Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/576-1 Toetuse saaja nimi SA Eesti Teatri Agentuur Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 349,600.00 € 420,665.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 160,000.00 € 160,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 160,000.00 € 160,000.00 € 96,000.00 € 130,080.00 € OMAFINANTSEERING Omatulud 96,000.00 € 130,080.00 € € € € € € € 93,600.00 € 130,585.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Tulud kulude sihtfinantseerimisest 15,000.00 € 50,971.00 € Jooksvad sihtfinantseerimise projektid (Kultuurkapital jne) Göteborgi raamatumess 40,000.00 € 50,000.00 € programmist Eesti Kultuur Maailmas DoSEL (Drama of Smaller European Languages) 35,000.00 € 26,014.00 € programmist Loov Euroopa (sihtfin. kasutatud osa 2025) ASSITEJ Eesti Keskus MTÜ 3,600.00 € 3,600.00 € koostööleping ASSITEJ Eesti Keskusega € € € € € € € € € € € € 2 (5) SA Eesti Teatri Agentuur KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 147,341.00 € 162,108.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Tööjõukulud 147,341.00 € 162,108.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 202,259.00 € 280,104.00 € Autoriloomingu ost 45,000.00 € 66,163.00 € Sihtfinantseeritud projektide otsesed kulud 90,000.00 € 126,985.00 € Üür ja kommunaalkulud 9,000.00 € 9,617.00 € Mitmesugused tegevuskulud 42,316.00 € 49,590.00 € Kulum 34,824.00 € 33,193.00 € Eelarve puudujäägi osa (omafinantseering) -18,881.00 € € Muud äri- ja finantskulud ja -tulud € -5,444.00 € € € € € € € € € € € 3 (5) SA Eesti Teatri Agentuur KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 349,600.00 € 442,212.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) SA Eesti Teatri Agentuur ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Liisi Aibel Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 26.01.2026 pp.kk.aaaa 5 (5) SA Eesti Teatri Agentuur  TEGEVUSARUANNE EESTI TEATRI AGENTUUR 2025 2025. aastal vahetus Eesti Teatri Agentuuri juhatuse liige – kuni 21.09 täitis juhatuse liikme kohustusi Kirsten Simmo, alates 22.09 Liisi Aibel. Töötajatena jätkasid dramaturg Heidi Aadma, teatristatistika toimetaja Tiia Sippol, välissuhete koordinaator Liisi Aibel (kuni 21.09) ja teatriinfo koordinaator Karin Allik. Autoriõiguste spetsialistina alustas tööd Kirsten Simmo (alates 22.09). Finantsjuhtimise ja raamatupidamise teenust osteti OÜ-lt Guido Viik. Sihtasutuse nõukogu liikmetena jätkasid Riina Viiding, Marie Anett Heinsalu, Mehis Pihla ja Piret Rauk. Tagasi astus nõukogu senine esimees Tiina Rebane, uueks nõukogu liikmeks määras EETEAL Jaanus Nuutre (alates 26.08) ja uueks esimeheks valiti Mehis Pihla (alates 6.10). VALDKOND 1: NÄITEKIRJANDUS JA AUTORIÕIGUSED 1.1 Näitekirjanduse arendamine ja vahendamine Laste- ja noortenäidendite võistlus Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus toimus neljandat korda ja 2025. aastal koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega. 4. veebruaril välja kuulutatud võistluse võitjad avalikustati 19. septembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Näidendivõistlusele saadeti 55 käsikirja, mida luges viieliikmeline žürii koosseisus Marek Demjanov (Piip ja Tuut Teater), Karl Koppelmaa (VAT Teater), Marika Palm (Ugala Teater), Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater) ja Katrin Tõnisson (Eesti Lastekirjanduse Keskus). Auhinnad jagunesid: I auhind: Oliver Issak „Omadega soos“ II auhind: Mari Rostfeldt „Hõbepaju“ III auhind: Oliver Issak „täna õhtul“ Äramärgitud: Kristiina Kase „Maailma ilusaim koht“, Eva Kreem „Väikeste poiste pesad“, Kadri Lepp „Ruudi“, Reeli Reinaus „Tamagotchi“ Kunstinõukogu töö korraldamine Eesti Teatri Agentuuri kunstinõukogu töötas koosseisus Laura Võigemast, Sven Karja (esimees), Indrek Koff, Mari Laan ja Paavo Piik ning otsustas osta 14 algupärandi ja 31 tõlke esindusõigused. Algupäranditest osteti: 1. Siret Campbell „Jäljed meie vahel“ 2. Andris Feldmanis, Livia Ulman „Orgia“ 3. Piret Jaaks „Tumeaine“ 4. Kristiina Jalasto-Kallas „Käbidega ei mängita (enam)“ 5. Ott Kilusk „Kondas ja maasikasööjad“ 6. Urmas Lennuk „Arkaadia teel“ 7. Urmas Lennuk, Madis Mäeorg, Tuuli Maarja Möller, Laura Niils, Vootele Ruusmaa, Johannes Richard Sepping, Tarmo Tagamets „Presidendi lustakas vastuvõtt ulakatele lastele“  8. Mari-Liis Lill, Siim Nurklik „Ütlemata“ 9. Andri Luup „Soo“ 10. Paavo Piik „Viimane liivlane“ 11. Paul Piik „Viimane kolimine“ 12. Põldma, Priit Põldma „Palavik“ 13. Andra Teede „Käte ja jalgadega inimene“ 14. Urmas Vadi „Lasteaed“ Näidendivõistluse mentorprogramm Toimus kolm mentorprogrammi avalikku ettelugemist: 30. jaanuaril Kuressaare Teatris: „Orgia“, Andris Feldmanis ja Livia Ulman – mentor Sander Pukk (Kuressaare Teater). Näidend jõudis lavale teatris R.A.A.A.M (lav Sander Pukk); 8. aprillil Rakvere Teatris: „Sulane“, Mario Pulver – mentor Urmas Lennuk (Rakvere Teater); 6. novembril Endla Teatris: „Lenin Pärnus“, Krismar Rosin – mentor Andres Noormets (Endla Teater). Raamatukogu ja näidendite andmebaas Näidendikogusse lisandus 360 uut teost. Faile sai baasi üles laaditud 652. Näidendibaasiga liitumiseks tehti 476 taotlust. Baasist laeti näidendifaile alla 6826 korda. Raamatuna laenutati 37 näidendit. Valmisid 25 Eesti autori ingliskeelsed tutvustused, mis lisati teater.ee lehele. 1.2 Autoriõigused Agentuur sõlmis 2025. aastal kokku 92 agendilepingut algupäraste näidendite ja tõlgete esindamiseks (2024. aastal 74). Läbi autoriõiguste andmebaasi esitati teatrite poolt 129 õiguste tellimiskirja (2024. aastal 145). Teatritele anti välja 116 õiguste kasutamise lepingut (2024. aastal 114 lepingut). Lisandus 3 uut ekspordilepingut: Piret Jaaks „Siirderiitujad“ – Leedu Juozo Miltinio dramos teatras (esietendub 2026 märtsis); Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad“ – Poola Teatr Lalek Pleciuga of Szczecin (läbi ZAIKS agentuuri); Tim Janson „Erik ja Anna“ – Ukraina Харківський Державний Театр Ім.Т. Г. Шевченка. Kirsten Simmo pidas 29. aprillil Sauga Mustas Majas autoriõiguste alase ettekande Tori valla kultuurikorraldajatele. VALDKOND 2: INFO JA STATISTIKA 2.1. Teatriinfo kogumine jäädvustamine ja vahendamine Koduleht Eesti Teatri Agentuuri koduleht kogus 2025. aastal Google Analyticsi andmetel kokku 137 000 külastust, mida on 45 protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Erinevate lavastuste andmetega on nende külastuste käigus tutvutud 178 tuhat korda ning teatrite mängukavaga 111 tuhat korda. Laia kasutust leiab veel näidendite andmebaas, mida külastati aasta jooksul 70 tuhandel korral. Ühes kuus külastati teater.ee lehte keskmiselt umbes 11 400 korda. Eestikeelse kodulehe kõrval tegutseb ka ingliskeelne leht, kust leiab ingliskeelseid uudiseid, mis puudutavad eelkõige Eesti teatritegijate rahvusvaheliste tegevust ning rahvusvahelisi üleskutseid. Samuti uueneb pidevalt ingliskeelne mängukava, kus kuvatakse etendusi, mis sobivad vaatamiseks ka eesti keelt mitte oskavale inimesele. Ligipääsetavus 2025. aasta suvel parandati teater.ee ligipääsetavust, tuginedes ettevõtte Ligipääsuke esindaja Jakob Rosina koostatud auditile. Parandati peamenüü ligipääsetavust, mida on nüüd hõlpsam kasutada ka ekraanilugeri abil, samuti pealkirjade kontrastsust, piltide alternatiivkirjeldusi ja jaluse loetavust ekraanilugeriga. Lehele lisati ligipääsetavuse teatis. Täielikult ligipääsetavaks on niisiis muudetud avaleht, sealhulgas rippmenüüd ja jalus, teatrite mängukava koos üksiku lavastuse vaatega ning näidendite andmebaas koos üksiku näidendi vaatega. Pidevalt täieneb ka etenduspaikade ligipääsetavuse info teater.ee mängukavas. Uudiskirjad Iga nädal saadeti kontaktidele välja kaks erinevat uudiskirja: üks vastava nädala esietenduste ja teine teatriuudiste kohta. Uudiskirja tellijaid on 1136, aasta jooksul on lisandunud 139 tellijat. Sügisel saadeti uudiskirjaga liitumiseks üleskutse etenduskunstide valdkonna tudengitele nii Tartu Ülikoolis, EMTAs kui ka Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks iganädalastele uudiskirjadele valmisid eraldi suvelavastuste ja jõululavastuste infokirjad. Koostöös ASSITEJ Eesti keskusega saadeti aasta jooksul välja kolm noore vaataja teatri uudiskirja (jaanuaris, augustis ja oktoobris), mis andsid ülevaate noorele publikule suunatud uuslavastustest, teatrite korraldatud üritustest, uutest haridusprogrammidest ja muudest noore vaataja teatrit puudutavatest uudistest. Lisaks edastati uudiskirja tellijatele 20. märtsil rahvusvahelise ASSITEJ keskuse noore vaataja teatri päeva läkitus ning oktoobri alguses noore vaataja teatri festivali NAKS erikiri. Uudiskirja listiga on liitunud 358 inimest. Sotsiaalmeediakanalid Peale kodulehe ja uudiskirjade jagab Eesti Teatri Agentuur infot oma Facebooki lehel ja Instagramis. Agentuuri Facebooki postitusi vaadati 2025. aastal 150 tuhat korda ning agentuuri Facebooki lehte külastati pea 6000 korda. Samuti liitus 112 inimest lehe jälgijatega. 2024. aastal avatud Instagrami konto on nüüdseks kogunud 248 jälgijat ning lõppenud aastal nähti sealseid postitusi kokku 24 tuhandel korral. Aktiivselt tegutseb ka agentuuri juhitud ingliskeelne Facebooki grupp Estonian Theatre Insights, mis tutvustab Eesti teatrivaldkonna rahvusvahelisi tegevusi nii välis- kui ka kodumaistele teatriprofessionaalidele. Grupis on 702 liiget ning igal nädalal avaldab agentuur seal üks kuni kolm ingliskeelset postitust, samuti saavad asjakohaseid postitusi teha kõik teised grupiliikmed. 2.2. Teatristatistika Teatristatistika ja aastakogumik Teatrielu Agentuur jätkas Eesti teatristatistika kogumist ja tööd statistika andmebaasiga. 2024. aasta statistikasse kaasati 92 etendustegevusega seotud asutuse ja loomingulise ühenduse andmed. Koostöös Eesti Teatriliiduga anti välja aastakogumik Teatrielu 2024, mille tarvis koostati põhjalik 2024. aasta teatristatistika ja -kroonika koondülevaade. Aastaülevaate kirjutas Tiia Sippol. Samadele andmetele tuginedes andis Sippol intervjuu Vikerraadio uudistele ning avaldas Postimehes artikli “Eesti teater kaotas mullu vaatajaid” (5.09.2025). Aasta jooksul vastati teatristatistika eripäringutele nii kodu- kui välismaalt, vahendati teatristatistika andmeid Kultuuriministeeriumile ja Statistikaametile. Teatriliidu kirjastuskomisjoni ja agentuuri liikmed arutasid septembris ja oktoobris aastakogumiku Teatrielu tulevikuplaane. Otsustati muuta artiklite mahtu, suunitlust ja kommunikatsiooniplaani, et tulevikus oleks artiklid kättesaadavad ka veebi teel; otsustati, et alles jääb pabertrükis, millele tellitakse uus kujundus ning alles jäävad statistika ja kroonika traditsioonilised ja olulisemad teemarubriigid, mida statistika andmebaasis sellisel kujul ei ole ning edaspidi on väljaandel ühine sisukord. Statistika andmebaas ja andmehaldus Jätkus tööprotsess statistikabaasi teostaja 1K-Digitaliga probleemidele lahenduste leidmiseks, tellitud PHP-uuenduste ja automaattestide järeltöötluseks ja parendusteks. Koostöös kultuuriministeeriumi ja strateegia- ja innovatsiooniosakonna andmevaldkonna juhi Rasmus Kasega jätkus etenduskunstide valdkonna andmevajaduste kaardistamise projekt, töötubades osalemine ja statistika-alane nõustamine. Aasta teisel poolel asendusid need kultuurivaldkonna andmete juhtimislaua projekti töötubadega. Samuti jätkus tutvumine andmehalduse põhitõdedega, sh osaleti märtsis Statistikaameti avaliku sektori asutustele pakutavate tugiteenuste juurutamise töötaos ning aprillis andmekirjelduse koostamise ja täiendamise töötoas. Statistika andmebaasi vastavusse viimiseks andmehaldusvajadustega telliti Statistikaametilt teatristatistika andmebaasi esmane kirjeldus, mis valmis veebruaris. Koostöös ministeeriumiga täpsustati kirjeldust ning augustis telliti ministeeriumi poolt 1KDigitalilt andmekirjelduse täiendus. Tänu analüüsile on kaetud 80% kirjeldusvajadusest, ilmnesid kitsaskohad eelkõige majandusstatistikas. Andmekvaliteedi kontrollimiseks loodi ühendus andmehalduse rakenduskeskkonnaga SelectZero. Jätkub töö statistikabaasi andmehalduse nõutele vastavusse viimisega: isikuandmete ja avaandmete koosseisude, andmekirjelduste ja ärireeglite ning teemakohase terminoloogia täpsustamisega. Agentuuri uue kodulehe võimalusi arvestades loodi statistika andmebaasi ühendus teater.ee mängukava ja autoriõiguste üldandmete võrdlemiseks ja statistika andmetega sidumiseks. Andmesisestajate jaoks annab see võimaluse (aastal 2026) andmete võrdlemiseks alates 2025. aasta andmetest. VALDKOND 3: EESTI TEATRI RAHVUSVAHELISTUMINE JM ARENDUSTEGEVUSED 3.1. Näitekirjanduse eksport Eesti Teatri Agentuuri tellimusel valminud tõlked 1. Feldmanis, Andris; Ulman, Livia „An Orgy“ (Orgia). Tõlkija Jane Fallowfield, Andris Feldmanis, Livia Ulman. 2. Piret Jaaks „Do Animals Know How to Count?“ (Kas loomad oskavad loendada?). Tõlkija Justin Petrone. 3. Andrus Kasemaa, Priit Põldma „Widows’ Lost World“ (Leskede kadunud maailm). Tõlkija Adam Cullen. 4. Mehis Pihla „Once Upon a Time in Lebanon“ (Ükskord Liibanonis). Tõlkija Adam Cullen. 5. Mehis Pihla „Vlad I Mir“ (Bладь и Миръ). Tõlkija Justin Petrone. 6. Urmas Vadi „Kindergarten“ (Lasteaed). Tõlkija Justin Petrone. 7. Mehis Pihla „Pengar, pengar, pengar“ (Rahamaa). Tõlkija Ann Liis Hanslep. 8. Andra Teede „45 339 km² myrmark“ (45 339 km² raba). Tõlkija Evelyn Höglund. “Rahamaa” New Yorgis 4. mail tuli New Yorgis Václav Havelile pühendatud rahvusvahelise teatrifestivali Rehearsal for Truth raames lavastatud lugemisele Mehis Pihla näidendi „Rahamaa“ ingliskeelne versioon „Business as Usual“ (tõlkija Adam Cullen). Lugemine toimus tšehhi ja slovaki kultuuri keskuses Bohemian National Hall. Lugemise lavastas Alexander Harrington, kes on töötanud mitmete New Yorgi teatrite juures, sealhulgas Metropolitan Playhouse, La MaMa, The Culture Project, Queens Theatre ja The Actors Studio. Lugemisel osalesid Eestist Mehis Pihla, Hendrik Toompere jr ja Liisi Aibel. Uudis AK-s. Lätikeelne eesti näidendite kogumik 15. mail esitleti Riias Eesti suursaatkonnas eesti näidendite lätikeelset kogumikku „Igauņu mūsdienu lugu izlase“. Kogumiku kirjastajaks oli kirjastus Mina Ise, tõlkijad Daila Ozole, Contra ja Guntars Godiņš. Kogumik sisaldab seitset näidendit: Andrus Kivirähk „Tēvzemes bezdelīgas“ (Isamaa pääsukesed); Tiit Aleksejev „Livonijas rekviēms“ (Liivimaa reekviem); Piret Jaaks „Tie paši vārdi, meldiņš cits“ (Samad sõnad, teine viis); Mehis Pihla „Vlad i Mir” (Bладь и Миръ); Heneliis Notton „Emesis“ (Emesis); Paavo Piigi „Pāri savai ēnai“ (Üle oma varju); Siret Campbelli „Beatrise“ (Beatrice). Raamat valmis koostöös Eesti Teatri Agentuuriga, järelsõna kirjutas Heidi Aadma. “Rahamaa” Prantsusmaal Juunis ilmus Prantsuse kirjastuse L’Espace d’un instant eestvõttel Mehis Pihla “Rahamaa” prantsusekeelne väljaanne “La Grande Lessive” (tõlkija Martin Carayol). Raamatuesitlus Pariisis on planeeritud 2026. aasta kevadesse. Näitekirjanike kohtumine “Obrador d’estiu“ Mehis Pihla osales 6.–18. juulini Barcelonas Euroopa ühe olulisima dramaturgiakeskuse Sala Becketti korraldatud rahvusvahelisel näitekirjanike kohtumisel „Obrador d’estiu“, mille peasündmuseks oli intensiivne töötuba umbes tosinale isiklikult kutsutud ja ennast juba tõestanud näitekirjanikule. Töötuba juhendas üks oma põlvkonna silmapaistvamaid Briti näitekirjanikke Alistair McDowall, kelle näidendid on lavale jõudnud nii Londoni Royal Court Theatre’is kui ka Avignoni festivalil. Ingliskeelne eesti näidendite kogumik ja brožüür Göteborgi raamatumessiks valmis ingliskeelne Eesti näidendite kogumik „Read Me, Love Me, Play Me! Five Estonian Plays from 1911 to 2020“. Kogumik sisaldab viit näidendit: Ivar Põllu „Past Continuous“ (Anne lahkub Annelinnast). Tõlkija Maarja Mänd; Piret Jaaks „Rites of Passage“ (Siirderiitujad). Tõlkija Adam Cullen; Martin Algus „Something Real“ (Midagi tõelist). Tõlkija Adam Cullen; Jaan Tätte „Highway Crossing or The Tale of a Golden Fish“ (Ristumine peateega ehk Lugu kuldsest kalakesest). Tõlkija Krista Kaer, toimetaja Arthur Kincaid; August Kitzberg „The Werewolf“ (Libahunt). Tõlkija Merike Lepasaar. Kogumiku koostasid Heidi Aadma ja Liisi Aibel, kujundas Indrek Sirkel, keeletoimetasid Dan O`Connell ja Arthur Kincaid. Raamatu järelsõna kirjutas Sven Karja ja tõlkis Kaur Sinissaar. Lisaks kogumikule valmis ingliskeelne kataloog „Choose Me! Like Me! Stage Me!“, mis sisaldab 30 eesti näidendi annotatsioone koos täistekstide QR-koodide ning autorite tutvustustega. Kataloogi koostasid Heidi Aadma, Liisi Aibel ja Kirsten Simmo. Kujundas Indrek Sirkel. „Lasteaed“ Panevėžyses 11. oktoobril toimus Leedus Panevėžyse teatris Menas Urmas Vadi näidendi „Lasteaed“ (2025) lavastatud lugemine. Lugemine leidis aset Baltic Small Festivali raames, lugemise lavastas Eesti teatri- ja filmilavastaja Leeni Linna ning lugesid Leedu näitlejad Dovilė Klementjeva, Martynas Klementjevas, Aliona Kuriakina, Samuelis Sauchatas ja Kotryna Chruškova. Rumeeniakeelne eesti näidendite kogumik 19. oktoobril esitleti Bukarestis teatrifestivali FNT35 raames esimest rumeeniakeelset Eesti näidendite kogumikku, mille avaldas Rumeenia kirjastus Teatrul azi. Kogumik „Dramaturgie estonă contemporană“ sisaldab nelja näidendit: Jaan Tätte „Intersecţia cu drumul principal sau Povestea peştişorului de aur“ (Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest); Mihkel Ulman „Dulapul“ (Teekond kappi); Diana Leesalu ja Kaarel B. Väljamäe „Semne pe tocul uşii“ (Kriipsud uksepiidal) ja Mehis Pihla „Afacerile sunt afaceri“ (Rahamaa). Teose koostas, näidendid tõlkis ning järelsõna kirjutas Raluca Rădulescu. Esitlusel modereeris kirjastuse esindaja Octavian Szalad vestlust, milles osalesid näidendite tõlkija Raluca Radulescu, Rumeenia lavastaja Eugen Jebeleanu ja Eesti Teatri Agentuuri esindaja Kirsten Simmo. Arutelus sai sõna ka Eesti aukonsul Rumeenias Ingrid Cristea Vendelin. 3.2. Eesti teatrite ja teatritegijate tutvustamine Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestival Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestival 2025 toimus 1.–4. septembrini Tallinnas ja Tartus. Esitlusfestivali seekordsesse kavva kuulusid Eesti Draamateatri suurlavastused “Rahamaa” (lavastaja Hendrik Toompere jr) ja “Eneseabiõpik” (lavastaja Tiit Ojasoo), Kanuti Gildi SAALi ja Tanzquartier Wieni kaasproduktsioonina valminud Netti Nüganeni “Ash, horizon, riding a house”, Karl Saksa “Schema” (Kanuti Gildi SAAL ja elektron.art), Üüve-Lydia Toompere “Flex” Sõltumatu Tantsu Lavalt, Von Krahli Teatri uue trupi “Jussikese 7 sõpra”, Mart Kangro “Pantheon” (Von Krahli Teater ja Kanuti Gildi SAAL) ning Elle Viiese “Enigma”, mis valmis elektron.arti ja Von Krahli Teatri koostöös. Väliskülalisi oli kokku 40. Kõik programmi kuuluvad lavastused olid varustatud ingliskeelse tõlkega. Kolmele lavastusele ("Eneseabiõpik", "Pantheon", "Jussikese 7 sõpra") luges sünkroontõlget Jaak Prints ja ühele lavastusele ("Enigma") Markus Andreas Auling. Kuna Printsi ja Aulingi töö pälvis väliskuraatoritelt väga head tagasisidet, siis loodame, et saame edaspidi üha rohkematele lavastustele just sellist tõlkevõimalust pakkuda. Seekordne esitlusfestival oli osalenud teatritele ja kunstnikele äärmiselt edukas. Tänu festivalile on juba kinnitatud mitmed välisgastrollid ning rohkelt koostööpakkumisi on veel läbirääkimisfaasis. Märgilisemad kinnitatud külalisesinemised: 1. Eesti Draamateater annab lavastusega "Rahamaa" 2026. aasta augustis külalisetendusi Riias Dailes Teatris ning Tamperes Teatterikesä festivalil. 2. Von Krahli Teater annab lavastusega "Pantheon" 2026. aasta mais külalisetendusi Šveitsi auawirlebeni festivalil ning osaleb oma lavastustega 2026. aasta mais Klaipedas Balti showcase'il ja septembris Tšehhis Kutna Hora festivalil. 3. Sõltumatu Tantsu Lava lavastuse "FLEX" vastu on olnud enneolematu huvi, kõige kindlam neist hetkel 2026. septembris Tšehhis toimuva Kutna Hora festivali poolt. Kajastused välismeedias 23. mail ilmus Göteborgi raamatumessi lehel Kajsa Stilleri intervjuu Liisi Aibeliga, kus räägiti Eesti Teatri Agentuurist ja selle funktsioonidest ning ootustest seoses Göteborgi raamatumessiga. 19. septembril ilmus Leedu kultuuriväljaandes Menų Faktūra Vaidas Jauniškise kaheosaline arvustus “Laivo gydytojo užrašai” Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestivalile 2025 ja festivalile DRAAMA 2025. 4. oktoobril ilmus Soome ajalehes Voima Tuomas Rantanen arvustus “Viron esittävässä taiteessa mennään keho edellä” Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestivalile 2025. 6. detsembril ilmus Läti teatriväljaandes Kroders Lauma Mellena-Bartkeviča intervjuu Liisi Aibeliga, kes rääkis oma visioonist Eesti Teatri Agentuuri juhina ning Eesti teatri rahvusvahelistumisest. 3.3 Rahvusvaheline koostöö DoSEL – Drama of Smaller European Languages Eesti Teatri Agentuur on partneriks kaheaastases Loov Euroopa projektis DoSEL – Drama of Smaller European Languages, mille eesmärk on suurendada väiksemates Euroopa keeltes kirjutatud draamateoste rahvusvahelist tuntust ja kättesaadavust ning soodustada nende sagedasemat lavastamist. 2025. aastal toimus Eesti Teatri Agentuuri peakorraldamisel kaks DoSELi sündmust: 6.–8. veebruarini toimus Tallinnas DoSEL partnerite töökohtumine. Lisaks projektialaste teemade arutlemisele pidas loengu Norra näitekirjanduse arenduskeskuse Dramatikkens Hus dramaturg Kaia Fransiska Frostmann Lundenes. Samuti kohtuti nii Von Krahli Teatri juhtide Juhan Ulfsaki ja Jaak Printsiga kui ka Urmas Lüüsiga, kes tegi tuuri näitusel "Härra N-i elu ja surm", veel vaadati üheskoos Draamateatri "Rahamaa" videosalvestust ning kohtuti Mehis Pihla, Hendrik Toompere jr ja Gert Raudsepaga, kes avasid lavastuse loomise tagamaid. 16.–18. oktoobrini toimus Sloveenias eesti-sloveeni tõlketöötuba. Töötoa fookuses olid kaks näidendit: Piret Jaaksi "Kas loomad oskavad loendada?" ja Maša Pelko "Für Ofelija". Jaaksi näidendit asuti tõlkima eesti keelest sloveenia keelde (tõlkija Julija Potrč Šavli) ja inglise keelde (tõlkija Justin Petrone) ning Pelko näidendit sloveenia keelest inglise keelde (tõlkija Barbara Skubic) ja inglise keele kaudu eesti keelde (tõlkija Liis Aedmaa). Tõlketöötuba ja draamakoolitust viis läbi Suurbritannia teatrikompanii Foreign Affairs. Göteborgi raamatumess 25.–28. septembrini toimus Rootsis Göteborgi raamatumess, mille fookusteemaks oli Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus. Näitekirjanduse programmi vedasid eest Rootsi agentuur Colombine Teaterförlag, Eesti Teatri Agentuur, Soome teatriinfo keskus TINFO ja Dramatikkens hus (Norra). Eesti Teatri Agentuuri põhipartneriteks Eestist olid Eesti Draamateater ning Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit. Eestit esindas messil 20-liikmeline delegatsioon: Paavo Piik, Siret Campbell, Mehis Pihla, Piret Jaaks, Andra Teede, Reeli Reinaus, Johan Elm, Ene Paaver, Eve Tisler, Priit Põldma, Mari-Liis Lill, Tiit Ojasoo, Maria Metsalu, Taavet Jansen, Liis Vares, Laur Kaunissaare, Liisi Aibel, Kirsten Simmo, Karin Allik, Heidi Aadma. Eestlased vedasid eest 12 eri vestlust ja paneeldiskussiooni, lisaks oli Eesti messilaua juures võimalik osa saada Liis Varese ja Taavet Janseni raamatumessiks spetsiaalselt kohandatud segareaalsuslavastusest "Inimeses hoitud II: Õietera su sees". Eesti programm Kajastused Eesti meedias: • Mehis Pihla Pealelend Sirbis; • Siret Campbell ja Kirsten Simmo vestlus Klassikaraadio „Deltas“. • Kokkuvõttev vestlusring „Teekond maailma algab naabritest“ Sirbis. Balti-Soome lavastajate ja dramaturgide mõttekoda 7.–9. oktoobrini toimus Vilniuses mõttekoda Baltic Drama Think Tank vol 3, mis tõi kokku 25 dramaturgi, lavastajat ja muud teatriprofessionaali Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Eestit esindasid kohtumisel Tartu Uue Teatri näitleja ja lavastaja Elise Metsanurk, Eesti Draamateatri loominguline juht Hendrik Toompere, Ugala Teatri loominguline juht Liis Aedmaa, lavastaja Mariliis Peterson, Eesti Draamateatri dramaturg Mehis Pihla ning Eesti Teatri Agentuuri juht Liisi Aibel. Kohtumise nael oli kolmetunnine meistriklass lavastaja, näitekirjaniku ja Avignoni teatrifestivali kunstilise juhi Tiago Rodriguesega, kelle lavastuste ”By Heart” ja ”Catarina and The Beauty of Killing Fascists” külalisetendusi õnnestus kõigil osalejatel Vilniuses ka näha. Lisaks käsitleti omakeskis Põhja- ja Baltimaade teatritegijate tugevusi ja murekohti, rahvusvaheliste projektide häid (ja halbu) praktikaid ning näitekirjanike muutuvat autoripositsiooni nüüdisteatris. Eeskätt aga õpiti naaberriikide kolleege paremini tundma, mis on esimene samm viljakateks tulevikukoostöödeks. Rahvusvaheline dramaturgiatõlkevõrgustik Eurodram Märtsis 2025 esitas Eesti Eurodram komitee koosseisus Heidi Aadma, Sven Karja ja Paavo Piik valiku soovitatud tõlgetekstidest: Kristo Šagor „Kolmekas ilma Simoneta“ (Dreier ohne Simone, 1999). Saksa keelest tõlkinud Eili Heinmets; Jan Meadows „Kahe laine vahel“ (Between Two Waves, 2012). Inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen; Jonas Hassen Khemiri „≈ [peaaegu võrdsed] “ (≈ [ungefär lika med], 2015). Rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe. 22.–26. oktoobrini toimus Prantsusmaal Lyonis rahvusvahelise dramaturgiatõlkevõrgustiku Eurodram üldkogu, mis oli seotud festivaliga „Theatre of the Emergency”. Eesti komitee esindajana osales kokkusaamisel Heidi Aadma. 3.4 Festivalidel ja erialaüritustel osalemine, kontaktvõrgustiku arendamine ja võimalike koostööpartnerite vahendamine. Liisi Aibel osales 3.–6. aprillil Ateena rahvusteatri showcase’il NTG, et tutvuda sealse teatrikultuuriga ja laiendada oma kontaktvõrgustikku rahvusvaheliste kuraatorite hulgas. Kirsten Simmo osales 20.–21. oktoobril Rahvusvahelise Teatriinstituudi ITI Euroopa keskuste kohtumisel Bukarestis. Kohtumisel tutvustati ja planeeriti koostööprojekte ning saadi osa Rumeenia teatrifestivali FNT2025 etendustest. Liisi Aibel osales 5.–9. novembril Riias toimunud Läti teatri showcase’il SKATE, et saada ülevaade Läti teatri viimase hooaja parimatest lavastustest ning kohtuda Läti teatrikolleegidega. 3.5. Koolitused, seminarid jm arendustegevused Teatriterminoloogia töörühm Agentuuri korraldamisel jätkati 2025. aastal teatriterminoloogia-alast tegevust kahe töörühmaga. Senine 7-liikmeline töörühm jätkas erialase teoreetilise sõnastiku toimetamis- ja täiendamistööga ning alates kevadest liitus nendega 5-liikmeline TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõududest koosnev terminirühm eesmärgiga luua erialasõnastik kõrgkooliõpikule “Teatrikujundus”. Teemadest keskenduti peamiselt teatri visuaaltehnoloogia ja tehnoloogilise teatri sõnavara korrigeerimisele ja arendamisele. Kohtumistel arutleti terminite sisu ja konteksti üle, aasta lõpus toimus kaks ühisarutelu ning vastavalt ettepanekutele toimetati definitsioone ja lisati 25 uut terminit Eesti Keele Instiuudi terminibaasi Ekilex ja agentuuri kodulehe www.teater.ee. Töörühma uute terminikirjete koostamist toetas Eesti Keele Instituut. Tartu Linnaraamatukogu vestlusõhtu Kirsten Simmo esines 20. veebruaril Tartu Linnaraamatukogu vestlusõhtul, kus tutvustas agentuuri tegevust ja eesti näitekirjandust. Laste- ja noortenäidendite kirjutamise arengupäev 20. märtsil toimus Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Noorsooteatri koostöös laste- ja noortenäidendite kirjutamise arengupäev. Arengupäeval vaadati ja analüüsiti koos trupiga noortelavastust „Kõik ägedad asjad“ (autor Duncan Macmillan, lavastaja Tanel Jonas) ning kuulati loengut sugude kujutamisest noortekirjanduses. Päeva teise poole täitis näidendite kirjutamise minikoolitus, mille viisid läbi Siret Campbell ja Mihkel Seeder. Teemapäev „teater | ekraan“ Teemapäev "teater | ekraan" toimus 25. aprillil Teatri- ja Muusikamuuseumi Süda saalis. Päeva esimene pool keskendus ekraanile teatris, puudutades nii videokujundust, live-videot, virtuaal- ja segareaalsust kui ka tehisaru tulevikuvõimalusi teatris. Päeva teine pool käsitles teatrit ekraanil: lavastuste salvestamist ja ülekandmist, salvestuste arhiveerimist ja näitamist. Ettekannetega astusid üles semiootik Katre Pärn, teatriteadlane Riina Oruaas, režissöör Elo Selirand, Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla ning ERRi jurist Doris Metsalu. Vestlustes rääkisid kaasa kunstnikud-teatritegijad Taavet Jansen, Liis Vares, Kertu Moppel ja Tambet Tuisk, kunstiteadlane Andrus Laansalu, ETV ja ETV2 peatoimetaja Urmas Oru, Teatriliidu esimees Gert Raudsep ning Kellerteatri juht Vahur Keller. Päeva juhtis Karin Allik. Teemapäeva korraldas Eesti Teatri Agentuuri meeskond koostöös Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Teemapäevast valmis ka videosalvestus, mis on Ajaloomuuseumi YouTube’i kanalil järelvaadatav. Teemapäeva „teater | terminid“ kokkuvõte Eesti Keele Instituudi poolt toetatud teemapäeva “teater I terminid” (29.11.2024) tulemuste fikseerimiseks valmis Anneli Saro ja Karin Alliku kirjutatud kokkuvõte “Vahefiniš etenduskunsti mõistemaratonil”, mis avaldati ajalehes Sirp (30.05.2025). Dramaturgide suvekool Eesti teatrite dramaturgide 10. suvekool toimus 25. ja 26. augustil Käsmus. 2025. aasta suvekooli väliskülalised tulid Horvaatiast ja Soomest. Horvaatia näitekirjanik ja Zagrebi Draamakunstide Akadeemia dramaturgiaosakonna dotsent Tomislav Zajec kõneles teemal „Writing and Time; On Writing as a Process“ ning Soome dramaturg, näitekirjanik ja tõlkija ning Soome Rahvusteatri majadramaturg ja UniArts Helsingi lektor Elli Salo tutvustas uusimat Soome näitekirjandust, vaadeldes seda oma ettekandes pealkirjaga „Thinking with the Body – New Finnish Dramaturgies“. Kokkuvõtte Eesti 2024. aasta proosa- ja luulesaagist läbi mimmuliku prisma tegi vabakutseline koreograaf, lavastaja, tantsija, luuletaja ja kultuurikriitik ning Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2024. aasta kirjanduse aastapreemiate žürii liige Sveta Grigorjeva. Teatriteaduslikku vaatenurka avas Tartu Ülikooli doktorant Helen Kannus, kes kõneles oma uurimustööst lähtuvalt teemal "Dramaturgia võimalused ja väljakutsed neljanda seina lõhkumisel". Eesti näitekirjanduse läti keelde tõlkimise pikast ja põhjalikust protsessist pealkirjaga "Seitsme eesti pääsukese drāmātiline lend Lätimaale" andsid ülevaate läti tõlkija ja kirjanik Daila Ozola ning äsja Eesti ja Läti välisministeeriumite keeleauhinna võitnud Contra. Ettekannetele lisaks süveneti teatrite tulevikuplaanidesse ja vahetati dramaturgia- ning autoriõiguste alast infot. Kahepäevase suvekooli osalejateks olid Eesti teatrite dramaturgid, toimetajad ja kirjandusala juhatajad ning Eesti Teatri Agentuuri esindajad. Raamatute soodusmüük 2.–17. detsembrini toimus Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Teatriliidu kirjastatud raamatute soodusmüük, osa raamatuid anti ära ka tasuta. Müügil oli 33 erinevat teost, kokku müüdi 68 eksemplari. Peamised tegevussuunad 2026. aastal Agentuur jätkab 2026. aastal tegevust kolmes peamises tegevusvaldkonnas: 1. Näitekirjandus ja autoriõigused 2. Info ja statistika 3. Eesti teatri rahvusvahelistumine jm arendustegevused