Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/636-2 Toetuse saaja nimi Eesti Pärimusmuusikka Keskus MTÜ Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2025 - 31.12.2025 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 1,996,853.00 € 2,108,249.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 454,515.00 € 454,515.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 454,515.00 € 454,515.00 € 1,204,171.00 € 1,274,003.00 € OMAFINANTSEERING Piletitulu ja osalustasud 714,000.00 € 776,429.00 € Ettevõtlustulu 490,171.00 € 497,574.00 € Reklaamimüük, Aida ruumide ja festivali müügiplatside rent, muud ettev € € € € 338,167.00 € 379,731.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Viljandi linn 35,970.00 € 35,970.00 € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuurkapital 152,647.00 € 165,432.00 € Projektitoetused neli korda aastas Kultuuriministeerium 60,000.00 € 67,782.00 € Taotlemine vastavalt projektivoorudele (muusikafestivalid jms) EIS 78,300.00 € 81,577.00 € Toetuse otsus august 2023 (Viljandi pärimusmuusika festivali korraldam Muud toetused 11,250.00 € 28,970.00 € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Pärimusmuusikka Keskus MTÜ KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 632,309.00 € 705,694.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 401,440.00 € 425,401.00 € Lepinguline töötasu (bruto) 56,000.00 € 84,585.00 € Tööandja maksukulud 147,932.00 € 170,844.00 € Koolitused ja lähetused 26,937.00 € 24,864.00 € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 1,364,544.00 € 1,351,531.00 € Kulud esinejatele ja osalejatele 572,320.00 € 512,253.00 € Muud kulud projektidele ja tegevustele 472,178.00 € 482,761.00 € Transpordikulud 45,583.00 € 53,024.00 € Üldhalduskulud 273,284.00 € 302,479.00 € Finantskulud 1,179.00 € 1,014.00 € € € € € € € € € € € € € € € 3 (5) Eesti Pärimusmuusikka Keskus MTÜ KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 55,136.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Investeeritud põhivara kulum € 55,136.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 1,996,853.00 € 2,112,361.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Pärimusmuusikka Keskus MTÜ ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Tarmo Noormaa Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 24.01.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Pärimusmuusikka Keskus MTÜ  Lisa 1 Kultuuriministeeriumi 2025.aasta tegevustoetuse aruandele Eesti Pärimusmuusika Keskuse 2025. aasta tegevuse kokkuvõte MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on üleriigiliselt tegutsev mittetulundusühing, mis tegeleb Eesti muusikalise pärandi õpetamise ja propageerimisega. Meie missiooniks on hoida pärimusmuusika elavat traditsiooni ja meie rahvuslikku ning paikkondlikku identiteeti laval, hariduses ja igapäevaelus. Seisame selle eest, et pärimusmuusika kestaks põlvest põlve. Meie jaoks on tähtis, et rõõm pillimängust oleks alati igaüheõigus. Soovime, et erinevate põlvkondade huvi pärimusmuusika vastu looks uusi ja inspireerivaid kohtumisi kontsertidel, pidudel, kogukonnas või digiruumis. Üheks olulisemaks lüliks on seejuures läbimõeldud ja järjepidev koostöö haridusasutuste ning kogukondadega. Usume, et pärimusmuusika ulatub kodustest piiridest kaugemale nii elavas esituses kui ka digikultuuri osana, kaotamata seejuures oma ehedat ning traditsioonidele tuginevat olemust. Oleme EV Kultuuriministeeriumile strateegiliseks koostööpartneriks panustades pärimusmuusika valdkonnas mitmekülgse tegevusega Eesti riigi kultuuripoliitika elluviimisel. Meie organisatsiooni pikaajalise, järjepideva ja sihikindla tegutsemise tulemusel on märgatavalt paranenud pärimuskultuuri ja pärimusmuusika kättesaadavus ühiskonnas. Me töötame selle nimel, et eesti kultuur oleks elujõuline, kultuurimaastik mitmekesine ning et meie tegevuste mõju jõuaks üle kogu riigi. Sarnaselt teistele kultuuriorganisatsioonidele on meie viimase aja suurimaks väljakutseks toimetulek keerulises majanduskeskkonnas – kiire inflatsioon, surve all olev eelarve, piiratud investeerimisvõimekus, väljakutsed publiku saali toomisel. Ressursside piiratus mõjutab organisatsiooni töökeskkonna arendamist ning oma eriala spetsialistide kaasamist ja nende tasustamist. Meie meeskond oli 2025. aastal 15-liikmeline (võrdluseks 2008 töötas keskuse spõhikohaga 28 inimest, enne koroonaaega 2019. aastal töötas meeskonnas 21 inimest). 2025 aasta detsembris lisandus täiendavalt 1 töötaja. Kohaneme majanduskeskkonnas toimuvate muutustega. Pöörame erilist tähelepanu, et kõik tehtu oleks tugeva pärimusmuusika tausta ja sisuga. Otsime pidevalt kasvavatele püsi- ja tegevuskuludele kattevahendeid omatulu kasvatades. Jälgime hoolikalt iga sündmuse majanduslikku olukorda, aga meid huvitab ka meie tegevuse laiem sotsiaal-majanduslik mõju piirkonnale ning Eestile tervikuna. Varasemalt on festivali külastajauuringut läbi viidud 2022. aastal EAS-i poolt tellitud festivalide uuringu raames. 2025. aastal viis uuringufirma LevelLab teist korda Viljandi Pärimusmuusika festivalil läbi uuringu, seekord oli fookuses "Viljandi pärimusmuusika festivali sotsiaalmajandusliku mõju hindamine 2025“. XXXII Viljandi pärimusmuusika festivali korraldaja, külastajad ning muud osalejad tekitasid ettevõtlussektorile ligikaudu 4,5 miljonit eurot käivet. Toetuskordaja oli 18,8 so iga avaliku sektori toetus-euro tõi ärisektorisse 18,8 eurot käivet. See hinnang võtab arvesse nii Eesti kui välispäritolu raha. Festivali väliskülastajad tõid riigile otsest maksutulu (käibemaksuna) ligikaudu 132 tuhat eurot, mis ületas Eesti Kultuurkapitali poolt saadud toetuse 1,3 korda. Sündmusega seotud ja erinevate maksudena lõpuks riigieelarvesse jõudvat esilekutsutavat tulu uuringus ei hinnatud. Osalejate rahulolu sündmusega oli väga kõrge. Keskmine rahulolu 5-palli skaalal oli 4,55 ja 63% vastajatest oli „väga rahul“. Väliskülastajatest 91% plaanib Eestit uuesti külastada ja 67% soovitaks Eestit kindlasti sõpradele, mis viitab võimalikule tekkivale turismitulule tulevikus. Kokkuvõttes tõi XXXII Viljandi pärimusmuusika festival riigile vahetult rohkem tulu, kui riik toetusena välja maksis, kasvatas ettevõtlussektori käivet ja lõi positiivset hoiakut, mis soosib tulevasi külastusi ning täiendava ettevõtlustulu tekkimist. Oma tegevusi planeerides lähtume EPMK strateegiast ja arengukavast 2023-2026. Me korraldame eelkõige juba väljakujunenud pikaajalisi projekte, et tagada järjepidevus ning uute ettevõtmiste puhul eelistame neid, millel on tulevikku ulatuv mõju. Loome ka uusi formaate - nt töötasime välja hooaja programmi uue formaadi – inspiratsiooniõhtute sari „Mustrid ja muusika“; tõime värskendatud kujul tagasi perehommikute sarja. Oleme kultuurisektoris oma ala professionaalid - meie meeskonnas on nii pärimusmuusikuid kui ka kõrghariduse ja pikaaegse kogemusega kultuurikorraldajaid, teeme koostööd nii valdkonnas sees kui ka oma peamiste partneritega. Alates 2023. aastast toimub EPMK hooaja programmi loomine nõuandvas kogus ehk laiendatud programminõukogus, kuhu kutsusime professionaalsed pärimusmuusikud ja kultuurikorraldajad, kes on ühtlasi erinevate pärimusmuusika kogukondade ja huvigruppide esindajad. 2025. aasta kinnitas, et pärimusmuusika kõnetab eri vanuses publikut ning EPMK roll pärimusmuusika elujõulisuse tagamisel on jätkuvalt keskne. Aasta tugevamad verstapostid olid XXXII Viljandi pärimusmuusika festival ning rahvusvaheline YAMsession 2025, mis laiendas Eesti nähtavust noortele suunatud elava muusika võrgustikes. Haridusprogrammid – sh koolikontserdid ja Pärimuslabor – jõudsid kümnete koolideni ning tuhandete lasteni. Teabekogu ja digikanalite kasutus näitab, et pärimusmuusika õppimine ja huvi ei piirdu enam üksnes kontserdisaaliga. Oma lühi- ja pikaajalised plaanid oleme sidunud kuue strateegilise eesmärgiga: 1. Pärimusmuusika ja –kultuuri teadlikkus on loomulik osa võimalikult paljude inimeste igapäevaelust. 2. Üle Eesti on loodud võimalused professionaalselt korraldatud sündmustest osa saamiseks, viies pärimusmuusika inimesteni kogu selle sisu ja esitamisviiside mitmekesisuses. 3. Pärimusmuusika rikastab hariduse andmist ja õppevorme alates alus- ja üldharidusest kuni kõrghariduse ja elukestva õppeni. 4. Pärimusmuusika alane teadmine on hästi hoitud ning sellele on avatud ligipääs erinevate väljaannete, kogude ning teiste kanalite või formaatide kaudu. 5. Talendikatele pärimusmuusikutele on loodud võimalused loominguliseks tööks, esinemisteks ning muusikaliseks eneseteostuseks nii Eestis kui ka välismaal. 6. Suure mõjuga otsuste tegemisel arvestatakse Eesti pärimusmuusikute, valdkonna õpetajate ja juhendajate ühiste huvidega. Eesti pärimusmuusika kuvand ja koostöövõimekus on rahvusvaheliselt hinnatud ning konkurentsivõimeline. Eesti Pärimusmuusika Keskus tõi 2025. aastal kokku üle 41 500 külastuse ja pälvis mitmeid tunnustusi 2025. aasta oli Eesti Pärimusmuusika Keskusele edukas ja sündmusterohke. Viisime ellu aastale planeeritud tegevuskava. Aasta jooksul osales Eesti Pärimusmuusika Keskuse laagrites, konkurssidel, koolikontsertidel ja kursustel kokku üle 32 000 inimese. Pärimusmuusika Aidas toimunud teiste korraldajate sündmustel lisandus ligikaudu 10 000 külastust. Kokku kogunes Aidas koos teiste korraldajate sündmustega aasta jooksul üle 41 500 külastuse. Eesti Pärimusmuusika Keskuse sündmustel paistis 2025 aastal eriti silma noorte kasvav huvi Viljandi pärimusmuusika festivali ning koolikontsertide vastu. Suvine XXXII Viljandi pärimusmuusika festival teemapealkirjaga „Maast lahti“ kogus nelja päeva jooksul kokku 38 000 külastust, Inspira kanalil vaatas festivali ülekannet ca 65304 inimese. Esinejaid oli festivalil 11 välismaa ja 36 Eesti artisti ning kolm Eesti ja teiste riikide esinejaid ühendavat koosseisu. Neljale välilavale ja kolmele siselavale koondus üle 70 põhiprogrammi kontserdi ning 100 tasuta kontserti vanalinna Rohelisel laval ja Sõprade Hoovis. Tänavu viis festival publiku arvestamises sisse täpsustuse – tänu arenenud tehnilistele võimalustele ja koostööle Piletikeskusega saab andmeid varasemaga võrreldes oluliselt täpsemini koguda ja analüüsida. Festival kogus nelja päeva jooksul ligi 16 000 unikaalset käepaelaga külastajat – see on märgatav tõus võrreldes mullusega. Tõusis nii passiostjate kui teiste pääsmetüüpide arv. Noorte kaasatus suurenes: ligikaudu kolmandik käepaelaga külastajatest oli kuni 26-aastased (ca 800 võrra rohkem kui 2024). Unikaalsete pääsmetega inimeste hulgas on ka kõik platsil viibinud esinejad, tiimi liikmed, kauplejad, kutsetega inimesed ja lapsed, keda loendati samuti käepaeltega. Publiku lemmiksündmuste hulgas olid Pärimusmuusika Lõikuspidu ja selle kavas olnud Etnokulpide auhinnagala, mis tõi kokku 2399 hääletajat ning ERRi vahendusel jõudis sündmus ligikaudu 29 000 vaatajani. Galat kandsid üle nii Raadio 2 kui ka ETV. Meistriklassid tõid kokku tudengid ja õppejõud ning vilistlased ning huvilised MUBAst, Heino Elleri muusikakoolist, EMTAst ja TÜVKAst. Oleme võtnud eest vedada nn. Eesti Ringi (eelmainitud nelja kooli pärimus- ja maailmamuusikat õppivate tudengite ning õppejõudude koostöövõrgustik, koostöökohtumiste formaat), mis toimus 2025. aastal viiendat korda. Erilist hõngu tõi improvisatsiooniline flöödiduo Kuula Hetke, Belgia särtsakas kooslus KV Express ning Lauri Õunapuu ainulaadne projekt Pas de grammofon, mis viis kuulajad ajas tagasi sajandivanuste tantsuviiside juurde. Toimusid pisiperedele laulu- ja mänguringid. Päeval toimus "Külapillimehi otsides" linastus ja vestlus. Erilise kavaga astusid üles Mari Kalkun ja Eesti Rahvusmeeskoor ning õhtu kulmineerus Metsatöllu kontserdiga. Auhindu said Mari Kalkun (2), Kuula Hetke, Ruhnu saare lood ja laulud, Keelepeksjad, Untsakad, Duo Ruut, Sadu ja Harri Lindmets. Tallinn Music Weekil tõime välja Viljandi pärimusmuusika festivali lava kontserdid. Keskusele on enda lava kureerimine TMW-l olemuslikult turundusprojekt, mille kaudu olla Viljandi pärimusmuusika festivaliga nähtaval, tutvustada festivali välisdelegaatidele ja luua kontakte koostööks. Lisaks täidab TMW-l kohalolek Keskuse sisulisi eesmärke toetada pärimusmuusika jõudmist laiema kuulajaskonnani, seda populariseerida nii Eestis kui rahvusvahelisel muusikamaastikul. TMW-l pärimusmuusika esitlusõhtu korraldamine kuulub Keskuse strateegilise eesmärgi alla, mis ütleb, et eesti pärimusmuusika kuvand ja koostöövõimekus on rahvusvaheliselt hinnatud ning konkurentsivõimeline. Jätkati kevad- ja sügishooajal traditsiooniliste hooajasündmustega, rõhuga läbimõeldud, ressursisäästlikul korraldusel ning kogukonnaga koostööl. Eesmärk oli hoida toimivaid formaate, samal ajal lisada uusi, mis tooksid majja laiemat publikut ja tugevdaksid sidet Viljandiga. Kevadhooaja keskseks publikumagnetiks olid päevased kontsertkohtumised: toimus 5 kohtumist, kokku 871 kuulajat. Koostöö Väärikate Ülikooliga toetas publiku kaasamist ja piletimüüki. Enim publikut tõi Boris Lehtlaan (285). Tantsumaju korraldati järjepidevalt koostöös TÜVKA, Viljandi Muusikakooli ja Viljandi Gümnaasiumiga. Toimus 5 tantsumaja, kokku 237 osalejat. Fookuses olid eri piirkondade tantsud. Väikelaste ja titade laulu- ja mänguringe toimus 20, kokku 130 osalejat (49 titarühmas, 81 väikelaste rühmas). Jätkus kinkekaartide jagamine Viljandi uutele ilmakodanikele; jätkusuutlikkus sõltub linna püsitoetusest. Uuema vormina toimus Perehommik (30 osalejat) koostöös Viljandi Perepesa ja Aida kohvikuga ning Inspiratsiooniõhtu (56 osalejat). Uue koostööformaadina korraldati kevade alguse tähistamine üllatuskontsertidega linnas; edaspidiseks ideeks “kohvikute tuur”. Keskus osales Lastepäeval esindustelgiga; hinnanguliselt külastas telki ~100 inimest. Sügishooajaprogrammi lisandusid uued formaadid: Aida mälumäng ja Regilaulupesa. Päevased kontsertkohtumised toimusid 4 korda; uuendusena tuli sarjapilet (müüdi 130 tk), mis tõstis kindlustunnet püsipubliku osas. Tantsumajad jätkusid; fookus oli sidemete loomisel teiste piirkondade tantsuklubidega (Kodavere, Maatasa, Tallinna tantsklubi, TÜVKA tudengid). Aida mälumäng osutus oodatust populaarseks (keskmiselt 10 võistkonda mängul). Jätkamiseks on vaja parandada tehnilist korraldust, täpsustada rollijaotust (mängujuht/kohvik/keskus) ja leida sponsoreid auhindadeks. Regilaulupesa tõi keskmiselt kuni ~30 osalejat, osalejatest suur osa on õpilased ja tudengid. Sügishooaja “kvaliteetkontserdi” eesmärgi täitis Kadri Voorandi kontsert (249 kuulajat). Advendilaat koostöös Viljandi Vaba Waldorfkooliga toimis taas hästi. 2025. aasta septembris võõrustas Viljandi Pärimusmuusika Ait esmakordselt Eestis toimunud rahvusvahelist konverentsi ja showcase-festivali YAMsession (Young Audiences Music Session). YAMsession 2025 tõi Viljandisse ligi 100 delegaati 12 riigist. Kolme päeva jooksul toimusid ettekanded, arutelud, showcase-kontserdid ning YAM Awards’i tseremoonia. Showcase-kontsertidest said osa ka Viljandi lasteaia- ja koolilapsed. Esmakordselt astus YAMsessioni showcase’il üles Eesti artist Silver Sepp ning ansambel Kuula Hetke lõi rahvusvaheliste produtsentide toel uue koolikontserdikava. YAMsession kuulub JM Internationali programmi – 1945. aastal Belgias asutatud rahvusvahelisse noortemuusika organisatsiooni, mis ühendab üle 60 liikmesriigi. 2025. aastal oli sündmuse Eesti- poolseks korraldajaks Eesti Pärimusmuusika Keskus, kellele usaldati Euroopa suurima laste- ja noortemuusika kohtumispaiga võõrustamine. YAMsession 2025 tõi Viljandisse kontserdid Belgia, India, Mali, Portugali, Serbia ja Soome artistidelt. Programmis kohtusid pärimusmuusika, jazz, klassikaline ja kaasaegne helikeel, kõik spetsiaalselt noorele publikule loodud vormis. Kontserdid pakkusid vahetut muusikaelamust ligikaudu 400 Viljandi kooli- ja lasteaialapsele ning neid jälgisid ka välis- ja Eesti delegaadid, produtsendid, tudengid ja muusikakriitikud. Sündmus toimus koostöös Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, Jazzkaare, Eesti Kontserdi ja Music Estoniaga. YAMsession 2025 Eestisse toomine toetas Eesti Pärimusmuusika Keskuse strateegilisi eesmärke pakkuda kvaliteetseid ja professionaalselt korraldatud muusikasündmusi, rikastada muusikaharidust ning luua Eesti muusikutele rahvusvahelisi esinemis- ja koostöövõimalusi. YAMsession 2025 korraldamine andis Eesti Pärimusmuusika Keskusele kindluse ja kogemuse algatada koostöös Eesti muusikaorganisatsioonidega uus esitlusfestival „Noor kuulab“. Festivali eesmärk on koondada kokku parimad Eesti koolikontserdid ning suunata teadlikult fookus noorele publikule loodud professionaalsete kontserdikavade arendamisele ja esitlemisele. Haridusvaldkonna tegevused laste ja noortega Koolikontsertidel osales aasta jooksul mitu tuhat noort rohkem kui 2024. aastal ning elava muusika vahetu kogemuse sai üle 7000 noore. Enamik kontserte toimus Viljandis, kuid Pärimuslabori nime all jõuti 2025. aastal ka Lääne-Virumaa koolidesse. Seal said ligi 3500 õpilast osa oma paikkonna pärimusmuusikat tutvustavast kavast. Lastele ja noortele suunatud laagrites osales 2025. aastal kokku ligi 100 noort. Eesti Pärimusmuusika Keskuse ETNO-ökosüsteem moodustab tervikliku arendusmudeli, mis koondab Noorte ETNO, Eesti ETNO, ETNO ringreisid ning Talve ETNO ning pakub noortele järjepidevat arenguteed pärimusmuusikaga tegelemiseks. Kõik ETNO-programmid annavad noortele võimaluse süvitsi tutvuda eesti pärimusmuusika ja eri kultuuride muusikalise pärandiga loomulikus, praktilises koosmängu ja -loomise keskkonnas. Ühine eesmärk on kindlustada pärimusmuusika elujõud: tuua kokku muusikahuvilised noored, pakkuda neile aastaringset tuge arenguks ning tutvustada noorte loomingut laiemale publikule. Noorte ETNO keskendub eesti pärimusmuusikale ning on suunatud 13–17-aastastele alg- ja kesktaseme muusikutele. Laager pakub noortele esmast või korduvat kokkupuudet traditsiooniliste lugude ja pillidega ning arendab ühise musitseerimise kaudu nii muusikalisi oskusi kui ka koostöövõimet. Eesti ETNO on rahvusvaheline laager 18–30-aastastele noortele Eestist ja välismaalt, kus luuakse eri maade pärimust peegeldav mitmekesine kava. Osalejad arendavad kultuuridevahelist suhtlust, sallivust ja avardavad oma muusikalist silmaringi. Suvistele laagritele järgnevad tavapäraselt ETNO ringreisid, mille käigus moodustunud ansamblid annavad kontserte koolides, rahvamajades ja festivalidel noortelt noortele. Selline esinemisformaadis bänditöö arendab noorte kokkumänguoskust ning pakub väärtuslikku lavakogemust. 2025. aastal traditsioonilisi Noorte ETNO ja Eesti ETNO ringreise ei toimunud, kuna piiratud ressursside tõttu on ringreiside korraldamine planeeritud üle kahe aasta. Järgmised ringreisid toimuvad 2026. aastal. Talve ETNO on väiksema osalejaskonnaga süvitsiõppelaager, mis on suunatud heade muusikaliste oskustega 18–30-aastastele noortele, eeskätt EMTA, TÜVKA ja Heino Elleri Muusikakooli pärimusmuusika eriala tudengitele. Lühem, kuid intensiivne talvine formaat aitab hoida noorte huvi pärimusmuusika vastu aastaringselt, õppida uusi lugusid ning lihvida koosmänguoskust. aastal toimus 2025. VI Talve ETNO toimus 31. jaanuarist 9. veebruarini Võrumaal ning tõi kokku 25 noort muusikut 16 riigist. Laager kulmineerus 4 koolikontserdiga piirkonna koolidele ja 2 avaliku kontserdiga, mis tutvustasid osalejate loomingut ja koostöös sündinud kava laiemale publikule. Kokku sai kontsertidest osa 250 inimest. Juba 2023. aastal võtsime eesmärgiks tuua iga Viljandi linna kooli õpilane vähemalt 1 kord õppeaasta jooksul pärimusmuusikast osa saama Viljandi Pärimusmuusika Aita ning pakkuda õpetajatele ja juhendajatele tuge. 2025. aastal jätkasime koolikontsertide ja laagritega ning tõime juurde piirkondlikke programme. Koolikontserte toimus 49 ning neist sai osa 6860 õpilast. Koolikontsertide tulud olid 8655 eurot ja kulud 5980 eurot (ilma KM). Viljandi koolinoortele toimusid kooliaasta alguse kontserdid (11.–12. september): kuuest kontserdist sai tasuta osa ligi 1700 õpilast. Pärimuslabor jõudis Lääne-Virumaa koolidesse: koolikontsertidest sai osa ligikaudu 3400 õpilast 28 koolis. Õppeprogramm „Jõulud Aidas“ tõi detsembris Pärimusmuusika Aita 337 õpilast (9. detsembril 190 ja 10. detsembril 147). Pärimusmuusika teabekogu eesmärk on hoida ja vahendada pärimusmuusikaalast teadmist ning toetada nii õppimist, õpetamist kui ka harrastamist. 2025. aastal kasvas teabekogu kasutus ning oluliseks suunaks on digitaalsete kanalite arendamine. Teabekogu kasutusi oli 2025. aastal kokku 8377, sh: külastusi 1531, laenutusi 197, kohalkasutust 516, päringuid 46 ning pillide laenutusi 92. Digitaalse noodikogu veebikülastusi oli 5995. Teabekogusse lisandus 218 uut teavikut ning kogusse 6 uut pilli. Digikanalite kaudu kasvatame ligipääsu pärimusmuusikale ning toetame õpetajaid ja õppijaid üle Eesti. 2025. aastal jätkus õppematerjalide arendamine ning aktiivne kommunikatsioon veebis ja sotsiaalmeedias. Külastamisi kogusid 2025 aastal rohkelt ka Keskuse veebilehed: www.folk.ee 176 614 külastust ning www.viljandifolk.ee 544 083 külastust. YouTube’i vaatamisi 88 185. Opiq keskkonnas asuvaid pärimusmuusika õppevideoid külastati 35 727 korda. Soundcloudis kogunes Regilaulu podcasti kuulamisi 3626 ning Regiosong podcasti kuulamisi 710 (aasta kokku). Vabatahtlikke kaasasime kokku ca 231 inimest (Viljandi pärimusmuusika festivali ning sügisese Lõikuspeo raames), ca ⅓ vabatahtlikest on Viljandi ja lähipiirkonna inimesed, kooliõpilastest eakateni. Meie vabatahtlike kaasamise programm on süsteemne. Pakume festivali tiimiga liituvatele vabatahtlikele häid enesearenguvõimalusi, juhendamist ja tänupaketti. Lisaks Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt korraldatud sündmustele kasutasid Pärimusmuusika Aida ruume ka väljastpoolt tulnud sündmuskorraldajad kontsertide, konverentside jms. jaoks ca 87 korral ning nendest sündmustest võttis osa üle 9460 inimese. Eesti Pärimusmuusika Keskusega seotud meediakajastusi (raadio, televisioon, ajalehed, ajakirjad) oli aasta jooksul kokku üle 1335. Kohalikule kogukonnale olulistest sündmustest toimus 2025. aastal Pärimusmuusika Aidas näiteks Viljandi Kitarrifestival, vabariigi aastapäeva tähistamine toimus Aidas suurejoonelise EV 107 kontsert- lavastusega ja Viljandi Muusikakooli 80. juubeli tähistamiseks kontsertetendus-aktus ja raamatu esitlus. Järjest enam arendame oma kuvandit ja teenuseid ka sise- ja rahvusvahelise turismi sihtkohana. 2023.aastal liitusime ja oleme jätkuvalt Viljandimaa Arenduskeskuse poolt koordineeritava Viljandimaa turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustikuga, siis osaleme perioodiliselt toimuvatel kohtumistel ning panustame võrgustikus turismiteenuste arendamisel. Samuti liitusime Viljandimaa Kajastame oma tegemisi Visit Viljandi veebiportaalis. Aasta jooksul korraldasime Pärimusmuusika Aidas ekskursioone ca 615 inimesele ning osalesime juba traditsiooniliselt koolinoortele mõeldud “Maasikanoppimise” giidituuris. 2025. aastal omistatud tunnustused Eesti Pärimusmuusika Keskusele ja keskuse töötajatele Eesti Pärimusmuusika Keskuse tegevust tunnustati 2025. aastal ka tööandjana: Visionest Institute OÜ valis keskuse mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute hulgas unistuste tööandjaks . TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tunnustas Eesti Pärimusmuusika Keskust "Aasta Sõbra" tiitliga, sisuka koostöö eest õppepraktikate ja sündmuste korraldamisel. 2026. aastal jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oma põhitegevusetega Jätkame festivalide korraldamisega, üle-eestilise pärimusmuusika kontsertprogrammi arendamisega, panustame veel enam noortevaldkonna arengusse, toome Pärimusmuusika Aita kontsertidele Viljandi linna koolide õpilased ning teeme pärimusmuusika kompetentsikeskusena sisulist koostööd teiste organisatsioonidega (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus jpt). Aasta alguses käivitub koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga pärimusmuusika õpetaja mikrokraad (jaan–juuni), jätkuvad väikelaste laulu- ja mänguringid, Aida mälumäng ning regilaulupesa, lisaks päevased kontsertkohtumised ja tantsumajad, mis hoiavad Pärimusmuusika Aida elava kogukonnakeskusena ka väljaspool suurt festivalihooaega. Talvel toimub VII Talve ETNO koos koolikontsertidega ja kontsertidega (sh Rõuges ja Aidas), kevadesse jäävad traditsioonilised ja koostöölised programmid (nt kevade alguse kohvikukontserdid, emakeelepäeva haridusprogrammid) ning märtsis toimub XVIII üleriigiline võistumängimine. Suvel viime läbi EPMK noorte tipptegevused: Eesti ETNO, Noorte ETNO ja Laste ETNO ning XXXIII Viljandi pärimusmuusika festivali, mille teemaks on seekord “Igaühel oma pill”. Sügisel jätkame koolidele suunatud programmi (Viljandi koolialguse kontserdid, HAKU ühisprogramm 7. klassidele), korraldame Pärimusmuusika Lõikuspeo ja Etnokulbi ning panustame erialasesse võrgustikutöösse (sh Womex 2026 ja YAMsession 2026 Taanis). Aasta lõppu jäävad perepubliku ja kogukonna sündmused (Advendilaat Waldorfkooliga, “Jõulud Aidas”), ning sisuline ettevalmistus uue koolikontserdi produktsiooni ideekorjeks. Lisaks töötame välja virtuaalseid õppematerjale ning digitaalseid tegevusi, et seeläbi kasvatada võimalikult paljude inimeste ligipääsu pärimusmuusikale, arendame pärimusmuusika noodikogu, panustame sisuloomesse ja veebimaterjalidesse, mida on võimalik ka sotsiaalmeedias levitada. Pärimusmuusika Aida tehnikapark ja professionaalne korraldustiim võimaldab läbi viia erinevate formaatidega sündmuseid.