TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE
Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/641-2
Toetuse saaja nimi
Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru)
Tegevustoetus 2025
Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 01.02.2026
pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa
1 (5)
PLANEERITUD TEGELIK
(taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA
TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 553,840.00 € 545,045.35 €
Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema
181,735.00 € 181,735.00 €
KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused
Kultuuriministeeriumi toetuse summa 181,735.00 € 181,735.00 €
11,450.00 € 13,952.95 €
OMAFINANTSEERING
Raamatute ja teenuste müük (+ intressitulu) 4,450.00 € 7,848.09 €
A Shade Colder ajakirjade müük ja reklaamitulu 7,000.00 € 6,104.86 €
€ €
€ €
360,655.00 € 349,357.40 €
KAASFINANTSEERING
Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt)
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm)
Kultuurkapital 17,319.00 € 2,000.00 €
Kultuuriministeeriumi erinevad toetused (Baltikumi koostööd + eesti kunstnikud
29,676.00 € 11,780.00 €
välisbiennaalidel
Kultuuriministeeriumi toetus Eesti paviljonile Veneetsia Biennaalil 200,000.00 € 200,000.00 €
Era- ja inkind sponsorlus 28,000.00 € 20,000.00 €
A Shade Colder ajakirja toetus hankelepinguga 29,160.00 € 30,326.40 €
Nordic Culture Point 36,000.00 € 36,000.00 €
Kultuuriministeeriumi toetus (Sapieha palee) 15,000.00 € 19,251.00 €
Tallinna linn 4,000.00 € 0.00 €
Põhjamaade ministrite nõukogu mobiilsusprogramm 1,500.00 € 0.00 €
Kunstnikustipendiumi konkurss 0.00 € 30,000.00 €
2 (5)
Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD
Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD
1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 166,333.00 € 160,685.90 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel)
Kooseisuline töötasu ja tööjõumaksud 151,533.00 € 146,410.90 € 4 täistöökohta ja 2 osakoormusega töökohta
Raamatupidamise ja auditi kulud 14,800.00 € 14,275.00 €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
2. Majandamiskulud 32,795.00 € 32,585.44 €
Ruumide ülalpidamiskulud (Ruumide rent, koristus, kommunaalid) 19,995.00 € 19,307.77 €
Bürookulud (Andmeside, IT, seadmete rent, bürootarbed jmt) 2,700.00 € 4,173.06 €
Transpordikulud (sh sisekomandeeringud) 1,200.00 € 1,578.78 €
Koolituskulud ja liikmemaksud 1,500.00 € 918.09 €
Vastuvõtu- ja esinduskulud 3,800.00 € 3,655.04 €
Kommunikatsioonikulud (tõlked, keeletoimetus, reklaam jmt) 1,000.00 € 1,726.42 €
Raamatukogu 700.00 € 942.84 €
Muud kulud (kingituste TM, ettevõtluskonto TM jms) 1,900.00 € 283.44 €
€ €
€ €
€ €
€ €
3 (5)
Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD
Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD
3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 3,700.00 € 4,452.16 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel)
Tehnopargi uuendamine (arvutid, ekraanid, kontoritehnika) 2,500.00 € 3,852.96 €
Ruumide sisustus, vajalikud töövahendid 1,200.00 € 599.20 €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
€ €
4. Muud kulud kokku 351,012.00 € 269,757.37 €
Eesti paviljon 61. Veneetsia biennaalil 200,000.00 € 130,607.15 €
Eesti kunsti tutvustamine rahvusvaheliselt (Välisajakirjanike ja kuraatorite visiidid
16,900.00 €
Eestisse+ KKEKi
17,402.95 € Eesti tutvustamiseks)
lähetused
A Shade Colder ajakiri 36,160.00 € 31,484.60 €
Borderland Poetics: Rewilding Tongues 36,000.00 € 33,807.21 €
Kunstnikustipendiumi konkurss 0.00 € 30,000.00 €
Edith Karlsoni isiknäitus Sapieha palees Vilniuses ja Aili Vint Ljubljanas 44,676.00 € 24,455.46 € Edith Karlson Sapieha palee ja Aili Vint Ljubljana graafikabiennaa
KKEKi kunstnikearhiivi/andmebaasi arendamine 4,186.00 € 2,000.00 €
Raamatumessid (Reykjavik, Helsingi, Berliin) 3,090.00 € 0.00 €
Videoarhiivi skriiningprogramm 10,000.00 € 0.00 €
Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 553,840.00 € 467,480.87 €
Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega.
Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606;
viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ...
4 (5)
Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA
Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud
tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused)
ARUANDE ESITAJA KINNITUS
Allkirjaga kinnitan järgnevat
. kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad
ning vajadusel võimaldan neid kontrollida;
. projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa
Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi;
. juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma
tagastatava sisendkäibemaksuta.
Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Sten Ojavee
Allkiri (paberkandjal)
Kuupäev 26.01.2026
pp.kk.aaaa
5 (5)
Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse tegevustoetuse aruanne 2025
2025. aastal keskendusid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (jägnevalt KKEK) tegevused
rahvusvahelisele koostööle ning kultuurisidemete tugevdamisele lähiregioonis. Sel suunal
toimus töö kirjastamise, arhiivitöö ja kureerimise valdkondades, aga ka projektide kaudu, mis
viisid kokku väliseksperte ja kohalikku kunstivälja. 2025. aastal jätkas KKEK 60. Veneetsia
biennaali Eesti paviljoni kunstnikule järelelu loomisega ning arendas samal ajal 2026. aastal
avatava 61. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni mahukat projekti.
Kultuuriministeeriumi seatud eesmärkide ja ootuste täitmiseks püstitatud eesmärkide
täitmiseks toimusid KKEKi 2025. aasta tegevuses järgmised projektid:
1. Eesti kunsti tutvustamine rahvusvaheliselt, kunstialase info vahendamine ja
rahvusvaheline koostöö. Välisekspertide visiitide korraldamine ja võrgustikes
osalemine Eesti kunstnikele väliskoostöö võimaluste loomiseks.
2025. aastal koostas KKEK programmi või andis laiemalt nõu Eesti kunsti osas vähemalt
39 rahvusvahelisele kuraatorile, kriitikule ja kunstnikule, kes külastasid Eestit. KKEKi
koostatud programmide kaudu kohtusid nad vähemalt 66 erineva Eesti
kunstiprofessionaaliga.
• Borderland Poetics: Rewilding Tongues
Võrgustiku Borderland Poetics: Rewilding Tongues raames käis Tallinnas grupp Islandi,
Soome ja Walesi kuraatoreid ja kriitikuid (kokku 8 väliskülalist, kes kohtusid Eestis
ligikaudu 22 kunstiväljal tegutseva inimesega), sama võrgustiku raames toimus ka
uurimisreis Reykjaviki. Võrgustiku raames said kaks alustavat kunstiprofessionaali
osaleda tasustatud praktikaprogrammis: Rosa-Maria Nuutinen Tallinna
Graafikatriennaalil ning Marju Tajur Islandil Sequences biennaalil.
Projektist lähemalt: kunstiinstitutsioonide võrgustikuprojekt, mille
partnerinstitutsioonid on Aine muuseum Põhja-Soomes, Islandi Kunstikeskus
Reykjavikis ja Mostyn Llandudnos, Walesis. Projekt kestab perioodil 2024 aprill - 2026
detsember.
Projektil on 2 suunda: 1) uurimisreisid (5-päevased reisid partnerriikidesse, mille
jooksul kohtutakse oluliste institutsioonide, kunstnike ja kultuuritegijatega), ja 2)
praktikaprogramm (2-kuulised rahvusvahelised tasustatud praktikad alustavatele
kultuuritöötajatele partnerinstitutsioonides ja olulistel regionaalsetel
kunstisündmustel). Projekti alafookus on väikekeeltel ja väikestel kultuuridel.
Uurimisreisid avavad partnerriikide kunstivälju ja loovad olulisi võrgustikke
kunstiprofessionaalide vahel, mille abil saab ehitada tulevasi rahvusvahelisi
koostööprojekte. Sarnaseid võrgustikuprojekte on KKEK juhtinud ka varem.
Praktikaprogramm on tõestanud end olulise võimalusena alustavatele
kunstiprofessionaalidele, mille kaudu saab omandada väärtuslikku töökogemust ja
saada juurde rahvusvahelisi tööalaseid kontakte.
Projekt jätkub 2026. aastal uurimisvisiitidega Walesi ja Soome.
• Loov-Euroopa rahvusvaheline projekt
2025. aastal kandideerisime koostöös rahvusvaheliste partneritega (Latvian Center for
Contemporary Art (Riia), Contemporary Art Center (Vilnius), Museum für Moderne
Kunst (Varssav), Ukrainian Museum of Contemporary Art (Kiiev) Loov Euroopa
projektivoorus, mida meil ei õnnestunud saada. Projekti eesmärgiks on võimestada
erinevaid lokaalsuseid Ida-Euroopa regioonis, kaasaegse kunsti väljal. Projekt koosneb
kahest programmist, mille eesmärk on adresseerida dekoloniaalsuse teemat jõustades
kunstnike ja kunstiprofessionaalide loomeuurimuse projekte. Esimene neist põhineb
lühiajalistel, kutsepõhistel uurimisvisiitidel ja teine pikemaajalistel, avatud kutse
põhistel sügavuti minevail uurimisprojektidel. Mõlemal programmil on ühine eesmärk
tugevdada rahvusvahelist koostööd Ida- Euroopa riikide vahel luues teadmistepõhiseid
võrgustikke ja tagada kultuuritöötajate ja kunstiteoste ringlust arendades ja
edendades kaasaegset kunsti Ida-Euroopas. Projekti avaliku väljundina, avaldatakse
artikleid ja korraldatakse loenguid igas partnerorganisatsiooni juures, mis
kulmineeruvad sümpoosiumiga projekti lõpus, kus osalevad projekti kõik partnerid
üheskoos.
Jätkame 2026. aastal projekti arendamist, et sellega võimalusel edasi liikuda.
• Rahvusvaheline laeng
Tegemist on KKEKi ja Eesti Kunstiakadeemia ühiselt korraldatud loenguseeriaga –
koostöö, mida oleme teinud alates 2015. aastast, eesmärgiga tutvustada
rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal toimuvaid teoreetilisi ja praktilisi arenguid
siinses kontekstis. 2025. aastal toimus loeguseeria raames aasta esimeses pooles
kohtumine Londoni kunstikriitik Orit Gatiga. Gat arutles, kuidas isiklikku kogemust
kunstiteksti kaasata ja miks on oluline teha ruumi kogemustele, mis tihtipeale
kultuurikriitika äärealadele jäävad. Ta räägib ka, miks on oluline mõelda kirjutamisest
kui ühise ruumi loomisest ning kirjutada, püüdes teiste inimeste kogemusega ühisosa
leida.
Kohtumisel osales ligikaudu 30 kunstiväljal tegutsevat inimest, samuti kohtus Gat
Tallinna visiidi ajal mitmete Eesti kunstniku ning kunstitöötajaga.
• Regionaalne ja rahvusvaheline koostöö
o KKEK on juba aastaid erinevate projektide ja suundade toel arendanud
regionaalset koostööd Baltikumi, Põhjamaade ja Ida-Euroopa kunsti
institutsioonidega. 2025. aastal tegime koostööd Sapieha paleega Vilniuses,
kus avasime Eestit 2024. aastal Veneetsia biennaalil esindanud Edith Karlsoni
mahuka isikunäituse “Marss!”.
o Lisaks baltikumi koostööle on tegemist Veneetsia biennaali kunstnikele
võimaluste loomisega pärast biennaalil osalemist. 2026. aastal avab Edith
Karlson isikunäituse Kiasmas Helsingis ja Douglas Hyde Gallerys Dublinis.
Douglas Hyde Gallery puhul teeb KKEK galeriiga taaskord kaastööd.
o Juunis avati 36. Ljubljana graafikabiennaal pealkirjaga “Oraakel”, mida kureeris
Chus Martinez. Seekordsel biennaalil osales Eestist kunstnik Aili Vint, kes
eksponeeris biennaalil 1970. Ja 1990. Aastatel valminud guašše ja
installatsioone. Vindi osalemist vahendas KKEK. Martinez käis Eestis KKEKi
kutsel 2024. aastal, mil ta kuulus ühe välisliikmena 61. Veneetsia biennaali Eesti
paviljoni kunstniku züriisse.
o 2025. aastal alustasime koostööd Helsingis asuva kunstikeskusega Publics,
kellega oleme Eesti koostööpartnerid mitmeaastases konverentside sarja
korraldamises. Esimene neist, „Positioning. A Symposium on Curatorial
Thinking in the Nordic-Baltic Region & Beyond“ sügisel Helsingis ning seal
esines Sten Ojavee.
Esimene sümpoosion „Positioning“ sarjast korraldatati Soomes PUBLICSi, Amos
Rexi ja Kiasma kunstimuuseumi koostöös. See on esimene neljast
konverentsist, mille eesmärgid on tuua kokku kuratoorne mõtlemine,
õppimine, institutsioonide töö ja koostöö ja mis uurib kuratoorse mõtlemise
olulisust ja selle avalikku diskursust Põhja- ja Baltimaade regioonis ning
laiemalt rahvusvaheliselt. Eestist on PUBLICSi partnerid Kaasaegse Kunsti Eesti
Keskus ja Kumu kunstimuuseum.
2026. aastal toimub konverents Põhjamaades (Norra, Taani, Rootsi) ning 2027.
aastal Baltikumis. Baltikumi konverentsi veavad Läti Kaasaegse Kunsti Keskus,
Leedu Kaasaegse Kunsti Keskus ning KKEK.
o Phileas rahvusvaheline võrgustik.
2025. aastal kutsus Austria kaasaegse kunsti keskus Phileas kokku
rahvusvahelise kaasaegse kunsti keskuste võrgustiku, mille eesmärk on
algatada ja arendada rahvusvahelist koostööd sarnase profiiliga kunstikeskuste
vahel. 2025. aastal Viinis toimunud kolmepäevasel kohtumisel pandi alus
järgnevatel aastatel toimuvale koostööle, kaardistati potentsiaalseid
ühistegevusi ning tutvuti Viini kunstiväljal tegutsevate institutsioonidega.
Võrgustiku tegevuse keskmes on igaaastased roteeruvad kohtumised
partnerriikides.
Järgmised kohtumised toimuvad 2026. aastal Istanbulis SAHA kunstikeskuse
korraldusel ning 2027. aastal Oslos Office for Contemporary Art Norway (OCA)
eestvedamisel. KKEK on ainuke Baltikumist osalev institutsioon, kes
võrgustikku on kutsutud.
Võrgustikku kuuluvad: Acción Cultural Española (Hispaania), Adam Mickiewicz
Institute (Poola), Arts Council Korea (ARKO) (Poola), Camden Art Centre
(Suurbritannia), Catapulta. A Launchpad for Contemporary Spanish Art
(Hispaania), Contemporary HUM (Uus-Meremaa), Flanders Arts Institute
(Belgia), FRAME Contemporary Art (Soome), IASPIS/The Swedish Arts Grants
Committee (Rootsi), International Studio & Curatorial Program (ISCP)
(Ameerike Ühendriigid), Kultur | lx Arts Council (Luksemburg), Ministry of
Culture of the Wallonia-Brussels Federation (Belgia), Mondriaan Fonds
(Holland), National Center for Art Research (Jaapan), Office for Contemporary
Art (OCA) (Norra), Pro Helvetia (Šveits), SAHA (Türgi), Trampoline Association
(Prantsusmaa).
2. Eesti paviljoni komissari roll ja paviljoni projekti juhtimine Veneetsia kunstibiennaalil
osalemiseks.
• Eesti paviljonil osalemine Veneetsia kunstibiennaalil on KKEKi mahukaim
projekt, mille puhul algavad iga järgmise biennaalil osalemise eeltööd juba
varem kui eelmine projekt on lõppenud. See tähendab, et 2026. aastal avatava
paviljoni eeltööd, projekti juhtimine käis juba 2025. aasta algusest alates, mil
projekti raames tegeleti konkursi korraldamise, paviljoni leidmise, tiimi
moodustamise, rahastuse korraldamise ja palju muuga.
Täpsem ülevaade 2025. aasta tegevustest:
2024
Rahvusvaheline žürii valis Eesti esindajaks 61. Veneetsia kunstibiennaalil
Merike Estna. Algas esmane töö projektiga.
2025
Aasta alguses käis tiim koos kunstnikuga Veneetsias otsimas sobivat
paviljoniruumi. Veneetsias kohapeal aitab korraldusega projektijuht Marco
Scurati, kellega on sõlmitud vastavasisuline leping. Paviljoni ruumiks leiti
endine kirikuhoone, mida tavaolukorras kasutatakse kogukonnakeskuse ja
spordisaalina. Paviljonil on strateegiline asukoht otse biennaali keskuse,
Giardini vahetus läheduses. See muudab paviljoni ülesleidmise nii lihtsaks kui
see Veneetsia oludes vähegi võimalik on.
Kevadel valiti avalikul konkursil välja graafilised disainerid Louise Borinski ja
Paula Buskevica, kel on laiapõhjaline rahvusvaheline kogemus ja kes on ka
varasemalt Eestis töötanud. Nende käe all valmis aasta lõpuks visuaalne
identiteet, hetkel jätkuvad tööd näituse kataloogi ja muu visuaalse materjaliga.
Sügisel liitusid projekti tiimiga kuraator Natalia Sielewicz ja näituse arhitekt
Diogo Passarinho, kes on mõlemad rahvusvaheliselt ambitsioonikad tegijad.
Natalia Sielewicz on varasemalt töötanud sealhulgas Baltikumi sümbolistliku
kunsti pärandiga ja töötab igapäevaselt Varssavi Moodsa Kunsti Muuseumis.
Koos kuraatoriga arendas Estna näituseprojekti, mis kannab nime “Lekkiva
taeva maja”, milles näitus muutub avatud ateljeeks ja biennaali jookusl saavad
külastajad näha, kuidas maalid sünnivad. Estna alustab Veneetsias
monumentaalse tühja lõuendiga, millele ta järk-järgult maalib. Näituse pealkiri
peegeldab, kuidas kunstniku värv lekib, imbub ja eksleb. Estna elab biennaali
ajal koos oma perega Veneetsias ning põimib seeläbi kunstnikutöö ja töö, mida
ta teeb emana, seades nii kahtluse alla üksiku geeniuse müüdi ja
püsivusetaotluse, mis on maalimeediumit kaua kujundanud. Estna
performatiivset žesti võimendab näitusepaik, endine kirik, kus nüüd asub
kogukonnakeskus. Hoones on freskoga lagi, n-ö ümberpööratud taevas, mis
vaatab alla korvpallijoontega märgistatud põrandale. Püha ja ilmalik, privaatne
ja avalik põimuvad üksteisega. Näitusele tuleb 22-st lõuendist koosnev
monumentaalne maal ja kogu ruumi kattev maalitud keraamilistest plaatidest
põrand.
Oktoobris oli Merike Estna näitus “Ookean” Tartu Kunstimajas, mis oli tema
viimane suurem projekt enne Veneetsia biennaali ja mida KKEK kasutas ära
projekti eelkommunikatsiooniks.
Aasta lõpus pani tehnilise plaani kokku näituse tehniline tiim, mida juhib Tõnu
Narro firmast Technical Director, kel on aastatepikkune kogemus näituste
produktsioonis.
Alates jaanuarist töötab näitusega laiapõhjaline kommunikatsioonitiim. Oleme
tiimi toonud Eesti PR-eksperdi Stina Pley, kellega oli väga hea kogemus juba
2024. aasta Eesti paviljoniga töötades, ning rahvusvahelise PR-agentuuri
Sutton, kes vastutab selle eest, et nii Merike Estna kui Eesti kunstiväli jõuaksid
mainekatesse rahvusvahelistesse väljaannetesse. Koostöö Suttoniga on osa
laiemast Eesti kunsti tutvustavast turundusplaanist, mis valmib koostöös
Tallinna Kunstihoonega. Jaanuari keskel avalikustasime Eesti paviljoni
sotsiaalmeedia, mis saab peamiseks kiire kommunikatsiooni vahendiks.
Kogu 2025. aasta jooksul (jätkub 2026. aastal) tegeles tiim eelarve kasvatamise
ning toetajate ja partnerite leidmisega. KKEKil on eelolevaks biennaaliks
mitmed koostöökokkulepped, mis kaasavad eraettevõtteid ja ka avalikke
institutsioone.
3. Kunstialase statistika süsteemne kogumine sisendiks poliitikakujundamisel ja
valdkonna tegevuste monitoorimisel, statistika avaldamine.
• Statistika kogumine, analüüsimine ja arendamine.
KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi
esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti
eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja
analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist
tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud
laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja
publikunumbreid.
KKEK jätkas 2025 aastal statistika kogumisega. Aasta jooksul toimusid mitmed
arutelud Kunstiasutuste Liiduga, kellega koostöös mõtestati statistika
kogumise protsessi ja võimalikke arengusuundi. Samuti konsulteeriti Tiia
Sippoliga Eesti Teatri Agentuurist, kellel on pikaajaline kogemus
kultuurivaldkonna statistika kogumisel.
Selleks, et arendada statistika kogumise põhimõtteid, vaatame igal aastal üle
senised põhimõtted ja lähtekohad. Selleks, et statistika kogumise meetod oleks
konkreetsem, otsustasime sel korral statistikasse koguda peamiselt näitused,
mis vastavad kahele tingimusele: a) näitust korraldava asutuse üheks
sõnastatud põhitegevuseks on näituste korraldamine, ja b) asutusel on
näitusetegevuseks eraldi ruum. Statistikasse on sisse arvestatud näitused
ajutistel pindadel (nn pop-up näitused), mida korraldavad muidu näituseruumi
omavad asutused. Välja on aga jäänud mitmed teatrigaleriid ja näitused
raamatukogudes, kus kunsti eksponeerimiseks puudub eraldi näituseruum.
Metoodika muutuse tõttu ei ole aga mõned näitajad, nagu näituste
kogukülastuste arv, aastate lõikes üks-ühele võrreldavad.
Samuti alustasime 2025. aastal näitustel kunstniketasude maksmise info
kogumisega. Andmeid küsime teema teadvustamise ja valdkonnasisese
taustinfo kogumise jaoks ning on siin statistikas välja toodud üldistatult
analüütilistel eesmärkidel. Kunstnikutasude maksmise kohta küsisime infot
ilma summadeta, jah/ei-küsimusena.
2024. aasta Eesti kunstinäituste statistika annab ülevaate kunstinäituste
toimumisest üle Eesti, näituste ja näitusemajade külastatavuse koguarvu,
populaarseimate näituste ja näitusemajade, kunstnikutasude maksmise ja
näitusetekstide keelelise kättesaadavuse kohta.
Rohkem infot statistika kohta: https://cca.ee/eesti-kunstinaituste-statistika
• Kunstivaldkonna arengukava koostamine.
2025. aastal jõudis lõpule 2021. aastal valminud kunstivaldkonna arengukava
KUVA. Samal aastal alustati KUVA II arendamisega. KUVA II korjab üles esimeses
arengukavas püstitatud ning jätkuvalt lahendamata valdkonna arenguvajadusi
ja lisab neile vastavalt muutunud maailmale uusi. Arengukava on tööriist, mis
aitab läbi arutelude kõigepealt valdkonnal endal sõnastada mitte ainult unistusi
ja visioone, vaid ka tegevuskava nendele lähemale jõudmiseks. Lisaks on
tegemist dokumendiga, mis aitab valdkonna vajadustest kõneleda teiste
valdkondade ja partneritega poliitikakujundamise protsessis. Arengukava
koostamist veavad Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti
Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kunstiasutuste Liit, kuid töötubadesse-
aruteluringidesse olid oodatud osalema kunstivaldkond kogu oma
mitmekesisuses. 2025. aastal toimus viis eri teemafookusega Zoomi kohtumist,
järgmisel aastal valmib uus arengukava aastateks 2026 – 2030.
Arengukava arutelusid modereerib strateegiaekspert Jorma Sarv (Creativity
Lab).
4. Kunstikommunikatsiooni ja -kriitika arendamine Eestis ja rahvusvaheline
kunstikirjutuse ja -kommunikatsiooni alane koostöö.
• Rahvusvaheline kunstiajakiri A Shade Colder: Sel aastal ilmus kaks ajakirja A
Shade Colder numbrit: pabernumber “Uncertain Territories“ ja veebinumber
“Practices in Dialogue“. Aasta jooksul tegid ajakirjale kaastöid Maria Kapajeva,
Katrin Kivimaa, Sten Ojavee, Jaan Toomik, Kai Kaljo, Anu Juurak, Bohdan
Bunchak, Cathrin Mayer, Johanna Rannula, Olga Tjurina, Olivia Soans, Maria
Metsalu, Mariam Elnozahy, Margit Säde, Jaakko Pallasvuo, Krista Kodres,
Elīna Ķempele, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vanina Saracino, Kathrin
Heinrich ja Kiwa. Fookuses olid teiste seas Terje Ojaveri, Flo Kasearu, Maria
Kapajeva, Kaarel Kurismaa, Netti Nüganeni, Anna-Stina Treumundi ja Kristina
Õlleki looming. Juttu tuli uuest lainest Eesti moekunstis ning Sorose
kunstikeskuste mõjust 1990. aastate kunstiuuendustele, Narva
kunstiresidentuuri argielust, kureerimise hetkeseisust Põhja- ja Baltimaade
regioonis. Igas A Shade Colder numbris ilmus sündmuste teejuht Eesti ja meie
lähiriikide kunstiellu. Sel aastal olid ajakirja esitlused Tallinnas Fair Enough
kunstiraamatute messil, Riias Kim? Kunstikeskuse sünnipäeval ja Oslos
võrgustiku Arts and Culture Magazine Publishers Forum kohtumisel. A Shade
Colder järgmine number ilmub 61. Veneetsia biennaaliks ning seda on plaanis
esitleda Helsingis ja Reykjavikis. Jätkuvalt annetame igalt müüdud
ajakirjanumbrilt poole Ukraina Kunsti Erakorralisele Fondile.
• Arts and Culture Magazine Publishers Forum: A Shade Colder on osa Balti- ja
Põhjamaade kunstiajakirju ühendavast võrgustikust Arts and Culture Magazine
Publishers Forum. Võrgustiku raames antakse igal aastal välja kriitiku
stipendium, mille pälvis sel aastal Andria Nyberg Forshage.
• Välisajakirjanike reiside korraldamine Eestisse: aasta jooksul käisid Eestis ka
mitmed kunstist kirjutajad (kokku 11 inimest), mille tulemusel ilmusid artiklid
rahvusvahelistes väljaannetes, näiteks Berlin Art Linkis, Frieze’is, Art Monthlys,
Observeris, Long Plays, Voimas ja TANKis.
5. Kunstiinfo keskuse, arhiivi ja andmekogu arendamine kunstialase teabe
vahendamiseks ja kunstielu dokumenteerimiseks ning nüüdiskunsti pärandi
aktiveerimiseks.
• Märtsis oli Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus avatud kunstniku ja graafilise
disaineri Andrew Hilli näitus „“Mõõdetud vaated. Detailid KKEKi arhiivist“” (kuraator
Marika Agu). Näitusele eelnes kahe kuu pikkune ettevalmistusprotsess, mis on
lähtunud eeskätt spontaansetest valikutest ning näituse raames on ta
arhiiviväljavõtted seadnud eri mõõtkavade põhjal loodud kompositsioonidesse.
Andrew Hill töötas KKEKis praktikal olles meie arhiivis, mille põhjal projekt alguse sai.
Laiemalt on tegemist keskuse ideega kaasajastada ja korrastada enda ja kohaliku
kaasaegse kunsti välja pärandit.
• 2026. aastal jätkub koostöö EKA raamatukoguga: jaanuaris avaneb Marika Agu
kureeritud animaatori Francesco Rosso isikunäitus „“Väikeguašid ja teised graafilised
tööd“”.
• Marika Agu ja Sten Ojavee esinesid ettekannetega Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
korraldatud suvekoolis Alūksnes. Agu tutvustas KKEKi arhiivi kaasajastamise ja
mõtestamisega seotud projekte ning Ojavee analüüsis KKEKi algusaastate majandus-
poliitilisi mõjusid ja arenguid.
• Poolas Wrocławs toimus 25. rahvusvaheline filmifestival New Horizons, kus linastus
videoprogramm „“Club Classics“”, mis oli koostatud KKEKi videoarhiivi põhjal
(programmi kuulusid videod kunstnikelt Kadriann Kibus, Liina Paakspuu, Mark
Raidpere, Laura Nestor, Ulvi Tiit, Tarvo Varres, Killu Sukmit, Mari Laanemets, Mare
Tralla, Kiwa ja Ene-Liis Semper). Programmi kuraator on BEAST filmifestivali kunstiline
juht Teresa Vieira.
• Arhiivi laekus 54 päringut Eesti ja rahvusvahelistelt kunstiteadlastelt, kuraatoritelt ja
tudengitelt.
• Eesti kunstnike andmebaasi KKEKi kodulehel lisandusid sel aastal uute nimedena
Hanna Samoson ja John Grzinich, mitme kunstniku profiili arendamine jätkub 2026.
aastal.
• 2026. aasta veebruaris ilmub Marika Agu artikkel “Archive of the Estonian Centre for
Contemporary Art as a Multimodal Agent” teadusajakirjas Proceedings of National
Library of Latvia.
Muud projektid
• Kureerimised
Marika Agu kureeris rahvusvahelise grupinäituse, XIX Tallinna Graafikatriennaali
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Kultuurikeskuses Lindakivi.
Maria Arusoo kureeris Edith Karlsoni näituse “Marss!” Sapieha palees Vilniuses ja
Merike Estna näituse “Ookean” Tartu Kunstimajas.
Sten Ojavee oli Ron Verlini Draakoni galerii näituse “kes olin elus, selleks jään ka
surmas” kuraator.
Mikk Lahesalu oli üks Karl Joonas Alamaa näituse “Igapäevane leib” (EKA galeriis)
kuraatoritest.
• Kaamose stipendium
2025. aastal hakkas KKEK koostööd Kaamos Groupiga andma välja Kaamose
stipendiumit.
Esimene 25 000 euro suuruse Kaamose stipendiumi saaja on Anna Mari Liivrand.
Kaamos Groupi ja KKEKi koostöös välja antav stipendium võtab eesmärgiks anda
hoogu Eesti naiskunstnike tegevusele ja tekitada kohalikul kunstiväljal uusi võimalusi.
Valikukomisjoni kuulusid Eha Komissarov, Peeter Talvistu, Sten Ojavee, Darja
Popolitova, Jürgen Mikk Jõeleht ja Marek Pohla. Stipendiumi visuaalse identiteedi
autor on disainer Brit Pavelson. Esimene stipendium anti üle piduliku tseremooniaga,
mida juhtisid kunstnik Netti Nüganen ja mustkunstnik Irene Kivaste. 2026. aastal
stipendiumi väljaandmine jätkub.
Teema: Selgitused lepingu 7-1/641-2 aruande juurde
________________________________
Saatja: Sten Ojavee <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saadetud: teisipäev, 3. märts 2026 13:46
Adressaat: Reet Tallo - KUM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Koopia: Maria-Kristiina Soomre - KUM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Maria Arusoo <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Teema: Re: Aruanne 7-1/641-2
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Kirjas on makrofailid.
Tundmatu saatja korral palume faile mitte avada.
Tervist!
Kuna täidan veel direktori kohustusi ja koostasin ka kõnealuse aruande, vastan Maria Arusoo asemel.
Kulutuuriministeeriumi tegevustoetus on täies ulatuses kasutatud. Tegevustoetusest on kaetud aruandes välja toodud personalikulud, majandamiskulud ning soetatud vahendid ja investeeringud (aruande kulude poolel osad 1, 2 ja 3). Need kulud on kokku 197723,50 eurot. Kuivõrd ministeeriumi tegevustoetuse summa oli 181735,00 eurot, siis puudujäänud osa 15988,50 eurot on kaetud majandustegevusest (real Raamatute ja teenuste müük + intressitulu) ning eratoetusest.
Ministeeriumi tegevustoetuse aruande vormi põhjal ei ole üheselt selge, kas osas "Muud toetused" oodatakse kajastamist kassapõhiselt laekunud toetuste või ainult perioodis lõppenud ja raamatupidamislikult tulusse kantud toetuste ülevaadet. Senini oleme oma tegevusest terviklikuma pildi andmiseks esitanud selles rubriigis kõik aruandeaastal laekunud toetused, sh pooleliolevate projektide toetused.
Kuna paljud KKEKi projektid on kalendriaastaülesed, siis ei kanta kõiki laekunud toetuseid Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt kohe tulusse. Seetõttu ei ole ka tegevustoetuse aruande põhjal arvutatud tulem täpne: osa toetustest ja nendega seotud kulutustest kajastub aruandeperioodil bilansis (toetus kohustisena, kulud varana), mitte kohe tulude ja kuludena, kuid käesolevas aruandes on need summad siiski esitatud.
KKEKi majandusaasta lõpliku tulemi kinnitame pärast audiitori ülevaatust. Märgime lisaks, et riigipoolne projektitoetus on alati kasutatud täies mahus.
Loodan, et vastus selgitab aruandes esitatud andmeid või oleks veel mingeid täpsustusi vaja?
Kõike parimat,
Sten Ojavee
Juhataja kohusetäitja & kuraator
Acting director & curator
Estonian Centre for Contemporary Art
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6/8
Tallinn, Estonia
+372 5371 4841 <tel:+37253714841>
[email protected] <mailto:
[email protected]>
CCA.EE <https://cca.ee> | FACEBOOK <https://www.facebook.com/ccaestonia> | INSTAGRAM <https://www.instagram.com/ccaestonia/>
________________________________
Saatja: Reet Tallo - KUM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saadetud: esmaspäev, 2. märts 2026 13:15
Adressaat: Maria Arusoo <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Koopia: Maria-Kristiina Soomre - KUM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Teema: Aruanne 7-1/641-2
Tere!
Tänan aruande eest Kultuuriministeeriumi toetuse kasutamise kohta.
Aruande järgi on 2025. Aasta tulem 77 564.48 eurot. Aruandest ei ole aru saada, kas jääk tekkis Kultuuriministeeriumi toetusest või teistest toetustest. Palun täpsustage aruannet - lisage tulude tabelisse info, millistest toetustest tekkis jääk ja kas Kultuuriministeeriumi tegevustoetus on kasutatud.
Tervitades
Reet Tallo
finantsnõunik
Finantsosakond
Kultuuriministeerium
[email protected] <mailto:
[email protected]>
5621 8724
Suur-Karja 23 | 15076 Tallinn | Eesti
www.kul.ee <http://www.kul.ee/>