“Rail Balticu” trassikoridori valikust

Rail Baltic Estonia Juhtkomitee 07.07.2015 kl 11.00 MKM-is Harjumaa ja Põhja-Raplamaa trassivariantide täpsem analüüs Aluseks VV suunis nov 2014, täpsustatud Harju ja Rapla maavanemate ettepanekul Juhtkomitee poolt (16D asendati lõiguga 16A) Eesmärgks anda eelistatud koridori otsustamiseks värskeim argumentide kogu  Läänepoolne variant Idapoolne variant 16A + 16B + 14C + 14G + 9A-I + 13B-I + 13C + 13B- 11A-II + 15B + 11B-II III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rööbasteede ja 66,4 km, 74,7 km, teekonnapikkus reisiveoteekond 54,0 km reisiveoteekond 58,3 km kaubaveoteekond 58,7 km kaubaveoteekond 60,6 km Ehitusmaksumus ~ 432 mln € ~ 400 mln €/ ~ 32 mln € soodsam Elektri 0,7 – 0,8 mln € 0,7 – 0,8 mln € põhivõrguga + + liitumine Alternatiiv 1: Järveküla Aruküla alajaam, 330/110/20/10 kV võrgutugevdustööd kuni alajaam; arvestuslik 6 mln €; õhuliini Alternatiiv 2: Aruküla ehitusmaksumus ~ alajaam, arvestuslik 300 000 € õhuliini ehitusmaksumus ca 2 mln € Sotsiaal- + 8,0 mln € võrdluse alus majandusliku tulu soodsam võrdlus 30 aasta lõikes Sh raudtee 0,5 mln € soodsam võrdluse alus infrastruktuuri diskonteeritud hoolduskulud Sh veeremi 0,9 mln € soodsam võrdluse alus diskonteeritud hoolduskulud Sh kaubaveoste - 0,1 mln € kulukam võrdluse alus ajakulu Sh reisiveoste 7,1 mln € soodsam võrdluse alus ajakulu Sh - 0,4 mln € kulukam võrdluse alus keskkonnakulud Likvideeritavate majapidamiste 6-7 6-7 eeldatav arv (seisuga 06.07.2015) Hoonete arv 350 665 683 koridoris (seisuga 27.05.2015) Sh elu- ja 199 190 ühiskondlikke hooneid Sh kõrval- ja 466 493 tootmishooneid Eeldatav maade 23 mln € 12 mln € ja hoonete võõranduskulu (sh arendusprojektid) Rajatised 41 tk / ca Rajatised 32 tk /ca 10 Üldine 24 tuh m2 tuh m2 tehniline Tugimüürid (h=~3- Tugimüürid (h=~3-5m) - kirjeldus 5m) - ca 2,2 km 0 km Sügava Sügava turbalasundiga turbalasundiga sooalad (turvas h>3m) - (h>3m) sooalad - ca 1,3-1,4 km 1,8-1,9 km Eeldatavalt rajatised keerukamad. KSH Väiksem mõju Ristub rohkemate looduskeskkonna Natura 2000 suurimetajate olulisemad võrgustiku aladele ja liikumiskoridoridega, mõjutegurid laiemalt loodusliku kulgeb pikemalt pinnakattega sootasandikel, lõikab aladele. ulatuslikumalt Häiringutundlike rohestruktuuride maismaaliikide elemente ja paikneb elupaiku on trassi väga lähedal (0,1 piirkonnas kokku 5 km) Mahtra juhul (liikidest on Loodusalale. esindatud väike- Häiringutundlike konnakotkas, liikide elupaiku sookurg, teder). (väike konnakotkas, Mõju Ülemiste merikotkas, teder) järvele on suurem on trassi mõjualas kuid on võimalik kokku 6 juhul, enam tehniliste on mõjupiirkonnas vahenditega esindatud I leevendada. kaitsekategooria liigid. KSH Soodsam kultuuri- Trassikoridori jääb hiis, inimkeskkonna keskkonna aspektist, mitmed lohukivid ning olulisemad näiteks arheoloogia- muud arheoloogiliselt mõjutegurid väärtuste osas ei läbi huvipakkuvad kohad nii arvukalt (kokku 3 potentsiaalset arheoloogiliselt leiuala lisaks huvipakkuvaid kohti, inspekteerimist vajavad 2 kui alternatiiv (kokku kalmistut, pelgupaik). 2 leiuala ja üks kaitse Olulistest aladest läbib alla võtmata trass Rebala ohvrikivi). muinsuskaitseala. Trassi Variant on sobivaim on arheoloogiaväärtuste kohaliku rongiliikluse seisukohalt tõenäoliselt seisukohalt, kuna võimalik realiseerida, koridori naabrusse kuid arvestada tuleb jääb enam asumeid. väljakaevamistega. Samas jääb enam Trassivariant on pisut asumeid soodsam tervisemõjude suurõnnetuse poolest, samuti ka riskide ohutsooni (1 km). seisukohast (kuna 1 km Hoonestust on ohutsoonis asuvat trassikoridoris, st hoonestust on vähem). raudtee vahetus naabruses (350 m) vähem.  Läänepoolne Idapoolne variant variant Tehniline Eelistus. teostatavus Ehitusmaksumus Eelistus. Sotsiaal- Eelistus. majandusliku tulu võrdlus KSH Nõrk eelistus. looduskeskkonna osa eelistus KSH Nõrk eelistus. inimkeskkonna osa eelistus Üks-ühese soovituse andmine on keeruline: idapoolne trassivariant on ehitusmaksumuselt odavam, kuid pikem, mistõttu on seega pika-ajalised kulud suuremad. Läänepoolne variant on ehitusmaksumuselt kallim, kuid lühem. Täpsem analüüs ei toonud välja asjaolusid, mis oleks muutnud varasemat konsultandi poolset nõrka eelistust läänepoolsele alternatiivile. Eeldatav ajagraafik 5D täpne lahendamine toob kaasa täiendava ajakulu 2 kuu ulatuses alates Tellija korraldustest. Varasem ajagraafik Ajagraafik 5D puhul 27. 07 Maakonnaplaneeringute Esitatakse Harju- ja Raplamaa eskiislahenduse materjalide ja KSH maakonnaplaneeringu materjalid aruande eelnõu esitamine MKM-ile, (põhjaosas läänepoolsele TJA-le, MV-stele alternatiivile) ja KSH aruande eelnõu 3.08 algav Töökoosolekud-tutvustused Töökoosolekud-tutvustused nädal kooskõlastajatele kooskõlastajatele Harju- ja Raplamaal Materjalide täpsustamine ja täiendamine 24.08 algav Avalik väljapanek Avalik väljapanek Harju ja nädal Raplamaal Eeldatav ajagraafik Pärnumaal EELDUSEL, ET TELLIJA KORRALDUS TEHA LAHENDUS 5D-LE SELLE NÄDALA LÕPUKS Maakonnaplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu materjalid esitatakse MKM-ile, TJA-le ja maavalitsustele septembri alguses; seejärel tutvustamine kooskõlastajatele (sept. keskel, kui valmib 3D mudel), täpsustamine- korrigeerimine ja avalik väljapanek ning arutelud (hinnanguliselt okt.alguses) Kohaliku transpordi kajastamine RB maakonnaplaneeringutes  Kohaliku transpordi võimalikkus on protsessi käigus tähtsustunud  Lähteülesanne sätestas trassijoonte kavandamise lähtuvalt kiire rahvusvahelise ühenduse vajadustest (kulgemine võimalikult otse ja asustusest mööda)  Reaalsuses ei ole trassikoridor kavandatud kohaliku transpordi võimalustest lähtuvalt, sageli ei pruugi ole peatust võimalik soovitud kohta hiljem rajada  Maakonnad eeldavad “garantiid” kohalike peatuste realiseeritavuse osas ka olukorras, kus me näitame neid indikatiivselt skeemkaardil Asustusstruktuurist lähtuvalt sobiv peatuskoht Tehniliselt sobiv peatuskoht Kollasega tähistatud uus võimalik joon, mis arvestaks paremini kohaliku transpordi peatusega Vajalik on kohalike peatuste analüüs täiendava tööna Analüüsi sisu (maksimumversioon, mis nõuab olulist lisaaega):  maavalitsuste poolt maakonnaplaneeringute protsessis väljapakutud peatuste ülevaatamine, selgitades välja: 1. Kas peatuskoha rajamine on tehniliselt võimalik 2. Kui ei ole, kas peatuskoht oleks võimalik rajada väljapakutu lähedusse 3. Kas selleks tuleks trassi nihutada koridori sees või äärmisel nihkub kogu trassikoridor. Nihutamine nõuab juhtkomitee heakskiitu. Analüüs on võimalik teha ka lühiversioonis, ainult 1. punkt lõikes. Igal juhul on vaja eelnevalt projekteerijatel ja TJAl täpsustada tehnilisi eeldusi peatuskohtade jaoks (vajalikud on mööndused varasemates kokkulepetes). Hetkel olemas Pärnu- ja Harjumaa võimalikud peatuskohad, Raplamaa puudu.  AITÄH ! www.railbaltic.info  -864235 -144145 0 0 Rail Baltic Juhtkomitee 07.07.2015 kohtumise protokoll Tallinn 07.07.2015 nr 24.5-6/12-00374/250 Algus: 11.00 Lõpp: 12.00 Juhatas: Ahti Kuningas Protokollis: Andres Lindemann Võtsid osa: Ahti Kuningas MKM Anti Moppel MKM Miiko Peris MKM Mihkel Loide MKM Andres Lindemann MKM Kaia Sarnet SiM Katri-Liis Ennok SiM Kalev Kaljuste Pärnu MV Tiiu Pärn Pärnu MV Tõnis Blank Rapla MV Ülle Rajasalu Harju MV Joel Jesse Harju MV Kaupo Heinma KeM Mari Lahtmets RM Jaak Simon TJA Pille Metspalu konsultant Heikki Kalle konsultant Guido Laagus konsultant Marika Pärn konsultant KUULATI: 1. Harjumaa trassialternatiivide võrdlus Rail Balticu (edaspidi RB) planeerimis-konsultant tutvustas juhtkomitee liikmetele valm inud detailse võrdluse tulemusi . Esitatud slaidikava o n lisatud käesoleva protokolli L isana 1 . Detailne võrdlus kajastab Harjumaa KOVide läbiviidud töökoosolekute tulemusi ning juurde kogutud andmeid. Vabariigi Vali tsus andis 2014. a novembris Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ülesande võrrelda põhjalikult kahte Harjumaa põhimõttelist trassialternatiivi. Viidatud võrdlusanalüüs on selle töö tulem. P.Metspalu esitas konsultandi meeskonna poolse eelistuse Harjumaal, milleks on nõrk eelistus läänepoolse trassivariandi kasuks. Selle variandi ehitusmaksumus on 32 milj € idapoolsest trassivariandist suurem. P.Metspalu tõi välja kahe alternatiivi peamised erinevused. G.Laagus märkis eraldi, et ehitusmaksumuse hinnang sisaldab ka maa omandamise kulusid. K.Sarnet tundis huvi, et millisel määral on RB planeerimisel arvestatud kohaliku transpordi trassile lisamise võimalustega. P.Metspalu selgitas, et trassivariantide võrdlusandmed ei ole arvestanud kohaliku transpordiga sotsiaalmajandusliku mõju arvutamisel ning kohaliku transpordi võimaliku lisamise maksumus ei ole arvestatud RB rajamise maksumuse sisse. Samas on maavalitsused maakonnaplaneeringute koostamise käigus otsinud sobivaid asukohti võimalike regionaalse rongiühenduse peatuste lisamiseks RB trassile. H.Kalle täpsustas, et KSH ühe võrdluskriteeriumina on kohaliku transpordi lisamise võimalusega algusest peale arvestatud, kuid kohaliku transpordi potentsiaalikust RB trassil ei ole eraldi analüüsitud. A.Kuningas mainis, et kohaliku transpordi lisamisega ei ole RB projektis seni arvestatud. Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) hinnangul on kohaliku rongiühenduse tarvis peatuskohtade rajamise hinnanguline maksumus suurusjärgus 95 milj €, millele lisandub veeremi maksumus 25 miljonit eurot. Tegemist on suure transpordipoliitilise otsusega ja peatuskohtade väljaehitamine praegu RB projekti osana kavandatud ei ole. Seega ei saa täna kindlalt öelda, et kohalik transport RB trassile tuleb. J.Jesse selgitas, et antud küsimuse puhul on tegemist kaugele ulatuva otsusega ning keegi ei eeldagi, et neid peatuseid lähitulevikus välja hakatakse ehitama. Samuti tõi välja, et nn läänepoolne trassialternatiiv omab enam eeldusi kohaliku transpordi arendamiseks RB trassil. M.Lahtmets kommenteeris Rahandusministeeriumi seisukohta, et praegu on liiga vara otsustada, kas ja millal kohalik transport RB trassile lisada. Samal ajal on RB projekt väga pikaajaline (30+ aastat peale raudteeühenduse valmimist) ning kohaliku rongiliikluse hilisem lisamise võimalus RB trassil peaks kindlasti olema ning trassi planeerimisel-projekteerimisel tuleks sellega arvestada. K.Heinma tõstatas küsimuse, kas 16D trassi puhul on kohtutud Salutaguse mõisa detailplaneeringu osas ka kohaliku omavalitsuse esindajatega? P.Metspalu vastas, et antud teemat on korduvalt arutatud ning kohtutud nii arendaja kui ka Kohila vallavalitsusega. 16A trassilahenduse täpsustamisel on Kohila vallaga koostöö olnud konstruktiivne. J.Jesse tõi välja, et uus planeerimisseadus võtab omavalitsustelt ära võimaluse viidata vastuolu esinemisele üldplaneeringuga. K.-L.Ennok tõstatas kohaliku transpordi peatuskohtade tehnilise läbianalüüsimise vajaduse. P.Metspalu tõi välja, et planeerimiskonsultandi algne lähteülesanne on teistsugune – rahvusvahelise kiire rongiühenduse tarvis leida tiheasustusest võimalikult eemal kulgev trass. A.Kuningas märkis, et üldisel tasemel võiks pakutud trassilahenduse sobivuse kohaliku rongiliikluse võimalikuks tulevikus lisamiseks läbi analüüsida. TJA ja projekteerija peaksid täpsustama, kas peatuskoha rajamine on tehniliselt võimalik ning selle järel saab kavandada järgmised sammud. A.Kuningas tõi välja, et planeerimisseaduse järgi on maakonnaplaneeringu teemal otsustusõigus maavanemal. MKM eelistaks maksumuse tõttu idapoolset trassialternatiivi. Harju maavanem kinnitas, et jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde trassieelistuse osas Harjumaal, st teeb ettepaneku otsustada läänepoolse trassivariandi kasuks. OTSUSTATI: Rail Baltic Juhtkomitee nõustus pärast kahe trassialternatiivi detailsemat võrdlust Harjumaal Harju maavanema ettepanekuga jätkata ettevalmistustöid Harjumaal läänepoolse trassialternatiiviga trassilõikude kombinatsioonis 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II. Juhtkomitee tegi TJAle ja planeerimiskonsultandile ülesandeks teostada esmane analüüs kohaliku transpordi peatuskohtade tehnilise sobivuse osas Rail Balticu valitud trassikoridoris. 2. Pärnumaa 5D ja 5C trassialternatiivide eelistus Pärnu maavanem on edastanud oma põhjendatud seisukoha 22. juunil 2015 trassialternatiivide kohta Pärnumaal. Maavanema seisukoht on eelistada trassilõiku 5D. Maavanem oma otsuse tegemisel tugines juunikuus toimunud koosolekutele ja varasematele argumentidele. K.Sarnet tundis huvi, kas 5D trassialternatiiv on teostatav, pöörates eelkõige tähelepanu looduskaitselistele küsimustele? T.Pärn vastas et 5D ei ole siiani olemasolevate andmete põhjal välistatud ning kavandamisel on järelepärimine Keskkonnaametile antud küsimuses. MKM täpsustas, et antud küsimuses on kirja eelnõu olemas ning MKM saadab selle kirja peatselt Keskkonnaametile . A.Kuningas märkis, et trassialternatiivide võrdlemisel kogutud andmed ei toeta Pärnu maavanema valikut ja MKM jääb oma seisukoha juurde, et kogutud andmete kohaselt on nimetatud asukohas parim alternatiiv trassilõik 5C. Viimast on mitmel korral ka maavanemale selgitanud, sh viimati ametliku kirjaga (3.06.2015). MKM möönab, et planeerimisseaduse kohaselt on otsustusõigus Pärnu maavanemal. Ü.Rajasalu palus täpsustada, kas Pärnumaal raudtee trass ulatub ka Natura 2000 võrgustiku aladele? T.Pärn vastas, et uus raudtee ei ulatu Natura 2000 aladele. H.Kalle täpsustas, et trassialternatiividel eksisteerivad potentsiaalsed kaudsed mõjud Natura aladele, millega KSH koostamisel arvestatakse. A.Moppel küsis Pärnu maavalitsuselt regionaalse rongiliikluse peatuste visiooni kohta, milline võiks olla optimaalne lahendus RB trassil arvestades asustustihedust? K.Kaljuste vastas, et maavalitsus näeb nii Pärnu linnast põhja poole kui lõuna poole ühte regionaalset peatust, mida kaugemas tulevikus saaks täiendada vastavalt vajadusele ka veel väiksemate peatustega. P.Metspalu juhtis tähelepanu, et hetkel on planeerijatele Pärnu maavalitsus esitanud andmed mitmete peatuskohtade kohta. A.Kuningas kinnitas, et RB planeerimisel tuleks keskenduda ikkagi suurematele võimalikele peatuskohtadele, lähtudes potentsiaalsest reisijate arvust. Planeerimiskonsultant selgitas, et võimalik on kuu aja jooksul anda maavalitsuste poolt väljapakutud peatuskohtadele esmane tehniline hinnang, kas peatuskoht on teostatav või mitte. Hinnang põhineks TJA poolt koostatud eeldustel/esitatud kriteeriumidele, seetõttu on esmalt vaja nimetatud eeldused määrata ja konsultandile edastada. A.Kuningas tõi välja, et trassi korrigeerimist väljaspool olemasolevat planeeringukoridori tuleb kohalike rongipeatuste lisamise tarvis vältida. Täna ei otsustata, kas ja kuhu kohaliku transpordi peatused tulevad. J.Jesse palus täpsustada, kas hiljem on võimalik ka regionaalse rongiliikluse peatusi tehniliselt rajada nt kurvidele? Planeerimiskonsultant kinnitas, et tehniliselt on kõik võimalik, kuid see ei ole üldjuhul mõistlik, näiteks liigkõrge maksumuse tõttu. K-L.Ennok pööras tähelepanu, et maakonnaplaneeringu eskiisis võiksid regionaalse rongiliikluse võimalikud peatuskohad olla näidatud. Planeerimiskonsultant kinnitas, et esmase hinnangu maavalitsuste poolt väljapakutud peatuskohtadele saab anda (juhul, kui tehnilised eeldused TJA poolt konsultandile edastatud), kuid võimalike peatuskohtade asukohtade määramine on mahukam töö ja võib eeldada otsuseid trassinihutuse jms osas. Tõdeti, et edasised sammud kohalike peatuste osas otsustatakse peale esmase hinnangu valmimist. M.Lahtmets pööras tähelepanu, et planeeringute seletuskirjas oleks mõistlik ära mainida, et kohaliku rongiliikluse võimalike peatuskohtade märkimine on vajalik kohaliku rongiliikluse hilisema lisamise võimaluse jätmiseks, ent see on indikatiivne ning ei kajasta ei otsust ega lubadust kohaliku rongiliikluse RB trassile tulevikus lisamise kohta. A. Kuningas toetas seda ettepanekut. A.Kuningas tõi välja, et RB on eelkõige rahvusvaheline kiirrongiühendus. J.Jesse palus täpsustada võimalikku edasise tegevuse ajagraafikut. P.Metspalu selgitas, et Pärnumaa 5D trassi otsas tuleb teha täiendavaid lisatöid 1-2 kuud arvestades juba kokkulepitud ajagraafikut ja alates vastavast korraldusest (täiendavate tööde teostamisel tul eb arvestada varase malt kokkulepitud tööde lõpetamise vajadusega), Harju- ja Raplamaa osas saab graafik olla endiselt, et augusti lõpus avalikustatakse materjalid ning septembris viiakse läbi avalikud arutelud. K.Sarnet palus täpsustada, kas Raplamaa osas on trassieelistus 16A selge ning fikseeritud ja see tähendab, et kogu Eesti ulatuses on RB trass paigas? P.Metspalu kinnitas, et hetkeseisuga on trassieelistus kogu Eesti ulatuses määratletud. T.Blank täiendas, et kuigi planeerimisel (ja eelmise juhtkomitee otsuse kohaselt) on trassilõik 16A Raplamaal eelistatud, siis kohalik omavalitsus on endiselt selle variandi vastu. G.Laagus palun veelkord üle täpsustada, kas 1520 mm raudtee Pärnumaal säilib nii kaua kuni RB raudteeühendus saab valmis. M.Peris kinnitas, et jah: Pärnumaal 1520 mm raudteeühendus peab säilima kuni RB 1435mm ühenduse valmimiseni. OTSUSTATI: Rail Baltic Juhtkomitee nõustus Pärnu maavanema ettepanekuga jätkata ettevalmistustöid Pärnumaa põhjaosas trassialternatiiviga trassilõigul 5D. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb Keskkonnaametile järelepärimise looduskaitseliste piirangute olemasolu kohta Pärnumaa Rail Balticu trassilõikudel. Trassiplaneerimisel teha planeerimiskonsultandil koostööd maavalitsustega, et jätta võimalus tulevikus regionaalse rongiliikluse peatuste lisamiseks R ail B alticu trassile suurte asulate läheduses. Kohalike peatuste osas anda konsultandil esmane hinnang teostatavuse osas, tuginedes TJA poolt määratud tehnilistele eeldustele. (allkirjastatud digitaalsel t) Juhataja Ahti Kuningas Lisa 1 – 07.07.2015 Juhtkomitee kohtumise slaidikava. Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.12.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 21.11.2014, 10 Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 17.11.2014 nr 168 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas asuv ala, mille nimeks saab Nabala-Tuhala looduskaitseala (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala2 eesmärk on kaitsta: 1) allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi; 2) soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*)3, jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja saarmas (Lutra lutra); 5) kaitsealuseid taimeliike kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning nende elupaiku; 6) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), rohunepp (Gallinago media), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja öösorr (Caprimulgus europaeus). (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 1 / 5 § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 4 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis. (2) Kaitsealal on lubatud telkimine. Lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning piiranguvööndis eramaal maaomaniku loal ja kaitse- eeskirjaga lubatud töödel. (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldustöödel, piiranguvööndis maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ja õuemaal. (4) Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. Heinasoo sihtkaitsevööndis on sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine 15. aprillist kuni 14. juulini lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevööndis 15. aprillist kuni 14. juulini. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee- erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 3. peatükk Leht 2 / 5 Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri  Sihtkaitsevöönd § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit: 1) Tagadi sihtkaitsevöönd; 2) Rahaaugu sihtkaitsevöönd; 3) Sõmeru sihtkaitsevöönd; 4) Heinasoo sihtkaitsevöönd; 5) Tammiku sihtkaitsevöönd; 6) Pahkla sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Tagadi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (2) Rahaaugu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on niidu-, soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, metsakoosluste liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (3) Sõmeru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, metsakoosluste liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (4) Heinasoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (5) Tammiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, metsakoosluste liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (6) Pahkla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. § 10. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd maaparandussüsteemi väljaspool sihtkaitsevööndit asuvate osade toimimise tagamiseks ja loodusliku veerežiimi taastamine. § 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd; 4) inimeste liikumine Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevööndis väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist kuni 14. juulini. § 12. Vajalik tegevus (1) Sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning karjatamine. (2) Sihtkaitsevööndis sookoosluste esinemisaladel on vajalik nende taastamiseks vajalik tegevus nagu kraavide sulgemine. 4. peatükk Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 3 / 5  Piiranguvöönd § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Nabala piiranguvöönd; 2) Tuhala piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndite kaitse-eesmärk on karstinähtuste, kaitsealuste liikide elutingimuste, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning säästev metsandus. § 15. Lubatud tegevus Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 3) kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja liinirajatiste püstitamine; 4) kaitseala valitseja nõusolekul eramu püstitamine koos abihoonetega ja ehitiste püstitamine põllumajandusliku tootmise eesmärgil; 5) kaitseala valitseja nõusolekul lageraie langi pindalaga kuni 2 ha ja turberaie langi pindalaga kuni 5 ha, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; 6) kaitseala valitseja nõusolekul veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine. § 16. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) uue maaparandussüsteemi rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaal ja õuemaal; 5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt; kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. § 17. Vajalik tegevus Piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. 5. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 19. Kehtetuks tunnistamine Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2005. a määrus nr 174 „Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri”; 2) Vabariigi Valitsuse 17. novembri 1998. a määrus nr 258 „Tuhala maastikukaitseala ja Alema looduskaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”; 3) Kose Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 2. oktoobri 1958. a otsuse nr 178 „Loodus- ja kultuurimälestusmärkide kaitse organiseerimisest Kose rajoonis” punkti 1 alapunkt e, Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. juuni 1960. a otsuse nr 3 „Looduskaitse ja kultuurimälestusmärkide säilivuse kindlustamisest Harju rajoonis” lisa 2 alajaotuse „Kuivajõe külanõukogus” punkt 7 ja Eesti NSV Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. oktoobri 1963. a otsuse nr 205 „Riikliku looduskaitse alla kuuluvate Harju rajoonis asuvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest” lisa 2 alajaotuse „Kuivajõe külanõukogus” punkt 7, millega võeti kaitse alla Tammiku tammik (KLO1000302). Leht 4 / 5 Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri § 20. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 1 lõike 1 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks; 2)lisas esitatud kaart „Rahaaugu” tunnistatakse kehtetuks. § 21. Menetluse läbiviimine Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 12. detsembri 2013. a käskkirjaga nr 1183 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5. § 22. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. novembri 1998. a määrusega nr 258 „Tuhala maastikukaitseala ja Alema looduskaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” moodustatud Tuhala maastikukaitseala, Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2005. a määrusega nr 174 „Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri” moodustatud Tammiku looduskaitseala, Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” moodustatud Rahaaugu hoiuala ja keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” moodustatud Angerja must-toonekure püsielupaiga põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktidest 344, 423 ja 445 hõlmab kaitseala Rahaaugu, Tammiku ja Tuhala loodusalasid, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Taavi Rõivas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa Nabala-Tuhala looduskaitseala Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 5 / 5