LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.202 5 -31.12.202 5 T oetuse saaja andmed Juriidiline nimetus Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Registrikood 90012585 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Tanel Veeremaa
[email protected] Projektijuhi nimi Vivian Siirman Projektijuhi telefon ja e-posti aadress 56636791,
[email protected] Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Uuringud Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni täiendamiseks T oetuse kasutamise lõpp aruanne P rojekti p eamised tulemused Projekti käigus tegeldi Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni täiendamiseks vajaliku uurimistööga. Projekt hõlmas kahte suuremat teemat - varane nõukogude aeg Eesti maaelus ning Rocca al Mare suvemõis , mida seni on EVMis käsitletud põgusalt ja mitte püsinäituse kontekstis. Uuringud on jätkuks 2024. a alustatud tööle. Tegevus 1: varase nõukogude aja uuringud Uurimist öö üldeesmärk oli uurida selle dramaatilise aja sisu ja tähendust maarahva jaoks ning avada seda tolleaegsete inimeste silmade läbi. Suurt tähelepanu pööra ti teiste allikate, nii ametlike kui ka vähem ametlike arhiividokumentide kõrval mälestuslikele materjalidele eelkõige Eesti Rahva Muuseumi arhiivis. Eriti huvipakkuvad olid inimeste intiimpäevikud tollest ajast, mis kõige ehedamalt avavad praeguse aja lugejale ja külastajale ajastu olemust. Päevikute omanike hulgas oli muuhulgas üks ärgas, noor 20-aastane külaneiu, noor asjalik noormees ning kaks vana meest, üks eluaegne põllumees, teine kirjatöökogemustega ametnik. Need eri ajalooallika d tõid välja Stalini aja tähenduse eelkõige Eesti maarahva jaoks. Töö tulemused võetakse kokku 2026. a jooksul kirjastuselt Tänapäev ilmuvas monograafias ning 2026. a suvehooajal EVMis Pulga talu rehealuse näitusepinnal (kuraatorid Heiki Pärdi, Maret Tamjärv ). 2025. aasta EVMi teaduspäev käsitles varast nõukogude aega Eesti maaelus, kus teiste seas esitlesid oma uurimistulemusi EVMi teadurid. Ettekannete salvestused on avalikult kättesaadavad EVM maaarhitektuuri Youtube’i kanalil. Tegevus 2: Rocca al Mare suvemõisa ekspositsiooniga seotud jätku-uuringud 2028. aastal on plaanis avada Rocca al Mare suvemõisa šveitsi majas ekspositsioon, mis käsitleb nii Rocca al Mare suvemõisa ajalugu, šveitsi maja ehituslugu (eriti tapeetide lugu), suvemõisa rajanud Girard de Soucantonide perekonda ning nende majakondseid ning üdist elu-olu 19. sajandi suvemõisas. Uurimistöö jagu n es peaasjalikult kahe suuna vahel. Ühelt poolt keskenduti uurimistöös Girard de Soucantoni perekonna ja seotud inimeste (elu)loolise materjali läbitöötamisele. Esiteks, töötati läbi Šveitsi majaga ja sellega seotud Girard de Soucantonide perekonnaliikmete arhiivimaterjale. Eriti ulatuslikult on säilinud perekonnaliikmete kirjavahetus. Teiseks t öötati läbi arhiivimaterjale ja kirjandust, samuti eraisikute materjale, mille abil õnnestus valgust heita teenijaskonnnale ja teistele maja kodakondsetele. Selgus, et suvemõisa majandamisega oli seotud üsna lai ring eri rahvustest inimesi. Õnnestus selgitada nende päritolu ja eluloolisi andmeid. See info eri seisusest inimeste isiklike lugude ja toimetuleku kohta saab olema kavandatava ekspositsiooni aluseks . Teiseks jätkati Šveitsi maja interjööride uuringutega, eriti seoses varasemate uuringute käigus leitud ajalooliste tapeetide ga . Uuringute hüpoteesiks oli, et vanemad tapeedi kihistused šveitsi majas võiksid pärineda Girard de Soucantonide perekonnale kuulunud Tallinna Tapeedivabrikust, mis tegutses lühikest aega ajavahemikus 1876–1883. Tapeetide tootmisel kasutatud materjalide tehnilised uuringud ( röntgenfloresentsuuring ehk XRF ja mikroskoopilised uuringud) ning tapeedivabriku hästi säilinud arhiivi võrdlus kinnitas seda oletust . Varasemate uuringute käigus leitud tapeeditükkide põhjal valiti välja näidised, mille peal tehti tehnilised uuringud, nii et sai selgeks, milliseid materjale ja pigmente oli nende valmistamiseks kasutatud. Seejärel võrreldi kasutatud materjale tapeedivabriku dokumentatsioonis kajastuvate pigmentide ja materjalidega. See materjal võimaldab Šveitsi maja ekspositsioonis rääkida ühest huvitavast ja seni vähetuntud Eesti tööstus- ja kodukultuuriajaloo tahust. Peale selle täpsustati šveitsi maja ehituslugu, interjööride värvilahendusi ja muid detaile, mis võimaldavad rekonstrueerida suvemõisa interjööri 19. sajandi lõpu stiilis, et pakkuda EVMi külastajale võimalust näha ja tunnetada toonase suvemõisa olusid . K aardistati Põhja-Eesti suvemõisate kohta käiva t allikmaterjali eesti raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides , et loodavale suvemõisa ekspositsioonile anda laiem kontekst ning leida allikatest tuge hoone ja selle väliala sisustamiseks . Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani Tegevus 1 Märts- detsember – arhiiviuuringud Eesti Rahvamuuseumis, Rahvusarhiivi osakondades Tallinnas, Rakveres ja Tartus, uurimistöö erakogudest pärit allikatega, materjali analüüs, temaatilise näituse kontseptsiooni koostamine, monograafia „Stalini aeg Eesti külas. Maast lahti, kõigest lahti“ käsikirja kirjutamine ja vormistamine Ettekanded konverentsidel ja muudel üritustel: Heiki Pärdi, Märjamaa XX kodulookonverents , teemal „Stalini aeg Eesti külas 1944-1954“. Heiki Pärdi, Surju rahvamajas 19.03 teemal „Elu Eesti külas Stalini ajal“. Heiki Pärdi, Viljandi Folgil muuseumi hoovis 27.07 teemal „Maast lahti, kõigest lahti. Elu Eesti külas Stalini ajal“. Heiki Pärdi Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäeval 28. 11. „Kahe külamehe elu Stalini ajal. Päevik ajalooallikana“. 28. n ovember – Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev „Argielu varasel nõukogude ajal“ Vt kava ja ettekannete salvestusi https://evm.ee/maaarhitektuur/sundmused/teaduspaev-argielu-varasel-noukogude-ajal Tegevus 2 Märts-detsember – arhiiviuuringud, materjalide analüüs, teemat populariseerivad ekskursioonid Aprill-detsember – interjööriuuringud, sondaažide tegemine ja analüüs, tapeedinäidiste materjaliuuringud (XRF analüüs ning mikroskoopilised uuringud ) ning tulemuste analüüs , konsultatsioonid ekspertidega ajalooliste suvemõisa küttekollete, tapeetide, sisustuse osas. September-detsember – šveitsi villa ekspositsiooniplaani koostamine Planeeritud ja tegelikud tegevused ning nende erinevuste põhjendused Projekti käigus teostati kavandatud mahus šveitsi majas tapeedi - ja interjööriuuringud, samuti arhiiviuuringud, et uurida Girard de Soucantonide tapeedivabrikuga ning Rocca al Mare ga seotud isikute materjale Rahvusarhiivis, Tallinna Linnaarhiivi s ja teistes muusemides ja erakogudes . Kuna projekti toimumise ajal alustati ka šveitsi villa rekonstrueerimist, ilmnes lammutustööde käigus veel mitmeid huvitavaid ehituslikke detaile, jälgi ning irdleide , mis võimaldasid suvemõisa ehituslugu ning ajaloolist ilmet täpsustada. Varase nõukogude aja teema uurimisel teostati plaanitud mahus arhiiviuuringud Rahvusarhiivis, Eesti Rahva Muuseumis, peale selle uuriti ka erakogudes leiduvat materjali. Valmis käsikiri „Maast lahti. Stalini aeg Eesti külas“ ning see anti üle kirjastusele Tänapäev. Varase nõukogude aja teemal peeti ettekandeid ning toimus ka temaatiline teaduspäev. Uurimistöö teemadel oli plaanis kirjutada ka populaarteaduslikke artikleid, kuid projekti aja jooksul seda ei tehtud. Kuna uurimistöö tulemuste vormistamine avalikkusele (monograafia, näitus, šveitsi villa ekspositsioon) jääb suuremas osas aastatel 2026-2028, siis on plaanis teemasid populariseerida edaspidi artiklite, blogipostituste jms kaudu. Planeeritud ja tegelikud tulemused ning nende erinevuste põhjendused Projekti käigus töötati lä bi arhiivimaterjali ja teostati tehnilisi uuringuid, mis võimaldavad Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsioonis käsitleda teemasid, mis seni muuseumi püsinäitusele ei ole jõudnud. Projekti tulemusel koguti väärtuslikku lähteandmestikku EVMi ekspositsiooni ning publikuprogrammide rikastamiseks eluloolise ja elo-olulise ainesega, mis pakub muusuemikülastajale emotsionaalset ja isiklikku laadi sidet perioodiga. Projekti t ulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks , jätkamissuunad , esile kerkinud probleemid. Tehtud uurimistöö on väga oluline Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni täiendamiseks ning külastajatele suunatud programmide sisustamiseks. 2025. aastal avatud Sepa talu ekspositsiooni uuendus esitleb muuseumi püsinäitusel varast nõukogude maaelu, tollal elanud inimeste valikuid ja võimalusi ning raskeid olusid. Uurimistöö tulemustele tuginedes avatakse 2026. a suvehooajal Stalini aega Eesti maaelus käsitlev ajutine näitus. Varase nõukogude aja maaelu teemalise uurimistöö tulemustega täiendatakse seniseid nõukogude aega puudutavaid haridus- ja lõimumisprogramme ning avalikke üritusi , samuti giidide materjale. Ajastut käsitleva monograafia ilmumine pakub ühiskonnale laiemalt võimaluse perioodi süveneda, kasutada seda õppe- ja teadustöös ning see täiendab kindlasti Eesti ajalookirjutust. Rocca al Mare suvemõisaga seotud uuringud on aluseks šveitsi villa ajaloolise interjööri ja eksterjööri rekonstrueerimisele ning suvemõisa eluolu kajastava ekspositsiooni loomisele. Seni külastajatele suletud hoone avamine rikastab oluliselt vabaõhumuuseumi püsinäitust ja külastaja kogemust , seob muuseumi pargi ala tervikuks, annab võimaluse mitmekesistada publiku- ja haridusprogramme ning pakkuda temaatilisi teenuseid. Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) Tegevus 1 Uurimistöö tulemusi tutvustati projekti jooksul mitme avalikkusele suunatud ettekande raames. 28. novembril toimus Eesti Vabaõhumuuseumis temaatiline teaduspäev „Argielu varasel nõukogude ajal“, kus esinesid nii muuseumi teadurid kui ka uurijad väljastpoolt. Ettekannete salvestusi saab järele vaadata EVM maaarhitektuuri keskuse YouTube’i kanalilt. 2026. aasta jooksul ilmub projekti jooksul valminud monograafia kirjastuselt Tänapäev . Pärast kirjastuse seatud tasuvusaega (5 aastat) on võimalik monograafia tekst teha avalikult kättesaadavaks ETISe kaudu. 2026. aasta kevadel avatakse ajutine temaatiline näitus EVMi Pulga talu rehe all. Tegevus 2 Uurimistöö tulemusi kajastab 2028. aastal külastajatele avatav Rocca al Mare suvemõisa ekspositsioo n, kuhu on kavandatud 19. sajandi lõpu ruumid koos ajaloolise sisustusega. Ruumid kajastavad eri pereliikmete (nii majaomanike kui ka teenijate) eluolu, seltskondlikku elulaadi ja tegevusi, samuti Rocca al Mare ajalugu. Eraldi ekspositsiooniala on kavandatud Eesti tapeediajaloole majast leitud tapeetide ning Girard de Soucantonide tapeedivabriku tegevuse näitel. Šveitsi villa ehitus- ja tapeedilugu on plaanis edaspidi kokku võtta artiklis, mis ilmub Eesti Vabaõhumuuseumi väljaandel. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa 40 000 Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. nr Kululiik (personalikulud töökohtade arvestuses , Muud teadustöökulud kululiikide kaupa) Summa Selgitus (teostaja, panustava koostööpartneri nimetus, töötajate arv ja koormus jm) Tööjõukulud 36449,43 Heiki Pärdi 1,0 – vanemteadur, varase nõukogude aja uuringud Hannes Vinnal, PhD 0,25 – ajutine teadur, Rocca al Mare suvemõisa šveitsi maja ekspositsiooniga seotud jätkuuuringud , arhiiviuuringud Hanno Talving 0,1– teadur, Rocca al Mare suvemõisa šveitsi maja ekspositsiooni ga seotud jätkuuuringud : arhiiviuuringud Vivian Siirman 0,1 – projekti juht, museoloogilised uuringud Dagmar Ingi 0,1– museoloogilised uuringud Joosep Metslang 0,1 Rocca al Mare suvemõisa šveitsi maja ekspositsiooni ga seotud jätku-uuringud, interjööri uuringud Tellitud analüüsid ja uuringud 3150 XRF analüüs ( OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ), šveitsi villa puitdetailide ja tapeetide tehnilised uuringud (H&M Restuudio OÜ). Lähetuskulud 1097,72 Lähetused arhiivide s ja muuseumide s uurimistöö tegemiseks Teaduspäeva korraldamine 500 Teaduspäeva otseülekanne ja ettekannete salvestamine (OÜ Vanamajakava) Kulud kokku 41197,15 Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 0 Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Võrreldes algse eelarvega oli väiksem väljastpoolt tellitud tööde ning konsultatsioonide kulu. Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks : toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valit ud , on selleks olemas põhjendus ; projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest “ ; p rojekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi ( ETIS ) kaudu avalikult kättesaadavaks ; p rojekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti ; j uhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist ;