Töö nr 24005129 | 07.04.2025
Elva linnas
Kulbilohu 1 kinnisasja
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2025
Jaana Veskimeister | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Veiko Kärbla | keskkonnaspetsialist
Juhan Ruut | keskkonnaspetsialist
Sihtasutus Tartu Kiirabi | planeeringu koostamisest huvitatud isik
Elva Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja
Sisukord
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 5
2.1. Planeeringuala kirjeldus ............................................................................................................ 5
2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus .............................................................................................. 6
2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ............................................................ 7
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu
eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. ........................................................ 8
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................................................... 10
3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ..................................................................................... 10
3.2. Krundi hoonestusala................................................................................................................ 10
3.3. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................... 10
3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................. 10
3.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ................................ 11
3.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .................................................................... 12
3.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ....................................................................................... 12
3.7.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................................................. 13
3.7.1.1. Veevarustus ....................................................................................................................... 13
3.7.1.2. Reoveekanalisatsioon........................................................................................................ 13
3.7.1.3. Sademevesi ....................................................................................................................... 13
3.7.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus ............................................................................................. 14
3.7.3. Soojavarustus ....................................................................................................................... 14
3.7.4. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 15
3.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ..................................................................... 16
3.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ........................................................................... 17
3.10. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................................... 17
3.10.1. Sademevesi, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ......................................................... 18
3.10.2. Jäätmed .............................................................................................................................. 18
3.10.3. Energiatõhusus ................................................................................................................... 19
3.10.4. Radoon ............................................................................................................................... 19
3.10.5. Insolatsioon ........................................................................................................................ 20
3.10.6. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ................................................................................ 20
3.10.7. Ohtliku ettevõtte ohualas paiknemine............................................................................... 22
3.11. Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused......................................................................... 23
3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 23
3.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................... 23
3.12.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped ................................................................................ 24
Joonised (digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 5
Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Elva Vallavalitsuse 21.08.2024 korraldus nr 406
„Elva linnas Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneeringu algatamine“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kiirabibaasi ehitamine ja sellega kaasnevalt
juurdepääsude, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse põhimõtete määramine ning servituutide
seadmise määramise vajaduse märkimine. Kiirabibaasis on võimalus ka ambulatoorseks raviks.
Alusdokumentatsioonina on asjakohases sisus kasutatud:
▪ „Elva valla üldplaneeringut“ (kehtestatud Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121;
▪ Geodeesia24 OÜ poolt 2024. a koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 9971-24).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500;
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad
üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1. Planeeringuala kirjeldus
Planeeringualalaks on kinnisasi Kulbilohu tn 1 (kt 17101:001:0083) pindalaga 7 868 m².
Katastriüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa 100%.
Ligi poolel kinnisasjast (põhjapoolsel alal) kasvab segapuistu (peamised puuliigid kask, mänd, kuusk,
haab), lõunapoolne ala on hakanud võsastuma (kasvama on hakanud puuvõsud, kuid eeldada võib
nende likvideerimist liinihoolduse aluse maa käigus). Lõunapoolsele osale jäävad ka elektri
kõrgepinge õhuliini kaks masti.
Maapind on korrapäratult reljeefne. Maapinna kõrgusarvud jäävad vahemikku ca 44,20 m/abs
(kinnisasja idanurgas liigniiskel alal) kuni ca 48,20 m/abs (kinnisasja idapiiri keskosas, kus on väike
küngas).
Kinnisasjal paiknevad Elering AS 110kV õhuliinid L147 Elva-Rõngu (visang Elva AJ – mast M2) ja L148
Tartu-Elva (visang Elva AJ – mast M74), mille kaitsevöönd on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.
Lisaks läbib kinnisasja elektri keskpinge maakaabelliin, mille kaitsevöönd on 1 m liini telgjoonest
mõlemale poole ja elektri madalpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on 2 m liini telgjoonest mõlemale
poole.
Kulbilohu tn 1 kinnisasjal isiklikke kasutusõiguseid seatud ei ole. Elering AS mastid ja 110kV õhuliinid
L147 Elva-Rõngu ja L148 Tartu-Elva on teada oleva info põhjal algselt ehitatud nõukogude perioodil
(Elering AS info põhjal 1968 aastal rekonstrueeriti 110kV liinideks, eelnev täpne ehitusaasta pole
teada). Viimane L147 Elva-Rõngu masti nr 1 ja L148 Tartu-Elva masti nr 75 rekonstrueerimine
toimus 2023 aastal. Elektrilevi OÜ-le kuuluv taristu on Elektrilevi OÜ andmebaaside järgi ehitatud:
madalpinge õhuliin 1985 aastal (rekonstrueeritud 2008 aastal) ja 15 kV maakaabelliin AOSB-20.3x95
(paralleelsed Tartu maanteega) 1960 aastal.
6 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
Kulbilohu tn 1 katastiüksuse esmakinnitamine on toimunud 15.02.2018. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt
on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud
enne maa esmakinnistamist.
Olemasolevalt juurdepääs kinnisasjale puudub, kuigi ala piirneb kolmest küljest
munitsipaalomandisse jäävate tänavamaadega (läänest Tartu maanteega, põhjast Kulbilohu
tänavaga ja idast Kulbilohu põik tänavaga).
Planeeringualal ei esine loodusvarasid ega kultuurimälestisi; alal ei asu ühtegi kaitstavat
loodusobjekti, vääriselupaika, kaitseala ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala.
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Elva linna põhjaosas Tartu maantee ääres Kulbilohu asumis. Tartu maantee on
linna endine peasissesõit, mis tänaseks on omandanud pigem kohaliku tähtsuse Peedu ja Kulbilohu
asumi ühendamiseks linnakeskusega. Tartu maantee on linna piires kõrvalmaantee nr 22152
Vapramäe-Elva-Kalme trassi osa. Lähedusse jääb ka põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga.
Planeeringuala ümbruse teedevõrk on tihe ja tagab seega head ühendused erinevate suundadega
(vt skeem 1), mis on operatiivteenuse pakkumiseks oluline.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ja Ruumiameti teeregistri kaardirakendusest. Planeeringuala asukoht on tähistatud
punase ringiga. Kollakad jooned markeerivad riigiteid (kõrvalmaanteid), lillad jooned on riigiteede
(kõrvalmaanteede) trassikoridorid Elva linna piires; punane joon on riigitee (põhimaantee).
Planeeringuala mõjuala hoonestus on linna äärealale omaselt keskusest oluliselt hõredam.
Planeeringualast teisele poole Kulbilohu põik tänavat jääb üksik elamukompleks (Kulbilohu põik 2),
lõunasuunas asub tehnorajatiste kompleks (ELVA 110/15 OT2:(Elva) alajaam, Tartu mnt 29g),
planeeringualast teisel pool Kulbilohu tänavat asub toomiskompleks (Tartu mnt 31a). Lähimad
üksikelamute piirkonnad jäävad planeeringualast lääne ja edela ning põhja poole (enam kui 100 m
kaugusele); kagu- ja lõunasuunda jäävad valdavalt tootmismaad (paljud neist hoonestamata).
Planeeringuala läheduses ei esine maavarasid ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Lähedusse
jäävad (ca kuni 500 m kaugusele linnulennult) kaks kaitseala ja üks kultuuriväärtusega objekt.
Lähim kaitseala – Elva maastikukaitseala - jääb planeeringualast ca 100 m kaugusele idasuunda.
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 7
Kultuuriväärtustest on planeeringualale lähim ca 300 m kaugusele loodesuunda jääv
arheoloogiamälestis Kalmistu (reg nr 12789, tegemist on ühega varaseimatest maahaudadega
kalmistutest).
Planeeringuala jääb Alexela AS-i Elva automaattankla (C-kategooria) kui ohtliku ettevõtte 435 m
ohualasse (vt täiendavalt ptk 3.10.7 ja joonis nr 1)
Planeeringuala koos mõjualaga on nähtav skeemil 2 ja vaadeldav ka joonisel nr 1.
Skeem 2. Vaade planeeringuala mõjualale. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga.
Maa-ja Ruumiameti fotoladu. Pildistuse aeg: 2024-04-28.
2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal on planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline
planeerimisdokument „Elva valla üldplaneering“ (2024).
Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 on kehtestatud „Tartumaa
maakonnaplaneering 2030+“, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute
koostamisel ja Elva vallas on uus üldplaneering kehtestatud, lähtutakse strateegiliste
planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel ainult valla üldplaneeringust.
Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ühiskondlike ehitiste maa-alale (vt skeem 3), mille all
mõistetakse üldplaneeringus valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja
spordiasutuse maa-ala. Kiirabibaasi rajamine (tervishoiuasutuse maa) on üldplaneeringus määratud
maakasutuse juhtotstarbega kooskõlas.
Skeem 3. Väljavõte „Elva valla üldplaneeringu“ Elva linna põhijoonisest. Planeeringuala on tähistatud musta
kontuuriga.
8 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
Üldplaneeringuga on määratud juhtotstarbe seos hoonete kasutamise otstarvetega ning üldised
ehitus- ja kasutustingimused.
Ühiskondliku hoone maa-alal tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
▪ Mürakategooria - II;
▪ Haljastuse minimaalne protsent – 15%;
▪ Kõrghaljastuse minimaalne protsent (täiskasvanud puu võraalune pind) – 10%;
▪ Suurim lubatud ehitisealune pind – 40%;
▪ Suurim lubatud hoone kõrgus – määratakse kaalutlusotsusena vastavalt asukohas
väljakujunenud keskkonnale, sh hoonestuslaadile;
▪ Piirete rajamine – üldjuhul mitte (lubatud vaid juhul, kui see on ohutuse tagamiseks vältimatu);
▪ Hoone värvilahendused – asjakohasel juhul annab vallaarhitekt üldised soovitused lähtudes
hoone ajastu ja stiiliga sobivast värvilahendusest.
Üldplaneeringus toodud üldistest ehitus- ja kasutustingimustest on antud töös asjakohane
arvestada järgmiseid:
▪ hoonete paiknemisele tingimuste seadmisel lähtutakse olemasolevate hoonete paiknemisest
hoonestatava maaüksuse kontaktvööndis;
▪ parkimine lahendatakse maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna
liikuvuse omapärale;
▪ hoonete välismõjuga tehnilised seadmed, näiteks õhksoojuspumbad, konditsioneerid,
ventilatsiooniseadmed, peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks hoone
tänavapoolsel küljel vaadeldavad, ei tekitaks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt
kasutatavale osale mõjutusi (õhu puhumine, korstnast või ventilatsioonitorust heitgaaside
väljutamine, vedelike väljutamine, jää teke jne) ning need peavad olema varjestatud;
▪ hoonete visuaalse mõjuga tehnilised seadmed, näiteks satelliitantennid, päikesepaneelid (sh
maapinnale paigaldatavad) jms tehnilised seadmed, peavad asuma põhihoonest tagapool,
hoonestatud maaüksuse sügavuses;
▪ sademeveekäitlus lahendatakse maaüksuse siseselt või juhitakse eesvoolu. Eesvoolu või selleni
viiva veejuhtme aluse maa kasutamiseks peab olema maaüksuse igakordsel omanikul õiguslik
alus (piiratud asjaõigus). Sademevee ärajuhtimisega seonduvalt tagatakse sobiv kõvakattega ala
ja haljasala tasakaal maaüksusel;
▪ tänavapoolsel küljel on lubatud suurim piirde kõrgus 1,5 meetrit, piire peab olema avaustega või
läbipaistev ning sobituma kokku naabruses olevate piiretega, sh ka kõrguslikult;
▪ tiheasustusaladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad)
tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus või piisav läbipaistvus;
▪ Elva valla kirde ja keskosas on kõrge radoonisisaldus (>50 kBq/m³). Potentsiaalse
radooniohtlikkuse tõttu on hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vajalik hoonete radoonikaitse
meetmete rakendamine, et vähendada radoonisisaldus majade siseõhus miinimumini.
Planeeritud maakasutus on kooskõlas üldplaneeringus määratud juhtotstarbega ja
planeeringulahendus arvestab üldplaneeringu tingimustega.
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise
arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused.
Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse
esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse1. Kiirabi on
1
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 16 lg 1
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 9
ööpäevaringselt valmis osutama meditsiiniabi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või
kiirelt. Kiirabi osutavad kolmeliikmelised kiirabibrigaadid, mis jagunevad reanimobiili-, arsti- ja
õebrigaadiks2. Terviseamet kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning
kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa3. Dokumendi „Kiirabibrigaadi pidaja,
brigaadide paiknemine, brigaadide arv ja liik ning teeninduspiirkond“ alusel on SA Tartu Kiirabil ette
nähtud brigaadi asukoht Elva linnas4.
Sihtasutus Tartu Kiirabi rendib Elva linnas kiirabibaasi jaoks ruume Elva haiglalt (Supelranna tn 19 //
21 // 23). Haigla territooriumil selleks lisaruum puudub, mistõttu pöördus5 Sihtasutus Tartu Kiirabi
Maa-ameti6 poole sooviga alustada läbirääkimisi riigi omandis oleva Tartu maakonnas Elva vallas
Elva linnas asuva Kulbilohu tn 1 kinnisasja (katastritunnus 17101:001:0083, pindala 7868 m2,
sihtotstarbeta maa) võõrandamiseks. Riigivaraseaduse (RVS) § 33 lõike 1 punkti 3 alusel võib
riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik mittetulundusühingule või
sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või
noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul
avalikul eesmärgil. Keskkonnaministeerium vastas 13.04.2022 kirjas nr 13-2/22/1506-2, et taotlus
Kulbilohu tn 1 kinnisasja võõrandamiseks sihtasutusele tema põhikirjast tulenevate ülesannete
täitmiseks on põhjendatud. Võõrandamise menetlusega jätkamise eelduseks on detailplaneeringu,
mille eesmärgiks on kiirabibaasi ehitamine, kehtestamine.
Planeeringuala on strateegiliselt hea asukohaga kiirabi väljakutsetele väljasõiduks, kuna asub linna
endise peasissesõidu - Tartu maantee – ääres. Planeeringuala ümbruse teedevõrk on tihe, sh jääb
lähedusse põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga, misläbi on tagatud head ühendused erinevate
suundadega. Head ja kiired ühendused linna ja maakonna erinevate piirkondadega on operatiivse
teenuse pakkumiseks olulised.
Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud allpool toodud põhjendustest ja kaalutlustest:
▪ Arvestatud on kinnisasjale jäävaid ja seda läbivaid tehnovõrke nende kaitsevööndite ulatuses, st
kiirabibaasile vajalik hoonestusala on kavandatud väljaspoole nimetatud kaitsevööndeid.
▪ Kuna mõjualas asuvad hooned ei moodusta ühtset ehitusjoont ning nende paiknemine on hõre
ja vabakujuline, on kiirabibaasi hoonestuse paigutamisel lähtutud eelkõige kiirabi tööks
vajalikust lahendusest, st kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud. Arvestatud on kagusuunda
jääva Kulbilohu põik 2 elamuga ja Tartu maanteega kui peatänavaga, mistõttu on kiirabibaasi
hoonestus ette nähtud Tartu maantee poolsele küljele.
▪ Juurdepääsude kavandamisel on samuti lähtutud Kulbilohu põik 2 elamust ja Tartu maanteest.
Juurdepääs alale on kavandatud Kulbilohu tänavalt, et vältida liikluse suunamist Kulbilohu põik
kui vaiksele kodutänavale ja Tartu maanteele kui tihedama liiklusega tänavale.
▪ Kiirabibaasi hoone arhitektuurse lahenduse nõuded on määratud arvestades nii hoone
funktsiooni kui ka piirkonda sobivust.
2
Tervise- ja tööministri 18.12.2018 määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ § 3 lg 1
3
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 171 lg 1 p 2
4
https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/Kiirabi/brigaadipidaja_brigaad_tegevuskoht.pdf
5
21.03.2022 kirjaga nr 1-4.2/32
6
2022 Maa-amet, planeeringu koostamise ajal Maa- ja Ruumiamet
10 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritud krunt on moodustatud olemasoleva katastriüksuse alusel ja detailplaneeringu
lahendusega Kulbilohu tn 1 kinnisasja piire ei muudeta. Säilib katastrisse kantud pindala 7 868 m².
3.2. Krundi hoonestusala
Krundi hoonestusala on määratud piirnevate Kulbilohu ja Kulbilohu põik tänavate poolt 4 m
kaugusele krundi piirist, Tartu maantee ja krundi lõunapoosel küljel on arvestatud elektri õhuliinide
ja maakaabelliini kaitsevöönditega (hoonestusala on määratud väljaspoole kaitsevööndeid).
Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
vabamalt valida hoonete ja ka rajatiste asetust ning kuju.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.3. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse ette kiirabibaasi ehitus (üks peahoone ja kuni kaks abihoonet).
Ehitusõiguses toodud hoonestusele lisaks ei ole lubatud ehitusloakohustuseta väikehoonete (kõrgus
kuni 5 m ja ehitisealune pind kuni 20 m²) ehitamine. Lubatud on rajatiste (nt jäätmemaja, hoonest
eraldi asetsevate jalgrataste varjualused jmt, arvu ei määrata) püstitamine. Rajatiste kavandamisel
peavad need moodustama arhitektuurse ja ruumilise terviku (võimalikud asukohad mõelda läbi
hoone projekti käigus).
Ehitusõigusega lubatud hoonestus ja võimalikud rajatised tuleb projekteerida hoonestusala piirides.
3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Kiirabibaasi juurdepääs nii jalakäijatele kui autotranspordiga, sh kiirabi väljasõidud, on planeeritud
Kulbilohu tänavalt.
Parkimine tuleb projekteerida krundi siseselt. Parkimiskohtade arv töötajatele on ca 8 ja
kiirabiautodele ca 15 (kokku nii garaažis kui varjualuste all). Täpne arv määratakse projektis vastavalt
teenuse pakkumise vajadusele.
Parkimis- ja manööverdusala mõõtude projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843:2016
„Linnatänavad“. Soovitatav on töötajatele näha ette ka jalgrataste parkimiskohad.
Elektriautode laadimistaristu kavandamine tuleb ette näha vastavalt ehitusseadustikule ja vastavalt
vajadusele.
Parkimisala kavandamisel arvestada, et kui sõidukite parkimine on hoonestuse välisseinale lähemal
kui 4 m, tuleb vajadusel rakendada meetmeid, mis on ette nähtud asjakohases õigusaktis või
normis7.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada soovitatavalt eristatavad, nt
erinevad sillutiskivid ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada soovitatavalt murukivi
või sillutiskiviga vm sademevee käitlemist võimaldava lahendusega. Kogu alal katendi valikul näha
ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul
7 Planeeringu koostamise ajal EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS Osa 7: Ehitisele esitatavad Tuleohutusnõuded, mille kohaselt tuleb sõidukite
parkimisel välisseinale lähemal kui 4 m välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle, seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25%
ja seda 4 m ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas.
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 11
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Võimalikud asfaltkattega teed või teeosad peavad
olema minimaalses vajalikus ulatuses (kuumasaarte tekkimise oht, sademevee hulga suurenemine).
Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada ka keskkonnasäästliku lume ja sademevee käitlemise
vajadusega nähes ette liiva- ja õlipüüduritega varustatud alad.
Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneteni ja vajadusel ümber hoonete peab olema tagatud
operatiivsõidukite ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille katendi
konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu.
Juhtimaks autojuhtide tähelepanu võimalikule kiirabiauto väljasõidule, tuleb tähistada kiirabibaasist
väljasõidu asukoht mõlemal suunal vastava liiklusteabega ja vajadusel markeerida piisav maa-ala
Kulbilohu tänava sõiduteel teekattemärgisega.
Juurdepääsude ja parkimise lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud
lahendust on projekteerimise käigus lubatud täpsustada.
3.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Kiirabibaasi hoone arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline, esinduslik ning sobima
piirkonna hoonestuslaadi ja materjalikasutusega. Võimalike rajatiste arhitektuur peab olema
kooskõlas hoonete arhitektuuriga.
Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva
vibratsiooni tasemel, mis ei kahjusta juba rajatud hooneid mõjualas.
Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed, näiteks õhksoojuspumbad, konditsioneerid,
ventilatsiooniseadmed, peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks hoone tänavapoolsel
küljel vaadeldavad, ei tekitaks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt kasutatavale osale
mõjutusi (õhu puhumine, korstnast või ventilatsioonitorust heitgaaside väljutamine, vedelike
väljutamine, jää teke jne) ning need peavad olema varjestatud.
Hoonete visuaalse mõjuga tehnilised seadmed, näiteks satelliitantennid, päikesepaneelid jms
tehnilised seadmed peavad asuma põhihoonest tagapool krundi sügavuses.
Hoonete ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid.
Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning
taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Seetõttu on
projekteerimisel lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid
sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,
fassaad).
Põhilised arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
▪ Korruselisus: kuni kaks maapealset ja kuni üks maa-alune korrus;
▪ Katusetüüp: põhimahul viil-, kelp-, ühepoolse kaldega katus;
▪ Katusekalded: põhimahul 0-30 kraadi;
▪ Katuseharja suund: orienteerida piirnevate tänavate suhtes kas risti või paralleelselt;
▪ Katusekattematerjalid: katusetüübile sobiv;
▪ Välisviimistlusmaterjalid: ajas kestvad kvaliteetmaterjalid, näiteks klaas, puit, tellis, kivi, plekk,
betoon, krohv (ka kombineeritult); eelistada tuleb kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ning kergesti
hooldatavaid ehitusmaterjale;
▪ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, aga hoonestus kavandada piirneva tänava Tartu maantee
poolsele alale ja orienteerida Tartu maantee või Kulbilohu tänava äärde; peahoone fassaad peab
olema suunatud kas Tartu maantee või Kulbilohu tänava poole;
12 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
▪ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades vajadusega pääseda hoonesse
otse tänava tasapinnalt (ratastoolis liikujad, lapsevankriga jmt). Eeldatavad kõrgused on
kiirabihoone 0,00 = abs +47,00 ja abihoone 0,00 = abs +46,80.
3.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringuala hoonestataval alal kasvab puistu ja maapind on samas asukohas korrapäratult
reljeefne (maapinna kõrguste vahe ca 4 m). Kuna hoonestamiseks tuleb maapind tasandada, ei ole
puistu säilimine võimalik.
Arvestades kliimamuutustega - temperatuuri tõus, kuumalainete esinemise ja intensiivsuse
suurenemine ning muutused sademete režiimis (talveperioodil suurem tõenäosus tugevatele
sadudele (pigem vihma kui lumena), valing- ja paduvihmade esinemise sageduse tõus) - tuleb
hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada (sh istutada
uushaljastusena puud), et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee osaliseks
hajutamiseks. Kuna krundi pindalast moodustab ligi pool elektri õhuliinialust maad (liinid ja nende
kaitsevööndid), mille all on kõrgema kui 3 m kasvukõrgusega puud keelatud, näeb
planeeringulahendus kõrghaljastuse minimaalseks osakaaluks üldplaneeringus nõutud 10% asemel
ette 5% krundi pindalast. Haljastuse minimaalne osakaal peab seetõttu olema 40% krundi pindalast
(üldplaneeringus nõutud 15% asemel).
Kiirabibaasi hoone ümbrus kujundada kvaliteetseks väliruumiks koos haljastuse (roheala(de)ga) ja
vajalike elementidega (nt välisvalgustus, istepingid, prügikastid jmt).
Haljasaladel on soovitatav näha ette mitmerindeline taimkate (püsikud, põõsad, puud), kavandades
sh tormikindlaid okas- ja lehtpuuliike.
Turvalisuse kaalutlustel on krundi piirile piirdeaia rajamine lubatud, sh vajadusel tõkkepuude
kasutamine, kuid arhitektuurse asendiplaani koostamisel eelistada lahendusi, kus piirdeaia kasutus
on minimaalne (nt moodustab suletud turvalise õueala hoonete paigutus, vajadusel hoonete vahel
piirdeaed). Piirdeaia kõrgus tänavapoolsel küljel on lubatud kuni 1,5 m, piire peab olema avaustega
või läbipaistev.
Ristmikul tuleb piirdeaia rajamise vajadusel ja haljastuse kavandamisel tagada nähtavuskolmnurgas
(EVS Linnatänavad) ohutu nähtavus (valida vastav kõrgus või piisav läbipaistvus).
Parkimisala ümbruse haljastamisel tuleb arvestada, et istutusalad ei kattuks lumeladustusaladega.
Lumeladustusalade konkreetne asukoht oleneb täpsustatud parklalahendusest ja selgub
projekteerimise käigus.
Planeeringuala hoonestataval alal on vajalik maapinda oluliselt muuta. Maapinna kõrgus
määratakse projekteerimisel koos teede, platside ja tehnovõrkude lahendusega.
Vertikaalplaneerimisel tuleb tagada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele (vajadusel näha
ette kraavid/nõvad).
3.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3 võrguettevõtete ja vallavalitsuse poolt
väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel on
lubatud planeeritud liitumis-/ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja
kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.
Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonetesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 13
3.7.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on antud vastavalt AS-i Emajõe Veevärk tehnilistele
tingimustele nr TT-25-00146 (väljastatud 13.01.2025, tingimused kehtivad kaks aastat alates
tingimuste väljastamisest). Sademevee lahendus on antud vastavalt Elva Vallavalitsuse 11.12.2024
e-kirjaga saadetud tingimustele.
Kõigile planeeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse
seadmine AS-i Emajõe Veevärk kasuks.
Teede ja haljasalade planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritavad ning olemasolevad vee- ja
kanalisatsioonirajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, valgustuspostide või muude
elementide alla, mis võib rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.
Planeeritud ning olemasolevatele vee- ja kanalisatsioonirajatistele tuleb tagada puudest,
valgustuspostidest, äärekividest ja muudest tänavakonstruktsioonidest nõuetekohased (standardile
vastavad) kujad.
Tartu maantee ja Kulbilohu tänava ristmikul asuvale ühiskanalisatsiooni reoveepumplale peab
olema tagatud juurdepääs paakautoga 28T (teljekoormus 11,5T).
Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku
omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskirjadest ning
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.
Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs
hooldustehnikaga 28T (teljekoormus 11,5T).
Kinnisasja siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimisel tuleb lähtuda AS-i Emajõe
Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad järgmiselt aadressilt
https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf.
3.7.1.1. Veevarustus
Ühisvee torustik on välja ehitatud Tartu maantee, Kulbilohu tänava ja Kulbilohu põik maa-alal.
Kulbilohu tn 1 kinnisasjale planeeritud hoone(te) veega varustamine on võimalik olemasolevast
Tartu maantee või Kulbilohu tänava torustikust (ühenduskoht torustiku lõigu sobivas asukohas) uue
veetoru rajamisega.
Kulbilohu tn 1 kinnisasja veevarustuse liitumispunkt on toru ja kinnisasja piiri ristumiskoht.
Maakraan projekteerida kinnisasja piirist kuni üks meeter väljaspoole kinnisasja piiri.
3.7.1.2. Reoveekanalisatsioon
Ühiskanalisatsiooni torustik on välja ehitatud Tartu maantee, Kulbilohu tänava ja Kulbilohu põik
maa-alal. Kulbilohu tn 1 kinnisasjale planeeritud hoone(te) reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud
uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest hoonetest kuni AS-i Emajõe Veevärk
isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (ühenduskoht Tartu maantee ja Kulbilohu tänava ristis).
Kulbilohu tn 1 kinnisasja reoveekanalisatsiooni liitumispunkt asub toru ja kinnisasja piiri
ristumiskohas.
3.7.1.3. Sademevesi
Kulbilohu tn 1 kinnisasja põhjaosas asub sademeveekraav, mis on truubi abil ühendatud
planeeringualast teisele poole Tartu maanteed jääva kraaviga. Planeeringulahendusega on
kavandatud sademeveekraav alates olemasolevast kraavist (Tartu maantee truubist) kuni Kulbilohu
põik 2a (17101:001:0084) ja Kulbilohu tänava ristumise juures oleva olemasoleva truubini.
14 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
Planeeringuala siseselt on platsidelt ja hoonetelt tulev sademevesi ette nähtud kokku koguda
(teedelt, platsidelt restkaevudega) ning suunata planeeritud teeäärsesse sademeveekraavi.
Kulbilohu tn 1 kinnisasjale (planeeringuala kaguosasse) jääb ka osa Kulbilohu põik kraavitusest, mis
tuleb säilitada või vajadusel rekonstrueerida ja vertikaalplaneerimise käigus tagada vajalikud kalded.
Sademevett on võimalik juhtida ka nimetatud kraavi, misjuhul tuleb kraav korrastada.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kraavi juhitav
sademevesi peab vastama kehtivatele õigusaktidele ja standarditele. Projektis tuleb vajadusel ette
näha eesvoolu (kraavi) juhitava vee puhastamine läbi eelpuhastite (nt liiva-ja õlipüünis vmt).
3.7.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 486970
(väljastatud 20.12.2024, kehtivad kuni 20.12.2026).
Kiirabibaasi elektrivarustuse toiteliin on ette nähtud Aiandi 15/0,4 kV alajaamast 0,4 kV
maakaabelliiniga. Kiirabibaasi elektrivarustuseks on Kulbilohu tänava teepoolsele krundi piirile
planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Joonisel nr 3 näidatud liitumiskilbi asukohta võib projekteerimisel
muuta, kuid arvestama peab, et see oleks alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist objektideni (hoone, rajatis vm, mida soovitakse elektriga varustada) tuleb
ette näha maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh ka alajaamast
planeeringualani kulgevale kaablitrassile.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi
OÜ-le kirjalik taotlus.
Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama
sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi. Öisel ajal valgustuse kasutamisel (nt hoone
fassaadil, parklas kasutatav valgustus) reguleerida see minimaalsele võimsusele. Kuna teisel pool
Kulbilohu põik tänavat asub üksikelamu, vältida valgusreostust. Projekteerimisel lähtuda
energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust.
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei jää Elva Linnavolikogu 17.12.2012 määruse nr 43 “Kaugküttepiirkonna
määramine” kohaselt kaugküttepiirkonda. Planeeringuala hoone(te) kütmine tuleb seetõttu
lahendada lokaalselt.
Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel-
või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal
võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette
erinevad kombinatsioonid.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et hoonetele paigaldatavad
soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra) ja need ei tohi paikneda maaüksuse
tänavapoolses hoone osas. Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale, fassaadi
lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 15
soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas
hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva
varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
3.7.4. Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tehnilised
tingimused (edastatud e-kirjaga 16.12.2024), Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39382907
(väljastatud 06.01.2025, kehtivad kuni 05.01.2026) ja Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk
tehnilised tingimused TLVT25003 (väljastatud 13.02.2025, kehtivad kuni 13.02.2026).
RIA tingimuste kohaselt on telekommunikatsioonivarustuse lahendamiseks kaks sidekaevu.
1) Tartu mnt ja Kulbilohu tänava ristmikul Eesti Andmesidevõrk MTÜ sidekaev 009K4-1
(ES009K04-1). Kaevuga liitumine projekteerida 4x14/10 + Cu multitoru ja 24 kiulise kaabliga.
2) Tartu mnt poolsel küljel Telia sidekaev 206, kuhu projekteerida 1 x 100mm PVC
sidekanalisatsioon.
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehniliste tingimuste kohaselt on liitumispunktiks
planeeritav ASV sidekaev ES009K04-2. Paigaldada ASV trassile pealt paigaldatav sidekaev
(Vesimentor). Ligikaudne asukoht X/Y: 642074.8030, 6457837.2850. Sidekaevu tähis ES009K04-2
(vt joonis nr 1).
Sidekaevust ES009K04-2 rajada multitoru Kulbilohu tn 1 kinnisasja võrgusõlmeni. Kulbilohu tn 1
kinnisasja võrgusõlmest puhuda vähemalt 96f kaabel nr 3 torus (roheline) läbi planeeritava
sidekaevu ES009K04-2, sidekaevu ES009K04-1. Lõigu tähis ES009L01-3. Sidekaevus ES009K04-1 jätta
kaablivaru 15 m ja sidekaevus ES009K04-2 30 m. Sidekaevus ES009K04-2 paigaldada uuele kaablile
eraldiseisev harumuhv (STC HTM-LT4-96), kaablid tuua muhvi sisse ning valmistada ette
nõuetekohaselt. Keevitused teostab ASV lepinguline hoolduspartner vastavalt kiuskeemile, mis
väljastatakse sideoperaatori klienditellimuse KLT alusel. Muhvi tähis on ES009M03-2. Enne kaabli
ühendamist jätkumuhvi ES009M03-2, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV-lt) klienditellimus KLT. Sidekaevus ning
mikrotorudes olevad kaablid ja planeeritav jätkumuhv jäävad ASV omandisse. Piiritluspunktiks on
sidekaevu ES009K04-2 kaevusein.
ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga
digitaalselt
[email protected].
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik
ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:
▪ Projekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) töötavate ühenduste toimimise.
▪ Projektis näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus
ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.
▪ Liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku
kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad ehitustööde
Tellija kulul.
▪ ASV sidetrassi ehitamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja ASV
poolt väljastatud tööloa alusel.
▪ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist.
▪ Tööd teostada ASV volitatud esindaja, Kaneti OÜ järelevalve töötaja juuresolekul.
▪ Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt
[email protected].
16 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
▪ Tööde teostamine ASV sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Kaneti
OÜ järelvalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud
kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ASV liinirajatise kaitsevööndis
tegutsemiseks saata e-kiri
[email protected] vastavalt tööde teostaja, tellija,
omanikujärelevalve, tööde iseloomu, asukoha, teostamise aja ja vastutava isiku
kontaktandmetega.
Telia Eesti AS-i kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele projekteerida ja ehitada
sidekanalisatsiooni (100 mm UPOTEL PVC torust/ multitorust) põhitrass alates sidekaevust 206. Telia
sidevõrgu lõpp-punkt on sidekaev 209 (vt joonis nr 1).
Igale hoonele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid (50 mm/100 mm UPOTEL
PVC/mikrotoru tuvastustraadiga) projekteeritavast põhitrassist koos vajalikumahulise optilise kaabli
ja jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2 tüüpi sidekaeve. Optiline kaabel
(magistraal, vähemalt 24-kiuline) paigaldada olemasoleva ja paigaldatava sidetorustiku kaudu alates
sidekaevust 209, kaabel ühendada jätku (paigaldada uus olemasolevale 24f kaabli varule).
Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15 m. Hoonetes otsastada optiline kaabel
nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada Teliaga enne
paigaldustööde teostamist. Eelnevalt vajalik keevitada ühes jätkus.
Hoone sisevõrk ehitada CAT6 kaabliga.
Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile:
▪ Majandus- ja taristuministri 14.042016 määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";
▪ Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuseseadustamine. v4.";
▪ Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".
3.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate tuleohutusnõuetega.
Vastavalt tuleohutusnõuetele8 peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale,
postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.
Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse
üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi,
mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeringuala piirneb kolmest küljest avalikus kasutuses olevaga teega ja lõuna poolt elektri
õhuliinidega, lähim olemasolev hoone jääb ligikaudu 35 m kaugusele planeeritud hoonestusalast.
Planeeringualale kavandatud hoonestus liigitub tuleohutuse järgi V kasutusviisi (kiirabijaam) alla9.
Planeeritud kiirabibaasi tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt
kehtivale seadusandlusele.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema
nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1010 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema
ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast
8
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
9
Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
10
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 17
sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni
200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid.
Lähimad olemasolevad nõutud kaugusele jäävad hüdrandid asuvad Tartu maantee ääres (vt joonis
nr 1 ja joonis nr 3). Ühisveevärgi torustikust on võimalik saada tuletõrjevett 10 l/s kolme tunni
jooksul. Juhul, kui projekteerimisel selgub suurem veevajadus, tuleb see kavandada mahutiga või
muul nõuetekohasel viisil.
Päästeautode juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega tänavatelt Tartu maantee, Kulbilohu ja
Kulbilohu põik.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate normide ja
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel.
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda
kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 11.
3.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse riskide
vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse
strateegiatega:
▪ Sotsiaalse kontrolli tagamine läbi hoone ja väliruumi esinduslikkuse, st hoone on igast küljest
vaadeldav/jälgitav, hoone ümbrus on kvaliteetne väliruum;
▪ Kavandatud on hea nähtavus (territooriumi valgustatus).
Arhitektuuriline, asendiplaaniline ja kujunduslahendus peab võimaldama sotsiaalse kontrolli
tagamist.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
▪ Vajadusel paigaldada videovalve;
▪ Kasutada esindusliku arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
▪ Vältida pimedaid nurki ja n-ö kangialuseid;
▪ Eristada selgelt avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist mitte
ette nähtud piirkondadesse (nt majandusalale);
▪ Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
▪ Hoida ala korras;
▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine.
Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse
detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega
sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt
ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle
mõjualaga.
11
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
18 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi12. Samad piirväärtused
on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.
Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese
tervisele ei kaasne.
3.10.1. Sademevesi, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu
riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine13.
Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel
tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevesi on valdavalt ette nähtud koguda kokku ja suunata planeeritud sademeveekraavi,
vältides sademevee reostumist14. Osaliselt on võimalik sademevesi immutada ka haljasaladel, sh
väljaspoole kiirabibaasi ala (elektri õhuliinide alusel maal). Sademevesi tuleb vajadusel enne kraavi
juhtimist suunata läbi eelpuhasti (nt liiva- ja õlipüünis).
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt kaitstud
põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on väga madal. Reovesi on kavas suunata
ühiskanalisatsiooni. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhja-
ega pinnavee seisundit ei ohusta.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega
pinnavee seisundit.
3.10.2. Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Elva valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Tagatud peab olema liigiti kogumise võimalused vastavalt kehtivatele
õigusaktidele15. Ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt „Elva valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis näha ette suletavad kogumiskonteinerid
(soovi/vajadusel korral eraldi jäätmemajas) või kasutada süvamahuteid.
Jäätmeseaduses defineeritakse jäätmete mõiste ning ka omadused, mille põhjal liigitatakse jäätmed
ohtlikeks jäätmeteks, sh defineeritakse ka omadused, mille alusel klassifitseeritakse ohtlikud
jäätmed. Lisaks on välja toodud jäätmehoolduse korralduse põhinõuded (k.a ohtlike jäätmete
hooldus) ning jäätmevaldajate ning eri osapoolte kohustused. „Elva valla jäätmehoolduseeskiri“
sätestab tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra. Jäätmeid on lubatud üle
anda vaid selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Tervishoiu- ja veterinaarasutustes
tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist reguleerib jäätmeseaduse 5. peatükk (§ 38-40).
Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel
liigitatakse jäätmeid ohtlikeks ja tavajäätmeteks ning igale jäätmeliigile on antud vastav kood
lähtuvalt nende tekkevaldkonnast. Jäätmed, sh teatud meditsiinijäätmed, mis on ohtlikud
(määruses on need tähistatud „*“) tuleb koguda, pakendada ja pakendid märgistada lähtuvalt
12
Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine
13
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
14
Veeseadus
15
Planeeringu koostamise ajal Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 19
keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise
kord“ kohaselt.
Kui ettevõte lisaks jäätmete tekitamisele ka käitleb neid ohtlikke jäätmeid (sh teatud
meditsiinijäätmeid, nt töötleb neid ümber, segab kokku, purustab vm), siis peab selle käitluse eest
vastutav isik vastama keskkonnaministri 18.03.2020 määruse nr 16 „Ohtlike jäätmete käitluse,
prügila või jäätmehoidla käitamise eest vastutava isiku koolitus- ja pädevusnõuded“ toodud
nõuetele (nõuded vastava koolitustunnistuse omamise kohta, lisaks hariduslik ja töökogemuse
miinimumnõue) ning käitleja peab omama vastavat keskkonnakaitseluba jäätmeseaduse § 73
kohaselt.
3.10.3. Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. Uute hoonete
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele
ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate
kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks
mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid.
Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest
erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem
ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega
ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja -torustikku ning
arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate
soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise
lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.4. Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi16 kohaselt on piirkonnas pinnase
õhu interpoleeritud Rn-risk 100-150 kBq/m³ (kõrge või väga kõrge radoonirisk). Keskkonnaministri
30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse
mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas 1
nimetatakse Elva valda kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks.
Selliste ruumide rajamisel, kus inimesed töötavad ja viibivad pikemat aega, on vajalik teostada
radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Uuringu vajaduse peab
otsustama ehitusprojekti koostaja. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt
EVS-s 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
toodule.
16 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
20 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
3.10.5. Insolatsioon
Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata
kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda
teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada
väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel
peab olema võimalus värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse
muutumine.
Projekteerimisel tuleb tagada normatiivne insolatsioon päevas. Vajadusel rakendada EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ja asjakohase juhendi17 põhimõtteid.
3.10.6. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest
normdokumentidest. Planeeringu realiseerimisel peavad müratasemed vastama keskkonnaministri
16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemetele. Tiheasustusalal uute hoonete
kavandamisel tuleb hoonete välispiiretele mõjuva mürakoormuse hindamisel aluseks võtta
piirväärtuse nõuded. Tervishoiuasutuse näol on tegemist II kategooria müratundliku alaga, mille
puhul on lubatud liiklusmüra tase 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel
lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Planeeringu realiseerimisega suureneb piirkonna liikluskoormus minimaalselt ning eeldada võib, et
ümbruskonna müratase oluliselt ei muutu. Elva linna liikluskoormused on antud piirkonnas piisavalt
tagasihoidlikud ja linnakeskkonna müra normtasemete ületamist ei ole ette näha. Suurima
liikluskoormusega on planeeringualast loodesse jääv Tartu maantee (tee nr 22152 Vapramäe-Elva-
Kalme), mille liikluskoormus Elva linnast väljuvas lõigus (ca 1,2 km kaugusel planeeringualast
idasuunas) on Transpordiameti 2024. a avalike liiklusandmete põhjal 960 a/ööp (sh raskeliikluse
osakaal alla 1%). Planeeringuala piirkonnas võib liikluskoormus olla ka pisut suurem.
Liiklusmüra olukorra hindamiseks teostatud kontrollarvutustes võeti liikluskoormuseks suurem
väärtus ehk 2000 a/ööp (raskeliikluse osakaaluks võeti 2%), mis on tõenäoliselt ülehinnatud
liikluskoormus, lubatud sõidukiirus on 50 km/h.
Arvutuslikult18 võib kavandatava hoonestusala piirini (ca 20 m kaugusel tee servast, indikatiivsed
hoonete asukohad jäävad teest veel kaugemale) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku
56 dB päeval (Ld) ning 47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusaladel ja hoonete teepoolsel küljel
vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele.
Liiklusest põhjustatud müra normtasemed (ekvivalentne müratase) hoonete vaikust nõudvates
ruumides on kehtestatud vastavas müraregulatsioonis19, lubatud ekvivalentmüra tasemed on
järgmised:
▪ palatites ja operatsioonisaalides päeval 35 dB, öösel 30 dB;
▪ arstikabinettides ja uuringuruumides päeval 40 dB.
Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded“. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit). Standardi
kohased välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) nõuded erinevate ruumitüüpide kaupa lähtudes
17
https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
18
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju
hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“
19
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 21
eelduslikust linnakeskkonna mürafoonist (antud piirkonna puhul eelduslikult vahemikus 56-60 dB)
on järgmised:
▪ haiglapalatite ja samaväärsete ruumide kavandamisel on soovitatav rakendada välispiirde
ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) nõuet minimaalselt 35 dB (soovitatavalt 40 dB);
▪ arstikabinettide kavandamisel on soovitatav rakendada välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) nõuet
minimaalselt 30 dB (soovitatavalt 35 dB);
▪ kui aken moodustab rohkem kui 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Lühiajaliselt võib piirkonnas häiriv müra kaasneda ka kiirabiautode helisignalisatsiooni
kasutamisega, kuid tavajuhtudel püütakse hoiatussignaalide kasutamist võimalusel vältida. Tiheda
liiklussituatsiooni või kiiret liikumist tõkestavate sõidukite esinemisel on signaalheli kasutamine
siiski vältimatu. Mürahäiringu aspektist kõige kriitilisemal ehk öisel ajal on liiklussituatsioon reeglina
rahulikum ja häirivaid signaalhelisid ei ole sageli tarvis kasutada.
Kiirabibaasi teenindamisega ja parkla kasutamisega seotud tegevused ei ole müraaspektist
vaadatuna kriitilised. Kavandatud parklakohtade (nt töötajatele vähem kui 10 kohta) kasutamine ei
too kaasa märkimisväärset mürataseme tõusu.
Naaberaladel mürahäiringute vältimist ja vähendamist silmas pidades tuleb planeeringu
realiseerimisel arvestada järgmiste tingimustega:
▪ hoonest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või
küttesüsteemid) paigutada eluhoonetest võimalikult kaugele või varjestada (nt lokaalse
müratõkkeekraani või mürasummutuskastiga);
▪ võimalusel minimeerida või vältida alarmsõidukite hoiatussignaalide kasutamist (eelkõige öisel
ajal).
Nii seadmetest kui ka liiklusest tingitud (pinnase-) vibratsiooni hindamisel lähtutakse kehtivas
sellekohases määruses20 kehtestatud nõuetest, mille kohaselt ei tohi üldvibratsiooni korrigeeritud
kiirenduse tase projekteeritavate hoonete siseruumides ööpäevaringselt ületada väärtust 0,00631
m/s2 (76 dB).
Liiklusest tingitud vibratsioon jääb kavandatud hoonestuse alal eeldatavalt lubatud normide
piiresse, kuna tänavad on suhteliselt väikese liikluskoormusega, sh on raskeliikluse osakaal madal.
Kavandatud hoonestuse puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste
vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisest. Tähelepanu tuleb
pöörata hoone kandekonstruktsioonidesse vibratsiooni leviku takistamisele. Üldisem vibratsiooni
leviku piiramise soovitus on massiivsete konstruktsioonide kasutamine.
Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis
küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi hoonetele. Halvas seisus
(auklik või äravajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna
kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui tekkivad vibratsioonitasemed on madalamad kui
vastav piirväärtus.
Planeeritud tegevusega suureneb piirnevatel tänavatel liikluskoormus minimaalselt, mis ei too
kaasa ka heitmete märkimisväärset suurenemist. Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus
on reeglina kontsentreeritud tänava vahetusse lähedusse. Saasteainete levik olulistes
kontsentratsioonides piirdub tänava-alaga ning selle vahetu ümbrusega, ka suure liikluskoormusega
20 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid
22 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
tänavate ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse21 ületamise ala harva kümmekonnast meetrist
kaugemale.
Välisõhu kvaliteet on aktuaalne eelkõige suurte linnade tihedama liiklusega ristmikel, kus mitmest
suunast läheneb ristmikule mitu tuhat sõidukit tunnis. Samuti suurendavad õhusaastet
liiklusseisakud ja ka sel juhul esinevad norme ületavad saasteainete kontsentratsioonid üldjuhul
ainult vahetult tänavapinna kohal ja tänava läheduses. Antud juhul on olemasolevad ja ka
lisanduvad liikluskoormused piisavalt madalad, millega ei kaasne õhukvaliteedi piirväärtuste
ületamist (ega ka piirväärtuste lähedast saastetaset).
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale
ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning
tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja
tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
▪ Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));
▪ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel
kella 07.00-19.00;
▪ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust,
katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt
puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
▪ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga
tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta
ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.10.7. Ohtliku ettevõtte ohualas paiknemine
Planeeringuala jääb piirkonnas tegutseva kemikaaliseaduse mõistes ohtliku ettevõtte (Alexela AS
Elva automaattankla, Kulbilohu tn 3) ohtlikusse alasse (435 m). Planeeringuala jääb ohtlikust
ettevõttest ca 160 m kaugusele. Alexela AS-i tanklas käideldakse diiselkütust, propaan-butaani ehk
LPG-d, bensiini. Ohtliku käitise ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral
oht inimese elule, tervisele ja varale.
Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale
teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas toodud kriteeriume ülerõhu alade arvutamiseks
arvestades, tekitaks Ro=435 m 7,676 t TNT energiasisaldusele vastavat kemikaali, Re ala asub 142 m
kaugusel LPG mahutist ja Rv ala 189 m kaugusel.
Tanklate puhul võib eeldada, et 435 m ulatusega ohuala on seotud kütuseveokiga - kui 36 m³
tsisterniga kütuseveok peaks jääma tanklas toimuvasse põlengusse ja tulemusena tekib BLEVE.
2024. aasta lõpus andsid TTJA ja Päästeamet täiendavad metoodilised juhised kemikaaliseaduse
kohase riskianalüüsi tegemiseks22, milles tuuakse välja, et transpordivahendiga toimuvaid sündmusi
arvestatakse ohualade leidmisel siis, kui veovahend koos selles oleva ohtliku kemikaaliga on
ettevõtte territooriumil üle 24 tunni.
ALOHA arvutused 7,676 t LPG mahutiga näitavad, et BLEVE korral tekkiva lühiajalise põlengu
soojuskiirguse ohualad 100% mahuti sisu kaasamisel tekib Re ala 105 m, Rv ala 128 m ja Ro ala 232 m
21
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
22
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/2024.12-27digi-juhis-kemikaaliseadusest-tuleneva-riskianalueuesi-kohta.pdf?0a0ad6dc67
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 23
kaugusel. BLEVE toimumise tõenäosus on väga väike. Väikese tõenäosusega on ka muud
plahvatuseni viivad sündmused, näiteks kogu LPG mahutu sisu vabanemisel 5 cm läbimõõduga ava
kaudu on tekkiva gaasipilve plahvatuse ülerõhu ala tekitab ainult Ro = 38 m (Re ja Rv ala ei teki); kui
mahuti sisu lekib 4 min jooksul, on Ro alal ulatus 152 m. Seega jääb kiirabibaas väljapoole
tõenäoliselt toimuda võivate sündmuste ehitistele ohtlikku ala.
Päästeameti metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide
kooskõlastamise otsuse tegemine”23 ei määratle üheselt kiirabibaasi olemust (eeldatavalt
kuulub päästeteenistuse hoone või muu erihoone rühma, mille osas metoodika näeb ette
juhtumipõhise otsustamise). Kui lähtuda tuleohutuse alastest juhistest, siis kiirabibaas (kiirabijaam)
kuulub V kasutusviisiga hoonete hulka (V kasutusviis on hooned, mille kasutajad eeldatavalt
tunnevad hoone ruume hästi, neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja nad on eeldatavalt
ärkvel).
Eeltoodust võib järeldada, et 160 m on piisav vahemaa, et tagada kiirabibaasi toimepidevus ka
tanklas toimuva avariilise sündmuse puhul – tulekahju tekkimisel tanklas sõidavad kiirabibaasis
olevad kiirabiekipaažid ettevaatuspõhimõttest lähtudes ohutusse kaugusse. Detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei suurenda suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskusastet,
täiendavate leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.
3.11. Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused
Servituudi seadmise vajadus (isiklike kasutusõiguste seadmine) on planeeritud tehnovõrkudele.
Joonisel nr 3 ei ole näidatud tehnovõrkude servituudi alasid, kuna lahendust täpsustatakse
projekteerimise käigus misläbi selgub ka täpne servituudi seadmise vajadus ja ulatus. Isikliku
kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.
Elektriühenduse loomiseks tuleb 0,4 kV maakaabelliin ehitada alates Aiandi 15/0,4 kV alajaamast
läbides selleks eeldatavalt eramaa Tartu mnt 40b (17003:001:0042). Teiste tehnovõrkude
ühenduste loomine toimub eeldatavalt avaliku kasutusega munitsipaalomandis olevate
tänavamaade kaudu.
Olemasolevate ja planeeritud/varem projekteeritud tehnovõrkude tarbeks on/tuleb ette näha
võrguvaldajate ja asjakohase planeeritud krundi või olemasoleva maaüksuse kasuks tähtajatu ja
tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine,
kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul
viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil.
Olemasolevate elektri õhuliinidele ja maakaablile kehtib talumiskohustus (vt ptk 2.1).
3.12. Planeeringu elluviimine
3.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Kiirabibaasi ehitamisega kaasnevad mõjud on pikaajalised ja eeldatavalt positiivsed.
Kiirabibaasi ehitamisega ei vähene lõunasuunda jäävate elektri õhuliinide töökindlus, kuna
hoonestus on kavandatud väljaspoole kaitsevööndite ala.
Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju nii kohalikele ja piirkonna
elanikele kui linnaruumile tervikuna: planeeringulahenduse elluviimine aitab pakkuda paremaid
23
https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide-koosk-lastamise-otsuse-tegemine.pdf
24 Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering
teenuseid, sh anda elanikele kindlustunnet kvaliteetse arstiabi saamiseks ja luua/säilitada töökohti;
korrastatud linnaruum aitab tõsta avaliku ruumi turvalisust ja esteetilisust.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna
planeeringuala asub linnalises keskkonnas, kus puuduvad loodusväärtusega alad. Hoonestatav ala
on olemasolevalt olnud kaetud puistuga, piirkond on korrapäratu reljeefiga, kuhu on seni
kogunenud sademevesi. Puistu ala ei ole võimalik maapinna tasandamisega seoses säilitada, st
muutub väliruum, kuid linnalises keskkonnas peab arvestama linnaruumi arengu ja muutustega.
Hoonestusest ja teedest/platsidest vabadele aladele tuleb kavandada uushaljastus, sh kõrghalastus,
mis aitab leevendada senise kõrghaljastuse likvideerimist. Sademeveesüsteemi toimimise
jätkumiseks on Kulbilohu tänavamaale kavandatud uus kraav.
Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja Elva maastikukaitseala kaugust planeeringualast, ei
ole eeldada negatiivseid mõjusid nimetatud kaitsealale.
Planeeringu elluviimine on seotud planeeringust huvitatud isiku finantsiliste võimalustega.
3.12.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et ehitatav kiirabibaasi hoone ja kaasnevad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud
kahjud hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel.
Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (elektri-
ja sideühendus, küttelahendus, ühisvee-, kanalisatsiooniühendus ning sademevee lahendus;
juurdepääsu ja parkimise ning kergliiklusalade lahendus) ja haljastus- ning kujunduslahenduse
projekteerimine.
2. Servituutide (sh isiklike kasutusõiguste) seadmine (projektlahenduse alusel). Kanded
kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.
3. Ehituslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule tehnilisele taristule.
Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb rajada koos hoonete ehitamisega.
4. Kasutuslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule tehnilisele taristule.
Hoonete kasutusloa saamise eelduseks on terviklikult rajatud väliruum (hoone, parkla(ad),
kergliiklusalad, haljastus jmt).
Planeeringu elluviimisega seotud kulud, ka need, mis jäävad väljaspoole planeeringuala, aga on
sellega funktsionaalselt seotud (tehnovõrkude ühendused, sademeveekraav), kannab planeeringu
elluviimisest huvitatud isik. Elva vallale lahenduse elluviimisega seotult kohustusi ei ole.
Tehnovõrkude sõidutee alt läbiminekud kavandada/teostada kinnisel meetodil.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist selgitab Maa- ja Ruumiamet vastavalt RVS §-le 46 välja
võõrandatava kinnisvara hariliku väärtuse. Hindamisaruanne saadetakse sihtasutusele tutvumiseks
ja teavitatakse edasistest toimingutest.
Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering 25
Joonised
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
N
Konguta tee T1
Lähtub Aiandi 15/0,4 kV alajaamast 17001:001:0177 Hüdrant
vt joonis nr 1 Transpordimaa 100% (orienteeruv asukoht)
2 804 m²
S
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Kulbilohu tn 1
Krundi kasutamise Krundi pindala
sihtotstarve*: ÜT 100% 7 868 m²
Tartu maantee T1
17003:002:0009 Hoonete Hoonete Hoonete
Transpordimaa 100% lubatud suurim suurim
maksimaalne lubatud lubatud
13 003 m²
suht. kõrgus/ ehitisealune arv
0
sügavus: pind: krundil:
.2
3
7
.2
9 m/3,2 m 1 300 m² 3
1
4
.2
Kulbilohu tn 2
7
4
7
4
.1 10
17101:001:0779
.
7
*ÜT - tervishoiuasutuse maa
0
L Elamumaa 50%
4
ii
7
k
7
r 3
K 7.
lu
4
Tootmismaa 30%
s 5
4
m .3
ä 7 Üldkasutatav maa 20%
r 4
7
k
t 47.08
22 598 m²
.3 n
7
47.08
7
47.06
.9
t.
4
m
n
6
ie
Kr
4
r
o
.3
7
tu Sidekaev 009K4-1
7 r
A
9
4 .3 a
8
TP
7
T7 LEPPEMÄRGID:
.7
4
6
8
.4
.1
4
S
7 A
Planeeringuala piir
7
4
4
ti
4
s
e Katastriüksuse piir
7
E
.0
46.59
57
5
a Kulbilohu tn 1
li
46.
47.28 e
T 4
t.
7
.
17101:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus
n
0
ie
9 Sihtotstarbeta maa 100%
47 sihtotstarve ja pindala
or
. t
47 47.20 ie
n
7 868 m²
39 46 r 4
47
. 47.
28 .94
o 6
.7 Sideühendus
5 4
.6 50
. A 4
6 Kr4 6 Olemasolev hoone väljaspool planeeringuala
t.
RK-1 47 46 .3 variant 2
46.33
7 2 47. 4 .7
n
4 29 .
98 6.
ie
.6 7 5
43 96 ETAK andmetel (laetud alla 04.11.2024)
r
560/500 PL/MET
7 5 .
47 .
o
4
.6 41 46 4
8
LUUK 47.60 47 47.
15 46 .88 6
44
7 3
.6
.7
4 .5 1 29
. 46 .90 4 8
47 4 6.7
7
PÕHI 45.65 . Tartu mnt 31a
.9
7 .6 75
Tartu mnt 40b Kraav
4
4 7 6 1
1 .K
8
1) 46.39 �200PL 4 Reoveepumpla 7r 17003:003:0004
17003:001:0042 .5 3 3
Kanal.ühendus
7 4
4 7. 8 4 4
4
Tootmismaa 100%
6 4 .2 6
4 6. Truup
6
Elamumaa 100%
.7 variant
7 1 ja .2
6 2
.1
4 3 .2 9 3 732 m²
9
7 9 4
6 535 m² 4 .6 46.79 5
7
variant 2 6
.3
16
6
4
4 44 1 Tõngermaa
.0
. 6
0 47 .
.8 3 .3 4
6
4
3 5
4
7 .8
7
4
4
.4
46.62 4
6
Tartu mnt 40a
M
Liigniiske ala
6
.3
9 k 4 4
4
5
4
17003:001:0041 .6 6 4 4 .0
4
7 .7 .9 6 4 x= 6457950
4
68
.9
47. .0 6 k7
46
4 7
7
Maatulundusmaa 100% 46.20 3 3 4 . ra
1
4 .1 6 8 02
.3
8
99-45.80 a Mets/puistu
.8
k
45. .1
.6
6 v
5
r
9 4 8
7
31 820 m²
a
8
.2
4
y= 641950
a
4 46.03
v
.9
K
7
7 4 r
7 1 4 5 4 Võsa
4 .8 .9 4 .5 6
7 6 .0
4 7 2 6
.9 4
4 .8 4
7 91 K
6 4 4
4 . t. 4 4 .9
4
7 0
or
ien 46.20 .5 5
.9
u 1 Heinamaa
.8 3 l
1
9
45.49
5 b
.2
7 7
4 7. 2 4
5 4 il
5
4 .5 4
tänav4T1
.6 o
4
7 .8 Kulbilohu 5 Võrkaed
7
2 47.06 5
u
t
h
.1
n
.0 1 4 44 6 .5
r
ie
u
u
2
5
r 8 0 .
o 62 17001:001:0040
4 .
p
10
4
9 t.
s
8 en
.9
i
. 4
e
4 or t
8 9 Transpordimaa
n 100% 5 Asfaltkattega sõidutee/kõnnitee
e
7 25
45.
.0
4
r
4 .6
F
1 8 2 0
4
.1 4 .9 0 17 328 m² 44. 01
22-44.
4
8 7 0 4
.0
45.71
4 4 8. 2
4
.2 Sõidusuunad
1
4 .9 8 4
7 8 44.91 44.98 4 5
8 4 7. 63 .4
1
.8 4 . 7
1
2 t 7 7 4
.0 4 4 4 5.
8 6 n 46.14 5 2
4 .0 .3 8 k Planeeritud hoonestusala
8 m 5 ra
4 4 4
3 Sideühendus 46.92 44.97 44.86 K 5. 5 a
v
r
2 .4
.2 4 r
8
tu
K
6
.2
5
4
8
variant 1
5
.1
K
Planeeritud hoone ja rajatis (indikatiivne asukoht, vt märkus 3)
4
r
r
44
9
4
44.66
a 4
.2
3 T 4
.4
A
.0 Planeeritud haljasala ja (kõrg)haljastus
1 45.84
5
8 .1 3
Lähtub planeeritud
46
0
4 .1 7 4
8 4
5. nt.
3 (indikatiivne asukoht, vt märkus 3)
.9
0 M .8
4 .1 5 5 ie
A
T 2 sidekaevust ES009K04-2
1
4
8 .2 A r
o 4 Ü
8 4 4. E vt joonis nr 1
91
4
Hüdrant 4 8 .7
44.88 4 8
.1 .9 7 es Planeeritud kõnni-/sõidutee ja parkimisala
44.
46.21
6
8 26 Sidekaev 206 4 2 ti P-8
2
4 . 44.82 45.54 4
(indikatiivne asukoht, vt märkus 3)
.8
8 4 4 A
4 0 .2 5 n
.2 6 .0
44
0 2 44 d
9 2 m
Tartu maantee T2 48 .1 3 4
. .93
e
8 9 4 s
6 17002:001:0054
4
7
. 44.34 id Planeeritud juurdepääs (indikatiivne asukoht, vt märkus 3)
4 206 Kulbilohu tn 1 e
.2 8 v
47.18
8 9 .8
45.82 44.83 44.82 õ
4 Transpordimaa 100% r
.2 7 17101:001:0083
P-
8 k
8 4 Olemasolev elektrikilp
44.92
1
4 25 772 m²
.9
Sihtotstarbeta maa 100%
4
Olemasolev elektri kõrgepinge õhuliin
4
6
4 4
4
47.12 8 4
.1
4
7 868 m²
.9 .6
.2
5
45.31 47.10
9 4 9 Olemasolev elektri madalpinge õhuliin
4
47.81
Olemasolev elektri keskpinge maakaabelliin
6
.8
47.93 Olemasolev elektri madalpinge maakaabelliin
7
6
0
.4 1
4
5
.7
Olemasolev sidekanalisatsioon
4
9
.2
8 9 46.97
4
.5 .8
.9
4
.5
4
8
4
8 44.85 45.46 4
Olemasolev sidekaabel (likvideeritud)
4
8
4
4 8 4 3
.4 6
4
4 .9
8
8 2
.1
5 4
.6 4 .5 .9 4 Olemasolev veetorustik
8
8 2
4
8 4 8
6
4
4
.5 4 .7 Olemasolev reovete kanalisatsiooni torustik
5
4
.9
8
.5
8 4
4 48.36 4
44
.4 1
Olemasolev reovete survekanalisatsiooni torustik
7
8
46.94 .9
4 4 6
4 .9
6
4 Olemasolev drenaažitorustik
.3 4
8
1 8
7
.7
47.94 48.24 Olemasolev hüdrant
.3
4
.7
8 3 ik
8
3
4
4 .6 Olemasolev tänavavalgustuspost
4
õ
.8
8 72
4
46.51
4 . p
8
8 45.02
4
6
2
4 48.61 5
.6 u.0
8
6
0 5 h 5 Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd planeeringualal
2
4 3
.8
.6 4
1
. o
25
i
8
il .17
.0
8 iv
5
4
4 48.23
4
4
5
ik
8
9 4
4 lb 45
.5
4
. 47.44 n
8
Planeeritud sidekanalisatsioon (vt märkus 4)
45.85 U
4 u
6
4 45.05
K 4 5. 0
16 47.94 48.05 5
.
0
7 Planeeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 4)
. 6
48.48 8 46.76
4 Planeeritud liitumiskilp (vt märkus 4)
E
Planeeritud veetorustik (vt märkus 4)
2
L
2
9
E
8 .6 5 6
. .4
R
47.64
.7
44.86
24
5 5 Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 4)
IN
8 0 4 5
4 .7 4
G
7 5
4 4 .4
A Planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustik
4
.6
t.
A
7
5
35
S
8 47.42 45. ja liiva-õlipüünis (vt märkus 4)
n
4
42
.9
ie
4 45.80
Kulbilohu põik 2
.
r
45.29
47
o
7
T
t.
a
50
43 44. 17002:001:0034
r
t.
n
48.
ie
tu
n
45 Planeeritud kraav ja truup (vt märkus 4)
25
ie
r
t
o
r
n
50 . Elamumaa 100%
-
o 46. 38 45.
49
ie
E
r
46.
o
84
lv
25
45.93 45.77 4 071 m²
a
47.20 81
46 45. .75
L
46.61
. v
47 44
45.77
aa
1
kr
4
Mast
72
78
8
.
6
55 45 Märkused:
45.7
45.
Mu
1
76 .
47.82 44 72
45.
1
. ll
ah
0
46
1. Planeeringualaks on kinnisasi Kulbilohu tn 1 pindalaga 7 868 m².
un E
k
ni L
67-44.58
.31
44.
V
k
50 E 78
45. 66 Kulbilohu põik
46. R 44.70 .
t. ori
ent
IN
45.70 45
17001:001:0042 2. Aluskaardina on kasutatud Geodeesia24 OÜ 2024. a koostatud topo-geodeetilist
46
46 ie
n . G 45.56
65 .
alusplaani (töö nr 9971-24). Koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused
. 58 or A
46
11 Transpordimaa 100%
S
7.
4
.50 46.01
E
lv Mast 45.74 3 434 m² EH2000 süsteemis. Katastriandmed on joonisele lisatud seisuga 26.11.2024.
46
45.70
a
-
R 3. Indikatiivne hoonestuse ja teede lahendus ning seotud juurdepääsud krundile ja
AL õ
AJ n
hoonesse, parkimis- , haljastus- ning kujunduslahendus on illustratiivne.
AA 46 g 72
MA .45 u 45.
AL
A
L
1
4 Täpne lahendus antakse projekteerimisel.
46.
49
70
7
1 4. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.
45.
1
0 46.30 45.72
k
V 45.57
46 45.69
.24
45.
45
4
5
. Asukoht
Elva linnas Kulbilohu 1
.87
7
Tartu mnt 29g
83
6
46.
17002:001:0055
3 1 6457850
x=
Elva vald Elva linn
Tootmismaa 100% 46
.
kinnisasja
17 Planeeringu koostamise korraldaja
y= 641850
8 269 m² 45.53
DETAILPLANEERING
Elva Vallavalitsus
45.78
45
.71
or
i
45.8
en
45.8
45 t.
46.
19
OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus
Põhijoonis
.99
nn
Pi
0
Sihtasutus Tartu Kiirabi
1
65
45.
tehnovõrkude lahendusega
Raekoja plats 9 Tartu 51004
AL 45
AJ .79
+372 7409 800
[email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev
AA
MA
45.
97
AL
A
45.
www.dge.ee Jaana Veskimeister 1:500 07.04.2025
45 34
.62
49
45.60
45.63
Koostaja Töö nr Joonis nr
45.
43.25
43
.20
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Jaana Veskimeister 24005129 2
45.
75
45
.3
7
N
S
ga
l
Va
u-
t
ar
-T
vi
Jõh
3
nr
ee
nt
aa
m
hi
Põ
VISSI KÜLA
METSALAANE KÜLA
ELVA LINN
Alajaam Kõrvalmaantee nr 22152
Aiandi 15/0,4 kV Vapramäe-Elva-Kalme trassi osa
VALDAVALT ÜKSIKELAMUD
Elva linnas Tartu maantee
ELVA LINN
Elva maastikukaitseala
Planeeritud sidekaev
tähisega ES009K04-2
ELVA 110/15 OT2:(Elva)
VALDAVALT ÜKSIKELAMUD
Sidekaev 209
Arheoloogiamälestis !
Kalmistu, reg nr 12789
TOOTMISMAAD
TOOTMISHOONE
VALDAVALT KORTERELAMUD
Elva-Peedu VALDAVALT KORTERELAMUD
metsapark
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.
0m 50 m 250 m 500 m
LEPPEMÄRGID:
Planeeringuala
Asukoht
Asustusüksuse piir (05.11.2024 seisuga) Elva linnas Kulbilohu 1
Elva vald Elva linn
ELVA LINN Asustusüksuse nimetus
kinnisasja
Planeeringu koostamise korraldaja
DETAILPLANEERING
Ohtlik ettevõte ohualaga (raadius 435 m, informatiivne) Elva Vallavalitsus
! Alexela AS Elva automaattankla
OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus
Mälestise ja mälestise kaitsevööndi piir
Sihtasutus Tartu Kiirabi Situatsiooniskeem. Mõjuala seosed
Raekoja plats 9 Tartu 51004
Kaitseala
+372 7409 800
[email protected] Projektijuht Mõõtkava Kuupäev
Olemasolev lähim hüdrant www.dge.ee Jaana Veskimeister 1:5 000 02.04.2025
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (põhim.) Planeerimisspetsialist / projektijuht Töö nr Joonis nr
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Jaana Veskimeister 24005129 1
4
t.
7
.
n
0
ie
9
47
or
. t
47 47.20 ie
n
.39 47. 46 r 4
6
47
o
28 .94 .7
5 4
.6 50
. A 4
6 Kr4 6
t.
RK-1 47 46 .3
46.33
7 2 47. 4 .7
n
4 29 .
98 6.
ie
.6 7 5
43 96
r
560/500 PL/MET
7 .
5 47 . N
o
4
.6 41 46 4
8
LUUK 47.60 47 47.
15 46 .88 6
44
7 3
.6
.7
4 .5 1 29
. 46 .90 4 8
47 4 6.7
7
PÕHI 45.65 . Tartu mnt 31a
.9
Tartu mnt 40b 7 6 75
4
4 7. 6
1 7r1
.K
8
1) 46.39 �200PL 4 Reoveepumpla 17003:003:0004
17003:001:0042 .5 3 3
7 4
4 7. 8 4 4
4
Tootmismaa 100%
6 4 .2 6
4 6.
6
Elamumaa 100% 7 .2
.7 6 2
.1
4 3 .2 9 3 732 m²
9
7 9 4
6 535 m² 4 46.79 5
7
.6 6
.3 S
6
4
4 44 1
.0
. 6
0 47 .3 4
.8
6
4
3 5
4
7 .8
7
4
4
.4
46.62 4
6
Tartu mnt 40a
M
6
.3
9 k 4 4
4
5
4
17003:001:0041 .6 6 4 4 .0
4
7 .7 .9 6 4 x= 6457950
4
68
.9
47. .0 6 k7
46
4 7
7
Maatulundusmaa 100% 46.20 3 3 4 . ra
1
4 .1 6 8 02
.3
8
99-45.80 a
.8
k
45. .1
.6
6 v
5
r
9 4 8
7
31 820 m²
a
8
.2
4
y= 641950
a
4 46.03
v
.9
K
4
7 r
7
5
7 1 4 4
.8
.5
4 6
7 .9 4 .0
6
4 7 2 6
.9 4
4 .8 4
7 91 K
6 4 4
4 . t. 4 4 u .9
7 0 ien 46.20 .5 5
4 or .9 1
.8 3 lb
1
9
45.49
5
.2
7 7
4 7. 2 4
5 4 il
5
4 .5 .6 4 o 4
4
7 .8 Kulbilohu 5
tänav T1
7
2 47.06 5
u
t
h
.1
n
.0 1 4 44 6 .5
r
ie
u LEPPEMÄRGID:
u
2
5
r 8 0 .
o 62 17001:001:0040
4 .
p
4
9 t.
s
8 en
.9
i
tn 100% 45
e
4 8
or
Transpordimaa
e
7 25
45.
.0
r
4 .6
Planeeringuala piir
F
1 8 2 0
4
.1 4 .9 0 17 328 m² 44. 01
22-44.
4
8 7 0 4
.0
45.71
4 4 8. 2
4
.2 Katastriüksuse piir
1
4 .9 8 4
7 8 44.91 44.98 4 5
8 4 7. 63 .4
Kulbilohu tn 1
1
.8 4 . 7
1
2 7
.0
t 4
7
4 4
4 5. 17101:001:0083 Katastriüksuse nimetus, tunnus
8 6 n 46.14 5 2
4 .0 .3 Sihtotstarbeta
8 k maa 100% sihtotstarve ja pindala
8 m 5 r
4 4 4 7 a868 m²
3 46.92 44.97 44.86 K 5. 5 a
v
r
2 .4
2 4 r
8
tu 48.
K
6
.2
5 5 K
.1 Olemasolev hoone väljaspool planeeringuala
4
r
r
44
9
4
44.66
a 4ETAK andmetel (laetud alla 04.11.2024)
.2
3 T 4
.4
A
.0 1 45.84
5
8 .1 3
46
0
4 .1 4
7 4
3
8
.9
0 t. .8
2Kraav
4 A M
.1 5
ie
n
T
1
4
8 .2 A o
r 4 Ü
8 4
91
4 4
4 8 .7
44.88 4 .8 Ee
.1 .9 7 s
44.
46.21
6
8 26 4 2 Truup
ti
2
4 . 44.82 45.54 4
.8
8 4 4 A
4 0 .2 5 n
.2 6 .0
44
0 2 44 d
9 2 m
Tartu maantee T2 48 .1 3 4
. .93
e
4
8 9
. 44.34 4 Tõngermaas
id
6 17002:001:0054 7 Kulbilohu tn 1 e
4 206
.2 8 v
47.18
8 9 .8
45.82 44.83 44.82 õ
4 Transpordimaa 100% r
.2 4
7 17101:001:0083
Liigniiske ala k
8
44.92
1
4 25 772 m²
.9
Sihtotstarbeta maa 100%
4
4
6
4 4
4
47.12 8 4
.1
4
7 868 m²
.9 .6
.2
Mets/puistu
5
45.31 47.10
9 4 9
4
47.81
6
.8
47.93 Võsa
7
0
4
5
.7
4
9
.2
9 46.97
4
.8
.9
.5
4
8
44.85 45.46 4
4
8
4
8 4 3 Heinamaa
.4 6
4
4 .9
8
8 2
.1
4
4 .5 .9 4
8
8 2
4
4 8
6
4
4
.5 4
.7
5
.9
8 Võrkaed
.5
8 4
4 48.36 4
44
.4 1
7
8
46.94 .9
4 4 6
4 .9
6
4
.3 4 Asfaltkattega sõidutee/kõnnitee
8
8
7
47.94 48.24
.3
4
.7
ik
8
3
4
4
õ
.8
4
46.51
p Sõidusuunad
8
45.02
4
2
48.61 5
u .0
6
5 h 5
2
3
.8
4
1
. o
25
i
8
il .17 Elektrikilp
.0
iv
5
4
4 48.23
4
5
ik
8
9
4 lb 45
.5
4
. n
4
8 45.85 47.44
u U Elektri kõrgepinge õhuliin
6
4 45.05
K 4 5. 0 Elektri madalpinge õhuliin
5 7
.16 47.94 48.05 .
0
8 46.76 6
4 Elektri keskpinge maakaabelliin
2
E
Elektri madalpinge maakaabelliin
L
2
9
E
.6 5 6
. .4
R
47.64 44.86
5 Sidekanalisatsioon
5
2 4
IN
0 4 5
.7 4
G
7 5 A
4 .4 Sidekaabel (likvideeritud)
4
A
7
5
35
S
4 47.42 45.
42 Veetorustik
.9
45.80
. 45.29 Kulbilohu põik 2
47
7
T
Reovete kanalisatsiooni torustik
a
50
44. 17002:001:0034
r
tu
45
50 25 . Elamumaa 100% Reovete survekanalisatsiooni torustik
-
46. 38 45.
49
E
46.
84
lv
Drenaažitorustik
25
45.93 45.77 4 071 m²
a
47.20 81
46 45. 75
.
Hüdrant
L
46.61
. v
47 44 45.77
aa
1
kr
4
Mast
72
78
Tänavavalgustuspost
8
.
6
55 45
45.7
45.
Mu
1
76 .
44 72
45.
1
. ll
ah
0
46 un E
k
ni L
67-44.58
.31
44.
V
k Kulbilohu põik
66 Tehnovõrgu kaitsevöönd planeeringualal (eramaal)
50 E 78
46. R 45. 44.70 .
t. ori
ent
IN
45.70 45
17001:001:0042
46
46 ie
n . G 45.56
.65 .58 or A
46 S Transpordimaa 100%
.50 46.01
E
lv Mast 45.74 3 434 m²
46
45.70
a
-
R
AL õ
AJ n
AA 46 g 72
MA .45 u 45.
AL L
1
46.
49 A 4
70
7
1
45.
1
0 46.30 45.72
k
V 45.57
46 45.69
.24
Asukoht
4 5.
45
4
Elva linnas Kulbilohu 1
5
.
.87
7
Tartu mnt 29g
83
Elva vald Elva linn
6
46.
3 1 6457850
x=
17002:001:0055
Tootmismaa 100%
kinnisasja
46
. Planeeringu koostamise korraldaja
DETAILPLANEERING
17
y= 641850
8 269 m² 45.53
45.78
45
Elva Vallavalitsus
.71
or
i
45.8
OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus
en
45.8
45 t.
46.
19 .99
nn
Pi Tugijoonis
Sihtasutus Tartu Kiirabi
0
1
Raekoja
45.
65 plats 9 Tartu 51004
AL 45
+372 7409 800
[email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev
AJ .79
AM A
Märkused: A
45.97
AL www.dge.ee Jaana Veskimeister 1:500 02.04.2025
1. Planeeringualaks on kinnisasi Kulbilohu tn 1 pindalaga 7 868 m². A
45.
45 34
.
2. Aluskaardina on kasutatud Geodeesia24 OÜ septembris-novembris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 9971-24).
62
Koostaja Töö nr Joonis nr
49
45.60
45.63
45.
Koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriandmed on joonisele lisatud seisuga 26.11.2024. 43.25
Registrikood
4
10269950 KMKR EE100039285 Jaana Veskimeister 24005129 2
3.
20
45.
75
45
.3
7
ELVA VALLAVALITSUS
Terviseamet Meie 02.05.2025 nr 6-1/12-7
Lõuna regionaalosakond
[email protected]
Elva linnas Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Elva Vallavalitsuse 21.08.2024 korraldus nr 406 algatati Elva linnas Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering.
Detailplaneeringu ehitusõiguse kohaselt nähakse ette Kulbilohu 1 kinnisasjal kiirabibaasi ehitus (üks
peahoone ja kuni kaks abihoonet). Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrgud, parkimine ning heakorra-
ja haljastustingimused. Detailplaneeringust huvitatud isik on SA Tartu Kiirabi. Kiirabibaasis on võimalus ka
ambulatoorseks raviks.
Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Hendrikson DGE poolt koostatud
detailplaneeringu (töö nr 24005129) „Elva linnas Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Ivask
arendusjuht
Lisa: Hendrikson DGE töö nr 24005129 „Elva linnas Kulbilohu 1 kinnisasja detailplaneering“.
Maarika Uprus
527 1860
[email protected]
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank
Elva vald, Tartumaa e-post:
[email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank
reg nr 77000170
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: 6-1/12-7 Kiri Terviseametile Elvas Kulbilohu 1 detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Kuupäev: 2025-05-05 08:47
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
<http://email.mg.elva.ee/o/eJxEjjFuAyEUBU8DXRD8_1mgoLCSFG5zA1ge9komjnbRnj-yUkTTjkZzGT_3516-8CgT7Toxrh85Rss-6JZTAkEjuyCLsERv9T1zEjSOdvWVlijdV4ZjB_SwrLUGvWWy5O2LKIGSSX1p0SOGEhK1RErsuBk8zmIAPXAc5Ya3rWXF72SsC4wq7Fbf0KusVESJLX-nJlFU_Kn3vH33pxI7sZ_bgTIwX7WZL_-iPjP9BgAA__-yQUIg>