N EHITUSÕIGUSE TABEL
Krundi Hoone suurim korruselisus Hoone kõrgus maapinnast (m) / Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve ja Suletud brutopind Parkimiskohtade
Krundi Suurim Hoonestusala Hoonete arv krundil Krundi
Pos aadress või maapealne / maa-alune absoluutne kõrgus (m) osakaalu % osakaalu % katastriüksuse Min. Krundi Krundi min. arv
planeeritud ehitisealune suurus (m²) hoonestus-
nr aadressi (detailplaneeringu (katastriüksuse sihtotstarvete kaupa (m²) tulepüsivusklass täisehituse % haljastuse %
ettepanek
suurus pind (m²)
Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone liikide kaupa) liikide kaupa) maapealne / maa-alune
tihedus
Normatiivne Kavandatud kitsendused ja servituudid
S 1 Kurna tee 42 3241 300 1220 2/1 1/- 9 / 4,5 / 1 2 EE 100% E 100% 600 m² / 300 m² TP 3 0,19 9,8 50 3 3
pos 1: Kaevu sanitaarkaitseala Ø 10 m;
elektriõhuliin alla 1 kV kaitsevöönd 1 m
mõlemale poole liini;
2 Kurna tee 40 2000 300 592 2/1 1/- 9 / 4,5 / 1 2 EE 100% E 100% 600 m² / 300 m² TP 3 0,28 14,0 50 3 3 teeservituudi vajadusega alal pos 2 omaniku kasuks.
pos 2: Kaevu sanitaarkaitseala Ø 10 m;
3 Kurna tee 38 3200 2/1 1/- 12 / 4,5 / 1 Th 70% Ä 30% T 70% Ä 30% 2800 m² / 2240 m² 0,49 39,0 20 61 61 elektriõhuliin 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m
8203 4270 2 1200 m² / 960 m² TP 3 mõlemale poole liini.
TINGMÄRGID:
Taga-Uuevälja
Uuevälja
T2
x
tee
x x Likvideeritavad ehitised
rna
x x
Ku
Kurna tee 35 EE 100%
9 / 4,5 300
1 2 (2/1) 1220
3 (1/2)
Krunt 3241 m²
Uue-Kase
EE 100%
9 / 4,5 300 krundile
4,0
2 2 (2/1) 592
3 (1/2)
1 Krunt 2000 m²
x
Kurna tee 33a x
x
x x
Kurna tee 33 x
x
8,0
x x
x
5,0
x
Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune
T7
Hoonete arv krundil
(elamu/abihoone) pindala (m²)
1
ee
at
Korruste arv Hoonestusala
rn
+/- suurus (m²)
Ku
Krunt 3380 m2
Moodustatava krundi positsiooni number Moodustatava krundi suurus
2
,00
1k 12 PLANEERINGUALA NÄITAJAD:
Kurna tee 31
3
2k
5,0
0
Kurna tee 28 MÄRKUS:
Kurna tee 29
Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
T1
e
Th 70% Ä 30%
te
a
rn
12 / 4,5 3200 Töö nr 555
3
Ku
3 (1/2) Arhitekt K. Samblik
2 (2/1) 4730 ESKIIS
Krunt 8203 m²
20 Projektijuht A. Anton M 1:1000
,0
10 0 04.01.2024
,0
0 Tehnik
AS - 04
KÖITE KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ....................................................... 2
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 2
2.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule ........................................................................................... 3
2.2. Planeeringu eesmärk .................................................................................................................. 3
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 3
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 3
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................................. 4
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 4
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 4
3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 4
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 4
3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 4
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ..................................................................................................... 4
4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed .................................................................................... 4
4.2. Hoonestusalad............................................................................................................................ 5
4.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................................... 5
4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 5
4.5. Piirded ........................................................................................................................................ 6
4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus......................................................................... 6
4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.............................................................................................. 6
4.8. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................. 6
4.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .............................................................................................. 7
4.10. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 7
4.11. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 7
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................... 7
5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 8
II JOONISED
1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:500
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~
4. Põhijoonis AS-04 M 1:500
III TEHNILISED TINGIMUSED
IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
V MENETLUSDOKUMENDID
Tallinn 2024
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID
1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”.
2. Arengukavad ja -strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26).
3. Planeeritaval maa-alal varem kehtestatud detailplaneeringud: –.
4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud:
4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkudega, OÜ Geodeesia24, töö nr 7386-23, 06.03.2023. a.
5. Eesti standardid:
5.1. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Osa 1: Linnaplaneerimine”.
5.2. Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
5.3. Eesti standard EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
5.4. Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutus-
nõuded”.
5.5. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
5.6. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.
6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:
6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri;
6.2. Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016 – 2027 (Kiili
Vallavolikogu 28.06.2016 määrusega nr 17);
6.3. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;
6.4. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9. aprilli 2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78);
6.5. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili
Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5).
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevi põhjaosas. Kiili alev piirneb idast ja põhjast piki
Peterburi teed Maardu linnaga. Tallinna linn jääb u 2,5 km kaugusele läände.
Planeeringuala jääb Kiili alev äärealale, Kurna tee äärde.
Planeeringuala lähipiirkonnas on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud
tootmis- ja ärihoonetega. Ettevõtete peamised tegevused on seotud tootmise ja laomajandusega.
Planeeringuala piirneb edelas endise Kiili loomamajanduskompleksiga.
Kiili alevis on segahoonestus. On suured tootmis-ärimaaga piirkonnad, alevi keskme moodustavad
eluhooned, korterelamud, ridaelamud ja üksikelamud. Domineerivad uuemad üksikelamud, ridaelamud
ja korterelamud.
Planeeringualast itta jäävad põldudega suured maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millest osa
on hoonestatud väikese mahuliste elamutega ja abihoonetega. Antud piirkonnale on iseloomulik
mitmest ajastust pärinevad hooned. Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik hajaasustus suurte
põldude ja metsadega.
Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis, mis jääb planeeringualast 1 km
kaugusele edelasse.
2
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Riigitee 1115 Kurna-Tuhala tee jääb 120 m kaugusele läände
ja 3 km kaugusele 11 Tallinna ringtee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega ja ka
Tallinna linnaga.
Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva
keskkonnaga.
2.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule
Kehtiva Kiili valla üldplaneeringule (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt
asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmis- ja/või
ärihoonete maa ning väikeelamumaa (olemasolev ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruseliste
korterelamute maa).
T/B – tootmis- ja/või ärihoonete maa
EV – väikeelamumaa
Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.
Kurna tee 38
Koostatud detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette kinnistu jagamise kaheks elamumaa
sihtotstarbega krundiks ning üheks tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundiks, on määratud
ehitusõigus 2 üksikelamu ja 1 tootmis-ärihoone ehitamiseks.
Detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtiva üldplaneeringu kohane.
2.2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu Kurna tee 38 jagamine, sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse
ning hoonestustingimuste määramine piirkonda sobiva ärifunktsiooniga hoone ja kahe üksikelamu
kavandamiseks. Samuti lahendatakse planeeringuala juurdepääsude, liikluskorralduse,
tehnovõrkudega varustamine ja seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu
elluviimiseks.
Planeeritava ala suuruseks on määratud ca 1,35 ha.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Kiili vallas Kiili alevi põhjapoolses osas, jäädes Kurna tee, Sepamäe tee ja
Uuemäe tee vahelisele alale. Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 38 on Kiili aleviku keskusest u
1,5 km kaugusel kirdes.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,35 ha.
Planeeringuala moodustab:
• Kurna tee 38 kinnistu, katastritunnus 30401:001:0326, pindala 13444 m²; sihtotstarve 100%
elamumaa;
• lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude
planeerimiseks.
3
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Maakasutus
Kurna tee 38 kinnistu sihtotstarve on elamumaa 100%
Olemasolev hoonestus ja kasutusotstarbed
Planeeritav ala on hoonestatud:
11101 – Üksikelamu, ehitisregistri kood 116064884, ehitisealune pind 129,0 m², 2-korruseline.
12744 – Elamu, kooli vms abihoone
Ait, ehitisregistri kood 116064889, ehitisealune pind 19,0 m², 1-korruseline.
Laut, ehitisregistri kood 116064888, ehitisealune pind 51,0 m², 1-korruseline.
Kelder, ehitisregistri kood 116064891, ehitisealune pind 17,0 m², 1-korruseline.
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.
MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Iseloomustus
Kurna tee T1 30401:001:1942 21006 m² Transpordimaa 100% Sõidutee
Kurna tee T2 30401:001:1983 2,84 ha Transpordimaa 100% Sõidutee
Hoonestamata ja kaetud
Uue-Kase 30401:001:0251 7916 m² Maatulundusmaa 100%
metsaga
Osaliselt põld, osaliselt
mets, hoonestatud
Kurna tee 28 30401:001:0142 138473 m² Tootmismaa 100% tootmishoonetega (endise
loomakasvatuskompleksi
hooned)
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Planeeringuala piirneb loodes Kurna teega (Kurna tee T1 ja Kurna tee T2).
Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Kurna tee T2 (30401:001:1983) sõiduteelt.
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Kinnistu Kurna tee 38 idaosa läbib keskpinge õhuliin ja läänes paikneb madalpinge õhuliin, mille postil
olemasolev liitumiskilp. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688).
Kurna teel (Kurna tee T1) paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 38 on suures osas looduslik rohumaa. Kinnistule jääval
õuealal paiknevad üksikud lehtpuud ja põõsad.
Planeeritava ala maapind on tasane, kerge tõusuga edelast kirdesse. Maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 49.40 – 51.15 m.
3.7. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid:
• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m;
• elektriõhuliini 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole;
• elektriõhuliini alla 1 kV kaitsevöönd 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole.
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU
4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed
Planeeringuala koosneb elamumaa sihtotstarbega kinnistutest Kurna tee 38, suurusega 13444 m².
Planeeringu eskiislahenduses on ette nähtud kinnistu jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega
krundiks ning üheks äri- ja tootmismaa krundiks. Kruntide on kavandatud suurused ja sihtotstarbed:
pos 1 krunt suurusega 3460 m², sihtotstarve elamumaa;
pos 2 krunt suurusega 2140 m², sihtotstarve elamumaa;
pos 3 krunt suurusega 8203 m², sihtotstarve tootmismaa 70% ärimaa 30%.
4
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
4.2. Hoonestusalad
Detailplaneeringu eskiislahenduses on hoonestusalad kavandatud lähtuvalt olemasolevast
hoonestusest, tuleohutuskujadest ja tehnorajatiste kaitsevööndite asukohast.
Hoonestusala suurused:
pos 1 krundi hoonestusala suurus 1240 m²;
pos 2 krunt suurusega 420 m²;
pos 3 krunt suurusega 4730 m².
4.3. Kruntide ehitusõigus
Pos 1 – 2
Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa 100%
Hoonete suurim arv krundil 3 (üksikelamu + 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 300 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m elamu; 4,5 m abihoone
Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – elamu; 1 – abihoone
Pos 3
Krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 70% ja ärimaa 30%
Hoonete suurim arv krundil 3 (tootmis-ärihoone + 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 3200 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m tootmis-ärihoone; 4,5 m abihoone
Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – tootmis-ärihoone; 1 – abihoone
4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded
Pos 1 – 2
Hoonestusviis: lahtine
Katusekalle: 0 – 45°
Maksimaalne kõrgus maapinnast: 9 m põhihoone; 4,5 m abihoone
Maksimaalne korruselisus 2 – põhihoone; 1 – abihoone
Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk
Pos 3
Hoonestusviis: lahtine
Katusekalle: 0 – 30°
Maksimaalne kõrgus maapinnast: 12 m tootmis-ärihoone; 4,5 m abihoone
Maksimaalne korruselisus 2 – tootmis-ärihoone; 1 – abihoone
Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit, metall
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk
Elamute välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit,
kiviimitatsiooniga profiilplekki jne.
Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise vajadust. Kasutada
fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala
peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas.
Eluruumide akende ja rõdude kavandamisel arvestada ilmakaari ja tagada võimalusel privaatsed
vaated.
Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel on soovitav ette näha müra suhtes vähem tundlikke ruume
(esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid).
Elamute projekteerimisel arvestada tööstuspiirkonna lähedusest põhjustatud häiringutega (müra,
õhusaaste):
• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja
aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile. Kasutada tuleb tõhusa
heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.
Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta.
Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole.
5
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega
sobivalt.
Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete aluse pinna ulatuses abihoonetele määratud
hoonestusalale, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastuse ning kujadega.
Abihoonete täpne asukoht määratakse ehitusprojektis.
Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd.
Hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale
maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone.
4.5. Piirded
Elamumaa sihtotstarbega kruntide teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja
kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntidevahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.
Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad
piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil).
Tootmis-ärihoonega krundi piire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaed.
Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil.
4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolevat liikluskorraldust ümbritsevatel teedel ei muudeta.
Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna teelt.
Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Ehitise otstarve Ehitise asukoht Normatiivne Planeeritud
väikeelamute ala parkimiskohtade parkimiskohtade
arv krundil arv krundil
Planeeritud:
eramu 3 2×3= 6 6
asutused 1 / 40 1200 : 40 = 30 30
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 2800 : 90 = 31 31
Planeeritaval maa-alal kokku 67 67
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel.
Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal, oma krundil maapealsel parkimisalal.
Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 67 autole. Kruntidele kokku on planeeritud 67 parkimiskohta.
4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringualasse jääval kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, üksikud lehtpuud kasvavad
elamut ümbritseval õuealal. Olemasolevad puud säilivad.
Peale ehitustegevust krundid haljastada. Rajada kõrghaljastusega haljasala tootmis- ja ärimaa
sihtotstarbega krundile, elamumaa sihtotstarbega krundi kaitseks müra ja saaste eest.
Haljastuse osakaal tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundil (pos 3) on minimaalselt 20%.
Haljastuse osakaal elamumaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1 ja pos 2) on minimaalselt 50%.
Täpsem haljastuslahendus ja vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus.
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla
jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.
Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega
sõlmitud lepingutele.
Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike
jäätmete käitlusettevõttele.
Väikeelamus tekkivad bioloogilised jäätmed kompostitakse oma kinnistu piirides. Kompost paigutada
selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu.
Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda.
4.8. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on suures osas tasane. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 49.40 –
51.15 m langusega edelast kirdesse.
Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse.
6
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele.
Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-
liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi.
Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala
ning hoonestuse suurusele).
4.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.
veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste
tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded”.
Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis.
Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed:
• minimaalne tuleohuklass TP 3
Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides.
• Kasutusviis I kasutusviis
Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad tunnevad hoones paiknevaid ruume ning
kasutajatel on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, kuid neilt ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist.
Sellised hooned ja ruumid on kasutusotstarbelt näiteks: üksikelamu, kaksikelamu, kaksikelamu
sektsioon, suvila, aiamaja; elamu abihooned (kuur, saun, individuaalgaraaž).
• kasutusviis VI kasutusviis
Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite
(elektroonika vms) remont ja hooldus.
• kasutamisotstarbed 11101 – Üksikelamu
12744 – Elamu, kooli vms abihoone
12200 – Bürood
12520 – Laohooned
• korruste arv 1–2
• hoonete maksimaalne kõrgus 9 – 12 m
Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed:
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.
Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna
sisenemistee vahetusse lähedusse.
Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Kurna teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette
nähtud vähemalt 3,5 m laiad.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
Välise tulekustutusvee vajadus on 15 l/s kolme tunni jooksul. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant
paikneb Kurna teel. Tuletõrjehüdrant paikneb Kurna tee 33 kinnistu kõrval planeeringuala vastas.
4.10. Servituutide seadmise vajadus
Määratakse detailplaneeringu koostamisel.
4.11. Tehnovõrkude lahendus
Planeeritava hoonestuse tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus antakse planeeringu
järgmises etapis.
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (büroo-laohoone ja eramute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei
kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist
mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
7
Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis
Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta
uue tootmis-ärihoone ja lisaks olemasolevale lammutatavale eramule kahe uue eramu rajamine ning
sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning
avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse
detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja
ohutusabinõusid.
5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud
piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;
• haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;
• territooriumi korrashoid;
• vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
• tulekindlate materjalide kasutamine;
• paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon;
• soovitatav on sõlmida leping turvafirmaga.
8
Lisa 6
Kiili Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldusele nr 159
Kiili vallas Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Detailplaneeringu koostaja: Optimal Projekt OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine
linnaosa, Keemia tn 4, 10615, e-post
[email protected]; tel
56605462).
KSH eelhinnangu koostaja: Kiili Vallavalitsus
Registrikood: 75020983
Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa
Telefon: 6790260
e-post:
[email protected]
Eelhinnangu vastutav koostaja: Margit Kuulmann, keskkonnanõunik
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev,
Harjumaa).
1. PLANEERITAVA ALA ANDMED
Kinnistu aadress Kinnistu Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja
suurus number osakaalu %
1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%
1.1. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse
(30401:001:0326) jagamine, sihtotstarbe muutmine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse
määramine.
1.2. Eelhinnangu koostamise vajalikkus
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik.
Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada,
kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS §
33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta
eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6
lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse
alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Samuti kuulub kavandatav
tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 tegevuse alla, s.o tegevus, mis võib kaasa tuua olulise
keskkonnamõju, kuna planeeringualast kirdepool asuvad II kaitsekategooria liigi
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) leiukohad (registrikood KLO9119596) ja (registrikood
KLO9121327) ja pisut kaugemal I kaitsekategooria liigid suur-konnakotkas (Clanga clanga)
ja väike-konnakotkas (Clanga pomarina) ning nende Mõisaküla püsielupaigad (kood
KLO3002826 ja KLO3002399) ja sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja
KLO3103080). Samuti piirneb ala maaparandussüsteemi maa-alaga KURNA II
(4109450020120007).
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt
peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul muu hulgas
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide arendamisel. Sama määruse § 15 punkti 8 kohaselt
peab KSH vajalikkust kaaluma tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu
tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.
KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse
üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud
asutuste seisukohtadest.
2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU
2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse
(30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste
määramine ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja
haljastus.
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse
juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala
juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri-
ja tootmishooned. Kurna tee 38 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks ja
suurus on 13444 m2 millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku.
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili
valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal.
Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja
1 äri- ning tootmismaa krunt.Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha
haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida
sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete
parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Planeeritav ala asub Kiili alevi põhjapoolses osas. Juurdepääs detailplaneeringu alale on
Kurna teelt ja Sepamäe teelt, väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnas.
Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna
tee T2 (30401:001:1983) sõiduteelt.
Planeeritava ala juhtotstarve on kehtestatud üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja/või ärihoonete
maa ning jääb olemasolevasse tiheasustusalasse, sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks
suurusega 13444 m2, millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku. Käesolevas
detailplaneeringus on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega (vt. joonisel 1).
Joonis 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust, kuhu on märgutud planeeritava ala
piir.
Maa-ameti andmetel seavad alale kitsendusi (vt. joonis 3):
• puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde sanitaarkaitsealaga 10 m;
• elektripaigaldise kaitsevööndid (kood 8341224) ja (kood 11823694).
2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, kus
planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooni järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.
Ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda, mille vee-ettevõtjaks on määratud
Osaühing Kiili KVH. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumine on kohustuslikud.
Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele, seoses teede
asukoha valiku, sademeveega, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja
valgushäiringutega.
2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
Planeeritav ala asub Kiili alevi põhjaosas, välja kujunenud tootmis- ja ärihoonete piirkonnas.
Üldplaneeringuga on ärimaid kavandatud asustuse koondumiskohtadesse, eesmärgiga
teenindada kohalikku kogukonda. Planeeritava ala näol on tegemist alaga, kus lähiümbruses
asuvad kinnistud on juba suures ulatuses äri ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades
planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib
planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud piirkonnas
eksisteerivast äritegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust,
valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid
mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist arvestades pidada eelduslikult
oluliseks.
Kiili valla geoportaali GIS andmetel (seisuga 15.01.2024), piirneb planeeringuala lähiümbrus
järgmiste detailplaneeringutega:
alast läänes – Kiili tehnopargi detailplaneering, eesmärgiks Krundijaotusplaani
koostamine, ehitusõiguse määramine. Kehtestatud 20.06.2011. Detailplaneeringu
osalist elluviimist on alustatud.
alast lõunas – Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneering, eesmärgiks Kiili alevis Kurna
tee 28 katastriüksuse (30401:001:0142) jagamine ja moodustatud kruntidele
ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatud
09.11.2023.
alast edelas – Kiili alevis Kurna tee 25 ja Kurna tee 27 detailplaneering, eesmärgiks
kinnistute liitmine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrku. Kehtestatud 18. oktoober 2022
Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 476. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.
alast põhjas – Liivipõllu maaüksuse detailplaneering, eesmärgiks sihtotstarbe
muutmine, ehitusõiguse seadmine. Kehtestatud 7. juuni 2016 Kiili Vallavalitsuse
korraldusega nr 287. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-
ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,
kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri
Keskkonnaregistri ja Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetest (seisuga 15.01.2024).
2.4.1. Geoloogia ja maavarad
Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Järva kihistu Võrtsjärve
alamkihistu liustikusetted e. moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnavorm
on silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandikuala.
Interpoleeritud pinnakatte paksus on ca. 5,5 m. Tulenevalt uuringupunktide varieeruvast
tihedusest võib tegelik pinnakatte paksus oluliselt erineda.
Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge
või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuseks.
Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele paiknevad planeeringualal
gleistunud rähkmullad (Kg) ja gleistunud leostunud mullad (Kog) (vt. joonis 2).
Joonis 2. Muldade paiknemine.
Alal on toimunud tegevusi (maaharimine) juba endise kolhoosi ajal. Viimastel aastatel pole
ala põllumajanduslikku kasutamist leidnud.
Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast kirde suunas
ca 1,6 km - 2 km kaugusel asuvad turbamaardla 5. plokk, 4. plokk ja 3. plokk (Kurna
turbamaardlad, registrikaardi nr 543). Edela suunas ca 2,3 km kaugusel asub turbamaardla 9 -
12. plokk (Sausti turbamaardla, registrikaardi nr 240), milledes on hästilagunenud turvas.
Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast tulenevalt mõju geoloogialale ega piirkonna
turbamaardlatele.
2.4.2. Põhja- ja pinnavesi
Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb
planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult
nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik ette
näha meetmed põhjavee kaitseks.
Planeeringualale veekasutuse planeerimisel tuleb arvestada nii piirkonnale (vallale)
kasutamiseks kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutuslubadega juba lubatud veevõttu
kogu valla ulatuses (vaba ressursi olemasolu). Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei
ole põhjavee reostust piirkonnas teada.
Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist. Reovee ärajuhtimine
lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) trassiga, paiknevad sidekaabel, vee- ja
kanalisatsioonitorustikud asuvad Kurna teel (Kurna tee T1). ÜVK teenuse osutajaks on Kiili
vallas Kiili KVH OÜ.
Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688) olmeveetarbeks.
Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei toimu, st
säiliks rohumaa. Sõidutee vms rajamine kaevu sanitaarkaitsealasse võib ohustada avatava
põhjaveekihi kvaliteeti. Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega
alad kavandada väljapoole puurkaevu sanitaarkaitseala.
Pinnavee liikumine (veerežiim) sõltub suuresti sademete hulgast. Periooditi on planeeringu
alal põhjavee tase kõrge ja ala on liigniiske. Liigset pinnavett juhivad piirkonnast ära
kuivendussüsteemid. Suurvee perioodidel (näit. varakevadel) kraavide vee ärajuhtimisvõime
ja vastuvõtuvõime ei pruugi olla piisavad. Selline liigniiskus ei ole tavaliselt taimedele
hukutava mõjuga, kuid ei pruugi olla sobiv äri- ja tootmismaa kasutajatele.
Kuivendussüsteemide regulaarne korraoleku tagamine on oluline pinnavee juhtivusele
piirkonnast.
Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad planeeringualale (vt joonis 3):
puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde hooldusalaga 10 m;
Joonis 3. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 15.01.2024)
Planeeringualaga piirneb maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga (maaparandushoiuala)
KURNA II (tunnus 4109450020120007). Planeeringuala on lisaks ümbritsetud kaudselt
maaparandussüsteemide reguleerivatest võrkudest (maaparandushoiuala) KIILI (tunnus
4109450020120006) ja SÕERU (tunnus 4109450020160005) (vt joonis 4).
Lähim vooluveekogu asub planeeringualast ca 340 m kaugusel põhja suunal, mis on 10 km²
valgalaga kuivendussüsteemide eesvoolu kuivendus KIILI (tunnus 41094500201200062M).
Lõuna suunal asub ca 370 m kaugusel maaparandusehitise reguleerivad võrgud SÕERU ja
SAHKARI-REBASE 10 km2 valgalaga eesvool kuivendus alla. Piirkonna sademe- ja
kuivendusveed juhitakse mööda kuivenduskraave, mis suubuvad Vääna jõkke (vt joonis 4).
Joonis 4. Maaparandussüsteemid (Maa-amet 15.01.2024)
2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik
Rohevõrgustik - koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt
funktsioneerivaks tervikuks.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt piirnev
planeeringuala rohelisest võrgustikust ja rohealast. Rohevõrgustiku tuumala T9 piirnev põhja-
lõuna suunal. Vastavalt Maa-ameti teemaakaardi andmetele on planeeritav ala tasane
rohumaa. Kõrghaljastust planeeringualal ei kasva.
Ehitustegevust ei planeerita üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ettepanekuga alasse.
Planeeritava ala ja rohevõrgustikku jääb piisav puhverala, kuhu planeeringuala ei ulatu.
Selliselt tagatakse rohevõrgustiku senine toimimine. Arvestades eelpool toodut, sh
planeeritava ala asukohta, ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju
rohevõrgustikule ja selle toimimisele.
Taimestik - detailplaneeringuala on tasane rohumaa. Planeeringuala ja selle ümbrus
planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrval aladele suurenevast
liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra,
valgusreostus, õhusaaste). Krundi minimaalne haljastuse protsent on tootmis- ja ärimaa
sihtotstarbega krundil (pos 3) minimaalselt 20%, millest minimaalselt 60% peab olema
kõrghaljastatud ala ning elamumaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1 ja pos 2) on minimaalselt
50%.
Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi
ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega kaasneb
taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust tulenevate
kinnistu haljastusnõuete täitmiseks.
Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.
Loomastik - mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja
valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele sobiv
looduslik elukeskkond, s.h senised avatud alad, kuid seda eelkõige ainult hoonestamisele
kuuluva ala piires. Planeeringualaga piirnev põllu- ja metsamaa koos rohevõrgustikuga säilib
eeldatavalt elupaigaks ja toitumisalaks jätkuvalt paljudele loomadele ja lindudele.
Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes
kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt
olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi,
suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib
eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja
ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju
loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline.
Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab
vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.
Planeeringu koostamisel kaaluda loomaastiku uuringu koostamist, et selgitada välja loomade
täpsemad liikumisteed ja rohevõrgustiku toimimise tagamine.
Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust
tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas.
Selliselt lahendatuna kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt planeeringualalt väljajäävat
rohevõrgustiku ning tagatakse ka II kaitsekategooriasse kuuluva põldtsiitsitaja leiukoha
häirimatus.
2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad;
kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse
andmetele ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid
ega kaitsealasid.
Lähim Natura 2000 ala – Rahaaugu loodusala (kood RAH0000338), asub ca 11 km
edela suunas.
Lähim kaitseala – Kurna mõisa park (registrikood KLO1200378), asub põhja pool
11115 Kurna -tuhala tee ääres , ca 2,4 km kaugusel.
Lähim vääriseluapik – mets (nimetus VEP nr.154071), asub ca 1,8 km kaugusel edela
suunas.
Kaugusest tulenevalt kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Rahaaugu
loodusalale ega Kurna mõisa pargile, samuti ei avalda mõju ka kaitsealustele
loodusobjektidele.
Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses
looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala lähimad
kaitstavad loodusobjektid on:
I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning
nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende
sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool,
ca 2,2 km kaugusel.
II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht,
asub kirde suunal, ca 230 m kaugusel.
III kaitsekategooria kaitsealune fauna – herilaseviu (Pernis apivorus), (kood
KLO9115394), mis asub ca 2,3 km kaugusel lõuna suunas;
kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub
alast ca 5 km kaugusel edelas;
III kategooria kaitsealune - harilik käoraamat leiukoht (registrikood KLO9338957),
mis jääb ca 2 km kaugusele loode suunas;
Väike-konnakotka ja suure-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km
raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste
igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada
väike- ja suure-konnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada
võimalikult suures ulatuses väike-konnakotka ja suure-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks
olevat haritavat põllumaad. Väike-konnakotkad ja Suur-konnakotkad on häirimiste suhtes
kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist mai lõpuni 1, mistõttu tuleb aktiivset müra jt.
ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal
vältida.
Põldtsiitsitajat ohustab peamiselt arvukuse languse ja elupaikade kadumine seoses
valglinnastumisega ja asulate kasvamisega seotud üldine häirimine. Tundlik taime- kui
loomakasvatuse taimekaitsevahenditele. Samuti ohustab herilaseviu arvukust elupaikade ja
kasvukohtade hävimine või rikkumine ning on tundlik põllumajandusmürkide suhtes.
Harilikku käoraamatutut ohustab eelkõige kasvukohtade veereziimi muutmine ja
kinnikasvamine. Liigi olemasolevate populatsioonide ja nende elupaikades soodsate
tingimuste säilitamiseks on vajalikud järjepidevad hooldustööd.
Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast
suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus neile eeldatavalt olulist negatiivset mõju ega
häiringut.
1
Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 kinnitatud „Väike-konnakotka (Aquila
pomarina) kaitse tegevuskava“ ja Keskkonnaameti Peadirektori 23.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/252 kinnitatud
„Suure-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava“.
2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused
Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade
kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad,
matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud
kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning
nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;
monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad
(maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhuja muud sõidukid, nende osad või nende
kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (15.01.2024) ei asu
planeeringualal arheoloogiamälestisi.
Lähimas arheoloogiamälestised – kinnismälestised, kultusekivid (registrinumber 17929 ja
17924), asuvad ca 1,2 m poja ja kirde suunas. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt arheoloogiamälestistele negatiivset mõju.
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel muid pärandkooslusi planeeringualal ei esine. Lähimad
pärandkultuuri objektid on:
Kiili kõrts (registreerimisnumber 304:KOR:002), mis asub ca 1 km edela suunas;
Maksima tall (registreerimisnumber 304:LAU:004), mis asub ca 1,2 km edela suunas;
Sepamäe talukoht (registreerimisnumber 304:TAK:004), mis asub ca 1,3 km ida
suunas;
turbavõtukoht (registreerimisnumber 304:TVK:002), mis asub ca 3 km
planeeringualast edelas:
Kurna park (registreerimisnumber 653:MOK:001), mis asub ca 2,5 km põhja suunas;
Kurna vallamaja (registreerimisnumber 304:VAL:001), mis asub Kurna pargis ning
samuti ca 2,5 km põhja suunas.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju
eelnimetatud arheoloogiamälestisele ega pärandkultuuride objektidele.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel.
Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktidega.
3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA
KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA
3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 10,7 ha suurusel alal Äri- ja tootmismaa
sihtotstarbega kruntide moodustamist, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning
lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt.) taotlemise vajadus
selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate
andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega
looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.
Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega
ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõningane kaudne mõju
taimestikule, loomastikule ja täiendav surve kuivendussüsteemidele eesvooludele.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida
ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Riiklikusse
registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii
detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise
käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete
kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega
seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise
või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.
Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid
võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju
eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb
ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt äritegevusest
tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja detailplaneeringu
elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja
antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel
planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju
on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või
väga kõrge radoonisisaldusega riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila
kaart on pigem piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste
vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd
kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje
meetmed.
Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise vajaduse.
Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.
Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis tuleb hinnata teenuse pakkujaga
reaalseid liitumisvõimalusi.
Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning
planeeringualal immutatakse sademeveed kinnistu piirides. Hoonete katustelt ja kõvakattega
pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-liivapüüduri oma kinnistul
immutussüsteemi. Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste
kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb
projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid. Sademevee
ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning
hoonestuse suurusele). Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi
töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud vee vaba liikumine kuni
eesvooluni.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada
looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,
vältides sademevee reostumist. Katustelt, teedelt ja parkimisplatsidelt ärajuhitavat sademevett
on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest
isoleerida. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub
väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele
tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.
Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist
„Linnatänavad“.
Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale käesoleval ajal
registreeritud oluline negatiivne mõju.
3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste
ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud
mõjudeks.
Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (s.h
planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd
piirkond on juba mõjutatud piirkonnas asuvatest äri- ja tootmispindadest. Detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad mõjud (äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast
liikluskoormusest tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida
saab planeeritava ala paiknemist äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.
Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud
avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, põhjavee reostus) ja nende vältimise meetmed või
nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi
kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning
ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad
lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust
(nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt
jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja
valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist ja piirkonnas levinud maakasutust, ei ole
tegemist mõjude olulise suurenemisega.
3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning
piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik
mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna
atraktiivsust.
3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus – looduslik tasane
rohumaa asendub äri- ja tootmismaa kruntida ning kahe elamumaa krundiga, kuhu
kavandatakse hoonestust ja infrastruktuuri. Detailplaneeringuga nähakse kontaktvööndis ette
täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit, kinnismälestisi
ega maardlaid.
Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku
toimimist ega planeeringualast põhja pool leitud I kaitsekategooria liikide väike-konnakotka
ja suur-konnakotka püsielupaikadele ega II ja III kategooria kaitsealuste liikide põldtsiitsitaja,
harilik käoraamat ja herilaseviu leiukohtadele (täpsemalt punktis 2.4.3).
Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,
ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast
(sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne
mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.
Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete
ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul
on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.
3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt:
I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning
nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende
sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool,
ca 2,2 km kaugusel.
II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht,
asub kirde suunal, ca 230 m kaugusel.
III kaitsekategooria kaitsealune fauna – herilaseviu (kood KLO9115394), mis asub ca
2,3 km kaugusel lõuna suunas;
kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub
alast ca 5 km kaugusel edelas;
III kategooria kaitsealune - harilik käoraamat leiukoht (registrikood KLO9338957),
mis jääb ca 2 km kaugusele loode suunas;
Väike-konnakotka ja suur-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km
raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste
igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada
nende püsielupaiga puutumatus. Arvestades konnakotkaste kodupiirkonnaks peetava pesa
ümber oleva 2 km raadiusega ala suurust, ei vähene nende potentsiaalne toitumisala, kuna
planeeringuala jääb selles välja.
Võttes arvesse leiukohtade piisavat kagust ei oma planeeringu ala tegevuse nendele
eeldatavalt mõju, kui järgitakse ehitustegevusel leevendusmeetmeid.
3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (15.01.2024) ei paikne
planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.
4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos
lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Terviseametile,
Põllumajandus- ja toiduametametile, muinsuskaitseametile ja Transpordiametile.
Ametkondade kokkuvõtlikud seisukohad alljärgnevates punktides.
4.1. Väljavõte Keskkonnaameti kirjast (29.02.2024 nr 6-5/24/2190-2).
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei ole planeeringualal
registreeritud kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimad
objektid on asjakohaselt ära toodud eelhinnangus. Keskkonnaamet esitab järgmised
tähelepanekud:
1. Planeeringualast ca 230 m kaugusele kirde suunda jääb II kategooria kaitsealuse liigi
Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja, EELIS kood KLO9119596) leiukoht.
Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning kaitsealuste liikide leiukohtades
kehtib looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. LKS § 55
lg-st 1 tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud ning
sama § lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade
tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Kuna detailplaneeringu
ala asub väljaspool leiukohta, siis ei too kavandatav tegevus endaga kaasa
olemasoleva leiukoha hävimist.
Kuna kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealused liigid on planeeringualast piisaval
kaugusel, siis kavandatav tegevus eeldatavalt ei ohusta kaitstavaid loodusobjekte ega
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.
2. Detailplaneeringu alal on puurkaev (EELIS registrikood PRK0015688), millele on
moodustatud 10 m sanitaarkaitseala. Esitatud detailplaneeringu eskiisi põhijoonise
kohaselt asub puurkaevu sanitaarkaitseala planeeritaval hoonestusalal. Juhime
tähelepanu, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 lg 2 kohaselt on veehaarde
sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee
võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala,
kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on
tegevust piiratud (VeeS § 148 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus
keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2)
sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite
koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu
ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi
halvenemist; 6) teadustöö tegemine (VeeS § 151lg 2).
Detailplaneeringu eskiisi põhijooniselt võib aimata puurkaevu asukohta, kuid
kajastamata on sanitaarkaitseala. Palume detailplaneeringu põhijoonisel puurkaevu
asukoht kajastada selgemalt ning märkida ära ka puurkaevu sanitaarkaitseala.
3. Kiili vallas on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju
maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ põhjaveevaru kuni 31.12.2030. Kinnitatud
põhjaveevarud on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist koguses 800 m3
ööpäevas ning Kambrium-Vendi põhjaveekogumist 500 m3 ööpäevas.
Keskkonnaametile teada olevalt on kehtivate keskkonnalubadega Kiili vallas põhjavee
prognoosvarud välja jagatud.
Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist (ÜVK). ÜVK teenuse
osutajaks on Kiili vallas Kiili KVH OÜ, kellele on antud vee erikasutuseks Vaela külas
keskkonnaluba nr KL-515238.
Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks
on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru.
Keskkonnaamet nõustub seisukohaga, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni
alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126
lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus.
4.2. Väljavõte Terviseameti kirjast (01.03.2024 nr 9.3-1/24/1415-2).
Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH
mittealgatamise otsusele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:
KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
(äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast liikluskoormusest tingitud visuaalne
mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida saab planeeritava ala
paiknemist äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.“ Amet juhib
tähelepanu, et antud planeeringuga planeeritakse lisaks äri- ja tootmishoonele ka
elamuid planeeringualale. Amet juhib tähelepanu, et planeeritavalt alalt lähtuvad, kui
ka planeeritava ala välisõhus levivad liiklus- ning tööstusmüra tasemed ei tohi ületada
müratundlike hoonetega aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Äri-
jakaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra
sihtväärtust.
Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi
ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.
KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka
tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid
vastavalt seadustes toodud normidele.“ Amet nõustub mürauuringu vajalikkusega, sest
detailplaneeringuga planeeritakse eluhooned vahetult äri- ja tootmismaa piirkonda
ning on vajalik kaardistada, milliseid müraleevendavaid meetmeid tuleks vajadusel
rakendada. Ameti hinnangul on antud planeeringu puhul asjakohane hinnata ka
tööstusmüra maksimaalseid tasemeid. Palume mürauuringu valmimisel edastada see
ametile tutvumiseks. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri
03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“.
KSH eelhinnangus on välja toodud, et planeeringualast läänes on vastu võetud Kiili
tehnopargi detailplaneering (kehtestatud 20.06.2011), mille osalist elluviimist on
alustatud. Palume arvestada ka sealt tulenevate võimalike perspektiivsete
häiringutega (mürauuringus ja mujal).
KSH eelhinnangus on välja toodud: „Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse
andmetele asub planeeringualast kirde suunas ca 1,6 km - 2 km kaugusel asuvad
turbamaardla 5. plokk, 4. plokk ja 3. plokk (Kurna turbamaardlad, registrikaardi nr
543). Edela suunas ca 2,3 km kaugusel asub turbamaardla 9 - 12. plokk (Sausti
turbamaardla, registrikaardi nr 240), milledes on hästilagunenud turvas.“ Arvestada
ka sealt tulenevaid võimalikke häiringuid.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike
hoonetega
aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike
hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud
piirväärtuseid.
Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
4.3. Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast (08.02.2024 nr 6.2-1/1242-1).
Põllumajandus- ja Toiduamet juhib tähelepanu, et Kurna tee 38 detailplaneeringu ala ei
ole seotud KSH-s välja toodud ühegi maaparandusehitisega. Kiili alevis Kurna tee 38
katastriüksusel (30401:001:0326) asub endine maaparandussüsteemi drenaaž, mida ei
käsitleta maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemina, sellest tulenevalt ei pea
antud planeeringu alal arvestama varem tehtud maaparandustöödega ning sademevee uus
lahendus tuleb anda detailplaneeringu koostamisel.
4.4. Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast (16.02.2024 nr 5.1-17.5/194).
Muinsuskaitseameti peame vajalikuks lisada hoiatuse- alal toimuvatel kaevetöödel tuleb
arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
4.5. Transpordiameti, Kiili Vallavalituse poolt saadetud kirjale (05.02.2024 nr 8-1/1003-4)
„Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Kurna tee 38 detailplaneering, Kiili
alev, Kiili vald“ vastust ei esitanud. Seega loeme, et Transpordiametil arvamus ja
vastuväited KSH mittealgatamise otsusele puuduvad, sest kavandatud tegevusel puudub
puutumus veeteede, lennunduse ja ka riigiteede osas.
5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA
EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED
TEGEVUSED
5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
5.2. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.
5.3. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning
sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,
vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavad nõuded;
5.4. Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka
helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele;
5.5. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest;
5.6. Planeeringuala täpsem radoonisisaldus ning radooniohtlikkust vähendavad meetmed ei
ole teada. Seetõttu tellida radooni uuring, mille käigus määrata planeeringuala pinnase
radoonisisaldus ning leida leevendavad meetmed radooniohtlikkuse vähendamiseks;
5.7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
5.8. Välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru;
5.9. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei
toimu;
5.10. Vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse ja sademevee
käitlemisel eelistada säästvaid sademeveelahendusi. Juhul, kui sademevesi kogutakse
kokku ning juhitakse toruga kraavi, on vaja sellele tegevusele taotleda vee
erikasutusluba tulenevalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktile 4. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida;
5.11. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“;
5.12. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži ja
sademeveesüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse
muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu
koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;
5.13. Detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja
insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded;
5.14. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui
hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele;
5.15. Alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste
sademeveelahendustega;
5.16. Näha ette kohustus ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud
kinnistutele haljastusprojekt;
5.17. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, mille mõju võib ulatuda
planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada
täiendav kõrghaljastus;
5.18. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada teiste ametkondade poolt tehtud märkuste ja
ettepanekutega.
LÕPPJÄRELDUS
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav
tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole
teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis
oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetluse algatamiseks Kurna tee 38 detailplaneeringu osas.
Kiili Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava
tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva dokumendi
peatükis 5 toodu osas.
Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
Koostas: Margit Kuulmann
Keskkonnanõunik
30.01.2024
Lisa 5
Kiili Vallavalitsuse
06.05.2024 korralduse nr 159 juurde
KIILI ALEV KURNA TEE 38
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldandmed
Detailplaneeringu nimetus:
Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneering (DP0364).
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 1,35 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Kurna tee 38 13500 30401:001:0326 Elamumaa 100%
Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse
(30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri-
ning tootmismaa krunt.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind
kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,
ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).
Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m
ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni
3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,
ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja
elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa
krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate
äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse
lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
1
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Planeeringu ajakava
Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
Ajaskaala
Toiming
I aasta II aasta III aasta
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x
Detailplaneeringu kooskõlastamine x x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.
4. Lähteseisukohtade koostamise alused
1) kehtivad õigusaktid
2) arengukavad ja -strateegiad
3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud
4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid
5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused
6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid
7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused
8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt
9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud).
10) Eesti standardid
5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded
1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;
2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“
3) Täiendavad tingimused:
a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade
maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib
teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;
b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja keskkonnasäästlikele
tingimustele;
c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;
d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Kurna teelt (30401:001:1942 ja 0401:001:1983).
Vajadusel kaasata teedespetsialist.
6. Arvamuste küsimine
Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1):
1) Põhja päästekeskusega,
2
2) Terviseametiga
3) vajadusel Transpordiametiga.
Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):
1) planeeringust huvitatud isikult;
2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega;
3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
7. Lähteseisukohtade kehtivus
Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat.
Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat
detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
3
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.05.2025 korralduse nr 159 juurde
Detailplaneeringu nimetus
Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneering (DP0364).
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 1,35 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%
Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu
%
1 Kurna tee T1 21006 30401:001:1942 Transpordimaa 100%
2 Kurna tee T2 28400 30401:001:1983 Transpordimaa 100%
3 Uue-Kase 7916 30401:001:0251 Maatulundusmaa 100%
4 Kurna tee 28 138473 30401:001:0142 Tootmismaa 100%
Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid
Olemasolev keskkond
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale
looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja
sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
EHR kood Nimetus Seisund Esmane Ehitisealune Korruseid
kasutuselevõtt pind
116064891 Kelder Olemas 17.0 1
116064884 Elamu Olemas 1924 129.0 1
116064889 Ait Lammutatud 19.0 1
116064888 Laut Lammutatud 51.0 1
Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
1
Kinnistu Kurna tee 38 idaosa läbib keskpinge õhuliin ja läänes paikneb madalpinge õhuliin,
mille postil olemasolev liitumiskilp. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev
(PRK0015688).
Kurna teel (Kurna tee T1) paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna teelt (30401:001:1942 ja 0401:001:1983).
Kehtivad piirangud
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
Kitsenduste mõjuala ID Ulatus (m2) Liik
1 Veehaarde PRK0015688 313.96 Puurkaev
sanitaarkaitseala
2 Elektripaigaldise 4613972 35.21 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
kaitsevöönd
3 Elektripaigaldise 167307344 174.57 Elektriõhuliin alla 1 kV
kaitsevöönd
4 Elektripaigaldise 1420603 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
kaitsevöönd
5 Elektripaigaldise 1420613 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi
kaitsevöönd
6 Ühisveevärgi ja - STA214300 45.13 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik
kanalisatsiooni vöönd alla
7 Ühisveevärgi ja - VTABB214300 2.95 Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne
kanalisatsiooni vöönd torustik
8 Elektripaigaldise 568112616 630.85 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
kaitsevöönd
9 Elektripaigaldise 167307343 6.11 Elektrimaakaabelliin
kaitsevöönd
10 Uuringu ala U1552 138,468.73 Uuringu ala (geoloogiline)
Tabel 4: Kehtivad piirangud
ÜVK kohustus
ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.
2. Taotluse eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse
(30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m 2) ja
1 äri- ning tootmismaa krunt.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja
ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim
ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate
ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste
pindade summa).
Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni
12,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim
ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate
ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste
pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba
min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida
2
sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete
parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva
korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse
juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala
juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud
äri- ja tootmishooned.
Kurna tee 38 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks ja suurus on 13444
m2 millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:
3
Elamumaa (EV):
o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa,
välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min
2000 m²;
o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning
abihoone 4,5 m;
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,
betoon, metall, katusekivi);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja
väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad
võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Tootmismaa (T):
o Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse
kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud
parkimisvajadused.
o Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme
piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate
tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.
o Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada
kõrghaljastusena.
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B):
o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).
o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.
o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.
o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada
ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-,
teenindus- ja büroohoonete maa (BH).
o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik
vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh
väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-,
teenindus ja ärihoonete maa alla
o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on
ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.
Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud
nõuetega.
4
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering
Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse
juhtfunktsioon tootmise maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja
kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.
Tootmise maa-alal on lubatud:
o Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-,
keemiatööstuse-, toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-,
kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.
o Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-,
külm-jm laohoone.
o Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma-
või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse-
vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.
o Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda
sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt
jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).
Ehitustingimused:
o Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on
põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud
ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.
5
o Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui
hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada
hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.
o Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega
lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist
mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida
väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest
piisavasse kaugusesse.
o Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik
kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev
piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul
kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava
objekti rajamist.
o Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja
ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.
5. Algatamise põhjendused
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele.
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on
sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on
huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke
huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus
detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma
erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
5.1. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna
kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust
puudutatud isikute huve.
5.1.1. Tootmis- ja ärimaa moodustamise mõjud
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
6
o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi
saavutamine;
o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et
planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik
ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja
asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka
rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise)
lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab
ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab
ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes.
Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja
olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil
juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki
elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid
läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest
andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist
(andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest,
kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid
võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist,
individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad
kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik
täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud
aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living
environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine
kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni
põhjal.
7
1 JUHTIMINE
100%
80%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
40%
20%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek äri- ja
tootmisala planeerimine on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele arvestades Kiili
valla üldplaneeringut.
5.1.2. Tootmis- ja ärimaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna
kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
o ettevõtluse arengu soodustamiseks tootmisettevõtete võimalike asukohtade esitamisega.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud
ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald
soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja
ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole
kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla
sotsiaalse ja majandusliku arengu.
8
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 ja 3 (lk 26 ja 27).
Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja
negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.
Mõju Tulemus
Elukeskkonna kvaliteet Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
ja elamistingimused m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala infrastruktuuri (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside
ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.
2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis
olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.
Kokkuvõte: positiivne mõju.
Majandusliku arengu Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
intensiivistumine m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste
tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.
Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga,
ehitustegevuse ajal.
Kokkuvõte: Negatiivne mõju on suuremalt jaolt ajutise iseloomuga. Pikemalt on näha
positiivne mõju: suureneb kohalike teenuste tarbimine ja pakkumine.
Uute elanike tulek Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
piirkonda, suurendab nii m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. KOV elanike arv suureneb.
valla kui ka teenuse
pakkujate tulusid Positiivne mõju:
(kulusid) 1. Olemasoleva infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene.
2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud.
3. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk.
4. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine
(mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb
liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale
9
infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri
hooldusele.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus
olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud
ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja
infrastruktuuri hooldusele.
3. KOV kohustused suureneb (lisandub uusi elanike). Olemasoleva infrastruktuuri
hoolduse kulud suurenevad.
Kokkuvõte: positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste
pakkumise suurenemisega. Negatiivne mõju elanike arvu suurenemisega ja
infrastruktuuri hoolduse kulude suurenemisega.
Transpordi-ja Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
infrastruktuuri m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Infrastruktuuri detailplaneeringu kontaktvööndis
paranemine ei muudeta ega parendata.
(halvenemine)
Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu
kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste
seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.
2. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis
olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga,
ehitustegevuse ajal.
Kokkuvõte: väga vähesel määral positiivne mõju.
Ühistranspordi tasuvuse Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
paranemine m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Positiivne mõju:
1. Enamus töölisi hakkavad kasutama ühistransporti, mille tulemusena tihendatakse
ühistranspordi graafikuid.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb
liiklusohutus. Töölised kasutavad isiklikku transpordivahendit.
Kokkuvõte: hetkel raske ennustada kas mõju on positiivne või negatiivne. Eeldades, et
enamus töölisi ja kliente kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne.
Liikumisvõimaluste ja Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
juurdepääsetavuse m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
paranemine
(halvenemine) Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu
kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste
seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.
2. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis
olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega kergliikluse
infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja
10
jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt.
Kokkuvõte: pigem positiivne mõju.
Loodusmaastiku Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
asendumine m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
tehismaastikuga
(looduskoosluste Positiivne mõju:
hävimine) 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Puudub
Kokkuvõte: positiivne mõju.
Maastiku killustumine Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Positiivne mõju:
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Puudub.
Kokkuvõte: positiivne mõju.
Põllumaastiku ja selle Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
harimise tasuvuse m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
vähenemine
Positiivne mõju:
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Puudub
Kokkuvõte: pigem positiivne mõju.
Maaparandussüsteemid Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
e rikkumine m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Kinnisvaraarenduse Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
muutumine valdavaks m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
maakasutuseks – söötis
kõlvikud Positiivne mõju:
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Puudub.
Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Ehitusalade stiihiline Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
areng m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Positiivne mõju:
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
11
Negatiivne mõju:
1. Puudub.
Kokkuvõte: positiivne mõju.
Sotsiaalse ja tehnilise Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
infrastruktuuri rajamise m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
vajadus – suur koormus
valla eelarvele Positiivne mõju:
1. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene.
2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud.
3. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk.
4. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine
(mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb
liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale
infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri
hooldusele.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus
olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud
ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja
infrastruktuuri hooldusele.
Kokkuvõte: Mõju valla eelarvele negatiivne. Positiivne mõju seoses kohalike teenuste
tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega.
Võimalik loodusliku Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
reljeefi muutmine, m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
mõjud pinnasele (mõju
avaldavad transport, Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
pinnasetööd, ehitusprahi detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
laokile jätmine)
Pinna-ja põhjavete Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
reostusohu suurenemine m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Kokkuvõte: mõju puudub. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed
mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Ökoloogiliste Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
protsesside kulg võib m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
olla takistatud
Positiivne mõju:
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb
liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale
infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri
hooldusele.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus
olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud
ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja
infrastruktuuri hooldusele.
Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
12
m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Võimalik visuaalne Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
reostus m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside
ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.
2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis
olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.
Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Võimalik Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
keskkonnakvaliteedi m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
paranemine ning valla
tuntuse ja maine tõus Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside
ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.
2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
3. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud.
4. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk.
5. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine
(mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis
olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.
Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Maaettevõtluse Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
arendamine ja m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
mitmekesistamine
Positiivne mõju:
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Negatiivne mõju:
1. Uued ettevõtted ei tegele maaettevõtlusega.
Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju.
Loodusressursside Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
tarbimise m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
suurenemine
Positiivne mõju:
13
1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud
negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste
seadmisega.
Tootmisaladelt tulenev Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000
võimalik m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.
keskkonnasaaste
Positiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside
ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.
2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste
keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.
3. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud.
4. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk.
5. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine
(mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).
Negatiivne mõju:
1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis
olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad
ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.
2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.
Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.
Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Tabel 5: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid
positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et tootmis- ja
ärimaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud
negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Kokkuvõtvalt
Lähtudes eelnevast saab väita, et tootmis- ja elamumaade moodustamine vastab suuremas
osas kvaliteetsele ruumiloomele sest:
1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua äri- ja
tootmismaadele uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome
nõuetele;
2. tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid
positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;
3. ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke
hoonete rajamisega;
4. suureneb kohalike teenuste tarbijate ja pakkujate hulk;
5. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra
jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.
14
Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas?
Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396
„Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili
vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis
800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili
vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba
O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ.
Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik?
Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist.
Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel.
Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud
põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse §
204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja
koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise
või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest.
Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist
(veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse
põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks.
Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4-
s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude
suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest
vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes
põhjaveekomisjoni soovitustele.
Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate
detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili
KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a.
veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja
veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse
käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku
veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate
kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on
puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud,
on puudujääk ~703 m3/d.
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra
jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja
kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam
ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele
vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.
7. Detailplaneeringu menetlus
02.07.2023 – Kiri nr 8-1/1003.
Eskiislahenduse esitamine.
01.08.2023 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
05.12.2023 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks.
04.01.2024 – Kiri nr 8-1/1003-1.
Taotluse esitamine.
15
05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-2.
Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Keskkonnaamet.
05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-3.
Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Muinsuskaitseamet.
05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-4.
Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Transpordiamet.
05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-5.
Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Terviseamet.
05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-6.
Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Põllumajandus- ja Toiduamet.
08.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-7.
Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Põllumajandus- ja Toiduamet.
16.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-8.
Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Muinsuskaitseamet.
29.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-9.
Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Keskkonnaamet.
01.03.2024 – Kiri nr 8-1/1003-10.
Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Terviseamet.
10.04.2025 – haldusleping nr 8-15/35-24.
8. Otsus
Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu
(vastavalt 04.01.2024 kirjaga nr 8-1/1003-1 edastatud detailplaneeringu koostamise
algatamise ettepanekule).
Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
16
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 06. mai 2025 nr 159
Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamise algatamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000
määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013
otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi
valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 04.01.2024
detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1003-1 ja 10.04.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8-
15/35-24.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post
[email protected]; tel 56983389).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus
(Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
1. Algatada Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamine (DP0364). Käesoleva
korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 1,35 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud
lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
3.1. Kiili valla üldplaneering
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse
(30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja
1 äri- ning tootmismaa krunt.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja
ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune
pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike
hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).
Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni
12,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune
pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).
Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning
tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega
parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb
lahendada krundi piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
5. Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu ettepanek ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu
muutmise ettepanekut.
6. Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva
korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
7. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.
8. Mitte algatada Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju
strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alev Kurna tee 38
detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6.
8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste
põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all
mõeldakse eelkõige:
9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.
10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja
2 nimetatud isikuid ja asutusi.
12. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
13. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldusele nr 158;
2. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem;
3. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;
4. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;
5. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu lähteseisukohad;
6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alev Kurna tee 38
detailplaneeringu osas.