Taaste ja vastupidavusrahastust antava toetuse kasutamise leping Andmekaitse Inspektsiooniga

Koostöökokkulepe nr 24.8-1/427-1 Tallinn 02.08.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM või Toetuse saaja), mida esindab Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, kes tegutseb põhimääruse alusel, ja Andmekaitse Inspektsioon, registrikood 70004235 (edaspidi AKI), mida esindab peadirektor Pille Lehis, kes tegutseb põhimääruse alusel, edaspidi nimetatud eraldi „pool“ ja koos „pooled“, võttes arvesse, et: - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi määrus nr 2021/241), artikli 18 lõike 1 alusel kinnitas Euroopa Komisjon 05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu 29.10.2021 rakendusotsusega Eesti taaste- ja vastupidavuskava järgse reformi „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ (edaspidi reform); - Vabariigi Valitsus võttis 29.11.2021. a vastu määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus), mis kehtestab nõuded määruse nr 2021/241 järgsete investeeringute ja reformide rakendamisele Eestis; - käesolev leping on sõlmitud määruse nr 2021/241 artikli 18 lõikes 1 nimetatud reformi elluviimiseks; - kulude hüvitamise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt 05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu 29.10.2021 rakendusotsusega kinnitatud taastekava; - AKI on ülalnimetatud reformi tegevuste elluviijana MKM-i kui toetuse saaja partner; - AKI teeb toetatavaid tegevusi Vabariigi Valitsuse poolt 23.12.2021 kinnitatud valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ alusel, sõlmisid alljärgneva koostöökokkuleppe (edaspidi Leping) tegevuste elluviimiseks eraldatava toetuse kasutamiseks. 1. Lepingu objekt ja toetuse suurus 1.1. Leping on sõlmitud tegevuste elluviimiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 45 “Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Andmehalduse  2 ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel. 1.2. Lepingu eesmärk on tegevuste tähtaegne ja tulemuslik elluviimine vastavalt MKM-i poolt iga- aastaselt koostatud tegevuskavale, mille AKI tegevustega seotud osa vormistavad pooled Lepingu lisana vastavalt punktile 1.4. 1.3. Lepingu punktis 1.2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks eraldab MKM AKI-ile taastekava vahendite arvelt toetusena kuni 300 000 (kolmsada tuhat) eurot (ei sisalda käibemaksu). Lepingu kehtivuse perioodi jooksul. 1.4. Konkreetsel aastal elluviidavate tegevuste toetuse summa lepitakse kokku Lepingu lisas. 2022. aasta tegevused on pooled kokku leppinud Lisas 1. 2. Toetuse maksmine ja kasutamine 2.1. Toetust makstakse Lepingu punktis 3 kokkulepitud tingimustel. 2.2. MKM hüvitab AKI-ile kulud vastavalt VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktile 2. 2.3. Toetuse abikõlblikkuse periood on alates 01.05.2022 kuni 31.12.2025. 2.4. AKI esitab rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 292 lg 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse välistoetuse eelarve ehk sildfinantseerimise avamiseks rahaliste vahendite kasutamiseks enne toetuse vahendite laekumist Euroopa Komisjoni poolt. 3. Aruannete ja selgituste esitamine 3.1. AKI koostab Lepingu lisas 1 toodud tegevuste osas aruande iga poolaasta kohta. Aruanne esitatakse Toetuse saajale Lepingu lisas 2 toodud aruandevormil digitaalselt allkirjastatult 30 päeva jooksul pärast poolaasta lõppemisest. 3.2. Aruannete esitamise eest vastutab peadirektor koostöös Andmekaitse Inspektsiooni, Konkurentsiameti ja Patendiameti koostöö ja tugiteenuste osakonna finants- ja haldusnõunik Kersti Telvega. 3.3. Toetuse saaja kinnitab aruande 30 päeva jooksul pärast aruande saamist või esitab ettepanekud aruande täiendamiseks, andes selleks mõistliku tähtaja. 3.4. Lisaks aruannetele esitab AKI Toetuse saaja soovil ja määratud tähtajaks suulisi ja kirjalikke selgitusi Lepingu lisas 1 nimetatud tegevuste elluviimise kohta. 4. Kontrolli teostamine  3 4.1 AKI tagab auditeerivatele ja kontrollivatele töötajale juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, mis on seotud Lepingu p. 1.2. nimetatud tegevuste elluviimisega, arvestades asjaolu, et tegevusi elluviivad ametnikud ja töötajad on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seaduses ning VV taastekava määruse §-s 13 sätestatud nõudeid. 4.2. AKI esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu auditeerija või kontrollija poolt määratud tähtajaks. 5. Dokumentide säilitamine 5.1. AKI kohustub säilitama kõiki toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid, sealhulgas kuludokumente, viis aastat pärast Lepingu elluviimisega seotud viimase makse tegemist. 5.2. AKI kohustub säilitama punktis 5.1 nimetatud dokumente ja andmeid, mis on seotud auditite, kohtuvaidluste, kohtuväliste nõuete menetlemise ja võimaliku pettusest johtuva juurdlusega mitte vähem kui nimetatud menetluste lõppemiseni. 6. Teabe avaldamine toetuse kohta 6.1. AKI kohustub järgima tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12, tagama Euroopa Liidu vahendite kasutamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet. 7. AKI muud kohustused 7.1. AKI kohustub järgima Lepingu lisas 3 toodud riskide hindamise tabelis kirjeldatud riskide maandamise tegevusi ja realiseerunud riskid määratud tähtajaks kõrvaldama. 7.2. AKI kohustub pidama toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust, tagamaks toetuse arvelt tehtud toetatavate kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja kuludokumentide säilimise. Lisaks kohustub AKI pidama toetuse kasutamise kohta reformipõhist arvestust vastavalt rahandusministri 27.12.2021 määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ §-le 9. 7.3. AKI esitab Toetuse saajale viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse, kui ilmneb asjaolu, mis võib takistada Lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset täitmist. 8. AKI-ile makstud toetuse tagastamine 8.1. Kui AKI-i jätab oma Lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid nõuetekohaselt täitnud, on Toetuse saajal õigus peatada väljamaksete tegemine AKI-ile või nõuda toetus tagasi ulatuses, mille osas on see välja makstud, kuid eesmärke ei ole saavutatud.  4 8.2. AKI-ile on igal juhul kohustatud Toetuse saajale tagastama toetuse summa, mille tagastamist nõuab Riigi Tugiteenuste Keskus EKI-ilt või Euroopa Komisjon Toetuse saajalt, koos võimalike kõrvalnõuetega. Eeltoodud kohustus kehtib üksnes juhul, kui tagasinõue on esitatud konkreetselt AKI- ile makstud toetusega seoses ning AKI poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. 8.3. Toetuse tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel rakendatakse VV taastekava määruse §-s 11 sätestatut. 8.4. AKI-il on kohustus kanda kasutamata jäänud toetuse osa 10 tööpäeva jooksul pärast kalendriaasta viimase aruande kinnitamist MKM poolt MKM-i arveldusarvele. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud korras. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel. 10.2. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa. 10.3. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema Poole poolt või Poolte kirjalikult määratud tähtajal. 11. Kontaktandmed 11.1. Lepingu täitmisel on Poolte kontaktisikud järgmised: 11.2. Andmekaitse Inspektsiooni kontaktisik on Urmo Parm, e-posti aadress [email protected] tel 627 4139; 11.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisik on Ott Velsberg, e-posti aadress [email protected], tel 5661 4194. 12. Lepingu kehtivus 12.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt.  5 12.2. Leping kehtib kuni Poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 13. Lõppsätted 13.1. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 13.1.1. Lisa 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused 2022. aastal 13.1.2. Lisa 2. Aruande vorm 13.1.3. Lisa 3. RRF Riskide hindamise tabel POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD: Majandus- ja Kommunikatsiooni- Andmekaitse Inspektsioon ministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ __________________________ ________________________ Kristjan Järvan Pille Lehis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister peadirektor LEPINGU LISA 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused 2022. aastal Viide Tegevus Tulem Tegevuse Kululiik Toetuse tegevuskavas tähtaeg summa 2.1 Reformi juhtimiseks ja tegevuste IV kvartal Tööjõukulu 50 336€ elluviimiseks vajaliku struktuuri 2021 loomine Statistikaametis, MKM-is, AKI-s ja Riigi Infosüsteemi Ametis 6.1 Avaandmete avalikustamine ja Jooksev Tööjõukulu vajalike tegevuste, sealhulgas tegevus arendus- ja teavitustegevuste, elluviimine 6.4 Andmekaitse liivakasti Jooksev Tööjõukulu tegevuste ellu viimine tegevus 6.5 Andmekaitse paneeli Jooksev Tööjõukulu käivitamine ja läbi viimine tegevus 6.7 Privaatsust säilitavate Jooksev Tööjõukulu tehnoloogiate kontseptsiooni tegevus välja töötamine ja seotud tegevuste ellu viimine Kokku toetuse maht aastaks 2022 50 336 €  7 LEPINGU LISA 2 ARUANDE VORM Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.1 „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ Toetuse kasutamise aruanne Periood …. - ….. Aruande esitamise kuupäev …….2022 Eesmärk: 1. Toetuse saaja andmed (aruande aluseks olevast lepingust) Organisatsioon: Aadress: Telefon, e-post: Toetuse saaja esindaja: Toetuse saaja kontaktisik: Aruandluse periood: 2. Lepingu andmed Lepingu number: Lepingu sõlmimise aeg: Lepingu periood:  8 3. Andmed lepingus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta (tegevuste kirjeldus, mis on konkreetse perioodi jooksul eesmärkide saavutamise nimel tehtud). Tähtaeg Tegelik kulu Teostatud tegevused ja saavutatud Selgitus / partneri hinnang aruandeperioodil tulemid Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus 3 Tegevus 3  4. Tekkinud märkimisväärsed probleemid, mis mõjutavad eesmärkide saavutamise tähtaega või eelarvet. a. … b. … c. … 5. Info juhtrühma tegevuste ja otsuste kohta (kui on juhtrühm moodustatud) d. … e. … f. … 6. Ühised näitajad a. Uued kasutajad digiteenuses: 7. Toimunud lepingulised (sh ajakava) muudatused või ettepanekud muudatusteks a. Toimunud muudatused i. … ii. … iii. … b. Ettepanekud muudatusteks i. … ii. … iii. … 8. Aruande koostaja ja toetuse saaja esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta Aruande koostaja: Allkirjaõiguslik isik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ __________________________ ________________________ Nimi Nimi ametikoht ametikoht  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste maandamise teemal? Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja Riigiabi ja/või vähese tähtusega konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla abi esineminise kohaldumine riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA). Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike Pettuserisk - Topeltfinantserimine fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist). Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist). Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist). ad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. alt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. eed on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale mee HINNANG 0 1 2 Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu On strateegia/tegevuskava (või Mitteametlikud põhimõtted dokument), kuid see pole muu dokuement), kus on eksisteerivad, aga need ei efektiivne (on esinenud põhimõtted kirjas ja mida ole kirjas asutusesisestes juhtumeid viimase 2 aasta aktiivselt rakendatakse dokumentides jooksul) ja/või põhimõtteid ei rakendata Toimuvad perioodilised ja Toimuvad küll aeg-ajalt Toimuvad perioodilised ja selle selle teemalised koolitused vajaduspõhised koolitused, teemalised koolitused (vähemalt (vähemalt kord aastas) , kuid kuid need ei ole kord aastas (sh väljaspool oma need ei hõlma kõiki perioodilised, vaid on asutust ) ja need hõlmavad kõiki töötajaid. Kõik meetme vastavalt vajadusele ja ei töötajaid. Kõik meetme menetlejad ei ole vähemalt hõlma kõiki töötajaid. Kõik menetlejad on osalenud kord aastas selleteemalistel või osad meetme menetlejad koolitustel koolitustel osalenud ei ole osalenud koolitustel Meetmes võib esineda VTA/ Meetmes võib esineda VTA riigiabi ja asutuses on selged / riigiabi ja on asutuses juhised riigiabi hindamiseks, selged juhised ning Riigiabi/VTA ei kohaldu kuid hindajaks ei ole vastav töökord, mille alusel ekspert. Või kui asutuses riigiabi hindab vastav juhised puuduvad, kuid ekspert hindajaks on vastav ekspert. Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL Rakendatakse hinnatavale ja siseriiklikke meetmele sarnase sisuga EL toetusmeetmeid ja elluviija Hinnatavale meetmele sarnase ja/või siseriiklikke on riigiasutus ja/või sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid raamatupidamine toimub toetusmeetmeid ei rakendata. kasutatakse ühtset tsentraalselt (RTK-s) ja on infosüsteemi ja rahastust on tagatud asutusesisesed lihtne kontrollida. täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.  Elluviijad/toetuse saajad on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on läbi iseseisvalt. avalik-õiguslikud juriidilised riigiasutused/riigi hallatavad Või isikud, kelle hangete asutused ja riigihangete Juriidilised isikud, kellel läbiviimise eest vastutab läbiviijaks on eksperdid või puudub riigihanke vastav riigiasutus, kellel on riigiasutus (allasutus), kellele on läbiviimise kohustus, kuid antud ülesanne riigihangete antud vastav ülesanne. on õigusaktiga kehtestatud läbiviimiseks kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine KOONDHINNANG 1 madal risk toodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. Selgitus riski hindamisel. Max. Rakendamisel juba toimivad 3 SKOOR maandamistegevused ja -meetmed, mis riskiskoori mõjutavad. Kõrvaltegevusest teavitamise juhis on avaldatud Andmekaitse Inspektsiooni Selliseid põhimõtteid siseveebis ja kõigil ametnikel on kohustus strateegias (või muus teavitada kõrvaltegevusest. Seda 3 dokumendis) ei ole rakendatakse ja jälgitakse rangelt. kirjeldatud. Personalikonsultant tuletab regulaarselt ametnikele ka meelde sellise kohustuse olemasolust. Kõiki tööle asujaid koolitatakse AKI-s Selle teemalisi koolitusi ei kehtivate sisekordade küsimustes. Enne toimu ja ei ole osaletud kõrvaltegevusega alustamist peab teenistuja 3 selleteemalistel koolitustel sellest teavitama peadirektorit, esitades väljaspool asutust. teavituse riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP). Meetmes võib esineda VTA / riigiabi ning konkreetsed hindamisjuhised puuduvad ja 3 Ei kohaldu hindajaks ei ole vastav ekspert Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke Tsentraalne raamatupidamine toimub RTK- toetusmeetmeid ja ei kasutata 3 s, sarnase sisuga toetusmeetmeid ei ole. ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse kasutamist lihtsalt kontrollida. Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel Kavandatud analüüside ja arenduste osas 3 puudub riigihanke viiakse läbi riigihanked. läbiviimise kohustus Kokku skoor 15  Planeeritavad tegevused Vastutaja Hinnatud SKOOR riski maandamiseks (arvestades juba (täida, kui hinnatud skoor on 2 rakendatavaid või 3) maandamistegevusi) 0 0 0 1 0 1