Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/652-1 Toetuse saaja nimi SA Arvo Pärdi Keskus Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Kultuuriministeeriumi eelarves nimeliselt välja toodud organisatsioonid Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 916,000.00 € 1,165,655.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 472,500.00 € 472,500.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 472,500.00 € 472,500.00 € 308,500.00 € 461,228.00 € OMAFINANTSEERING Piletitulu, sissepääsu piletid, haridusprogrammid 118,500.00 € 156,170.00 € Pood (publikatsioonid, meened, e-pood) 43,000.00 € 82,328.00 € Ruumide, kohviku, residentuuri tulu 97,000.00 € 118,290.00 € Pärdi perekonna, APK Sihtkapitali toetus, muu tulu 50,000.00 € 104,440.00 € 135,000.00 € 231,927.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Fondid, toetused, annetused 50,500.00 € 45,689.00 € Riigi Tugiteenuste Keskus (2 SEKMO projekti 2025.a.) 62,300.00 € 67,918.00 € Nordic Culture Programme (residentuur) 19,000.00 € 33,754.00 € Arvestatud ka 2024.laekumine, kulud 2025 Nordic Culture Programme (Ukraina muusik) 3,200.00 € 3,200.00 € Kultuuriministeeriumi programm (heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded)€ 4,500.00 € Kultuurkapital (5 projekti) € 12,750.00 € Art Mentor Lucern € 64,116.00 € 2025 kulu 20 207 eur, ülejäänud kulud 2026 € € € € € € 2 (5) SA Arvo Pärdi Keskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 501,900.00 € 519,491.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 325,800.00 € 378,507.00 € 86% Kum (326 284 eur), 14% Kaasfinn (52 223 eur) Lepinguline töötasu 10,500.00 € 11,000.00 € 100% Kum Tööandja maksukulu 165,600.00 € 129,984.00 € 87% Kum (113 672) eur, 13 % Kaasfin (16 312 eur) € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 348,400.00 € 415,948.00 € Arhiivikulud, andmebaas, raamatukogu 48,000.00 € 52,957.00 € 47% Kaasfin (25 000 eur), 53% Omafin (27 957 eur) Ekspositsioon 15,000.00 € 8,527.00 € 100% Kaasfin Teadmussiirde doktorantuuride adminkulud (SEKMO) 8,400.00 € 27,557.00 € 100% Omafin Programm, haridus, residentuur 66,400.00 € 99,605.00 € 2% Kum (2475 eur), 67% Kaasfin (67 000 eur), 31% Omafin (301 Publikatsioonide väljaandmine 18,000.00 € 26,608.00 € 32% Kaasfin (8 500 eur), 78% Omafin (18 108 eur) Poe, kohviku ja ruumirendiga seotud kulud 13,000.00 € 42,705.00 € 100% Omafin Kommunikatsioonikulud (sh.veeb, tõlkimine, fundraising) 46,600.00 € 34,750.00 € 8% Kaasfin (2 790 eur), 92% Omafin 31 960 eur) Raamatupidamise, konsutlatsiooni, auditi ja juriidilised kulud 14,700.00 € 14,242.00 € 85% Kum (12 042 eur), 15% Omafin (2 200 eur) Kontori ja sidekulud 6,300.00 € 5,434.00 € 100% Omafin Lähetuskulud ja transpordikompensatsioon 28,000.00 € 30,688.00 € 5% Kaasfin (1 500 eur), 95% Omafin (29 188 eur) Kommunaalkulud 44,000.00 € 25,220.00 € 28% Kum (7 027 eur), 72 % Omafin (18 194 eur) Maja halduskulud (koristus, valve, prügi jne.) 40,000.00 € 47,655.00 € 100% Omafin 3 (5) SA Arvo Pärdi Keskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 25,000.00 € 44,818.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Inventar 10,000.00 € 4,573.00 € 100% Omafin Remondikulud 15,000.00 € 14,263.00 € 100% Omafin Aliina residentuurimaja ehituskulud € 25,982.00 € 100% Omafin € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 40,700.00 € 46,071.00 € Koolituskulud ja tervise edendamise kulud 7,000.00 € 6,733.00 € 100% Omafin Kindlustus ja maamaks 4,500.00 € 4,670.00 € 100% Omafin IT kulud 15,000.00 € 18,021.00 € 100% Omafin Pangateenused,erisoodustus 1,800.00 € 2,999.00 € 100% Omafin Üritused, vastuvõtud 2,500.00 € 10,022.00 € 70% Kaasfin (7 010 eur), 30% Omafin (3 012 eur) Nõukogu liikmetega kaasnevad kulud 1,500.00 € 0.00 € Aliina residentuurimaja halduskulud 8,400.00 € 3,626.00 € 100% Omafin € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 916,000.00 € 1,026,328.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) SA Arvo Pärdi Keskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Anu Kivilo Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 27.01.2026 pp.kk.aaaa 5 (5) SA Arvo Pärdi Keskus  TEGEVUSARUANNE 20 2 5 Arvo Pärdi Keskus on Arvo Pärdi loomingulise pärandi ja sellega seotud mõttemaailma hoidja ning tutvustaja. 202 5 . aasta märksõnaks on Arvo Pär di 90. sünnipäeva tähistamine keskuses , Eestis ning rahvusvaheliselt. AP90 ’ga seotud tegevused on kirjeldatud erinevate tegevusvaldkondade all. Keskuse sisutegevus jaguneb kaheks mahukaks osaks: Arhiivi, raamatukogu ja teadusega seotud tegevused ning Külastajatele ja avalikkusele suunatud tegevused 1.1. Arhiivi ga seotud tegevused 1. 1.1. Arhiivimaterjalide täiendamine ja loomine Toimus seitse vestlus t arhiivi jaoks mälestuste kogumise eesmärgil ( Anu Kotli , Dolores Hoffmann ja Tiina Veisserik , Alvi Schmuul , Taivo Niitvägi, Dennis Russell Davies ja Maki Namekawa , Christopher Bowers-Broadbent ja David James ning Christoph Wolff ) . Loomisloo vestlus i 2025. aastal ei toimunud . T eha on jäänud veel üks vestlus („ Für Jan van Eyck “) ning vestluste vormistamine. Anneli Kivisiv töötas läbi Ajaloomuuseumis Heino Elleri, Ofelia Tuisu fondid. Esimest korda olid arhiivi originaalmaterjalid näitusel Dresdenis ja KUMUs . Jätkuvalt k ogutakse, sorteeritakse ning kirjeldatakse uut füüsilist materjali ( ajalehed, kingitused, käsikirjad, kavalehed, fotod, CDd, DVDd, autasud, kirjavahetus jne) ja digimaterjali ( uudised, kajastused, saated, salvestused jmt) . 1.1.2 Ar hiivimaterjalide arvelevõtmine , korrastamine ja varundamine Pideva tööna jätkub arhiivimaterjalide arvelevõtmine ning kirjeldamine. 202 5 . aasta lõpuks on APISesse kantud 10976 dokumenti, tehtud 22594 kannet infobaasi sakkidele, sisestatud 14930 isiku nimed, loodud 4581 kontserdi- või salvestamiste kohta. Digitaalselt võetakse arvele kontserdid üle maailma, kus esitatakse Arvo Pärdi loomingu t . 202 5 .aastal on arvele võetud 1113 kontserti (nende hulgas festivalid, hooaja helilooja jmt) . Kõige enam oli kontserte Saksamaal (165), Eestis (137) ja USAs ning Suurbritannias (105 kontserti). Kogu digiteeritud või digitaalselt saabunud materjal salvestatakse õiges vormingus ning varundatakse. Paberm aterjalide digiteerimisel kasut am e tunnitasulis t e töötaja te Birgit Püve ja Hedi Rosma abi. A udiomaterjale (CD d , LP d ja kassetid) digiteeris ja kirjeldas vabatahtlikuna Doug Maskew . Digihoidla kaas ajastamise ning säilikute arhiivipüsivuse säilitamiseks ning varu ndusprotsesside läbiviimiseks sõlmisime 2025.aasta alguses teenuslepingu firmaga OÜ Reeves . 1.1. 3. APISe andmebaas ja selle arendus Tänu sponsorile (OÜ Proekspert) , kes teeb meile tööd pro bono , oleme alustanud A PIS 2.0 arendust. Jätkuvalt otsime APISe pikemaajalisemaks arenduseks toetusprogramme. Arhivaar Anneli Kivisiv osales rahvusvahelisel DIGHT-Net seminaril " Beyond the Archive : Mapping the Future of Digital Cultural Heritage " Tallinna Ülikoolis , kus ta tutvustas ka keskuse APISt . 1.2. Raamatukoguga seotud tegevused 2025. aastal on raamatukogu täienenud 189 teavikuga, lisaks on arhiivi arvestusse kuuluvate Pärdi muusikaga heliplaatide kogu täienenud 20 teavikuga. Seisuga 20.11.2024 Seisuga 27.11.2025 Teavikute koguarv 5657 5846 R aamatuid 4054 4213 A jakirju 566 544 N oote 761 785 H eliplaate 257 285 V ideosalvestisi 19 19 Arhiivi deponeering 428 448 Kogude t egelik kasv oli mõnevõrra suurem, aga kuna aasta lõpus sai alustatud vanade perioodika aastakäikude mahakandmist (nähtav ka perioodika koguhulga vähenemisest), siis selle tulemusel oli teavikute kasv statistiliselt väiksem. R aamatukogu töö fookus es on olnud heliplaatide kataloogimi ne. Pikemaajalisemalt töötas keskuse raamatukogus , kastutades ka APISe andmebaasi 1 5 uurijat. 1.3. Teaduse ning publikatsioonidega seotud tegevused Keskuse üheks strateegiliseks eesmärgiks on kasvada teadusasutuseks. Hetkel toetab Sektoritevaheline mobiilsuse toetusprogramm (SEKMO) kahe muusikateadlase doktorantuuriõpinguid . Kristina Kõrver on 3 .aasta teadmussiirde doktorant Tartu Ülikooli semiootika osakonnas. Tema töö teemaks on „Arvo Pärdi käsikirjad kui sisekõne helis, sõnas ja pildis: helilooja loomeprotsessi tekstoloogilise eripära analüüs“ (juhendajad Peeter Torop, Elin Sütiste). Ilmus esimene teadusartikkel Eesti humanitaarteaduste ajakirjas Methis . Valmis teine artikkel „Arvo Pärdi klaveripala „Aliinale“ (inter)semiootilises tõlgendusruumis“ ja on a valdamise ootel. Ilmus artikkel Peeter Toropi 75.juubeli puhul välja antud kogumikku. Kristina esines ettekannetega Arvo Pärdi Keskuse konverentsil „Arvo Pärt: Mõttemaastikud “ , Põhjamaade semiootikauuringute konverentsil „ Creativity - Complexity – Intelligence “ , Göteborgi rahvusvahelisel orelifestivalil „ Vision s “ ja Music at Oxfordi festivalil „90 years of Arvo Pärt: a Reflection “ . Maarja Tyler on 2.aasta teadmussiirde doktorant Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia s . Tema töö teemaks on „ Modernismi ja avangardi avaldumine Nõukogude Eesti muusikas Arvo Pärdi loomingu näitel“ (juhendaja Kerri Kotta ). Valminud on esimene artikkel teose Nekroloog põhjal ja see on avaldamise ootel. Maarja esines ettekandega „ Expressionistic Nekrolog (1960) in the Context of Arvo Pärt’s Work“ keskuse konverentsil „Arvo Pärt: Mõttemaastikud “ ja Music at Oxfordi festivalil, kus ta käsitles teost „ Peegel peeglis“. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga toimub projekt „Arvo Pärt: oma hääle leidmine (1958–1979)“ – Granti hoidjaks on prof. Toomas Siitan, 2025.aastal osales keskuse poolt arhivaar Anneli Kivisiv. Projekt toetas ka keskuse konverentsi. Projekt sai rahastuse ka 2026.aastaks. 1.3.1. Arvo Pärdi keskuse 2. rahvusvaheline teaduskonverents „Arvo Pärt: Mõttemaastikud “ . APK 2. rahvusvaheli n e teaduskonverents „Arvo Pärt: mõttemaastikud“ toimus 17.-18. oktroobril. Konverents oli keskuse üks olulisemaid Arvo Pärt 90 sünnipäevale pühendatud sündmus test . Seekordne konverents keskendu s lisaks Pärdi muusikateaduslikele uu rimustele ka teistele humanitaaralade le , kultuurisemiootikale, filosoofiale ja teoloogiale. Konverentsi peaesineja te ks o lid Har vardi Ülikooli emeriit prof essor C hristoph Wolff ning Helsingi Ülikooli professor , eksistentsiaalse semiootika rajaja Eero Tarasti . Kahepäevasel konverentsil astu sid üles eri valdkondade teadlased Eestist, Soomest, Austriast, Rootsist, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Ettekandeid te gid muusikateadlased Leopold Brauneiss (Viini Ülikool), Mark Tatlow (Göteborgi Ülikool), Kerri Kotta (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia , EMTA ), Anu Veenre (EMTA), Maarja Tyler (EMTA, Arvo Pärdi Keskus) ja Toomas Siitan (EMTA, Arvo Pärdi Keskus) , teoloog Peter Bouteneff (Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiline Seminar, New York), kultuurisemiootik Peeter Torop (Tartu Ülikool), kultuuriajaloolane Marek Tamm (Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia), kultuuriajakirjanik ja esseist Joonas Hellerma (Eesti Rahvusringhääling) ning muusikateadlased Marie Antunes Serra ( Strasbourg’i Ülikool) ja Kristina Kõrver (Tartu Ülikool, Arvo Pärdi Keskus). Konverentsi esimese päeva lõpuks toimus kontsert „Dialoogid muusikas“, kus esinesid Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Sten Heinoja (klaver). Konverentsist võttis osa ca 115 inimes t, konverentsi ettekanded on jär e l e vaadatavad keskuse kodulehel. 1.3. 2 . Publikatsioonid „Tänuga. Südamlikult. Armastusega. Muusikalised tervitused Arvo Pärdilt“ Üheks keskuse oluliseks sündmuseks helilooja 90.sünnipäeva puhul oli muusikaliste tervituste r aamat u ilmumine. Muusikalised tervitused on omalaadsed väikevormid, mille Arvo Pärt on kirjutanud sõpradele, headele tuttavatele, koostööpartneritele. Nende ajend ja eesmärk on olnud õnnitleda, tervitada või tänada. Peaaegu viiekümne aasta jooksul on Pärt kirjutanud üle kaheksakümne tervituse, millest raamatukaante vahele on jõudnud 78. Pühenduse saajate seas on palju lähedasi muusikuid ja kultuuritegelasi, kuid leidub ka tervitusi võimukandjatele, juristidele ja teistele, kellega helilooja on oma tegevuses kokku puutunud. Adressaatideks on näiteks Tõnu Kaljuste, Manfred Eicher , Dennis Russell Davies , David ja Mirjam James, Eesti presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid ja paljud teised. Mitu muusikaliselt huvitavat ja terviklikku väikevormi on Pärt loonud lahkumiskingiks keskuse endistele töötajatele. Kogumiku koosta sid ja toimetasid Maarja Tyler, Karin Rõngelep ja Ardo Västrik, kujund as Angelika Schneider. Joonas Sildre „Kahe heli vahel “ Ilmus id tõl k e d tšehhi , rootsi ja läti keeles. Leping ud on sõlmitud tõlkimiseks hispaania ja kreeka keel d e . Kirjastus t eks on Hispaanias Wabi Sabi Investments ja Kreekas Potamos Publishers. Raamat ud i lmu vad 2026.aastal. Eesti ja inglise keeles ilmus uus trükk. Arvo Pärdi loomingust kõnelev uu s artiklikogumik Jätkus Arvo Pärdi loomingust kõneleva uue artiklikogumiku ja Restagno intervjuu väljaandmi s e ettevalmistus . Artiklid on valmis, need tuleb toimetada, kujundada jne. Raamat on plaanis välja anda 2026. aastal. 1.4. Infokeskus Keskus haldab Arvo Pärdi loominguga seotud kirjavahetust. Väga tihe on kirjavahetus kirjastusega Universal Edition , kust küsitakse luba seadeteks, esitusteks ja muusika kasutamiseks filmides. Kuna Arvo Pärt on avalikust elust taandunud, siis on keskus n - ö Arvo Pärdi esindajaks, sh vajaliku materjali vahendaja. 2025.aastal oli seoses sünnipäevaga erinevaid päringuid (sh. erinevate seadete soove) ning fännikirju oluliselt rohkem. Keskuse ülesandeks on Pärdi loomingu uurijate teen i ndamine nii e-maili teel kui keskuses kohapeal. Üha rohkem on keskus kaasatud ka erinevate festivalide programmide koostamisel. Tihti kasutatakse keskuse kodulehe materjale erinevate kavalehtede koostamisel. 202 5 . aastal oli päringuid ning kohtumisi oluliselt rohkem, kuna paljud festivalid ning kontsertorganisatsioonid tähista sid Arvo Pärdi 90.sünnipäeva. Lähemalt aruande alakõi gus 5 „Suhtlus ja koostöö teiste organisatsioonidega “. Külastajatele ja avalikkusele suunatud tegevused 202 5 . aasta l külastas keskust kokku ca 2 4 200 inimest , mis on ca 3 000 - 4 000 in rohkem kui 202 4 .aastal ( 20 300 in) või 2023. aastal (21 000 in). Keskuse sündmustest võttis osa ca 2 900 inimest ja ruumirendiga seotud eriüritustest ca 5 700 inimest. Haridusprogrammidest, keskuse sündmustest ning ruumirendi üritustest osavõtnute arv oli võrrelda v eelmiste aastatega. Keskuse külastused ja e kspositsioon iga seotud tegevused Keskust külastas 20 2 3 . aastal piletiga 1 4 047 inimest ( aastal 2024 . aastal külastas 10 729, 2023 külastas 10 073, 2022 .aastal 9490, 2021 . aastal 6218, 2020 .aastal 10 795 ja 2 019 . aasta l 24 246 inimest). Telliti 348 ringkäiku ( 2024. aastal oli ringkäike 239, 2023. aastal 238 , 2022.aastal 239, 2021. aastal 1 50, 2020 . aastal 220 ja 2019 . aastal 444). Muuseumikaardiga külastas keskus t 1 257 inimest, eelmisel aastal 866 inimest . R egistreerime piletiostu käigus ka riigid, kust külastajad saabuvad. 75 % külastajatest on Eestist, kõige rohkem on välisturiste taas Soomest, Saksamaal t ja Lätist. Väliskülastajate osakaal on võrreldes eelmise aastaga tõusnud , aastal 2024 oli 20% külastusi välismaalt , 2025.aastal 25%. Uu s näitus „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil “ Aasta alguses avasime raamatukogus näituse „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil“ . K uraatoriks on Maarja Tyl e r , toimetajateks Kai Kutman ning Kristina Kõrver. Kogu näituse projektijuht o li Kai Kutman . Näituse vormi teostaja teks Kärt Maran ja Tuumik OÜ . Näituse tehniliseks teostajaks o n RGB. Näitus on interaktiivse raamatu vormis ning sellisena esmakordne Eestis. Näitus t toetas id ettevõtetest Cobalt ja F ertilitas ning eratoetajad perekond Kaldoja , Tina Liu ja Blake Neely . N äituse 2.osa ( Tintinnabuli vaimsed allikad) ettevalmistamise ga tegeleb Aile Tooming. Näituse st ilmus mitu arvustust (Sirp, Postimees) ning ERR’i kajastust. Erienvad ajutised näitused ja a udiogiid „ Spiegel im Spiegel . Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ Koostöö Eesti Kunstimuuseumi ning Dresdeni Riiklike Kunstikogude ga oli keskuse töötajatele esmakordne rahvusvaheline kogemus eksponeerida Arvo Pärdi teoste käsiki rjalisi materjale väljapool Eestit. Maist augustini toimus näitus Dresdenis ning oktoobrist 2025 – aprillini 2026 on näitus eksponeeritud KUMUs . Näituse kuraatori te ks o n Kadi Polli, Marion Ackermann ja Sergey Fofanov . Dresdenis osalesid avamisel keskusest Michael Pärt, Anu Kivilo, Kai Kutman ja Anneli Kivisiv. Dresdeni näituse avamisest võttis osa EV president Alar Karis ning kultuuridelegatsioon Eestist. Dresdenis esines avamisel ansambel Vox Clamantis ja Kai Kutman tutvustas Arvo Pärdi käsikirju. KUMUs tegi haridusprogrammi Aile Tooming ning kuraatorituuri Kai Kutman. Sünnipäevanäitus Tallinna Lennujaamas Aprillist kuni detsembri lõpuni oli Tallinna Lennujaama galeriis Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud näitus. Näituse koostasid Kai Kutman, Karin Rõngelep ning Aile Tooming. Lennujaama ootealal oleval klaveril oli klaveripala „Aliinale“ noot ning selgitav tekst. Lennujaama mitte-Schengeni ala l olid keskust tutvustavad fotod. „Armastuse valem“ Tänu Eesti saatkondadele tõlgiti näitus inglise, soome, rootsi ja prantsuse keelde. Näitus ed toimusid: Turu muusikafestivalil Sibeliuse muuseumis – 13.-31.08. Avamisel osalesid Kai Kutman ja Aile Tooming Kanadas Ottawas Eesti saatkonnas ja Ottawa rahvuslikus kunstide keskuses Vox Clamantise kontserdi ajal 24-27.05 Brüsselis Eesti saatkonnas maist septembrini ja Falgey kontserdimajas Arvo Pärdi festivalil 08.-10.10. Saatkonnas pidas loengu Karin Rõngelep , Flagey festivalil osalesid Riin Eensalu ja Hele-Mai Poobus. Kopenhaagenis VOr Frue kirikus 26.09. ja Aarhusi toomkirikus 27.09 EFK kontsertide ajal . Eestikeelne näitus oli üleval: Paide kirikus aasta vältel Pärnu muusikafestivali ajal Pärnu muuseumis 14.-25. 07. Sindi gümnaasiumis 28.10 – 7.11 Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatud konkurss ja näitus „ Scripta manent VII“ Iga viie aasta tagant toimuva konkursi töö tehti sel korral keskuse väljaandele „In principio “ . K onkursil osales 151 kunstnikku 148 köitega 19 riigist. Näitus toimus Arvo Pärdi 90. sünnipäeva puhul Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones 11.09–16.11.2025. Keskuses toimus rahvusvaheline köitekunsti seminar 11. septembril . Keskusest osales žürii töös Kai Kutman, kes esines nii seminaril ettekandega kui näituse ettevalmistamisel. Näituse „Aliinale“ ettevalmistamine 2026.aastal möödub 50 aastat esimese tintinnab uli teose „Aliinale“ sünnist , mida tähistame keskuses näitusega. 2025.aasta veebruaris t sai alguse „Aliinale“ teosega seotud lugude kogumine. Keskus kutsus inimesi üles saatma selle teosega seotud isiklikke lugusid ja kogemusi. Lugude kogumine oli osa Arvo Pärdi juubeliaasta sündmustest ja ühtlasi ettevalmistus teose „Aliinale“ 50. sünnipäevaks 2026.aastal. Keskusesse saadeti ca 50 isiklikku lugu, mis on suurepärane täiendus juba arhiivis olevatele materjalidele. Näituse töörühmas on Kai Kutman, Kristina Kõrver, Karin Rõngelep, Anneli Kivisiv. Näitus on plaanis üles panna mais 2026. Fotokunstniku Ali Borovali näituse ettevalmistamine 2026.aasta veebruaris avame türgi fotograafi Ali Borovali fotonäituse Athose saare lt. Et keskuses oleks võimalik teha paremini ajutisi näitusi, siis täiendame näituseala siinivalgustuse ning eemaldavate aknakatetega. Teostuspartneriks on firma Valge Kuup. Näitusealale ajutiste näituste võimekuse loomiseks esitasime rahataotluse muuseumide kiirendi taotlusvooru. Kahjuks taotlus rahastust ei saanud. A udiogiidi ning olemasoleva püsinäituse sisu osas uuendusi 202 5 .aastal ei toimunud , küll on aga vajalik jooksvalt tegeleda nende korrashoiuga. Haridusprogrammid 202 5 . aastal jätkusid haridusprogrammid. Programmidest võttis osa 1 198 õpilast ( 2019. aastal osales ca 1200 õpilast , 202 0 . aastal 447 õpilast , 2021. aastal 440 õpilast , 2022.aastal 976 õpilast ja 2023. aastal 914 õpilast , 2024. aastal 1443 õpi last ). Lisaks toimusid ka mõned haridusprogrammid täiskasvanutele ja võõrkeelsed haridusprogrammid . On välja kujunenud teatud koolid ja lasteaiad, kes meie keskust külastavad. Keskuse sündmused Keskuse kaheksanda tegevusaasta fookuses oli Arvo Pärdi looming seoses 90. juubeli tähistamisega ning talle olulisel kohal lähedased interpreedid. 202 5 . aasta l toimus keskuses kokku 6 1 avalikku sündmust, mi s on võrreldav eelmise aastaga . Keskus e enda kureeritud sündmusi oli 3 9 , mi lle hulgas on ka Filmiõhtute 15 lühifilmi. Taas andis etendusi Tallinna Linnateat e r „ Seitmemagajapäev “ ( 8 korda). Koostöö toimus Läti saatkonna ja Monaco Vürst Pierre’i Fondi ga . Kultuurkapital toetas filmiõhtuid ning 4 kontserdiga seotud projekti. Läti Raadio Koori kontserti toetas Läti erafirma. Hooaja programmi toetajaks on Art Mentor Fond Lucernis . 2.3.1. Kontserdid Keskuses toimus 3 8 avalikku kontserti, millest 1 4 olid meie põhiprogrammis ning 2 4 toimusid koostöökontser t i d ena ( Järvi akadeemia, Nargenfestival jne) või broneeritud kontserdid. Arvo Pärdi teos( ed ) tulid ettekandele 18 kontserdi kavades, kontsertidest kaheksa olulisemat olid pühendatud 90. juubeli tähistamisele: 12.01 Vox Clamantis „ Siluani laul“ 18.01 Kwintessens „ Habitare fratres “ 01.06 M4GNET + Taniel Kirikal , „Pärt ∞“, hooaja lõppkontsert 19.07 RAM , „Tormis & Pärt“ 05.09 Georgijs Osokins „Arvole“ koostöös Nargenfestivaliga , toimus salvestus Läti TV ja EuroArts - Mezzosse 27.09 Läti Raadio Koor , hooaja avakontsert 17.10 Trio kontsert konverentsi raames, „Dialoogid muusikas“ 29.11 „Sõbrad muusikas“ 2025. aasta jooksul APKs esinenud välisinterpreedid : Kammerkoor Kwintessens (Holland), Marcin Masecki ja Marcin Markowicz (Poola), Georgijs Osokins (Läti), Julian Milkis (USA), David James (UK), Christopher Bowers-Broadbent (UK), Aleksei Ljubimov (Austria), Anja Lechner (Saksamaa), Michael Wendeberg (Saksamaa), Ole Bull Kammerkoor (Norra), lisaks andis pika improkontserdi Württembergi Kammerorkester (Saksamaa). 2.3.2. Vestlusõhtud Aasta jooksul toimus kuus avalikku loengut ja vestlusõhtut ​ (Erkki-Sven Tüür ja Joonas Hellerma, Javier Santiso, James MacMillan, Konstantin Sigov ning Toomas Schvak ( Muuseumiöö raames) , Chrysostomos Tympas , Eero Epner (koostöös Ööülikooliga ) . 2.3. 3 . Üheskuulamine ja teatrietendused Toimus üks ü heskuulamine „ Vennad muusikas - Tubin ja Pärt “, kus esinesid Mihhail Gerts ja Toomas Siitan . Kuna Tallinna Linnateateri lavastus „Seitsmemagajapäev“ oli eelmis t el aasta te l populaarne, siis eten dati seda ka 202 5 .aastal 8 korral , esimest korda ka talvel . 2.3. 4 . Filmiõhtud ja muusikafilmide programm 22.-24. augustil toimusid 15. korda Arvo Pärdi Keskuse Filmiõhtud , nimetuse all „ Pärt&Film “, kõik linastused olid Laulasmaal. Arvo Pärdi juubeli tähistamisega seoses esitlesime sel aastal tema Eesti filmidele loodud originaalloomingu t . R 22.08 kell 18.00 – Mängufilmid (2), vestluses Tristan Priimägi ja Ardo Ran Varres L 23.08 kell 18.00 – Animafilmid (8), vestluses Ülo Pikkov ja Märt-Matis Lill P 24.08 kell 16.00 – Dokumentaalfilmid (5), vestluses Riho Västrik ja Toomas Siitan, lisaks saalist ka režissöör Andres Sööt. Filmiõhtutel käis kokku ca 140 külastajat. 2025. aastal toimus viimane linastus 2021. aastal alanud temaatilisele muusikafilmide programmile koostöös Heidi Pruuliga. Näitasime lavastusfilm i Schuberti Luigelaulust. Lisaks Filmiõhtutele ja Muusikafilmidele linastusid meie programmis sel aastal veel kaks filmi – külalissündmusena film Gia Kantšelist „Ma lausa vihkasin klarnetit“, millele lisandus klarnetist Julian Milkise kontsert, ning Tõnu Kaljuste eestvedamisel Peter Östlundi film „Universumi avastaja“ Bernhard Schmidtist. Keskuse muud tegevused 3.1. Loomer esidentuuri programm 202 5 . aasta l jätkus loome residentuuri programm . Stipendiumikonkursile laekus 116 taotlust üle maailma . Stipendiaatideks valiti Suurbritannia helilooja Graham Fitkin (töötas keskuses juunis ) ning makedoonia luuletaja Nikola Madzhirov (töötas keskuses juulis ) . 2024. taotlesime toetust Nordic Culture Point’ist muusikaresidentuuride läbiviimiseks. Saime toetust 34 000 eurot, mis oli mõeldud 4 Põhja- ja Baltimaade muusiku 2-kuuliseks töötamiseks Laulasmaal. 2025.aasta jaanuarist juunini töötasid keskuses soome dźässpianist ning helilooja Joonas Haavisto , läti kontrabassimängija ja helilooja Raivis Misjuns , rootsi muusikateadlane Mark Tatlow ning norra helikunstnik Ina Otzko . Oktoobris ja novembris töötas keskuses Ukraina helilooja Anna Leonova . Residentuuri toetas Nordic Culture Pointi ukraina loojatele mõeldud programm ja projekt toimus koostöös teiste Eestis loomeresidentuuridega (MTÜ Loomeresidentuurid). 202 5 .aastal oli keskuse s 1 6 oma finantseeringuga residenti. Riikidest võime välja tuua Eesti, Austraalia, USA, Itaalia, Island, Küpros, Jaapan jne. Mitmed residendid on käinud meil mitu korda. Osaleme MTÜ Loomeresidentuuride LOORE töös. Anu Kivilo on mtü juhatuses. LOORE’ l on koostööprojekt Soome ning Rootsi vastavate võrgustikega. 3.2. Salvestamine 2025. aastal toimus keskuses kokku 12 salvestust ning filmimis t . Arvo Pär t 90 sündmustega seoses toimusid järgmised filmimised ja intervjuud: Intervjuude ja materjali filmimine ETV saate jaoks (Joonas Hellerma ) Klassikaraadio sarja jaoks salvestamine (Miina Pärn). Georgijs Osokins kontsert – Läti TV ja EuroArts – Mezzosse Teised 202 5 . aasta jooksul toimus id salvestussessioonid: Talvi Hunt - Tatjana Kozlova muusika (jaanuar) Talvi Hunt - Kadri-Ann Sumera (aprill) Villu Veski ja Jan Gunnar Hoff (mai) Evita Lohu (juuli) Eesti Kontsert, projekt LIFT (juuli) Mihhail Gerts ja Jassi Zahharov (september) Vox Clamantis ( oktoober) Magnet ja Sten Lassmann (oktoober) Mihhail Gerts (november) Toimus Välisministeeriumi virtuaalfoorumi ülekanne juulis 3.3. Eriüritused, ruumide ning tehnika rent , pood ja kohvik 202 5. aastal toimus keskuses kokku 113 eriüritust . Võrreldes 2024. aastaga oli kasv 24 ürituse võrra. Kõige enam kasutati keskuse saali ( 46 korral), toimus 10 terve maja broneeringut. Suurima panuse eelarve täitmisse andsid sel aastal Tallinna Linnateater, kes mängis oma suveetendust isegi kolmel eri kuul (eriti oluline oli see jaanuari s) , aprillis keskuses meeskonnapäeva korraldanud Utilitas ja detsembris Sileni toodete esitluse korraldanud üritusturundusagentuur Jolos . M itmeid suuremaid üritusi korraldasid aasta jooksul majas välisministeerium ja Tallinna Ülikool . Keskuses töötab pood, kust on võimalik osta valitud plaate, noote, raamatuid, maja arhitektuuriga seotud meeneid , Arvo Pärdi käsikirjaliste elementidega T-särke jne. Kuna KUMUs on näitus Spiegel i m Spiegel , siis tootsime selle näituse tarbeks uue kujundusega T-särgi , mida müüakse KUMUs ja keskuses. Juubeli tähistamiseks tootsime uue tootena juubeli šokolaadid . 202 5 . aasta enam müüdud too deteks o lid raamatu test keskuse uus väljaanne „Tänuga. Südamlikult. Armastusega“ (550 tk) , jätkuvalt müüsid hästi Joonas Sildre raamat „Kahe heli vahel“ (356 tk) ja „ Between two sounds (2 42 tk) ja „in Principio ( 1 90 tk), populaarseimad plaadid olid „ Ukuaru valsi“ vinüülplaat (200 tk) ning „ T abula rasa “ CD ( 120 tk) . T-särke müüdi kokku 358 tk ja šokolaade 396 tk. Poe käive oli 82 328 , mis oli tunduvalt suurem kui planeeritud (4 6 000 eur ) , ehk siis 180% . E-poe osakaal on 10 617 eurot, ehk 1 3 %. Kauba kate on ca 4 8 % . Poe kogukäive oli 36 500 eurot suurem ja e-poe käive on 5 900 eurot suurem kui eelneval aastal . Keskuses tegutseb kohvik. Kohviku operaatoriks on jätkuvalt firma Rullike OÜ. Koostöö kohvikuga on väga hea , mõtleb kaasa, kuidas kliente paremini teenindada. Kuna üha rohkem toitlustab meie kohvik ka ruumirendi kliente, siis oli kohviku tulu suurem kui planeeritud. 4. Arvo Pärdi loomingu ning keskusega seotud kommunikatsioon 2025. aasta kommunikatsiooni ja turunduse põhifookus oli Arvo Pärdi 90. sünnipäeva-aasta ja sellega seotud sündmused ja tegevused nii keskuses kui ka mujal maailmas . 4.1 AP90 juubeliaasta Kuna Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati nii Eestis kui ka mujal maailmas mitmete kontsertide ja teiste tähtsündmustega, siis oli keskuse kodulehel eraldi Arvo Pärt 90 uudisrubriik, mis oli kodulehe esiuudis läbi aasta . S aadeti välja 3 Arvo Pärt 90 fookusega uudiskirja , mis sisaldasid 35 uudist. Jagasime infot juubeliaastal toimuvate Arvo Pärdi teoste esiettekannete (3), autoriplaatide (6), festivalide, kontserdiprogrammide ning keskuse enda korraldatud juubeliürituste kohta. Koostöös keskusega valmisid järgmised raadio- ja telesaated ning suuremad artiklid: BBC Radio 3 „Nädala helilooja“ . Viieosali ne saatesari . Saatejuht Amelia Parkeriga vestlesid Michael Pärt, Maarja Tyler, Kristina Kõrver ja Karin Rõngelep. S WR Kultur Treffpunkt Klassik raadiokanalil – Arvo Pärdi teemanädal Rahvusvaheline muusikakanal Mezzo tähistas septembris Arvo Pärdi juubelit kontserdiülekannete ja filmilinastusega. 11. septembril jõudis Mezzo vahendusel vaatajateni Läti pianisti Georgijs Osokinsi kontsert, mis salvestati Arvo Pärdi Keskuses toimuval Nargenfestivali Pärdi päevade kontserdil . ETV pühendas Arvo Pärdi sünnipäevale erisaate „Vaikusest sündinud. Arvo Pärt“ . Klassikaraadios valmis kolmeosaline saatesari: "Kolm kõla" Arvo Pärdi loominguteekonnast, autor Miina Pärn . Raadio 4 valmis 6-osaline saatesari: " Маэстро . Звук в тишине ", saatejuht Petr Suškov . Postimees Nädal pühendas erilehe Arvo Pärdi 90. sünnipäevale, kus olid ka intervjuud Anu Kivilo ja Michael Pärdiga. Aasta jooksul esinesid praktiliselt kõik keskuse töötajad erinevates raadiojaamades, andsid intervjuusid kultuuriajakirjade le ning päevalehtedele. Tähtsamad meediakajastused ilmusid New York Times’is , New York Classival Review ’s , Wall Street Journal ’ is . K eskuse enda AP90 sündmustest said kõige rohkem kajastus i : P üsinäitus „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil“ „Tänuga. Südamlikult. Armastusega. Muusikalised tervitused Arvo Pärdilt“ Konverents „Arvo Pärt: Mõttemaastikud“ Klassikaraadio tegi keskuses ülekanded kolmelt olulisemalt kontser dilt : - AP90 avakontsert, „ Silouan’s Song“ uue versiooni esiettekane (Vox Clamantis ) ; - Vox Clamantis " Prayer to the Holy Trinity"esiettekanne ; - Kontsert „ Sõbrad muusikas “ 4.2. Keskuse tu r unduskanalid Keskuse enda hallatavad kanalid laiema avalikkusega suhtlemisel on koduleht arvopart.ee (eesti- ja ingliskeelne) ning sotsiaalmeediakanalid Facebook, Instagram ning LinkdIn . Keskus saadab iga kuu välja sündmuste uudiskirja (eesti keeles) ning 2025. aastal lisaks 3 Arvo Pärt 90 teemalist uudiskirja (eesti ja inglise keeles). 2025. aastal ilmus keskuselt 3 5 veebiuudist (eesti ja inglise keeles), mida on ca 10 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks leiab veebist keskuses toimuvate sündmuste info, samuti kajastati veebis pidevalt infot Arvo Pärdi teoste ettekannete kohta üle maailma. Oli väga aktiivne sotsiaalmeedia aasta, Facebookis ilmus aasta jooksul 329 postitust Kõige populaarsem postitus (Arvo Pärdi sünnipäevaõnnitlemise video sai üle 19 000 meeldimise). Seda videot jagas ime ka Eesti Päevalehele, ETV-le. APK Facebooki lehel (loodud veebruar 2014) on 2025. detsembri seisuga 21 959 jälgijat, mis on Eesti kontekstis võrreldav suurusjärk Eesti Rahva Muuseumi (ca 22 000), Kumu (21 000) ja Fotografiskaga (26 000), mis on meist märksa suuremad asutused. Instagramis (loodud 2018) on keskusel 20 484 jälgijat, aastane kasv oli ülisuur, 188%. Uudiskirja tellijaid on 2025. aastal 4403 (sh 2592 e.k ja 1811 ingl.k ). Uudiskirjade avamisprotsent on püsivalt üle 50% (kõrgeim 61,9 %), mis on väga kõrge näitaja. Meie partneri Nobel Digital andmetel kuvati Arvo Pärdi Keskuse infot erinevates kanalites eelmise 12 kuu jooksul 4 104 356 korda, Googles kuvamisi 38 708 korda, mida oli võrreldes varasemaga 25% rohkem. Sõidujuhiste kasutamisi 11743 korda, mida oli 36% rohkem, kõnesid tehti 1281, mida oli 50% rohkem, kodulehe külastusi oli 4439 korda ehk siis 31% rohkem. Selle perioodi jooksul on kirjutatud Arvo Pärdi Keskuse kohta 77 arvustust ja viie palli skaalas on keskust hinnatud hindega 4,9 . 5. Suhtlus ja koostöö teiste organisatsioonidega, osalemine festivalidel ja erialaorganisatsioonides , Arvo Pärt 90 Keskus on organisatsioonina Eesti Muusika Infokeskuse , Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Loomeresidentuuride võrgustiku LOORE liige. Anu Kivilo on Loore juhatuse liige. Lisaks on keskuse töötajad erinevate erialaorganisatsioonide liikmed (Eesti Muusikateaduse Selts, Eesti Arhivaaride Ühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing jt). Arvo Pärdi Keskus sai aasta lõpul rohelise muuseumi tunnistuse, mille andis välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon . Arvo Pärdi 90. sünnipäeva-aasta programm pälvis Harjumaa Aasta Tegu 2025 tunnustuse . Kontsertide ja sündmuste osas teeme koostööd suuremate Eesti kontsertorganisatsioonide, Eesti Rahvusringhäälinguga, muuseumide ning raamatukogudega. Jätku s koostöö Järvi Akadeemia ja Nargenfestivaliga . Igapäevane tihe koostöö on kirjastusega Universal Edition. Arvo Pärt 90 Seoses Arvo Pärdi juubeliga oli tihe koostöö Vabariigi Presidendi kantseleiga, Kultuuri- ja Välisministeeriumiga, Eesti kultuuriesindajatega välismaal, välissaadikutega jne. Tihe oli koostöö Tallinna Lennujaamaga. Kultuuriorganisatsioonid, kellega o li tihedam suhtlus ja kus viidi läbi ettekandeid : New Yorgi Carnegie Hall – 2025/2026 hooaja helilooja ( Richard and Barbara Debs Composer’s Chair ). T ähtsündmusteks o lid 2 3.oktoobri Paavo Järvi ja festivaliorkestri ning 24. oktoobri EFK ja TKO kontsert Tõnu Kaljuste juhatamisel. APK Sihtkapitali toetajate sündmus , peakorraldajaks Michael Pärt. Kai Kutman ja Karin Rõngelep tutvustasid toetajatele käsikirju. New Yorgis osalesid Michael Pärt, Anu Kivilo, Kai Kutman, Karin Rõngelep, Nele Kivisild ja Sandra Perens. Dresdeni Kunstimuuseum ja KUMU näitus - Spiegel im Spiegel . German and Estonian Art from Lucas Cranach to Arvo Pärt – eksponeeritud on Arvo Pärdi käsikirjalised materjalid. Kai Kutman tegi kuraatorituuri nii Dresdenis kui Tallinnas. Aile Tooming viis läbi haridusprogrammi Kumus. Dresdenis osalesid Michael Pärt, Anu Kivilo, Kai Kutman, Anneli Kivisiv. Pärnu Muusikafestival – Selle aasta festival oli pühendatud Arvo Pärdile. Keskuses toimus Järvi akadeemia kontserdid, loenguga esines Kristina Kõrver. Festivali k ontsertide eel toimusid Pärnu Muuseumis loengud, mida viisid läbi Maarja Tyler, Anu Kivilo, Karin Rõngelep ning Kai Kutman. Nargenfestival – toimus üks kontsert keskuses ja Kai Kutman koostas kavaraamatu. Paide linn – Paide kirikus toimus näitus „Armastuse valem“, Arvo Pärdi sünnipäeva nädalal toimus mitmeid sündmusi, millest võtsid osa Michael Pärt, Anu Kivilo ja Riin Eensalu. Rakvere linn ja muusikamaja Ukuaru – Muusikamaja Ukuaru visuaali konkursi komisjonis oli Nele Ki visild . Ukuaru muusikamaja nurgakivi panekul osalesid Michael Pärt, Anu Kivilo, Nele Kivisild. Muusikamaja tervituskõlli vahendas Riin Eensalu. Eesti Kontsert – Estonia kontserdimajas kõlavad 2025/2026 hooajal Arvo Pärdi teostest tervituskõllid . Flagey kontserdimaja (Brüssel, Belgia) – keskusest osalesid Riin Eensalu ja Hele-Mai Poobus , kes viisid läbi haridusprogrammi. Eesti Saatkond Brüsselis – Saatkonnas oli üleval näitus „Armastuse valem“ , Karin Rõngelep pida s loengu Arvo Pärdile saadetud fännikirjadest. Suurbritannia Eesti saatkonna pressihommik – keskusest ning AP90 sündmustest rääk is Anu Kivilo BBC – Proms - enne kontserti toimus saatkonnas vastuvõtt, kontserdil osalesid Michael Pärt, Anu Kivilo, Maarja Tyler Oxfordi festival – „ 90 Years of Arvo Pärt: A REFLECTION“. Lisaks kontsertidele näidati filmi „Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale“, mille järel toimus vestlus Michael Pärdi ja David Jamesiga . Kristina Kõrver ja Maarja Tyler pidasid loengu. Huddersfieldi nüüdismuusika festival – Lisaks kontsertidele näidati filmi „Muusikajanu“ ja Anu Kivilo pidas loengu Arvo Pärdi Keskusest. Soome – Turku muusikafestivali ajal toimus Sibeliuse Muuseumis näitus „Armastuse valem“. Näituse avamisel osalesid Kai Kutman ja Aile Tooming. Lisaks juubelisündmustele t egi me koostööd Laulu- ja tantsupeo tule teekonna korraldajatega ning 1. juuli õhtul saabus tuli Arvo Pärdi Keskusesse ööbima. Keskuses toimus Välisministeeriumi virtuaalfoorumi ülekanne eestlastele üle maailma . Keskusest andis intervjuu Anu Kivilo. Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapital, Arvo Pärdi K eskuse Sõprade Selts ( SõSe ) , eratoetajad ja projektitoetused Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapitali tegevus e eesmärk 2025. aastal oli leida uusi toet usi. Aasta jooksul toimusid mitmed et tevõtmised ja kohtu mised Suurbritannias, USAs, Rootsis, Soomes . Aasta tegevuse keskpunktiks oli tulusündmus New Yorgis Carnegie Hallis 23. oktoobril . Tuluõhtu ettevalmistamiseks ning uute toetajate leidmiseks viis Michael Pärt läbi üheskuulamis ed Los Angelese s ja San Franciscos . Õhtusöögil esinesid vabariigi president Alar Karis, sihtkapitali ankurdoonor Evan Sharp ning Michael Pärt . Tuluõhtu raames toimus oksjon, mi lle viis läbi David Pollack oksjonimajast Sotheby’s . APK Sihtkapital toetas keskuse tegevust 37 400 euroga. Toimusid mitmed arutelud keskuse ja sihtkapitali fundraisingu tegevuste koordineerimiseks. Keskuse Sõprade Seltsi ( Sõ S e ) eesmärgiks on koondada inimesed, kes nõu ja jõuga toetavad Arvo Pärdi pärandi hoidmis t ja keskuse tegevust. Hetkel on SõSe liikmeid nimekirjas ca 40 . SõSe liikmed saavad regulaarselt uudiskirja keskuses toimuvatest sündmustest ning toimub kuni kaks Sõse kokkusaamist. 202 5 .aastal oli nendeks 11.septembril s ünnipäeva kontsert Tallinnas Nargenfestivali Pärdi Päevade raames Estonia Kontserdisaalis ning Carnegie Halli sündmused New Yorgis. Sünnipäeva kontserdist võttis osa 79 sõpra (toetajad olid kutsutud kaaslastega ning samuti ühinesid APK Sihtkapitali kutsutud külalised). Kontserdieelne kokkusaamine toimus advokaadibüroo Cobalt kontoris . New Yorgi sündmustest võttis osa 8 keskuse toetajat. Sponsorid ja eratoetajad 2025. aasta uueks sponsoriks oli OÜ Proekspert, kes tegi 800 tasuta töötundi (väärtus ca 50 000 eurot) APISe arendust. J ätkusid lepingud, kus saame teenust ning toetus ei väljendu rahas . Näiteks on siin Laulasmaa La Spa , kus saame kasutada tasuta tube , vastu anname teatud hulga tasuta sissepääse ning ekskursioone. Advokaadibüroo Cobalt annab tasuta juriidilist nõu. Jätkuvalt on keskuses Esteloni kõlarid ning Estonia klaver. Rahaliselt toetas uut näitust Fertilitas . Soodushinnaga pakub teenust taksofirma Premium Ta xi. Toimus koostöö Tallinna Lennujaamaga, kus sa i me esitluspinnad tasuta . Hooaja avakontserti toetasid Kohila Vineer ja Läti vineeritehas. Eratoetajatest toetas keskust perekond Kaldoj a . Kokku saime sponsoritelt ning eratoetajatel t ca 50 tuhat eurot . Kultuursõber 202 5 tunnustusüritusel tunnustati keskuse toetajat Peeter Kutmani ning Anna Elam ja Peter Elam Håkansson i. Projektitoetused ja fondid. 202 5 . aasta jooksul kirjutasime 14 projektitaotlust erinevatesse programmidesse , fondidesse ja saatkondadesse. Taotluste mahud olid väga erinevad, alates 650 eurost kuni 500 000 euroni. Jätkusid Teadmussiirde doktorantuuri SEKMO 2 projekti, Põhjamaade residentuuriprogramm, p ositiivselt rahuldati 8 uut taotlust: Teadmussiirde doktorantuuri SEKMO kaks projekti – 2025. aasta toetus 67 917 eur Põhjamaade loomeresidentuuri programm – 2025.aasta kulud 33 753 eur Kultuuriministeeriumi muusikaväljaannete programm – publikatsioon - 4500 eur Art Mentor Fond Lucernis – Arvo Pärt 90 hooaeg 2025/2026 – 64 116 e ur Kultuurkapital – Muusikalised tervitused – 4 000 eur Kultuurkapital – kevadhooaja lõppkontsert – 2000 eur Kultuurkapital – filmiõhtud – 6 5 0 eur Kultuurkapital – osalemine NYs – 1500 eur Music Estonia – osalemine NYs – 700 eur Kultuurkapital – Konverentsi kontsert – 2100 eur 202 5 .aasta fondide st laekunud summa oli kokku 183 038 eurot . Keskuse nõukogu ja meeskond K eskuse nõukogus on kuus liiget . 202 5 .aastal nõukogu s liikmete vahetusi ei toimunud. T oimus kolm nõukogu koosolekut. 20 2 5 . detsembri seisuga töötab keskuses täiskohaga 1 5 inimest (1 inimene on lapsehoolduspuhkusel) ning osalise tööajaga kaks inime st . Sügisel lahkus töölt partnerlussuhete juht Sandra Perens ja meeskonnaga liitus Janek Reimal. Lisaks on tunnitasulise lepinguga tööl neli külaliste teenindamisega seotud inimest ( suvel ja nädalavahetustel) , arhiivis töötas aasta jooksul tunnitasulise töötajana kaks digiteerija t . Osalise tööajaga tööta vad keskuses koristaja ja aednik. Eriüritustel kasutame vabatahtlike abi , aasta jooksul tegid keskuses praktikat 3 EMTA ja Tallinna Ülikooli tudengit. 2025.aastal püüdsime võimalikult paljudel töötajatel osa saada Arvo Pärt 90 sündmustest . Välismaa lähetustega kaasnes kas ettekanne või mõni muu ülesanne. Seetõttu oli ka lähetuste eelarve niivõrd suur, kuigi mitmeid sõite rahastasid korraldajad. Töötajatel on oluline külast ada Eestis kontserte, kus esitatakse Arvo Pärdi teos eid . Töötajate motivatsiooni tõstmiseks on jätkuvalt võimaldatud tegeleda tervise edendamisega . 202 5 .aastal . Aasta lõpus külastasime Rahvusraamatukogu renoveeritud maja. Keskuse investeeringud ja inventar 202 5 . aasta l suuri investeeringuid ei olnud. Uuendasime Aliina külalistemaja välisterrassid . Muud inventari praktiliselt ei ostetud . Keskuse eelarve 202 5 . aasta keskuse aasta finantstulemused oli d väga head. Keskuse eelarve tulem oli + 138 361 eurot. Arvo Pärdi Keskuse tegevustulud koosnesid 20 2 5 . aastal omafinantseeringust ( müügi- ja piletitulu ), eratoetustest ( eraannetajate ja fondide toetus est , sponsorlus ning Arvo Pärdi perekonna annetus) ja Kultuuriministeeriumi toetusest, kokku 1 165 656 eurot . Tulu fondidest ja annetustest oli samuti edukas . Saime Art Mentor fondist toetust 64 116 eurot ning mitmeid kultuurkapitali ning kultuuriministeeriumi projekti toetusi, mida ei olnud eelarvesse planeerinud. (vt. ülal Projektitoetused ja fondid). Kultuuriministeeriumi aasta tegevustoetus oli 4 72 500 eurot , mis on sama alates 2023. aasta st . K ultuuriministeeriumi toetust kasutati eelkõige tööjõukulude katteks. See katab ca 90% keskuse kogu tööjõukuludest. Kunagi oli keskus teinud oma äriplaani selliselt, et Kultuuriministeeriumi tegevustoetus katab tööjõukulud ning maja ülalpidamisega seotud kulud. 202 5 . aastal on need kulud kokku ca 5 90 000 eurot.