LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.2025-31.12.2025 Toetuse saaja andmed Juriidiline nimetus Eesti Meremuuseum SA Registrikood 90013667 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Urmas Dresen,
[email protected] Projektijuhi nimi Priit Lätti Projektijuhi telefon ja e-posti aadress +372 5070809,
[email protected] Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Eesti kesk- ja varauusaegsete vrakkide leiumaterjali loodusteaduslik analüüs Toetuse kasutamise lõpparuanne Projekti peamised tulemused Valiti uuritavad vrakid ning koguti alusinfo Selgitati välja perspektiivikad analüüsid Koguti analüüsitav materjal ning loodi sellekohane dokumentatsioon Lõpetati Lootsi vraki puhastamine ja dokumenteerimine Saadeti analüüsitav materjal laboritesse Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani Konsultatsioonid uuritava materjali valikuks Töö esimese etapina toimusid konsultatsioonid uurimismaterjali ning kasutatavate laboratoorsete analüüside valikuks. Töö keskendus valdavalt Lootsi vraki materjalile, mis on kõige arvukam ja värskem. Võrdlevalt on vaadeldud ka 2015. aastal Kadrioru kogelt saadud leide. Esialgne plaan nägi ette ka vee all paikneva puidu (Nargen vrakk) säilivuse võrdlust maismaalt leitud laevade puitdetailidega, kuid arutelu tulemusel dendrokronoloogidega selgus, et puidukoes toimuvad jälgitavad muutused väga pika aja jooksul ning praegu teostatav uuring ei annaks ilmselt usutavaid ega võrreldavaid tulemusi. Sestap otsustati suuremahulisest puidu-uuringust loobuda ning keskenduda pigem luu, keraamika jms materjali analüüsimisele. Lootsi vraki ja selle leiumaterjali suurepärane säilivus tähendab ka hulgalise ja mitmekesise bioloogilise materjali olemasolu. Konsulteerides arheoentomoloogia eksperdi dr Eva Panagiotakopuluga (Edinburghi ülikool) ilmnes, et laevakaarte ja plankude alla kogunenud liivaseguses pinnases leidub suure tõenäosusega ka putukajäänuseid, mistõttu näis mõistlik koguda ka pinnaseproove suuremas mahus. Konsultatsioonid ja läbirääkimised toimusid ka Tartu Ülikooliga metallesemete, ballastikivide, keraamika kõrbekihi ja mõningate puitesemete ning laevadetailide pinnal säilinud ainete analüüsimiseks; samuti Tallinna Ülikooliga looma- ja kalaluude ning nahkesemete uurimiseks. Loodusteaduslike proovide kogumine Analüüsitava materjali kogumine Lootsi vrakilt toimus samaaegselt vraki puhastamisega liivast. Pinnaseproovide kogumisel keskenduti peamiselt laeva põhjaosale – vahetult kiilu peal paiknevale pilsile, sest eeldatavasti koguneb just sinna kõige rohkem laeva kasutamise käigus tekkivat bioloogilist ning arheoloogilist materjali. Uuringuteks koguti küll mitu kilo pinnast, kuid selgus, et laeva pilss on esemelisest materjalist üllatavalt puhas. See lubab oletada, et laev jõudis kasutuses olla üsna vähe aega. Lisaks pinnaseproovidele koguti proovimaterjaliks hulgaliselt ökofakte (looma-, linnu- ja kalaluud, linnusuled, munakoored) ning mõningaid arheoloogilisi leide (keraamika, puit, raudesemed), mille puhul oli põhjendatud laboratoorne analüüs. Kogutud proovimaterjal dokumenteeriti sarnaselt muu leiumaterjaliga. Iga proovi asukoht fikseeriti laeva kaare ning siseplangu täpsusega ja sisestati leiutabelisse. Saadud info kanti omakorda punktidena asendiplaanile, mis võimaldab leidude paiknemist eristada esemeliikide, materjali või muude huvipakkuvate omaduste alusel. Projekti käigus kanti plaanile üle 850 leiu. Loodusteaduslikud analüüsid Lootsi laeva arvatavast ahjutellisest, sellel olnud mördisegust ja valitud savinõukildudest võetud saviproovid saadeti Rootsi, kus vastav labor määrab ICP-AES keemilisel analüüsil savi geograafilise päritolu. Varasemalt on samas laboris tuvastatud lastiks olnud tellise ja katusekivi tootmispiirkond, mis üksteisest erinesid. Arvatava ahjutellise päritolu aitab lokaliseerida laeva ehituspaika või vähemasti vahesadamat, kus ahju laoti või parandati. Savinõukildude analüüs annab aimu kaubavõrgustikest. Ballastina kasutatud tard- ja moondekivimid, lubjakivist poolik uhmer ja kaks laevalt leitud kiltkivist luisku saadeti analüüsiks Tartu Ülikooli geoloogia osakonda, kus määrati nende geoloogiline päritolu. Ballasti küljest murdunud tulekivi kildude päritolu määras Aivar Kriiska. Kivimite analüüs annab teavet külastatud sadamate ja kaubateede kohta. Arheoloogiakeskus MTÜ konserveeris ja tüpologiseeris arvukad Lootsi laevalt leitud ja suurepäraselt säilinud nahkjalatsid ning teostas röntgenuuringu laevalt leitud konkretsioonidele (arheoloogilise metalli ja ümbritseva sette keemilisel reaktsioonil tekkinud mineraalne moodustis). Konkretsioonide röntgenograafia aitab avastada setete all “peidus” olevaid arheoloogilisi leide ja samuti otsustada, kas konkretsioon on väärt museaalina arvele võtmist või mitte. Lootsi laevalt leitud rauast naelad ja sintelid saadeti Tartu Ülikooli metallograafilisse analüüsi, et selgitada nende keemilist koostist, töötlustehnikat ja võimalusel ka geograafilist päritolu. Tartu Ülikooli arheokeemia labor Archemy Lab a lustas Lootsi laeva savinõukildudel oleva kõrbekih i koostis e analüüsi , et rekonstrueerida kunagiste meremeeste dieeti. L oodetavasti õnnestub analüütilise keemia meetod ite abil tuletada ka mõne seni teadmata funktsiooniga artefakti otstarvet (nt teravdatud otstega peened puupulgad, mida on lisaks Lootsi laevale leitud arvukalt ka teistelt keskaegsetelt kogedelt). Lisaks puupulkad esse imendunud aine le saadeti laborisse ka rasvaine proov , mis koguti laeva mastistepsi kiiluklotsi eemaldamisel ja oletatavasti hõlbustas selle paigaldamist . Aine põhjalikum analüüs aitab paremini mõista keskaegset laevaehitustehnikat. Planeeritud ja tegelikud tulemused ning nende erinevuste põhjendused Algne plaan kaasata analüüsidesse teistelt Eesti kesk- ja varauusaegsetelt vrakkidelt pärinev materjal ei teostunud mitmel põhjusel. Nagu ilmnes, ei pruugi puiduproovide võrdlus anda usaldusväärseid andmeid puidu säilivuse kohta erinevates keskkondades, mistõttu täiendavaid puiduproove nt Nargen vrakilt ei kogutud. Samuti ei õnnestunud välitööd Matsalu lahes ning Aegna saare lähistel ebasoodsate ilmaolude ning uurimislaeva tehniliste probleemide tõttu. Siiski koondati ja täiendati teavet mitmete vrakkide kohta, mis võimaldab teha esmaseid võrdlusi ning planeerida tulevasi välitöid. Mõõdistati ka Pärnu muuseumis säilitatav Pärnu koge kerefragment, mis on küll puhastatud ja konserveeritud leid ega paku seetõttu materjali laboratoorseks analüüsiks. Küll aga saab teavet kasutada laevaehitustehniliseks võrdluseks. Projekti tulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks, jätkamissuunad, esile kerkinud probleemid. Projekti käigus kogutud andmeid ning saavutatud tulemusi saab kasutada mitmel moel. Turismi seisukohalt ning muuseumi ekspositsiooni arendamisel on Lootsi vrakil märgiline roll. Eesti Meremuuseum on juba praegu üks populaarsemaid ja külastatavamaid muuseume Eestis ning usutavasti ainus Euroopas, mis uurib ja eksponeerib kolme kesk- ja varauusajast pärinevat vrakki (Kadrioru koge, Lootsi vrakk, Maasilinna vrakk). Vrakil teostatud uuringud ning rahvusvaheliste ekspertide kaasamine on aidanud tuua laeva ja selle leiumaterjali rahvusvahelisse teaduskäibesse ning tutvustanud Eesti leiumaterjali nii teadlastele kui laiemale avalikkusele. Seni korraldatud avatud uste päevad ja ekskursioonid kinnisesse konserveerimishalli on olnud äärmiselt populaarsed ning levinuimaks on kujunenud küsimus vraki ekspositsiooni valmimisaja kohta. Museoloogilise aspekti kõrval on oluline ka kogutud materjali puht-teaduslik rakendus. Laeva puhastamine ning dokumenteerimine annab ülevaate leiumaterjali paiknemisest ning võimaldab laeva ehitustunnuseid võrrelda teiste keskaegsete vrakkidega Läänemere ja Põhjamere ruumis. Laeva ja selle leiumaterjali igakülgne analüüs täiendab meie teadmisi keskaegse laevaehituse, töövõtete, meresõidu, kaubavahetuse ning igapäevaelu kohta laeval, suurendab teadusasutuste omavahelist koostööd ning võimaldab kaasata arheoloogiast, merendusajaloost ning konserveerimisest huvitatud tudengeid. Veekord tuleb rõhutada leiumaterjali mitmekesisust ja head säilivust, mis teeb Lootsi vraki keskaegsete laevaleidude kontekstis täiesti unikaalseks. Projektil on märkimisväärne rahvusvaheline mõõde. Nii Hollandis kui Taanis leitud ja Lootsi laevaga samasse perioodi kuuluvate laevade leiumaterjal on samuti analüüsimisel ning kataloogimisel. Seega tekib lähiajal võimalus esmakordselt võrrelda väga suuremahulisi leiukomplekse ning vrakke. Hetkel ongi planeerimisjärgus ühisartikli kirjutamine, samuti on põgusalt arutatud võimaliku ühise uurimisprojekti koostamist. Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) Projekti käigus kogutud andmeid on kasutatud teaduspublikatsioonides (nt artikkel tõrvatünni konserveerimisest, samuti laeva dendrokronoloogilistest uuringutest), ning tutvustatud laiemale avalikkusele nii ettekannete kui ekskursioonide vormis. Koostöös Soome Vabariigi suursaatkonnaga toimus Läänemere päeva raames konserveerimishallis laeva ja selle uurimistööd tutvustav üritus. Kogutud teave on pärast korrastamist ja süstematiseerimist kättesaadav eelkõige erialateadlastele, kuid ka kõigile huvilistele. Laeva ruumiline mudel on kättesaadav keskkonnas Sketchfab, samuti on see aluseks uue tugiraami projekteerimisel ning laeva eksponeerimiseks ettevalmistamisel. Kõikidest Lootsi vraki arheoloogilise materjali laboratoorsetest uuringutest ja konserveerimistöödest valmivad aruanded, mis säilitatakse kas paberkandjal Eesti Meremuuseumi raamatukogus või meremuuseumi digihoidlas ja väljastatakse soovi korral huvitatud osapooltele. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa 50 000 Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. nr Kululiik (personalikulud töökohtade arvestuses, Muud teadustöökulud kululiikide kaupa) Summa Selgitus (teostaja, panustava koostööpartneri nimetus, töötajate arv ja koormus jm) 1. Ü ldkulu 3218,01 Kemikaalid, töö vahendid (Biotecha Eesti OÜ, Rebase Sepatöö OÜ) 2. Konsultatsioonid, analüüsid 9 235,90 Pinnaseproovide võtmine, tulekivi geoloogilise päritolu määramine, metalli koostise määramine (Arheograator OÜ, TÜ Arheoloogia labor) 3. Loodusteaduslikud analüüsid 13170,00 Savi geoloogiline päritolu (Ceramic Studies), keraamika kõrbekihi jm orgaanilise materjali analüüs (Archemy Lab) 4. Tulemuste tutvustamine, konverentsid 3 580,77 Sessiooni läbiviimine ja ettekanded konverentsil IKUWA 8, arhiivitöö 5. Leiumaterjali dokumenteerimine ja kataloogimine 20795,32 Leidude andmebaasistamine, konserveerimine, röntgenanalüüs, keraamika tüpoloogiline määramine, kalaluude määramine Kulud kokku 50000,00 Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 0,00 Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Üldkulu summa hoidmisega plaanitust madalamana oli võimalik rahastada täiendavaid laboratoorseid analüüse ning leidude andmebaasistamist ja katalogiseerimist , mis on hädavajalik eeltöö leiumaterjali proovistamisel . Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks: toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valitud, on selleks olemas põhjendus; projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest“; projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu avalikult kättesaadavaks; projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti; juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist;