dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 9. mai 2025
Viit
9.3-1/25/3977-1
Registreeritud
9. mai 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
19. mai 2025

Failid

  • 📎8-124-0287681-1 09.05.2025 Valjaminev kiri.asice3567 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Kliimaministeerium Märjamaa Vallavalitsus Meie 09.05.2025 nr 8-1/24-028/7681-1 Terviseamet Päästeamet Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Põhiprojekt“ töö osa „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt (Etapp-2)“. Tee ehitustööd on kavandatud 2025-2028.a. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/fvJC0uDEbgeEnKv Käesolevale kirja lisas 3 on esitatud Alkranel OÜ koostatud töö: „ Töö osa (etapp 2) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine“. Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandilise ristete ja tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa ja korralduse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 19.05.2025 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kelgo projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Korraldus_ eelnõu 2. Riigitee 4 km 64,8-68,2 Orgita-Haimre tee ehitusluba_eelnõu 3. Orgita-Haimre KMHEH 23.04.2025 2 (2) EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks Transpordiamet algatas pp.05.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita- Haimre lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee katastriüksused tunnusega 50403:001:0010 ja 50403:003:0018; 20171 Märjamaa-Valgu tee katastriüksused tunnusega 50403:001:0023, 50403:001:0134 ja 50403:001:0024 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis ning Orgita, Kõrtsuotsa, Nõmmeotsa ja Haimre külas. Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku teedevõrgu teed: kohalikud teed 5043021 Liiva tänav, 5042013 Lehe-Otti tänav, 5040145 Susla tee, eratee 5041914 Järta tee, metsateed 5041944 Augu tee, 5041985 Järta majatee ja 5043095 Kõrtsuotsa tee. Seoses põhimaanteelt juurdepääsu likvideerimisega on projekteeritud uued juurdepääsuteed kinnistutele Kase (katastriüksuse tunnusega 50403:001:0581) ja Uue-Kase (50403:001:0800) kohalikult teelt Susla tee nr 5040145 ning kinnistutele Tagajärta (50201:001:0163) ja Järtamäe (50403:001:0810) riigiteelt 20171 Märjamaa-Valgu. Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust 01.02.2024. aastal, kuid käesolevaks ajaks ei ole kõigi kinnisasjade osas maade omandamine lõpuni viidud. Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne kinnisasjal ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks vastab Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“, kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348. Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustega on täpsustatud ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 toodud tingimusi, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus). Transpordiameti 22.06.2021 korraldusega nr 1.1 3/21/262 on antud projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks. Märjamaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-1.1/278 on antud projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva- Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede projekteerimiseks. Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Põhiprojekt“ töö osa: „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt (Etapp-2)“. Põhiprojekti trassiskeem, asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/fvJC0uDEbgeEnKv Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste ristete ja tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega. Põhiprojekt on koostatud Selektor Projekt OÜ töö nr 20014 „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt. Eelprojekt“ alusel ning viidud põhiprojekti staadiumis kooskõlla kehtivate normidokumentidega. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Käesolev ehitusluba käsitleb põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita- Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigul eelprojektiga kavandatud tegevusest. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. 2 Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 18.09.2020 otsusega nr 15-7/20/376 riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2. Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne (Alkranel OÜ töö „Riigitee 4 Tallinn- Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“) tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1303. KMH aruandes (ptk 8.3) järeldatakse, et kavandatava tegevuse elluviimine koos leevendavate meetmete rakendamisega ei põhjusta lühi- ja pikaajalises skaalas olulisi ebasoodsaid mõjusid, küll aga suureneb liiklusohutus ning suuremate keskuste vaheliste ühenduste sujuvus paraneb ning tegevus on kooskõlas kõrgemate strateegiliste jm arengudokumentidega. Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju. Võrreldes eelprojektiga on tehtud Orgita-Haimre lõigu põhiprojektis järgmised muudatused:  Nõmmeotsa riste viadukti (km 67,15) kõrgusgabariite vähendati 5 meetrilt 4,6 meetrile.  Orgita ulukiläbipääsu (km 65,58) gabariite – läbimõõtu vähendati 2,0 meetrilt 1,5 meetrile.  Märjamaa järtade loodusalal muudeti hooldetehnika liikumisalasid. Võrreldes KMH koostamise ajaga on EELIS andmetel muutunud KMH aruandes käsitletud kaitsealuste liikide leiualade asukohad ning ehitusalasse on lisandunud II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KLO9350852) leiuala. Võrreldes eelprojekti KMH aruande koostamise perioodiga on lisandunud Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkidesse liik harivesilik (Triturus cristatus). Eeltoodud muudatused ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu on amet kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb oluline keskkonnamõju. Alkranel OÜ töö (2025)4 alusel ei ole Orgita-Haimre lõigu ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha KeHJS § 6 lõige 21 mõistes. Projektiga ei muudeta oluliselt eelprojekti lahendust ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas. Samuti ei ole muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Projekti muudatusest ei lisandu tegevuse lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi. Tuginedes KeHJS § 11 lõikele 62 jätab otsustaja eelhinnangu andmata, kuna kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-e67-km- 620-785-paadeva-konuvere 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-4-e67-tallinn-parnu-ikla-km-622-788-paadeva-konuvere-teeloigu- eelprojektiga-kavandatavate 4 Alkranel OÜ töö: „ Töö osa (etapp 2) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita- Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine“ 3 heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad antud lõigul asjakohased keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 13, § 9, § 11 lõike 62, § 24 lõiked 1 ja 15 261 ja § 29 lõiked 3-5, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud nõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 4 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Riigitee 4 Orgita-Haimre lõigu tee ehitusluba_eelnõu; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele). 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus 5 EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn- Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatiste ehitusprojektidele ekspertiis ja koostada tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti maksumust optimeerida. 3. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 4. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 5. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt täpsustatud keskkonnameetmeid: 5.1. Enne ehitamist tähistatakse Märjamaa järtade loodusala piir. Vältida ehitustehnika liikumist Natura alal. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetöödel jms tegevuste käigus tekkivad jäätmed ladestada väljaspool kaitstavat ala. 5.2. Tee ehitustööde maa-alal paiknevate II-III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade 1 EELNÕU kaitsmine ja ümberasustamine korraldada vastavalt püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ümberasustamise projekti koostamine, ümberasustamise teostamine ja seire ning I väärtusklassi koosluste ümberasustamise metoodilistele juhistele. 5.3. Kaitsealuste liikide ümberasustamisega seonduvalt tuleb eelnevalt (perioodil, mil liik on tuvastatav) kaitsealuste liikide isendid üles otsida ja märgistada. Liigi tuvastamist peab tegema vastavaid liike tundev ekspert ja ümberasustamist peab tegema vastava töö kogemusega ekspert. 5.4. Märjamaa järtade loodusala, elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210) ja liigi püst-linalehik leiualal tähistada kaitsealuse elupaigatüübi ja liigi projektijärgne piir, millele on lisaks arvestatud 2 m liikumisruumi. Vastaval 2 m alal kasutada pinnasekaitse matte, kaasates ka vastava koosluse niidueksperti ehitustegevuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel (mattide eemaldamisel elupaigatüübi ja liigi seisundi hindamine ja tööala korrastamistingimuste seadmine). Tähistamist ja sellega kaasnevat pinnasekattemattide paigaldamine tuleb teostada enne ehitamist, et elupaigatüübile ei satuks tee-ehitusel kasutatavat rasketehnikat või materjale ning tööde teostamise ajal ei tekiks rööpaid elupaigale. 5.5. Ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutatakse looduslike niidutaimede seemneid. Kaitsealadega piirnevate alade haljastamisel tuleb kasutada kohalike niidutaimede seemneid ja jätta teetammi küljed looduslikult taimestuma naabruses kasvavate liikide poolt. 5.6. Märjamaa kaitsealadel ja alast vähemalt 50 m ulatuses ei tohi haljastamisel kasutada väetisi. 5.7. Märjamaa kaitsealadel ja kaitstavate alade vahetus läheduses ja nendest vähemalt kuni 50 m ulatuses tuleb pinnasvallide rajamisel, aga kindlasti haljastustöödel ja teemulde katmisel kasutada tee ehitamise käigus kooritud kohalikku pinnast. Külvata ei tohi liike, mida looduslikult piirkonnas ei kasva, soovitatavalt eelistada looduslikku taimestumist. Keelatud on väljastpoolt Eestit pärit seemnematerjali kasutamine. 5.8. Ehitusjärgselt säilinud, taastatud või rajatud niidualade hooldusel kasutada uuringu „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020) soovitusi. 5.9. Ulukipääsude otstes säilitada võimalikult palju olemasolevat puistut, vältida võõrliikide (sh mägimändide) kasutamist. 5.10. Näha ette hooldatavale teemaale jääva metsaala raadamine, raierahu välisel kuival perioodil või talvel külmunud pinnasega, võimalikult väheste pinnase kahjustusega. 5.11. Märjamaa kaitsealadel on metsaraie ja raadamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. juulini lindude peamisel pesitsusajal. Muudel aladel on metsaraie ja raadamine keelatud 15. aprillist kuni 15. juuli. Keelatud on linnupesade hävitamine ajal, kui pesa on kasutuses. Metsaraie tööde teostamisse kaasata vajadusel ornitoloog pesade aktiivse kasutuse fikseerimiseks. 5.12. Raadatavalt vääriselupaiga nr 148019 osalt tuleb teisaldada jämedamõõduline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit (selle olemasolul) vääriselupaiga säilivasse ossa ilma viimast kahjustamata või läheduses paiknevatesse teistesse samaväärsetesse vääriselupaikadesse. 5.13. Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning nende opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest (hooldusalade juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek). 5.14. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) lähemal kui 300 m elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et võimalusel ei jääks mürarikkad tööd perioodi 23.00 – 7.00 ja piirkonna elanike teavitatakse tööde teostamisest. 5.15. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate 2 EELNÕU vaidluste vältimiseks enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. 5.16. Kui kaevetööde käigus ilmneb arheoloogiline kultuurkiht, tuleb peatada tööd viivitamatult ning teavitada Muinsuskaitseametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 antakse Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ning teelõiguga seotud teede ja rajatiste ehitamine, sh km 65,58 Orgita 2 ulukiläbipääs; km 66,07 Susla ulukiläbipääs; km 66,25 kahepaiksete tunnel; km 66,97 Nõmmeotsa ulukiläbipääs; km 67,15 põhimaantee viadukt üle riigitee nr 20171 (Nõmmeotsa riste); riigitee nr 20171 Märjamaa-Valgu tee km 1,87-2,51 ümberehitamine ja kergliiklustee ehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt“ töö osa „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt (Etapp-2)“ 2.7 Tee ehitusprojekti number MA17446 (allkirjastatud digitaalselt) 3 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Töö osa (etapp 2) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine Projekti kood: MA17446 Töö nr: P24007 Staadium: Põhiprojekt Tellija: Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2025 1 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Publitseerimise üldised andmed;  Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt (põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ).  Töö vormistatud: 23.04.2025. a.  Töö (keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine) koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.  Töö sisu - otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestiku kogumine.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ning eelprojekti ja selle KMH tingimustega ...................................................................................... 6 1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade ........................................................... 6 1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega .......................................................................................................... 8 1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused ........................................................................... 9 1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ................................... 9 1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus)...................................... 10 1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid) ........................................... 11 1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).................................................................................................................................. 12 1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad ................................................................... 17 1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud) .............................................................. 18 1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid .................... 20 2. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 21 2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada............................................................................................................................... 22 2.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 27 2.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 29 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine ................................................................................................................................ 30 3.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 30 3.2. Märgalad.................................................................................................................... 31 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 31 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 32 3.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 33 3.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 33 3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 34 3.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 34 3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 34 2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 37 2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 37 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 38 3 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Sissejuhatus Kavandatavaks tegevuseks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu ümberehitamine I klassi maanteeks (st 2+2 sõidurajaga maanteeks) lähtudes teemaplaneeringust, eelprojektist ja tehnilistest tingimustest. Põhimaantee ristumine kõrvalmaanteega 20173 Haimre-Moka tee ja kõrvalmaanteega 20172 Märjamaa-Haimre tee on lahendatud eritasandiliselt, liiklussõlme kaudu. Kõrvalmaanteed on lahendatud 1+1 sõidurajaga riigimaanteedena. Lisaks on kavandatud muid koguja- ja ühendusteid, et ühendada olemasolevad teed ja piirnevad alad riigimaanteedega. Põhiprojektiga on projektala jagatud 4 eraldiseisvalt realiseeritavaks etapiks:  Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt;  Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt;  Etapp-3: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 68,2-70,2 Haimre liiklussõlm 2+2 maantee ehitusprojekt;  Etapp-4: Riigitee 20172 Märjamaa-Haimre km 0,0-2,1 rekonstrueerimise ehitusprojekt. Käesoleva töö (seotud projektala etapp 2-ga) põhieesmärgiks on koguda otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetatakse allpool lühendatult ka eelhinnanguks. Käesolev dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse fikseerimiseks ning kui vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga. Käesolevas dokumendis analüüsitakse põhimaantee nr 4 (E67) Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekti, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-2. Dokumendi tellijaks on Selektor Projekt OÜ, kes on nii Päädeva-Haimre, kui ka selle etapp-2 Orgita-Haimre lõigu põhiprojekti koostaja. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub eelhinnangu vajalikkuse määratlemise ajal. Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti1 teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka KMH protsess2 (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1- 2/23/130). Põhiprojekti koostamisel välja töötatud lahenduste puhul vajab otsustaja (Transpordiamet) vastavas lõigus täiendavat ülevaadet, eelhinnangu andmise vajalikkuse (KeHJS § 11 lg 6 ja 62) määratlemise protsessi kaudu, eelkõige looduskaitseliste (seos ka KeHJS § 6 lg 2 p 22) mõjueelduste jätkuvale piisavale leevendatusele ja/või oluliste negatiivsete mõjueelduste puudumisele. Seega käesolevas töös ehk lühendatult eelhinnangus võetakse arvesse ja viidatakse KMH aruandes kirjeldatut/-le ning a(s)jakohastatakse vajalik info. Paralleelselt käesoleva töö koostamisega, koostab Alkranel OÜ (2025) Orgita-Haimre lõigule keskkonnajuhtimiskava, mis sisaldab, lisaks KMH-s välja toodud meetmetele, täiendavaid keskkonnameetmeid 1 Eelprojekt - „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt“ (Selektor Projekt OÜ, 2023) 2 Edaspidi eelhinnangus viidatud kui “KMH aruanne”. 4 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. ehitustegevuse ajaks. Lisaks on Alkranel OÜ poolt varasemalt koostatud Päädeva-Haimre (sh Orgita-Haimre) lõigule katendi CO2 arvutus. Käesoleva eelhinnangu raames võetakse arvesse muuhulgas kõiki eelpool nimetatud dokumente. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Käesoleva töö koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021). Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu, st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu). 5 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ning eelprojekti ja selle KMH tingimustega Käesolevas peatükis (edaspidi ptk) antakse esmalt lühiülevaade kavandatava tegevusega seonduvast (põhiprojekti tasand; ptk 1.1), millele järgneb ülevaade tegevusega seotud strateegilistest dokumentidest (ptk 1.2) ning keskkonnast, koos eelprojekti KMH tingimustega (ptk 1.3). Esitatud dokumentatsiooni koostamisel on arvestatud põhiprojektis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Alusallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur (09.02.2025. ja 20.03.2025 a)) ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi. Samuti on aluseks dokument „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva- Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ (Alkranel OÜ, 2021-2023) jm asjakohane teave (vt ka ptk „Sissejuhatus“), millele viidatakse vajadusel ka edasises dokumentatsiooni tekstis. Orgita-Haimre lõigu põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk projekti ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas ning hõlmab järgmisi asustusüksusi: Orgita küla, Märjamaa alev, Nõmmeotsa küla, Haimre küla. Valdavas osas ümbritsevad projekteeritavat lõiku maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused, kuid on ka elamumaa, ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad elamutega katastriüksused Orgita-Haimre põhitrassile (sh jäävad riigitee teekaitsevööndisse või projektis hõlmatud mitteriigiteede 30 m vööndisse) on Liiva tn 27 // Kruusiaugu (50201:001:0654), Liiva tn 38 (50501:003:0850), Liiva tn 24 (50501:003:0530), Uue-Kase (50403:001:0800), Kase (50403:001:0581). 1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade KMH eelhinnangu objektiks on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-2. Kavandatava tegevusega hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt joonis 1.1). Seosed strateegiliste dokumentidega ja keskkonnaparameetritega ning eelprojekti KMH-ga on esitatud ptk-s 1.2 ja 1.3. Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku ning on tähtis Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline turismi- ja transpordimarsruut. Liiklussagedused käsitletaval põhimaantee (1+1 sõidusuunaga) Orgita- Haimre lõigul oli 2024 aastal 8521-8894 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 81- 83%, veoautod ja autobussid 3-4% ning autorongid 14-15% (Maa- ja Ruumiameti 2025). Projekteerimise raames, sh põhiprojekti faasis, viidi läbi liiklusuuringud ning anti mh tuleviku vaatavad liiklusprognoosid (ERC Konsultatsiooni OÜ, viimane analüüs Päädeva-Haimre põhiprojektile 2024), mille järgi prognoositakse liiklussageduse kasvu perioodil 2030-2080 keskmiselt 1,5% võrra aastas, sh Orgita-Haimre lõigul 1,39% aastas. 6 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Joonis 1.1 Päädeva-Haimre ehitusprojekti (märgitud lilla viirutusena), sh etapp-2 Orgita-Haimre põhiprojekti (märgitud punaste joontena) asukohaskeem. Alus: Selektor Projekt OÜ (EP: 2023, PP: 2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025. Põhiprojekti käigus soovitakse (vastavalt varasemale eelprojektile) laiendada senist 1+1 sõidurajaga teed 2+2 sõidurajaga I klassi teeks. Peamiselt on kavandatud tee mulde laiendamine ühele poole olemasolevat maanteed, et arvestada ehitustehnoloogiaga ja vajadusega lasta ehituse ajal läbi autoliiklus, kuid põhjendatud juhtudel on mullet kavandatud laiendada ka kahele poole. Projekteeritud on vajalikus ulatuses võsa ja metsa raadamine (sh Märjamaa järtade loodusala kaitsealuste loodusmetsade raadamine 0,15 ha ulatuses) ning tee maa-ala planeerimine. Põhimaanteelt on samas tasapinnas olemasolevad mahasõidud likvideeritud ja juurdepääs põhimaanteele on tagatud liiklussõlmede ja/või kogujateede kaudu. Põhimaantee ristumised riigiteedega, kergliiklusteedega ja loomade liikumise koridoridega on kavandatud eritasandiliselt, sh projektlahendusega on kavandatud projektalale eritasandiline Nõmmeotsa riste (km 67,15), mis on ühendatud projekteeritud riigiteede ühendustega ning koguja- ja juurdepääsuteedega, mille kaudu tagatakse ühendused teedevõrguga, asulatega, kinnistutega, sihtpunktidega jne. Võrreldes eelprojektiga vähendati Nõmmeotsa riste kõrgusgabariite 5 meetrilt 4,6 meetrile, kooskõlastades muudatusega kõrgusgabariiti hetkel kehtivate normidega (TPN § 12 lg 1 p 2). Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on ette nähtud rajada müratõkkeseinad vastavalt mürauuringule (KMH ptk 5.6.1). Samuti rajatakse ulukite ning kahepaiksete ja roomajate läbipääsud koos vastavate lahendustega (KMH ptk 5.4). Täpsemalt, etapp-2 seletuskirjast selgub, et loomade liikumiseks on projekteeritud Orgita ulukiläbipääs km 65,58, Susla ulukiläbipääs km 66,07 ja Nõmmeotsa ulukiläbipääs km 66,97. Võrreldes eelprojektiga 7 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. vähendati Orgita ulukiläbipääsu (km 65,58) gabariite – läbimõõtu vähendati 2,0 meetrilt 1,5 meetrile. Ulukipääsu lahenduses toimunud muudatused on põhiprojektis kooskõlastatud eelprojekti KMH-aegse ulukiuuringu teostajaga3. Eelprojekti KMH aruandes märgitakse, et sademevete lahenduste väljatöötamisel arvestati asjakohaste uuringutega, vastates mh prognoositavale liikluskoormusele ning tagades omakorda, et ei halvendata ka veekogude seisundit. Etapp-2 põhiprojekti seletuskirjas kirjeldatakse, et sademevete ärajuhtimise lahendamisel on eelistatud immutamist pinnasesse või juhtimist eesvooludesse. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse ning võimalusel edasi eesvoolude suunas. Põhimaantee eraldusribalt on kavandatud sademevee ärajuhtimine sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud sademeveetoru ja renni kaudu külgkraavidesse. Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ette nähtud rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes eelprojektiga on põhiprojekti mahus muudetud (suurendatud) truupide läbimõõtusid, võttes arvesse uusi nõudeid teede projekteerimisnormides, sh järgides sademevee vooluhulkade arvutamisel standardi EVS-848-2021 nõudeid, mis arvestab kliimamuutuste tõttu vihmade intensiivistumisega (keskmiselt kuni 4% kümnendis). 1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Eelprojekti KMH aruandes, selle lisades ja/või eelprojekti seletuskirjas on arvestatud järgmiste asjakohaste strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentidega (dokumendi muutuse (peale eelprojekti tööprotsessi) vm asjaolu esinemisel lisatud täiendav kommentaar):  Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ (2016);  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017);  Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018);  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021).  Riiklik veemajanduskava 2022-2027.  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) - Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 vahepeal valminud arengudokumentide alusel. Viimase versiooni järgi on mitu eesmärki täpsustunud – kui varem oli kasvuhoonegaaside heidet sajandi keskpaigaks 1990. a võrreldes kavas vähendada 80 %, siis nüüdne suund on olla 2050. a kliimaneutraalne. Mh prognoositakse aastaks 2050 KHG heitme vähenemist võrreldes aastaga 1990 transpordis kuni 88,5%. Lisaks seab REKK 2030 KHG heitkoguste vähendamise pikaajaliseks riiklikuks eesmärgiks mh 2035. aasta transpordisektori kasvuhoonegaaside netoheitkoguste sihttaseme, milleks on 1700 kt CO2 ekv.  Märjamaa valla üldplaneering (hetkel kehtiv (2000)) ning Märjamaa valla üldplaneering (menetluses) – seisuga 09.03.2025 on ÜP eelnõu (Entec Eesti OÜ) läbinud koos selle KSH-ga aruande (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) eelnõuga esimese avaliku väljapaneku (02.10-31.10.2024) ettepanekute ning seisukohtade esitamiseks. Dokumentatsioon ei sisalda olulisi muutusi, mis seonduks käesoleva põhiprojektiga. 3 Kirjavahetusest (10.01.2025) Olavi Hiiemäega (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) selgub, et Orgita ulukiläbipääs km 65,58 on eelkõige tähtsaks liikumisteeks järgmistele loomadele: mäger, rebane, kährik. 8 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Samas eelprojekti ja põhiprojekti koostamise raames teostatud eeluuringute (Selektor Projekt OÜ) raames kogutud teave, mis aluseks ka projektide koostamiseks, on olnud piisav ja siinkohal eraldi teavet ei esitata. 1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja seda sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud varasema eelprojekti KMH programmis seatud mõju eelduste piirkondadest (põhitrassist mõlemal tee poolel 500 m, tulenevalt toona ka projekteeritavate teetrasside täpse asukoha eelduste puudumisest), kuigi eelprojekti KMH menetluse raames tuvastati, et mõju eeldused esinevad peamiselt vahetus tööde tsoonis (< 30 kuni 50 m, mh teekaitsevöönd), va müra puhul ((häiringute eeldus) elamualadele kuni 300 m). Alljärgnevates ptk-s võetakse kokku ka põhiprojekti aluseks olnud eelprojekti KMH järeldused/tingimused. 1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja väärtuslikke maastikke puudutavat infot ptk 3.4 ning 5.5. Pärandkultuur – käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmeid (2025) pärandkultuuriobjektide registreeringute osas. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st registreeritud uusi pärandkultuuriobjekte Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndis. Kultuurimälestised – käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmeid (2025) kultuurimälestiste registreeringute osas. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st Orgita-Haimre põhitrassi 500 m vööndis ei ole registreeritud kultuurimälestisi. Väärtuslikud maastikud – eelprojekti KMH aruandes märgitakse ära, et projekteeritava maanteelõigu lähedusse jääb Rapla maakonnaplaneeringu 2020+ (2018) järgi Märjamaa maakondliku tähtsusega (potentsiaalse riikliku tähtsusega) väärtuslik maastik (joonis 2.1). Märjamaa väärtusliku maastiku väärtused on seotud ajaloolise paiknemisega Lääne-Eesti teede ristumiskohas, mis tingis Märjamaa kui kihelkonnakeskuse soodsa arengu (sh mitmekesise kultuurmaastiku tekke). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi väärtuslike maastike osas. KMH aruandes järeldatakse, et maantee tagab kunagise väärtuste kasvu algse tekitaja kestliku säilimise, st piirkonna väärtusi algselt luua aidanud ja nüüdseks toetav transpordivoog ei muutu oluliselt. Arvestatud on ka Rapla maakonnaplaneeringus 2020+ (2018) seatud tingimusi, väärtuslike maastike säilimise toetamiseks. Seega ei kaasne kavandatava tegevuse ellu viimisel ebasoodsat mõju väärtuslikele maastikele.“ Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. KMH aruandes märgitakse, et eelprojekti käigus tuvastati täiendavate arheoloogiliste uuringute II etapi läbiviimise vajadus (esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui põhiprojekti staadiumis) ja III etapp (reaalsel ehitustegevusel) vastavalt Arheoloogiakeskus MTÜ (2022) tööle. 09.02.2025 seisuga on viidud läbi arheoloogiliste uuringute etapp II, mis 9 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. tuvastas vajaduse teostada (ehitustööde ajal) pinnasetööde juures nn III etapi arheoloogilised uuringud. Orgita-Haimre lõigule ei jää ühtegi kinnistut, mille läheduses tuleks viia läbi III etapi arheoloogilisi uuringuid (st arheoloogiline järelevalve pole vajalik käesoleval lõigul). 1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnast ja põhjavett, sh joogiveevarustust (eelkõige puurkaevud) puudutavat infot ptk 3.1, 3.5.2 ja 5.2. Pinnas – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et vaadeldava maanteelõigu piirkonnas on reljeef valdavalt tasane, kerge kaldega lõuna suunas. Pinnakatet kirjeldatakse järgnevalt: pinnakate on valdavalt õhuke (kuni 2 m) koosnedes peamiselt saviliivmoreenist ja kruusast. Pinnakatte all on aluspõhjaline lubja- ja dolokivi. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi lõigu põhiandmetes (mh põhiprojekti raames täpsustatakse täiendavalt geoloogilisi tingimusi projektlahenduse täpsemaks väljatöötamiseks). Maavarad – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndisse jääb Orgita-Haimre dolokivimaardla, mille põhjaosasse on väljastatud ka keskkonnaload (maavaravaru kaevandamise eesmärgil). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st tulnud juurde uusi maardlaid või väljastatud uusi keskkonnalubasid maavaravaru kaevandamiseks. Põhjavesi – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Päädeva-Haimre maanteelõigu piirkonnas on põhjavesi kaitsmata, nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi (2025) jääb Orgita-Haimre lõik täies mahus (km 64,8-68,2) kaitsmata põhjaveega alale. Alal ei ole registreeritud allikate esinemist. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi andmetes. Joogivesi (sh puurkaevud) – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Orgita-Haimre põhitrassi 500 m vööndis asuvad järgmised puurkaevud: PRK0017496, PRK0054411, PTK0057933 ja PRK0060014. Nendel majapidamistel, kus EELIS-sse kantud puurkaevud puudusid eeldati, et veevarustus on lahendatud salvkaevude baasil (või esinevad registrisse kandmata puurkaevud). Võrreldes KMH koostamise ajaga on (20.03.2025 seisuga) lisandunud Orgita-Haimre 500 m vööndisse järgmised puurkaevud - PRK0002051 ja PRK0002053 (ca 330 m kaugusel põhitrassist ning PRK0071573 (ca 105 m kaugusel põhitrassist). Kõik eelpool nimetatud puurkaevud asuvad teemaast enam kui 25 m kaugusel (võimalik vibratsiooni seire mõjuulatus) ning kõigi eelpool nimetatud puurkaevude hooldus- ja sanitaarkaitsevööndid jäävad põhitrassist välja. Puurkaevu PRK0017496 sanitaarkaitsevöönd (50 m) jääb põhiprojektiga kavandatud juurdepääsutee Kase ja Uue-Kase kinnisasjale (K3.2; joonis 1.2), kuid see oli nii ka juba eelprojektis. KOTKAS infosüsteemi andmetel (seisuga 14.03.2025) ei ole puurkaev registrikoodiga PRK0017496 seotud keskkonnalubadega, st keskkonnaluba puudub. Keskkonnaloa puudumine indikeerib, et tegemist on puurkaevudega, millele keskkonnaloa taotlemise kohustus puudub. Keskkonnaloa kohustus tekib, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 187 p 2). Samas sätestab VeeS § 154 lg 1 p 3, et puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas, on hooldusala. Sama § lg 3 sätestab hooldusala ulatuseks 10 m. Tuginedes eelnimetatule on puurkaevu PRK0017496 puhul olukorraga, kus sanitaarkaitseala asemel kehtib hooldusala (10 m), st konfliktide ohtu ei eksisteeri ka praegusel ajajärgul. Pealegi on tegemist kahe elamu teenindusteega. EELIS registri kannete ajakohasuse tagab Keskkonnaagentuur, keda 10 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Transpordiamet saab vajadusel (ei ole tingimata vajalik käesoleva projekti elluviimiseks) tuvastatud olustikust teavitada. Joonis 1.2 Orgita-Haimre lõigule ulatuva puurkaevu PRK0017496 asukoht. Alus: Selektor Projekt OÜ (EP: 2023, PP: 2025), EELIS (09.02.2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. Eraldi toodi välja järgmine meede pinnase reostusohu minimeerimiseks: „Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning nende opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest (hooldusalade juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek).“ 1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnavett, sh sademevett ja maaparandussüsteeme puudutavat infot ptk 3.2, 5.2. Pinnavesi – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu (käesoleval juhul 64,8 – 68,2 km) vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu (Veeseaduse § 24 mõistes). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi andmetes. Maaparandussüsteemid – eelprojekti KMH aruande järgi ei jää Orgita-Haimre lõigu vahetusse lähedusse maaparandussüsteeme. Lähimad maaparandussüsteemid jäävad eelneva, etapp-1 (Päädeva-Orgita) lõigu vahetusse lähedusse. Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on arvestatud maaparandussüsteemide toimimise tagamisega ning ebasoodsat mõju ei ole ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi teadaoleva info kohta. 11 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Sademevesi – KMH aruandes tuuakse välja, et maanteelt lähtuvad saasteainete kogused pole piisavalt suured, et põhjustada veekogude keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist ning eelprojektis olid sademeveelahendustele antud piisavad suunised järgnevate projekteerimise tasandite jaoks, mistõttu polnud vajalikud täiendavad meetmed. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse, ning võimalusel edasi eesvoolude suunas. Põhimaantee eraldusribalt on kavandatud sademevee ärajuhtimine sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud sademeveetoru ja renni kaudu külgkraavidesse. Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ettenähtud rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes eelprojektiga on põhiprojekti mahus muudetud (suurendatud) truupide läbimõõtusid, võttes arvesse uusi nõudeid teede projekteerimisnormides, sh järgides standardi EVS-848-2021 nõudeid. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. 1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuseid liike puudutavat infot ptk 3.3.1 ja 5.3. KMH aruandes käsitleti Märjamaa järtade loodusalaga seotud teavet Natura 2000 alade hindamise osana, ptk 4 ja 5.1. Kaitstavad loodusobjektid – eelprojekti KMH aruandest selgub, et Orgita-Haimre lõik piirneb põhja osas (u 66,2-67,2 km) Märjamaa järtade maastikukaitsealaga (KLO1000243), mis kattub Natura 2000 ala Märjamaa järtade loodusalaga (RAH0000335), Orgita-Haimre lõigu lõuna osas (u 67,2-68,2 km) piirneb lõik Märjamaa looduskaitsealaga (KLO1000722) (joonis 1.3). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st pole lisandunud uusi kaitsealasid, põhiprojekti staadiumis ei ole muutunud põhitrassi lahendused lõigul Orgita-Haimre, samas ilmnes vajadus muuta Nõmmeotsa riste teenindusteede lahendusi (vt käesoleva eelhinnangu ptk 2). Joonis 1.3. Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndis paiknevad kaitstavad loodusobjektid. Alus: EELIS (20.03.2025) 12 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkide4 alla kuuluvad:  I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);  II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Märjamaa järtade loodusalaga seonduvat käsitletakse käesoleva eelhinnangu Natura 2000 alade hindamise peatükis (ptk 2). Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk5 on kaitsta:  karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;  elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);  kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);  kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku. Märjamaa järtade maastikukaitseala eesmärgid kattuvad suurel määral Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkidega (v.a maastikukaitseala eesmärkides nimetatud liikide kõrge kannikese ja kanakulli kaitse). Seetõttu mõju (sh eelprojekti KMH aruande kohaselt) maastikukaitseala eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidele ning liikide püst-linalehik kasvukohale ja harivesilik elupaigale käsitletakse käesoleva eelhinnangu Natura hindamise peatükis (ptk 2). Siiski saab siinkohal tuua välja eelprojekti KMH aruande järelduse, mille kohaselt puudub ebasoodne mõju maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele, kuna rakendatakse Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide mittemõjutamiseks kohustuslikud leevendusmeetmed (detailsemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk 2). Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärkides nimetatud liikide kõrge kannike ning kanakulli puhul rakenduvad samuti eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmed (ehitusalasse jäävate väärtuslike taimekoosluste/kaitsealuste taimede ümberistutamine, pesitsusrahu). Märjamaa looduskaitseala kaitse-eesmärkideks6 on:  kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi;  kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika. 4 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 17.01.2025. 5 Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2023. a määruse nr 17 "Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri" SELETUSKIRI. 6 Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2019. a määrus nr 11 "Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" 13 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. KMH aruandes tuuakse välja, et kaitsealal lubatud tegevuste erisuste osas on ära nimetatud olemasoleva tee laiendamine (I klassi maanteele vastavaks), sh Haimre liiklussõlme väljaarendus, tuginedes Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0- 92,0ˮ (2016). KMH aruandes järeldati, et kuna eelprojektiga järgitakse 2016. a dokumendis määratud teede võrgustiku kavandamise põhimõtteid, ei ole ette näha ebasoodsat mõju vastava looduskaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele. Looduskaitsealal tuleb võtta kasutusele leevendusmeetmed (ehitusalasse jäävate väärtuslike taimekoosluste/kaitsealuste taimede ümberistutamine, pesitsusrahu). Kaitsealused taime- ja loomaliigid – Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndisse jäävad eelprojekti KMH aruande järgi järgmised kaitsealused taime- ja loomaliigid:  II kaitsekategooria looma- ja taimeliigid: o harivesilik (Triturus cristatus, KLO9118063) – piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga7; o kanakull (Accipiter gentilis, KLO9114617) – piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga; o laanerähn (Picoides tridactylus, KLO9124046) – registreeritud u 460 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist; o püst-linalehik (Thesium ebracteatum, KLO9336096, KLO9300495, KLO9336097, KLO9300496) – lähimad leiualad piirnevad eelprojektiga kavandatud põhitrassiga või jäid ka selle alasse; o kõrge kannike (Viola elatior, KLO9336413, KLO9336406, KLO9336411, KLO9336410, KLO9336407, KLO9336409, KLO9336408, KLO9336412) – registreeritud u 140-460 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist;  III kaitsekategooria looma- ja taimeliigid: o rabakonn (Rana arvalis, KLO9118018) – piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga; o laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9124049) – registreeritud u 190 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist; o väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, KLO9114618) – registreeritud u 220 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist; o harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, KLO9341579, KLO9306226, KLO9306275) – registreeritud u 15-120 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist; o suur käopõll (Listera ovata, KLO9306455) – registreeritud u 110 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole põhiprojekti käigus põhitrassi lahendust, sh asukohta, olulisel määral muudetud. Kuid 20.03.2025 seisuga on EELIS andmete järgi toimunud järgmised muudatused:  EELIS registrisse on muutunud/lisandunud8 (tuginedes mh Rewild OÜ 2021 tööle „Päädeva-Konuvere loodusinventuur“, KMH lisa 4) Orgita-Haimre 500 m vööndisse järgmised kaitsealuste liikide leiualad: 7 Põhitrassina on käsitletud sõiduradade piire (projekti dokumentatsioonis TL_proj_aarejoon). 8 Rewild OÜ töö tulemusel identifitseeritud kaitsealuste taimede leiualadega arvestati juba eelprojekti KMH koostamisel. 14 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. o väike-kärbsenäpi leiuala KLO9114618 pindala suurenes ning nihkus põhitrassile lähemale (jääb 145 m kaugusele) ning piirneb nüüd kõrvalmaanteega nr 20171 (Märjamaa-Valgu tee); lisandusid järgmised liig väike-kärbsenäpp leiualad: KLO9129858, KLO9129863, KLO9129859, KLO9129860, sh lähimad leiualad piirnevad põhitrassiga. KLO9129858 puhul jääb kavandatav juurdepääsutee Kase ja Uue-Kase kinnisasjale (K3.2) liigi leiualale; o lisandusid järgmised III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius) leiualad: KLO9129853, KLO9129856. KLO9129853 leiuala läbib kavandatav K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta majatee, leiuala jääb osaliselt Märjamaa järtade maastikukaitsealast välja (käsitletud täpsemalt käesoleva eelhinnangu ptk 3.9); o püst-linalehiku leiualade KLO9300495 ja KLO9336096 pindalad vähenesid, sh leiuala KLO9300495 nihkus põhitrassile lähemale (projektiga kavandatud trassile, rakenduvad juba eelprojekti põhised meetmed); leiuala KLO9336097 suurenes, nihkudes põhitrassile lähemale (registreering jääb u 10 m kaugusele kavandatud põhitrassist); o lisandusid järgmised liigi harilik käoraamat leiualad: KLO9345607, KLO9345603, KLO9345606, KLO9345608, KLO9345611, KLO9345602 – lähimad registreeringud jäävad osaliselt kavandatava põhitrassi piiridesse (lisaks juba eelprojekti koostamisel teada olnud kattuvustele, sh trassi aluses osas, millele rakenduvad juba eelprojekti põhised meetmed); o lisandus liigi suur käopõll leiuala KLO9345612 u 8 m kaugusele põhitrassist; o lisandusid liigi kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) leiualad KLO9345614 ja KLO9345597 – lähimad registreeringud jäävad osaliselt kavandatava põhitrassi piiridesse; o lisandus liigi soo-neiuvaip leiuala KLO9345601, registreering jääb osaliselt kavandatava põhitrassi piiridesse.  EELIS registris on sõltumata Rewild OÜ töö tulemustest toimunud järgmised muudatused Orgita-Haimre 500 m vööndis: o kanakulli leiuala KLO9114617 pindala vähenes, sh arvati välja lagedad alad, minimaalne kaugus põhitrassist ei muutunud; o kõrge kannikese leiukoht KLO9336406 kaotati, st ühendati leiukohaga KLO9336411, moodustades suurema leiuala (KLO9336411), nihkudes põhitrassile u 10 m võrra lähemale (jäädes siiski 240 m kaugusele põhitrassist); o lisandus püst-linalehiku leiuala KLO9343091, registreering jääb u 350 m kaugusele põhitrassist; o lisandus II kaitsekategooria liigi pisikannike (Viola pumila, KLO9343489) leiuala – registreeritud u 180 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist; o lisandus II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KLO9350852) leiuala – piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga (kavandatava põhitrassi mulde nõlv ulatub leiualale); Kõik eelpool nimetatud muudatused, sh lisandunud liikide leiualad, on kajastatud põhiprojektis (piirangute andmed seisuga 21.08.2024, võrreldes seisuga 21.03.2025 pole toimunud muudatusi), st projekteerija on arvestanud põhiprojekti lahenduste kavandamisel viimaste ajakohaste andmetega. Võrreldes eelprojekti KMH aruandega lisandunud (Orgita-Haimre 500 m vööndisse) liikide kõrge kannike, püst-linalehiku ning pisikannike leiualade puhul ei ole ette näha võimalikku 15 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. negatiivset mõju, võttes arvesse leiualade kaugust põhitrassist. Lisandunud liigi punane tolmpea leiuala piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga, mistõttu jääb selle liigi leiuala osaliselt ehitusalasse (käsitletud täpsemalt käesoleva eelhinnangu ptk 3.9). Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas, tingimused, mis rakenduvad vastaval lõigul) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et suures osas olulisi ja pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha, st kui rakendatakse allpool väljatoodud leevendusmeetmeid ebasoodsate mõjude minimeerimiseks/ärahoidmiseks. Keskkonnaamet edastas Päädeva-Haimre lõigu 3. etapi ehitusprojekti kohta arvamuse/kooskõlastuskirja nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025), milles esitatud tingimused etapp III kohta on asjakohased ka etapp II puhul. Seetõttu lisatakse Keskkonnaameti poolt tulnud tingimused leevendustingimustesse:  Hävivad taimekooslused (väärtusklass I, vt KMH aruande lisa A4) tee ehitusalalt teisaldada. Hoolikalt kooritud taimekamarat kasutada uute teeäärte haljastamisel või lähedaloleva inimtegevuse tõttu tugevalt kahjustada saanud alade (nt ammenduvate paekarjääride) korrastamisel. Teeääre haljastamiseks kasutatavat kamarat ladustada ühes kihis ning mitte üle aasta. Teisaldamiseks tellida eraldi projekt (metoodika nt vt „Paevälja alvarikoosluse esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring”, OÜ Nordic Botanical 2019). o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025): “Ümberasustamist vajavate isendite otsimisse ja märgistamisse ning nende asustamiseks sobivate alade määramisse on vaja kaasata botaanik või ümberasustamises suurt kogemust omav töövõtja, kes neid liike tunneb.”  Kaitsealuste taimede ümberasustamist kaaluda, kui väärtuslike (väärtusklassi I klassifitseeritud (Rewild OÜ 2021. a) või III kaitsekategooria leiupaigas9, sh EELIS alusel) taimekoosluste tervikuna teisaldamine on ebaotstarbekas (eelkõige majanduslikel põhjustel). Taimede ümberasustamine on võimalik ja õigeid võtteid kasutades ka tulemuslik. Oluline on leida sobiv ümberasustusala eelkõige tegevuskoha piirkonnas, mis parimal juhul on eelnevalt taimestikuta (ammenduv paekarjäär vms) või vajab korrastamist (jäätmaa). Ümberasustamistöödeks tellida Keskkonnaametiga koostöös ekspertarvamus ja koostada eraldi projekt. o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025): “Ümberasustamist vajavate isendite otsimisse ja märgistamisse ning nende asustamiseks sobivate alade määramisse on vaja kaasata botaanik või ümberasustamises suurt kogemust omav töövõtja, kes neid liike tunneb.”  Ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutada looduslike niidutaimede seemneid. Sobilike kogumisalade (heas ökoloogilises seisus niitude) olemasolul lähikonnas eelistada kohalike seemnete kasutamist. Selliste alade puudumisel kasutada mujalt Eestist kogutud sarnaste niitude seemneid või liigikaupa koostatud looduslike niidutaimede seemnesegusid. o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025): “Kaitsealaga piirnevate alade puhul tuleb kasutada ikkagi kohalike taimede seemneid (seemnete kogumise praktika on Eestis olemas, 9 Keskkonnaameti kirjaga (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): „Seega tuleb ehitusaladelt ümberasustamise meedet, mis oli esitatud Rewild OÜ 2021. a töös vaid I väärtusklassi aladele, laiendada ka III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtadele, juhul kui need ei paikne Rewild OÜ 2021. a töö määratud I väärtusklassi tsoonides.“ esitatud põhimõte oli siiski juba KMH-s käsitletud, kuid eelprojekti KMH ptk 5.3 eraldiseisvas meetmes rõhutati vaid III kaitsekategooriat, siiski kattis I väärtusklassi definitsioon kõiki I – III kaitsekategooria liikide tuvastamise järgselt tegutsemise põhimõtteid. 16 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. näiteks OÜ Nordic Botanical). Sarnaselt eelmises punktis öeldule jätta teetammi küljed looduslikult taimestuma naabruses kasvavate liikide poolt.”  Ehitusjärgselt säilinud, taastatud või rajatud niidualade hooldusel kasutada uuringu „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020) soovitusi.  Ehituse käigus raiutavad ning edaspidi hooldatavale teemaale jäävad praegused metsaalad raiuda külmal ajal ja võimalikult väheste pinnasekahjustusega. Raiejärgselt kännud maapinnaga tasaseks freesida ja teeääri edaspidi hooldada niiduna (koos heinakoristusega).  Märjamaa kaitsealadel – Metsaraie ja raadamine lubatav lindude peamise pesitsusaja välisel ajal augustist kuni jaanuarini (st raie on keelatud 1. veebruarist kuni 31. juulini) ning keelatud on pesade hävitamine (ajal, kui pesa on kasutuses (tööde teostamisse kaasata ornitoloog pesade aktiivse kasutuse fikseerimiseks)), nt metsaraie käigus, kõigi lindude puhul. 1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad Eelprojekti KMH aruandes käsitleti rohevõrgustiku ja vääriselupaikasid puudutavat infot ptk 3.3.2, 5.4. Rohevõrgustik – Orgita-Haimre lõiguga ristuvad mitmed rohevõrgustiku alad, eelkõige lõigu kesk- ning lõpposas. Orgita-Haimre lõigule on kavandatud juba eelprojekti KMH aruande ajal mitmeid ulukite läbipääsusid, sh Orgita lõigule on kavandatud Orgita ulukiläbipääs km 65,58, Susla ulukiläbipääs km 66,07 ja Nõmmeotsa ulukiläbipääs km 66,97. Eelprojekti KMH aruandes järeldatakse, et kuna parandatakse nähtavust rohevõrgustiku koridoride lõikumisel maanteega ning kavandatakse abinõud loomade liikumisvõimaluste säilitamiseks (tunnelid, sillad jms), siis projekti ei kavanda senistele transpordikoridoridele täiendavate konfliktkohtade teket ehk rohevõrgustikku täiendavalt ei killustata. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st pole muutunud rohevõrgustiku alade paiknemine ning ulukipääsudega toimunud muutused on ptk 1.1 alusel põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu koostajaga. Seega kohalduvad juba eelprojekti raames määratletud uluki ja kahepaiksete läbipääsude tingimused (käsitletud KMH aruandes üldistatult ning selle lisades täpsemalt), vastavalt eelprojekti koostamise raames määratule. Mets ja vääriselupaigad – eelprojekti KMH aruandest selgub, et Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndisse ei jää ühtegi vääriselupaika. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi (EELIS andmetes). Metsaregistri (14.03.2025) andmetel on lähimate (500 m vööndis) metsaeraldiste domineerivaks puuliigiks mänd, seejärel kuusk, kask. Vähesel määral esineb haaba, halli leppa ning tamme. Metsa peamisteks kasvukohatüüpideks on kastikuloo ja sinilille. Enim esineb küpset ja keskealist metsa, mille keskmine vanus on u 78-113 aastat. Metsaga seonduvat on käsitletud ka käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.4 ja 1.3.7. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et olulisi ja pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. Aruandes tuuakse välja ehitusaegseid meetmeid, mis suurendaks soodsate mõjude eeldusi seoses loomapääsudega. Keskkonnaamet edastas Päädeva-Haimre lõigu 3. etapi ehitusprojekti kohta arvamuse/kooskõlastuskirja nr 6- 2/25/2804-2 (10.03.2025), milles esitatud tingimused etapp III kohta on asjakohased ka etapp 17 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. II puhul. Seetõttu lisatakse Keskkonnaameti poolt tulnud tingimused leevendustingimustesse (eelprojekti KMH aruande tingimused olid määratud, suurendamaks positiivsete mõjude avaldumise eelduseid):  Loomatunnelite avadele (eelkõige betoonlagede otsad, mis moodustavad visuaalselt horisontaalse joonelemendi) kujundada püsttriibud või ebakorrapärased laigud, imiteerimaks puutüvede või puulehtede efekti.  Rakendada elustiku läbipääsutunnelite lagede ja suudmete looduslikumaks muutmist (katmine looduslike kivide, püstise laudis- või ümarpalkkilpidega või taimestikuga). o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025) – tuleb vältida võõrliikide (sh mägimändide) kasutamist, ulukipääsude puhul peab säilitama võimalikult palju olemasolevat puistut ka läbipääsu otstes.  Elustiku läbipääsutunnelite ja läbipääsude sisemusse tekitada maantee muldkeha rajamisel ette jäänud ja likvideeritud puude väljajuuritud kändudest ning suurematest puuokstest ebakorrapärased peitumisvallid- või kuhilad. 1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti müra ja vibratsiooni, õhukvaliteeti, maakasutuse muutusi ja liikumisvõimalusi ning tehnovõrkusid puudutavat infot ptk 3.5 ja 5.6. Müra – eelprojekti KMH raames viidi läbi müra modelleerimine (KMH lisa A6), milles järeldati, et perspektiivne (2047. a) liikluskoormus toob kaasa mürataseme tõusu võrreldes praegusega, st suurimad piirvaartuste (päevasel ajal 65 dB, öisel ajal 60 dB) ületamised esinevad perspektiivses (2047) olukorras, kui päevasel ajal ületatakse piirväärtust kuni 6 dB ja öisel ajal kuni 3 dB. Ehitusjärgses (2027) olukorras on suurimad piirväärtuste ületamised võrreldes aastaga 2047 päevasel ajal mõnevõrra väiksemad, olles päevasel ajal kuni 5 dB (öisel ajal kuni 3 dB) üle lubatud piirväärtuse. Võrreldes KMH koostamise ajaga koostati 2024. a ERC Konsultatsiooni OÜ poolt uus liiklusuuring, mille kohaselt põhitrassil, sh Orgita-Haimre lõigul, AKÖL 2047. a väheneb (põhitrass EP 11300-12500 vs PP 11100) võrreldes eelprojektiga 200-1400 sõidukit/ööpäevas võrra. Arvestades üldist suurt liiklussagedust on muutused üsna marginaalsed, isegi mürataseme vähenemise (põhitrassi) potentsiaali võtmes. Põhiprojektis teetasapinna minimaalsed muutused ei mõjuta samuti müra, kuna müratõkked on kavandatud tee tasapinnast ehk müratõkete kõrgus nihkub koos teetasapinna nihkumisega. Vibratsioon – eelprojekti KMH raames projekteeritava maanteelõiguga parandatakse liikluse sujuvust ning uuendatakse (või rajatakse täielikult uus) tee konstruktsiooni, sh teekate, mis võib aidata kaasa maantee kasutusega kaasneva vibratsiooni leviku vähenemisele. Arvestades eelnevaid asjaolusid ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid maanteele lähimate majapidamiste elanikele seoses maantee kasutamise aegse võimaliku vibratsiooniga. Õhukvaliteet – õhukvaliteedi muutuste kaardistamiseks koostati õhusaaste hajuvusuuring (KMH aruande lisa A5). Modelleerimise ja KMH tulemused näitasid, et olulise negatiivse mõju eelduseid õhusaastest ei tulene. 18 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused – eelprojekti KMH aruandes toodi välja järgmised võimalikud järeldused (sh positiivsetes aspektides):  Projekti eesmärgiks on tõsta liiklusohutust ja parendada ühendust suuremate keskuste vahel, sh pole näha ette negatiivset mõju päästevõimekusele, kuna tagatakse ehituse ajal operatiivsõidukitele liiklemise võimalikkus ja lahenduse valmimisel on võimalik taristut kasutada senise reageerimiskiirusega võrreldes kiiremalt.  Uue teekoridori rajamisega või seniste laiendamisega kaasneb teatav barjääriefekt inimeste liikumisele. Samas tagatakse jätkuvalt kõik olulisemad ühendused, juurdepääsud kõikidele kinnistutele läbi mahasõitude, kogujateede ja sõlmede ning piirkonna elanike liikumine muudetakse ohutumaks (sh eritasandilised liiklussõlmed). Parendatakse kergliiklusteede võimalusi.  Teede ehitamiseks vajalike maade võõrandamise ebasoodne (lokaalne ja lühiajaline) mõju on leevendatav õiglase hüvitise tasumisega. Printsiip on kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 (ülekaaluka huviga tegevus).  Teekoridor piirneb Rapla maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku põllumajandusmaaga, kuid maakasutuse muutus ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju põllumassiividele. Tehnovõrgud – eelprojekti KMH aruandes tuuakse välja, et projektlahendus ristub mitmete eriliiki tehnovõrkudega ja nende kaitsevöönditega. Eelprojekti raames toimus tehnovõrguhaldajatelt tehniliste tingimuste hankimine ning nendes seatud põhimõtete arvestamine. Põhiprojekti faasis ajakohastati vajadusel tehnovõrkudega seonduvat teavet, mida ka projekti koostamisel arvestati. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega (sh müra uuringus sätestatud müraseinte rajamisel) pole ette näha, kuivõrd rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH aruandest kokkuvõte müra mõjule ning leevendusmeetmed:  KMH aruandest järeldati, et nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras ületatakse piirväärtusi, mistõttu kavandati müratõkked kohtadesse, mis vajasid leevendamist. Mürakaitsemeetmete kavandamisel võeti aluseks nö halvim olukord ehk suurima müratasemega modelleeritud olukord (antud juhul 2047. a päevane aeg), mille puhul tuli tagada piirväärtuste kohane müratase töö käigus fikseeritud majapidamiste juures.  Lisaks seati tingimus ehitusaegse müra leevendamiseks: Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) vähemalt lähemal kui 300 m elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. KMH aruandest kokkuvõte vibratsiooni mõjule ning leevendusmeede:  Ehitusaegse (kasutusel töökorras ja nõuetele vastavad ehitusmasinad) vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks enne 19 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. 1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid Eelprojekti KMH aruandes käsitleti ressursside säästlikku kasutamist (sh jäätmeteket) ja kliimategureid puudutavat infot ptk 5.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) – eelprojekti KMH aruandes viidatakse omakorda KMH programmile, kus tuuakse välja järgmine eeldus: materjalide kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi teadaoleva info kohta. Kliimategurid – eelprojekti KMH aruandes tuuakse välja, et üheks tähtsaimaks kasvuhoonegaaside allikaks teeprojektide juures on maakasutuse muutusest (raadamine) tulenev CO2 heide. Eelprojekti järgselt oli kavas raadata kokku (Päädeva-Konuvere lõigul) u 29,1 ha ala. Lisaks KMH aruandes väljatoodule, koostas Skepast&Puhkim OÜ kliimakindluse analüüsi Päädeva-Konuvere lõigule, milles analüüsiti nii sõidukite transpordiheitmeid kui ka kliimamuutustega kohanemise aspekte. Töös leiti, et sõidukite transpordiheitmed projekti realiseerumise stsenaariumi järgi on aastal 2030 18 570 t CO2 ekv, mis ei ületa Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 sätestatud 20 000 t CO2 piirmäära. Samuti järeldati, et kavandatava taristuobjekti kliima suhtes haavatavus praeguse ja tulevase kliima puhul on väike, st kliimamuutustega kohanemise seisukohast on antud projektidega tagatud kliimakindlus. Lisaks koostas Alkranel OÜ (2025) Päädeva-Haimre (sh Orgita-Haimre) lõigule katendi CO2 analüüsi, milles arvutati eri katendi variantide ehitus- ning remonditegevusest tuleneva CO2 jalajälg. Tulemusi saab projekteerija ja Transpordiamet kasutada katendi alternatiivi valimisel. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – KMH aruandes järeldati, et võimalikud ebasoodsad ja vähesed mõjud võivad avalduda ehituse ajal, kuid mida on võimalik leevendada kasutades alljärgnevaid meetmeid:  Ressursid – tee ehitusel (väljakaevatav) pinnas (ülejääv) võimalusel realiseerida tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms (pinnasvallide rajamine (maaomaniku ja Transpordiameti / tee ehitaja vahelisel kokkuleppel)). Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, siis kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes, eelkõige tee-ehituse projektides.  Kliimategurid (meede suunav, ei rakendu vaid käesoleva projekti tõttu) – Transpordiameti haldusalas välja töötada raadatavate metsaalade asendusalade loomise või kompenseerimise metoodikad, koostöös riigi teiste ametkondadega ja võimalusel ka eraalgatusel põhinevate projektide teostajatega (vt näiteid KMH aruande ptk 5.7). Metoodikad võiksid olla tulevikuks osaks nt riigiteede teehoiukavast või siis seda eraldi ehk täiendavalt toetada. 20 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 2. Natura 2000 alade eelhindamine Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Natura 2000 alade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021). Samuti on järgitud „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva- Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ (2023), „Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030“ (Keskkonnaamet (2021)) ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 2.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Joonis 2.1 Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon 2021). 21 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre teelõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt (eelnevalt on teostatud eelprojekt, koos KMH protsessiga). Kavandatavast tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1, siinkohal saab esile tuua, et projekt ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse eesmärkidega. Orgita-Haimre lõigu asupaik seondub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Märjamaa järtade loodusalaga (RAH0000335, pindala kokku10 119,48 ha; Keskkonnaportaal, 2025), joonis 2.2. Märjamaa järtade loodusala ja sellega seotud Märjamaa järtade maastikukaitseala (Märjamaa järtade loodusala kaitset tagav siseriiklik kaitseala) puudutav info kajastati eelprojekti KMH aruande ptk 3.3.1, 4, 5.1 ja 5.3 (kokkuvõtvalt esitatud ka käesoleva dokumendi ptk 1.3.4). Joonis 2.2. Natura 2000 ala Märjamaa järtade loodusala (märgitud lillade aladena) ja Orgita-Haimre põhiprojekt (märgitud punaste joontena). Alus: Selektor Projekt OÜ (PP: 2025), EELIS (20.03.2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025. Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkide11 alla kuuluvad:  I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);  II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). 10 Pindala summa võtab arvesse juba Päädeva-Haimre eelprojekti KMH-s sätestatud hüvitusmeedet ehk 0,15 ha vanade loodusmetsade raadamise kompenseerimiseks mõeldud 5,7 ha vanade loodusmetsade alade liitumist Märjamaa järtade loodusalaga. 11 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 17.01.2025. 22 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Eelprojekti KMH aruandes tuuakse välja, projektala mõjueeldustega alasse (kuni 500 m) jäävad järgmised Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid/liigi isendid (* tähistab Euroopa tasandil esmatähtsust):  sinihelmikakooslused (6410);  karstijärved ja -järvikud (3180*) – seondub mh (alates 17.01.2025) kaitse-eesmärkides nimetatud harivesiliku (Triturus cristatus) elupaigaga;  vanad loodusmetsad (9010*);  kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210);  püst-linalehik (Thesium ebracteatum). KMH aruandes järeldati, et projekti elluviimisel puudub ebasoodne mõju Märjamaa järtade loodusala terviklikkusele, kui rakendatakse järgmisi leevendavaid meetmeid (KMH ptk 4.5.3) (seonduvad elupaigatüüpidega 6410, 3180*, 6210 ja liigiga püst-linalehik (seondub elupaigaga 6210):  Märjamaa järtade loodusala, elupaigatüüpide sinihelmikakooslused (6410) ning karstijärved ja -järvikud (3180*) ehitusaegne meede, elupaikade soodsa seisundi tagamiseks (tallamisohu vältimine). o Meede: Enne ehitamist tähistatakse Märjamaa järtade loodusala piir, sh maantee ääres olevad kaitse-eesmärkides olevad elupaigatüübid (6410 ja 3180*, kattuvad omavahel). Välditakse ehitusmasinate liikumist Natura alal. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetöödel jms tegevuste käigus tekkivad ehitusjäätmed ladestatakse väljaspool kaitstavat ala.  Märjamaa järtade loodusala, elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210) ja liigi püst-linalehik ehitusaegsed ja hooldusmeetmed, elupaiga soodsa seisundi tagamiseks (ohustatuse vältimine). o Meede nr 1: Ehitusala sisse jääva elupaigatüübi 6210 ja püst-linalehiku liigi alal olev pinnas ja sellega seonduvad taimekooslused teisaldatakse ehitusalalt (hoolikalt koorides), võimaldamaks selle kasutamist uute teeäärte haljastamisel. Kamarat ladustada ühes kihis ning mitte üle aasta (vastavalt sellele tingimusele seada ka ehitusetappe). Tööde detailid (sh võimalik metoodika) sätestada eraldi projektis, koostada enne ehitamist (projekti näide vt „Paevälja alvarikoosluse esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring“ (OÜ Nordic Botanical 2019)). Projekti järgse, elupaiga ja liigiga seonduva kamara paigaldamine tellida eraldi tööna, vastava valdkondliku pädevuse sätestab eelnev projekt. o Meede nr 2: Tähistada loodusalal elupaigatüübi ja liigi piir, mis jääb välja meetmest nr 1 ja/või tarastatavast alast, millele on lisaks arvestatud 2 m liikumisruumi. Vastaval 2 m alal kasutada pinnasekaitse matte (nt https://www.rubex.ee/ tooted/pinnasekaitse-matid ja-plaadid), kaasates ka vastava koosluse niidueksperti (ehitustegevuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel (mattide eemaldamisel elupaiga(tüübi) ja liigi seisundi hindamine ja tööala korrastamistingimuste seadmine)). Tähistamist ja sellega kaasnevat teostada enne ehitamist, rekonstrueeritava maantee ääres, et elupaigatüübile/liigi elupaigale ei satuks tee kehandi ehitusel kasutatavat rasketehnikat või jäätmeid ning tööde aegsel liiklemisalal ei tekiks rööpaid (liigi) elupaigale. o Meede nr 3: Taastatud alade ja nende äärealade hooldusel kasutada uuringu „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020) soovitusi. 23 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Samas leiti eelprojekti KMH aruandes, et projekti elluviimisel esineb mitte leevendatav negatiivne mõju Märjamaa järtade loodusala elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*) tulenevalt vajadusest raadata maantee ääres ala, kuhu tuleb teekatendi mulle ja tara (võrkaed), hõlmates sellega vastava elupaiga puhul alasid 0,15 ha ulatuses (esinduslikkus C kuni B). Seetõttu viidi läbi KMH aruandes eraldi mõju analüüs Märjamaa järtade loodusala elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamisele tuginedes loodusdirektiivi artiklis 6 lg 4 sätestatule. Hüvitus- ehk asendusmeetmeks loeti hävinevale elupaigale asendusala määramist ehk 5,7 ha ulatuses asendusala (riigimaal), mis liideti Märjamaa järtade maastikukaitseala ja Märjamaa järtade loodusalaga (st kaitseala ja Natura 2000 alade piire laiendati, vt ka joonis 2.3) ning tsoneeriti sihtkaitsevööndisse vältimaks loodusala väärtusi kahjustavaid tegevusi. Ebasoodsa keskkonnamõju reaalne hüvitusmeede (LKS § 701 mõistes) loeti tõhusaks/piisavaks (Keskkonnaameti 08.11.2022. a kiri nr 7-9/22/19833-2) ning seda asuti rakendama juba KMH protsessi ajal. Kokkuvõtvalt tuvastati Natura 2000 ala hindamise tulemusel, et Natura 2000 ala seisukohast (mh Natura 2000 ala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid) võib edasist hindamist jätkata kavandatava alternatiiviga ehk tegevusega. Võrreldes KMH koostamise ajaga on 14.03.2025 seisuga tulnud Euroopa Komisjoni arvamus (14.01.2025) dokumendi nimega „Euroopa Komisjoni arvamus 14.01.2025, mis on esitatud Eesti taotlusel vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõike 4 teisele lõigule projekti „Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 (E67) 62,2–78,8 km“ (Eesti) kohta.“ Euroopa Komisjoni arvamus oli kokkuvõtvalt järgnev: „Eesti ametiasutuste esitatud teabe põhjal leiab komisjon, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osaks oleva Tallinna- Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 (E67) 62,2–78,8 km arendamise kahjulik mõju Natura 2000 ala, s.o Märjamaa järtade maastikukaitseala (EE0020408) terviklusele, sealhulgas esmatähtsale elupaigatüübile *9010 (vanad loodusmetsad), on õigustatud ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. Otsus sisaldas varasemalt vaid vastavas kohas siseriikliku kaitse all olnud liigi kaitsestaatuse tõstmist loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Selle tõttu esitati ka lisa tingimus, et pädevad asutused peavad kehtestama meetmed maanteega eraldatud alade taasühendamiseks. Eluslooduse kaitseks kavandatud tara peab kaitsma liiki Triturus cristatus maanteele sattumise eest. Joonis 2.3. Loodusala maantee ääres, peale asendusala liitmist. Alus: EELIS (20.03.2025). 24 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis. Võrreldes eelprojektiga ei ole põhiprojekti lahendused muutunud mõjueeldustega alasse jäävate Natura 2000 elupaigatüüpide sinihelmikakooslused (6410) ning karstijärved- ja järvikud (3180*) puhul, st saab lähtuda KMH aruande järeldusest, et mõju elupaigatüüpidele puudub kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210; seostub ka püst-linalehikuga) puhul rakenduvad samuti juba eelprojekti KMH aruandes sätestatud hüvitus- ja leevendusmeetmed, kuid põhiprojektis Nõmmeotsa riste piirkonnas kavandatavate teenindusteede lahenduste muudatuste tõttu kontrollitakse mõjude puudumise eeldused üle. Lisaks on võrreldes eelprojekti KMH aruande koostamise perioodiga lisandunud Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkidesse harivesilik. Võttes arvesse eelpool nimetatut on järgnevas tabelis 2.1 välja toodud vastavad elupaigatüübid (2 tk) ja liigid (2 tk). Tabel 2.1. Märjamaa järtade loodusala mõjueeldustega elupaikade/liikide ülevaade – kaitse-eesmärgid (lühiajaline 10 a / pikaajaline 30 a) jm. Elupaigatüüp või liik ja taustandmed Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Lühi- ja pikaajalised eesmärgid Vanad loodusmetsad (9010*) – KMH aruandest: „EL Ohutegurid – KMH aruandest: „raied“. Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi infosüsteemis elupaika fikseeritud 3 ha (esinduslikkus C). Meetmed – KMH aruandest: „administratiivsed lõpuks) – 51 ha (esinduslikkus B), 4 ha Kaitsekorralduskavas fikseeritud 61 ha, sellest 51 ha (raiete vältimiseks)“. KMH-s määratud (esinduslikkus A) ning 6 ha (esinduslikkus (esinduslikkus B), 4 ha (esinduslikkus A) ning 6 ha asendusmeede elupaigatüübile refereeritud ka C).“ Pikaajaline (30 a periood) – KMH (esinduslikkus C). Metsaruum OÜ (2021) fikseeris, et B käesoleva tabeli eelselt. aruandest: „55 ha (esinduslikkus A) ning 6 ha esinduslikkusega alast on 2,9 ha C esinduslikkusega (esinduslikkus B).“ (hooldustunnusutega ala).“ EELIS (20.03.2025) andmete Võrreldes KMH koostamise ajaga pole järgi on elupaigatüüpi fikseeritud 67,0 ha, millest 3,7 21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole (esinduslikkus A), 50,3 ha (esinduslikkus B) ning 13,1 21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi ega (esinduslikkus C). EL infosüsteemis pole veel andmeid täiendusi teadaoleva info kohta. uuendatud. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede Ohutegurid – KMH aruandest: „võsastumine, Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi kasvualad - 6210) – KMH aruandest: „EL infosüsteemis kulustumine ja ehitustegevus“. lõpuks) – kaitsekorralduskava joonis 2 piiride elupaika fikseeritud 13 ha (esinduslikkus A). Meetmed – KMH aruandest: „sobilikud alusel loodusalal ca 8,5 ha (kava tabelis 1 Kaitsekorralduskavas fikseeritud tekstiliselt 8,5 ha hooldusvõtted, järelevalve ja ehitustegevuse märgitud 8,5 ha), esinduslikkus B. (esinduslikkuse koondhinnang B), loodusala sees vältimine“. KMH-s määratud meetmeid Pikaajaline (30 a periood) – KMH aruandest: elupaigatüübi pindala ca 8,5 ha (kaitsekorralduskava joonis elupaigatüübile refereeritud ka käesoleva tabeli „kaitsekorralduskava joonis 2 piiride alusel 2 esitatud elupaiga ala).“. EELIS (20.03.2025) andmete eelselt. loodusalal ca 8,5 ha (kava tabelis 1 märgitud järgi on elupaigatüüpi fikseeritud 6,6 ha, millest 0,5 8,5 ha), esinduslikkus B.“ (esinduslikkus A), 5,6 ha (esinduslikkus B) ning 0,5 Võrreldes KMH koostamise ajaga pole (esinduslikkus C). Elupaigatüübi pindala muudatuste 21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi. Elupaigatüüp või liik ja taustandmed Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Lühi- ja pikaajalised eesmärgid peamiseks põhjuseks on loodusala lääneosas elupaigatüübi Võrreldes KMH koostamise ajaga pole kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ümberhindamine 21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi ega puisniitude (6530*) elupaigatüüpideks. täiendusi teadaoleva info kohta. Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) – KMH aruandest: Ohutegurid – KMH aruandest: „võsastumine, Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi „EL infosüsteemis fikseeritud populatsiooni hea seisund. kulustumine ja ehitustegevus“. lõpuks) - soodsas seisundis vähemalt 2500 Kaitsekorralduskavas fikseeritud, et populatsiooni Meetmed – KMH aruandest: „sobilikud isendiga (kaitsekorralduskava tabelist 1), kuid loendatud ca 2561 taime (sh loodusala piirist osaliselt hooldusvõtted, järelevalve ja ehitustegevuse eesmärk ei saa hõlmata loodusala piiridest väljapoole jäävate aladega (KLO9300495 ja KLO9336096) vältimine“. KMH-s määratud meetmeid liigile väljapoole jäävaid alasid, seega saab kokku). Seondub enam elupaigatüübiga 6210. Metsaruum refereeritud ka käesoleva tabeli eelselt. eesmärgiks loodusalal lugeda 1900 isendit. OÜ (2021) kordas omakorda, et loodusalal on laialehiste 2500 isendiga seonduv eesmärk on reaalne metsade (1 ha) elupaik, mis võib olla käsitletav ka Võrreldes KMH koostamise ajaga pole juhul kui laialehiste metsade (1 ha) elupaiga puisniiduna (elupaigaks ka püst-linalehikule), kui ala 21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi. hoolduse kaudu oleks see käsitletav hooldus (10 a jooksul) prioriteediks seada. Kasvukohad, puisniiduna (elupaigaks ka püst linalehikule). mis on eelnevalt nimetatud, kuid jäävad loodusalale vaid Pikaajaline (30 a periood) – KMH aruandest: osaliselt: „heas seisundis, esindatud > 2500 isendi  KLO9300495 – 0,3 ha (1100 taime), millest (kaitsekorralduskava tabelist 1), kuid eesmärk loodusalas 0,23 ha ehk ca 843 taime. Loodusalast ei saa hõlmata loodusala piiridest väljapoole väljas ca 257 taime. jäävaid alasid, seega saab eesmärgiks  KLO9336096 – 0,3 ha (700 taime), millest loodusalal lugeda > 1900 isendi (vt ka loodusalas 0,15 ha ehk ca 350 taime. Loodusalast käesoleva tabeli rea nr 5 teine veerg). > 2500 väljas ca 350 taime. isendiga seonduv eesmärk on reaalne juhul kui laialehiste metsade (1 ha) elupaiga hoolduse Eelnevalt kirjeldatud kasvupaikadest siis loodusalal kokku kaudu oleks see käsitletav puisniiduna ca 1193 taime ja sellest väljas ca 607 taime.“ Seega taimi (elupaigaks ka püst linalehikule). loodusala sees ca 1954.“ Võrreldes KMH koostamise ajaga on 20.03.2025 EELIS andmetes toimunud järgmised Võrreldes KMH koostamise ajaga pole muudatused (tuginedes Rewild OÜ tööle, sisend ka KMH- 21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi ega le): minimaalselt korrigeeriti leiualade KLO9300495 ja täiendusi teadaoleva info kohta. KLO9336096 asetust ning lisandus leiuala KLO9343091 (loodusalal, u 350 m kaugusele põhitrassist). Harivesilik (Triturus cristatus) – KMH aruande Natura Ohutegurid – ehitustegevus, võsastumine, Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi ptk all ei käsitletud, kuna KMH koostamise ajal ei olnud reostus maanteelt, elupaikade eraldatus ja lõpuks) – elupaigad on säilinud ning liik liiki nimetatud loodusala kaitse-eesmärkides. Elupaik hukkumine maanteedel. asustab ala. Pikaajaline (30 a periood) – 26 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Elupaigatüüp või liik ja taustandmed Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Lühi- ja pikaajalised eesmärgid seondub karstijärved ja -järvikud (3180*), elupaika Meetmed – elupaika kahjustavatest elupaigad on heas seisundis, alal vähemalt 30 käsitleti ka eelprojekti KMH-s ning täiendavaid ehitustöödest hoidumine, vajadusel koosluse muna. muutusi vastava elupaigaga põhiprojektis ei esinenud. hooldamine, kemikaalide jms ainete järtade . juurest ärajuhtimine. Euroopa Komisjoni arvamuse (14.01.2025) refereering - liigile sobivate läbipääsude (maanteede alt) tagamine ja maanteele sattumise ohu minimeerimine. 2.2.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 2.1 (ptk 2.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 ala (Märjamaa järtade loodusala) elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevuse ülevaatusega (peale eelprojekti, põhiprojekti tasandil). Järgnevas tabelis 2.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega. Tabel 2.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses projekteeritava tegevusega. Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju Vanad loodusmetsad Eelprojektis sätestatud asendusmeetmed on rakendunud ja Euroopa Komisjoni arvamus (14.01.2025) oli Puudub. (9010*) positiivne. Arvamus esitati Eesti Vabariigi taotluse (asendus ehk hüvitusmeetme sobivuse hindamiseks) vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõike 4 teisele lõigule projekti „Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 (E67) 62,2–78,8 km“ kohta. 21.03.2025 seisuga pole toimunud muudatusi ega täiendusi teadaoleva info kohta (mh ohutegurid, vt eelhinnangu tabel 2.1), sh põhiprojektis ei ole muutunud Orgita-Haimre põhitrassi lahendus (raadatava metsa vajadus ei ole suurenenud, projektlahendust minimaalselt veelgi optimeeritud). Põhiprojektiga on muutunud vähesel määral Nõmmeotsa riste teenindusteede lahendused. Täpsemalt kavandatakse Nõmmeotsa ristest lääne suunas teenindustee Natura elupaigatüüpide 9010* ja 6210 vahele, st tee piirneb mõlema elupaigatüübiga (nii eel- kui ka põhiprojekti järgi). Põhiprojektis ilmnes vajadus teenindustee pikendamiseks, mistõttu on seos elupaigatüübi 9010* ala piirialaga. Sellegipoolest jääb kogu projektiga määratud raadatava metsa maht eelprojekti KMH aruandes seatud 0,15 ha piiridesse, mistõttu täiendavat mõju elupaigatüübile 9010* ei ole ette näha. Seega pole toimunud muudatusi käesoleva elupaigatüübi mõjude hindamises, st fikseeritud oli kahjulik mõju elupaigatüübile 9010* (vanad loodusmetsad) juba eelprojekti staadiumis ning määratud hüvitusmeetmed juba ka rakendatud (sobivust kinnitatud ka Euroopa Komisjoni arvamusega (14.01.2025)). 27 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju Kuivad niidud lubjarikkal Põhiprojektis ei ole muutunud Orgita-Haimre põhitrassi lahendus ning võetakse arvesse KMH aruandes seatud Puudub. mullal (olulised orhideede leevendusmeetmeid. Eelprojektiga oli kavandatud Nõmmeotsa riste piirkonnas põhitrassist ida suunas kasvualad - 6210) ja püst- teenindustee, jäädes elupaigatüübi 6210 vahetusse lähedusse. Põhiprojekti koostamisel otsustati teenindustee linalehik (Thesium juurdepääs sinna asukohta mitte projekteerida, kuna hooldusvajaduse jaoks tagatakse ligipääs idasuunal asuva ebracteatum) Tagajärta (50201:001:0163) maaüksuse juurest, ilma elupaigatüüpe mõjutamata, kasutades mh senist taristut. Nõmmeotsa ristest lääne suunas paikneks teenindustee Natura elupaigatüüpide 9010* ja 6210 vahele, st tee Elupaigatüüp ja liik seotud, piirneb mõlema elupaigatüübiga (nii eel- kui ka põhiprojekti järgi). Rakenduvad samad ehitustegevust suunavad seega käsitlus ühine. meetmed, mis on seatud eelprojektis (võimaldamaks ehituspiirkonda hõlmatud elupaiga taastumist, mida toetab ülejäänud ehitustegevuse piiriga mitte seotud elupaiga osa). Seega pole toimunud muudatusi käesoleva elupaigatüübi ja sellega seotud liigi mõjude hindamises, st projekti elluviimisel puudub ebasoodne mõju elupaigatüübile ja sellega seotud liigile. Harivesilik (Triturus Eelprojekti tasandil toimunud töödes oli liiki arvestatud ja käsitletud siseriiklikust kaitse-eesmärgist lähtuvalt, st Puudub. cristatus) liigi soodsuse eesmärke ei vaadeldud Natura 2000 alade tasandil. Samas juba toona oli oluline, et tagatud on liigi püsivus vastava liigi jaoks sobivatel elupaigatüüpidel. Nimetatud elupaigatüüp (3180*) olid käsitletud ka eelprojekt KMH Natura 2000 asjakohases hindamises (määrati meede – „Tähistada loodusala piiri enne ehitamist, rekonstrueeritava maantee ääres, et elupaigatüüpidele (6410 ja 3180*) ei satuks tee kehandi ehitusel kasutatavat rasketehnikat või jäätmeid.“). Elupaikade negatiivset mõjutamist ei tuvastatud ja see ei ole põhiprojekti tasandil muutunud. Eraldi pööratakse siinkohal tähelepanu Euroopa Komisjoni arvamuse (14.01.2025) refereeringule - liigile sobivate läbipääsude (maanteede alt) tagamine ja maanteele sattumise ohu minimeerimine. Selleks koostas Keskkonnaagentuur Viridis OÜ (osales ka eelprojektis elustiku vaba liikumist puudutavate analüüside teostamisel) hinnangu-ekspertarvamuse juba varasemalt kavandatud meetmete tõhususe osas harivesiliku teemal Orgita-Haimre lõigul, Märjamaa järtade maastikukaitseala piirkonnas. Analüüsist nähtub, et kuna negatiivseid mõjusid seoses ehitustegevusega ning sademevee lahendustega harivesilikuga seonduvale elupaigatüübile karstijärved -ja järvikud (3180*) ei ole ette näha, siis ei ole ette näha ka negatiivseid mõjusid harivesilikule vastavate ohuteguritega seoses. Kuna põhiprojektis ei ole muutunud Orgita-Haimre põhitrassi lahendus ning võetakse arvesse KMH aruandes ja Ulukiuuringus seatud leevendusmeetmeid, siis pole ette näha negatiivseid mõjusid, tingimusel, et rakendatakse eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmeid elupaigatüübi 3180* ning kahepaiksete sh harivesiliku kui ka roomajate läbipääsude osas. Vastav tingimus on ka põhiprojektis tagatud. Seega pole ette näha negatiivseid mõjusid harivesilikule. 28 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 2.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus Ptk 2.1 ja 2.2 alusel ei fikseeritud täiendavaid negatiivseid ohtusid Natura 2000 loodusalal (Märjamaa loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa) mõju eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkide täitmisele ei ole. Seega on kavandatava tegevuse elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil (vt eelhinnangu ptk 1, koos eelprojekti KMH Natura 2000 hindamise meetmetega), ebasoodne mõju Natura 2000 Märjamaa loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi. Täiendavalt lisatakse, et eelprojekti KMH Natura 2000 alade asjakohaseid meetmeid on refereeritud ka eelnevalt, käesoleva eelhinnangu ptk 2.1. Siiski toob töö koostaja siinkohal välja järgnevat - Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega, vt ptk 1) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1.1–1.3 ja 2 toodud teavet, sh arvestatakse juba KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmetega. 3.1. Maa ja maakasutus Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine hõlmab suures osas olemasoleva tee laiendamist, seega olulist maastikumuutust tee rekonstrueerimine kaasa ei too, sh võrdluses eelprojekt ja põhiprojekti lahenduste võtmes. Ptk 1.3.6 käsitleti maakasutuse muutusi, sh toodi välja tuginedes KMH aruandele peamised võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud (liiklusohutuse tõstmine, teekoridori rajamise ja laiendamisega võimalik barjääriefekt, maade võõrandamine) ning asjakohased leevendusmeetmed (ühenduste ja juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasumine maade võõrandamisel). Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH- s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 30 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 3.2. Märgalad Kavandatud tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgalade ega kuivendustegevusega. EELIS 20.03.2025 andmete järgi ei esine Orgita-Haimre lõigu vahetus läheduses märgalasid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Ptk 1.3.3 kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse, ning võimalusel edasi eesvoolude suunas. Põhimaantee eraldusribalt on kavandatud sademevee ärajuhtimine sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud sademeveetorude ja rennide kaudu külgkraavidesse. Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ette nähtud rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes eelprojektiga on põhiprojekti mahus muudetud (suurendatud) truupide läbimõõtusid, võttes arvesse uusi nõudeid teede projekteerimisnormides, sh järgides standardi EVS-848-2021 nõudeid. Maantee kasutamisel sademeveest vooluveekogumi kvaliteedile ohtu ei tulene, arvestades mh prognoositavat liikluskoormust. AS Maves (2013) alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett (peamine probleem heljum) käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning käitlemise vajadust analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Käesoleva projektiga maantee sademevett ei koondata ega ka juhita otse vooluveekogumitesse, vaid kavandatud on asjakohane sademevee taristu (vähendamaks mh ka minimaalset heljuvaine jõudmist vooluveekogumitesse). Seega projektis tagatakse sademevete süsteemne äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee tekkega on arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda erosiooni ja täiendavat reostuskoormust tekitamata. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate (> 15 000) määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1.1 ja 1.3.6). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:  perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis. 31 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.  perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud.  2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes on tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l). Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemiseset tulenevaid tegureid kompenseerivad ka transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav ega ka vastuolus õiguskorraga (mh VeeS) ja ei tekita ohtu ka tarbevee kvaliteedile (mh paikkonnas valdavalt kasutuses ka ühisveevarustus). Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Maanteelt ära juhitavad saasteainete kogused pole piisavalt suured, et põhjustada eelkõige (vastavas lõigus ehk projekti etapp 2-s) pinnase keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Ptk 1.3.3 kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu. Veestiku mõjueeldusi (sademeevee temaatika kaudu) on kirjeldatud juba 32 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. ka ptk 2.4, st seal toodut käesolevasse ptk ei dubleerita. Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast. Põhjavee, sh veeressursi teemat käsitleti ptk 1.3.2, millest selgus, et piirkonna põhjaveekaitstus varieerub (lõigul domineerivad kaitsmata põhjaveega alad). Tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist. Veeressursiga peamiselt seotud puurkaevud ning nende hooldus- või sanitaarkaitsevööndid (VeeS alusel) ei ulatu teemaani ning asuvad teemaast rohkem kui 25 m kaugusel (mõjueeldustega (vibratsioon) ala vastavas valdkonnas). Eelnevalt ptk 1.3.2 ja 1.3.6 sätestatud tingimused KMH aruandes tagavad ka väheste võimalike keskkonnaohtlike olukordade või häiringute tekke vältimise/piisava minimeerimise. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Mulla ja pinnase teemat käsitleti ptk 1.3.2, õhukvaliteediga seonduvat teemat käsitleti ptk 1.3.6, kliimaga seotud teemat käsitleti ptk 1.3.7. Vastavates ptk-s ehk eelpool kirjeldati võimalikke mõjusid pinnasele (pinnase eemaldamine), õhukvaliteedile (õhusaaste), kliimale (raadamine, transpordiheitmed, katendi ehitamine ja rekonstrueerimine) ning asjakohaseid leevendusmeetmeid. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.6. Maavarade kasutus Maavarade teemat käsitleti ptk 1.3.2. Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel, mistõttu pole ette näha võimalikku (sh negatiivset) mõju maavaradele. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgi päraselt ja säästlikult. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu 33 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Ressusikasutuse teemat käsitleti ptk 1.3.7, milles selgus, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.8. Maastik (sh pinnavormid) Maastiku, sh maakasutuse muutuseid puudutavat, teemat käsitleti ptk 1.3.1., 1.3.4. 1.3.5 ja 1.3.6, milles selgus, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt maastike ega põhjusta nende muudatusi. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Käesoleva eelhinnangu raames tuvastati muudatusi EELIS andmetes (vt ka ptk 1.3.4). Siinkohal oluliseks saab pidada kahe kaitsealuse liigi lisandumist projektalasse (arvestatud ka põhiprojekti koostamisel), sh mõjutatavasse tsooni: o Rewild OÜ 2021 töö järgi lisandusid järgmised III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius) leiualad: KLO9129853, KLO9129856. KLO9129853 leiuala läbib kavandatav K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta majatee, leiuala jääb osaliselt Märjamaa järtade maastikukaitsealast välja; o Sõltumata Rewild OÜ 2021 tulemustest lisandus II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KLO9350852) leiuala – piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga. Musträhn (Dryocopus martius) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus, kuid kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina 34 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Musträhn eelistab elupaigana suuri okasmetsi, männi- segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustavad tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine, sh vanade metsade pindala vähenemine ja pesitsemiseks sobivate puude eemaldamine metsaraie käigus. Samas on tegu liigiga, kes saab väga hästi hakkama ka raiesmikel. Käesolev tegevus, täpsemalt kavandatava K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta majatee rajamine, seondub peamiselt ohuteguritest elupaikade pindala vähenemisega, kuna tee rajamiseks on vajalik kõrghaljastuse raadamine. Võttes arvesse, et tegemist on eelprojekti (millele koostatud ka KMH aruanne) järgse tee rajamisega, ei ole näha ette olulisi negatiivseid mõjusid. Eelprojekti KMH aruande faasis viis Rewild OÜ liikide inventuuri, kus musträhni tuvastati kavandatava K4.1 juurdepääsuteest lääne suunas, mis võib indikeerida liigi peamist elupaika. EELIS andmebaasis määratud piirid võivad aga indikeerida liigile põhimõtteliselt sobivaid leiualasid. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju. Siiski on siinkohal asjakohane tuua välja, et liigi isendite häirimise vältimiseks, eelkõige pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, tuleb rakendada liigi musträhn leiuala KLO9129853 puhul Märjamaa kaitsealadele määratud metsaraie ja raadamise keeldu (01.02-31.07) kogu leiuala ulatuses (sh kogu K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta majatee ulatuses), mh leiuala osas, mis jääb Märjamaa järtade maastikukaitsealast osaliselt välja. Eelnev on juba kirjeldatud ka Päädeva-Haimre etapp II keskkonnajuhtimiskavas ehitusaegse meetmena, mistõttu täiendavate (käesoleva dokumendi raames) meetmete määramine pole siinkohal vajalik. Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on Eestis üks haruldasemaid käpaliseliike, mis eelistab lubjarikaste muldadega poolvarjulist kasvukohta loometsades, -niitudel, vahel ka klibustel teeservadel, sh maanteekraavide nõlvadel. Punane tolmpea on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks (VU), kuna liig arvukuse suundumise trend on selgelt kahanev. Punane tolmpea on pikaealine mükoriisne taim, mis sobilikes oludes elab kaua, kuid on aeg-ajalt dormantne (soikeperiood kestab enamasti 1-2 aastat, kuid registreeritud on ka pikemaid puhkepause). Liigi peamisteks ohuteguriteks on sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu 2024. a tööversiooni järgi niitude kadumine, elupaikade killustumine, ehitustegevus ning metsamajandus. Täpsemalt ohustab liiki elupaikade kinnikasvamine nii võsastumise kui ka metsa järelkasvu või teise rinde tihenemise tõttu, lageraie (ka muud raie liigid, kui järgneb võsastumine), ehitustegevus (sh elupaikade hävimine, tallamine). Käesolev tegevus, täpsemalt Orgita-Haimre põhitrassi rajamine, seondub peamiselt ohuteguritest elupaikade pindala vähenemisega, ehitustegevus, st ehitustegevuse tõttu liigi leiualal ehitusmasinatega liikumine, liigi isendite tallamine, kõrghaljastuse eemaldamine, sh valgustingimuste muutmine. Projektiga on kavandatud liigi punase tolmpea leiualal KLO9350852 ja selle vahetus läheduses metsa raadamine, mulde nõlva ehitamine ning ulukitara (võrkaed) paigaldamine. Nõlva ehitamisega hõivatakse umbes 1% liigi leiualast, metsa raadamisel kuni 11% liigi leiualast. St säilib enamus liigi leiualast ning eeldused liigi vastava leiupaiga soodusese ohustamiseks ei ole olulised. Mõjutuste alla jääva leiuala osas kohanduvad juba eelprojekti KMH meetmed (rakenduvad ka uute leiukohtade osas). Võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks liigi isenditele on vajalik ehitustegevuse teadlik suunamine, et ehituspiirkonda hõlmatud liigi elupaik saaks taastuda ning ülejäänud elupaiga osa toetaks vastavat taastumist. Lisaks saab tuua välja, et maantee rajatiste juurde kuuluv tara (võrkaed) ei halvenda punase tolmpea leiuala ja selle lähipiirkonnas 35 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. hooldusvõimalusi (võsastumise vältimiseks) ega vähenda (mh selle paigaldamisel) elupaiga soodsust (mh esinduslikku pindala) ega takista ka elupaika kasutavate liikide levikut. Rewild OÜ 2021 töös on punase tolmpea leiuala ümbrus määratud teise väärtusklassi. Rewild OÜ tööst selgub, et teisaldamiseks/ümberistutamiseks on ette nähtud vaid nn esimesse väärtusklassi kuuluvad taimed (hästisäilinud liigirikkad niidualad, kus suur osa on ka kaitsealuste taimede kasvukohtadeks). Siinkohal saab märkida, et vaatamata Rewild OÜ tööle, kus käsitletav ala määrati teise väärtusklassi, siis kaitsealuse liigi teke vastavasse alasse muudab selle automaatselt I väärtusklassi alaks (kaitsealuste taimede kasvukoht, mida teised väärtusklassid ei käsitle). Eelnevat toetab ka looduskaitseseadus § 55 lg 7 (isendikaitse põhimõtted), millest tulenevalt kaitsealuste liikide ümberasustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ Seetõttu rakendub punase tolmpea leiuala puhul kaitsealuste taimede ümberistutamise meede. Lisaks on Keskkonnaamet oma kirjaga nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025; vt ka eelhinnangu ptk 1.3.4) andnud suunised kaitsealuste liikide tuvastamiseks ja käsitlemiseks tulenevalt mh LKS § 55 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Meetmed on juba kirjeldatud ka Päädeva-Haimre etapp II keskkonnajuhtimiskavas ehitusaegse meetmetena, mistõttu täiendavate (käesoleva dokumendi raames) meetmete määramine pole vajalik. Kogu põhiprojekti vastava etapi loodusliku mitmekesisuse (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavaid loodusobjekte (sh Natura 2000 võrgustiku alad) käsitleti peamiselt ptk 1.3.4, 1.3.5, 2, milles nähtub, et juba eelprojekti KMH-s tuvastati võimalikud mõjud (elupaiga ja liigi seisundi halvenemine, raadamine) ning toodi välja võimalikud leevendusmeetmed KMH-s ja põhiprojektiga seotud dokumentatsioonis (sh keskkonnajuhtimise kavas, ehitustööde korraldamiseks). Loomastiku liikumist tagavate rajatistega seonduvad muudatused on põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu teostajaga ning vastava järgselt ei suurenda toimunud muudatused olulise negatiivse mõju avaldumise eelduseid. Eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmete põhimõtted (vt ka käesoleva töö ptk 1.3.4) ja rakendatavuse areaal tagavad ka põhiprojekti tasandil kaitsealuste liikide soodsa seisundi hoidmise eeldused. Võrreldes KMH koostamise ajaga ei ole põhiprojekti staadiumis muutunud põhitrassi lahendused lõigul Orgita-Haimre, samas ilmnes vajadus muuta Nõmmeotsa riste teenindusteede lahendusi. Vastavat on puudutatud ka ptk 2.3, koos Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkidesse lisandunud liigiga harivesilik (Triturus cristatus). Mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud. Rakenduvad eelprojekti KMH- s määratud kohustuslikud meetmed. Hüvitusmeede (elupaigatüübile 9010*) on juba rakendunud. Eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Siinkohal võib üle rõhutada, et juhul kui nt ehitamise käigus tuvastatakse uued kaitsealuste liikide leiukohad, on projektis ja selle keskkonnajuhtimiskavas määratud meetmed (sh taimede ümberistutamise, hilisem hooldamine, raierahu, sh ornitoloogi kaasamise osas) piisavad, et tagada kaitsealuste liikide säilimine ning tekitades vaid häiringuid, mis ei sea ohtu erinevate liikide või nende elupaikade soodsat seisundit. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 36 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Elanikonnaga seonduvad kõik ptk 1 all esitatud alamvaldkonnad, kuid elanikkonna, sh inimese tervis, heaolu ja vara teemat spetsiifilisemalt käsitleti ptk 1.3.6, milles selgus, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine võib tuua peamiselt mõju liiklusohutusele (selle tõstmisele), barjääriefekti tekitamisele ning maade võõrandamisele. Samas leiti, et lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt inimeste heaolu, tervise ja vara aspekte, kuivõrd rakendatakse (leevendus-)meetmeid (kinnistutele juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasumine, karjatunneli projekteerimine). Kultuuripärandi ja arheoloogiliste väärtuste teemat käsitleti ptk 1.3.1, milles selgus, et vastava lõigu rekonstrueerimine ei oma sisulisi seoseid pärand- ja/või kultuuriobjektidega. Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemasid käsitleti asjakohases mahus eelhinnangu ptk 1.3.6, milles selgus, et lõigu rekonstrueerimisel ületatakse nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras mürataseme piirväärtusi, mistõttu kavandatakse müratõkked kohtadesse, mis vajavad leevendamist, võttes arvesse nö halvim olukord (ehk suurima müratasemega modelleeritud olukord). Samas nähtus ptk 1.3.6, et põhiprojekti lahendused või liiklusprognoosid ei ole muutunud määral, mis muudaks eelnevalt eelprojekti tasandil määratud tingimusi. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemadel järeldati KMH aruandes, et oluline mõju puudub. Vibratsiooni väheste mõjude eelduste tarbeks seati aga ka täiendavad seiretingimused, mis on edasi kandunud ka põhiprojekti tasandi dokumentatsiooni (sh ehitustööde keskkonnajuhtimiskavasse). Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele, kui võetakse kasutusele eelprojekti KMH leevendusmeetmed, mida on ka teadaolevalt tehtud. Seega käsitletavate teemade osas ei mõjuta põhiprojekti lahenduste muudatused käsitlevaid aspekte, mistõttu eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 37 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte Käesoleva töö objektiks oli põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,8 Päädeva- Orgita lõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2- 70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-2 (vt ptk „Sissejuhatus“). Põhiprojekti (ptk 1.1) käigus soovitakse teostada senise 1+1 sõidurajaga tee laiendamist 2+2 sõidurajaga I klassi teeks tagamaks liiklusohutus. Kavandatava tegevusega hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt ka ptk 1.2 ja 1.3). Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka KMH protsess (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1- 2/23/130). Käesoleva töö põhieesmärgiks (projektala etapp 2 osas) on koguda otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetati lühendatult ka eelhinnanguks. Käesolev dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse fikseerimiseks ning kui vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga. Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 2 ja 3.1 – 3.11 esitatud infost, ei ole Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimisega (analüüsitud projekt - põhiprojekt) olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. St projektiga ei muudeta eelprojekti ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi (sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas) ning ka projektala ei ole muutunud määral, mis ei võimaldaks rakendada tõhusalt juba eelprojekti KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Kohustuslikke lisa tingimusi või seire parameetreid käesolevast tööst põhiprojekti tasandisse ei lisandunud. Eeltoodu alusel asub dokumendi teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi vajadust tuvastava eelhinnangu vormistamist ning sellega seotud otsustusprotsessi menetluse tarbeks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 38 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel