Aruanne

VOLIKIRI Käesolevaga volitab MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (reg.kood 80314149) direktor Karin Laansoo tegevjuhti Kadri Laas-Lepaseppa (isikukood 48512030277) MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse allkirjaõiguslikuks esindajaks. Volitus jõustub alates 3.12.2024 Karin Laansoo 3.12.2024  TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/595-2 Toetuse saaja nimi MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 382,450.00 € 357,938.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 143,450.00 € 143,450.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 143,450.00 € 143,450.00 € 129,250.00 € 127,828.00 € OMAFINANTSEERING EKKAK omafinantseering 129,250.00 € 127,828.00 € € € € € € € 109,750.00 € 86,660.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuurkapitali tegevustoetus 30,000.00 € 25,000.00 € Sponsorid/muud projektitoetused 6,750.00 € 0.00 € EIS loomemajanduse tugiteenuste toetus 2025 73,000.00 € 61,660.00 € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 106,950.00 € 106,582.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Töötasud 2025 (Karin Laansoo, Kadri Laas-Lepasepp, Kärt Koppel, Maija-Britta Laast€ 106,950.00 106,582.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 184,000.00 € 174,608.00 € Raamatupidamine 5,000.00 € 7,001.00 € Turunduskulud 3,000.00 € 890.00 € Koolitusprogrammid ja seminarid kunstnikele 5,000.00 € 0.00 € Alustava kunstiettevõtte arenguprogramm (4 kuud, 8 osalejat) 9,000.00 € 3,689.00 € Mentorlusprogramm kunstiasutustele 5,500.00 € 6,062.00 € Väliskuraatorite, kunstnike ja kriitikute reisikulud Eestisse 8,000.00 € 3,600.00 € EKKAK töötajate lähetuskulud 5,000.00 € 4,225.00 € Üldkulud (veeb, kujundus, internet, telefon) 5,500.00 € 7,478.00 € Hoone halduskulud, kontor, rent, kommunaalid 120,000.00 € 122,874.00 € Ürituste korraldamise kulud 4,000.00 € 3,002.00 € Rahvusvahelise konverentsi korraldamise kulud 14,000.00 € 15,787.00 € € € 3 (5) MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 91,500.00 € 76,748.00 € Eesti kunstniku osalemine välisresidentuurides 47,500.00 € 47,500.00 € Õppereiside läbiviimise kulud 13,000.00 € 7,600.00 € Messitoetused Eesti galeriidele ja kunstiettevõtetele 25,000.00 € 21,648.00 € Alustava kunstettevõtte arenguprogramm 6,000.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 382,450.00 € 357,938.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Kadri Laas-Lepasepp Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 26.01.2026 pp.kk.aaaa 5 (5) MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus  Aruanne Kultuuriministeeriumile EKKAKi tegevusplaani elluviimise ülevaade 2025 Vastavalt Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse 2025a tegevusplaanile viis Eesti EKKAK läbi alltoodud tegevused. EKKAK jätkas 2025. aastal tööd Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelise nähtavuse suurendamise ja Eesti kaasaegse kunsti välja toetamise ja arendamise suunal. EKKAK kui valdkondlik koolitus- ja ekspertkeskus 4.11.2024-10.02.2025 korraldas EKKAK 4-kuulise arendusprogrammi “Arendusprogramm alustavatele kunstiettevõtetele”, mille eesmärgiks oli toetada uusi kunstialgatusi ja ettevõtteid. Arendusprogramm sisaldas endas nelja koolituspäeva, personaalseid mentorluskohtumisi ja ühist lõpuseminari. Arendusprogrammi 8 osalejat olid Pelle Kalmo, Anna-Grete Konsap, Ketlin Kuusing, Stina Leek, Krista Mölder, Marina Russakova, Triin Treimann ja Rasmus Uusküla. Programmi osana toimusid neli koolituspäeva (4.11.2024 tegevusmudelid ja kunstivälja ülevaade; 18.11.2024 turundus ja kommunikatsioon; 9.12.2024 kunstituru toimine ja eragaleriide roll; finantsplaneerimine loomeettevõtluses), millest üks viidi läbi 2025.a - 20. jaanuaril 2025 tutvustas Jorma Sarv strateegia töölauda ja selle kasutamist igapäevases juhtimises. Arutleti, kuidas siduda organisatsiooni visioon konkreetse tegevuskavaga ja põimida seda finantsplaaniga. Arendusprogrammi osana toimusid ka mentorluskohtumised mis olid individuaalsed ning keskendusid osalejate konkreetsetele arenguvajadustele. Mentoritena osalesid programmis Lilian Hiob, Marju Sokman, Kadri Laas-Lepasepp, Kadi-Ell Tähiste, Jorma Sarv, Stella Mõttus, Linnar Viik ja Maarin Ektermann. 17. veebruaril 2025 toimus EKKAKi arenguprogrammi lõpuseminar, kus osalejad võtsid kokku nelja kuu töö ja esitlesid Kai kunstikeskuse auditooriumis oma plaane, järgmisi samme ja arengut. Seminar andis võimaluse peegeldada kogu protsessi, seatud sihte ning jõuda konkreetsete tegevuskavade ja tööplaanideni. Kokkuvõttes õppisid osalejad oma kunstialgatuste tegevusmudelit strateegiliselt läbi mõtlema ning kuidas seda konkreetseteks sammudeks vormistada. Nad hindasid kõrgelt isiklikku tagasisidet mentoritelt ning koolitusprogrammis tekkinud valdkondlikke kontakte. Osalejad tõid esile, et programm aitas neil oma ideid paremini struktureerida ja selgemini sõnastada. Kunstnike ja kunstiprofessionaalide nõustamine Kai kunstikeskuses vastavalt vajadusele kommunikatsiooni, juura, projektijuhtimise, rahvusvaheliste kunstimesside, galeriiesinduse ja rahastustaotluste koostamise teemadel. EKKAKi juhid nõustasid 2025.a jooskul kokku mitmeid kunstiettevõtjaid, galeriste kui kunstnikke. Rahvusvahelise kultuurijuhtimise foorumi “Shaping Cultural Futures” korraldamine 4.-5.11.2025 Kai kunstikeskuses Esmakordselt Kai kunstikeskuses toimunud foorumil osales üle 70 kunsti- ja kultuuriprofessionaali kaheksast riigist ning esines 16 rahvusvahelist eksperti Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Poolast ja Eestist. Esimesel päeval olid fookuses kunsti ja majanduse ühisosa, rahvusvahelised kultuuritöö tasustamise mudelid ning kultuuri mõju linnade strateegilises arengus ja kuvandis. Tinni Ernsjöö Rappe (Stockholm School of Economics) ettekandest ja järgnenud arutelust Xenia Joosti (Kultuuriministeerium) ja Siim Raiega (Artrovert galerii) jäi kõlama, et kokkupuude kunstiga aitab kujundada tulevikujuhte, kes märkavad tavapäratuid lahendusi, loovad fantaasiarikkamaid tooteid ja teenuseid, on valmis katsetama uusi lähenemisi ning avatumad tavatutele perspektiividele. Kadri Laas-Lepasepa (EKKAK/Kai kunstikeskus) ettekandele järgnenud diskussioonis Sten Andreas Ehrlichi (Tuleva), Anna Rikkineni (Soome tarbekunsti- ja disainiühing Ornamo), Vaida Stepanovaitė-Kobialka (Leedu Kunstitöötajate Ühing) ja Kadi-Ell Tähiste (KAEL) vahel toodi välja, et kunsti- ja kultuuritööd tuleks käsitleda avaliku hüvena, mille eest võiks ja peaks tasuma kollektiivselt. Samuti leiti, et traditsioonilistele töösuhetele rajatud sotsiaalkaitsesüsteem vajab põhjalikku uuendamist, et vastata tänapäevasele töökultuurile, kus vabakutselisus ei ole enam omane vaid kitsastele rühmadele nagu kunstnikud ja kultuuritöötajad. Helen Sildna (Tallinn Music Week/Station Narva) juhitud vestlusringis arutasid Elīna Drāke (Riga Art Week), Kati Kivinen (Helsingi biennaal ja HAM) ja Joanna Witek-Lipka (Warsaw Gallery Weekend), et maailmas, kus 40% turismist toimub kultuuri kogemise eesmärgil, on külalistele — aga ka kohalikele — atraktiivsed just sellised linnad, kus kultuur on integreeritud strateegilistesse arengukavadesse ja uute piirkondade ülesehitamisse. Teisel päeval toimunud töötubades ja seminarides jagati praktilisi teadmisi kultuurivaldkonna professionaalidele. Maria Drabczyk (Centrum Cyfrowe Warsaw) tutvustas mõju mõõtmise ja mõtestamise tööriistu, Ragnar Siil (Creativity Lab) andis ülevaate innovaatilistest sissetulekumudelitest ning Jaan Naaber (Sviby) ja Maarin Ektermann (Eesti Kunstnike Liit) keskendusid publikutrendidele ja nende rakendamisele igapäevatöös. Koostöö välisresidentuuridega EKKAK on alates 2024. aastast peamine partner Eesti Kultuuriministeeriumile eesti kunstnike välisresidentuuride vahendamisel. Tänaseks on EKKAKil 3 partnerit, kellega on alustatud pikaajalist koostööd - ISCP New Yorgis, WIELS Brüsselis ja Baltic Suurbritannias. ISCP kunstiresidentuuris osales 2025. a traditsiooniliste keraamikatehnikatega eksperimenteeriv skulptuuri- ja installatsioonikunstnik Kris Lemsalu (1.10.- 30.11.2025). Žürii hindas kõrgelt Kris Lemsalu märkimisväärset portfooliot ja eesolevaid koostööprojekte erinevate institutsioonidega. Lemsalu järjepidev materjalikeskne katsetamine keraamikaga ning piire kompav performatiivne praktika tõstsid ta väga tihedas konkurentsis esimeseks. ISCP residentuur andis kunstnikule võimaluse võtta aega, et analüüsida senist loomingut, arendada uusi ideid ning arendada ja toota teosed Lemsalu Kanadas toimuvale näitusele. osaleda koostööprojektides New Yorgi kunstiorganisatsioonidega. Kris Lemsalu tutvustas oma praktikat ja loomingut novembri keskel toimuval iga-aastasel ISCP Avatud Stuudiote üritusel, mida väisas sellel korral ka Eesti delegatsioon eesotsas Eesti presidendipaari ja Kultuuriministriga. International Studio & Curatorial Program (ISCP) on üks tuntumaid mittetulunduslikke kaasaegse kunsti institutsioone New Yorgis, mis pakub residentuuriprogrammi kunstnikele ja kuraatoritele. ISCP asub endises tehasehoones Brooklynis ning kunstikeskusesse kuulub 35 ateljeed, 2 galeriid ja projektiruum. Programm on suunatud eelkõige kunstiprofessionaalidele, kes on rahvusvahelist tuntust saavutamas ning kellele residentuur annaks võimaluse intensiivselt oma loomingule keskenduda. Alates 2015. aastast on Eestist ISCP residentuuris osalenud Marge Monko, Rael Artel, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Põld, Mia Raadik, Taavi Suisalu, Helena Keskküla ja Karel Koplimets. WIELSi residentuuriprogrammis osales 2025.a maalikunstnik Marita Liivak (8.01.-30.06.2025). Liivaku praktika ühendab tehnilise meisterlikkuse ja intuitiivse uurimuse, käsitleb identiteedi, naiselikkuse ja vaimse tervise teemasid, mõtestades samal ajal isiklike ja avalike ruumide kokkupuutepunkte. WIELSi eksperimentaalsusele ja kriitilisele dialoogile orienteeritud keskkond lõi ideaalse võimaluse Liivaku loomingulise töö süvendamiseks ja arendamiseks. Liivaku sõnul avas WIELSi residentuur erilise võimaluse sukelduda rahvusvahelisse kunstiskeenesse, tuues kokku residente üle kogu maailma. Selline kunstnike rist- tolmlemine aitas avardada sõnavara kontseptuaalsete ideede kirjeldamisel kui ka leida ühist pinnast ja tuge kunstnikuks olemisel kiirelt muutuvas maailmas. Iganädalased kohtumised mentorite ja kaas kunstnikega on toonud välja uusi mõtteid, probleeme ja väljakutseid. WIELSi rahvusvaheline residentuuriprogramm on mõeldud kaasaegsetele kunstnikele üle maailma, pakkudes professionaalset töökeskkonda ning võimalust osaleda kunstilises ja teoreetilises dialoogis. Kuue kuu jooksul on residentidel kasutada isiklik ateljee, võimalus saada iganädalaselt individuaalset tagasisidet ning osaleda näitustel ja kunstisündmustel Belgias ja naaberriikides. EKKAK on WIELSi Eesti partner alates 2024. aastast, mil osales programmis Ruudu Ulas. Aastatel 2017-2023 oli WIELSi Eesti partner Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) ning sellel perioodil osalesid programmis Paul Kuimet, Jaanus Samma, Anna Škodenko, Tõnis Saadoja, Tanja Muravskaja, Anu Vahtra, Eva Mustonen, Ingel Vaikla, Laivi Suurväli ja Hedi Jaansoo. Baltic kaasaegse kunsti keskuse keskuse Baltic|States on residentuuriprogrammi osas toimus 2025.a arendusaasta, et ette valmistada 2026.a alguses märtsis toimuv residentuur. Avatud konkurss kestis novembrini 2025. EKKAK teeb keskusega koostööd 2023.a. alates. Programm algatati eesmärgiga soodustada võrgustike teket Kirde-Inglismaa ja Balti riikide kunstikogukondade ja - professionaalide vahel. Ühel eesti kunstnikul on võimalik residentuuris viibida ühe kuu ja residentuur pakub osalejale võimalust kohtuda kohalike kuraatorite ja kunstiprofessionaalidega ning külastada piirkonna kunstiasutusi. Koos Narva kunstiresidentuuriga NART on kolmepoolse koostöö eesmärk võõrustada igal aastal ka ühte Suurbitannia kunstnikku Narvas. 2025.a veetis kuu aega NARTis Stevie Ronnie. EKKAK ja ISCP tähistasid 2025. aastal oma 10-aastast koostööd rahvusvahelise residentuuriprogrammi raames erilise sündmusega, mis tõi kokku programmi alumnid ja koostööpartnerid. 1. aprillil Tallinnas toimunud ürituse fookuses oli kogemuste jagamine ja pikaajalise koostöö tähistamine. Kai kunstikeskuses toimus kunstiresidentuuride teemaline aruteluõhtu (osalesid Irmeli Kokko, Kari Conte, Karin Laansoo, Susan Hapgood, Krišs Salmanis ja Taavi Suisalu) ning Irmeli Kokko raamatu „Residencies Reflected“ esitlus. Üritus toimus New Yorgi residentuurikeskuse International Studio & Curatorial Program (ISCP) Baltimaade vilistlaste kokkutuleku raames ning pakkus võimalust kaasa mõelda kunstiresidentuuride muutuvate praktikate ja rollide üle. Rahvusvahelise koostöö edendamine EKKAK korraldab grupiviisilisi õppevisiite kunstivaldkonna professionaalidele rahvusvaheliste turgudega tutvumiseks. 5.-8.03.2025 toimus õppereis Madridi, kus osalesid Eesti kunstiettevõtete esindajad: Liina Raus, Bianka Soe, Temuri Hvingija, Riin Ruut-Haavel, Keidi Jaakson, Reigo Kuivjõgi ja Mirjam Hinn. Reisi eesmärk oli külastada suurt ARCO MADRID kunstimessi, laiendada rahvusvahelisi kontakte ja uurida koostöövõimalusi. Reisi koordineeris ARCO MADRIDi poolt Gabriel Pons. Rahvusvahelistel kunstimessidel osalemise toetamine. 6.-9. veebruaril osales Tütar galerii Ladina-Ameerika ühel silmapaistvamalt rahvusvahelisel kaasaegse kunsti messil Material Art Fair, esitledes Urmas Lüüsi teoseid näitusest “Inimene! Jumal on sind loonud eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda” ja Katrin Piile maale sarjast “Idüll”. Kokku osales Material Art Fairil enam 72 väljapanekut 20st riigist ning 35st linnast. 3.-5. oktoobril osales Kogo galerii kaasaegse kunstimessil ArtVilnius’25, kus olid väljas kolme kunstniku tööd: Kristi Kongi, Eike Eplik ja Sabine Vernere. Kõigi kolme loomingus on tähtsal kohal mõtlikkus ja hool, nad juhivad kindlameelselt tähelepanu sellele, mille eest nad seisavad, teravdades meie tähelepanu ja süvendades tundlikkust. Selle aastasel messil osales kokku 81 galeriid ja kunstiinstitusiooni 16st riigist, kes esitlesid enam kui 320 kunstniku töid. 14.-18. oktoobril osales Kogo galerii kunstimessil Minor Attractions, mis toimus kolmandat korda Londonis. Galerii esitles messil Eesti kunstniku Kristina Õlleki teoseid, teiste hulgas Camarque’i meresoolaga töödeldud pigmenttrükke, pigmenttrükki alumiiniumil ning kohapõhist ja kohapeal valmivat meresoolast installatsiooni. Teosed olid esimest korda väljas 2024. aastal rühmanäitusel “Dryads of Cosquer” (kuraatorid Merilin Talumaa ja Juste Kostikovaite) La Traverse’i galeriis Marseille’s Prantsusmaal. Messil osales üle 50 rahvusvahelise galerii ning mitmed mittetulunduslikud kunstiasutused. 6.-9. novembril osales Tütar galerii maailma pikima ajalooga rahvusvahelisel kaasaegse kunstimessil Art Cologne Saksamaal. Messil oli väljas Tõnis Saadoja värsked, seni näitustamata teosed sarjast “Mälestamise mudel” ning “Kõrgus merepinnast”. Esitletav väljapanek oli edasiarendus 2024. aastal Tütar galeriis eksponeeritud näitusest “Siis”, kus olid samuti väljas teosed mõlemast nimetatud maalisarjast. 2025. aasta Art Cologne kunstimess oli järjekorras 58. ning esindatud oli ligi 200 rahvusvahelist galeriid. Kuraatorite ja kriitikute visiidid Eestisse. EKKAK jätkab rahvusvaheliste kunstiprofessionaalide lühiajaliste uurimisvisiitide korraldamist Tallinnasse eesmärgiga tutvustada eesti kunstnikke, institutsioone ja galeriisid. 2025.a võõrustas EKKAK 6 kunstiprofessionaali. 24.-28. veebruaril külastas Tallinnat Pariisis baseeruv kuraator Meta Maria Valiusaityte ja näituste arhitekt Valentina Dodi. Peamine külastuse eesmärk oli Sirje Runge näituse ettevalmistus. Toimusid kohtumised KUMUs, Artrovert galeriis, Tartu Kunstimuuseumis. Samuti külastati Reigo Kuivjõgi erakogu, Marika Valgu erakogu ning Vabaõhu muuseumit. 5.-9. aprillil 2025 külastas Tallinnat prantsuse kunstiajakirjanik Rose Vidal. Reisi eesmärgiks oli kirjutada prantsuse ajakirja “L-Hebdo” artikkel eesti kunstiväljast. Rose külastas oma visiidi jooksul Temnikova & Kasela galeriis rahvusvahelist rühmanäitust “Ära võta seda liiga tõsiselt”; kunstniku Zody Burke’i isikunäitust “Asteroni maja” Hobusepea galeriis ning Kai kunstikeskuses Flo Kasearu mastaapset isikunäitust “Ainult mitte minu tagahoovis”. Lisaks tegi Rose kaks stuudiovisiiti kunstnike Sigrid Viiri ja Kristina Õlleki juurde. 4.-6. augustil 2025 külastas Eestit Ameerika kunstiajakirjanik Laurel McLaughlin. Visiit toimus uurimisreisina, mille eesmärk oli koguda materjali Eesti kunstimaastiku kohta kirjutamiseks. McLaughlin külastas Tartus Kogo galeriid ning Eike Epliku isikunäitust “Ajal, mil kõik muu tundub olulisem”. Lisaks toimusid kohtumised galeristide Liina Rausi ja Šelda Puķītega ning stuudiovisiidid Eike Epliku ja kunstiteadlase, kuraatori ja kriitiku Marten Esko juurde. 6.-7. septembril 2025 külastas Tallinnat Soome kunstiajakirjanik Mira Arkko. Mira võttis osa kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 aasta avaprogrammist. Ta külastas rahvusvahelist linnaruumi näitust “Volitatud vormid” (kuraatorid Kati Ots ja Trine Stephensen” ning Tanja Muravskaja isikunäitust “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus” Saarineni Majas. 17.-18. oktoobril 2025 külastas kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhi- ning satelliitprogrammi Taani Kunstiajakirjanik Joachim Friis. Friis külastas FOKU galeriid ning kohtus Tallinna Fotokuu juhi Kulla Laasiga, külastas Tanja Muravskaja näitust “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus”, Sirje Runge isikunäitust “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus” Kai kunstikeskuses, Soome-Eesti fotokunstnike ühisnäitust “Just juuri nüüd nyt” Hobusepea ja FOKU galeriis ning Anna-Stina Treumundi ülevaate näitust “Kuidas ära tunda lesbit?”. Aasta teises pooles käivitas EKKAK koos partnerorganisatsioonidega (Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kunstiasutuste Liit) kunstivaldkonna uue arengukava (KUVA 2026-2030) koostamise protsessi. KUVA II korjab üles esimeses arengukavas püstitatud ning jätkuvalt lahendamata valdkonna arenguvajadusi ja lisab neile vastavalt muutunud maailmale uusi. Arengukava on tööriist, mis aitab läbi arutelude kõigepealt valdkonnal endal sõnastada mitte ainult unistusi ja visioone, vaid ka tegevuskava nendele lähemale jõudmiseks. Lisaks on tegemist dokumendiga, mis aitab valdkonna vajadustest kõneleda teiste valdkondade ja partneritega poliitikakujundamise protsessis. 2025a toimusid viis teemafookusega Zoomi kohtumist, kus osalesid lisaks tuumikgrupile kunstnikud, kunstitöötajad, insitutsioonide esindajad, kuraatorid ja teised valdkonna käekäigust huvitujad: - 10. november, katusteemaks “Kunstnike ja kunstitöö väärtustamine” - 17. november, katusteemaks “Suurte ja väikeste organisatsioonide roll ja vastutus” - 24. november, katusteemaks “Rahvusvaheline koostöö” - 08. detsember, katusteemaks “Kunstivaldkonna ligipääsetavus ja avatus - 11. detsember, katusteemaks “Kunstiteadlik ühiskond, kunsti panus ühiskonda”