Riigihanke „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine

HD Lisa 4 TÖÖVÕTULEPING nr ERITINGIMUSED Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel transpordi asekantsler Ahti Kuningas kantsleri ülesannetes (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuringu teostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisades 1-3. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ (viitenr…) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja annab tellijale vaheülevaate töö käigust 2 kuu jooksul lepingu jõustumisest ja tellija soovil muudel aegadel, täpsem aeg lepitakse lepingupoolte vahel eraldi kokku. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 5. kuu viimasel tööpäeval lepingu jõustumisest. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 2.5. Pärast töö tellija poolt vastuvõtmist teeb töövõtja tellija soovil kuni 5 (avalikku) töö tulemuste esitlust poolte poolt kokku lepitud aegadel. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …, millele lisandub käibemaks summas …. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus, telefon 625 6491, e- post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on …., telefon … , e-post … . HD Lisa 4 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (sh Tehniline kirjeldus); Lisa 2. Indikaatorid; Lisa 3. Riikide võrdlusega seotud küsimused; Lisa 4. Töövõtja pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja peab töö teostamise käigus tagama ligipääsu hankedokumendis kirjeldatud andmebaasi(de)le, mille kaudu on võimalik indikaatoreid saada ja mille alusel töö teostada, ja vajadusel muudele dokumentidele ja materjalidele, mis on vajalikud töö kvaliteetseks ja nõuetekohaseks teostamiseks. 6.2. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt või paberkandjal kahes identses võrdväärset juriidilist jõudu omavas eksemplaris. Tellija Töövõtja ______________________ _____________________ või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/  Category 1 1.1 1.2 1.3 1.4 2 2.1 2.2 2.2.1 2.2.2 2.2.3 3 3.1 3.1.1 3.1.2 3.2 Ship mortgage 3.3 3.4 3.5 3.6 3.7 4 4.1 4.2 4.3  5 5.1 5.2 6 6.1 6.2 6.3 6.3.1 6.3.2 6.3.3 6.4 1 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 2 2.1 2.2 3 3.1 3.2 3.3 3.4 4 4.1 4.1.1  4.1.2 4.2 4.3 4.4 4.5 4.6 4.7 4.8 4.9 Ship registration 4.10 4.11 5 5.1 6 6.1 6.2 7 7.1 7.2 8 8.1  8.2 9 9.1 9.1.1 9.1.2 9.1.3 9.2 10 10.1 10.1.1 10.1.2 10.2 10.3 10.4 10.5 10.6 10.7 11 11.1 11.2 11.3 11.4 11.5 1 1.1 1.2 1.3 2 2.1 2.2 2.1.1 2.1.2 2.1.3  2.3 2.3.1 2.3.2 2.3.3 2.3.4 3 3.1 3.1.1 3.1.2 3.1.3 3.2 3.2.1 3.2.2 3.2.3 3.3 3.4 3.4.1 3.4.2 3.4.3 3.5 3.6 3.7 Tax incentives 3.7.1 3.7.2 3.7.3 3.7.4 3.8 3.9 3.10 3.11 3.12 3.13 3.14 3.15 3.16 3.17 3.17.1 3.17.2 3.17.3 3.17.4 3.18 3.18.1 3.18.2  3.18.3 3.18.4 3.18.5 3.19 3.20 3.21 1 2 1 2 2.1 2.2 Tax agreements 2.3 3 4 5 6 7 8 1 2 orking conditions 3 4  Working conditio 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5  Lithuania Estonia Form and content Does the legal system prescribe a set of form of mortgage? If not, does the legal system lay down any specific requirements as to the content of mortgages? Must mortages for registration be in any particular language? What are the requirements of the legal system with regard to: 1.4.1 Execution of the mortage by the mortgagor? 1.4.2 Execution of the mortage by the mortgagee? 1.4.3 Notarisation? 1.4.4 Legislation? Mortgagees rights Does the legal system provide mortagees with the rights which they would normally expect, ie, the right to take posession of and sell the vessel on deafult, (a)by law and/or only if included expressly in the mortage? Are there any limits on the right of a mortgagee on default: To take posession of the vessel? To sell the vessel at auction? To sell the vessel privately? Registration Where may registration of mortages take place? In named country? Abroad? If mortgages may be executed and presented for registration in a foreignlangugage, what, if any, arethe tranlations requirements and when must they be completed? How many originals of the mortgage must be presented for registration? How many are retained by the registrering authority? What other documents must be produced to the registering authority? Which will be retained? Must original documents be submitted? If not, will photocopies of faxed copies of some or all documents be required? If so, which? Are there any requirements for copies to be verified? What fees are currently payable on the mortgage registration? Can a mortgage be registered over a vessel currently under construction? Amendments Can registered mortgages be amended and/or supplemented? If so, what documents are required by the registering authority? If so, please anwer the questions listed under clauses 1 and 3 above as if reference to mortgages were references to amending and/or supplementing intruments. Discharge What documents are required by the registering authority to discharge a registered mortgage? Please answer the questions listed under clause 1 and 3 above as if references to mortgages were reference to mortgage discharges. General Please identify the principal statutes and regulations governing the registration of mortgages on ships. Must notice of mortgage and/or certified copy or original mortgage be placed on board the ship? Is there any time limit for doing so? Are there any other matter in the context of mortgage on ships not referred to above which you feel should be emphasised? Transfer of mortgage? Negative pledge? Agent and trustee/holding a ship mortgage in trust? How are ships as property handled in the legal system? Ownership What, if any, are the restrictions on ownership of vessel registered under the flag of named country ? If registration by companies is limited to companies incorporated in the named country, is local brass-plate company sufficient, or must there bea closer, genuine link? If registration by companies incorporated other than in the named country is permitted, must a local representative be appointed? If so, are there any restrictions on the identity of that representative? Please summarise any restrictions (eg, as to number, nationality etc) on who may own shares in shipowning companies incorporated in the named country? Please explain any exchange control or other governmental or regulatory consents required in connection the ownership of ships registered in the named country? Please explain any special rules for any particular type of vessel? Is there any mandatory registration requirement for certain owners (eg, citizens of named country)? Eligibility Are there any particular types/sizes of ships ineligible for, or exempt from, registration? What, if any, is the maximum age for registration of ships under the flag of named country? Names What, if any, are the restrictions on the name under which a ship may be registered in the named country? Is there a procedure for approval of names in advance? If so, how does it operate? Oes approval confer any priority rights in the use of the name? Are there any restrictions on the name of a vessel being changed? New registration procedures Where may ships intending to fly the flag of the named country be registered: In the named country? Abroad? What documents and information must be submitted to effect registration? Does the legal system in the named country lay down any specific requirements as to the contents of any of these documents - eg, of bills of sale - and, if so, what are they? Please identify how many originals or copies of each document are required. Are flaxed copies of any of them acceptable? Are there any requirements as to the language in which documents must be submitted? If they nay be submitted in a foreign language, are there any translation requirements? If so, what are they and when must they be complied with? Please identify any particular requirements of the legal system in the named country with regard to the method of execution of any of the registration documents, or with regard to notarisation or legalisation? If the initial registration takes place abroad, is that registration final or provisional? If provisional, what needs to be done to effect final registration? When must it be done? If provisional, what, if any, are the restrictions which apply to the vessel pending final registration? Can a provisionally registered ship be mortgaged? Technical matters Please identify the requirements of the named country with regard to inspection, survey, measurement and the like in respect of newly registered ships? By when must these requirements be complied with? Transfer of ownership Please answer, either separatly of by reference to your earlier answer, the question listed under clauses 4 and 5 above in respect of a transfer of ownership of a vessel already registered in the named country. Please explain any exchange control or other governmental or regulatory consents required in connection with the sale to a foreign flag of a vessel registered under the flag of the named country. Deletion Please outline the procedures for deletion of vessels from the flag of the named country Please answer, either separately or by reference to your earlier answer, the question listed under clause 4 in respect of the deletion, as opposed to new registration, of a vessel. Certificate/transcript Please ientify the certificates and other documents issued to an owner on registation of his ship under the flag of the named country Please outline the procedure (including fees payable) for obtaining information on the registered ownership of and ecumbrances on vessels registered in the named country. Fees/taxes What fees are currently payable: On new registration? On transfer of ownership? On deletion? Are there any annual or other ingoing fees or taxes payable in respect of ships registered in named country? If so, what are they? On what basis and when are they payable? Parallel registration Is parallel registration permitted: Onto the named country register? From the named country register? If so, what, if any, specific governmental or other consents are required? Is the period of parallel registration limited? If so, is it renewable? If parallel registration is dependent on the existence of a demise charter, does the named country have a specific definition of "demise" or "bareboat" charter for these purpose? If so, what is it? Please answer the questions listed under clauses 1 to 5 above with reference to application for parallel registration onto the named country register. Can/must mortgages on ships parallel registered onto the named country registry also be registered in the named country? Under what circumstances will General Please identify the principal statutes and regulations in the named country governing the registration of ships Are there any other matters in the context of registration of ships Are there any other matters in the context of registration of ships under the legal system in the named country that should be emphasised Are electronic certificates accepted? What type of register is being used in named country traditional/international/offshore/open register? Ordinary regimes/Categorization of the income What type of taxation is used for taxation of companies? Are there any differences between income taxation of shipping activities compared with other business activities? If so, then what activities are taxed differently? Special regimes Are there any special tax regimes available for resident and non-resident tax payers? If so, what type of special regime is used in named country: exemption? special tax incentives? tonnage tax? If special tax incentives is used then what type is being used: special (accelerated) depreciation system? special profit calculation scheme? special tax rates? Other? Tonnage tax regime (TT) What tonnage tax model is being used? Greek model? Dutch model? Other? What type of corporate forms allowed to use TT system? Only corporate tax payers? All entrepreneurs? Only corporations/partnerships? How are responsible persons assigned if any and what are the requirements? What are the flag requirements to use TT? European Economical Area (EEA)? National flag? Other? Is there any lock-in period for TT system required? What activities are qualifiying fo TT system? What type of vessels are qualifying for TT? Maritime transport? Service vessels? Dredging/Towing? Other? What requirements are required for shipping companies in regard with management? How is "exploitation" of qualifiying vessels defined in named country? How is "commercial management" defined in named country? How is "ship management" defined in named country? How is "crew management" defined in named country? How is "technical management" defined in named country? What are the condition for ownership in named country in regard od TT system? Is time chartering in/out regarded as exploitation? Are there any limits for the possibility for bareboating-out of vessels in regard with TT system? What type of income is considered as eligible income in the TT system? Operational income? Capital gains? Investment income? Income of ancillary activities? What are requiremnts for managment level of the shipping enterprise to apply TT system in named country? Strategic managment? Commercial management? Crewing management? Technical management? Overall? Are there any nationality restrictions imposed by the legislator to use for TT? Are there any specific regulationa how to control income derived from certain activites? Please describe. How are voyages regulated in regard with TT concerning dredgers and towing vessels? VAT What kind of shipping services are covered by VAT? chartering? Management services? Transport services? Other? Ship building etc. What activities are exempted or with lower VAT rate? How is the relationship between TT regime and article 2 of OECD model stated in the tax agreements in named country? How are the same terms/consepts in both national tax laws and tax treaty law defined? international traffic? transport of persons and goods? ancillary activities? Are profits derived from other shipping activities (for example service vessels) also covered by article 8 of the model convention in the tax agreements? What kind of shipping activities are covered under article 8 of the tax agreement? Are there any links between article 8 and article 15 in respect of shipping company? Is the principle of "place of effective management" being used in the tax agreements in respect of allocating taxation rights of a shipping activities? How are the taxing right devided in the tax agreements in regard of article 8 and 15? What employees are qualifying under article 15 p 3 in the tax agreements? Is there any VISA/work permit required from EU countries/third countris to work onboard a vessel under named flag vessel? Please describe conditions What are registration formalities for seafarers to work onboard a vessel fying the flag of named country? Is there any special social insurance fund for seafarers compared with the general system on named state? Residents and non resident seafarers and tax levels. Please describe I there any special pesnion fud created for seafarers? Please describe Are there any special condition for fixed term employment contracts comapred to regular workers in named state? Are resident seafarers treatd differently compared no-resident seafarers? Please describe the working time arrangement under named fla state vessel? Can seafarer pay social insurance as an individual in named country?  Latvia Finland Cyprus Greece Germany Denmark Portugal Singapore  Recomendation for Estonian system is improvement in respect more restrictive to increase compared to sates ...? competitiveness?  Indicators Main category Sub-category Indicator Shipping Subjective/objective Tax and fiscal incentives indicators as needed Availability of professional Subjective/objective services indicators as needed Subjective/objective Skills indicators as needed Regulatory, economic and Subjective/objective political factors indicators as needed Subjective/objective Flag attractivness indicators as needed Subjective/objective Ease of doing business indicators as needed Legal framework for vessel Subjective/objective exploitation indicators as needed Subjective/objective Availabilty of finance indicators as needed Subjective/objective Maritime finance and law indicators as needed Subjective/objective Maritime technology indicators as needed Subjective/objective Ports and logistics indicators as needed Subjective/objective Attractiveness and comptitiveness indicators as needed Results by category Total results Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed Method as proposed Method as proposed and agreed and agreed  HD Lisa 1 UURINGU TEHNILISE KIRJELDUSE VORM Uuringu pealkiri „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ 1. Hanke ese Hanke esemeks on rakendusuuringu „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ läbiviimine vastavalt alusdokumentides (uuringu tehnilise kirjelduse vorm, selle lisad ning leping) esitatud tingimustele. Laevandus on globaalne ning väga suure haardega valdkond, mis hõlmab endas väga palju erinevaid aspekte alates maksuõigusest, asjaõigusest kuni merepääste ning keskkonna kaitsmiseni välja. Et luua eeldused laevandussektori arendamiseks, on vaja arendada ka laevandusega lähemalt seotuid sektoreid. Maailmas on erinevate ühtsete indikaatorite kaudu hinnatud erinevate riikide konkurentsivõimet, kuid Eesti kohta pole hinnangut antud. Eesti laevandussektori ettevõtted on täna killustunud ning ei ole tekkinud ka ühtset klastrit, mistõttu puudub sageli samas valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel ka selge ülevaade, kus näiteks Eesti tervikuna ning ka erinevate laevanduse osiste vaates globaalsel turul positsioneerub ning millised on meie tugevused ja nõrkused ning milliseid laevanduse toimimise jaoks vajalikke osiseid tuleks järele aidata. Tulemusi saavad kasutada nii arendustegevuses, turundamises jm tegevustes nii laevahaldurid, meretööstus ning ka õppeasutused, sest Eesti kohta pole varasemalt sellist terviklikku uuringut tehtud. 2. Taustainfo Laevanduse konkurentsivõime vaates on oluline nii ettevõtjatele kui riigile teada, millised on ühe või teise lipuriigi tugevused ning ka nõrkused globaalsel turul. Sellest tulenevalt saavad laevahaldurid ja ka laevaomanikud planeerida, milliseid teenuseid saab kasutada lipuriigist ja milliseid teenuseid tuleb mujalt sisse osta. Tihti ei oma välisriigi laevaomanikud või haldurid peale otsese registriteenusega seotud tingimuste laiemat ülevaadet potentsiaalse lipuriigi võimekusest pakkuda erinevaid teenuseid. Kui lipuriik ei paku piisavalt heal tasemel erinevaid teenuseid, siis see on ka üks selge kaalutluskoht laeva muu riigi lipu alla toomiseks. Erinevate uuringute taustal, mis maailmas on läbi viidud laevanduse konkurentsivõime hindamiseks, on välja kujunenud selgelt laevandusega seotud valdkonnad, mida erinevate indikaatorite põhjal võrreldakse. Eesti on koostöös ettevõtjatega ja huvigruppidega teinud esimesed sammud laevanduse arendamisel. 01.07.2020 jõustus laevanduse konkurentsivõime parendamisega seotud erinevate seadusemuudatuste pakett. Paketi eesmärgiks oli luua soodsamad tingimused välisriikide laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Muudatuste tulemusena loodeti suurendada Eesti laevastikku, mis omakorda oleks aidanud kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Leiti, et laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb endiselt HD Lisa 1 suuresti vaid meie lähiriikidest. Lisaks oli eelnõu eesmärk pakkuda Eesti meremeestele ravikindlustuse saamise võimalust Haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimisega ajal, mil tal puudub sundkindlustus seaduse alusel. Samuti tekiks laevade Eesti lipu alla lisandumisel Eesti meremeestele võimalus asuda nendel laevadel tööle ja saada seeläbi juurdepääs Eesti pensionikindlustusele. 2021. aasta seisuga oli laevapereta prahitud laevade esimeses registris 3 laeva ning teises laevapereta prahitud laevade registris 1 laev. 2020. aastal kasutas meremeeste erimaksurežiimi Eesti residentidest 78 meremeest eraldiseisvalt ning 17 meremeest läbi tööandja. 2021. aastaks oli tööandja kaudu erirežiimi kasutavate meremeeste arv tõusnud 57 meremeheni ning erirežiimi rakendavate ettevõtjate arv kolmelt seitsmele. Eeltoodu näitab, et seni tehtud muudatused ei ole olnud piisavad ning puudu on terviklik lähenemine, mille põhjal saaksid ettevõtjad tervikliku pildi olemasolevast süsteemist ning riik kujundada laevanduspoliitikat. Uuringu innovaatilisus seisneb selles, et uuringu jaoks väljatöötatav metoodika võimaldab edaspidi läbi viia täiendavaid uuringuid ning aluseks laevanduse konkurentsivõime edasiseks monitoorimiseks, mille kohta täna metoodika ning info Eesti laevanduse kohta puudub. 3. Eesmärk ja uurimisküsimused 1. Tuvastada laevanduse ja laevandusega seotud osiste vaates tugevused ja nõrkused läbi võrdlusanalüüsi viies kategoorias: - laevandus - laevanduse finantseerimine ja õigus - laevandustehnoloogia - sadamad ja logistika - atraktiivsus ja konkurentsivõime Igas kategoorias kasutada objektiivseid ja subjektiivseid indikaatoreid vastavalt tehnilise kirjelduse Lisas 1 toodule. 2. Tuvastada takistused ning pakkuda välja ettepanekud laevade tulemiseks Eesti registrisse ja kaldasektori arendamiseks, analüüsida teiste riikide tingimusi vastavalt tehnilise kirjelduse Lisas 2 toodud küsimustele, sh täita tabel, kus on ka näidatud, kas Eestis kehtiv regulatsioon on rangem või leebem. 3. Hinnata erinevate uuringu tulemusena väljapakutavate meetmete kulu riigile ja võimalikku majanduslikku mõju. 4. Koostada kokkuvõttev presentatsioon uuringu tulemustest, kus on ära toodud kokkuvõtted alapunktides 1, 2 ja 3 saadud tulemustest. 4. Uuringu metoodika Pakkuja pakub iga Lisas 1 toodud indikaatori kohta välja ja kirjeldab oma uurimismetoodikat (milliseid andmeid, indikaatoreid ja allikaid kasutatakse jmt), mis on vajalik punktis 3 väljatoodud probleemide lahendamiseks. 5. Tegevuskava I etapis kogutakse andmeid ning viiakse läbi uuring vastavalt eesmärgis 1 toodud viiele kategooriale ning indikaatorite valikul lähtutakse tehnilise kirjelduse Lisast 1. HD Lisa 1 II etapis kogutakse andmeid ning koostatakse vastused tehnilise kirjelduse Lisas 2 toodud küsimustele III etapis analüüsitakse tulemusi ning pakutakse välja parendusmeetmeid konkurentsivõime tõstmiseks koos nende majanduslike mõjudega. IV etapis koostatakse kokkuvõtlik esitlus saadud tulemustest ning esitletakse tulemusi vastavalt lepingus kokkulepitule. 6. Uuringu tulem ja mõju Käesoleva tehnilise kirjelduse punktis 3 toodud punktidele on uuringu tulem ning mõju eesmärkide kaupa järgmine: Eesmärgi 1 tulemused annavad detailse ülevaate laevandusega otseselt seotud sektorite vaates läbi objektiivsete ja subjektiivsete indikaatorite. Tulemusi saavad kasutada nii arendustegevuses, turundamises jm tegevustes Eestis asuvad laevahaldurid, meretööstuse ettevõtjad, õppeasutused ja erinevad huvigrupid. Lisaks tekib uuringu tulemusena välisriigi laevahalduritel, laevomanikelt ja juristidel selgem ülevaade Eestist kui lipuriigist tervikuna, mis täna piirdub reeglina registriteenuse või maksuerikorra tingimustega. Riik saab tulemust kasutada edasiste poliitikasuundade väljatöötamiseks ennekõike laevandusega seotud kaldasektori arendamisel ning on ka aluseks edaspidiseks monitoorimiseks. Eesmärgi 2 tulemused annavad täpsema ülevaate konkreetselt registriteenusega soetud tingimuste osas ning on töödokumendiks ametnikele ning annab ülevaate ka välisriigi halduritele ning juristidele. Eesmärgi 3 tulemuseks on indikatiivne majanduslik mõju erinevate meetmete rakendamisel. Tulemused aitavad otsustada ühe või teise väljapakutava suuna valikul. Eesmärgi 4 tulemusel valmiv ettekanne aitab paremini tutvustada laia teemat ning otsustajatel paremaid valikuid teha. Uuringu tulemusena valmib kaheosaline lõpparuanne, kus esimeses osas on välja toodud indikaatorite põhjal valminud analüüs võrreldavate riikide kohta ning etteantud kategooriate vaates. Lisaks soovitused parendusteks ja konkurentsivõime tõstmiseks vastavates kategooriates. Teises osas antakse ülevaade riikide praktikatest vastavalt etteantud küsimustele. Tegemist on esmakordse uuringuga, mille tulemusena tekib terviklik pilt laevanduse erinevate osiste konkurentsivõime vaates, mille tulemusi saavad kasutada valdkonna ettevõtjad, õppeasutused kasutada koheselt ning riik oma poliitika kujundamiseks pikema perioodi jooksul näiteks täiendavate meetmete väljatöötamiseks. 7. Töökorraldus Töövõtja peab omama ligipääse vastavatele andmebaasidele, mille kaudu on võimalik indikaatoreid saada (vt nõudeid hankedokumendis), ja vajadusel muudele dokumentidele ja materjalidele, mis on vajalikud uuringu kvaliteetseks ja nõuetekohaseks läbiviimiseks. Ülesanded tellija ja töövõtja vahel lepitakse kokku lepingus. Töö teostamisel tuleb viidata kasutatud andmetele ning andmed ei tohi olla vanemad kui 2 aastat töö üleandmise kuupäevast. HD Lisa 1 Tellija poolt uuringu läbiviimisega seotud vastutav isik on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus ([email protected]).  Käskkirja lisa 2 Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring Riigihanke hankedokument (HD) Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium CPV kood: 79311400-1 (Majandusuuringute teenused) 1  Käskkirja lisa 2 1. Riigihanke üldinfo 1.1. Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija), registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 625 6342, e-post [email protected]. 1.2. Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidavale riigihankele „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ (edaspidi riigihange) vastavalt riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) sisalduvatele tingimustele. 1.3. Riigihanke eesmärgi ja objekti täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses. 1.4. Hankemenetlus viiakse läbi riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi RHR). Täiendavate küsimuste korral hanke kohta on pakkumuse esitamise ettepaneku saanud potentsiaalsetel pakkujatel õigus esitada järelepärimine läbi RHRi (muul viisil esitatud küsimustele hankija ei vasta). 1.5. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 26. august 2022 kell 12.00. 1.6. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 5 kuud lepingu jõustumisest. 1.7. Riigihange ei ole osadeks jaotatud, kuivõrd hankelepingu esemeks olev töö moodustab ühtse loogilise terviku. 1.8. Riigihanke eeldatav maksumus on 66 000 eurot (ilma km-ta). 1.9. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus, tel: +372 625 6491, e-post: [email protected]. 1.10. Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis. 2. Vastavustingimused ja nõutavad dokumendid 2.1. Pakkujal peab olema töö teostamiseks vähemalt 3 spetsialisti, kellest kahel peab olema sotsiaal- või õigusteaduste magistri- või doktorikraad. Pakkuja esitab pakkumuses spetsialistide nimekirja koos nende haridust tõendavate dokumentide koopiatega. 2.2. Pakkujal peab olema kogu hankelepingu täitmise tähtaja jooksul ligipääs vähemalt ühele juhtivale laevandusega seotud analüütilisele andmebaasile, nagu Clarksons Research „või sellega samaväärne“ või Lloyds List Intelligence „või sellega samaväärne“ andmebaas. Pakkuja esitab pakkumuses vabas vormis andmebaasi nimetuse, millele juurdepääsu omatakse, andmebaasi kirjelduse ja andmed pakkuja andmebaasile juurdepääsu kehtivusaja kohta täpsusega kehtivusaja alguse päev-kuu-aasta ja kehtivusaja lõpu päev-kuu-aasta. Pakkuja peab pakkumuse koosseisus esitama põhjenduse samaväärsuse kohta, kui pakub samaväärset andmebaasi. 2.3. Pakkuja peab pakkumuses esitama vabas vormis lisas 1 kirjeldatud tegevuskava ja uurimismetoodika kirjelduse (milliseid andmeid, indikaatoreid ja allikaid kasutatakse koos põhjenduste ja selgitustega jmt), mis on vajalik lisa 1 punktis 3 väljatoodud probleemide lahendamiseks (vt ka hindamiskriteeriumi p-s 5.7.2.2). 3. Nõuded pakkumusele ja pakkumuse vastavuse kontrollimine 3.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHR kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee. 3.2. RHR-i esitatav pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkujal allkirjastada. Pakkumuse igat dokumenti eraldi allkirjastama ei pea. 3.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole RHAD-s kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 3.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti või inglise keeles. 3.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki RHR-is avaldatud RHAD-s nõutud dokumente ning vastama RHAD-s esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 2  Käskkirja lisa 2 3.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 3.7. Pakkuja esitab koos pakkumusega hankepassi. Pakkuja esitab pakkumuse vastavustingimustele vastavust tõendavad andmed ja dokumendid (vt RHR „Vastavustingimused“); pakkumuse maksumuse vorm (vt eRHR vormi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“). 3.8. Pakkumus peab sisaldama: 3.8.1. käesoleva dokumendi p-des 2.1.-2.3. nõutud dokumente ja teavet; 3.8.2. vabas vormis kirjalikku kinnitust, et pakkuja suudab tagada projektis osalevate meeskonnaliikmete kaasamise kogu lepingu perioodi vältel koos meeskonnaliikmete allkirjastatud kinnitustega projekti täitmisel osalemise kohta; 3.8.3. vajadusel volikirju, täiendavat infot ja materjale, mida pakkuja soovib pakkumusele lisada; 3.8.4. pakkuja kinnitust, et ta nõustub riigihanke tingimustega, et ta ei ole esitanud valeandmeid ja et hankelepingu objektiks olev töö ei seondu otseselt tema poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega, nimetatud töid ei teostata kellegi teise ülesandel ega saada selle eest tasu üheltki teiselt isikult ega asutuselt. 3.8.5. pakkumuse maksumust. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Juhul kui pakkuja on käibemaksukohustuslane tuleb käibemaks kajastada eraldi. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD lisale 1) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee. 3.9. Pakkumus peab olema jõus 120 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 3.10. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 3.11. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 3.12. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 3.13. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 3.14. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 3.15. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine 4.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 4.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kõik pakkumused tagasi lükata ja hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 3  Käskkirja lisa 2 4.2.1. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud või tekib vajadus hankelepingu eset muuta ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine ebaotstarbekaks või võimatuks; 4.2.2. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 4.2.3. kui vastavaks tunnistatud pakkumused on saanud hindamiskriteeriumi „töö teostamise metoodika“ (esitatud käesoleva dokumendi punktis 5.7.2.2.) eest vähem kui 20 hindamispunkti. 5. Pakkumuste hindamine 5.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatule. 5.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja kahe hindamiskriteeriumi ja nende eest antavate punktide alusel. Kriteeriumite eest antavad punktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. Hindamistäpsus on kaks (2) kohta pärast koma. 5.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 5.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. 5.5. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 5.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte töö teostamise metoodika eest (vt p 5.7.2.2.). Kui ka siis on pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 5.7. Hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumid: 5.7.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 5.7.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi kahe (2) hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 5.7.2.1. „Pakkumise maksumus“ (maksimaalselt 50 väärtuspunkti). Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×50. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta. Maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. 5.7.2.2. „Töö teostamise metoodika“ (maksimaalselt 50 väärtuspunkti) Väärtuspunktid arvutatakse: „väärtuspunktid” = „hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” / „kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” ×50. Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 50 punkti. 5.7.2.2.1. 50 punkti - Meetodid, indikaatorid ja tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad, meetodid ja indikaatorid on piisavad ja/või täielikult asjakohased uuringu tulemuslikuks teostamiseks kõigis Lisa 1 punkti 3 esimeses alapunktis toodud kategooriates ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. Pakkumuses on põhjalikult selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate, indikaatorite ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud või soovitatud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate indikaatorite, meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. 5.7.2.2.2. 40 punkti - Meetodid, indikaatorid ja tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on 4  Käskkirja lisa 2 põhjendatud. Valitud andmeallikad, meetodid ja indikaatorid on piisavad ja/või asjakohased uuringu tulemuslikuks teostamiseks kõigis Lisa 1 punkti 3 esimeses alapunktis toodud kategooriates. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. 5.7.2.2.3. 30 punkti – Meetodid, indikaatorid ja tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad, meetodid ja indikaatorid on piisavad ja/või asjakohased uuringu tulemuslikuks teostamiseks kõigis Lisa 1 punkti 3 esimeses alapunktis toodud kategooriates ning väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või indikaatorite suurus või valimise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on uuringu tulemusliku teostamisega seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi eesmärkide täitmist. 5.7.2.2.4. 20 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme ja ebaselgust, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Valitud andmeallikad, meetodid või indikaatorid ei ole piisavad ja/või täielikult asjakohased uuringu tulemuslikuks teostamiseks mõnes Lisa 1 punkti 3 esimeses alapunktis toodud kategoorias. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised puudused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja hankelepingu tulemit saavutada. 5.7.2.2.5. 10 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, indikaatorite arv ebapiisav või põhjendamatult suur, indikaatorite valimise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Valitud andmeallikad, meetodid või indikaatorid ei ole piisavad ja/või täielikult asjakohased uuringu tulemuslikuks teostamiseks enamikes Lisa 1 punkti 3 esimeses alapunktis toodud kategooriates. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esineb kahtlus, kas valitud metoodika, indikaatorite ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita ja hankelepingu tulemit saavutada. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1. Hankija sõlmib hankelepingu (edaspidi töövõtuleping), mille projekt on toodud lisas 4. 6.2. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes edukale pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul töövõtulepingu allkirjastamisest keeldumist või töövõtulepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus käsitleda kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset töövõtulepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul tegutseb hankija edasi vastavalt RHS-s sätestatule. 7. Lisad 7.1. Tehniline kirjeldus – lisa 1; 7.2. Tehnilise kirjelduse lisa 1 (indikaatorid) – lisa 2; 7.3. Tehnilise kirjelduse lisa 2 (riikide võrdlusega seotud küsimused) – lisa 3; 7.4. Töövõtulepingu projekt – lisa 4. 5  Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ alusdokument. Pakkujate kvalifitseerimise ja hankemenetluselt kõrvaldamise alused 1. Nõuded pakkuja kvalifitseerimisele. Tehniline ja kutsealane pädevus 1.1. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm lepingut, mille sisuks oli riikidevahelise õigus- või majandusalase võrdlusuuringu (nn competitive benchmark analysis) teostamine. Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtpäev on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingu maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihankelepinguga. 2. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 2.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 2.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama: 2.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud tingimusele; 2.3.2. pakkuja kinnitust, et pakkuja vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele; 2.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja pakkuja kinnitust, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 2.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega.  KÄSKKIRI 03.08.2022 nr 62 Riigihanke „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 49 lg 1 p 1 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuring“ (riigihanke objekti CPV kood: 79311400-1, nimetus: majandusuuringute teenused) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel, kuna avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange (viitenumber 251071) lõppes kõigi pakkujate kvalifitseerimata jätmisega. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus. 2.2. Komisjoni liikmed: 2.2.1. Hana-Maarja Helinurm – meremajandusosakonna õigusnõunik; 2.2.2. Anton Merits – meremajandusosakonna õigusnõunik. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus’e. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass ehituse asekantsler kantsleri ülesannetes  HD Lisa 5 Läbirääkimiste kord 1. Hankijal on õigus pidada läbirääkimisi riigihanke hankedokumendi lisaks oleva tehnilise kirjelduse lisas 1 nimetatud küsimuste sisu ning tehnilise kirjelduse lisas 2 nimetatud riikide valiku täpsustamiseks. 2. Läbirääkimiste pidamise ettepaneku esitab hankija koos ettepanekuga esitada pakkumus hankija määratud tähtpäevaks, mis on ettepaneku saanud pakkujatele nähtav riigihangete registrist. 3. Pakkujale esitatakse läbirääkimiste kord ja kava hiljemalt 5. tööpäeval pärast pakkumuste esitamise tähtaega. 4. Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt kvalifitseeritud pakkuja nimetatud kontaktisik ja pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav allkirjaõiguslik isik. 5. Hankija lepib pakkujaga kokku läbirääkimiste aja. Läbirääkimised toimuvad hankija juures aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn ja/või elektroonselt (e-post, Skype, videokonverents). 6. Läbirääkimiste lõppedes vormistab hankija protokolli läbirääkimiste kohta, mis koos esitatud pakkumusega moodustab kohandatud pakkumuse. Hankija ja pakkuja allkirjastavad protokolli.