Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/609-2 Toetuse saaja nimi Eesti Muusikanõukogu Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 109,700.00 € 100,929.18 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 68,500.00 € 68,500.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 68,500.00 € 68,500.00 € 23,200.00 € 20,429.18 € OMAFINANTSEERING Omatulu ja muud toetused 15,400.00 € 14,729.18 € Liikmemaksud 7,800.00 € 5,700.00 € € € € € 18,000.00 € 12,000.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Eesti Kultuurkapital 18,000.00 € 12,000.00 € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Muusikanõukogu KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 41,500.00 € 40,799.82 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 20,403.00 € 24,065.60 € Lepinguline töötasu (bruto) 10,613.00 € 6,427.50 € Tööandja maksukulud 10,484.00 € 10,306.72 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 68,200.00 € 60,128.36 € Kontori rent ja kommunaalteenused 2,710.00 € 4,139.10 € Töömaterjalid, tarvikud ja seadmed 5,320.00 € 107.63 € Raamatupidamine, tarkvara ja audit 3,700.00 € 1,860.00 € 1,200.00 € Sideteenused (sh andmeside), virtuaalserverid ja koosoleku keskkonnad, pangateenused 1,290.47 € Transpordi- ja lähetuskulud 2,100.00 € 622.68 € Rahvusvahelise organisatsiooni liikmemaks (International Music Council) ja2,950.00 € osalustasud 2,227.00 € Turundus, kommunikatsioon 2,500.00 € 300.01 € IT teenused ja kodulehe arendus 2,200.00 € 1,362.76 € Koosolekute ja sündmuste läbiviimine sh ruumide rent 4,920.00 € 5,306.50 € Muud kulud ja erakorralised väljaminekud 600.00 € € Rahvusliku erialakonkursi korraldamine 40,000.00 € 42,912.21 € € € 3 (5) Eesti Muusikanõukogu KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 109,700.00 € 100,928.18 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Muusikanõukogu ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Ivari Ilja Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 26.01.2026 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Muusikanõukogu  Tegevustoetuse aruanne Lisa 1 EESTI MUUSIKANÕUKOGU 2025: Eesti Muusikanõukogu (EMN) (asutatud 1992) on muusikainstitutsioone ühendav mittetulundusühing, mille eesmärgiks on Eesti muusikakultuuri ja muusikaharidusega tegelevate ühenduste ja organisatsioonide ühistegevuse arendamine, liikmete ühishuvide eest seismine, avalikkuse ja oma liikmete kaasamine muusikavaldkonna arendamisse ning osalemine muusikapoliitika kujundamises. EMN on 1993. a st Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) ja Euroopa Muusikanõukogu (EMC) liige. EMN liikmeteks on juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on seotud muusikaga (õpetamine, kontsertide korraldamine ja muusika esitamine) või kes koondavad liikmetena muusikuid (erialaliidud jms). 2025. aastal toimunud tegevused Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 aastal toimus Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja MTÜ Muusikaline Noorus koostöös konkurss noortele keelpillimängijatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Projekti kokkuvõte: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 Eesti Keelpillimängijate Konkurss on talendikate keelpillimängijate kasvulava, mille juured ulatuvad aastasse 1969. Keelpillimängijate Konkurss on üks olulisemaid keelpillimuusikale pühendatud sündmusi Eestis, mis toetab noorte muusikute professionaalset arengut, rikastab kohalikku muusikakultuuri ning pakub uuele keelpillimängijatele põlvkonnale võimaluse end pingelises konkursiolukorras proovile panna. Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 toimus 26.11-5.12.2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Konkurss toimus kolmes voorus ning neljal erialal: viiul, vioola, tšello ja kontrabass. Konkursi kõik voorud viidi läbi EMTA suures saalis, konkursi vältel olid osalejatele igapäevaselt tagatud harjutamisvõimalused EMTAs. Konkursile registreerus 36 muusikut, sh 17 viiuldajat, 4 vioolamängijat, 13 tšellisti ja 2 kontrabassimängijat. Osalejate hulgas olid nii EMTA kui väliskõrgkoolide tudengid, Tallinna Muusika- ja Balletikooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased kui ka juba kõrgkooli lõpetanud muusikud. 29 osalejat oli Eesti kodakondsusega ning 7 teiste riikide kodakondsusega, sh Hispaania, Aserbaidžaan, Itaalia, Saksamaa, Ukraina ning Gruusia. 5 registreerunut loobus osalemisest enne konkursi algust. Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Paula Šūmane (esimees, viiul, Läti), Jari Valo (viiul, Soome), Arigo Štrāls (vioola, Läti), Fabio Presgrave (tšello, Brasiilia) ja Siret Lust (kontrabass, UK/Eesti). 26.-28.11 toimunud esimeses voorus astus üles 31 keelpillimängijat. Esimese vooru kava koosnes kolmest teosest, kestusega 20-25 minutit, kavasse pidi kuuluma üks teos baroki või varaklassitsismi ajastust, üks virtuoosne teos ning üks teos vabal valikul. 29.-30.11 toimunud teise vooru pääses žürii otsusel 16 osalejat. Teises voorus oli interpreedil vabadus koostada kava, kestusega 30-40 minutit, mis tooks kõige paremini esile tema muusikalise isikupära. 4- 5.12 toimunud finaali pääses 8 osalejat, kes soleerisid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees Arvo Volmeri juhatusel. Konkursi preemiafond oli 15 000 eurot. Eesti Keelpillimängijate Konkursi esimese preemia sai Triinu Piirsalu, teise preemia Aleksander Traksmann, Uku Toots ning Ali Amishov ja kolmanda preemia Ekke Rainer Arndt. Finalistidiplomid said Brendan Aleksander Tarm, Karoliina Kuppart ja Maria Martin. Finalistid pälvisid ka mitmeid eripreemaid konkursi partneritelt: Lossimuusika kontserdisari: kontsert Kadrioru lossis – Triinu Piirsalu ERSO: esinemine solistina – Triinu Piirsalu Eesti Kontsert: esinemine solistina – Brendan Aleksander Tarm Pärnu Linnaorkester: esinemine solistina – Triinu Piirsalu Tallinna Filharmoonia: kontsert Tallinna Kammerorkestriga – Uku Toots EMTA: õppe- või kontsertreis 1000 € väärtuses – Ekke Rainer Arndt Konkurss täitis oma eesmärki rikastada muusikaelu uue põlvkonna andekate interpreetidega ning pakkuda neile professionaalset platvormi oma oskuste demonstreerimiseks ja muusikukarjääri edendamiseks. Konkurss suurendas osalejate motivatsiooni, tõstis nad suurema tähelepanu alla, pakkus väärtuslikku kogemust ja tagasisidet ning võimaldas neil täita oma kunstilist potentsiaali ja muusikalisi eesmärke. Konkurss tõi tippmuusika publiku, valdkonna (üli)õpilaste ja professionaalide ette, aitas propageerida keelpilli eriala ja -muusikat laiemale publikule ning edendada kontserdielu. Konkurssi kuulasid mitmed noored keelpilli eriala õpilased ja üliõpilased, kes said motivatsiooni ja inspiratsiooni erialaseks arenguks. Õppejõududele andis konkurss võimaluse jälgida oma õpilase esinemist konkursiolukorras, saada ülevaate noorte keelpillimängijate hetkeseisust ning tugevdada kollegiaalseid suhteid. Konkursi voorudest sai publik osa nii EMTA suures saalis kui otseülekannete vahendusel. Kuna I ja II voorudesse oli sissepääs tasuta, ei ole täpne publikuarv nendes voorudes teada. III vooru mõlemal kontserdil viibis saalis u 250 inimest. Konkursi kõik voorud kanti üle Youtube keskkonnas, esinemisi oli võimalik jälgida reaalajas ning salvestused on järelvaadatavad ka pärast konkursi lõppu. Praeguseks on videod kogunud ca 13400 vaatamist. Konkursi finaalvoore kandsid üle ka ERRi ja Postimehe portaalid ning ERSO TV. Konkurssi korraldasid Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Konkursi korraldamist toetasid Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn (läbi MTÜ Muusikaline Nooruse. Valik meediakajastusi: Sirp: https://www.sirp.ee/objektiivne-subjektivism-kui-konkursi-kriteerium/ Postimees: https://kultuur.postimees.ee/8373719/otseulekanne-tana-selgub-eesti- keelpillimangijate-konkursi-voitja ERR: https://klassikaraadio.err.ee/1609876288/delta-saatekulaline-on-eesti-keelpillimangijate- konkursi-zurii-liige-siret-lust ERR: https://kultuur.err.ee/1609878376/eesti-keelpillimangijate-konkursi-voitis-triinu-piirsalu Fotod: Loosimine: https://www.dropbox.com/scl/fo/3bpoj7h920glnrcd6ng9z/AJ_b_1MqtF9rwJreIum_l Ro?rlkey=7iqr2omo2cl9a40vaqk108ejx&e=1&st=vfxi8lno&dl=0 I finaalkontsert: https://www.dropbox.com/scl/fo/q4ghuusbopa6kwqexbd63/ANNV_RFHUEcO- s1LsbnayK4?rlkey=llevhzp141v13oeiszflhaopu&st=j2mtecp0&dl=0 II finaalkontsert ja tseremoonia: https://www.dropbox.com/scl/fo/s77tnvcsd7i9dbeodsm0n/AMR- vG6RCcJnaVM8LkmO7uE?rlkey=vxpuddc6ud8zlpttwoe3i9efi&st=yl43k6bp&dl=0 SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 avaldas märkimisväärset mõju Eesti professionaalse muusikaelu ja keelpillimängu valdkonna arengule. Pika ajalooga konkursina (alates 1969. aastast) täidab see olulist rolli järelkasvu kujundamisel, pakkudes noortele ja juba professionaalsel tasemel keelpillimängijatele kõrgetasemelist esinemis- ja arenguplatvormi. Konkursi läbiviimine kolmes voorus ning koostöö Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga finaalis lõi osalejatele reaalse ja rahvusvahelisele muusikaelule vastava konkursikogemuse, toetades nende kunstilist küpsemist ja konkurentsivõimet. Projekt rikastas Eesti muusikakultuuri, tuues publiku ette mitmekesise ja kõrgetasemelise repertuaari barokist kaasaegsemate teosteni ning tõstes esile interpreetide individuaalset kunstilist identiteeti. Rahvusvahelise žürii kaasamine ning osalejate mitmekesine rahvuslik taust suurendasid konkursi nähtavust ja sidemeid rahvusvahelise muusikaväljaga, tugevdades Eesti positsiooni keelpillimuusika keskuse ja professionaalse kohtumispaigana. Konkursi tulemusena tunnustati ja esile tõsteti silmapaistvaid noori interpreete rahaliste preemiate ja diplomitega, mis annab neile olulise tõuke edasiseks karjääriks. Kokkuvõttes aitas projekt kaasa keelpillimängu valdkonna jätkusuutlikule arengule Eestis, toetades talentide avastamist, professionaalset kasvu ning kõrgetasemelise muusikakultuuri järjepidevust. SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE Eesti Keelpillimängijate Konkursi 2025 edukas läbiviimine tugevdas korraldaja rolli ja positsiooni valdkonna keskse eestvedajana. Projekt kinnitas korraldusmeeskonna professionaalset pädevust rahvusvahelise haardega, mitmevoorulise ja kõrgetasemelise konkursi elluviimisel ning lõi tugeva aluse edasiste suurprojektide kavandamiseks ja teostamiseks. Saavutatud mõju väljendub ka laienenud koostöövõrgustikus: rahvusvahelise žürii, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning haridusasutustega (EMTA, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Vanalinna Hariduskolleegium) tekkinud ja kinnistunud partnerlussuhted toetavad tulevaste konkursside ja muusikaliste algatuste kvaliteeti ning nähtavust. Konkursi rahvusvaheline osalejaskond ja kõrge kunstiline tase suurendasid korraldaja usaldusväärsust nii osalejate, partnerite kui ka rahastajate silmis. Kogutud korralduslik ja sisuline kogemus võimaldab edaspidi konkurssi veelgi sihipärasemalt arendada, sealhulgas täiustada voorude ülesehitust, osalejatele pakutavaid tugitegevusi ning laiendada publiku- ja osalejaskonda. Samuti loob projekt kindla lähtekoha pikaajalise visiooni elluviimiseks, mille keskmes on Eesti keelpillimängijate järelkasvu toetamine, rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja Eesti muusikakultuuri järjepidev arendamine. Projekti mõõdetavad tulemused Projekti tulemused on selgelt mõõdetavad nii osalejate arvu, tegevuste mahu kui ka saavutatud väljundite kaudu:  Konkursi toimumine 10-päevase perioodi jooksul (26.11–5.12.2025) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.   Konkursi läbiviimine kolmes voorus ja neljal erialal: viiul, vioola, tšello ja kontrabass.  Konkursile registreerus kokku 36 keelpillimängijat, kellest 31 osales esimeses voorus.  Osalejate rahvusvaheline koosseis: 29 Eesti ja 7 välisriigi (Hispaania, Aserbaidžaan, Itaalia, Saksamaa, Ukraina, Gruusia) kodanikku.  Teise vooru pääses 16 osalejat ning finaali 8 interpreeti.  Finaalvoor viidi läbi koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, dirigent Arvo Volmeri juhatusel.  Konkursil töötas 5-liikmeline rahvusvaheline žürii.  Kõik konkursivoorud toimusid EMTA suures saalis ning osalejatele olid tagatud igapäevased harjutamisvõimalused.  Välja anti preemiafond kogusummas 15 000 eurot.  Jagati 1. preemia, 2. preemiad (3 laureaati), 3. preemia ning 3 finalistidiplomit, kokku tunnustati 8 finalisti. Need näitajad kinnitavad projekti edukat elluviimist, selle ulatust ning otsest mõju keelpillimängijate professionaalse arengu ja Eesti muusikaelu elavdamise seisukohalt. Rahvusvahelist muusikapäeva tähistamine. 1. oktoobril toimuv Muusikapäev on valdkonna suursündmus. Rahvusvahelise muusikapäeva eesmärgiks on teadvustada ja väärtustada muusikakultuuri ning tunnustada tegijaid. Suursündmus tõstab ühiskonna teadlikkust muusikast, propageerib ja väärtustab heliloomingut ja interpretatsiooni, keskendub publiku kasvatamisele ning tagab kvaliteetsete muusikasündmuste kättesaadavuse nii regionaalselt kui erinevates sotsiaalsetes gruppides. Projekti ülevaade 1975 aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu poolt ellu kutsutud rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine väärtustab valdkonda ja teadvustab muusika rolli inimkonna elus. 1.oktoobril EMN tunnustab muusikavaldkonna parimaid 2002 a. alates ja Eesti Kultuurkapital jagab preemiaid 1995. Ühiselt jagatakse preemiaid rahvusvahelisel muusikapäeval 2008. aastast. Muusikapäeva üle eestiline programm erinevate kontsertide ja sündmusega toimub 2013. aastast alates. Muusikapäeva tähistamist on läbi aastate toetanud üle 30 eraettevõtte. 1. oktoobril toimuv Muusikapäev on valdkonna suursündmus. Rahvusvahelise muusikapäeva eesmärgiks on teadvustada ja väärtustada muusikakultuuri ja tunnustada tegijaid, parandada elanikkonna juurdepääsu professionaalsetele muusikasündmuste. Muusikapäev tõstab ühiskonna teadlikkust muusikast, propageerib ja väärtustab eesti heliloomingut ja interpretatsiooni, keskendub järelkasvu ja publiku kasvatamisele ning tagab kvaliteetsete muusikasündmuste kättesaadavuse. Üle-eestilise kontserdiprogrammi muusikasündmused (kontserdid, kontsertkohtumised, viktoriinid, vestlusringid jms) toimusid varahommikust õhtuni. Üles astusid professionaalsed eesti interpreedid, heliloojad, ansamblid ning kollektiivid kõrvuti muusikaõppuritega. Näiteks esinesid 2025. aasta Muusikapäeva programmis Sten Heinoja, Maksim Štšura, Kristel Aer, Indrek Vau, Peep Lassmann, Mati Turi, Sigrid Mutso, Tiiu Sisask, klaveriduo Lauri Väinmaa ja Piret Väinmaa, Karl Tipp, Lea Valiulina, Alina Sakalouskaya, Kadri Ploompuu, Viljandi Muusikakooli orkestrid, Muusikakooli Helivõlu õpilased, Pärnu Muusikakooli õpilased ja Pärnu kammerkoor, toimus lasteetendus Pipi Pikksukk rahvusooperis Estonia ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avatud proov. Muusikapäeva kontsertidel esitati eesti heliloomingut kõrvuti rahvusvahelisele muusikapäevale omaselt teiste rahvuste ja rahvaste muusikaga, kuna 2025. aastal oli paljude eesti heliloojate juubelite aasta, siis mitmed 1. oktoobril toimunud kontserdid olid kantud eesti heliloomingust (nt Sisask, Ehala, Tormis). Kontserte oli nii tasulisi kui ka tasuta. Piletiga kontserdi puhul korraldas piletimüügi konkreetne kontserdikoht või korraldaja ja see piletitulu ei laeku Eesti Muusikanõukogule. 2025. aasta Muusikapäeval toimus 119 muusikasündmust üle eesti. Helikunsti väärtustamiseks asutas EMN 2002. a kolm muusikapreemiat, milliste väljaandmiseks on EMN kaasanud erakapitali. Koostöös Kultuurkapitaliga on traditsiooniks saanud preemiate väljaandmine iga aasta rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril. 1.oktoobri õhtul toimus Viimsi Artiumis traditsiooniliselt Muusikapäeva gala ja muusikapäeva pidu, kus tunnustati helikunsti valdkonna silmapaistvamaid ning antakse välja Eesti Muusikanõukogu preemiad kogu senise tegevuse eest ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad silmapaistva tegevuse eest möödunud hooajal. Galal kõlas ainult eesti heliloojate (juubilaride Pärt, Tormis, Sisask, Ehala, Tamberg, Sumera, Aints, Jürisalu) looming. Esinesid Triin Ruubel, Auli Teppo, Ain Anger, Marcel Johannes Kits, Rasmus Nadreas Raide, Haradl Trass, Kirill Ogorodnikov, Liisi Koikson, Toomas Vavilov, Edmunds Altmanis, Estonian Percussion Group, Tallinna Kammerorkester, RAM ja Hortus Musicus. Galal olid kaastegevad tantsijad. Muusikapreemiate gala kunstiline juht ja dirigent oli Rasmus Puur, lavastaja, stsenarist oli Veiko Tubin. Valik meediakajastusi: https://docs.google.com/document/d/1xxHTMOPd4Ovj6FuDnh7zeuW6oTkd220X/edit?usp=sh aring&ouid=118266466183992107060&rtpof=true&sd=true Muusikapäeva koduleht: https://muusikapäev.ee Muusikapäeva fotod: https://www.flickr.com/photos/muusikapaev/albums/ Projekti viisid ellu Kadri Lassmann, Kaisa Lõhmus, Elo Mägi, Laura Vaikma, Laura Välja, Hanneleen Pihlak, Kristel Peikel, Saara-Silvia Soasepp, Viktooria Toompere (kulka), Kerli Kasak (kulka), Rasmus Puur (gala kunstiline juht ja dirigent), Veiko Tubin ( gala lavastaja),EMN juhatus, EMN liikmed ja arvukalt koostööpartnereid. SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED Muusikapäev andis erineva taustaga inimestele võimaluse kogeda elamust, mille tulemusel kasvatame ühiskonna huvi ja teadlikkust muusikakultuuri suhtes. 119 üle Eesti toimuva kontserdi tulemusel paranes elanikkonna juurdepääs professionaalsetele muusikasündmustele ning tõusis teadlikkus eesti muusikutest ja muusikast, samuti kontsertide kättesaadavus üle Eesti. Muusikapäeva kaudu kasvatab muusikaline järelkasv ning laieneb muusikakultuuri kõlapind. Suurenesid eesti interpreetide esinemisvõimalused ja arenes kontsertkorraldus. Koostöö partneritega väikepiirkondades lõi muusikutele kontaktvõrgustiku edasiseks kontserttegevuseks. Muusikapäev annab muusikaelamuse kogemuse väga erineva taustaga sihtgrupile. Muusikapäeva sündmused olid suunatud nii kooliealistele kui ka täisealisele elanikkonnale. Muusikapäeval tunnustati valdkonna silmapaistvaid muusikuid. SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE Muusikapäev on suursündmus, mis omab tugevat positiivset mõju muusikakultuurile, aga ka EMN-le, tema liikmete, muusikutele, muusikaõppuritele. Muusikapäeva üle-eestilise programmiga paistsime publikule tänavu rohkem silma. Muusikapäeva kaudu tegi muusikanõukogu koostööd arvukate koostööpartneritega alates muusikutest, kontserdipaikadest, organisatsioonidest , meediast kuni rahastajate ja toetajateni. Silmapaistva tegevuse ja hea maine puhul kasvab koostööpartnerite arv. Lisaks on Muusikapäev Eesti Muusikanõukogu juurde toonud hulga vabatahtlikke ja laia haardega kultuurikorraldajaid, kes on huvitatud sündmuse ja organisatsiooni arengust. Meedias Muusikanõukogu positiivne kuvand kasvas Muusikapäeva kaudu veelgi. Muusikapäev on jätkusuutlik, uuenduslik ning ajakohane sündmus. Muusikapäev on muusika ja muusikute pidupäev ning suursündmus Eesti elanikele ja selle külalisele. MÕÕDETAVAD TULEMUSED  Kuulajate arv: Kui võtta aluseks keskmine kuulajate arv 195 (väiksem kuulajate arv 40 ja suurim 350 ja korrutada see sündmuste arvuga siis on kuulajaid hinnanguliselt 23 205. arvestades, et kontserte toimus sel päeval ostukeskustes, ühistranspordis jm avalikus ruumis on aga osasaajate arv kindlasti suurem.  Meediakajastuste arv: üle 50 kajastuse üleriigilises, kohalikes ja rahvusvahelistes meediakanalites  Otseülekande arv: 1 otseülekanne raadios, 1 teleülekanne  Esinejate arv: ligi 900  Kontsertide arv: 119  Tunnustatud muusikategelaste arv: 19  Koostööpartnerite arv: ligi 90  Sotsiaalmeedia : Facebookis üle 4000 ja Instagramis üle 1000 jälgija Aasta Klassika album. 2015 aastast alates selgitab Eesti Muusikanõukogu koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga välja parimad eelmisel aastal ilmunud eesti heliloomingu-, koorimuusika-, sümfoonilise- või lavamuusika ja kammermuusika albumid. Eesmärgiga eesti muusikute ning muusikalise loomingu tunnustamiseks, eesti muusika populariseerimiseks. Tunnustus antakse üle Eesti Muusikaauhinnad galakontserdil. Projekti kokkuvõte: Eesti Muusikaauhinnad kategooria „Aasta klassikaalbum“ sisaldab žanrikategooriaid, milledeks on soolo- või kammermuusika, orkestri- või lavamuusikamuusika, koorimuusika ja eesti helilooming. Kategooria „Aasta klassikaalbum“ nominentideks valitakse igas klassika žanrikategoorias enim hääli saanud album. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta soolo- või kammermuusika album` saab kandideerida soolo või kammermuusika žanri album, mille on välja andnud Eesti interpreet või ansambel. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta orkestri- või lavamuusika album` saab kandideerida orkestri või lavamuusika žanri album, mille on välja andnud Eesti orkester, interpreet või koor. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta koorimuusika album` saab kandideerida koorimuusika žanri album, mille on välja andnud Eesti koor. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta Eesti heliloomingu album `saab kandideerida Eesti heliloomingu album, mille on välja andnud Eesti interpreet, ansambel, koor või orkester. Aasta Klassikaalbumi kategoorias moodustab Eesti Muusikanõukogu igal aastal eraldi valdkonna ekspertidest žürii. 2025 Eesti Muusikaauhinnad parima klassika albumi selgitamisel hindas klassikaalbumeid žürii, kuhu kuulus nii muusikateadlasi, kajastajaid, kui ka muusikaelu korraldajaid. Žürii koosseis: Lisete Velt, Ia Remmel, Kaie Tanner, Toomas Vavilov, Ivari Ilja, Ott Maaten, Henry-David Varema, Endrik Üksvärav. Žürii liikmed hindasid heliloomingu, soolo- või kammermuusika, koorimuusika ning sümfoonilise- või lavamuusika žanri kategooriatesse esitatud plaate läbi Eesti Muusikaauhinnad hääletussüsteemi ja parim plaat selgitatigi hääletuse tulemuste põhjal. Aasta Klassikaalbum 2025 valiti nelja klassikalise muusika žanrikategooria parimate hulgast: Aasta Soolo- või Kammermuusika Album Aare-Paul Lattik. Tallinn Cathedral Organ Esitaja: Aare-Paul Lattik Väljaandja: APSoon Recordings Aasta Koorimuusika Aalbum Shostakovich Symphony No.13. Arvo Pärt „De profundis“ Esitajad: Eesti Rahvusmeeskoor, kunstiline juht Mikk Üleoja, BBC Philharmonic, dirigent John Storgårds, solist Albert Dohmen Väljaandja: Chandos Records Aasta Eesti Heliloomingu Album Jüri Reinvere „Ship of Fools“ Esitajad: Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi, solistid Maarika Järvi, Monika Mattiesen Väljaandja: Alpha Classics Aasta Orkestri- või Lavamuusika Album Jüri Reinvere „Ship of Fools“ Esitajad: Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi, solistid Maarika Järvi, Monika Mattiesen Väljaandja: Alpha Classics Võitjaks kuulutati ja aasta klassika albumi tiitli pälvis Jüri Reinvere „Ship of Fools“ Esitajad: Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi, solistid Maarika Järvi, Monika Mattiesen Väljaandja: Alpha Classics Tulenevalt formaadi eripärast toimub klassikaalbumite valmise protsess kaks korda aastas. Aasta alguses kui ka aasta lõpus. Aasta alguses selguvad nominendid ja toimub Aasta Klassikaalbumi üleandmine. Aasta lõpus, aga kandidaatide esitamine, žürii moodustamine, žürii töö, kommunikatsioon. Kahe protsessi vahelisel ajal toimub eelneva kokkuvõtte, tegevuste analüüs ja vajadusel muudatused edasisteks tegevusteks. 2025 detsembri alguses esitasid EMN liikmed aasta klassika album konkursile 17 albumit, EMN moodustas ekspertidest žürii plaate hindama. Aasta Klassikaalbum 2026 nominendid on nelja klassikalise muusika žanrikategooria parimad: Aasta Soolo- või Kammermuusika Album Eduard Tubin. Chamber music Esitajad: Triin Ruubel, Xandi van Dijk, Theodor Sink, Kärt Ruubel Väljaandja: MDG Albumil kõlavad maailma esmasalvestused Eduard Tubina klaveripaladest "Sarkasm" ja "Sonett" ning kammermuusika: sonaat vioolale ja klaverile, sonaat altsaksofonile ja klaverile (helilooja vioolaversioon), "Pastoraal" vioolale ja klaverile, "Ballaad" viiulile ja klaverile ning klaverikvartett. Eduard Tubina muusikat esitavad Triin Ruubel (viiul), Xandi van Dijk (vioola), Theodor Sink (tšello) ja Kärt Ruubel (klaver). Albumiga tähistati helilooja 120. sünniaastapäeva. Aasta Eesti Heliloomingu Album Erkki-Sven Tüür. Aeris Esitajad: German Hornsound, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Väljaandja: ECM „Aeris“ on üheksas ECM-i uue sarja album, mis sisaldab Erkki-Sven Tüüri elavat ja ekspressiivset muusikat. Tüüri loomingu esitamise pikaajaline meister Olari Elts dirigeerib Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit. Albumil kõlab „Phantasma“, „De Profundis“ ja Tüüri kümnes sümfoonia „Aeris“ – draama muutuvatest energiatest ja interaktsioonidest, mis on loodud metsasarvekvartetile ja orkestrile. Sümfoonia koosneb neljast osast. Tüür: „Iga osa väljendab erinevat arengut solistide ansambli ja orkestri vahel. Mõnikord levivad nende motiivid orkestrisse nagu meemid, mis hakkavad muutuma ja järk-järgult oma elu elama...“ Albumit on väga heade arvustustega hinnatud olulistes Euroopa muusikaajakirjades ja ka ajalehtedes. Aasta Koorimuusika Album Rudolf Tobias. Joonas Esitajad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, solistid Mirjam Mesak, Kai Rüütel-Pajula, Mati Turi, Taavi Tampuu, Raiko Raalik. Väljaandja: Ondine Rudolf Tobiase oratoorium "Joonas" on eesti muusikakultuuri jaoks märgiline teos. Kui varem on oratoorium salvestatud saksakeelsena, siis sellel albumil kõlab teos eesti keeles, mis olevat olnud ka helilooja enda unistus. Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena akadeemilise muusikalise hariduse heliloomingu erialal. Salvestusel esitab Tobiase suurteost esmaklassiline koosseis dirigent Tõnu Kaljuste juhtimisel. Aasta Orkestri- või Lavamuusika Album Erkki-Sven Tüür. Aeris Esitajad: German Hornsound, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Väljaandja: ECM Žürii valis välja nominendid, mis avalikustatakse 2026 jaanuaris. Preemiate üleandmine toimub 29. jaanuar 2026. SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED Sündmus tõstab ühiskonna teadlikkust muusikast, propageerib ja väärtustab eesti heliloomingut ja interpretatsiooni. Sündmus omab tugevat positiivset mõju muusikakultuurile ja muusikutele. Aitab kaasa muusika levikule ja muusikute tuntusele. Sündmuse raames tunnustatakse tegijaid ja tutvustatakse ja tunnustatakse eesti muusika plaate. Kasvas teadlikus ja ülevaade klassikalise muusika žanrite albumide väljaandmisest. SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE Klassika albumi selgitamine omab positiivset mõju klassikalisele muusikakultuurile ja muusikutele aga ka Eesti Muusikanõukogule ja tema liikmete. Sündmuse kaudu kasvas Eesti Muusikanõukogu maine ja on rohkem üldsusele nähtav. Arenes liikmesorganisatsioonide ja Muusikanõukogu vaheline koostöö. Kasvas teadlikus ja ülevaade klassikalise muusika žanrite albumite väljaandmisest. MÕÕDTAVAD TULEMUSED Tunnustatust pälvivate albumite arv 4 Meediakajastuste arv ca 15 Sündmuste arv 1 Ülekannete arv 1 Osasaajate arv ca 5000 kohapeal, teleülekande vaatajad ca 110 000 Muu tegevus Traditsiooniliselt toimub igal aastal muusikaelu aktuaalsetel teemadel avalik arutelu. 2025 aasta avalik arutelu toimus 22. aprillil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis teemal „Rahvusooperi juurdeehitus kui Eesti kultuuri eluline vajadus“. Rahvusvaheline koostöö. EMN liikmesorganisatsioonid osalevad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös. EMN kuulub Rahvusvahelise Muusikanõukogu ja Euroopa Muusikanõukogu liikmeskonda ja osaleb läbi selle võrgustiku rahvusvahelises koostöös. EMN tegi koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike liikumiste ja organisatsioonidega, loominguliste liitudega, samuti muude asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega. EMN esindajad osalesid erinevates nõukogudes, töörühmades ja komisjonides. Näiteks kuulus 2025 aastal EMN president kultuuriministeeriumi toetusprogrammi „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ komisjoni koosseisu, EMN asepresident kultuuriministeeriumi toetusprogrammi „Muusikafestivalid ja suursündmused“ komisjoni koosseisu, EMN juhatuse liige Endrik Üksvärav kuulus „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded“ komisjoni koosseisu, EMN juhatuse liige Mihkel Poll Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali koosseisu. EMN president Ivari Ilja on Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoolekogu ja kooli nõunike kogu liige, EMN tegevjuht Kadri Lassmann Tallinna Elava muusika kontserdipaikade toetuse, Tallinna mittetulundustegevuste toetuste muusikaprojektide toetusprogrammi komisjoni ja SA Kutsekoda Kultuuri Kutsenõukogu koosseisu. Eesti Muusikanõukogu tegevussuunad kinnitab üldkoosolek ja lähtuvad valdkonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisest. EMN kasutab info edastamiseks oma kodulehekülge ja Facebooki kanalit. Sündmuste fotojäädvustused on leitavad Flickrist. Eesti Muusikanõukogu juhatus Juhatuse koosseis 2023-2025 President Ivari Ilja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Asepresident Ott Maaten, Rahvusooper Estonia Liikmed: Marko Lõhmus, Eesti Muusikafestivalid Henry-David Varema, Eesti Interpreetide Liit Endrik Üksvärav, Collegium Musicale Kaie Tanner, Kooriühing Mihkel Poll, Eesti Pianistide Liit, Noor Muusik Tegevjuht: Kadri Lassmann Finantsist: Elo Mägi Eesti Muusikanõukogu liikmed 2025 aasta lõpu seisuga: Corelli Music OÜ Edition49 OÜ Floridante EELK Kirikumuusika Liit Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Gregoriaani Ühing MTÜ Eesti Festivaliorkester Eesti Interpreetide Liit Eesti Kammerkooride Liit Eesti Keelpilliõpetajate Ühing Eesti Klaveriõpetajate Ühing Eesti Klavessiinisõprade Tsunft Eesti Kontsert Eesti Kooriühing Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskus Eesti Muusika Infokeskus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusikafestivalid Eesti Muusikakogude Ühendus Eesti Muusikakoolide Liit Eesti Muusikateaduse Selts Eesti Muusikaõpetajate Liit Eesti Orelisõprade Ühing Eesti Pianistide Liit Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Heino Elleri Muusikakool Kammerkoor Voces Musicales MTÜ Aavo Otsa Muusikastuudio MTÜ Collegium Musicale Muusikute Täiendõppe Keskus Muusikaline Noorus Noor Muusik MTÜ Rahvusooper Estonia Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival SA Eesti Interpreetide Kontserdid Tallinna Filharmoonia Vanalinna Hariduskolleegium. Muusikakool