Leping

Tegevused Ajakava Oodatav tulemus Mõõdikud Märkus TUGEVAD KOGUKONNAD Rannarootsi ajaloolised piirkonnad on elujõulised ja tagatud on nende igakülgne areng 1.Innustada saarte 1 jaan - Saarte püsikogukondade Juhatuse esimees on Eesti Saarte Kulud kogukondadevahelisi ühisalgatusi ja 31 dets säilimine. Kogu/ ESK juhatuse liige ja tegeleb katab ESK koostada ühisettepanekuid 2026 selle valdkonnaga ESK juures. eelarve. seadusandluses Eesti saarte püsikogukondade eripäradega arvestavalt. 2. Toetada Aibolandi kogukondi 1.jaan – Kogukonnad saavad tuge Saarte pärimuskultuuri programmi arengustrateegiate koostamisel ja 1.detsem projektitaotluste ettevalmistamisel (2026. aastaks rannarootsi projektitaotluste ettevalmistamisel. ber 2026 ning suureneb projektitaotluste kultuuriruumiga seonduvalt) saadetud Anda infot erinevate fondide ja arv. taotluste arv kasvas eelmise aasta programmide avanemise osas. võrdluses 9-lt 16-ni. 3. Koostöös kogukondadega 1 jaan - Suunaviidad vahetatakse uute Eesmärk vähemalt 50 uut või uuendatud infotahvlite, külasiltide jm info 31 dets vastu Väike-Pakril ja mujal infokandjat Aibolandis. kasutamine kakskeelsena ning Aibolandis. tunnustame selles valdkonnas tublimaid. 4. Jätkata uute liikmete kaasamisega 1. jaan - Rahvusnimekirja kontroll I Eesmärk 5 uut avaldust aastal 2026. rahvusnimekirja 31-dets kvartalis ja sellel eelnevalt rahvusnimekirja uuendamine. Soovime kaasata rahvusnimekirja uusi, aktiivseid inimesi, kes huvituvad enda identiteedist ja pärandist. Kontrollitud rahvusnimekiri on kinnitatud  Kultuurministeeriumi poolt. KEEL JA KULTUUR Rannarootslaste keele- ja kultuuritraditsioonid on hoitud ja hinnatud 5. Kultuuriteekondade 1.-jaan – Eesmärk kaardistada kõik Kahe piirkonna teekonnad on väljaarendamiseks kogukondade 31.dets piirkonna sisesed teekonnad, mis kaardistatud. sees on alustatud Noarootsis ja on mõeldud siseturistile ja siduda sellel aastal saab lisada veel ühe nii välis- kui koduturisti (sh piirkonna. lasteekskursioonide) teekonnad ja avalikustada need veebilehel Visitaiboland. Noarootsile lisandub sellel aastal Ruhnu. 6. Eestirootslaste VI laulu- ja 1. jaan – Valmib laulu- ja tantsupeo Eestirootslaste VI laulu- ja tantsupidu tantsupeo ettevalmistavad arutelud 31.dets repertuaar. Osalejate toimub Haapsalu piiskopilinnuses ja rahastustaotlused. harjutusperiood algab sügisel. 19.juunil 2027 (proovipäev 18.juuni) 7. Projekt „Aiboland – õpetades ja 1. jaan – Projekti käigus valmib kaasaegne Projekti lõppedes (kui kogu materjal on Rahastus õppides”, mille käigus valmib 31.dets ja noortele suunatud digitaalne veebis kättesaadav) saame hinnata selgub koostöös Aibolandi koolidega õppevara. Loodavad multimeedia sellest kasusaajate arvu. esimeses rannarootsi pärandil põhnev õppematerjalid hõlmavad tekste, kvartalis. õppematerjal, et anda Eesti koolide fotosid, arhiivi- ja nüüdisaja erinevate ainevaldkondade helisalvestisi ning videoklippe, õpetajatele, kes rannarootslaste mis avavad rannarootslaste elu pärandit tutvustavad lisamaterjale ja eri tahke. innistada noori materjale kasutama. 8. Projekt „Ruhnu pulm Eesti Rahva Ettevalmi Valmib professionaalne ja Ruhnu pulma lavastus ERMis Rahastus Muuseumis” stus sisukas lavateos, mis esitleb 31.05.2026 (proovipäev 30.05.2026) selgub I 01.03.20 Ruhnu pulmakombeid ning Projekti edu parameetriks on suur hulk kvartalis. 26 – rahvapärimust enneolematul kaasalöövaid ruhnlasi: saareelanike 29.05.20 moel ning toob selle laiema seast valitud etenduse osatäitjad (16), 26 publiku ette. Valmib etendust etenduse sisuline tuumtiim (3) ja saatev ja lisateadmisi pakkuv töötubade korraldamine (5). Töötoad digitaalne ning füüsiline buklett, pakuvad hariduslikku väljundit ka ruhnu lisaks etenduse foto- ja pärimuse tutvustamisele laiemalt ja on videojäädvustus. Projekti seetõttu omaette mõõdetav tulemus. - tulemusel tugevneb Pulmadekoratsioonide valmistamine: rannarootslaste identiteet ja Ruhnu käsitöö ringis Külli Uustali nähtavus Eesti kultuuriruumis juhendamisel (-15) - Ruhnu tantsude laiemalt õpetamine: Ruhnu saarel koolilastele ja huvilistele; Sabatantsul festivalipublikule ja suveruhnlastest mandril elajatele (100), ERMis etendusepublikule ja simmanikülastajatele (50-70) - Pulmakroonide töötuba: ERMis (25-40) - Pulmatoitude õpituba (15 in) - Ruhnu kohalike ettevõtjate kutsumine sündmusele ja etendusele järgnevale simmanile, eesmärgiga seal tutvustada nende pakutavaid tooteid (8) - Ruhnu pulma etendus (250 in. + osatäitjad) - Videomaterjal ja fotogalerii lavastusest, mida saab kasutada nii haridustegevuses kui ka muuseumides ning avab võimaluse materjali kasutada ka ruhnu inimestel turismi eesmärkidel (giidiga Ruhnu pulmaaineline tuur vmt). - Etenduseks valmib ruhnu kombeid ja pulmatraditsioone tutvustav digitaalne materjal ja füüsiline voldik, mis täidab ka kava-ning laululehe funktsiooni etenduse publikule, kuid mida on võimalik hiljem Ruhnu kohalikel inimestel saart tutvustava materjalina kasutada. - Meediakajastus  pulmaetenduse eel, ajal ja järgsel perioodil (vähemalt 2 pressiteadet, 1 telekajastus, sotsiaalmeediapostitused ja vähemalt 1 raadiointervjuu). 9. Projekt „Pärimuse kogumine 01.03.20 Suureneb rannarootsi pärimusest Intervjueeritavate arvuks hindame rannarootslaste järeltulijatelt” 26 - huvitatute arv. Ajaperiood, mis kümmekond isikut. Audiovisuaalseid 30.11.20 hõlmab okupatsiooniaega on lühiformaate on plaanis toota 6 kuni 8. 26 vähem kirjeldatud, sest inimesed ei rääkinud pikka aega enda elust sellel perioodil. Inimesed kirjutavad enda mälestusi üles teisiti, kui nad sellest räägivad, sest kirjutamisel toimub enesetsensuur. Selliselt kogutud materjal sisaldab rohkem infot, mis vastasel juhul võiks kaduma minna. 10. Ajaloo lühikokkuvõtete sarja I p-a Valmib Noarootsi piikronna 1 teos, raamatututvustus Rannarootsi järgmise raamatu ilmumine. 2026 rannarootslaste asustuslugu Muuseumis I kv tõlge kirjeldav raamat. rootsi keelest eesti keelde, II kv kujundus , trükk. 11. Kogukondade rootsi keele 1.jaan – Paraneb rootsi keele tase, mis Veebikursuste arv ja loogika jääb õppeprogrammi jätkumine Ruhnus, 31.dets veebipõhises õppes on B2 samaks. Rohkem kursuseid ei ole Vormsil ja Tallinnas Eva-Tiina keskmiselt. Suueneb saarte laste võimalik läbi viia rootsi keele õpetajate Põlluste eestvedamisel ja toimub ühtsustunne keelelaagris, mis nappuse tõttu. Toimub rootsi keelelaager (erinevatest Aibolandi tähtsustab rootsi keelt ja annab keelelaager kooliõpilastele. piirkondadest) kooliõpilastele Kai seda edasi mänguliselt. Õpetajad Sommeri eestvedamisel Ruhnus saavad vahetada keeleõppe kogemusi. 12. Osaleda Etnolaadal ja jagada Sept Eestimaa rootslased on Samas mahus nagu eelmisel aastal – infot kogukonna kohta. 2026 esindatud Etnolaadal. osaleme mõlmal päeval. 13. Uuendada Facebooki ja I p-a Visitaiboland hakkab toimima 1 paranenud ja rohkem jälgijaid haarav Visitaibolandi kujundust, ülesehitust 2026 veebiväravana rannarootsi FB ja koduleht Visitaiboland. Loodame ja sisu Kahe kultuuriruumi ja on lõplikult valmis jälgijate arvu viia FB lehel 400-lt 500-le. veebileh vahendama infot erinevatel e teemadel. Facebook vahendab ühendam lisaks kultuurisündmustele ine, huvitavaid lugusid. Kujundus ülesehitu muutub atraktiivsemaks s, noorematele huvirühmadele. sisuloom e TURISM JA NÄHTAVUS Piirkondades pakutavad turismiteenused ja loomeettevõtlus toetavad kohalikku arengut ning tutvustavad rannarootslaste kultuuripärandit laiemale avalikkusele. Tegevused Ajakava Oodatav tulemus Mõõdikud Märkus 1. Parandame ja anname nõu I p-a Nelja valla kodulehel olev info on 4 valda annavad kodulehtedel vajalikku Aibolandi kohalike omavalitsuste 2026 parandatud. ja sisukat info rannarootslaste kohta kodulehtede sisu osas. 2. Veebiajalehe Eestirootslane ilmub 1.jaan – Valminud on veebilehel Ajalehe maht jääb samaks eelmise 4 x aastas, eri piirkondi kajastavad 31.dets Visitaiboland kättesaadavad aastaga võrreldes väljaanded ajakirjad 3. Veebiajalehe fotopanga viimine I kv Valmib fotopank, mis toetab 1 korrastatud fotopank Flickr Flickr keskkonda ja materjalid Visitaibolandi ja teistes keskkonnas korrastada meediakanalites loodava materjali kujundust 4. Rannarootsi toidukultuuri I kv Juhul, kui õnnestub leida toetust Kui õnnestub palgata veel 1 projektijuht, programmi käivitamine veel ühe projektijuhi siis on võimalik: kaasamiseks, siis on see Viia igal aastal läbi Rannarootsi võimalik. Praegu otsime selleks kultuurifestifali, millel oleks üleriigiline ja rahalisi vahendeid. rahvusvaheline haare. 2. Käivitada kultuuriresidentuuride programmi kultuurikontaktide tihendamiseks rannarootsi asualadel. 3. Välja töötada rannarootsi kultuuriteekond rahvusvaheliselt. 4. Käivitada 2-aastase toidukultuuri programmi, et täiendavate uuringute alusel välja töötada uusi retsepte, mis annavad kogukondadele võimaluse kasutada neid igapäevaselt. Vajame uusi rannarootsi pärimusel põhinevaid toidutooteid. Tegevused Ajakava Oodatav tulemus Mõõdikud Märkus KOOSTÖÖ JA VÕIMEKUS Rannarootsluse arendamiseks on olemas toimivad koostöövõrgustikud, vajalikud teadmised ning rahaline võimekus. 1. Ühiskondliku mõttekoja 1.jaan – Laieneb rannarootsi kultuuriruumi Mõttekojas kaasame inimesi, kes ei kokkukutsumine mais ja seejärel 31.dets aktiivselt mõtestavate inimeste kuulu rahvusnimekirja ja lisaks erinevatel teemadel: Nt Aibolandi arv ja seome väliskogukonna kultuurinõukogule lisandub veel ühine kultuuriteekond, rootsi keele Rootsis lisaks kodupaigale kogu vähemalt 29 aktiivset kogukonna liiget õppe vajadused jm. rannarootsi kultuuriruumis ühtsesse tekkivasse võrgustikku. toimuvaga. Mõtte-/ nõukoda on platvorm uutele ühistele  algatustele rannarootsi kultuuriruumis ehk Aibolandis. Juhatus koosolekud 2x Juhtimiseks vajalik info on Toimub kaheksa koosolekut. kvartalis värskendatud ja juhatuse aasta pädevus lahendada olukordi jooksul olemas. Sihtasutuse nõukogu koosolekud 1x Vastavalt põhikirjale on Toimub neli koosolekut aastas. kvartalis sihtasutuse järelvalve juhatuse üle ja koostöö korraldatud. Kultuurinõukohu koosolekud 2x Vastavalt kultuuriomavalitsuse Toimub kaks koosolekut. Palume igal aastas. põhimäärusele on kokku kutsutud kultuurinõukogu liikmel, kes ei ole sellel Kevad ja kultuurinõukogu infovahetuseks aastal endale võtnud vabatahtlikku sügistalv. ja vabatahtlikkuse ülesannet, endale ise võtta ühe suurendamiseks. Suureneb probleemkohaga töötamine, mida ta on vabatahtliku töö osakaal. enda kandideerimisavaldusel kirjeldanud. Valimiste peakomitee ja juhatus teeb I kv 2026 Parandatud valimiskorraldus 2028. a. Kultuurinõukogu valimised on ettepanekud valimiseeskirja annab võimaluse kultuurinõukogu edukad. parandamiseks eduka valimise korraldamiseks Kultuuriministeeriumile. 2028. Reaalset olukorda arvestav muudatus seaduses, mis ei kajasta enam muutunud olukorda võimaldab kultuuriomavalitsusel jätkata enda tööd edaspidi.  TEGEVUSTOETUSE TAOTLUS KULTUURIMINISTEERIUMILE Taotleja nimi Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus Taotlusvooru nimetus (täita, kui taotlus esitatakse taotlusvooru) Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia Eelarve kokku 131270 €, sh taotletav summa 77370 € omafinantseering 3500 € kaasfinantseering 50400 € Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2026 - 31.12.2026 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (6) TAOTLEJA ANDMED Juriidiline nimetus KOVi hallatava asutuse puhul nii KOVi kui asutuse nimi Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus Registrikood KOVi hallatava asutuse puhul KOVi registrikood 90009861 Postiaadress Sadama 31, Haapsalu E-post Telefon [email protected] 53495368 Kodulehekülje aadress www.eestirootslane.ee Käibemaksukohustuslase number Avaliku sektori tehingupartneri kood Taotleja suurus mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja Ettevõtja Euroopa Liidu õiguse kontekstis on Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa olenemata selle õiguslikust vormist (sh MTÜ, 43 miljonit eurot SA või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik, KOV, riik, suurettevõtja Suurettevõtjaga on tegemist siis, kui ettevõtja ei vasta mikroettevõtja või VKE tunnustele ja/või kui 25 % avalik-õiguslik juriidiline või muu haldusüle- või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku sandeid täitev isik) asutuse ainu- või ühiskontrolli all (suurettevõtjatena määratletakse näiteks riigi poolt asutatud SA-d, KOVid ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud) Pangakonto andmed KOVi hallatava asutuse puhul KOVi andmed Kontoomaniku nimi Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA Pangakonto number (IBAN) Viitenumber (vajadusel) EE462200221043163932 SWIFT kood (vajadusel) Kontaktisikute andmed Allkirjaõigusliku isiku nimi Jana Stahl E-post Telefon [email protected] 53495368 Projektijuhi/kontaktisiku nimi Jana Stahl E-post Telefon [email protected] 53495368 2 (10) Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus  TULUD 131270 € Eelarve on tasakaalus! Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema Selgitused (kaasfinantseerijate poolt eraldatud toetustel otsuse kuupäev, 1. TAOTLETAV TOETUS 77370 € taotlemisel olevatel toetustel orienteeruv otsuse tegemise aeg) Taotletav toetus Kultuuriministeeriumilt 77370 € 2. OMAFINANTSEERING (nt piletitulu, müügitulu kohviku või 3500 € muuseumipoe tegevusest, liikmemaksud, muu tulu) Raamatute müük 3500 € € € € 3. KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED 50400 € Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Ruhnu vald 300 € Vormsi vald 300 € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi sama perioodi investeeringu või muud toetused, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Eesti Kultuurkapital 2000 € Kungl. Patriotisk Sällskapet 2000 € Rahvakultuuri Keskus, Saarte programm 45800 € € € € € € € € 3 (6) Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus  Finantseerimisallikad KOKKU Kultuuriministeerium Omafinantseering Kaasfinantseering KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) Eelarve on tasakaalus! Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 131270 € 59 % 77370 € 3 % 3500 € 38 % 50400 € 25302 € 0€ 0€ 1. PERSONALIKULUD 25302 € Koosseisuline töötasu (bruto) 0 € € € € Lepinguline töötasu (bruto) 17118 € 17118 € € € Tööandja maksukulud 8184 € 8184 € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € Täidetud töökohtade arv 2. MAJANDAMISKULUD (nt rendi-, kommunaal-, transpordi-, korralduskulud jm) 3250 € 3250 € 0€ 0€ Kontoritarbed 200 € 200 € € € Sidekulud (Elisa, Omniva) 100 € 100 € € € Raamatupidamine (OÜ Vahkon) 2000 € 2000 € € € Eestisisesed kultuurinõukogu ja juhatuse liikmete reisikulud 350 € 350 € € € Kultuurinõukogu liikmete lähetused seoses koosolekutega Eestis 600 € 600 € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 4 (6) Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus  Finantseerimisallikad KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) KOKKU Kultuuriministeerium Omafinantseering Kaasfinantseering 0€ 0€ 0€ 3. SOETATAV PÕHIVARA JA INVESTEERINGUD 0 € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 4. MUUD KULUD (nt edasikantavad toetused jm) 102718 € 48818 € 3500 € 50400 € Pikaajaliste koostöölepingute alusel makstavad tellimusteenused 5500 € 5500 € € € Veebilehe Visitaibolandi arendamine, veebilehe eestirootslane.ee ümbertõstmine Visitaibolandi 19320 € 19320 ja €tõlkeprogrammi kasutus € € Infomaterjali kujundamine 1000 € 1000 € € € Ajakirja Eestirootslane kujundus 3000 € 3000 € € € Pöhli medalid 1000 € 1000 € € € Projektide omafinantseeringud ja ühiskondliku mõttekoja koosolekud 21998 € 18498 € 3500 € € Muud kulud (kulud, mis ei kajastu teistel kuluridadel, kuid on seotud tegevuskuludega) 500 € 500 € € € Projektide juhtimine ja läbiviimine 50400 € € € 50400 € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 5 (6) Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus TAOTLUSEGA KOOS ESITATAKSE Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) vabas vormis (sh tegevuse eesmärgid, kavandatud tegevuste ülevaade, tegevuste toimumise peamine koht ning oodatavad tulemused) TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning . vajadusel võimaldan neid kontrollida; taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega . välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 . punkti 18 tähenduses; . taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; . taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; . taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitmata kohustusi ministeeriumi ees; kui taotlus on esitatud avatud taotlusvooru, siis taotleja vastab taotlusvooru tingimustes esitatud nõue- tele ning taotlus koos selle lisa(de)ga on koostatud taotlusvooru tingimustes toodud nõudeid järgides; . . taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu . institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi . tagasimaksmiseks; kuni Kultuuriministeeriumi poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitan Kultuuriministeeriumit kirjalikult 7 tööpäeva jooksul käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 lõike 3 või 4 alusel. Teateid soovin saada e-posti teel kirja teel Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Jana Stahl Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 23.01.2026 pp.kk.aaaa KONTROLL-LOEND TAOTLUSE ESITAJALE Enne taotluse esitamist kontrollige veelkord, et kõik taotlusele esitatavad nõuded oleksid täidetud ✔ taotlus on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt ✔ taotluse eelarve (tulud-kulud) koostamisel on järgitud vormikohast struktuuri ja detailsust Kui taotlus on esitatud avatud taotlusvooru ✔ taotleja vastab taotlusvooru tingimustele ✔ taotlus vastab taotlusvooru eesmärkidele ✔ kõik taotlusvoorus nõutud täiendavad dokumendid on taotlusele lisatud 6 (6) Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus  RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/256-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1– tegevuskava; 1.4.2. Lisa 2– tekkepõhine kulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2026 toetust summas 77 370 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 02.02.2026. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 25.01.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus; 1/3  4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 2/3 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Artjom Tepljuk [email protected], 628 2266; 7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Jana Stahl, [email protected], 5349 5368. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA Registrikood: 70000941 Registrikood: 90009861 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE462200221043163932 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu Jana Stahl kantsler juhatuse liige 3/3