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Sotsiaalministri määrus nr
Nr Näitaja Ühik 61 Lilli pk nr 928, 29.05.2020
Tarbijale vastuvõetav,
1 Värvus kraadi 4
ebaloomulike muutusteta
Tarbijale vastuvõetav,
2 Hägusus NTU <1,0
ebaloomulike muutusteta
Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
3 Lõhn 2
aste ebaloomulike muutusteta
74
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
4 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,23
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010
7 Nitraat mg/l 50 <0,45
8 Kloriidid mg/l 250 28
9 Sulfaadid mg/l 250 3
10 Raud µg/l 200 200
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,79
13 Mangaan µg/l 50 5
μS cm-1
14 Elektrijuhtivus 2500 466
20˚C
15 Naatrium mg/l 200 47,3
Coli-laadsed
16 PMÜ/100ml 0 0
bakterid
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
Kolooniate arv
19 PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta <3
22oC
Allikas: OÜ Raven
Lilli puurkaevu vees vastavad joogiveenõuetele kõik mõõdetud komponendid, kuigi
üldraua kontsentratsioon on lubatud piiril.
Järgnevalt käsitleme Lilli joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi.
Tabel 5-11 Lilli küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Sotsiaal-
Raadiku tee 6, Lilli Raadiku tee 6, Lilli
ministri
Nr Näitaja Ühik küla, 06.03.2024 küla, 10.03.2021
määrus nr 61
tavaanalüüs tavaanalüüs
Tarbijale
vastuvõetav,
1 Värvus kraadi 2 3
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
vastuvõetav,
2 Hägusus NTU <1 1,3
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
3 Lõhn 1 2
aste ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
4 Maitse 1 2
aste ebaloomulike
muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,8
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,83
9 Kloriidid mg/l 250 36
10 Sulfaadid mg/l 250 10
11 Raud µg/l 200 52 39,7
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,83
14 Mangaan µg/l 50 <10 <3
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 358 369
75
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Sotsiaal-
Raadiku tee 6, Lilli Raadiku tee 6, Lilli
ministri
Nr Näitaja Ühik küla, 06.03.2024 küla, 10.03.2021
määrus nr 61
tavaanalüüs tavaanalüüs
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 46,6
17 Boor mg/l 1,0 0,774
Coli-laadsed PMÜ/100ml
18 0 0 0
bakterid
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike
<3 0
22oC muutusteta
22 Efektiivdoos mSv/a 0,10 0,047
Ra-226
23 efektiivdoos mBq/l 0,112
mSv/a
24 Ra-228
efektiivdoos mBq/l 0,047
mSv/a
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad SoM määruse nr 61
nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui
raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla
määramispiiri.
5.8.3 Lilli veevõrk ja selle seisund
Lilli küla veetorustik on rekonstrueeritud ja rajatud aastal 2012. Plasttorustiku
materjaliks on PE (PEH ja PEM). Torustiku pikkus on 820 m. Kõigi tarbijate veevärgid
on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on
esitatud lisa 1 joonistel..
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
5.8.4 Lilli küla tuletõrjeveevarustus
Lilli külas on tänase seisuga kaks rekonstrueeritud tuletõrjeveemahutit V 1 = 50 m3 ja
V2 = 50 m3.
5.9 VOOSE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Voose külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 52% elanikkonnast, ca 35
inimest küla 67 elanikust. Küla veetarbijateks on elanikud ja Voose Päikesekodu
(puhkemajandus ja seminari korraldamine).
Küla ühisveevärk saab vee Voose elamute puurkaevust (kat. nr 1770), mille sügavus
on 65 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
76
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
5.9.1 Voose puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Voose puurkaevpumpla paikneb külakeskuse lääneosas korterelamu(te) vahetus
läheduses. Asukohast tingituna on puurkaevu puhul keerukas tagada
sanitaarkaitsealal (50 m) kehtivate nõuete täitmist. Puurkaevpumplal puudub
piirdeaed.
Puurkaevu päis asub pumplahoones.
Pumpla on üheastmeline. Veetöötlusseadmed puuduvad. Võrku antavat rõhku
reguleeritakse 200 l hüdrofooriga, sagedusmuundur puudub.
Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1.
Pumplahoone on heas seisundis ja varustatud veemõõduseadmetega.
Voose pumpla on varustatud avariigeneraatoriga.
Joonis 5-10 Voose puurkaevpumpla välisilme
77
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 5-11 Vaade Voose puurkaevpumpla poolt korterelamu poole. Kuna korterelamu
paikneb pumplast ca 50 m kaugusel, on selge et sanitaarkaitsealal paikneb mitmeid
objekte, mis ei vasta sanitaarkaitsealal kehtivatele tegevuspiirangutele
Joonis 5-12 Voose puurkaevpumpla sisevaade, puurkavu päis ja membraanhüdrofoor
5.9.2 Voose küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Voose küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Voose puurkaevpumpla nr 1770
(S-O).
Voose küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2023-2027.
Konsultandil on lisaks kasutada Voose puurkaevuvee analüüs aastast 2024.
Voose joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Voose Rahvamaja, välisest veevõtukohast üks kord aastas;
78
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- süvakontrollil: Voose Rahvamaja, välisest veevõtukohast üks kord 10 aasta
jooksul (viimati 2021).
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Voose puurkaevu ja joogiveekvaliteedi
andmeid.
Tabel 5-12 Voose puurkaevu nr 1806 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Sotsiaalministri määrus nr
Nr Näitaja Ühik 61 Voose pk nr 1770, 02.08.2024
1 Tarbijale vastuvõetav,
Värvus kraadi <2
ebaloomulike muutusteta
2 Tarbijale vastuvõetav,
Hägusus NTU 0,4
ebaloomulike muutusteta
3 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Lõhn 2
aste ebaloomulike muutusteta
4 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Maitse 2
aste ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 0,016
8 Nitraat mg/l 50 <0,50
9 Kloriidid mg/l 250 7
10 Sulfaadid mg/l 250 18
11 Raud µg/l 200 <30
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,90
14 Mangaan µg/l 50 <10
μS cm-1
15 Elektrijuhtivus 2500 451
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 15,8
Coli-laadsed
17 PMÜ/100ml 0 0
bakterid
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
Kolooniate arv
20 PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 24
22oC
Allikas: OÜ Raven
Andmetest nähtub et Voose puurkaevu vesi vastab esitatud näitajate alusel
joogiveekvaliteedi nõutele.
Järgnevalt käsitleme Voose joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi.
Tabel 5-13 Voose küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Voose Rahvamaja
Sotsiaal- Voose Rahvamaja tänavakraan,
ministri tänavakraan, 19.08.2021
Nr Näitaja Ühik
määrus nr 61 01.08.2025 süvaanalüüs / raua
tavaanalüüs kordusanalüüs
22.09.2021
Tarbijale
vastuvõetav,
1 Värvus kraadi <2 4
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
2 Hägusus NTU <0,3 2,8
vastuvõetav,
79
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Voose Rahvamaja
Sotsiaal- Voose Rahvamaja tänavakraan,
ministri tänavakraan, 19.08.2021
Nr Näitaja Ühik
määrus nr 61 01.08.2025 süvaanalüüs / raua
tavaanalüüs kordusanalüüs
22.09.2021
ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
3 Lõhn 1 2
aste ebaloomulike
muutusteta
Tarbijale
Lahjendus- vastuvõetav,
4 Maitse 1 1
aste ebaloomulike
muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 4,6
9 Kloriidid mg/l 250 14
10 Sulfaadid mg/l 250 19
11 Raud µg/l 200 241,3 / <30
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,6
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,88
14 Mangaan µg/l 50 <3
μS cm-1
15 Elektrijuhtivus 2500 419
20˚C
16 Naatrium mg/l 200 8,7
17 Boor mg/l 1,0 0,234
Coli-laadsed PMÜ/100ml
18 0 0 0
bakterid
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike
21 0 56
22oC muutusteta
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemustest ületas ühel korral lubatud näitajat
üldraua sisaldus 2021. a korralises süvaanalüüsiks võetud veeproovis, kuid kuu aega
hiljem võetud kordusproovis oli üldraua sisaldus normi piires. Kõik ülejäänud
joogiveenäitajad Voose küla tänavakraani vees olid normi piires.
5.9.3 Voose küla veevõrk ja selle seisund
Voose küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 1915 m, seda peamiselt pikkade
harulõikude tõttu küla lõuna- ja kaguossa: Tõrva ja Kuusiku kinnistute piirkonda.
Torustiku materjaliks on PE ja kogu torustik on rajatud 2010. ja 2011. aastal. Torustiku
asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 1 joonistel..
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
80
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
5.9.4 Voose küla tuletõrjeveevarustus
Voose külas on rajatud üks uus paaris tuletõrjeveemahuti mahuga V = 2 x 50 m 3.
Raven OÜ ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032
5.10 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Härmakosu külas on täna ühisveevärgiga liitunud kõik külaelanikud, ca 40-41 inimest.
Küla veetarbijateks on elanikud. Samas paikneb külas kiiresti arenev piirkond
Härmakosu Tehnopark (Härmakosu vkt-d 1-9), kuhu täna kuuluvad
autoremonditöökoda, Haagisepere jt.
Küla ühisveevarustuse operaator on MTÜ Härmakosu.
Küla ühisveevärk saab vee Härmakosu puurkaevust (kat. nr 14165), mille sügavus on
46 m ja mis pumpab vett S-O veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.10.1 Härmakosu puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Küla ühisveevarustuse operaator on MTÜ Härmakosu. Kasutusel on üheastmeline
puurkaevpumpla. Veetöötlusseadmed puuduvad.
Puurkaevu tehnilised näitajad, veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal
2024, on esitatud tabelis 5-1.
5.10.2 Härmakosu küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Härmakosu küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Härmakosu puurkaevpumpla
nr 14165 (S-O).
Konsultandil on kasutada Härmakosu puurkaevuvee analüüsitulemused aastast 2021.
Järgnevalt käsitleme Härmakosu puurkaevu veekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-14 Härmakosu puurkaevu nr 14165 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Sotsiaalministri määrus nr
Härmakosu pk nr 14165,
Nr Näitaja Ühik 61
25.02.2021
1 Tarbijale vastuvõetav,
Värvus kraadi 6
ebaloomulike muutusteta
2 Tarbijale vastuvõetav,
Hägusus NTU <1
ebaloomulike muutusteta
3 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Lõhn 4
aste ebaloomulike muutusteta
4 Lahjendus- Tarbijale vastuvõetav,
Maitse
aste ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,23
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,010
8 Nitraat mg/l 50 3,1
9 Kloriidid mg/l 250 6
10 Sulfaadid mg/l 250 10
81
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
11 Raud µg/l 200 160
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,63
14 Mangaan µg/l 50 10
μS cm-1
15 Elektrijuhtivus 2500 302
20˚C
16 Naatrium mg/l 200
Coli-laadsed
17 PMÜ/100ml 0 0
bakterid
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
Kolooniate arv
20 PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 0
22oC
Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032
Andmetest nähtub et Härmakosu puurkaevu vesi vastab esitatud näitajate alusel
joogiveekvaliteedi nõutele.
5.10.3 Härmakosu küla veevõrk ja selle seisund
Härmakosu küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 1275 m. Olemasoleva torustiku
asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel.
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2021-2032.
5.10.4 Härmakosu küla tuletõrjeveevarustus
Härmakosu külas on üks tuletõrje veevõtukoht, milleks on 3200 m3 tiigile paigaldatud
kuivhüdrant. Perspektiivis on plaanis rajada üks tuletõrje veemahuti park mahuga V=2
x 25 m3 ning mis hakkab olema veevõrgust toidetav.
Allikas: Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032
5.11 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID ANIJA VALLAS
Eelnevates osades andsime ülevaate ühisveevärgiteenusega varustatud asulatest ja
ühisveevärgirajatisest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja võimalikud
probleemid. Kuna sisuliselt kogu valla ühisveevärgi rajatised ja süsteemid on uued
ja/või rekonstrueeritud aastatel 2010-2024 (v.a Härmakosu külla, mille ÜVK-d
opereerib MTÜ Härmakosu), siis märkimisväärseid ja esiletõstmist vajavaid probleeme
valla ühisveevärgisüsteemides ei esine.
Kehra linn
1. Probleemid ühisveevärgi poole pealt puuduvad, veekvaliteet vastab nõuetele,
klientidele on tagatud vajalik veekogus ja -rõhk. Ühisveevärk on välja arendatud
ka naaberküladesse Lehtmetsa ja Ülejõe küladesse.
Aegviidu alev
2. Probleemid ühisveevärgi poole pealt praktiliselt puuduvad, torustik vajab
mõnevõrra laiendamist, et tagada teenus kogu alevi piires, seahulgas Nikerjärve
ja Nelijärve asumid. Perspektiivis saab Aegviidu alevi ühisveevärgi
tegevuspiirkonnas olema tinglikult kaks rõhutsooni: 1. Aegviidu alevi keskasula
82
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
(Raudtee ja Pärna puurkaevpumplate ja II astme pumpla teeninduspiirkond) ning
Kosenõmme ja Poolemõisa teeninduspiirkond moodustavad ühtse rõhutsooni,
kumbagi alevi osa on võimalik veega varustada mõlemast II astme pumplast. 2.
Eraldi rõhutsooni moodustab edaspidi 2025. a valmiv Nikerjärve piirkonna
veevõrk, mis toitub Raudtee ja Pärna pumplatest, kuid vahele lisatakse kolmanda
astme ehk survetõstepumpla.
Alavere küla
3. Sisulised probleemid puuduvad.
Anija küla
4. Sisulised probleemid puuduvad.
Lilli küla
5. Probleemid puuduvad.
Voose küla
6. Jälgimist vajab pumplast võrku antava vee kvaliteet – viimastel aastatel on aeg-
ajalt esinenud üldraua ülenormatiivset sisaldust. Pumplas puudub
rauaeraldusseade. Üldraua sisalduse sagenedes võrguvees tuleb ette näha
veetöötlusseadmete paigaldamine pumpasse (käesoleva arendamise kava
käigus seda investeeringut veel ei kavanda).
Härmakosu küla
7. Puurkaevpumplas puuduvad veetöötlusseadmed ja toorvee kvaliteet on raua
sisalduse osas kõikuv (on ületanud piirnormi). Torustikud läbivad erakinnistuid.
Veevärgi rajatised tuleb tulevikus üle vaadata ja teostada vajalikud veevärgi
rekonstrueerimise ja laiendamise tööd. Antud tööd tuleb teostada MTÜ
vahendistest. Konsultandil puudub info võimalike plaanide osas Härmakosu ÜVK
süsteemide ja teenindamise üleandmiseks OÜ-le Raven.
83
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD
Anija valla ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud asulad, asumid ja piirkonnad kattuvad
suuremalt jaolt ühisveevärgiteenusega varustatud asulate ja piirkondadega,
ühiskanalisatsioon puudub vaid Voose külas ning käesolevas kavas seda sinna
arendada ka ei kavandata.
Ühiskanalisatsiooniga on varustatud Kehra linn, Aegviidu alev ning Alavere, Anija, Lilli
ja Härmakosu külad.
Anija vallas on üks üle 2000 inimekvivalendiga (edaspidi ie) reoveekogumisala, milleks
on Kehra reoveekogumisala (edaspidi RKA), mille moodustavad Kehra linn ning
Lehtmetsa ja Ülejõe külad. Ülejäänud kolm reoveekogumisala: Aegviidu, Nikerjärve ja
Alavere RKA-d on alla 2000 ie-ga. Ülevaade olemasolevatest reoveekogumisaladest
on toodud alapeatükis 2.1.10 ning edaspidi puudutame neid veelkordselt iga asula ja
reoveepuhasti kirjelduse juures eraldi.
Järgnevalt käsitleme lühidalt ühiskanalisatsiooni tegevuspiirkondi ning teenusega
varustatust. Elanike ja tarbijate arvu käsitleme analoogselt veevarustussüsteemi
kirjeldusega 2024. a seisuga.
Kehra linn
2024. a oli Kehra linnas koos Lehtmetsa ja Ülejõe küladega ühiskanalisatsiooniga
ühendatud 3492 inimest ehk 93%.
Kehra linnas on kokku 23 reoveepumplat.
Teenuse tarbijad on elanikud ja juriidilised isikud, sealhulgas vallaasutused, kellest
suurima osakaalu moodustavad Kehra Gümnaasium, Kehra linnas paiknev Anija Valla
Spordikeskus, Lasteaed Lastetare, Lehtmetsa külas paiknev Lasteaed Lepatriinu ja
Anija vallavalitsus. Valla suurim ettevõtte, Kehra Paberivabrik, ärinimega: Horizon
Tselluloosi ja Paberi AS, ei kasuta ÜVK teenuseid, vaid ettevõtte siseseid
veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteeme. Ettevõttel on ka eraldi reoveepuhasti, mis
oma suuruselt ja tootlikkuselt ületab linna ÜVK reoveepuhastit rohkem kui
kümnekordselt.
Teistele eraettevõtete, milleks on põhiliselt kaubandus-teenindusettevõtted ja
tootmisettevõtted Kehra Agro OÜ, Kehra Pagar OÜ, Kehra Ehitus OÜ jt - teenuse
tarbimismahud on väiksemad. Linnas paiknevad Coop, Grossi OG Elektra ja Meie
toiduainete kauplused, tööstuskaupade kauplus Kehra Perepood jt.
Aegviidu alev
2024. a oli Aegviidu alevis ühiskanalisatsiooniga ühendatud 601 inimest ehk 78%.
Täiendav liitumisvõimalus on olemas ja luuakse 2025. a veel ligikaudu 168-le elanikule
Aegviidu alevi, Nikerjärve ja Nelijärve asumites.
Alevis on 17 reoveepumplat ja kaks rajatakse 2025. a juurde.
Teenuse tarbijateks on elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused, kellest
suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu Lasteaed, Aegviidu
tervisespordi keskus jt. Tuntumad eraettevõtted on AS Aegviidu Puit (saematerjali
tootmine), Tosmeto OÜ (jae- ja hulgikaubandus, mootorsõidukite remont), Piibe
kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused Coop Aegviidu ja
Meie Toidukaubad Aegviidu jt.
84
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Alavere küla
2024. a oli Alavere külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud 331 inimest ehk 96%.
Külas on kaks (2) reoveepumplat.
Küla ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijateks on elanikud, Lasteaed Mõmmila, Alavere
Põhikool ja eraettevõtted, millest tuntumad on OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ),
Alavere Lihameister (A-Vorst OÜ), Alavere Pood OÜ jt.
Anija küla
Anija küla ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 89 inimest ehk 75% küla
ametlikust elanike arvust.
Külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti.
Külas on teenuse tarbijateks elanikud ning Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos
mõisakohvikuga.
Lilli küla
Lilli külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 67 elanikku ehk 95% küla elanikest.
Külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti.
Külas on teenuse tarbijateks vaid elanikud.
Härmakosu küla
Härmakosu külas osutab ühiskanalisatsiooniteenust MTÜ Härmakosu. Külas on
ühiskanalisatsiooniga liitunud 41 elanikku ehk kõik küla elanikud.
Külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti.
Külas on teenuse tarbijateks tänase seisuga vaid elanikud, kuid arenevaks
piirkonnaks, kuhu on veetud ka torustikud, on Härmakosu Tehnopark (Härmakosu vkt-
d 1-9), kuhu täna kuuluvad autoremonditöökoda, Haagisepere jt.
6.2 KEHRA LINNA ÜHISKANALISATSIOON
Kehra reoveekogumisala pindala on 226,2 ha, koormus 3719 ie, kehtestatud
Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 Reoveekogumisalad
reostuskoormusega üle 2000 ie.
6.2.1 Kehra linna kanalisatsioonivõrk
Kehra linna tegevuspiirkonna, mis hõlmab ka Lehtmetsa ja Ülejõe külasid, isevoolse
ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 19 960 m ning survetorustikku
on ligikaudu 4375 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC ja PE. Isevoolsete
torustike materjaliks on valdavalt PVC, kuid on ka PP ja PE torustikke.
Kõik kanalisatsiooni isevoolsed torustikud ja survetorustikud (materjal PE) on heas
tehnilises seisukorras. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud ja osalt ka rajatud
(nt Ülejõe) 2009–2012 aastal.
Olemasolevate torustike asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisas 4 joonistel.
Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad
oma
reovee kogumiskaevudesse ja see veetakse Kehra linna reoveepuhasti
purgimissõlme. Kohtpuhastite kohta Kehra tegevuspiirkonnas andmed puuduvad.
85
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Uuemad, projektijärgsed isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud PVC
materjalist läbimõõduga De160..De315. Hinnanguliselt üle 80% linna
kanalisatsioonitorustikust on uus ja/või heas korras ning 12 a jooksul rekonstrueerimist
ei vaja. Vanu torustikke (keraamilised, asbotsement, betoon, malm) leidub põhiliselt
linna vanemas ja tööstuspiirkonnas.
Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõdus
enamasti De110…de160.
Ühisvoolset kanalisatsiooni linnas ametlikult pole.
Kehra linna ühiskanalisatsioonisüsteemi juhitakse mõnevõrra ka tööstusest tulevat
reovett, kuid see on põhiliselt olemreovee iseloomuga.
Olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.
6.2.2 Kehra linna reoveepumplad
Kehra linnas koos Lehtmetsa ja Ülejõe küladega paikneb kokku 23 reoveepumplat.
Kõik reoveepumplad on samuti uued ja/või rekonstrueeritud aastatel 2009–2012.
Reoveepumplate asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. 23-st reoveepumplast üks on
peapumpla ja 22 kanalisatsiooni haruvõrkude või ülepumplad. Kaks reoveepumplat on
rekonstrueeritud ja kakskümmend on rajatud aastatel 2010 - 2012. Reovee
peapumpla, mis asub reoveepuhasti territooriumil, rekonstrueeriti 2003. aastal, mil
pumplasse paigaldati uus sisseseade ja pumbad AFP 1543.2B-M140/4.
Reoveepumpla tootlikkus on 50 l/s; 180 m³/h, milleks on peapumplas kaks (2) pumpa
– üks töös ja teine reservis. Kõik ülejäänud 22 kompaktset reoveepumplat on
varustatud kahe reoveepumbaga, mis töötavad roteeruvalt, vajadusel korraga.
6.2.3 Kehra reoveepuhasti
Kehra reoveepuhasti asub linna põhjaosas, tööstusalal, aadressil Raja põik 1 (lisa 4).
Reovesi jõuab puhasti territooriumile linna poolt tulevast (ühest) de315 isevoolsest
magistraaltorustikust, mis suundub puhasti territooriumil asuvasse reovee
peapumplasse (joonis 6-1).
Kehra uus kaasaegne reoveepuhasti projekteeriti 2008. a ja rajati 2011. aastal.
Puhastit on osaliselt renoveeritud 2018. a ja 2023. a, viimati nimetatud aastal paigaldati
puhastusprotsessi tänane automaatvõre (kruvivõre). Tegemist on klassikalise
läbivoolu bioloogilise aktiivmudapuhastiga.
Puhasti mehaaniline osa koosneb:
- Kruvivõrest (trummelvõre), mark Huber,
- Liiva- ja rasvapüüdurist ja
- möödavoolu juhtudeks paigaldatud käsivõrest.
Puhastil puudub eelsetiti.
Reoveepuhasti tehnoloogiline protsess koosneb:
- kolmest paralleelsest liinist.
86
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tehnoloogiline skeem koosneb kolmest puhastusprotsessi tsoonist ehk etapist:
- anaeroobsest,
- anoksilisest ja
- aeratsioonitsoonist, millele järgneb
- järelsetiti.
Reoveepuhasti tehnilised ja tehnoloogilised näitajad on järgmised.
- reostuskoormuseks on projekti järgi 4500 ie/d – puhasti koosneb kolmest
paralleelsest liinist a`1500 ie/d;
- Qproj = 900 m³/d, Rproj = 315 kg BHT7/d;
Reoveekäitluse aktiivmudaprotsess koosneb kolmest paralleelsest bioloogilise
puhastuse etapist (mahutist):
- esimeses, anaeroobses staadiumis, segatakse sisenev reovesi ja
tagastusmuda ning seotakse bakterimassi suur osa fosforist;
- teises, anoksilises staadiumis, toimub reovee lämmastikusisalduse
vähenemine denitrifikatsiooniprotsessi tulemusena (gaasiline lämmastik
lendub);
- kolmandas, aktiivmuda aereerimise staadiumis, toimub aktiivmuda ja reovee
segu õhustamine ning reoainete aeroobne lagundamine;
- järelsetitis toimub aktiivmuda settimine, liigse aktiivmuda eraldamine
protsessist ja ringlusmuda tagasipumpamine puhastusprotsessi
Tehnoloogilise protsessi mahutid on betoonist. Kõik seadmed paiknevad hoones.
Fosforiärastus toimub kas bioloogiliselt või kemikaali PIX doseerimise teel. Kemikaali
doseeritakse protsessi algusesse.
Lämmastiku ärastamiseks kasutatakse bioloogilist DND-protsessi (denitrifikatsioon-
nitrifikatsioon-denitrifikatsioon).
Seoses Püld piirkontsentratsiooni karmistumisega heitvees paigaldati
reoveepuhastisse suurema jõudlusega polümeerseade ja lintfilterpress.
Puhastusprotsessist eraldatav liigmuda tahendatakse ehk veetustatakse peale
polümeeri lisamist lintfilterpressiga.
Stabiliseeritud ja tahendatud heitveemuda tekib 435 m 3/a kuivainesisaldusega ~20%.
Reoveesete stabiliseeritakse ja kompostitakse Kehra reoveepuhasti setteväljakul.
Kompostainena kasutatakse heina, põhku, turvast ja muuhulgas ka elanikelt vastu
võetavat vana heina või puulehti.
Vastu võetakse ka teistest reoveepuhastitest ca 250 m 3/a reovee tihendatud, max 2-
3%-st muda.
Kehra linna reoveepuhasti juurde on rajatud suhteliselt primitiivne purgla (vt joonis 6-
4), mille väljaulatuva vooliku kaudu purgitakse valla kogumismahutitest kogutud
reovett, mis suunatakse selle sama vooliku ja torustiku kaudu otse reoveepuhasti
tavapärases kasutuses olevale automaatvõrele.
Allikad: Raven OÜ info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Kehra linna ja Anija valla külade
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemide projekteerimine, Schöttli Keskkonnatehnika, Enno
Projekt OÜ, Tallinn, 2008
87
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Reoveepuhasti probleemid
Rekonstrueerimist ja katusealust vajab puhasti tahendatud muda
komposteerimisväljak. Kaasaja nõuetele ei vasta puhasti purgimissõlm, mis kujutab
endast vaid suhteliselt primitiivset hoonest välja juhitud vooliku otsa, mille operaator
ühendab paakautoga ning purgitav reovesi pumbatakse otse automaatvõrele.
Purglale on soovitav rajada hoone või katusealune ja varustada rajatis ühendustega
käte- ja survepesuks.
6.2.3.1 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Kehra reoveepuhasti (edaspidi RVP) saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee
erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/324964, mis kehtib 01.01.2023
kuni 31.12.2030.
Vastavalt veeloale puuduvad Kehra RVP-st suublasse juhitavale heitvee vooluhulgale
piirangud.
Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9);
- BHT7: 15 mg/l;
- heljum: 25 mg/l;
- KHT: 125 mg/l;
- üldfosfor: 1,0 mg/l;
- üldlämmastik: 45 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on
esitatud lisas 2.
Kehra RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud on
vallaasutused: Kehra Gümnaasium, Kehra linnas paiknev Anija Valla Spordikeskus,
Lasteaed Lastetare, Lehtmetsa külas paiknev Lasteaed Lepatriinu ja Anija
vallavalitsus. Purgimisteenuse maht hõlmas 2024. aastal 3315 m 3/a (alla 10 m3/d), mis
arvestades üldist reoveepuhasti vooluhulka, 121 481 m 3/a, ei ole märkimisväärne.
Kehra reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on
järgmised, mõõdetud 2024.
Tabel 6-1 Kehra RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused
2024
Saasteaine Reoveesisendi väärtus, Heitvee väljund, mg/l Puhastus-aste (puhasti
nimetus mg/l tõhusus), %
BHT7 120 3 97,5
Heljum 64 2 96,6
Nüld 47 4 91,5
Püld 5,6 0,4 92,9
KHT 260 41 84,2
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Kehra reoveepuhasti suhteliselt efektiivselt, kuid
peab arvestama, et ühekordne juhuproov ei näita alati üldist keskmist koormust
reoveepuhastile ja samas torkab silma, et sisenevad näitajad on suhteliselt madala
kontsentratsiooniga ehk teatud mõju on infiltratsioonil reoveekanalisatsioonivõrku (vt
lisa 2), 249% ehk sisenev reovee vooluhulk ületab müüdud teenust 2,5 korda. Kuna
88
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
linna ühiskanalisatsioonivõrk on tervikuna suhteliselt uus ja heas seisundis, siis on
Konsultandil infiltratsiooni kogust raske selgitada.
Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes.
Tabel 6-2 Kehra reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Suurim Suurim
lubatud lubatud
Saaste- sisaldus sisaldus
aine vastavalt vastavalt Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV
nimetus keskkonnami veeluba
nistri määrus L.VV/32496
nr 61 4
BHT7 15 15 mgO2/l 3,167 4,033 3 3
Heljum 25 25 mg/l 3 7,667 4 3,333
Nüld 45 45 mgN/l 10,367 19,333 4,033 5,333
Püld 1 1 mgP/l 0,343 0,36 0,46 0,31
KHT 125 125 mgO2/l 22,667 40,333 33 22,667
pH 6-9 6-9 7,4 7,4667 7,2 7,2667
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Kõik Kehra reoveepuhasti kvartaalsed väljundnäitajad on normi piires.
Kehra reoveepuhasti suublaks on Jägala jõgi, lõigus Jägala Ambla jõest Soodla jõeni
(Jägala_2), suubla kood on VEE1083500_2.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud, lõiguti kaitsmata
põhjaveega alale.
Joonis 6-1 Kehra reoveepuhasti eelne reovee peapumpla
89
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 6-2 Kehra reoveepuhasti sisevaade, automaatkruvivõre, liiva- ja rasvapüüdur
Joonis 6-3 Komposteerimisplats vajab renoveerimist ja katusealust
90
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 6-4 Kaasajastamist vajab reoveepuhasti purgimissõlm
Reoveepuhasti töö ja tõhususe kontrolliks on soovitatud läbi viia puhastusprotsessi ja
aktiivmuda uuringuid (sisaldab reo-, heitvee ja aktiivmuda analüüse) ning selle baasil
Q ja R bilansi koostamist. Fosforiärastuse tõhustamiseks ja aktiivmudaprotsessi
optimeerimiseks on ette nähtud reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi
projekteerimine ja eelarvestamine. Nimetatud uuringu ja projekteerimistööd näeme
ette käesoleva Kava investeeringuprojektide käigus, kuid enne uuringute läbiviimist,
projektdokumentatsiooni koostamist ja eelarvestamist, ei ole mõtet konkreetseid töid
kavandada, seega jääb konkreetsete ehitustööde kavandamine järgmise ÜVVK AK
koosseisu.
Kokkuvõttes saab öelda, et Kehra RVP seisund on tervikuna pigem hea ning suuri ja
kiireid investeeringuid rajatised ja seadmed lähiajal ei vaja. Lisasime
komposteerimisväljaku renoveerimise ja purgla kaasajastamise küll
investeeringuprogrammi, kuid need saab arvestada ka igapäevase hooldus- ja
remonttööde hulka.
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ Raven info, Konsultandi kohapealne vaatlus,
Kehra linna reoveekäitlus. Rajatava reoveepuhasti tehnoloogiaosa põhiprojekt. AS
Schöttli Keskkonnatehnika, OÜ Enno Projekt, 2008
6.2.4 Kehra linna sademeveesüsteemid
Sademeveekanalisatsiooni süsteemid on aegade jooksul välja arendatud Kehra linnas
ja linnaga külgnevates Lehtmetsa ja Ülejõe külades (vt lisa 4 joonised).
OÜ-le Raven on välja antud (kinnitatud) vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/
324964 tähtajaga kuni 31.12.2030 (vt http://www.velko.ee/veevarustus/), milles Kehra
sademeveesüsteemide ja väljalaskude kohta on toodud järgmised kanded:
91
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
1. Kose mnt piirkonna sademeveelask Jägala jõkke (veekogu kood VEE1083500).
Väljalaskme kood HA626. Lubatud heitvee piirkontsentratsioonid: BHT 7 15
mgO2/l; heljum 40 mg/l; naftasaadused 5 mg/l.
2. Kehra keskuse piirkonna sademeveelask Jägala jõkke (veekogu kood
VEE1083500). Väljalaskme kood HA615. Lubatud heitvee
piirkontsentratsioonid: BHT7 15 mgO2/l; heljum 40 mg/l; naftasaadused 5 mg/l.
Kehra linnas, Lehtmetsa ja Ülejõe külades kasutatakse sademe- ja liigvee
ärajuhtimiseks kuivenduskraave ja lahkvoolseid sademe- ja drenaaživee torustikke
(drenaaži peamiselt vanemate soojustorustike kondensvee kanalite kuivendamiseks,
nn „künad“). Üldjoontes on Kehra linna sademe- ja drenaaživeesüsteemid küll
loogiliselt välja arendatud, kuid ainult linna keskuses, uusasulas ja ka paberivabriku
territooriumil. Sademevee kanalisatsioonisüsteemi tehniline seisukord on aga
tänaseks valdavalt ebarahuldav.
Uusi sademevee torustikke on paigaldatud ca 2 km ulatuses kõige
probleemsematesse kohtadesse Kehra kesklinnas ja rajatud on kaks õlipüünist. Töid
teostati muuhulgas KIK Projekti: Kehra linna sademeveekanalisatsiooni
rekonstrueerimine ja rajamine, raames aastatel 2012-2013, mille käigus suur osa
olemasolevast süsteemist ka renoveeriti, kuid tööd ei olnud terve linna vajaduste
kontekstis kaugeltki piisavad.
Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas vanast asulast juhitakse reljeefi sobivuse korral
sademe- ja liigvesi ära kuivenduskraavide abil. Torustike kohta puuduvad täpsed
andmed. Riikliku Ehitusuuringute Instituudi (RPI REI) poolt 1982. a tehtud uuringute
järgi on torustike pikkus ca 6 km. Tänase Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe sademevee
kanalisatsioonitorustiku pikkus on olemasolevatelt skeemidelt mõõdetuna 8365 m, mis
läheb enam-vähem kokku varem mõõdetud ja uuemal ajal juurde ehitatud torustiku
pikkuste ja mahtude summaga.
Vana sademeveetorustik on enamasti keraamilistest või asbesttsementtorudest.
Vastupidiselt reoveekanalisatsioonile, mis on kohati üle dimensioneeritud, on
sademeveetorustiku läbimõõdud valingvihmade vastuvõtmiseks liiga väikese
läbimõõduga (tihti vaid d200 mm) ja kalded on isepuhastuskiiruste tagamiseks kohati
ebapiisavad. Tulevikus tuleb sademevee väljalaskudele rajada puhastid ehk
lisaõlipüüdurid. Samuti vajavad rekonstrueerimist/välja vahetamist olemasolevad
õlipüüdurid. Sademevesi kinnistutelt ja tänavatelt juhitakse enamasti haljasaladele,
kus vesi imbub pinnasesse ja kraavidesse ja kraavidest Jägala jõkke.
Kehra Kesklinna sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks koostati 2008. aastal
TV uuring, mille käigus tehti kindlaks olemasolevate torustike tehniline seisukord ja
otsustati torustike rekonstrueerimise viis – kinnine või lahtine meetod. TV uuringu
põhjal selgus, et sademevee torustikke on rajatud neljast erinevast materjalist torudest:
betoon, asbesttsement- ja terastorud ning keraamilised torud. Betoontorustiku
läbimõõdud on: 400-600 mm. Selgus, et paremini on säilinud betoonist torustik, kuid
halb on torumuhvide olukord. Esineb täielikult sulgemata muhve, murdunud
muhviservi, nihkumisi, torustiku armatuuri avatust ja kahjustusi.
Asbotsementtorustikud läbimõõduga 200-350 mm on enamjaolt rahuldavas
seisukorras. Enamus rikkeid on muhvühenduste juures. Kinnisel meetodil
rekonstrueerimise kasutamisel on sobiv näiteks Inpipe sukksujutuse meetod.
92
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Keraamiline torustik läbimõõduga 150-300 mm on halvimas seisukorras. Torustike
kahjustused on enamasti purunenud muhvid ja esineb palju torustike nihkeid muhvides
ja pragunemisi. Keraamiliste torustike kinnisel rekonstrueerimisel on kasutatav Inpipe
sukksujutuse meetod eelneva torustiku remondiga varingute kohal lahtisel meetodil.
Pole välistatud, et kogu keraamilisest materjalist torustik tuleb asendada
lahtikaevamisel.
Terastorustiku läbimõõt on 200 mm ja see on kogu ulatuses tugevalt korrodeerunud.
Terastorustik tuleb asendada plasttorustikuga de 250 mm ja plastkaevudega lahtisel
meetodil.
Kõik sademevee torustikul paiknevad restkaevud on ette nähtud välja vahetada
plastikkaevude vastu - kontroll- ja hoolduskaevudel peavad olema settepesad H = 300
mm, restkaevudel H = 600 mm. Restkaevude läbimõõdud vähemalt de560/500.
Kõik varingu, settekogumite ja juurtega läbikasvanud kohad on vaja rekonstrueerida
lahtise meetodiga. Kuna tänavad on sademevee ärajuhtimiseks planeerimata ja
äärekivideta ning torustikel on suhteliselt vähe restkaeve, on piiratud ka kanaliseeritav
sademevee vooluhulk. Vaatluse ja topogeodeetilise uuringu järgi on sademevee
torustik rajatud peamiselt soojustorustike drenaaživee ärajuhtimiseks. Soojavee- ja
küttetorustike rekonstrueerimisel ja asendamisel tänapäevaste eelisoleeritud torudega
tuleb arvestada võimalike tekkivate sademevee kogustega ja võtta vajadusel
kasutusele ennetavad meetmed piirkondades, kus varasemalt on sademevesi ära
juhitud küttetorustike drenaažikanalite kaudu.
Sademevee rajatiste rekonstrueerimise ja uute sademeveerajatiste ehitamise jaoks on
soovitav teostada täiendavad uuringud, et täpsustada sademevee kanaliseerimise
skeemi, sademevee kohtkäitluse võimalusi ja sademevee kanalisatsiooni
väljaehitamise ulatust.
Näiteks võib mõningates kohtades osutuda võimalikuks sademevee ärajuhtimine
kasutades varem ehitatud, kuid uute projektidega kasutusest välja jäetud
kanalisatsioonitorustikku. Vajalik on uuringutega välja selgitada, miks ja millistest
allikatest satub kanalisatsiooni suures koguses sademevett ja sellest lähtuvalt
kavandada tegevused ja konkreetsed projektid kanalisatsiooni juhitava sademevee
koguse vähendamiseks.
Käesolevas ÜVVK AK-s määrasime koostöös Tellija esindajatega (vallavalitsuse ja
Raven OÜ esindajatega) kindlaks vajalikud asukohad uute sademeveesüsteemide
rajamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks – mahud on vastavalt 840 m ja 5302
m. Detailsed asukohad ja rajamismetoodika selgub projekteerimise käigus, mistõttu
meiepoolseid jooniseid (lisa 4) võib käsitleda eskiisprojektina. Ilmsesti on paljud n-ö
rekonstrueeritavad sademeveetorustikud samuti sisuliselt rajatavad torustikud, sest
nedne tänasest seisundist ja tegelikust toimimisest pole lõplikku ülevaadet. Näeme
ette koos olemasolevate väljalaskudega kokku kuus (6) väljalasku (a vana ja 4 uut),
mille kõigi puhul näeme ette ka uued õlipüüdurid.
Sademeveesüsteemide asukohad on esitatud lisas 4.
Allikad: Konsultandi kogutud info, Anija Vallavalitsus, OÜ Raven, Sademeveetorustiku uuring,
2008, teostusjoonised ning Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-
2032
93
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
6.2.4.1 Kehra linna sademevee väljalasud
Kehra linnas on käesoleval ajal järgmised, veeloas nr L.VV/324964, käsitletud
sademevee väljalasud (vt ka tabel 2-4):
- Kehra 1 väljalask Jägala jõkke Kose mnt piirkonnas ning
- Kehra 2 väljalask Jägala jõkke linna keskusepiirkonnas.
(mõlemad väljalasud on varustatud õlipüüduriga).
Tinglikult võib Kehra väljalasuks lugeda ka Põllu tn piirkonnas asuv Vorbi
kollektoreesvool de200, mis suubub Vorbi kraavi, mis suubub omakorda Härgojja.
Vorbi kollektoreesvool ja kraav on maaparandussüsteemide eesvool; Härgoja on riigi
poolt korrashoitav ühiseesvool. Põllu tn väljalasku ei ole veeloas käsitletud ja antud
väljalasu vooluhulk on väga väike.
Järgnevalt anname ülevaate Kehra 1 ja 2 sademevee väljalaskude puhastatud
sademevee kvaliteedist aastal 2024.
Tabel 6-3 Kehra linna sademevee väljundi analüüsi tulemused 2024
Suurim
Suurim lubatud lubatud
sisaldus sisaldus
Saaste-
vastavalt vastavalt 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV
aine Ühik
keskkonna- veeluba
nimetus
ministri määrus L.VV/324964
nr 61
Kehra, Kose mnt sademeveepuhasti väljalask, Kehra 1
BHT7 15 15 mg/l 1 3 3 3
Heljum 40 40 mg/l 2 2 2 2
Nafta-
5 5 mg/l 0,6 0,035 0,02 0,02
saadused
Kehra, Keskuse piirkonna sademeveepuhasti väljalask, Kehra 2
BHT7 15 15 mg/l 1,4 3 3 3
Heljum 40 40 mg/l 10 21 3 3
Nafta-
5 5 mg/l 0,6 0,02 0,02 0,02
saadused
Allikas: veekasutusaruanne 2024
6.3 AEGVIIDU ALEVI ÜHISKANALISATSIOON
Aegviidu alevi reoveekogumisala, pindala 87,2 ha, koormus 824 ie, on kehtestatud
Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad
reostuskoormusega alla 2000 ie.
Aegviidu alevi ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 601 inimest ehk 78%
alevi elanike arvust 771.
Aegviidu alevis on 17 reoveepumplat ja reoveepuhasti. Käesoleval aastal teostatavate
töödega rajatakse kaks reoveepumplat lisaks.
Alevis on teenuse tarbijateks elanikud ning ettevõtted, sealhulgas vallaasutused,
kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu Lasteaed, Aegviidu
tervisespordi keskus jt. Tuntumad eraettevõtted on AS Aegviidu Puit (saematerjali
tootmine), Tosmeto OÜ (jae- ja hulgikaubandus, mootorsõidukite remont), Piibe
94
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik, toidukauplused Coop Aegviidu ja
Meie Toidukaubad Aegviidu jt.
Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Aegviidus ühendatud suurem osa alevist,
kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist peab jätkama Nikerjärve ja Nelijärve
piirkonnas.
Seoses Nikerjärve asumi suuremahuliste ühiskanalisatsiooni ehitustöödega
käesoleval, 2025. aastal, antakse liitumisvõimalus veel ligikaudu 168-le elanikule.
Ühiskanalisatsiooniteenusega varustamata eramutel kasutatakse reovee kogumiseks
kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-ettevõtjal
informatsioon puudub.
6.3.1 Aegviidu alevi kanalisatsioonivõrk
Aegviidu alevi isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus tänasel päeval on ligikaudu
12 295 m (kaardilt ja teostusjoonistelt mõõdetuna). Sellele lisandub
survekanalisatsioonitorustik ca 4310 m (vt lisa 4). Käesoleval aastal, seoses Aegviidu
ÜVK KIK Projekti lõpetamisega, lisandub juurde: 1470 m isevoolset ja 1210 m
survekanalisatsioonitorustikku ning kaks reoveepumplat.
Analoogselt ühisveevärgiga, on Aegviidu alevis ühiskanalisatsiooni välja arendamine
toimunud valdavalt käesoleval sajandil ja etapiviisiliselt (vt ka alapeatükk 2.1.8 Anija
valla ÜVK piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektid, samas,
algus- ja esimesed tööd teostati Aegviidu valla omavahendtest):
I etapp. Ehitustöödega alustati 2009. a. lõpus ja lõpetati 2010. aastal. Ehitati
reoveepumpla koos purglaga, reoveepuhastusjaama ja 1763 m kanalisatsiooni
isevoolset
torustikku.
II etapp. 2011. aastal ehitati Pärna tänava piirkonnas 1223 m kanalisatsioonitorustikku
(1100 m isevoolse torustikku ja 123 m survetorustikku) ja 2 reoveepumplat.
III etapp. 2011. aastal ehitati Side, Tamme, Kastani ja Vahtra tänavate piirkonnas 1256
m kanalisatsioonitorustikku (963 m isevoolse torustikku ja 293 m survetorustikku) ja 1
reoveepumpla.
Aegviidu Vallavalitsus rajas samal ajal omavahenditest Aegviidu Lasteaia isevoolse
kanalisatsioonitorustiku (De 160 PVC, 49 m) ja Aegviidu Põhikooli isevoolse
kanalisatsioonitorustiku (De 160 PVC ca 60 m).
IV etapp. 2018. aasta novembrist 2019. aasta detsembrini ehitati tabelis 6-4 toodud
kanalisatsioonitorustikud ja muud rajatised. Tööde kogumaksumus moodustas:
1 605 990.00 €.
Tabel 6-4 Projekti: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine
ning laiendamine, 2018 tööde mahud
Tööde nimetus Tööde maht
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine 5353,5 m
Surve kanalisatsioonitorustiku (de 32–110) ehitamine 3113,8 m
Reoveepumplate kuni 5 l/s ehitamine 5 kmpl
Reoveepumplate kuni 10 l/s ehitamine 4 kmpl
Kanalisatsiooni majaühenduste ehitamine 133 tk
Joogiveetorustiku (de 32–160) ehitamine ja rekonstrueerimine 7524,3 m
95
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joogivee majaühenduste rekonstrueerimine 12 tk
Joogivee majaühenduste ehitamine 121 tk
Joogivee puurkaev-pumpla ehitamine koos 1 kmpl
veepuhastusseadmete, puurkaevu, veereservuaaride, aia
ja juurdepääsuteega
Puurkaevude tamponeerimine 3 tk
Täna on töös ja 2025. aastal lõpetamisel teine, 2023. a rahastamisotsuse saanud
Projekt: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning
laiendamine, kogumaksumusega 810 863 € (vt ka alapeatükk 2.1.8 Anija valla ÜVK
piirkonna varasemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektid).
Allikad: OÜ Raven, KIK veebileht: rahastatud projektid ning Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa
4. Joonised.
6.3.2 Aegviidu alevi reoveepumplad
Nagu eelnevalt märgitud, teenindab Aegviidu alevi ühiskanalisatsiooni 17
reoveepumplat ning 2025. aastal lisandub veel kaks, seoses realiseerimisel oleva
Projektiga: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning
laiendamine (rahastamisotsus 2023. a).
Aegviidu alevisse ehitati 2010. aastal Pärna tänava reoveepumpla (klaasplastist
kompaktpumplas 1 ABS pump) ja reoveepuhastusjaama reoveepumpla (Ø=3m
raudbetoonist pumplas 2 ABS pumpa). 2011. aastal ehitati Kastani tänava
reoveepumpla (klaasplastist kompaktpumplas 1 ABS pump) ja Papli tänava
reoveepumpla (klaasplastist kompaktpumplas 1 ABS pump). Projekti „Aegviidu alevi
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine“ abikõlblikkuse
perioodi algus oli november 2018 ja lõpp detsember 2019 ning selle käigus ehitati 9
uut reovee kompaktpumplat. Järjekordse Projekti: Aegviidu alevi ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine, abikõlblikkuse algus oli juuni lõpp
2023 ning lõpp juuni 2025. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisas 4 joonistel.
6.3.3 Aegviidu reoveepuhasti
6.3.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Aegviidu alevi ja selle lähipiirkonna olmereovesi puhastatakse 2010. aastal ehitatud ja
suhteliselt alevi keskuses, Piibe mnt raudteeülesõidu ja Aegviidu raudteejaama lähistel
paiknevas läbivoolses reovee aktiivmudapuhastis (reoveepuhasti kood PUH0000030)
jõudlusega Q = 80 - 100 m3/d, R = 30 - 45 kg BHT7/d, 500 - 750 ie. Kogu territoorium
on ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Kopli kraav (VEE1085011).
Reoveepuhasti asukoht on esitatud lisas 4 joonisel. Stabiliseeritud reoveesetet tekib
140 m3/a kuivainesisaldusega umbes 2%. Tihendatud reoveesete veetakse
tahendamisele Kehra reoveepuhastisse.
.Reoveepuhasti koosneb:
- Puhasti reoveepumplast;
96
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- automaatvõreseadmest;
- aerotankist;
- muda- ehk settemahutist (setitist);
- järelsetitist;
Aerotanki paigaldati hiljuti segurid N efektiivsemaks ärastamiseks, kuna aerotank
töötab ühe tunni vältel kordamööda nii anoksi- kui aeratsioonimahutina.
Fosforiärastus toimub keemilisel teel simultaansadestamisega, kasutades
koagulandina tavapärast raudsulfaati.
Reovesi suundub alevist isevoolselt puhasti territooriumile, kus see pumbatakse
võreseadmele. Peale mehaanilist töötlust juhitakse heitvesi aerotanki, mille järel on
mudamahuti. Peale bioloogilist töötlemist juhitakse heitvesi järelsetitisse. Muda
pumbatakse järelsetitist mudamahutisse.
Reoveepuhasti on varustatud ka purgimissõlmega, millel on omakorda pumpla, mis
pumpab vastuvõetud reovee puhasti võreseadmele.
Setted veetakse Kehra reoveepuhastile tahendamisele.
Allikad: OÜ Raven antud info, Konsultandi kohapealne vaatlus, veekasutuse aruanne 2024
Joonis 6-5 Aegviidu reoveepuhasti välisilme (protsessimahutid asuvad vasakul
väljaspool hoonet muldkehas)
97
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 6-6 Aegviidu reoveepuhasti sisevaade, võreseade
6.3.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Aegviidu reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr
L.VV/324670, mis kehtib alates 01.01.2023 tähtajatult
Vastavalt veeloale ei ole Aegviidu RVP-st suublasse juhitav vooluhulk normeeritud.
Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9);
- BHT7: 25 mg/l;
- heljum : 35 mg/l;
- KHT: 125 mg/l;
- üldfosfor : 2,0 mg/l;
- üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on
esitatud lisas 2.
Aegviidu RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud on
vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Aegviidu Kool, Aegviidu
Lasteaed, Aegviidu tervisespordi keskus jt ning eraettevõtetest AS Aegviidu Puit,
Tosmeto OÜ, Piibe kohvik, restoran Vana Vaksal, Alexela pood-kohvik,
toidukauplused Coop Aegviidu ja Meie Toidukaubad Aegviidu jt.
Aegviidu reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel
on järgmised, mõõdetud 2024.
Tabel 6-5 Aegviidu RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad
tulemused 2024
Saasteaine Reoveesisendi väärtus, Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti
nimetus mg/l tõhusus), %
BHT7 400 5,1 98,7
Heljum 250 3 98,8
98
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Nüld 165 56 66,1
Püld 18 0,4 97,8
KHT 936 43 95,4
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused
Nagu tabelandmetest näha, töötab Aegviidu reoveepuhasti efektiivselt. Reovee sisendi
suhteliselt kõrged näitajad annavad tunnistust, et ka infiltratsioon torustikku on
talutaval tasemel (vt lisa 2).
Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes.
Tabel 6-6 Aegviidu reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Suurim Suurim lubatud
lubatud sisaldus vastavalt
Saaste- sisaldus veeluba L.VV/
aine vastavalt L.VV/324670 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV
nimetus keskkonnami
nistri määrus
nr 61
BHT7 25 25 mgO2/l 5,5 11 7,2 11
Heljum 35 35 mg/l 11 56 19 13
Nüld 60 60 mgN/l 38 57 2,6 6,5
Püld 2 2 mgP/l 0,68 1,7 0,93 0,59
KHT 125 125 mgO2/l 75 100 75 41
pH 6-9 6-9 6,5 5,9 7,2 7,6
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused
Nagu näitajatest näha, oli 2024. a II kvartalis mõningaid probleeme heljumi ja pH-ga,
mille põhjuste kohta praegu info puudub.
Aegviidu reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Kopli kraav, mis omakorda suubub
Palksaare kraavi ja Jänijõe kaudu Jägala jõkke. Kopli kraavi suubla kood on
VEE1085011.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond keskmiselt kaitstud ja suhteliselt
kaitstud põhjaveega ala piirile.
Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr
31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31) ning see on
tagatud.
Puhastikompleksi ümber on piirdeaed, mis aga ei kata kuja ulatust.
Kokkuvõttes saab öelda, et Aegviidu RVP töötab tänase seisuga üldjoontes
rahuldavalt, 2024. a esines üksikuid kõrvalekaldeid heitveenormidest, kuid tõenäoliselt
on tegemist ajutise ja juhusliku nähtusega. Puhasti loomulik kasutusiga täitub
käesoleva arendamise kava tegevusprogrammi lõpuks, aastatel ~2035-2040 ning
selleks ajaks on mõttekas planeerida täiesti uue reoveepuhasti rajamist alevisse. Seni
on mõistlik hoida puhastit töökorras igapäevase hoolduse ja remonttöödega.
99
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ Raven info, Konsultandi kohapealne vaatlus
6.3.4 Aegviidu sademeveesüsteemid
Aegviidu alevi piirkonnas sademeveega seonduvaid probleeme ei ole, mistõttu
rajatised ja süsteemid puuduvad.
6.4 ALAVERE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Alavere reoveekogumisala pindala on 23,1 ha, koormus 463 ie, kehtestatud
Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad
reostuskoormusega alla 2000 ie.
Alavere külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 96% ehk 331 inimest küla
345-st elanikust.
Alavere külas on kaks reoveepumplat ja reoveepuhasti.
Juriidilistest isikutest tarbijad on Lasteaed Mõmmila, Alavere Põhikool ja eraettevõtted,
millest tuntumad on OÜ Alavere Metall (Silkroad OÜ), Alavere Lihameister (A-Vorst
OÜ), Alavere Pood OÜ jt.
6.4.1 Alavere kanalisatsioonivõrk
Alavere küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 1880 m ning
survekanalisatsioonitorustiku pikkuseks 310 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC
ja PE. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2011-2012 aastal.
Kõik Alavere küla elamud on ühendatud ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Süsteem
koosneb isevoolsetest harutorustikest, kahest reoveepumplast ja survetorustikust,
mille Alavere 2 reoveepumplast lähtuva lõigu kaudu jõuab külast kogutud reovesi
reoveepuhastile. Olemasoleva torustiku asukohad ja läbimõõdud on esitatud lisa 4
joonistel.
Kanalisatsioonivõrk on tervikuna uus ja heas seisundis.
Allikad: OÜ Raven, Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2021-2032
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud lisa 4.
Joonised.
6.4.2 Alavere reoveepumplad
Alavere külas on kasutusel kaks reoveepumplat, mis on rekonstrueeritud 2010. aastal.
Olemasolevate reoveepumplate asukohad on esitatud lisa 4 joonisel.
6.4.3 Alavere küla reoveepuhasti
6.4.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Alavere küla olmereovesi puhastatakse aastatel 2009 ja 2010 rajatud reovee
aktiivmuda/biokile puhastis BioFix 70K koos kahe (2) biotiigiga pindalaga 3150 m 2.
100
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
(reoveepuhasti kood PUH0370570) jõudlusega Qproj = 70 m³/d, Rproj = 25 kg BHT7/d,
400
ie. Samal ajal, 2009-2010, korrastati biotiigid, juurdesõidutee, teenindusplatsid ja
haljasala. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Vilamaa
peakraav (VEE1088000), mis on riiklikult korrashoitav ühiseesvool. Reoveepuhasti
asukoht on esitatud lisa 4 joonisel. Stabiliseeritud reoveesetet tekib 80 m 3/a
kuivainesisaldusega 2%. Reoveesete veetakse tahendamisele Kehra reoveepuhastile.
Reoveepuhasti koosneb: ühtlusmahutitest (2 tk), võrest, biokile reaktorist, järelsetitist
ja eelkirjeldatud kahest biotiigist. Fosfori keemiliseks ärastuseks ja sadestamiseks
kasutatakse alumiiniumsulafaati. Muda tihendamine toimub mudamahutis.
Esimene, suurem ühtlustusmahuti võtab vastu reoveepumplast pumbatud reovee,
mille järgselt juhitakse reovesi võrele, kust juhitakse isevoolselt teise, väiksemasse
ühtlustusmahutisse, millest edasi bioreaktorisse ehk biokile puhastisse ja seejärel
järelsetitisse.
Puhastatud heitvee väljavool toimub viimasest ehk teisest biotiigist. Biotiigid vajavad
puhastamist keskmiselt iga viie aasta järel.
Joonis 6-7 Alavere reoveepuhasti reaktor ehk protsessimahuti/biokilepuhasti
101
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Joonis 6-8 Alavere puhasti koosseisu kuulub kaks biotiiki, heitvee väljalask on peale
teist tiiki
6.4.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Alavere reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr
L.VV/324964, mis kehtib alates 01.01.2023 – 31.12.2030.
Vastavalt veeloale pole Alavere RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk
normeeritud.
Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9);
- BHT7: 25 mg/l;
- Heljum: 35 mg/l;
- KHT: 125 mg/l;
- üldfosfor: 2 mg/l;
- üldlämmastik: 60 mg/l;
- ühealuselised fenoolid: 0,10 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on
esitatud lisas 2.
Alavere RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja eelnevalt korduvalt
loetletud juriidilised isikud.
Alavere reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel
on järgmised, mõõdetud 2024.
Tabel 6-7 Alavere RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused
2024
Saasteaine Reoveesisendi väärtus, Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti
nimetus mg/l tõhusus), %
BHT7 110 3 97,3
102
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Heljum 120 8 93,3
Nüld 39 38 2,6
Püld 4,2 0,55 86,9
KHT 270 28 89,6
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et puhastusefektiivsus on üldjoontes tagatud, kuid nagu see on
biokilepuhastite puhul tavaline, ei toimi või on nõrk lämmastikuärastus..
Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes.
Tabel 6-8 Alavere reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Suurim Suurim lubatud
lubatud sisaldus vastavalt
Saastea sisaldus veeluba
ine vastavalt L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV
nime-tus keskkonna-
ministri
määrus nr 61
BHT7 25 25 mgO2/l 9,8 3 5,4 3
Heljum 35 35 mg/l 14 3 11 8
Nüld 60 60 mgN/l 29 11 34 38
Püld 2 2 mgP/l 1 0,48 0,89 0,55
KHT 125 125 mgO2/l 75 55 57 28
pH 6-9 6-9 7,5 7,8 7,9 8
Ühealu-
selised 0,10 0,10 mg/l 0,001 0,0015 0,0015 0,0015
fenoolid
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu näitajatest ilmneb, vastavad kõik toodud 2024. a heitvee väljundnäitajad
nõuetele.
Alavere reoveepuhasti suublaks on Vilama peakraav, mis suubub Jõelähtme jõkke,
mis omakorda suubub Jägala jõkke. Suubla kood on VEE1088000.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri
31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad
järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid puhastit ümbritsev piirdeaed seda
täielikult ei kata.
Kokkuvõttes saab öelda, et Alavere RVP seisund on tänase seisuga rahuldav.
Reoveepuhastus toimib tehasevalmidusega puhasti võimete kohaselt.
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ Raven info, Konsultandi kohapealne vaatlus,
Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
6.4.4 Alavere küla sademeveesüsteemid
Alavere külas on töökoja ümber, Kose tee 8a piirkonnas lühike sademeveesüsteem,
mille kaudu juhitakse sademevesi Alavere kraavi (vt lisa 4 joonised). Alavere kraav on
maaparandussüsteemide eesvool. Käesolevas arendamise kavas näeme pikaajalises
programmis ette sademeveesüsteemide arendamist kahes piirkonnas, eelpool
103
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
kirjeldatud Kose tee 8a valgala (suublaks maaparandussüsteemide eesvool Alavere
kraav) ja Aasamäe tee valgala piirkonnas (suublaks Vilma peakraav, mis on riiklikult
korrashoitav ühiseesvool).
6.5 ANIJA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Anija külal puudub kehtestatud reoveekogumisala.
Anija külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 75% elanikest ehk ligikaudu
89-90 inimest.
Anija külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti.
Juriidilisest isikust tarbija on Anija Mõis (Anija Mõisa Haldus SA) koos mõisakohvikuga.
6.5.1 Anija kanalisatsioonivõrk
Anija küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1950 m ning
survekanalisatsioonitorustiku pikkuseks 465 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC
ja PE. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2011-2012 aastal.
Paljud eramud kasutavad senini kogumiskaeve. Olemasoleva torustiku asukoht ja
läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel.
Allikad: OÜ Raven, Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2021-2032
6.5.2 Anija reoveepumpla
Anija külas on töös üks reoveepumpla, mis on rekonstrueeritud 2012. aastal.
Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 1 joonistel.
6.5.3 Anija reoveepuhasti
6.5.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Anija küla reovesi puhastatakse aastatel 2011 ja 2012 ehitatud Anija bioloogilises
reoveepuhastis, milleks on kolmekambriline 20 m 3 septik ja põhipuhastina 2 biotiiki
pindalaga 1800 m2 Reoveepuhasti kood PUH0370700) jõudlusega Qproj = 20 m³/d,
Rproj = 8 kg BHT7/d, 133 ie. Samal ajal puhastati ka biotiigid. Kogu territoorium on
ümbritsetud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Anija oja (VEE1087700). Reoveepuhasti
asukoht on esitatud lisa 1 joonisel. Stabiliseeritud reoveesetet tekib 20 m 3/a
kuivainesisaldusega 2%. Reoveesete veetakse järelkäitlemisele Kehra
reoveepuhastile.
6.5.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Anija reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr
L.VV/324964, mis kehtib 01.01.2023-31.12.2030.
Vastavalt veeloale pole Anija RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk limiteeritud.
Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6); pH maks (9);
- BHT7: 40 mg/l;
104
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- Heljum: 35 mg/l;
- KHT: 150 mg/l;
- üldfosfor: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse;
- üldlämmastik: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on
esitatud lisas 2.
Anija RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ning Anija Mõis ja
Mõisakohvik.
Anija reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on
järgmised, mõõdetud 2024.
Tabel 6-9 Anija küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad
tulemused 2024
Saasteaine Reoveesisendi väärtus, Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti
nimetus mg/l tõhusus), %
BHT7 490 13 97,3
Heljum 630 15 97,6
Nüld 110 15 86,4
Püld 12 1,9 84,2
KHT 1000 43 95,7
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Tabelandmete järgi on puhasti efektiivsus orgaanilise reostuse suhtes tagatud, nõrgem
on efektiivsus toiteainete: fosfori ja lämmastiku eemaldamisel.
Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes.
Tabel 6-10 Anija reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Suurim Suurim lubatud
lubatud sisaldus vastavalt
Saaste- sisaldus veeluba
aine vastavalt L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV
nimetus keskkonnamin
istri määrus nr
61
BHT7 40 40 mgO2/l 21 21 21 13
Heljum 35 35 mg/l 22 22 22 15
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 22 22 22 15
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 1,9 1,9 1,9 1,9
KHT 150 150 mgO2/l 65 65 65 43
pH 6-9 6-9 7,4 7,4 7,4 7,5
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu andmetest näha, vastavad heitvee väljundnäitajad aastal 2024 määruse nr 61
nõuetele.
105
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Anija reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Anija oja, mis on riigi poolt korrashoitav
ühiseesvool. Suubla kood on VEE1087700.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Reoveepuhasti kuja on 50 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31,
Kuja on tagatud, puhasti on varustatud piirdeaiaga, kuid aed ei ümbritse kuja täies
ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Anija RVP seisund on tänase seisuga hea, väljundheitvee
nõuded on tagatud ning kulud puhasti ekspluatatsiooniks on suhteliselt madalad.
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ Raven info, Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
6.5.4 Anija küla sademeveesüsteemid
Anija külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel
koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse.
6.6 LILLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Lilli külal puudub kehtestatud reoveekogumisala.
Lilli külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 95% elanikest ehk ligikaudu 67
inimest.
Lilli külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti.
Teenuse tarbijateks on ainult elanikud.
6.6.1 Lilli kanalisatsioonivõrk
Lilli küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 570 m. Reoveepumpla ja
survekanalisatsioonitorustik asub reoveepuhasti territooriumil, vahetult enne
reoveepuhasti biotiike. Isevoolse torustiku materjaliks on PVC.
Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2012. aastal.
Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel.
Allikad: OÜ Raven, Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2021-2032
6.6.2 Lilli reoveepumpla
Lilli külas on üks reoveepumpla, mis paikneb reoveepuhasti territooriumil.
Kompaktpumpla paigaldati 2007. a alguses ja see on heas tehnilises seisukorras.
Olemasoleva reoveepumpla asukoht on esitatud lisa 4 joonistel.
6.6.3 Lilli reoveepuhasti
6.6.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Lilli küla olmereovesi puhastatakse aastatel 2006 ja 2007 ehitatud bioloogilises
reoveepuhastis, kolmekambrilises 7 m3 septikus ja 2 biotiigis pindalaga 1200 m2
106
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
(reoveepuhasti kood PUH7845590) jõudlusega Qproj = 6,0 m³/d, Rproj = 4,2 kg BHT7/d,
70
ie. Samal ajal puhastati ka biotiigid. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga.
Heitvee suublaks on Värava kraav (VEE1083521), mis suubub maaparandussüsteemi
eesvoolu, Edu kraavi. Reoveepuhasti asukoht on esitatud lisa 4 joonistel.
Stabiliseeritud reoveesetet tekib 10 m3/a kuivainesisaldusega 2%. Reoveesete
veetakse tahendamiseks Kehra reoveepuhastile.
6.6.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Lilli reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr
L.VV/324964, mis kehtib 01.01.2023-31.12.2030.
Vastavalt veeloale pole Lilli RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk limiteeritud.
Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6); pH maks (9);
- BHT7: 40 mg/l;
- Heljum: 35 mg/l;
- KHT: 150 mg/l;
- üldfosfor: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse;
- üldlämmastik: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on
esitatud lisas 2.
Lilli RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud.
Lilli reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on
järgmised, mõõdetud 2024.
Tabel 6-11 Lilli küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad
tulemused 2024
Saasteaine Reoveesisendi väärtus, Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti
nimetus mg/l tõhusus), %
BHT7 290 3,1 98,9
Heljum 180 11 93,9
Nüld 93 13 86
Püld 11 4,2 61,8
KHT 550 51 90,7
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Tabelandmete järgi on puhasti efektiivsus orgaanilise reostuse suhtes üldjoontes
tagatud, nõrgem on efektiivsus toiteainete: fosfori ja lämmastiku eemaldamisel.
Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes.
107
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 6-12 Lilli reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Suurim Suurim lubatud
lubatud sisaldus vastavalt
Saaste- sisaldus veeluba
aine vastavalt L.VV/324964 Ühik 2024 I 2024 II 2024 III 2024 IV
nimetus keskkonnamin
istri määrus nr
61
BHT7 40 40 mgO2/l 3,5 3,5 3,5 3,1
Heljum 35 35 mg/l 11 11 11 11
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 11 11 11 13
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 2,3 2,3 2,3 4,2
KHT 150 150 mgO2/l 80 80 80 51
pH 6-9 6-9 7,3 7,3 7,3 7,5
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu andmetest näha, vastavad heitvee väljundnäitajad aastal 2024 määruse nr 61
nõuetele. Samas on suhteliselt kõrge normeerimata üldfosfori näitaja.
Lilli reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Värava kraav (VEE1083521), mis suubub
maaparandussüsteemi eesvoolu, Edu kraavi.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitsmata põhjaveega alale.
Reoveepuhasti kuja on 50 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31,
Kuja on tagatud, puhasti on varustatud piirdeaiaga, kuid aed ei ümbritse kuja täies
ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Lilli RVP seisund on tänase seisuga rahuldav,
väljundheitvee nõuded on täidetud, kuna biogeenidele piirnorme ei ole ning kulud
puhasti ekspluatatsiooniks on suhteliselt madalad.
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ Raven info, Anija valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
6.6.4 Lilli küla sademeveesüsteemid
Lilli külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel koha
peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse.
6.7 HÄRMAKOSU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Härmakosu külal puudub kehtestatud reoveekogumisala. Küla vee-ettevõtja ja ühtlasi
ühiskanalisatsiooni operaator on MTÜ Härmakosu.
Härmakosu külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud kõik keskuse elanikud,
41 inimest.
Härmakosu külas on üks reoveepumpla ja reoveepuhasti.
Teenuse tarbijateks on ainult elanikud, kuid külas paikneb perspektiivne Härmakosu
Tehnopark.
108
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
6.7.1 Härmakosu kanalisatsioonivõrk
Härmakosu küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1635 m.
Survekanalisatsioon puudub. Torustikud on rekonstrueerimata ja halvas seisukorras.
Kaevud on vajunud, tihti esineb pinnase kandumist torustikku. Täpsemad andmed
kanalisatsioonisüsteemi tehnilise seisukorra kohta puuduvad. Kogu Härmakosu
ühiskanalisatsioonitorustik vajab rekonstrueerimist.
Olemasoleva torustiku asukohad ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel.
Allikad: Konsultandi kogutud info ja Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava 2021-2032
6.7.2 Härmakosu reoveepumpla
Härmakosu külas on üks reoveepumpla, mis paikneb ligikaudu 400 m enne
reoveepuhasti biotiike, settekaevude juures ja pumpab reovee settekaevudest
isevoolsesse torustikku, mille kaudu jõuab reovesi biotiikidesse. Survetorustiku
praktiliselt ei eksisteeri.
Reoveepumpla vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva reoveepumpla asukoht on
esitatud lisa 4 joonistel.
6.7.3 Härmakosu reoveepuhasti
6.7.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Härmakosu külas juhitakse reovesi läbi kahe settekaevu kahte biotiiki. Settekaevude
setet veetakse regulaarselt Kehra reoveepuhastusjaama. Biotiikide ümbrus on metsa
kasvanud ja puuduvad andmed biotiikidest väljuvoolu kohta. Suvekuudel osa veest
aurustub ja osa infiltreerub pinnasesse. Heitvee analüüsitulemusi ei ole. Biotiigid tuleb
puhastada neisse kogunenud settest ning biotiikide vahelised torustikud ja väljavoolu-
ja proovivõtukaev tuleb rekonstrueerida. Reovee mehaaniliseks puhastamiseks enne
biotiike tuleb ehitada vähemalt kolmekambriline septik. Biotiikide lähiümbrusest tuleb
seostada sanitaar-ja võsaraie - raiuda mets ja biotiigid tuleb ümbritseda aiaga.
Reoveepuhasti väljalasuks on Härmakosu kraav, maaparandussüsteemi nimega
Raudoja I, mis on maaparandussüsteemide eesvool ning mis suubub Napi peakraavi,
mis on omakorda riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (vt lisa 4, joonised).
6.7.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Härmakosu küla ÜVK süsteemide kasutamist reguleerib veeluba nr L.VV/331338, mis
kehtib alates 31.12.2020 tähtajatult.
Veeluba ei reguleeri ühiskanalisatsiooni kasutamist ega normeeri heitveenäitajaid.
Samuti puuduvad andmed küla reovee- ja heitvee kvaliteedi kohta.
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2021-2032.
109
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
6.7.4 Härmakosu küla sademeveesüsteemid
Härmakosu külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse
vajadusel koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse.
6.8 KOKKUVÕTE ANIJA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA
PROBLEEMIDEST
Kokkuvõte Anija valla asulate ühiskanalisatsioonisüsteemidest, nende seisundist ja
probleemidest on toodud järgnevalt.
Eelnevates osades andsime ülevaate ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud
asulatest ja ühiskanalisatsioonirajatisest-seadmetest. Järgnevalt võtame kokku leitud
tähelepanekud ja probleemid. Üldine kokkuvõte on selline, et süsteemid on nii Kehra
linnas, Aegviidu alevis kui külades suhteliselt uued ja heas seisundis. Üldine tunnus
on ka see, et võrgud ja pumplad on suhteliselt heas seisukorras, kuid oma kasutusea
lõpu poole vananevad reoveepuhastid. Suuri investeeringuid reoveepuhastid tänase
seisuga veel ei vaja, kuid järgmise arendamise kava pika- või isegi lühiajalises
investeeringuprogrammis tuleb suure tõenäosusega ette näha ulatuslik
rekonstrueerimine.
Kehra linn
1. Reoveepuhasti vajab vähest rekonstrueerimist, puhastusprotsessi uuringuid ja
tehnoloogia täiendamist.
2. Linn vajab olulist lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimist ja
laiendamist koos süsteemi toetavate kraavide ja drenaažsüsteemidega;
täiendavate Jägala jõkke suunduvate väljalaskude rajamist ja olemasolevate
väljalaskude renoveerimist.
Aegviidu alev
3. Alevis tuleb jätkata ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamist Nikerjärve ja
Nelijärve asumitesse. Puhasti hakkab füüsiliselt ja moraalselt vananema, kuid
suuri investeeringuid veel ei vaja.
Alavere küla
4. Otseseid probleeme pole. Biokile tööpõhimõttel reoveepuhasti reaktori
efektiivsus on kohati kõikuv ja ei võimalda paindlikku heitvee kvaliteedi
reguleerimist ja seadistamist.
Anija küla ja Lilli küla
5. Reoveepuhastina kasutatakse süsteemi, mis koosneb kolmekambrilisest
septikust ja biotiikidest - süsteem on suhteliselt paindumatu ja väheefektiivne,
kuid kasutatav tänu väikesele vooluhulgale ja reostuskoormusele.
Härmakosu küla
6. Kogu ühiskanalisatsioonisüsteem on täielikult amortiseerunud ja
reoveepuhastus
sisuliselt ei toimi. Heitvesi ei jõua tõenäoliselt biotiikidest suublasse, osaliselt
aurub ja osaliselt imbub pinnasesse.
110
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE
STRATEEGIA
7.1 EESMÄRGID
Eelnevates osades andsime ülevaate Anija valla keskkonnaseisundist, looduskaitse-
ja hoiualadest ning ühisveevarustus ja –kanalisatsioonirajatistest ja -süsteemidest,
sealhulgas põhiprobleemidest.
Anija valla ÜVK-de tegevuspiirkonna ühisveevarustus ja -kanalisatsiooni
investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide
väljaselgitamisel ja ajakava koostamisel tuleb arvestada:
Tehniliste aspektidega:
- VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja
laiendamise vajadus;
- joogiveetöötluse ja/või selle täiustamise vajadus;
- tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek, täiendavate tuletõrje
veevarustussüsteemide vajadus;
- reoveepuhastite vastavus kaasaja nõuetele, heitvee nõuetelevastavuse
tagamine;
- reoveepuhastite rekonstrueerimise või uute reoveepuhastite ehitamise vajadus.
Keskkonnaaspektidega:
- võimalik mõju loodushoiualadele;
- reoveepuhastite heitvee nõuetelevastavuse ja keskkonnanõuete tagamine;
Sotsiaalsete aspektidega:
- Joogiveetöötluse vajadus ja/või täiustamise vajadus, nõuetelevastava joogivee
kättesaadavus elanikele;
- Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek
Majanduslike aspektidega:
- Anija valla ja Raven OÜ rahalised vahendid on valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute läbiviimiseks piiratud ning
samavõrra on piiratud ka võimalused VK-tariifide suureks ja järsuks tõstmiseks.
Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonna(dade)
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning
järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:
- joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise
nõuded1“;
- võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni);
- suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete täitmine Anija
valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja
väljaarendamise abil.
- olemasolevate vee erikasutuse keskkonnalubade (veelubade) nõuete
täitmisega.
111
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- Olemasolevate ja/või muuta kavatsetavate reoveekogumisaladega.
7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.2.1 Elanikkonna tervis
Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt sotsiaalministri
määrusele nr 61 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese
prioriteedina näha vajadusel ette veetöötlusseadmete olemasolu ja vastavus
veekvaliteedi tagamiseks ning veeallikate ehk puurkaevude, pumplate ja
veetöötlusseadmete korrasolek. Hetkel on ühisveevärkide joogivee kvaliteet tagatud
kõigis ÜVK-teenusega kaetud asulates.
7.2.2 Loodushoiualad
Anija valla ÜVK süsteemid puutuvad täna ja perspektiivis loodushoiu- ja/või
maastikukaitsealadega kokku suhteliselt kaudselt, otsene ja negatiivne mõju puudub,
kuigi osa vallast asub nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel.
7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine
Suurem roll ÜVK süsteemidel loodusele ja keskkonnale on pinnaveeallikatele
avaldatav mõju reoveepuhastite väljalaskude poolt. Samas töötavad kõik valla
ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid (v.a Härmakosu) piisava efektiivsusega ning
nõuetekohaste näitajateni töödeldud heitvee väljalaskude keskkonnamõju on
peamisele eesvoolule, Jägala jõele ning tema lisavooluveekogudele, tegelikkuses
pigem väheoluline.
7.2.4 Taskukohasus
Investeeringute kavandamisel on arvestatud vee- ja kanalisatsioonitariifi piiranguid
(maksimaalselt 4%, tegelikult oleme arvestanud kuni 2% keskmisest leibkonnaliikme
sissetulekust). Saame öelda, et tariifide osakaal jääb 12 aastase perioodi lõpuni alla
2% leibkonnaliikme netosissetulekust.
7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted
Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks saab kasutada kõige
üldisemalt rahastamise vahendeid kolmest allikast:
- Anija valla kinnitatud vee-ettevõtja, OÜ Raven;
- Anija valla eelarve;
- Euroopa Liidu poolt selleks ette nähtud fondid (käesoleval ajal veel
Ühtekuuluvusfond, ÜF) ja SA KIK keskkonnaprogramm.
Viimas(t)ega enam finantsanalüüsi koostamisel ei arvestata, sest vee-ettevõtluse
üldise jätkusuutlikkuse huvides peavad vee-ettevõtjad olema perspektiivis iseseisva
finantseerimisvõimekusega. Kui õnnestub taotleda rahalist abi selleks loodud
institutsioonidelt, on see n.ö boonusraha, üleplaaniline, mitte etteplaneeritud
rahastamisallikas.
112
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Lisas 3, investeeringuprojektide tabel, on toodud investeeringuprojektid vastavalt
Konsultandi poolt kogutud infole probleemide osas ja teistele tuvastatud vajadustele.
Vee-ettevõtja ja võimaliku abi finantseerimisallikaid saab erineval moel rahaliselt
toetada või rahastada ka Anija valla eelarvest, tulenevalt rangelt valla
eelarvestrateegiast, heakskiidetuna volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis ning
vallavolikogu kinnitatud aastaeelarve alusel. Kõik investeeringud, mis seonduvad
Raven OÜ poolt olemasolevas ÜVVK AK-s kavandatud arendustegevustega, tuleb
täpsemalt planeerida ja üle vaadata iga-aastaselt ning vajadusel korrigeerida samuti
kooskõlas eelpoolnimetatud valla eelarvestrateegia ning vee-ettevõtte nõukoguga.
Eelnevast tulenevalt, käesolevas ÜVVK AK-s toodud nelja-aastase lühiajalise
investeeringuprogrammi täitmine ei saa olla otseselt ja üheselt kohustuslik ühelegi
eelpoolkirjeldatud finantseerimisallikale ja/või institutsioonile. Programmi täitmist
kavandatakse 1-2 aastase tsüklina, võimaliku korrigeerimisega iga-aastaselt.
Detailselt on investeeringute finantseerimist kirjeldatud lisaks finantsanalüüsi peatükis,
alapeatükk 9.14.
7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine
tulenevalt detailplaneeringutest
Detailplaneeringute algatamine ning läbiviimine tuleneb planeerimisseaduse 8.
peatükist ning selle §-dest 124 – 129. Tulenvalt planeerimisseadus § 124 lg (10) on
detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus ehk käesoleval
juhul Anija Vallavalitsus. Samuti on Anija Vallavalitsus detailplaneeringute algataja.
Vastavalt planeerimisseadus § 130 lg (1) võib vald detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu
koostamise tellimise üleandmiseks. Samas planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk
Anija Vallavalitsus ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise
korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist.
Detailplaneeringujärgsete ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamise põhimõtted on
sätestatud planeerimisseadus § 131, mille alusel:
(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama
detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu
koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või
väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
(3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks
juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid
tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema
tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda.
Tulenevalt eelnevast, detailplaneeringutega ette nähtud ÜVK rajatiste ja objektide
väljaehitamine toimub Anija vallas reeglina vallavalitsuse ja huvitatud isiku (arendaja)
vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepinguga võtab huvitatud isik kohustuse
113
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud
kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine
Kehra linnas ja Aegviidu alevis on tuletõrjeveevarustus tagatud (seda saab jätkuvate
arenduste käigus perspektiivis täiendada) tuletõrjehüdrantidega. Ülejäänud valla
ühisveevärgi või ühisveevärgi tunnustega külades on tulekustutusvee saamine
lahendatud (või peaks olema lahendatud) kas maa-aluste mahutitega või aastaringselt
kasutatavate ja päästeautole ligipääsetavate tuletõrjeveevõtukohtadega. Nagu
peatükis 5 kirjeldatud, on Anija külas nõuetekohane arv nõuetekohase kvaliteediga
tuletõrjeveevõtukohti tänase seisuga üldjoontes tagatud. Tuletõrjeveevarustuse
planeerimisel ja tagamisel tuleb arvestada siseministri 16.02.2021 määruse nr 8
Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded ning siseministri 18.02.2021
määruse nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord, samuti standardi EVS 812
erinevate alamnõuetega.
7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS
7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitorustikud
Vee-, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsioonitorustike puhul reaalsed tehnilised
alternatiivid Kehra linna, Aegviidu alevi ja külade torustike lokaalsete laiendamiste ja
rekonstrueerimiste osas puuduvad.
Torustike trasside lõplikud asukohad täpsustuvad erinevates
projekteerimisstaadiumites peale topo-geodeetiliste tööde teostamist. ÜVVK AK-s
esitatud asukohad on ligikaudsed, muutuda võivad nii täpsed trasside kui nihkuda
reoveepumplate asukohad, samuti erineda pikkused (mahud).
Veetorustikud ja olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb
rekonstrueerida (uue toru paigaldamine) olemasolevas asukohas – arvestades
olemasolevaid liitunud kinnistuid ja kliente. Uute liitujate liitumispunktid tuleb ette näha
vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele kuni 1 m kinnistu piirist.
Ehitustehnilises mõistes rekonstrueeritakse kanalisatsiooni- ja
sademeveekanalisatsioonitorustikud enamjuhtudel lahtise kaeviku meetodil,
asendades olemasolevad torud ning vajalikud uued kontroll- ja hoolduskaevud.
Veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel on alternatiivideks torustiku
paigaldamine kas lahtise kaeviku või kinnisel meetodil (suundpuurimine). Ühise
kaeviku võimaluse puhul on mõttekas koos isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuga
rekonstrueerida või rajada lahtises kaevikus ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni
survetorustikud.
7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed
Kuivõrd joogiveekvaliteet on Anija valla ühisveevärgiga kaetud aladel täna kõikjal
üldjuhul tagatud, sealhulgas näiteks Voose küla ühisveevärgis isegi ilma vett eelnevalt
töötlemata, siis veetöötlemise tehnoloogilisi alternatiive ei ole siinkohal põhjust
kajastada.
114
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tehniliseks alternatiiviks on omavahel naabruses asuvate asulate varustamine
joogiveega teise asula veehaarderajatise baasil, kuid Anija vallas selleks reaalsed
võimalused ja tasuvus puudub. Kehra linna, Aegviidu alevi ja külade omavahelised
vahekaugused on liiga suured, et tasuks kaaluda ja arvutada nendevaheliste
ühisveevärkide ühendamise tasuvust. Kehra linna ühisveevärgi kaudu varustatakse
niigi joogiveega nii Lehtmetsa kui Ülejõe külasid, kuid külad on juba ajalooliselt Kehra
linnaga kokku kasvanud, mistõttu siinkohal pole vastupidi, mõttekas kaaluda
alternatiivi eraldi veevarustuspumplate rajamiseks ja rakendamiseks. Aegviidu alev
varustab joogiveega naaberasumeid Nikerjärvet ja Nelijärvet, kuid asumid asuvad
administratiivselt Aegviidu alevi territooriumil.
7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine
Nagu eelnevalt kirjeldatud, on Anija valla asulate reoveepuhastid veel suhteliselt uued
ja otseselt suuri investeeringuid ei vaja, kuigi teatud tehnilisi ja tehnoloogilisi probleeme
siiski esineb.
Väiksemate reoveepuhastite renoveerimisel (Härmakosu külas) on otstarbekas ära
kasutada olemasolevad biotiigid, mis tuleb puhastada sinna kogunenud settest ning
lisada biotiikide ette (rajatavasse võrehoonesse) võre ja maa-alune kolmekambriline
septik. Antud puhastusmeetod on läbi proovitud, lihtne ja alla 300 ie, iseäranis all 100
ie reostuskoormuse puhul annab pisavalt häid tulemusi. Samal ajal on väikesed nii
ehitus- kui opereerimiskulud.
Suuremates asulates tuleb enne reoveepuhastite rekonstrueerimist (Aegviidu alevis)
või
tõhususe tõstmist (Kehra linnas) teostada alternatiivsete lahenduste analüüs, kuid
seda on aeg teha alates ligikaudu 2035. aastast.
7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA
MUUTMISEKS
Konsultant teeb ettepaneku järgnevates alapeatükkides käsitletavate
reoveekogumisalade (edaspidi RKA) muutmiseks ja kehtestamiseks (vt ka lisa 4,
joonised). Käesolevas staadiumis me muudetava RKA koormust (R, IE) ei määratle,
sest seda saab teha, omades kõige värskemaid andmeid ja vahetult enne taotluse
edastamist Kliimaministeeriumile. Käsitleme muudetavate RKA-de pindala ja anname
lühidalt ala kirjelduse. Järgnevalt nimetamata asulate osas RKA pindala muuta ei
plaanita.
7.4.1 Kehra linn, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla
Kehra linna, Lehtmetsa, Ülejõe külade piires on tehtud ettepanek laiendada RKA-d
järgmistes asukohtades ja ulatuses:
- Kehra linna põhjaosa (Tööstuspiirkond): Tselluloosi tn 2, 4 ja 6 sealhulgas:
Tselluloosi 2 ja Anija mnt 17 detailplaneeringu (DP) piirkond, kokku: 14,4 ha
ulatuses.
- Lehtmetsa küla edelaosa, Nelgi, Tulbi, Ülase, Aiandi tn piirkond, kokku: 10 ha
ulatuses.
115
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Ülejõe küla: Nurmenuku, Jõekalda tee, Seaherne piirkond, kokku: 5,4 ha
-
ulatuses.
- Kehra linna Keskuse tn 4, 4a piirkond, kokku: 2,2 ha ulatuses.
- Lehtmetsa küla lõunaosa, Kose mnt 72 piirkond, 2,0 ha ulatuses.
- Kehra linna loodeosa (Põrguvälja linnaosa), sh: Luha 4, 6, 8, 10 piirkond, kokku
1,0 ha ulatuses.
- Kehra lääneosa, Põrguvälja linnaosa, Tuleviku tn 7 piirkond, kokku 0,2 ha
ulatuses.
- Kehra lääneosa, Põrguvälja linnaosa, Tuleviku tn 15 piirkond, kokku 0,1 ha
ulatuses
Kõik kokku: 35,3 ha
Peale eelnevalt kirjeldatud laiendusi on perspektiivse Kehra RKA pindala 226,2 + 35,3
ehk 261,5 ha.
7.4.2 Aegviidu alev
Aegviidu alevi piires tehakse ettepanek laiendada RKA-d järgmiss asukohas ja
ulatuses:
- Aegviidu alevi kaguosa Nikerjärve ja Nelijärve piirkonda 13,6 ha ulatuses.
Kokku: 13,6 ha
Peale eelnevalt kirjeldatud laiendust on perspektiivse Aegviidu RKA pindala 87,2 +
13,6 ehk 100,8 ha.
116
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
8 INVESTEERINGUPROGRAMM
Investeeringuprogrammi koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja
väljavalitud alternatiividele.
Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus:
- I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2025-2029;
- II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2030-2037.
Järgnevalt käsitleme investeeringuprojekte mõnevõrra lähemalt, investeeringute
kulude jaotus, summad ja asukohad on välja toodud lisades 3 ja 4,
investeeringuprojektide kirjeldustes tabelina ja joonistena.
8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE
RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA
Investeeringuprogrammis toodud torustikutööde mahud on käsitletud Lisades 3 ja 4.
Käesolevas osas me ei hakka neid eraldi asulate lõikes kirjeldama, vaid toome
järgnevalt välja üldisemad nõuded vee-, kanalisatsiooni- ja
sademeveekanalisatsioonitorustike rajamiseks/rekonstrueerimiseks.
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika
Ühisveetorustike renoveerimisel ja rajamisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu
armatuuri, s.o plasttorusid ning üldjuhul maakraani, spindlipikenduse ja kapega
sulgeseadmeid. Kindlasti peab ühisveevõrgu süsteemide või nende osade
renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekteerimine, millele eelnevalt omakorda
planeeritav veevõrgusüsteem mõõdistatakse geodeetiliselt ning sellest tulenevalt
esitatakse renoveerimise ja/või laiendamise projektlahendus.
Uute veevõrkude rajamisele/laiendamisele peab eelnema elanikkonna vajaduste
selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest
huvitatud. Huvitatuse puudumise korral on veevõrgu laiendustööd ebaotstarbekad.
Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas
PEH, PEM, PELM torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul
või kolmik, PELM toru DN25/32, 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape).
Veetorustike sõlmpunktid varustatakse sulgeseadmetega (kummikiilsiibrid,
maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega).
Torustike ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist,
montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane surveproov, liiva tihendamine torude ümber
jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest.
Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:
- ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne
horisontaalne kaugus on ≥ 0,4 m;
- veetorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,8 m toru peale;
117
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RYL 77-2013). Kaevude
kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200
mm kaugusele kaevust (RYL 77-2013);
- kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema
vähemalt 2,0 m;
- projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide
vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm;
Torustik paigaldatakse nii, et oleks välistatud igasugused lubamatud koormused.
Ühendused rajatistega tehakse nii, et torustikele ei tekiks lubamatuid koormusi. Teede
ja muude rajatiste alt läbiviimisel paigutatakse plastist veetorustik terasest kaitsehülssi.
Nähakse ette meetmed veetorustiku, selle ühenduste ja armatuuri kaitseks korrosiooni
ja saastumise vastu. Samuti kaitstakse korrosiooni eest läbiviiguhülsid.
Pinnasesse paigaldatud toru kohale 0,5 m kõrgusele, tuleb pikki toru telge paigaldada
märkelint. Toru külge kinnitada täiendavalt signaalkaabel (1,5 mm2 ristlõikega
isoleeritud vaskkaabel), mis on ette nähtud torustiku asukoha määramiseks maa
pinnalt.
PE torude ühendamisel võib kasutada kas põkk- või muhvkeevitust.
Külmumisohuga kohtades peab torustikud isoleerima kivivillast või vahtpolüstüreenist
isolatsioonikoorikutega ja varustada isereguleeriva el.küttekaabliga.
Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860:2004. Isolatsioonikihi paksus
määratakse vastavalt isolatsioonimaterjali omadustele, isoleeritava objekti mõõtudele
ja käideldava produkti töötemperatuurile
Ühisveevõrgu renoveerimise ja/või ringistamise tulemusena paraneb tarbitava vee
kvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav
lõik, mitte aga suure osa asula ühisveevärgisüsteem.
8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine
metoodika
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude vabavoolse torustikuna kasutatakse plasttorusid
välisläbimõõduga de160 PP või PVC SN8.
Isevoolse reoveekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada
reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid:
- polüvinüülkloriidtorusid, mis vastavad standardile EN1401 või EN13476
- polüpropüleentorusid (PP), mis vastavad standardile EN1852 või EN13476.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Isevoolsete PVC torustike
rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8.
Uued rajatavad või rekonstrueeritavad survekanalisatsioonitorustikud nähakse PE
torudest, üldjuhul survetugevusega PN10 (10 kN).
PVC torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Äärikühendusi võib
kasutada kooskõlastatult Järelevalvega ainult juhul, kui muud tehnilised lahendused ei
ole võimalikud. Malmtorustike puhul teostatakse muhvühendusi.
118
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude survetorustikuna kasutatakse plasttorusid
välisläbimõõduga PE PN10 de110.
Survekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni
jaoks ettenähtud torusid:
• PE - polüetüleentorusid, mis vastavad standardile EN12201.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Liitumispunktid näha ette
liitumiskaevude (kontrollkolmikute) väljaehitamisega üldjuhul läbimõõdus vähemalt
de400/315 (kontrollkolmikud de200/160 on lubatud ette näha vastava võimaluse
avanedes (otse!) ja erandkorras)
Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetodid). Kuna
eeldatavalt on enamuse renoveeritava reoveekanalisatsioonitorustiku seisund halb,
siis on soovitav renoveerimisel eelistada kaevemeetodit lahtise kaevikuga. Sellega
tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, tasanduskiht, aluskiht
(liiv või peenkruus-peenkillustik padjad), tihendamine ja teised projektikohaseks ja
kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele peavad eelnema maa-ala
geodeetilised mõõdistused ja geoloogilised uuringud ning olemasolevate
tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate
vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused.
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul
teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø400
(teleskoop d315).
Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud
ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada
vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega.
Metall-, betoon-, asbo- ja keraamiliste torude vahele tohib paigaldada vaid
betoonkaeve. Plastkaeve (PE) tohib paigaldada vaid plasttorustike vahele.
Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopse kõrgendusega
polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema
veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm.
Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate
voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga
pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse
peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused
tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel.
Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide
kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega
piirkondades 25 t.
Olemasolevad ja mitte töötavad kanalisatsioonikaevud ning -torud tuleb likvideerida.
Selleks tuleb eemaldada kaevu teleskooposa ja lagi, kaev täita liivaga ja tihendada.
Likvideeritavad torud tuleb täita mõlemast otsast vahtbetooniga 1 m pikkuses.
119
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni rajamise ja rekonstrueerimise üldine
metoodika
Sademeveetorustike ja -kaevude ehitamisel jälgida kanalisatsioonitorustike
paigaldamise MaaRYl 2000 16.4. ja RIL 77-1990 nõudeid ning juhiseid.
Sademeveetorustikud rajada sademevee ja truubitorudest PEH, PVC või PP,
rõngasjäikusega SN8.
Sademevee teleskoopsete plastikrestkaevude läbimõõt on D560/500mm, siseneva
toru rajamissügavus tee pinnast H = 1,20m, siseneva toru läbimõõt de200mm, SN8,
settepesa
kaevus H = 600mm, maht 130 l. Restkaevu ei tohi rajada sademevee kogujatorustikule
läbijooksukaevuna. Restkaevust ei tohi sademevett juhtida drenaažitorustikku. Kõik
sademe- ning drenaaživee kogujatorustiku kontrollkaevud rajada settepesaga H =
300mm.
Drenaaž on pinnasest liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks rajatud veejuhtmestik.
Tänavate-teede liiklusala drenaaž rajatakse tee muldkehami kuivenduseks ning
tugevdamiseks, teekatte aluse muldkehami püsivuse suurendamiseks, külmakergete
vältimiseks ning teede muldkehamisse sademe- ning sulavee sattumise
vähendamiseks.
Drenaažitorustikud rajada liiklusalal drenaažitorudest rõngasjäikusega SN8,
drenaažitorudest PP de160/138 x 6m(toru l = 6m); de200/172mm x 6m; 250/216 x 6m;
315/272 x 6 m, SN8. Drenaažtorustik PP on kahe piluriviga, topeltseinaga – välissein
rõngasvöödiline on tugevdussein, sisepind sile ja kindlustab hea isepuhastuse.
Drenaažtoru paigaldada piluavadega toru külgedel, toru lagi ja põhi jätta piluavadeta.
Drenaaži kogujatorustiku min lang vähemalt 0,0025 ja liitumistorustikel vähemalt
0,0015. Liitumistorustikud PP de160/138mm, SN8. Drenaažitorustiku teleskoopsed
plastikust kontrollkaevud rajada analoogsed kanalisatsioonitorustike
kontrollkaevudega.
Dreenaažitorud paigaldatakse torustiku kaevisesse tehtud tasandus ja filterkihti.
Sademeveetorustikuga ja restkaevudega liiklusala kuivendamiseks paigutada
drenaažitorustik sademeveetorustiku kohale drenaaživee juhtimisega
sademeveetorustiku alaveekaevu. Drenaažitorustiku ülaveepoolne ots sulgeda
plastikkorgiga. Drenaaži iitumiskolmik kinnitu piiril on analoogne kanalisatsiooni
liitumiskolmikule D200/160mm, rajada kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele, asukoht
projekti järgi. Liitumiskolmik rajada süsteemselt ÜVK liitumispunktidega kõrvuti, kui
projektis ei ole näidatud teisiti.
Kõik drenaaži kogujatorustiku kaevud rajada settepesaga H = 300mm.
Sademeveetorustiku puudumisel teeala drenaaži kogujatorustik ja liitumistorustikud
rajatakse samade nõuete ja juhiste alusel kui sademevee- ja kanalisatsioonitorustik,
kogu drenaažitorustik rajatakse Uporen Tupla PP SN8 torudest vastavalt projektis
ettenähtud läbimõõdu ning languga. Drenaažitorustiku rajamisel jälgida samu pinnase
tihendusnõudeuid kui kanalisatsioonile ning sademeveekanalisatsioonile.
Drenaažitorustik on ümbritseda filterkihiga 200 x 200 mm, filterkiht katta külgedelt ja
pealt geotekstiilkangaga. Filterkiht tehakse pinnasevee kogumiskruusast:
dreenaažitoru 1. filterkiht toru ümber – kogumiskiht, tera läbimõõduga 8…16mm ja
selle selle ümber filtreerivast liivast 2. filterkiht – filtreeriv liivakiht, tera läbimõõduga
120
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
kuni 0…8mm. Filterkihi paksus nii koguja- kui ka liitumistorustikul geotekstiilkangast
kuni drenaažtoru välispinnani on minimaalselt 200mm.
Järgnevalt käsitleme rekonstrueerimisprojekte ja anname lühiülevaate teostatavatest
töödest. Vaatleme lühiajalises programmis läbiviidavaid töid. Käsitleme siinkohal vaid
spetsiifilisemaid töid nõudvaid projekte ja tegevusi – veevarustuspumplate
rekonstrueerimstöid, sealhulgas veetöötlusseadmete paigaldamine, torustike rajamist,
rekonstrueerimist ja tuletõrjemahutite paigaldamist, eraldi pikemalt ei käsitle, tööde
loetelu on loeteluna käsitletud lisas 3.
8.2 KEHRA LINNA JA LEHTMETSA KÜLA SADEMEVEETORUSTIKU RAJAMINE
JA REKONSTRUEERIMINE
Arendamise kava näeb lühiajalises programmis ette Kehra linna ja Lehtmetsa küla
sademeveekanalisatsiooni arendamise järgmistes mahtudes ja asukohtades:
- Sademeveetorustiku rajamine, materjal PP (kuni de200 PVC), diameeter
de200...630, väljalaskudega de630/550 (de/di) järgmistes piirkondades (kõik
väljalaskudega Jägala jõkke):
- Aia tn - Sõpruse väljak - Kooli tn;
- Spordi tn;
- Lehtmetsa, Hoolekande tee piirkond (edaspidi prk)
Kokku: 840 m
- Sademeveetorustiku rekonstrueerimine, materjal PP (kuni de200-ni PVC)
de160-de630 väljalaskudega de630/550 (de/di) järgmistes piirkondades
(väljalasud Jägala jõkke):
- Lehtmetsa, Hoolekande tee prk
- Lehtmetsa, Kose mnt- Lasteaia tee prk
- Metsa tn piirkond
- Sõpruse väljaku prk
- Laste tn prk
- F. R. Kreutzwaldi tn prk
- Kalda tn prk
- Põhja tn - Kose mnt prk
- Ülejõe küla Paberi - Tselluloosi tn prk
- Õlipüüdurite renoveerimine, 2 kmpl
- Õlipüüdurite rajamine, 3 kmpl.
Projekti kogumaksumus: 4 125 240 EUR
8.3 KOKKUVÕTE ANIJA VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA
LIGIKAUDSEST AJAKAVAST
Kokkuvõtte Anija valla ÜVK investeeringumahtudest ja ligikaudsest ajakavast
(lühiajaline, pikaajaline), annab järgnev kokkuvõtlik tabel. Pikemalt on tegevused,
maksumused ja esialgne üldine ajakava lahti kirjutatud lisas 3 ning joonistel, lisa 4.
121
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 8-1 Kokkuvõte Anija valla ÜVK investeeringumahtudest asulate lõikes
Anija valla ÜVKA investeeringud
1. Kehra
perspektiivsed RKA laiendused 35,5 ha
Lühiajaline perspektiiv
rekonstrueeritav veetorustik 330 m
planeeritav sademeveetorustik 840 m
rekonstrueeritav sademeveetorustik 5302 m
planeeritav/rekonstrueeritav õlipüüdur 3/2 tk
2. Aegviidu
2025.a veetorustik 2615 m
2025.a. isevoolne kanalisatsioonitorustik 1470 m
2025.a. Survekanalisatsioonitorustik 1210 m
2025.a. Hüdrant 6 tk
2025.a. Reoveepumpla 2 tk
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 1110 m
planeeritav isev. kanalisatsioon 700 m
planeeritav survekanalisatsioon 350 m
planeeritav reoveepumpla 2 tk
Aegviidu (Nelijärve)
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav RKA 13,6 ha
planeeritav veetorustik 2015 m
planeeritav isev. kanalisatsioon 2230 m
planeeritav survekanalisatsioon 1280 m
planeeritav reoveepumpla 3 tk
planeeritav hüdrant tk
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
Aegviidu (Uueveski)
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 980 m
planeeritav isevoolne kanalisatsioon 210 m
3. Alavere
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav sademeveetorustik 840 m
4. Härmakosu
Pikaajaline perspektiiv
rekonstrueeritav veetorustik 1275 m
rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioon 1635 m
rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk
122
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
rekonstrueeritav tuletõrje veemahuti 1 tk
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
rekonstrueeritav reoveepuhasti/settekaev 1 tk
rekonstrueeritav reoveepumpla 1 tk
123
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
9 FINANTSANALÜÜS
9.1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRGID
Finantsanalüüsi eesmärgiks on:
1. hinnata Anija valla ÜVK ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust tulenevalt
planeeritud lühi- ja pikaajalisest investeerimisprogrammist;
2. prognoosida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad kuni 2037 aastani, mis
võimaldavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikku pakkumise
Anija vallas;
3. prognoosida veetarbimise ja –tootmise tegevusmahud tulevikus;
4. leida sobivaim finantseerimise struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide
väljaarendamiseks
9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED
Finantsanalüüs on koostatud Anija valla suurima vee-ettevõtja OÜ Raven kohta. OÜ
Raven osadest 50% kuulub Anija vallale. OÜ Raven osutab ÜVK teenust Kehra linnas,
Aegviidu alevis ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Lilli ja Voose külas.
Härmakosu külas (külas elab 40-41 inimest) tegeleb ühisveevarustusteenuse
osutamiseega MTÜ Härmakosu. MTÜ Härmakosu kohta andmed puuduvad.
Härmakosu küla ÜVK kavandatavad investeeringud on 1 005 900 eurot aastatel 2025-
2037. Investeeringute tegemiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks on soovitav
Härmakosu küla ühisveevärk ühendada OÜ Raven teeninduspiirkondadega ja
ettevõttega.
Finantsprognoos on koostatud käesoleva ÜVK kava valmimise hetkel kasutada olnud
materjalide põhjal, milleks on OÜ Raven 2023. aasta ja 2024. aasta esialgne
majandusaasta aruanne. 2025. aasta andmed on saadud tegelike ja eelarveliste
näitajate kombineerimisel. Prognoosid on koostatud 13 aastase perioodi kohta ning
muutujaid on palju, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast.
Seetõttu on vajalik ÜVK finantsprognooside ülevaatamine ja vajadusel korrektuuride
sisseviimine vähemalt iga nelja aasta tagant.
9.3 PLANEERIMISE PERIOOD
ÜVK arendamise kava algusaastaks on planeeritud 2025, millest lähtuvalt on
prognoosid koostatud perioodile 2025-2037.
9.4 INFLATSIOON JA PALGAKASVUMÄÄR
Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks järgmise
konservatiivse inflatsiooni prognoositava taseme ja palga kasvumäära.
Makromajanduslikud prognoosid on võetud Rahandusministeeriumi pikaajalistest
majandusprognoosidest1. Nimetatud prognoosid sisaldavad endas tarbijahinnaindeksi
ja palgakasvumäära prognoose perioodile 2025-2037.
1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-
majandusprognoos
124
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 9-1. Makromajanduslike näitajate prognoos
2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
5,0% 3,2% 2,3% 2,2% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%
THI
Palga 5,1% 5,0% 4,8% 4,8% 4,4% 4,3% 4,3% 4,3% 4,3% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2%
kasvu
määr
9.4.1 Maksud
Finantsprognoosi arvutuste lihtsustamiseks on arvestusest välja jäetud käibemaksust
tulenev rahavoog. Vee-ettevõtluselt saadavalt kasumilt tulumaksu ei maksta,
eeldades, et kogu kasum reinvesteeritakse ja dividende ei maksta.
9.5 VEETEENUSE TARBIMINE JA UUTE TARBIJATE ÜHENDAMINE
ÜVK arendamise kava piirkonnaks on võetud Anija valla vee-ettevõtja OÜ Raveni
teeninduspiirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud asulate
andmed. Veeteenuse tarbimise prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja
tinglikust keskmisest veetarbimisest ööpäevas (l/in/p). Reovee ära juhtimise teenuse
maht inimese kohta on korrelatsioonis veetarbimisega.
Teenuse tarbijate arvu ennustamisel lähtutakse:
1. Veeteenuse osutamise piirkonna rahvaarvu muutustest, aluseks on
rahvastikuregistri andmed, kinnitatud detailplaneeringute andmed. Anija valla
territooriumil elavate inimeste arv on olnud varasematel aastatel
langustrendis. Alates 2018. aastast on rahvaarv aga pööranud väikese kasvu
suunas. Prognoosides jääb Anija valla elanike arv 2024. aasta tasemele.
2. Investeeringute käigus loodavatest uutest liitumisvõimalustest.
3. Leibkonnaliikmete arv. Eesti Sotsiaaluuringu 2023 andmetele tuginedes on
Harju maakonna keskmine ilma Tallinnata 2,41 inimest leibkonnas.
Käesoleva arendamise kava arvutustes võetud leibkonna liikme suuruseks
2,41 inimest.
4. Veetarbimise mahuks elaniku kohta on prognoositud OÜ Raven
teeninduspiirkonnas keskmiselt 80 l/in/p.
9.6 LEIBKONDADE SISSETULEK
Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide
taseme prognoosimisel.
Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti tabelit ST08
Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, mida on korrigeeritud vastava aasta tarbijahinna
indeksiga.
Tabel 9-2 Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos ja veeteenuse osakaal
euro 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Veeteenuse 1,0% 1,1% 1,1% 1,2% 1,1% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3%
osakaal
sissetulekust
125
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Keskmine 1350 1393 1425 1457 1485 1515 1545 1576 1608 1640 1673 1706 1740
leibkonna-
liikme
sissetulek
*Allikas: Statistikaamet, edaspidi konsultandi prognoosid
Joonis 9-1 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad ja osakaal sissetulekust
9.7 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE KULU LEIBKONNALIIKME KOHTA
Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja
heitveeteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava finantsprognoosi koostamisel peab
koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%.
Kavandatav hinnatõus jääb teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele
jõukohaseks.
9.8 TARIIFIDE MUUTUSED
Tariifide kavandamisel on lähtutud:
- Konkurentsiameti poolt välja töötatud veeteenuse hinna arvutamise
põhimõttest, et tagastamatu abi toel soetatud põhivara amortisatsioonikulud
veeteenuse hinnas ei kajastu. Lubatud tulukusenorm on 6,28%.
- Veemajandusest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega
seonduvate kulude katmisel, sh ka omafinantseeringuga soetatud
amortisatsioonikulude katmiseks.
- Tariifide tõus ei ületaks oluliselt inflatsioonimäära ning veeteenuse kulu jääks
leibkonna kulutustes lubatud piiridesse.
- ÜVVK seaduse paragrahv 73 lg 1 kohaselt peavad olema vee-ettevõtja poolt
kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni teenuse hinnad viidud vastavusse võrdse kohtlemise
põhimõttega kooskõlla hiljemalt 01.07.2026. Anija vallas on see nõue täidetud.
126
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- Hinnatasemete prognoosides on arvestatud ka asjaoluga, et Harjumaal on
elanike keskmine sissetulek Eestis kõige kõrgem.
Tabel 9-3 OÜ Raven alates 27.10.2023 kehtivad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse
hinnad Anija vallas
Elanikkond ja juriidilised isikud käibemaksuta käibemaksuga
Vesi 1m3 1,827 € 2,229 €
Kanalisatsioon 1m3 2,864 € 3,494 €
9.9 LIITUMISTASUD
Liitumistasuga tagatakse vaid vee-ettevõtja tehtud kulutused ulatuses, mis on vajalikud
kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga
konkreetses arenduspiirkonnas. Seetõttu pole liitumistasudega finantsprognoosis
arvestatud ning tulukust see ei määra.
9.10 ARVETE LAEKUMISE NÄITAJA
Tegevustulu prognoosimise aluseks on seniste ja projekti käigus lisanduvate tarbijate
tarbimismahud ja tarbijapõhised vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuupmeetri hinnad.
Kuna vee-ettevõttes on ebatõenäoliselt või lootusetult laekuvate arvete osa väike,
võetakse finantsprognoosi koostamisel aluseks ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu
0,1% netokäibest.
9.11 AMORTISATSIOONINORMID
Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtete olemasolevate varade
maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavate
põhivarade prognoosmaksumusel. Tehtavate investeeringute puhul on tariifi
arvestatud ainult omavahendite ja laenuvahendite abil soetatud põhivara
amortisatsioon. Veemajanduse tegevuskasumi ja prognoosimisel on arvesse võetud
veemajanduse investeeringute kogu amortisatsioon.
Uute investeeringute kapitaliseerimisel arvestatakse järgmiste
amortisatsiooninormidega:
- muud rajatised (s.h. torustikud) 40 aastat.
- hooned 40 aastat.
- seadmed 15 aastat.
- sõidukid 10 aastat.
- infotehnoloogia 5 aastat.
9.12 TEGEVUSKULUD
Finantsanalüüsi koostamisel on lähtutud OÜ Raven 2024. aasta tegevuskulude
mahust ja struktuurist. Anija valla piirkonna teenindamiseks on arvestatud 60%
tegevuskuludest (vastavalt 2023. aasta tulude proportsioonile).
Kuludes vaadatakse eraldi kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid tegevuskulusid ja
jagatakse kulud ka alljärgnevate liikide lõikes:
- Tööjõukulud;
- Mitmesugused tegevuskulud, s.h. elekter, ressursitasud, analüüsid, remondi-
ja hooldusteenused, töövahendid);
- Ebatõenäoliselt laekuvad arved ja liikmemaksud,
127
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- Finantskulud.
Tegevuskulud muutuvad prognoosides tarbijahinnaindeksi võrra v.a. tööjõukulud.
Tööjõukulud suurenevad tulevikus rahandusministeeriumi prognoosides väljatoodud
palgakasvu võrra.
9.13 INVESTEERINGUD
Investeeringute planeerimisel lähtutakse vee-ettevõtte võimest võtta laenu ja
finantseerida tegevusrahavoogude arvelt. Samuti omavalitsuse laenuvõimest.
ÜVK kavas on toodud investeeringuid kogusummas 9 037 040 eurot, mis jagunevad
lühiajalisteks investeeringuteks (I etapp), mis viiakse ellu 2025-2029.a ja pikaajalisteks
investeeringuteks, mis viiakse ellu 2030-2037.a. (II etapp).
Lühiajalised investeeringud on kokku 5 428 140 eurot.
Pikaajalised investeeringud on kokku 3 618 900 eurot.
I ja II etapis tehakse investeeringuid sademevee süsteemide kaasajastamiseks
summas 4 478 040 eurot.
9.14 FINANTSEERIMIE
Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud
rahastatakse omaosaluse ja pangalaenu arvelt. Lühiajalise investeerimisplaani
elluviimiseks peaks laenu võtma 100 000 eurot. Laenuvõime hindamiseks on võetud
arvesse ettevõtte olemasolevad laenud ja planeeritavad laenud ÜVK arendamise
kavas toodud investeeringute elluviimiseks. Laenuanalüüsi aluseks võeti eeldus, et
ettevõte võtab 15 aastase tagasimaksegraafikuga laenu. Intressimääraks on
arvestatud 6 kuu Euribor+ 1% (sarnaselt ettevõtte olemasolevate laenudega).
Lisaks laenule finantseeritakse lühiajalist investeerimisprogrammi Anija valla poolt
tehtavate täiendavate osakapitali sissemaksetega summas 1,667 mln eurot „Kehra
sademevee kanalisatsiooni arendamise“ projekti omaosaluse katmiseks ning
täiendavalt on võimalik taotleda SA KIK meetmest „Kombineeritud
sademeveesüsteemid“ toetust. Anija valla maksimaalne toetusmäär on 60%. Toetuste
arvelt finantseeritakse Kehra sademevee projekti 2,501 mln eurot.
Pikaajalise investeerimisprogrammi finantseerimiseks on samuti arvestatud
sademevee projekti „Alavere sademevee kanalisatsiooni arendamine“ finantseerimisel
Anija valla poolse finantseerimisega aastatele 2030-2037 kokku 352 800 eurot.
Finantsprognoosid on toodud lisas 5.
128
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA –
KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST
Alljärgnevalt on välja toodud kriitilised tegevused, mis on vajalikud veega varustamise
või ühiskanalisatsiooni teenuse säilimiseks Anija vallas.
Tabel 10-1 Kriitilised tegevused elutähtsa teenuse osutamisel Raaasiku vallas
Veevarustus Kanalisatsioon Torustikud
Vee pumpamine Reovee kogumine Veetorustike hooldus
puurkaevudest
Vee juhtimine Reovee juhtimine RVP Kanalisatsioonitorustike
puurkaevudest JVP hooldus
Joogivee puhastus Reovee puhastamine Veetorustike rikete ning
avariide likvideerimine
Joogivee säilitamine Reoveepuhastuskemikaalide Kanalisatsioonitorustike
mahutites käitlemine rikete ning avariide
likvideerimine
Joogivee pumpamine Puhastatud heitvee
jaotusvõrku veekogusse juhtimine
Joogivee kvaliteedi
tagamine võrgus
Tuletõrje veevarustuse
tagamine
Vee juhtimine tarbijateni
Kriitiliste tegevuste häireid või katkestusi põhjustada võivate ohtude tuvastamist
käsitleb riskianalüüsi ja plaani koostamise määruse §9. Peale kriitiliste tegevuste
toimimiseks oluliste ressursside puudumise tuleb välja selgitada ka muud ohud, mis
võivad kriitilistes tegevustes tõrkeid põhjustada. Ohte kirjeldatakse iga kriitilise
tegevuse kohta eraldi.
Järgnevalt on välja toodud ohud, mis võivad mõjutada kriitilisi tegevusi Anija vallas:
- vee pumpamine puurkaevudest: veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega
õnnetus, tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa
kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine
kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- veepuhastus: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa
kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine
kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- joogivee pumpamine jaotusvõrku: tehniline rike, elektrivarustuse häire või
katkestus, veereservuaaride keemiline või mikrobioloogiline reostus (sh
terroriakt), olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa
kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- tuletõrje veevarustuse tagamine: elektrivarustuse häire või katkestus,
tehniline rike, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke,
sõjategevusest tingitud kahjud;
- vee juhtimine tarbijateni: torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise
madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu,
keemiline- või mikrobioloogiline reostus, olulise osa kollektiivist haigestumine,
küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke,
sõjategevusest tingitud kahjud;
129
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
- reovee juhtimine reoveepuhastisse: elektrienergiaga varustamise lakkamine,
tehniline rike, torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala
välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, olulise osa
kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine
kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- reovee puhastamine: seadmete rike puhastil, elektrivarustuse katkemine,
oluline osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist
mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud.
Ohtude realiseerimise vältimiseks on vajalik kasutusele võtta ennetavad meetmed.
Suur osa meetmetest on Anija vallas opereeriv(ad) vee-ettevõt(t)e(d) juba kasutusele
võtnud, kuid mõned rakendamata on meetmed lisatud ka käesoleva arengukava
investeeringute kavasse. Alljärgnevas tabelis on kokku koondatud kriitilised
tegevused, ohud ja ennetavad meetmed kui ka nende maksumus investeeringute kava
alusel.
130
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Tabel 10-2 Kriitilise tegevuse ja elutähtsa teenuse häiret või katkestust ennetavad meetmed.
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
Keemiliste ja
Plaaniline ja operatiivne mikrobioloogiliste näitajate
Rakendatud
Veevõtukoha põhjavee seire analüüs vastavalt kavale ja
reostus või ohtlike vajadusele
ainetega õnnetus Tehniliste vahendite ja Kontroll ja hooldus vastavalt
Vee seadmete plaaniline koostatud graafikutele ja Rakendatud
pumpamine kontroll ja hooldus kavadele
puurkaevudest Tehniliste vahendite ja Kontroll ja hooldus vastavalt
ja vee Tehniline rike seadmete plaaniline koostatud graafikutele ja Rakendatud
puhastus kontroll ja hooldus kavadele
Elektrigeneraatorite Lokaalse elektrikatkestuse Rakendatud
kasutus kõigis puhul elektrigeneraatorite kõigis
Elektrivarustuse
veepumplates kasutamine. Pikemajalise veepumplates 30 000 €
katkestus või häire
(Aegviidu veepumplas elektrikatkestuse puhul ,v.a
2025. aastast) kütusevaru tagamine. Härmakosu
Tehniliste vahendite ja Kontroll ja hooldus vastavalt
Tehniline rike seadmete plaaniline koostatud graafikutele ja Rakendatud
kontroll ja hooldus kavadele
Lokaalse elektrikatkestuse Rakendatud
Veepuhastus
puhul elektrigeneraatorite Rakendatud kõigis
Elektrivarustuse
kasutamine. Pikemajalise kõigis veepumplates,v.a veepumplates 30 000 €
katkestus
elektrikatkestuse puhul Härmakosu ,v.a
kütusevaru tagamine. Härmakosu
131
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
II-astme pumpade Töödeplaani ja
Tehniline rike korrashoiu tagamine. IT hooldusgraafiku Rakendatud
tarkvara uuendamine. plaanipärane täitmine
Joogivee
Elektrigeneraatorite Lokaalse elektrikatkestuse Rakendatud
pumpamine
kasutus kõigis puhul elektrigeneraatorite kõigis
jaotusvõrku Elektrivarustuse
veepumplates kasutamine. Pikemajalise veepumplates
katkestus
(Vaeküla veepumplas elektrikatkestuse puhul ,v.a
2023. aastast) kütusevaru tagamine Härmakosu
Tuletõrjehüdrantide ja
Tuletõrje Tehniliste vahendite ja veetorustike hooldamine ja
veevarustuse Tehniline rike seadmete plaaniline uuendamine ning piisava Rakendatud
tagamine kontroll ja hooldus remonditarvikute varu
hoidmine.
Joogiveekvaliteedi pidev
kontroll vastavalt
Joogivee kvaliteedi
kontrollikavale ja Rakendatud
kontroll
enesekontroll vastavalt
Keemiline- või vajadusele
Vee juhtimine
mikrobioloogiline NaOCl kasutamine NaOCl varumine Rakendatud
tarbijateni
reostus Reostunud vee korral
elanike puhta joogiveega
Joogivee tsisternide
varustamiseks Rakendatud
kasutamine
joogiveetsiternide ja
paakautode kasutamine
132
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
Veetorustike renoveerimine,
Veetorustike korrashoid -remont ja -hooldus Rakendatud
Torustiku vastavalt ÜVK kavale.
amortiseerumine, Avariiolukorras vajalike
Veetorustike
pikaajaline madal laomaterjali olemasolu.
remondimaterjalide Rakendatud
välisõhutemperatuur Laovaru kontroll ja
laovarude tagamine
, ettevaatamatus täiendamine.
kaevetöödel Kaeve- ja muu eritehnika
Tehnika hooldusplaani
saadavuse või korrashoiu Rakendatud
täitmine
tagamine.
Reoveepumplate ja Kontroll ja hooldus vastavalt
Tehniline rike seadmete plaaniline koostatud graafikutele ja Rakendatud
kontroll ja hooldus kavadele
Lokaalse elektrikatkestuse Vajalik 600 000 € (kõigi
Elektrivarustuse Elektrigeneraatorite puhul elektrigeneraatorite rakendada reoveepumplate
katkestus kasutamine kasutamine (hiljemalt varustamine diisel-
Reovee
reoveepumplates 2028) generaatoritega)
juhtimine
Veetorustike renoveerimine,
puhastile Torustiku Kanalisatsioonitorustike
remont ja hooldus vastavalt Rakendatud
amortiseerumine, korrashoid
ÜVK kavale.
pikaajaline madal
Avariiolukorras vajalike
välisõhutemperatuur Kanalisatsioonitorustike
laomaterjali olemasolu.
, ettevaatamatus remondimaterjalide Rakendatud
Laovaru kontroll ja
kaevetöödel laovarude tagamine
täiendamine.
133
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
Kaeve- ja muu eritehnika
Tehnika hooldusplaani
saadavuse või korrashoiu Rakendatud
täitmine
tagamine.
Reovee puhastamiseks
Kontroll ja hooldus vastavalt
vajalike seadmete
Tehniline rike seadmete Rakendatud
plaaniline kontroll ja
kasutusjuhenditele
Reovee hooldus
puhastamine Lokaalse elektrikatkestuse Vajalik 100 000 € (kõigi
Elektrivarustuse Elektrigeneraatorite puhul elektrigeneraatorite rakendada reoveepuhastite
katkestus kasutamine kasutamine (hiljemalt varustamine diisel-
reoveepuhastites 2028) generaatoritega)
Osaliselt meeskonna
Veevarustuse eemaldamine töölt, Isikukaitsevahendite
Personali
teenuse omavahelised kontaktid soetamine (maskid, Rakendatud
haigestumine
katkemine minimeerida, isikukaitse desinfitseerimis vahendid)
vahendite kasutamine
Osaliselt meeskonna
Kanalisatsioon eemaldamine töölt, Isikukaitsevahendite
Personali
i-teenuse omavahelised kontaktid soetamine (maskid, Rakendatud
haigestumine
katkemine minimeerida, isikukaitse desinfitseerimis vahendid).
vahendite kasutamine
134
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
Küberhügieen (seadmete ja
Kaugjuhitavate Küberturvalisuse rakenduste uuendamine,
veevarustuse meetmete rakendamine, turvalised paroolid,
automaatsüsteemide töötajate koolitamine ja mitmeastmeline Pidev
10 000 €/a
(puurkaevpumplate, küberkaitse autentimine, tundmatute protsess
veetöötluse ja mehhanismide pidev manuste ja linkide vältimine,
jaotusvõrku kaasajastamine, koopiate tegemine),
juhtimise) töötajate koolitamine
Teenuse pahatahtlik Käsijuhtimine
Operaatorite ja tehnoloogide
katkemine seiskamine või Kõikjal käsijuhtimise on
täiendkoolitused
küberrünnaku häirimine. võimaldamine ja selleks võimaldatud
valmisolekuks süsteemide 2 000 €/a
tõttu Kaugjuhitavate operaatorite Koolitused –
manuaalseks
kanalisatsiooni- ettevalmistamine pidev
opereerimiseks
süsteemide protsess
(pumplate ja Koolitused –
IT-spetsialisti(de)
reoveepuhasti) Ettevalmistus pidev
täiendkoolitus, RIA
pahatahtlik küberrünnakuks ja protsess
juhendite rakendamine, sh 2 000 €/a
seiskamine või küberrünnaku taasteplaani 2023 –
küberrünnaku taasteplaani
häirimine. koostamine küberrünnaku
koostamine
taasteplaan
Teenuse
katkemine Oluline osa
personali personalist on Riigikaitseliste töökohtade Vastavalt VV 09.08.2018
2025
kaitseväkke mobiliseeritud ning määramine määrusele nr 73
mobiliseeri- ei saa osaleda töös
mise tõttu
135
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
Sõjategevuse alguses
koheselt ekstreemseteks
tingimusteks täiendava
kütusevaru varumine, Täpsus-
vajadusel täiendavate tatakse
Varude täiendamine
teisaldavate pumpade, sõjaolukorra
remonditarvikute jms ilmnemisel
varumine, autopargi
Veevarustuse taristu
ülevaatamine ja vajadusel
(veehaarete,
täiendamine.
veetöötlusjaama
Teenuse Sõjategevuse alguses
ja/või veevõrgu)
katkemine koheselt koolituste
osaline või täielik
sõjakahjude läbiviimine personali Täpsus-
hävimine.
tõttu valmisoleku tõstmiseks, tatakse
Kanalisatsiooni Töötajate ettevalmistus
prioriteetide järjekorra sõjaolukorra
taristu osaline või
määratlemine ja ilmnemisel
täielik hävimine.
olemasolevate võimaluste
kaardistamine.
Sõjategevuse alguses
koheselt koostöös KOVi ja Täpsus-
riiklike organitega täiendava tatakse
Täiendav taasteplaan
taasteplaani väljatöötamine sõjaolukorra
pikalt kestvateks ilmnemisel
ekstreemseteks oludeks
136
Töö nr: 4-9/1
Töö: Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Staadium: AK
Kuupäev: 22.04.2025
Stsenaarium Ennetava
Plaanitud ennetavad
Ennetava meetme meetme Plaanitud meetme
Kriitiline meetmed tähtsuse
Oht kirjeldus rakendamise maksumus
tegevus järjekorras
tähtaeg
Sõjategevuse alguses Täpsusta-
Koostööpartneritega koheselt takse
eelkokkulepped koostööpartneritega sõjaolukorra
eelkokkulepete sõlmimine ilmnemisel
137
14001:003:0441
Aegviidu metskond 7
11201:001:0051
Aegviidu metskond 6
11201:001:0110
Niinsoni tee 2a
11201:001:0049
Nooruse
11201:001:0121
Aegviidu metskond 9
11201:001:0140
Aegviidu metskond 125 Niinsoni tee 2
11201:001:0065 11201:001:0010
Jõemasti
11201:002:0059
Niinsoni tee L2
11201:001:0124
KS Kibuvitsa
11201:001:0031
KS
Niinsoni tee 1
14101:001:0229
KS
K22
V
Uueni
Kanarbiku tn 19 11201:001:0090
De
11201:001:0033
KVS
16
Aegviidu metskond 136
11201:001:0082
0
Kanarbiku tn 17
De50
11201:001:0011
Niinsoni tee 1a Jägala-Käravete tee T1
14101:001:0230 Niinsoni tee 11201:002:0053
11201:001:0058
Kanarbiku tn 15
Kanarbiku tn 2 11201:001:0035
11201:002:0058 Kosenõmme tn 7a
Aegviidu metskond 152
V 11201:001:0002
11201:002:0184
6 3 0
De 16
Kanarbiku tn 8 V Piibe maantee L9 Aegviidu metskond 8
De
V
11201:001:0100 11201:001:0136 11201:001:0130
KKS Kosenõmme tn 6
V 11201:001:0380 Uueni
0 14001:003:0450
16
KS
V
De
Maasika tn 4 Kanarbiku tn 11 Kosenõmme tn 5
11201:002:0350 11201:001:0008 11201:001:0370
Kosenõmme
0 KS
De
11 63
11201:002:0034
VK
De K
Sihiotsa Telliskivi tn 1
V
De De
11201:001:0098 11201:001:0390
16
V
De50
11 S
Kosenõmme tn 4 Aegviidu metskond 126
0
KS
Kanarbiku tn 6 Telliskivi tn 5 11201:001:0021 11201:001:0066
V
V
0 V
V K V 11201:001:0007 11201:001:0103
De
40 VK
De200 V
De
Kosenõmme tn 3
90
Kanarbiku tn 9 Kosenõmme tn 2 11201:001:0280
V KS 90 11201:001:0129 11201:001:0270
Maasika tn 3
De Telliskivi tn 4
63
De
11201:002:0730
V 14101:001:0962 V
KS
De
Maasika tn 7 Kanarbiku tn 7
00
Kosenõmme tn 1
11201:002:0073 11201:001:0131
VK
KS
De
11201:001:0290
60
11
e2
De
10 50 V
Vaarika tn 5
D V 11201:002:0175 1
V
Vaarika tänav
16
0
De De
11201:002:0720
V
11
1 V V
De
Vaarika tn 2
0
KS
0 V
11201:002:1790
160 m
Telliskivi tänav L1
Ku V
11201:001:0042
De a 10
Vaarika tn 7
ja V 11201:002:2120
V
10 RP- Sinika 0 KS
Kanarbiku tn 3 Kanarbiku tn 5
j RP- Kasenõmme
m KV 11201:001:0018 11201:001:0019
Ku
K
Kuja 10m 11 V
Telliskivi tn 7
DeV
Vaarika tn 3 Telliskivi tn 6 11201:001:0034
De
11201:002:0027 11201:001:0180
V
KS 90
Pohla tn 14 Vaarika tn 9
De
D
50
14101:001:0654 11201:002:0033
KS
V
1 0 KKS V Pohla tn 12a
e1
De1 D 11201:001:0125
Muraka
14101:001:0650 e1
Pohla tn 16
V14101:001:0653
Pohla alajaam KS RP- Mustika 60 90
V
11201:002:0021
De
KKS V 60
Pohla tn 15 V Mustika tn 10
11201:002:0860
V
0 14101:001:0652 Pohla tn 12
K
Leesika tn 3 Vaarika tn 1
De9
Lepiku
KS
11201:002:0430 11201:002:0052 11201:002:0185
De
Pohla tn 13a 14101:001:0361
11201:001:0123
0 S
11 V K 0
16
De V
Mustika tn 7
De
KS K
V
V
11
11201:002:1580 Mustika tänav
De90
Mustika tn 8
Pohla tn 13 11201:002:0137 Leesika tänav Niidu
0
11201:002:1780
90
11201:002:0760 Pohla tn 10
e 11201:002:0141 14101:001:0461
De
Metsakuru
14001:003:0220 KS D
11201:002:2090
Mustika tn 5 Leesika tn 1
20
Mustika tn 6 11201:002:0035
Pohla tn 11 V Mustika tn 9
11201:002:1300
11201:002:1310 Jõhvika tn 2
14101:001:0651 11201:002:1740
De
0
11201:002:0740 Pohla tn 8
V
Sinika tn 11a 11201:002:1530
De V
14101:001:0728
Sinika tn 12
KS
11
11201:002:0036 Pohla tn 11a Mustika tn 3
14101:001:0234 11201:002:1760
63
Marjametsa Änni
0
Sinika tn 11 Pohla tn 9 Mustika tn 4 Jõhvika tn 1
14101:001:0727 Pohla tn 6 11201:002:1730 14001:003:0006
11201:002:1280 11201:002:1170 11201:002:0550
11201:002:1050
Sinika tn 10
De160
V
De50
11201:002:0780 Pohla tänav
Mustika tn 1
De
11201:002:0146
11201:002:0004 Aegviidu metskond 14
Pohla tn 7 11201:001:0029
V
KS 0
16
11201:002:1720
K
Pohla tn 4
11201:001:0108 Mustika tn 2
Sinika tn 8 11201:002:0560 Jõhvika tn 1a
De160
Sinika tn 9
11201:002:1070 Jõhvika tänav 11201:002:0029
V
11201:002:1970 Sinika tänav Pohla tn 7a
De
11201:002:0136
De
11201:002:0145 14101:001:0455
V
V
Pohla tn 5 Mustika tn 1a
11201:002:1160 Piibe mnt 1
63
16
Pohla tn 2 11201:002:1750
De
Sinika tn 6 11201:001:0105 11201:002:0600
Sinika tn 7 Mustika tn 2a
K 0
11201:002:0770
0
11201:002:1080 11201:002:1770
S
11
V
Pohla tn 3
11201:002:1040
V
Sinika tn 4 K V Aegviidu metskond 15
14001:003:0530
11201:002:0840Sinika tn 4a
Pohla tn 3a
V
Sinika tn 5
De50 TTR-Jõhvika
11201:001:0092
11201:001:0094
11201:002:0044
V
De63
Sinika tn 2a Telliskivi tn 9
KS
11201:001:0093 Pohla tn 1 11201:001:0360
14101:001:0995 V
Sinika tn 3
60 10
1 De1
11201:002:0039
V
De m
Pohla tn 1a
30
11201:002:1710 Nõmme tee Kuusiku tee 1
Sinika tn 2 11201:001:0260
Sinika tn 1 11201:002:1290 11201:002:0147 Telliskivi tänav L3
De110
11201:002:0900
V A 11201:001:0041
De110 SK
KS
KV
10
V V De1
De110KS Telliskivi tn 12
11201:001:0420
VKS
Telliskivi tn 10
Väljaotsa
11201:001:0320
PK-Poolemõisa 11201:001:0016
kat nr 59881
Q=30 m³/d
0
KS
De11
De110 V
Saare
14001:003:0210
De63 Kalda põik 2
14101:001:0370
KV2
De216
Aegviidu metskond 117
Kalda tn 15 Telliskivi tn 14 14001:001:0777
14101:001:0489
KS
Aegviidu metskond 137
14001:003:0043
0 KV22 11201:001:0111
RP
V
K2V2
Männi tn 6
11201:002:0069
0 m
ja2
Ku
VK2
S2
40
V
De K2V2
Kalda tn 16
160
14001:003:0380
De
Männi tn 8
11201:002:0067
Kalda tn 17
14001:003:0830
0 0
VK2
e2
Aegviidu metskond 127
S2
Saare 11201:001:0067
11201:001:0040
D V
K2V2
De K2S2
Kalda tn 18 Kosenõmme
11
V
14001:001:0904 11201:001:0009
KV
Männi tn 10
0
11201:001:0330
De
Kalda tn 19 Väino alajaam
14001:003:0310 11201:001:0006
VK2
63
S2
10
De1 V
Kalda tn 20
14001:003:0300 Kalda põik 4
11201:001:0025
K
Telliskivi tänav L4
Kalda tn 14 11201:001:0118
11201:001:0030
Telliskivi tn 16
De
11201:001:0410
0 V
Kalda põik 5
20
De K
16
Kalda tn 12 14101:001:0349
K2
Saare 11201:001:0050
De5
0
14101:001:0318 Kalda tn 9
0 11201:001:0220
Kalda tn 7
11201:001:0210 Kalda põik 3
V Aegviidu metskond 13
11201:001:0160
Poolemõisa tn 16
V 11201:001:0026
Aegviidu metskond 12
V2
14001:003:0290 11201:002:0630
V
RP- Poolemõisa
De
Kalda tn 7a
11201:001:0200 Aegviidu metskond 128
Poolemõisa tn 17
0 m De 11201:001:0068
32
11201:001:0340 KS
VK
a1 50
Poolemõisa tn 18
14001:003:0280
De 0m j De
ja 1 Ku
Telliskivi tn 18
Poolemõisa tn 15
11 V
Poolemõisa tn 5a
Kalda põik 1
14101:001:0855
Ku
11201:001:0430 11201:001:0190
16 11201:001:0054
0 K Telliskivi tn 15
10
K2 0 De
Kalda tänav
S 11201:001:0043
Kalda põik
14101:001:0516 14101:001:0868
V2 1 10
De1
De32 RP V
K
V
Poolemõisa tn 12
V
Poolemõisa tn 5b
Aegviidu metskond 10 Poolemõisa tn 14 11201:001:0012
De Poolemõisa tn 11 Telliskivi tänav L5
De
11201:001:0055 Sauekõrve
10 KS
14001:003:0520 11201:001:0004 11201:001:0250 14101:001:0867 14001:003:0721
Poolemõisa tn 5
De V2KS263
Poolemõisa tn 13
e1
Poolemõisa tn 14a Poolemõisa tn 11a 11201:001:0053
2 11201:001:0048
De
1
14101:001:0491
16 K2
11201:001:0056
e3
V2
D KV
60
Poolemõisa tn 10b Poolemõisa tänav L1
0
14101:001:0823
50 11201:001:0057
4
D
0
KS
Kalda tn 10
Poolemõisa tn 7 11201:001:0027
60
De
Poolemõisa tn 10 11201:001:0230
11201:001:0070
V D
Poolemõisa tänav e1 Kalda tn 8a
KS
Poolemõisa tn 9a 14101:001:0070 11201:001:0017
KS
14101:001:0360
Poolemõisa tn 10a
De110
2
Reoveekogumisala:
14101:001:0509
Poolemõisa tn 8 Telliskivi tn 20
11201:001:0060 Kalda tn 8 Kalda tänav L3 14101:001:0856
S
KV
11201:001:0015 11201:001:0045
V
Aegviidu metskond 150
Kalda tn 6 11201:001:0128
De
Poolemõisa tn 9 Kalda tn 4 11201:001:0013
11201:001:0024
De63
11201:001:0014
TTR
De
Aegviidu
Poolemõisa tn 6
KS
50 KVS
11201:001:0059 Aegviidu alajaam
De
11201:002:0015
63
Poolemõisa tn 8a
V
50 V
14101:001:0510
3
De6 KV
824 ie
Masti
60
Poolemõisa tn 4 14001:003:0151
De1
11201:001:0039 Aasa
50
0
14101:001:0442 Masti tee 1
KS
11201:002:0165
16
Aegviidu metskond 151
V
De
Mäe tn 4 11201:001:0127 Saukõrve tee
11201:001:0046 14101:001:0459
De
Väike-Pargi tn 5a Riituse
87.2 ha
Poolemõisa tn 4a Pärna tn 29 14001:003:0152
14101:001:0398 Mäe tn 9 14101:001:0005
Mäe tänav L2 14101:001:0492 11201:002:0172 Telliskivi tn 22
V
14101:001:0436 Aegviidu metskond 18 14101:001:0857
Masti tee 3 11201:002:0104
0
11201:002:0167 Piibe maantee L3
11
De S
11201:002:0171
KV
Poolemõisa tn 2
11201:001:0047 Väike-Pargi tn 5
14101:001:0004
Väike-Pargi tn 12
Väike-Pargi tn 3a 11201:002:0099
60
11201:001:0109
Mäe tn 7
RP- Pihlaka e1
11201:001:0023 Masti tee 5
11201:002:0166
De160
Väike-Pargi tn 3
D De3 Väike-Pargi tn 6a Kuja Pärna tn 27
KVS
11201:002:0054
Mäe tn 5
11201:002:0162
K V
Papli tn 13
Kuja 10m 11201:002:0094 RP- 6
Vahtra tn 1a
11201:002:0128
11201:002:1680
V 2 Pärna tn 23a
14101:001:0249
14101:001:0220
10m
V
Väike-Pargi tn 6
RP- 5
10
63
Väike-Pargi tänav 11201:002:1660 Väike-Pargi tn 8
De40
Mäe tänav L1 Pärna tänav L5
Side tn 2b
K 11201:002:0176 11201:002:1690
m
De
14101:001:0444 14101:001:0371 Papli tn 7b Vahtra tn 1 14101:001:0344
De9
11201:002:0750
De1
Pihlaka tänav L1
10
14101:001:0216
14101:001:0308
Papli tn 11
11201:002:0093 V V Väike-Pargi tn 4
ja
11201:002:1670
Pärna tn 25 V Pärna tn 24
90
Mäe tn 3
KS
Ku
0
40
KVS
11201:002:1850 Telliskivi tn 24
V
Aegviidu metskond 11 11201:002:0105 Pihlaka tänav Pärna tn 23 11201:002:0046
De V
14101:001:0858
11201:001:0150 Pihlaka tn 1 11201:002:0168Papli tn 7a Papli tn 9
11201:002:0190
90 De
De
Pihlaka tn 5 11201:001:0240 11201:002:0570 Pärna tn 22
11201:002:0041 Vahtra tn 3
V
11201:001:0020 11201:002:1420
De63
63
Laoplatsi Side tn 2 Piibe mnt 3a Papli tn 12 11201:002:1410
Side tn 2a 11201:002:0048 11201:002:1460 11201:002:0071
De
11201:002:0118 Pärna tn 21
De
Pihlaka tn 3
11201:002:1110
11201:001:0005 11201:002:0260
Pärna tänav L3
V
DeV
Metsa alajaam Pärna tn 20
Side tn 4 11201:001:0101
De
3 11201:002:1430
16
11201:002:0016 11201:002:0006 Vahtra tn 3a Pärna tn 19
Papli tn 7 V 11201:002:0950
6
V
De40
11201:002:1870
40
De
Tamme tn 1a 11201:002:2010
Papli tänav Papli tn 10a
KS
Side tn 6
V
0
11
11201:002:1130 11201:002:0174 11201:002:1380 Papli tn 12a
V
11201:002:0116 Tamme tn 3a 11201:002:1390 Pärna tn 16
11201:001:0095 Papli tn 5 11201:001:0085 Kastani tänav L3
De
Pärna tn 18
0
V 11201:002:2040 14101:001:0358
3
Side tänav 11201:002:0091
De6
Piibe mnt 3
14101:001:0054 11201:002:0850 V 0
6 V
40
Papli tn 3 Pärna tn 17 Telliskivi tn 26
De1 Tamme tn 3
e1
160
11201:002:2000 11201:002:0150 14101:001:0866
V Piibe mnt 2
60
Mäe tn 2 11201:001:0096 Pärna tänav L4
11201:002:1510
De
11201:002:0610
60 Tamme tn 5
1 Papli tn 8
Papli tn 10
11201:002:0007
Vahtra tn 4
11201:002:0002 D Pärna tn 16a 11201:001:0091
V
V
63
11201:002:0047
De
11201:002:0210 11201:001:0086 Pärna tn 16d
63 V 11201:001:0089
De
Side tn 3
De6 V
KS
De
11201:002:0025 Papli tn 1
V
3 63
Side tn 5a Pärna tn 16b
Side tn 5 11201:002:1400 11201:001:0087
Pärna tn 14a
14101:001:0213
De
De110 11201:002:0042 Piibe mnt 4 V
De V
Papli tn 6 Pärna tn 13 11201:001:0084 Änni põik 3
11201:002:1980 Piibe mnt 5 11201:002:0200 14101:001:0859
0 11201:002:0001
De
Mäe tänav 11201:002:0370 Papli tn 4
V
16
63
14101:001:0068 11201:002:1860
KS Pärna tn 14
De
Pärna tn 11
V Piibe mnt 6 V
K 11201:002:1840 Pärna tn 16c Kastani tn 19
16
Aegviidu raudteejaam 11201:002:0480 S 11201:002:2130
V 11201:001:0088 Kuja11201:002:183011201:002:0420
Kastani tn 21
14001:003:0045
Mäe tn 2a
Side tn 3a Piibe mnt 7
11201:002:0380 De90 Pärna tn 9a
10m
0
m
14101:001:0217 Tamme tn 9 11201:002:0020
40
KS
14101:001:0440
RP- Tamme 11201:002:2080
RP- 7
V
10
V
De110
V
V Mäe tn 1a
0 Änni põik 1
De
Mäe tn 1
11
14101:001:0223 11201:002:0520 Tamme tn 11 Vahtra tn 9 Kastani tn 17 14101:001:0860
V
ja
De
K Piibe mnt 8 11201:002:0660 11201:002:1880 11201:002:0540
De
Ku
De63 De 63
11201:002:0051
Pärna tn 9 V
De
11201:002:0880
1
V 11 Pärna tn 7
0
m
De
90
Piibe mnt 9
60
11201:002:0310
16
11201:002:0390 Kastani tn 15
30
V
De
De160 0 Vahtra tn 11
11201:002:0180
De
16
V
KS
V Tamme tn 13 Pärna tänav L2 Pärna tn 12 11201:002:0111 Kase tn 16
A
TINGMÄRGID
Kastani tn 23
V
PK-Pärna tn 1
De1
11201:002:0086 11201:002:0158 11201:002:0062 11201:002:0097
SK
11201:002:0164
K
VS De110
0
Kastani tn 18
De1
11201:002:0013
KS Änni tee 4
De
V VS
Kastani tänav L2
Ülase
K
kat nr 50198 0 14101:001:0861
10
Änni põik
16
14001:003:0184 Pärna tn 1 11201:002:0155 Telliskivi tn 28
10
KS K
VS 11201:002:0061 Pärna tn 5 14101:001:0862 14101:001:0865
11201:002:0940
1 3 De
11
KS Pärna tn 1a
V
60
De110 De 6
Vahtra tn 8 Vahtra tn 13
V
K S 11201:002:0017
De
V
Q=10 m³/d 11201:002:1100 Vahtra tänav 11201:002:0470
Jaama tn 25
De160 KS Tallinn-Tapa 159,7-160,6 km
0
olemasolev reoveekogumisala
Pärna tn 10 11201:001:0064
V
11201:002:0830 11201:002:0037 Kastani tn 16
Pärna tn 3 Pärna tn 8 11201:002:0140 11201:002:0090
Jaama tn 31 11201:002:0106 11201:002:0130
Änni tee 2
11201:002:1600 VJaama tn 21a V
Jaama tn 29
11201:002:0680 14101:001:0346
V tn 17a De110 Pärna tn 6
14101:001:0864
reoveekogumisala muutmise ettepanek
Kastani tn 14
Jaama 11201:001:0116 Kastani tn 11 11201:002:0003
14101:001:0496 11201:002:1270 Kastani tn 10
V
V 0
Jaama tn 27
11201:002:0790 Jaama tn 23 De200 De Pärna tn 4 Pärna tn 6a V 11201:002:2070 Kastani tn 12 Kase tn 14 Änni tee Spordibaasimetsa
11
Kriki 11201:002:0120 11201:002:0063 Kastani tn 7 11201:002:2060 11201:002:0096 14101:001:0863 14001:003:0263
14001:003:0183 11201:002:1550
20 60
11201:002:0240
olemasolev veetorustik KV De 0 63
V
De
20 K
Jaama tn 21 Tamme tänav
V V V 11201:002:0102
De e1
11201:002:0161
De
0
Jaama tn 19
Jaama tn 17 Jaama tn 15a Jaama tn 15
11201:002:0980 11 DK 0 Tamme tn 19 Kastani tn 5
11201:002:163011201:002:0012
11201:002:0092
Jaama tn 13
11201:002:0580 50 0 11
Pärna tänav L1 De 11201:002:1810 11201:002:1030
0 Vahtra tn 17
olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik V
De 16
De
11201:002:0144 11201:002:0340
K K K
Kriki
63 Tamme tn 21 V
De
11201:005:0034
De
11201:002:0011
V
Raudtee tn 3a Tamme tn 6 Kastani tn 8
11201:002:0026 11201:002:0460 11201:002:0060
De200
Piibe mnt 11
16
Raudtee tn 3b Tamme tn 23 Kastani tänav L1
olemasolev survekanalisatsioonitorustik 3
De32
11201:002:0135 11201:002:0250 11201:002:0153 Kastani tn 6 Kase tn 13
11201:002:0084
KS KS KS 6 V
11201:002:0070
De
0
11201:002:0270 Vahtra tn 19
V De 11201:002:2050
KV
Kase tn 12
KS 30m Raudtee tn 3
16
Kastani tn 3 11201:002:0095
SKA
De
11201:002:0108 Piibe mnt 13 Piibe mnt 15 11201:002:0107 Vahtra tn 12
olemasolev sademeveetorustik Jaama tn 15b Raudtee tn 4 11201:002:0142 11201:002:0156
0 Kastani tn 2a 11201:002:0280
V
Vahtra tn 21
SK SK SK 14101:001:0244
V
Piibe mnt 17 11201:002:1260
Kase PK
11201:002:0072 Kastani tn 6a 11201:002:1060
11
Aegviidu metskond 135
11201:002:0088
KV 11201:002:0050
V
11201:001:0081
PK-Raudtee RP- Basseini
0
De Kase tn 11a
V V V 2025.a valmiv veetorustik Purgla kat nr 1957 De
Raudtee tn 1b
20 De Tamme tn 27
Kastani tn 4
11201:002:0230
Vahtra tn 14
14101:001:0644
6 0
Vahtra tn 21a
e1
11201:002:0121
Kase tänav L2
V
11201:002:0179
KS 11 0 Piibe mnt 15a
63 11201:002:0820
11201:002:0119
11201:002:0154
Kuja 30m D
Aegviidu-Rehesaare-Krani tee L2 11201:002:0177 Piibe mnt 17a
0 De
2025.a valmiv isevoolne kanalisatsioonitorustik
11201:002:0043
V
11201:001:0119 Tamme tn 8
K K K De Q=50 m³/d 11201:002:0400
Kase tn 5 Basseini tn 1
11201:002:0181
0m S V
De
V
RVP 16 11201:002:0066
ja 1
K
V 11
K
0 Raudtee tn 1 Piibe maantee
0 Kase tn 9
Ku
40
De
11201:002:0049 11201:002:0143 14101:001:0643
KS
Q=80-100m³/d
Basseini tn 10
2025.a valmiv survekanalisatsioonitorustik K
Tamme tn 29a
Raudtee tn 1a 11201:002:1920 Jõe tn 1c
KS KS KS 11201:002:0117
11201:002:0163
Tamme tn 29 V
Basseini tänav 14101:001:0562
KS
16
Jaama tn 13b
R=500-750 ie 11201:005:0052 De Piibe mnt 19 11201:002:0450
Kase tn 7 Kase tn 7a
0 11201:002:0149 Jõe tn 1a
11
Kase tn 10 11201:002:0134
11 V 11201:002:0040 11201:002:0065
DeV22 0
De63
Tamme tn 31 11201:001:0114 11201:002:0138
0
KS De De 3 Basseini tn 8
e6
K 6
11201:001:0102
0 0
V
De9
11201:002:0068
1
2 KKS V D Jõe tn 1b
De V K00
63
De
2025.a valmiv reoveepumpla (pikaajaline programm)
11201:002:0123
K
Kase tn 3
Raudtee tn 8 11201:002:0410 Basseini tn 6
V 11201:002:0085 Kase tänav L1
100 m KS 11 11201:002:0159
KS
V
11201:002:2110
0 Kase tn 8 Kodu alajaam Pargi tn 10 Basseini tn 6a
Suubla: Kopli kraav Piibe mnt 21
Kase tn 1
16
11201:002:1480 0
11201:002:0024 11201:002:0018 11201:002:0300 14101:001:0259
Basseini tn 4
11201:002:0890
Jõe tn 2
14101:001:0978
De 11201:002:0057
De Jõe tn 1
Väljalaskmekood: HA583 Jaama tn 13c
16 0
0
Raudtee tn 5 11201:002:1440
1
2025.a valmiv hüdrant 14101:001:0482 Kase tn 6 Jõe tn 4a
KS
11201:002:0114
16
e1
V
0 11201:002:0220 Pargi tn 9 14101:001:0722
De63
V
0
x:6573100 D 11201:002:0330
De
Jaama tn 13a
11
Aegviidu metskond 138
KS
11201:002:1570 Kase tn 4 Jõe tn 4 11201:001:0083
Raudtee tn 5a 11201:002:0170 Pargi tn 9a 11201:002:1900 Jõe tn 3
De
y:591456 KS
11201:002:0178
Pargi tn 8
14101:001:0497 11201:002:0122
Lavassaare tänav
planeeritav veetorustik (pikaajaline programm) Jaama tn 11a Piibe mnt 23 14001:003:0262
Metsaääre 11201:002:2030
11201:002:0110
V2 V2 V2 V
14101:001:0595 11201:002:0670
V
Raudtee tn 7 Jõe tn 6
11201:002:1450
11201:002:0109
K
De V S
V
Puhke alajaam
planeeritav kanalisatsioonitorustik (pikaajaline programm) D De
Jaama tn 11c Jaama tn 11 11201:002:0022
Pargi tn 7
K2 K2 K2 e1 De
14101:001:0594 14101:001:0899
11 9 11201:002:1470
KS0
Raudtee tn 12 Spordibaasi
0
KS
K
10 16 Jaama tn 9/1
11201:002:1950
Jaama tn 9/2
11201:002:0045
V
Jõe tn 5
11201:002:0124
14001:003:0261
V 0 11201:002:0112
V
planeeritav survekanalisatsioonitorustik
Pargi tn 6
Pargi tn 11 11201:002:0290 Jõe tn 8
Pargi tänav 11201:002:0157 11201:002:0115
D
14101:001:0065
KS2 KS2 KS2 K
V
Jaama tn 9a
K
e1
(pikaajaline programm)
KS 0
Jaama tn 7
14101:001:0592 11201:002:0650
Raudtee tn 10a VS Pargi tn 5
Jõe tn 8a
14101:001:0513
1
11201:002:0056 11201:002:1650
V K Lauasaare
11 VK
14001:003:0088
0
Jõe tn 11
0m
11201:002:1590
16
Jaama tn 7a
0
1 14101:001:0543
olemasolev puurkaev-pumpla uja De Jõe tn 10
60
RP- 1
De
Pargi tn 4 11201:002:2140
KVS
K 63 11201:002:1640
V
KV
De
1
De V K
Jaama tn 5 Jaama tn 2a Jõe tn 11a
De
11201:002:1960 11201:002:0074 11201:001:0104
16 Pargi tn 3
11201:002:1250
0 K RP- Pargi
V
63
V SK
De V
planeeritav puurkaev-pumpla (pikaajaline programm)
Jaama tn 3 Jõe tn 12
De
11201:002:0080 Pargi tn 2 11201:002:0023Jõe tänav Jõe tn 13
V
K
16
11201:002:0009
KV
14101:001:0561 11201:001:0063
Lavassaare tn 2
K
0
11201:002:1150
60
Jaama tn 2
m
10
K V e63
11201:002:0970 Pargi tn 1
ja 11201:002:0800
De1
V
Ku
Jaama tn 3a Jalaka tn 1
14101:001:0544 11201:002:1370 V Jõe tn 14
olemasolev reoveepumpla
D
11201:001:0061 Jõe tn 17
KV
Jaama tn 1 11201:002:1910
11201:002:0360
Lavassaare tn 7
Piibe maantee L2
11201:002:0131 De Jõe tn 17a
11201:001:0117
11201:003:0009
Jaama tn 1c
11201:005:0056
Jalaka tn 3
11201:002:1820 11 V
0
V
Lavassaare tn 5a
planeeritav reoveepumpla (pikaajaline programm) Jaama tn 1a
11201:002:1620 K De
11 Jalaka tn 5
Jõe tn 19
11201:003:0013
Lavassaare tn 9
D
V 11201:002:0160
11201:001:0062 Lavassaare tn 1 11201:003:0006
0 Lavassaare tn 4
De110
e1
Jaama tn 1b 11201:003:0002
K11201:005:0055
S Saarela 11201:002:0620 Lavassaare tn 5
V
11201:003:0020 11201:003:0012
10
Piibe mnt 10 30m
11201:002:1990 K
V
Jalaka tn 7
11201:002:1020
SKA Lavassaare tänav L2
11201:005:0014
De Metsa tn 2
olemasolev reoveepuhastusjaam 11201:002:1120 Lavassaare tn 3
11201:003:0014
16 Jalaka tänav
Lavassaare tn 8a
11201:003:0008
0
KS V
Turu tn 4 Jalaka tn 2 11201:002:0125
Turu tn 8 11201:002:0008 K
11201:002:0079 11201:002:0078
0 V
16
Turu tn 2a Jalaka tn 9a
11201:002:0077
De
11201:002:0710 Lavassaare tn 12
Lauasaare 11201:003:0015
De160
De32
Jalaka tn 4 Jalaka tn 9 11201:003:0004
De63
0 11201:002:2100
K 11201:002:0700 Lavassaare tn 14
11
14101:001:0396
Turu tn 2 V
KV
rekonstrueeritav reoveepuhastusjaam (pikaajaline programm) De
11201:002:1930 Jalaka tn 6
Turu tänav L1 11201:002:1940
Kõrtsi tn 2
14101:001:0885
11201:002:0083
KS Turu tn 1
11201:002:1490 Aegviidu raudteejaam
Lavassaare tn 10
11201:003:0005
Turu tn 6 V
Turu tänav V
K Jalaka tn 8 De 11201:002:0038 Lavassaare tn 8
11201:003:0007
0 11201:002:0126
De 11201:002:0089
K 40
16
11201:002:1500
De V
KS
1 10 Turu tn 3 63 Väike-Jalaka tänav De S Kuja 10m Lavassaare tn 6
De 63
11201:002:1560 Toominga tn 2 11201:003:0011
K 11201:002:0930 V
11201:001:0126
K Jalaka tn 10
0
KS
11201:002:0690
10
11
Metsa tn 1
1 RP- 4
De V
kuja/sanitaarkaitseala Piibe mnt 29 11201:002:1330
De
Turu tn 5 11201:002:0113
32
11201:002:1140 Toominga tn 4
11201:002:0440
0m
De
V K
ja 1
13 Jägala-Käravete tee T4
0 KV
De110
14101:001:0429
KuKõrtsi tn 4 RP- 1 16
Piibe mnt 31
11201:002:1700
De
Metsa tn 3
Toominga tn 1a
14101:001:0870 Toominga tn 6
11201:002:1320
Toominga tänav
11201:002:0127 11201:002:0031
11201:002:0510
Aluskaart: Maa-amet 2025
TTR KV
0 Toominga tn 1
Metsa tn 6
11201:002:0810 Metsa tänav L1
Töö nr.
11
11201:002:1180 Piibe mnt 31a 11201:002:0132
Tel: +372 51 37 699 Tellija
tuletõrjeveehoidla
11201:002:0028
KV De Toominga tn 3 Piibe alajaam
0
K V
[email protected] Anija Vallavalitsus 4-9/1
16
11201:002:0920 11201:002:0019 13 Jägala-Käravete tee
De V 110
11201:002:0169
KV
Toominga tn 7
Reg nr 12599255 Projekt
De
11201:002:0910
De1 VK
K
De
Kõrtsi tn 6
tuletõrje veevõtukoht 14101:001:0891 Piibe mnt 12 Uuemardi
Rõõmu 14-4
10921 Tallinn Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Anija vald
11201:002:0087 11201:003:0010
KS
OÜ Ruum ja Keskkond
16
Metsa tn 3a
10
11201:002:0098
De
0
Toominga tn 9
Projektijuht arendamise kava kaasajastamine
90 V K
11201:002:0081
V
De
Sven Otsmaa aastateks 2025-2037
hüdrant
Kõrtsi tänav
11
14101:001:0884
Kõrtsi tn 8
S
0
14101:001:0886 Soo tn 2
11201:002:1540
K 0 Projekteerija Joonis Staadium
11 Soo tn 1 Piibe mnt 14
VK
V
60 De
11201:002:1360 11201:002:0030
Sven Otsmaa
Aegviidu olemasolev ja perspektiivne olukord (1/2) AK
Soo tn 8 Soo tn 4
11201:002:0082
1
11201:002:0005
Piibe mnt 33a
De
11201:005:0080
olemasolev veepuhastusjaam
Soo tänav
11201:002:0129 VKS
K
0 Kontrollija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
V
11
KS
Soo tn 6
11201:002:0530 V Soo tn 3
11201:002:0990
Metsa tn 10
De
De1
ÜVKA_Anija_2025 13.04.2025
Kõrtsi tn 10 11201:002:2020
Vahur Laas 1:4000
VK
VVK2-02-1
14101:001:0890
KV S
De
0 K
16 90
Koitjärve metskond 25
60
11
De
11201:005:0026
De
0
De
11
D
V
0
De110
e1
Jaama tn 1b 11201:003:0002
K11201:005:0055
S Saarela 11201:002:0620 Lavassaare tn 5
V
11201:003:0020 11201:003:0012
10
Piibe mnt 10 3 0m
11201:002:1990 K
V
Jalaka tn 7
11201:002:1020
SKA Lavassaare tänav L2
11201:005:0014
De Metsa tn 2
11201:002:1120 Lavassaare tn 3
11201:003:0014
16 Jalaka tänav
Lavassaare tn 8a
11201:003:0008
0
KS V
Turu tn 4 Jalaka tn 2 11201:002:0125
Turu tn 8 11201:002:0008 K
11201:002:0079 11201:002:0078
0 V
16
Turu tn 2a Jalaka tn 9a
11201:002:0077
De
11201:002:0710 Lavassaare tn 12
Lauasaare 11201:003:0015
De160
De32
Jalaka tn 4 Jalaka tn 9 11201:003:0004
De63
0 11201:002:2100
K 11201:002:0700 Lavassaare tn 14
11
14101:001:0396
Turu tn 2 V
KV
De
11201:002:1930 Jalaka tn 6
Turu tänav L1 11201:002:1940
Kõrtsi tn 2
14101:001:0885
11201:002:0083
KS Turu tn 1
11201:002:1490 Aegviidu raudteejaam
Lavassaare tn 10
11201:003:0005
Turu tn 6 VTuru tänav V
K Jalaka tn 8 De 11201:002:0038 Lavassaare tn 8
11201:003:0007
0 11201:002:0126
De 11201:002:0089
K 40
16
11201:002:1500
De V
KS 10 63 De S Kuja 10m
e1
Turu tn 3 Väike-Jalaka tänav Lavassaare tn 6
K D
11201:002:1560 Toominga tn 2
11201:002:0930 V
11201:001:0126
K Jalaka tn 10
63 11201:003:0011
0
KS
11201:002:0690
0
11
11
Metsa tn 1
RP- 4
De V
Piibe mnt 29 11201:002:1330
De
Turu tn 5 11201:002:0113
11201:002:1140 Toominga tn 4
2
m e3
11201:002:0440
10
V K
13 Jägala-Käravete tee T4
uja 0 KV D
De110
14101:001:0429
K Kõrtsi tn 4 RP- 1 16
Piibe mnt 31
11201:002:1700
De
Metsa tn 3
Toominga tänav Toominga tn 1a 11201:002:0510
14101:001:0870 Toominga tn 6 11201:002:0031
11201:002:1320 11201:002:0127
KV Metsa tn 6
11201:002:0810 Metsa tänav L1
0 Toominga tn 1
Piibe mnt 31a 11201:002:0132
11
11201:002:1180
11201:002:0028
K V
De
Aegviidu metskond 88
KV 14001:003:0281
Toominga tn 3
11201:002:0920
Piibe alajaam
11201:002:0019 13 Jägala-Käravete tee 6 0 Aegviidu metskond 90
14001:003:0283
11201:002:0169
e1
D V 110
K
V
Toominga tn 7
De
11201:002:0910
De1 VK K
De
Kõrtsi tn 6 Mikko
14101:001:0891 Piibe mnt 12 Uuemardi 14001:003:0074
11201:002:0087 11201:003:0010
KS
160
Metsa tn 3a
10
11201:002:0098
De
Toominga tn 9
90 V K
11201:002:0081
V
De
Kõrtsi tänav
11
14101:001:0884
Kõrtsi tn 8
S
0
14101:001:0886 Soo tn 2
11201:002:1540
K 0
V 11 Soo tn 1 Piibe mnt 14
VK
0 De
11201:002:1360 11201:002:0030
16
Soo tn 8 Soo tn 4 Piibe mnt 33a
11201:002:0082 11201:002:0005
De
Soo tänav 11201:005:0080
11201:002:0129 VKS
K
0
V
KS
V
11
Soo tn 6 Soo tn 3
11201:002:0530 11201:002:0990
Metsa tn 10
De
De
Kõrtsi tn 10 11201:002:2020
VK
14101:001:0890
KVS
De
60 K
160
1 90
Koitjärve metskond 25
11
De
11201:005:0026 Kruusiaugu
De
Soo tn 5
11201:002:1000 14001:003:0037
0
KV
De
Metsa tn 12
V
KS
11201:002:1010
KV S
Metsa tänav L2 Tõnu
K 11201:003:0001
90
11201:002:0133
Piibe mnt 33
Kõrtsi tn 12 Nurga
14101:001:0889 Soo tn 7
11201:002:1610
Kuja 10m
14101:001:0383
11201:005:0011
Metsa tn 14
11201:002:0075
V
KS
RP- 3
Metsa tn 5
11201:002:1240
Kõrtsi tn 14 Metsa tn 16
14101:001:0887 11201:002:1200
De110
KS
V
Metsa tn 7
11201:002:1230
Metsa tn 18a
11201:002:0183
VK
KS
V
Metsa tn 18
Kõrtsi tn 16 11201:002:1350
De160
14101:001:0888
Metsa tn 9
11201:002:1220
Metsa tn 20 Aegviidu metskond 25
De63
KS
V
11201:002:0500 11201:005:0020
Metsa tn 22
K
Kõrtsi tn 18 11201:002:0490
Metsa tn 11
14101:001:0869 Metsa tn 11a
11201:002:1340
14101:001:0476
V
Metsa tn 24
11201:002:1190
KS
V
Ranna tee 20
11201:004:0035
K
Ranna tee 19
11201:004:0054
Reie Aegviidu metskond 22
De
14001:003:0065 14001:003:0590
KS 10
Ranna tee 17 Aegviidu metskond 105
V
Metsa tn 26 Metsa tn 13 11201:004:0052
1
11201:002:1210 14001:003:0334
11201:002:1090
Reie
14001:003:0072
Ranna tee 15
11201:004:0049
KS
V
Ranna tee 18
11201:004:0053
Ranna tee 13
11201:004:0047
Ranna tee 16 Aegviidu metskond 129
11201:004:0051 11201:001:0069
Ranna tee 11
11201:004:0045
KS
V
Ranna tee 14
11201:004:0048
Ranna tee 9
11201:004:0043
Ranna tee 12
11201:004:0046
KSV Ranna tee 7
11201:004:0041
Ranna tee
RP
11201:004:0036
Ranna tee 10
11201:004:0044
Kuja 10m Ääremetsa
De Ranna tee 5 K
11201:005:0019
V 110
11201:004:0038 V
KS Järve tn 10a
VK
Reoveekogumisala:
Ranna tee 3 11201:004:0056
Järve tn 11
11201:005:0046 11201:004:0031
Ranna tee 8 Järve tänav
V 11201:004:0042 Järve tn 10
11201:004:0360
11201:004:0058
0
KS
0
VK KS
16
Ranna tee 1
1
11201:005:0044
Nikerjärve
Järve tn 9a
1
De
14101:001:0322
V
60
De
Järve tn 8 Järve tn 9
11201:004:0180 11201:004:0023
Ranna tee 6
10
Kuja 20m
De1
11201:004:0039
Järve tn 7a
11201:001:0115
De1
KS
68 ie
Järve tn 7
RP V Ranna tee 2
Järve tn 6
11201:004:0420
11201:004:0015
Reie
Aegviidu metskond 102
14001:003:0332
11201:005:0045 Järve tn 5a 11201:003:0003
Järve põik 2
KS
Piibe mnt 18b
14101:001:0341 De Ranna tee 4
11201:001:0112
11201:004:0026
V 11 11201:004:0037 Järve tn 4 Järve tn 3a Järve tn 5
0
7.2 ha
Piibe mnt 16 Piibe mnt 35 11201:004:0017 11201:001:0113 11201:004:0090
Järve põik 4a
V KS
11201:005:0003 11201:004:0390
K
10
Piibe mnt 18 11201:004:0004
11201:004:0230
Tagajärve tn 2a
De1
De1
14101:001:0260 Piibe mnt 39
Piibe mnt 37
V
11201:004:0270 Järve tn 3
11201:004:0260
11201:004:0001
Tagajärve tn 4a
Nikerjärve tee De1 De16 De11
1
14101:001:0261
Tagajärve tn 2 14101:001:0495
10 0 0
0
11201:004:0250 Vanalepiku
Järve põik 4b
KS V 14001:003:0034
De
11201:004:0006
KS
Järve põik 4
Tagajärve tn 4 De50 Järve tn 2 Järve põik 1a 11201:004:0005
11201:005:0024 11201:004:0016
De16
14101:001:0250
160
Tagajärve tn 8a
Tagajärve tn 6
Tagajärve tn 12a
14101:001:0493
14101:001:0494
KSV 0
Järve põik 3a
14101:001:0251
11201:004:0032 Järve põik 6
14101:001:0627
VK Järve põik 3
Piibe mnt 18a
11201:005:0017 Ääremetsa
S Järve põik 1 11201:004:0300
Tagajärve tn 8 11201:005:0018 11201:004:0160
11201:004:0320
D Järve põik 5
e1 11201:004:0310 Järve põik 8
11201:004:0062
Järve põik 8a
Tagajärve tn 10
11201:004:0050 10 Piibe mnt 43b
Järve põik 7
11201:004:0280
14101:001:0628
V 14101:001:0472
K Järve põik 10
11201:004:0040
Tagajärve tn 12 Aegviidu metskond 97
11201:005:0021 Järve Piibe mnt 45a
14101:001:0304 14001:003:0333
14101:001:0337 Jägala-Käravete tee T2
De
De
V
11201:005:0013 Piibe mnt 45
0
11201:004:0010
16 16 K
11
0 Tagajärve tn 14
0
V
De
11201:005:0015
Piibe mnt 47a Piibe mnt 47
Tagajärve tänav 11201:004:0061 11201:004:0059
14101:001:0055 Piibe mnt 51 Piibe mnt 53a
Piibe mnt 49 11201:004:0070
11201:004:0060 14101:001:0240
Tagajärve tn 14a
V
11201:004:0170
K
Piibe mnt 20
11201:004:0008 De Vahejärve
11 13 Jägala-Käravete tee T5
14101:001:0239
Tagajärve tn 16
11201:004:0020
0 14101:001:0479
Järvekalda Uueveski tänav KV Piibe maantee L4 Piibe mnt 53
50
14101:001:0441 11201:004:0063 11201:004:0080
14101:001:0336
KV
Planeeritav reoveekogumisala:
De
De
Tagajärve tn 18
11201:004:0030
50
Aegviidu metskond 156
11201:004:0068
De90
13.6 ha
KS2 KS2
RP KS2
Kuja 10m KS
Urbukse tn 9a
11201:004:0013 2
K2 Urbukse tn 9
K2
11201:004:0120 Urbukse tn 8 KS
11201:004:0220 2
V2
De
K2
Urbukse põik 1
Urbukse tn 5a 11201:004:0150 Urbukse põik 2 KS
11201:004:0440 11201:004:0450 2