Pressiteade

ARB: Rail Balticu Nabala trasside kohta levitatakse valefakte Pressiteade 6. oktoober 2015 Rail Balticu juhtkomitee tegi teatavaks RB trassieelistuse 7. juulil 2014. Sellest hoolimata on rahandusminister Sven Sester (IRL) ja keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) soovitanud tagasi pöörduda Nabalat läbiva trassialternatiivi juurde. Seejuures on meedias kajastatud mitmeid väljaütlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile tagasi toomise eesmärk on kokku hoida kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib tähelepanu, et keskkonnaministeeriumil on olemas värsked uurimistulemused, sest Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril 2014. Kodanikuliikumine ARB juhib veel tähelepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud teisigi valeväiteid. 1. Nabala trass ei ole lühim Läbi Nabala kulgeva rööbasteede kogupikkus on ligikaudu 68 km, praeguse “eelistatud” trassi kogupikkus on 66 km. Kõige lühem ja pikaajaliselt seetõttu kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt mööda olemasolevat raudteekoridori kulgev trass 12A l äbi Liiva ja Männiku kuni Sakuni ja sealt edasi mööda trassi 16B, mille kogupikkus on 61 km , mis on 5 km lühem kui eelistatud trass. Siinkohal tõstatab ARB küsimuse: Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis kõige lühemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused? 3. Nabala trasside mõjualas elab samaväärne arv inimesi Vastavalt trasside võrdlustulemustele on likvideeritavate hoonete arv Nabala trassil viis hoonet ja praegu eelistatud trassil seitse hoonet. Nabala trass möödub Lagedilt ja Vaidast , kus elab ca 1800 inimest. Ainuüksi Rae vallas Nabala trassi mõjualas elab üle 2000 inimese. 4. Trassi maksumus tekitab segadust Trasside maksumusi hinnates tuleb arvestada, et ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ca 360 miljonit eurot ainult juhul, kui kaubaveoharu läheb Muuga sadam asse läbi Rebala muinuskaitseala. Kui kaubaveoharu läheb Muugale läbi Iru sõlme, nagu praegu eelistatud trassi korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljoni t eurot. Nabala trassi puhul pole senistes kalkulatsioonides üldsegi arvestatud tulevase Tallinn-Helsinki tunneli suudme asukohaga, mis veel märkimisväärselt tõstab selle trassi maksumust. Kodanikuühendus ARB on seisukohal, et niivõrd suure ja maksumaksjale kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema analüüsidele ning arvestama samuti regionaalse mõõtmega, luues eeldused kohaliku transpordi väljaarendamiseks samal taristul . ARB kontaktisik: Liivi Tamm Mob 51 07011 [email protected] Facebook : Avalikult Rail Balticust Saatja: liivi <[email protected]> Saatmisaeg: 6. oktoober 2015. a. 7:14 Adressaat: [email protected] Teema: pressiteade Avalikult Rail Balticust Manused: ARB_pressiteade_06 oktoober 2015.docx J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud ARB: Rail Balticu Nabala trasside kohta levitatakse valefakte Pressiteade 6. oktoober 2015 Rail Balticu juhtkomitee tegi teatavaks RB trassieelistuse 7. juulil 2014. Sellest hoolimata on rahandusminister Sven Sester (IRL) ja keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) soovitanud tagasi p��rduda Nabalat l�biva trassialternatiivi juurde. Seejuures on meedias kajastatud mitmeid v�lja�tlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile tagasi toomise eesm�rk on kokku hoida k�mneid miljoneid eurosid maksumaksja raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib t�helepanu, et keskkonnaministeeriumil on olemas v�rsked uurimistulemused, sest Nabala- Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril 2014. Kodanikuliikumine ARB juhib veel t�helepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud teisigi valev�iteid. 1. Nabala trass ei ole l�him L�bi Nabala kulgeva r��basteede kogupikkus on ligikaudu 68 km, praeguse �eelistatud� trassi kogupikkus on 66 km. K�ige l�hem ja pikaajaliselt seet�ttu kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt m��da olemasolevat raudteekoridori kulgev trass 12A l�bi Liiva ja M�nniku kuni Sakuni ja sealt edasi m��da trassi 16B, mille kogupikkus on 61 km, mis on 5 km l�hem kui eelistatud trass. Siinkohal t�statab ARB k�simuse: Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis k�ige l�hemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused? 3. Nabala trasside m�jualas elab samav��rne arv inimesi Vastavalt trasside v�rdlustulemustele on likvideeritavate hoonete arv Nabala trassil viis hoonet ja praegu eelistatud trassil seitse hoonet. Nabala trass m��dub Lagedilt ja Vaidast, kus elab ca 1800 inimest. Ainu�ksi Rae vallas Nabala trassi m�jualas elab �le 2000 inimese. 4. Trassi maksumus tekitab segadust Trasside maksumusi hinnates tuleb arvestada, et ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ca 360 miljonit eurot ainult juhul, kui kaubaveoharu l�heb Muuga sadamasse l�bi Rebala muinuskaitseala. Kui kaubaveoharu l�heb Muugale l�bi Iru s�lme, nagu praegu eelistatud trassi korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljonit eurot. Nabala trassi puhul pole senistes kalkulatsioonides �ldsegi arvestatud tulevase Tallinn-Helsinki tunneli suudme asukohaga, mis veel m�rkimisv��rselt t�stab selle trassi maksumust. Kodaniku�hendus ARB on seisukohal, et niiv�rd suure ja maksumaksjale kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema anal��sidele ning arvestama samuti regionaalse m��tmega, luues eeldused kohaliku transpordi v�ljaarendamiseks samal taristul. ARB kontaktisik: Liivi Tamm Mob 51 07011 [email protected] Facebook: Avalikult Rail Balticust