OTSUS
Tallinn 14.10.15 nr 1-10/15-296
Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava
raudteeülesõidukoha lammutamiseks
Tulenevalt AS Eesti Raudtee 28.08.2015. a Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks
lammutamiseks esitatud ehitusloa taotlusest nr 1511299/01047 ja võttes aluseks
ehitusseadustiku § 38 lõike 2, § 42 lõike 1 ja § 89 ning majandus- ja taristuministri
17.12.2007. a määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 20 punkti 6 ja § 26,
samuti käesoleva otsuse seletuskirjas toodud põhjendused:
väljastan
ehitusloa Veerenni tn raudteeülesõidukoha (ehitisregistri kood 220622976) täielikuks
lammutamiseks tingimusel, et viivitamatult peale ülesõidukoha lammutamist rajatakse TJA
08.10.2015. a otsusega nr 1-10/15-288 väljastatud ehitusloa alusel Veerenni tn
raudteeülekäigukoht ning samuti tagatakse jalakäijatele ohutu raudtee ületamise võimalus
kogu ehitustööde perioodil.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul selle teatavakstegemisest
alates, esitades vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post
[email protected]) või kaebuse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7,
15082 Tallinn, e-post
[email protected]).
(allkirjastatud digitaalselt)
Anvar Salomets
Transporditeenistuse juhataja - peadirektori asetäitja
Koostaja: Heigo Saare
Lisa
14.10.2015. a otsusele nr 1-10/15-296
„Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava
raudteeülesõidukoha lammutamiseks“
Seletuskiri Veerenni tänava raudteeülesõidukoha lammutamise ehitusloa otsuse juurde
AS Eesti Raudtee esitas 28.08.2015. a Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks
lammutamiseks ehitusloa taotluse nr 1511299/01047 ja 17.09.2015. a täiendavalt taotlusest
puudunud andmed.
Raudteeületuskoha lammutamine on ehitusseadustiku (edaspidi EhS) lisa 1 kohaselt
ehitusloakohustuslik tegevus. Ehitusloa raudteerajatise, sh ülesõidukoha ehitamiseks väljastab
vastavalt EhS § 38 lg 2, § 89 ja raudteeseaduse § 3 p 4 Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi
TJA).
EhS § 42 lg 1 määratleb ehitusloa menetluse kontrollieseme. Viidatud paragrahvi kohaselt
väljastatakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele,
eelkõige detailplaneeringule selle olemasolu korral või selle puudumisel
projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele.
AS Eesti Raudtee esitas koos ehitusloa taotlusega 01.09.2015. a Veerenni tn
raudteeülesõidukoha lammutamise ehitusprojekti nr 08318/3, mille on koostatud K-Projekt
AS ja mida on täiendatud arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2015. a
projekteerimistingimusi PT231210. Viidatud projekteerimistingimuste p-s 5, 6 ja 11 on ette
nähtud Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemine.
TJA esitas 01.09.2015. a EhS § 42 lg 7 p 1 alusel AS Eesti Raudtee ehitusloa taotluse Tallinna
Linnaplaneerimise Ametile kooskõlastamiseks. Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Amet 10
päeva jooksul ja ka peale vastamise tähtaja pikendamist kuni 25.09.2015. a oma kooskõlastust
ei andnud, loeb TJA vastavalt EhS § 42 lg-le 9 ehitusloa Veerenni tn raudteeülesõidukoha
lammutamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt võib pädev asutus vajadusel kaasata ehitusloa menetlusse arvamuse
avaldamiseks ka asutuse või isiku, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.
Arvestades, et Veerenni tn raudteeülesõidukoha lammutamistöödega võib kaasneda müra,
tolmu jms naaberkinnisasjadele levivaid mõjutusi, küsis TJA 17.09.2015. a Veerenni tn
raudteeülesõidukohaga vahetult piirnevate kinnisasjade omanike (kokku seitse kinnisasja)
arvamust ehitusloa väljastamise kohta. Arvamust avaldas seitsmest kaks isikut, kellest üks oli
ülesõidukoha lammutamisega nõus ning teine (Veerenni 55 OÜ) esitas 30.09.2015. a
vastuväited.
Veerenni 55 OÜ (kinnistu 78401:117:1140) on seisukohal, et ehitusloa väljastamine antud
olukorras on vastuolus EhS § 42 lg-ga 1 ja § 44 p-ga 1, 4, 8 ja 11.
Veerenni 55 OÜ hinnangul tuleb ehitusloa väljastamisest EhS § 44 p-st 1 lähtuvalt keelduda,
kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimused on õigusvastased tulenevalt
menetlusnormide rikkumisest ning vastuolust Tallinna linna üldplaneeringuga, mistõttu tuleb
keelduda ehitusloa andmisest.
TJA selgitab esmalt, et projekteerimistingimuste kui haldusakti väidetav õigusvastasus ei
tähenda automaatselt, et projekteerimistingimused ei kehti. Ka õigusvastasest haldusaktist
peavad haldusorganid ja isikud niikaua juhinduma, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud (vt
Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003. a määrus haldusasjas 3-3-1-21-03 p 13).
Õigusvastasuse tagajärjel haldusakti kehtetuks tunnistamise saab tagantjärele otsustada
haldusakti andnud haldusorgan ise (konkreetsel juhul Tallinna Linnaplaneerimise Amet) või
kohus.
EhS § 42 lg 1 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2015. a
projekteerimistingimused TJA-le ehitusloa andmisel siduvad. Siduvad on need nii kaua kuni
pädev organ (Tallinna Linnaplaneerimise Amet või kohus) ei ole neid kehtetuks tunnistanud.
TJA-le teadaolevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet või kohus
projekteerimistingimusi kehtetuks tunnistanud, mistõttu puudub EhS § 44 p-s 1 sätestatud alus
ehitusloa andmisest keeldumiseks. Tulenevalt ei käsitle TJA põhjalikumalt Veerenni 55 OÜ
arvamuses toodud vastuväiteid, mis puudutavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
projekteerimistingimuste õiguspärasust ja kehtivust.
Lisaks eeltoodule leiab Veerenni 55 OÜ, et ehitusloa andmisest tuleks keelduda EhS § 44 p 4
ja p 11 alusel, kuna raudteeülesõidukoha sulgemisest tingitud liikluskorralduse muudatusega,
st liiklusvoogude ümbersuunamisega teistele tänavatele (Viadukti tn ja Veerenni põik)
suureneb transpordile kuluv aeg ja kütusekulu, uus liikluskorraldus on keerulisem ja teeolud
ohtlikumad. Viadukti tänaval ja Veerenni põik tänaval asuvate elanike olukord halveneb
ümber suunatud liiklusega kaasneva müra ja saastatuse tõttu. Veerenni 55 OÜ hindab
Veerenni raudteeülesõidu sulgemise mõju oma ettevõtlusele negatiivselt, kuna kesklinnast
tulles ja sinna tagasi sõites pikeneb nii tema klientide kui ka kaubaautode sõiduaeg
märkimisväärselt. Raudteest Luite asumi poole jäävate äriühingute puhul on negatiivseks
mõjuks ka asjaolu, et neile ligipääsetavus on keerulisem.
TJA hinnangul ei kaasne Veerenni tn raudteeülesõidukoha lammutamise, kui
ehitustegevusega, raudtee aluse maaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle
mõjualas olevatele isikutele EhS § 44 p-s 4 nimetatud üleliia koormavat ja püsivat negatiivset
mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ligipääs kinnisasjadele
mootorsõidukitega on endiselt tagatud vastavalt K-Projekt AS koostatud projektis nr 08318/3
esitatud liikluslahenduse skeemile, mis on ka tänaseks päevaks välja ehitatud. Nimetatud
projekti koostamisel võeti aluseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.06.2010. a
projekteerimistingimused nr 2-2/1143, kus asjaomased liikluskorralduse põhimõtted sätestati.
Eeltoodud projekteerimistingimuste kujundamise ajendiks oli muuhulgas Ülemiste
liiklussõlme kui Tallinna ühe olulisema transpordisõlme rekonstrueerimiskava. Viidatud
projekti eesmärgiks oli vähendada liiklustihedust Tallinna kesklinnas, tõsta ohutust, luua kiire
ühendus ja ligipääs pealinnale ning rahvusvahelistele reisijate- ja kaubaveokeskustele ning
parandada üldist liiklusolukorda üle-Euroopalise transpordikoridori nr 1 ühes „pudelikaelas”
Tallinnas.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.08.2015. a uuendatud projekteerimistingimused võtsid
arvesse 2014. a uuringut, mis viidi läbi Veerenni raudteeülesõidukoha likvideerimisega
liiklusele kaasneva mõju hindamineks (Stratum OÜ. Tallinna Veerenni raudteeülesõidu
liiklusuuring, Tallinn 2014). Eeltoodud uuringu kohaselt on uus liikluskorraldus vastupidiselt
Veerenni 55 OÜ arvamuses väidetule ohutum, kuna välistatakse raudteeveeremi ja
mootorsõiduki kokkupõrke võimalus samatasandilisel raudteeülesõidukohal. Lisaks tuuakse
ühe liiklusskeemi muudatuse positiivse mõjuna välja Luite asumit läbiva transiitliikluse
vähenemise, mis võimaldab arendada tulevikus asumit miljööväärtuslikuna. Kui täna läbib
kesklinna poolt Järvevana teele suunduv liiklus Luite asumit (Veerenni tänava kaudu), siis
ülesõidu lammutamise tagajärjel suunatakse see ca 1 km asumist Ülemiste ristmiku pool
asuvale nn Kaamose ringristmikule (vt K-Projekt AS projekt nr 08318/3), kust üks väljasõit
suundub otse Järvevana teele ja teine Luite asumisse Viadukti tänavale. Seega on Veerenni 55
OÜ väited ohutuse, müra jms liiklusest tingitud negatiivsete mõjutuste suurenemisest
alusetud.
Lisaks nähtub uuringust, et Veerenni tn ülesõidukoha sulgemine vähendab liiklusummikuid
Tehnika tänaval ja Veerenni tänaval. Hetkel tekitab Veerenni tänava raudteeülesõidukoha
automaatse foorisignalisatsiooni sulgemine rongide läbisõidu võimaldamiseks arvestatavaid
autode ummikuid ümbruskonna tänavatel, eelkõige Tehnika tänaval ja Filtri teel.
Seega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaalutlustest (st projekteerimistingimustest) nähtub,
et Veerenni 55 OÜ ja teiste Luite asumi elanike või seal asuvate ettevõtete senise
liikumisteekonna muutumist ja pikenemist ei saa pidada selliseks negatiivseks mõjuks, mis on
üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Tulenevalt
puuduvad EhS § 44 p-des 4 ja 11 sätestatud alused ehitusloa andmisest keeldumiseks.
Veerenni 55 OÜ vastuväidetest ilmneb muuhulgas, et MTÜ-l Luite Selts ja Tallinna
Linnavalitsusel on pooleli kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-15-1487), kus on vaidlustatud Tallinna
linna tegevus seoses Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega. Muu hulgas on vaidlustatud
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2015. a projekteerimistingimused.
Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2015. a vastusest TJA pöördumisele nähtub, et kohus ei ole
kõnealuste projekteerimistingimuste kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatanud (seda
kinnitas kohus ka 14.10.2015 telefoni teel). EhS kohaselt ei ole projekteerimistingimuste osas
toimuv kohtuvaidlus aluseks ehitusloa väljastamisest keeldumisele. Ehitusloa väljastamisest
saab keelduda juhul, kui EhS mõistes pädev asutus ehk projekteerimistingimused väljastanud
asutus ise on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetuks
tunnistamise menetluse (Ehs § 44 p 8). TJA-le teadaolevalt Tallinna Linnaplaneerimise Amet
asjaomast menetlust algatanud ei ole. Seega puudub EhS § 44 p-s 8 sätestatud alus ehitusloa
andmisest keeldumiseks.
Lisaks eeltoodule küsis TJA 05.10.2015. a arvamust AS-ile Eesti Raudtee taotletud ehitusloa
väljastamise kohta advokaat Kristel Valk (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid) vahendusel
tema poolt esindatavate eraisikute ja ettevõtete käest. Viimaste hulka kuulub ka MTÜ Luite
Selts, mis esindab suurt hulka Veerenni tn raudteeülesõidukoha läheduses elavaid isikuid.
Lähtuvalt EhS § 42 lg-st 5 määras TJA arvamuse esitamiseks 10 päeva.
Advokaat Kristel Valk vahendusel esitati 14.10.2015. a kolm alternatiivset taotlust: taotlus
menetluse lõpetamiseks, menetluse peatamiseks või arvamuse avaldamiseks määratud tähtaja
pikendamiseks.
Taotluse esitajad leiavad, et ehitusloa menetlus tuleks lõpetada, kuna väidetavalt on Tallinna
linn teatanud, et ei sulge Veerenni tn raudteeülesõitu. Nagu TJA varasemalt on märkinud, siis
ehitusloa andmisest keeldumine saab kõne alla tulla siis, kui pädev asutus on algatanud
menetluse ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks.
TJA-le teadaolevat Tallinna Linnaplaneerimise Amet, kui EhS § 44 p 8 tähenduses pädev
asutus asjaomast menetlust algatanud ei ole. Tallinn linn on ehitusloa taotluse 25.09.2015. a
vaikimisi kooskõlastanud ning pöördunud ka telefoni teel 12.10.2015. a ning 14.10.2015. a
TJA poole saamaks infot ehitusloa väljastamise kohta, et seejärel korraldada ümber
ühistranspordi liiklus. Kuna Tallinna linn on selgelt väljendanud kavatsust viia Veerenni tn
ülesõidukoha sulgemine lõpuni, jätab TJA menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata.
Nagu TJA eespool on märkinud, siis pooleliolev kohtuasi Tallinna linna ja MTÜ Luite Selts
ning teiste Tallinna linna tegevuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunud isikute vahel ei ole
aluseks ehitusloa väljastamisest keeldumiseks ega tingi ka vajadust menetluse peatamiseks.
Rõhutame veelkord, et TJA-le teadaolevalt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet algatanud
menetlust 24.08.2015 projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks, samuti ei ole
viidatud kohtuasjas esialgse õiguskaitse korras peatatud nende kehtivust või tunnistatud neid
kehtetuks. Seega on kõnealused projekteerimistingimused TJA-le EhS § 42 lg 1 alusel
siduvad nii kaua kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud või Tallinna Linnaplaneerimise Amet
ei ole algatatud menetlust nende kehtetuks tunnistamiseks.
TJA jätab ka arvamuse avaldamiseks määratud tähtaja pikendamine taotluse rahuldamata.
Lähtuvalt Tallinna linna poolt TJA-le edastatud MTÜ Luite Selts ja teiste kaebajate kaebuse
täiendusest haldusasjas 3-15-1487, on nimetatud isikud saanud AS Eesti Raudtee ehitusloa
taotlusest ja käimasolevast menetlusest teada juba hiljemalt 23.09.2015, seega on neil olnud
aega kujundada oma arvamust 21 päeva. Lisaks arvestades, et arvamuse andmiseks kaasatud
MTÜ Luite Selts ja teised advokaadi Kristel Valk esindatavad isikud on osalenud tänaseks
juba vähemalt kolmes Veerenni tänava raudteeülesõidukoha sulgemist puudutavas kohtuasjas,
ei ole usutav, et nimetatud isikud vajavad täiendavat tähtaega lammutamise osas arvamuse
kujundamiseks. Ehitusloa menetluse osaliseks on ka ehitusloa taotleja, kelle huve võib
ehitusloa väljastamisega viivitamine põhjendamatult kahjustada.
TJA hinnangul puuduvad antud juhul EhS §-s 44 sätestatud alused ehitusloa väljastamisest
keeldumiseks. Tulenevalt annab TJA AS-ile Eesti Raudtee ehitusloa Veerenni tänava
raudteeülesõidukoha lammutamiseks.