Riina Sikkut Teie: 14.06.2022 nr 5-6/2022/4118-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 03.08.2022 nr 6.9-1/1163-1
Meremajanduse valge raamat 2022-2035
Austatud proua minister
Leiame, et meremajanduse kaasaegne ja võimalikult mitmekülgne kajastamine ühes
raamdokumendis on igati vajalik jätk „Eesti merenduspoliitika 2012 – 2020“ arengukavale.
Meremajanduse valdkonna ühtsel kajastamisel on võimalik leida kõige suuremad
sünergiakohad ja võimendada ettevõtmiste kasulikkust erinevate merendustegevuste vahel ja
kaudu.
Arvestades, et arengudokumendis ei kajastata põhjalikult kalanduse valdkonda, mis leiab
käsitlust „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030“, on meil
järgmised ettepanekud ja kommentaarid.
Prioriteet 1 – Meremajanduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik, rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline ning innovatsiooni toetav.
Eesti kalalaevad on meie lipu all ning Eesti kalalaevastikku suurendada ei saa, kuna EL
liikmesriikidele on kehtestatud EL tasemel kalalaevastiku püügivõimsuse laed, mida
mõõdetakse kW ja GT-des. Küll aga võib tingimusel, et EL õigusaktid (sh riigiabi reeglid) seda
lubavad, kaaluda soodustusi tööjõu maksustamisel, käibemaksu vabastust laevade varustamisel
vms. Palume laevandusettevõtjatele meetmete väljatöötamisel selle võimalusega arvestada.
Laevade meresõiduohutuse kontekstis on märgitud uuringu läbiviimise vajalikkus ning samas
on lk 18 märgitud puudusena, et Eesti ei ole ühinenud Torremolinose lepinguga (Kaplinna
leping). Leiame, et uuring peaks sellest tulenevalt käsitlema ka aspekte, millised on merenduse
viimaste rahvusvaheliste arengute taustal olulised lisaväärtused, mida Torremolinose lepinguga
liitumine annaks. Meie viimase teadmise kohaselt on Eestis kõiki selle lepinguga kaasuvaid
sätteid juba meresõidu ohutuses rakendatud.
Prioriteet 2 – Meremajandus on keskkonnasäästlik, jätkusuutlik, turvaline ja ohutu.
Lk 30 on toodud, et: „Üha rohkem lisandub merele konkureerivaid tegevusi ja seega on
siseriiklikult oluliste laevateede või marsruutide prioritiseerimine vajalik, et uued valdkonnad
(nt kalakasvatuste arendajad) oskaksid meretranspordi vajadustega arvestada“. Peame oluliseks
lisada ka vastupidine vajalik arvestamise aspekt, kus järjest tiheneva mereruumi kooskasutuse
tingimustes tuleb leida võimalused ja otsida erinevate toimijate tegevuste vahel kompromisse,
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
et ka kalapüüdjad saaksid oma tegevust traditsiooniliselt väljakujunenud mere püügialadel
jätkata.
Prioriteet 4 – Eesti mereharidus ning valdkonna teadus- ja arendustegevus on kaasaegne ning
tulevikukompetentse ja –vajadusi arvestav.
Tervitatav on, et kalandusharidust käsitletakse ühe osana merendusharidusest.
Teeme ettepaneku mitte piirata taastuvressursside kasutust kitsalt energeetika ja
keskkonnateadustega ja muuta lk 40 sõnastust alljärgnevalt: „…tähelepanu pöörata Läänemere
keskkonnaalasele seisukorrale ja tegelda uurimis- ja arendustegevusega, mis toetavad
mereliste taastuvressursside kasutamist.“
Võimalusel oleme huvitatud osalema kaastäitjana prioriteedi raames pakutud kahes esimeses
lahendustegevuses (lk 41, merehariduse ühtne koordineerimine ja merehariduskontseptsiooni
koostamine). Samuti sooviksime olla kaasatud lk 43 toodud tegevuses, mis käsitleb
taastuvenergia ja sinimajandusega seotud õppekavade ning kursuste väljatöötamist, kuivõrd
kalapüük ja vesiviljelus on osa sinimajandusest.
Prioriteet 5 – Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja
kohaliku ettevõtluse arengut, merekultuuripärandit kantakse edasi.
Näeme sünergiat eesmärgis luua Eestis toimiv väikesadamate võrgustik koos ühtlaste
kaasaegsete teenustega. Nii Euroopa Kalandusfondi kui ka Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi toel on korrastatud palju piirkondlikke kalasadamaid (sh traalpüügi sadamaid).
Uuel rahastusperioodil on plaanis väikesadamate arendamise järgmise etapina toetada Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist 2021 – 2027 sadamate multifunktsionaalsuse
arendamist ning lisaks on plaanis tõsta sadamate valmisolekut kliimamuutustega
kohanemiseks, mis on kenasti kooskõlas dokumendis väljatooduga.
Taustateadmiseks, et meie käsutuses on kalasadamate lossimisandmete statistika, mida saame
vajadusel teistele ministeeriumitele pakkuda.
Kooskõlastame dokumendi „Meremajanduse valge raamat 2022 – 2035“ eeltoodud
märkustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Eve Külmallik
625 6285
[email protected]
2 (2)