Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine

Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, artiklist 110 tulenev kohustus. Ohuteavituse saamine võimaldab inimestel muuta oma käitumist ohust lähtuvalt kaitsvaks (nt siseruumidesse varjumine, evakueerumine jmt) ning suunab nad vajaduse korral jälgima kriisikommunikatsiooni kaudu edastatavaid täiendavaid käitumisjuhiseid. Eriti ajakriitiline on elude kaitsmiseks inimesi viivitamata teavitada vahetu ohu korral (keemiaõnnetus, relvastatud rünnak, plahvatusoht jmt). Kui inimesed ei ole teadlikud vahetust ohust ja ohutu käitumise põhimõtetest, siis ei asuta enda ega lähedaste kaitsmiseks kiirelt tegutsema. Ohtude korral, mis on seiresüsteemide või prognooside alusel varakult tuvastatavad, annab toimiva varajase hoiatuse olemasolu üldsusele võimaluse teha lisaettevalmistusi raskete tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks (näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut või alustada evakueerumisega, valmistuda varjumiseks jmt). Kui inimesed ei saa võimaliku saabuva ohu korral õigeaegset hoiatust, siis võivad nad sattuda põhjendamatult ohtu või jääda kiiremini abitusse seisu. Ohuteavituse saatmine on eriti oluline sündmuste puhul, mis oma kiire kulu ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult inimeste elu või tervist. Näitena saab tuua suured tulekahjud maastikul või tööstushoonetes, mille puhul kujutab ohtu nii mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits kui ka põlengufrondi liikumine inimasustusega ala suunas. Selline sündmus oli näiteks 2018. aastal Vikipalu maastikupõleng. Samuti võib inimeste kiire teavitamise ja käitumisjuhiste andmise vajadus kaasneda ulatuslike loodusõnnetuste, massiliste korratuste ja teiste sarnaste sündmuste tõttu. Neil puhkudel on oluline inimesi õigeaegselt teavitada, nad ohualast välja viia ja vältida inimeste saabumist ohualasse. Taoliste sündmuste sagedust, mille korral kiire ohuteavituse saatmine on asjakohane ja vältimatult vajalik, ei ole võimalik täpselt prognoosida, küll võib senise esinemissageduse põhjal loota, et ka tulevikus ei esine taolisi sündmusi liiga tihti. Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Alternatiivina säilib võimalus edastada ohuteavitus ka väljaspool ohuteavituse süsteemi. Sellise võimaluse säilitamine on vajalik seetõttu, et ohuteavituse süsteemi mittetoimimise korral oleks siiski võimalik ohuteavitusi jätkuvalt saata. Eelnõu jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.  Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde lisa 2 Siseministri määrus „Sideettevõtjale ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 6 alusel § 1. Ohualapõhise kiire ohuteavituse sõnumi edastamisega seotud kulude hüvitamine (1) Kliendile ja rändlusteenuse kasutajale elektroonilise side seaduse § 1051 lõikes 1 nimetatud ohuteavituse sõnumite edastamisega seotud kulu hüvitatakse mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale (edaspidi sideettevõtja) riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulu hüvitatakse vastavalt Häirekeskuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppele kord kalendrikuus lähtuvalt edastatud sõnumite arvust ja kokkulepitud hinnast. (3) Rändlusteenuse kasutajatele edastatud sõnumitega seotud kulu hüvitatakse vastavalt rahvusvahelise partneri poolt sideettevõtjale esitatud arvele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulu hõlmab selleks sidevõrgu sõnumikeskuses, tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatud riist- ja tarkvara kasutamise kulusid. 1  Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 91 lõike 3 alusel Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötlejad (1) Andmekogu vastutav töötleja on Häirekeskus (edaspidi ka vastutav töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka volitatud töötlejad).“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 5, lõike 2 punktis 4 ja lõike 6 sissejuhatavas lauseosas ning § 6 lõike 2 punktides 1 ja 6 asendatakse sõnad „hädaabiteate menetlemise“ sõnaga „lühisõnumi“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) kriisiinfo teenuse andmed;“; 4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 91 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „aadress või“; 6) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Andmekogusse kantakse andmed kõigi Häirekeskuse menetletud teadete kohta.“; 7) paragrahvi 5 lõike 11 punktid 1–3 loetakse § 5 lõike 10 punktideks 6–8 ning lõiget 10 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) teenuse tellija andmed, mis on vajalikud teenuse osutamiseks; 10) kriisiinfo teenuse, sealhulgas kriisiinfo telefoni või muu kanali (edaspidi KRIT) kaudu osutatava teenuse ja ohuteavituse teenuse andmed.“; 8) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 lõige 111 sõnastatakse järgmiselt: „(111) KRIT-i teenuse andmed on: 1) KRIT-i teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku isikukood või sünniaeg ja tema seos päringualuse isikuga; 2) päringualuse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, teave, et isik on evakueeritu või KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatav kannatanu ning kas, kus ja millal on talle seoses selle sündmusega osutatud tervishoiuteenust, kui andmeid on lubatud välja anda; 2 3) põhjendus, miks päringualune isik on KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatav kannatanu; 4) kinnitus, et päring tehakse enda lähedase kohta ja isiklikel põhjustel; 5) KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralist sündmust puudutav teave, mis edastatakse teenuse tellijale või erakorralise sündmuse lahendamisse kaasatud asutusele; 6) KRIT-i teenuse osutamisel päringu teinud isiku kohta saadud muud andmed, sealhulgas terviseandmed, kui need on vältimatult seotud KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralise sündmuse olemusega.“; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 112 järgmises sõnastuses: „(112) Ohuteavituse teenuse andmed on: 1) Ohuteavituse saatmise tellinud eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või valitsusasutuse nimi, ohuala asukoht ning ohuteavituse sisu, saatmise põhjus ja tellimise aeg; 2) Ohuteavituse andmekogusse sisestamise ja mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale väljasaatmiseks edastamise aeg; 3) mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja esitatud tehniline raport ohualas olevate mobiiltelefonide arvu kohta mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja klientide ja rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajate kaupa ning ohuteavituse adressaatidele jõudmise kohta.“; 11) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse esitavad andmeid Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet.“; 12) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 4 ja 6 asendatakse sõna „kriisiinfo“ tekstiosaga „KRIT-i“; 13) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) sideettevõtja esitab andmekogusse hädaabiteate menetlemiseks kõne metaandmed ja helistaja asukoha andmed;“; 14) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja esitab ohuteavituse teenuse osutamiseks ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (edaspidi AKOS) infotehnoloogilise platvormi kaudu tehnilise raporti ohualas olevate mobiiltelefonide arvu kohta mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja klientide ja rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajate kaupa ning ohuteavituse adressaatidele jõudmise kohta;“; 15) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) tervise infosüsteemi vastutav või volitatud töötleja edastab andmekogusse KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andmed, kui nende töötlemine on lubatud, ning kiirabiressursi andmed;“; 16) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) abi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks Häirekeskusega koostöölepingu sõlminud riigiasutus esitab andmekogusse käesoleva määruse § 5 lõike 112 punktis 1 nimetatud andmed.“; 17) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmeid kannavad andmekogusse Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet.“; 3 18) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogusse andmete kandja vastutab nende õigsuse eest.“; 19) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt: „Andmete parandamisel lisatakse paranduse juurde teave selle sisu ning kande tegija ja aja kohta.“; 20) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Juurdepääs andmekogu andmetele on: 1) Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatel ulatuses, mille on vastutav töötleja neile teenistus- või töökohustuste täitmiseks määranud; 2) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse töötajatel neile tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ohuteavituse andmestiku piires.“; 21) paragrahvi 9 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Andmekogust saavad andmeid, sealhulgas statistilisi andmeid: 1) Päästeamet – päästesündmuse ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, tulekahjusündmuse menetlemiseks ning riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamiseks ja koordineerimiseks; 2) Politsei- ja Piirivalveamet – politseiliste ülesannete täitmiseks; 3) Siseministeerium – hädaabiteadete menetlemise üle järelevalve teostamiseks ja hädaolukordi põhjustada võivate sündmuste seiramiseks; 4) Sotsiaalministeerium ja Terviseamet – kiirabi osutamise korraldamiseks; 5) Transpordiamet – isikustamata andmeid liiklusohutuse korraldamiseks; 6) Keskkonnaamet – ebaseadusliku keskkonnakasutuse, kalapüügi eelteate ja eripüügiteate menetlemiseks; 7) Kaitsepolitseiamet – julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 8) Sotsiaalkindlustusamet – ohvriabi- ja lastekaitseteenuse osutamiseks; 9) abi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks Häirekeskusega koostöölepingu sõlminud riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus – riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise korraldamiseks; 10) kohaliku omavalitsuse üksus – sotsiaalteenuste osutamiseks.“; 22) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk Vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesanded“; 23) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Volitatud töötlejate ülesanded (1) Politsei- ja Piirivalveamet: 1) sisestab andmekogusse oma ülesannetega seotud vahetult saabunud hädaabiteate esmase teabe või oma pädevuses hädaabiteate edasise menetlemise andmed; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) vastutab andmekogusse sisestatud andmete õigsuse eest; 4) vastutab isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest; 5) tagab andmete sisestamise andmekogusse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul; 6) määrab asutuses isikud, kellel on õigus andmekogusse andmeid sisestada; 4 7) rakendab järjepidevalt andmete turvalisuse, sealhulgas käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja turvameetmeid; 8) väljastab andmeid käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hädaabiteate kohta kooskõlas käesoleva määruse §-ga 11. (2) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1) tagab teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise taristu ja selle tehnilise valmisoleku; 2) rakendab koos vastutava töötlejaga andmekogu turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi andmeturbemeetmeid; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (3) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus: 1) tagab teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras AKOS-e infotehnoloogilise platvormi kasutuselevõtu ja selle tehnilise valmisoleku; 2) rakendab koos vastutava töötlejaga andmekogu turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi andmeturbemeetmeid; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.“; 24) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 17 tekstis asendatakse sõna „teeb“ sõnadega „teostavad vastutav töötleja,“; 26) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Rahastamine AKOS-e infotehnoloogilise platvormi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse ning selle kulude katmise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“; 27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Häirekeskus tagab käesoleva määruse § 5 lõikes 112 sätestatud andmete töötlemise valmisoleku ajaks, mil valmib AKOS-e infotehnoloogiline platvorm.“. 5  Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) lühisõnum – hädaabinumbrile 112 saadetud tasuta hädaabisõnum pääste-, politsei- või kiirabialase abi kutsumiseks;“; 2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Häirekeskus võtab teatena vastu hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viisil saabunud teabe, sealhulgas lühisõnumi, koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall- kõne) liiklusõnnetusse sattunud sõidukist ja automaatse tulekahjuteadete edastamise süsteemi kaudu saabunud tulekahjuteate, ning menetleb seda käesolevas määruses sätestatud korras.“. 6  19.07.2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muudatusega luuakse eeldused, et võtta Eestis kasutusele ohuteavituse süsteem, sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1, artiklist 110 tulenev kohustus. Nimetatud säte kohustab, et suurte hädaolukordade ja katastroofide korral oleks sisse seatud üldsuse hoiatamise süsteemid, mis võimaldaksid edastada mobiiltelefoniteenuse osutajatel lõppkasutajatele üldsusele antavaid hoiatusi. Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimise ja kasutamise Eestis on muu hulgas heaks kiitnud Vabariigi Valitsus 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana. 1.1. Sisukokkuvõte Praegu puudub Eesti riigil efektiivne töövahend, mis võimaldaks viivitamatult ohupiirkonnas viibivaid inimesi teavitada. Elektroonilise side seaduse § 105 lõikes 5 reguleeritud võimalus kohustada sideettevõtjat oma võrgus olevate inimeste teavitamiseks elu ja tervist ohustavast sündmusest on keskse ohuteavituse süsteemita ajamahukas, mistõttu ei pruugi kriitilistes olukordades ohuteavitus jõuda piisavalt kiiresti ohustatud inimesteni. Ohuteavitusena mõistetakse konkreetses piirkonnas ja ajahetkel asuvate inimeste teavitamist mobiiltelefoni saadetava SMSi (Short Message Service) teel, kui mingi sündmuse tõttu on nende elu või tervis ohustatud. Sealjuures edastatakse asjaoludest tulenevalt juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Avalikkuse teavitamise eest vastutavatel asutustel on võimalus Häirekeskuse kaudu operatiivselt edastada ohuteavitusi ning esmaseid ohutus- ja käitumisjuhiseid kõigile mobiiltelefoni valdajatele Eesti territooriumil. Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus (edaspidi ka HäK). Tegu on kriisiinfo teenusega päästeseaduse § 5 lõike 11 punkti 11 tähenduses. Teenuse osutamiseks võetakse riigis kasutusele keskne ohuteavituse süsteem. Eesmärk on ohuolukorrast teavitamine muuta sellega ühelt poolt täpsemaks (ohualapõhine teavitamine), aga ka kujundada kiire ja tõhus tööprotsess ohuteavituse väljasaatmiseks, aga ka ohu möödumisest teavitamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud, ja seletuskirja koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post: [email protected], tel: 625 6441) ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (e-post: [email protected], tel: 625 6430), Häirekeskuse õigusvaldkonna juht Hedi Arukase (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). Keeletoimetuse on teinud Anu Rooseniit ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 1 ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214 1 Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214), artikkel 110. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36); artikliga 15. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 09.03.2022. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.02.2022, 3). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Ohuteavituse saamine võimaldab inimestel muuta oma käitumist ohust lähtuvalt kaitsvaks (nt siseruumidesse varjumine, evakueerumine jmt) ning suunab nad vajaduse korral jälgima kriisikommunikatsiooni kaudu edastatavaid täiendavaid käitumisjuhiseid. Eriti ajakriitiline on elude kaitsmiseks inimesi viivitamata teavitada vahetu ohu korral (keemiaõnnetus, relvastatud rünnak, plahvatusoht jmt). Kui inimesed ei ole teadlikud vahetust ohust ja ohutu käitumise põhimõtetest, siis ei asuta enda ega lähedaste kaitsmiseks kiirelt tegutsema. Ohtude korral, mis on seiresüsteemide või prognooside alusel varakult tuvastatavad, annab toimiva varajase hoiatuse olemasolu üldsusele võimaluse teha lisaettevalmistusi raskete tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks (näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut või alustada evakueerumisega, valmistuda varjumiseks jmt). Kui inimesed ei saa võimaliku saabuva ohu korral õigeaegset hoiatust, siis võivad nad sattuda põhjendamatult ohtu või jääda kiiremini abitusse seisu. Ohuteavituse saatmine on eriti oluline sündmuste puhul, mis oma kiire kulu ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult inimeste elu või tervist. Näitena saab tuua suured tulekahjud maastikul või tööstushoonetes, mille puhul kujutab ohtu nii mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits kui ka põlengufrondi liikumine inimasustusega ala suunas. Selline sündmus oli näiteks 2018. aastal Vikipalu maastikupõleng. Samuti võib inimeste kiire teavitamise ja käitumisjuhiste andmise vajadus kaasneda ulatuslike loodusõnnetuste, massiliste korratuste ja teiste sarnaste sündmuste tõttu. Neil puhkudel on oluline inimesi õigeaegselt teavitada, nad ohualast välja viia ja vältida inimeste saabumist ohualasse. Taoliste sündmuste sagedust, mille korral kiire ohuteavituse saatmine on asjakohane ja vältimatult vajalik, ei ole võimalik täpselt prognoosida, küll võib senise esinemissageduse põhjal loota, et ka tulevikus ei esine taolisi sündmusi liiga tihti. Täna kehtiva elektroonilise side seaduse (ESS) § 105 lg 5 kohaselt on eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil ja valitsusasutusel õigus kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastama ohutuks tegutsemiseks valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik. 2 Praktikas tähendab see seda, et sideettevõtja saadab kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele teavituse (SMS) sõltumata sellest, kas klient või rändlusteenuse kasutaja viibib ohupiirkonnas või mitte. Sellise teavituse saatmine enam kui miljonile inimesele on sideettevõtja jaoks väga ajamahukas ja koormav. COVID-19 pandeemia ajal on selliseid sõnumeid saadetud näiteks 2020. a märtsis ning oli olukordi, kus teavitus jõudis adressaadini mitu päeva hiljem. Kui arvestada, et ohupiirkond on sageli siiski üsna piiratud, aga ohuteavitus saadetakse riigi täpsusega, siis see devalveerib ohuteavitust, kuna see suurt hulka inimesi ei puuduta. Mis aga ei välista teoreetiliselt ohuolukorda, mis hõlmab kogu riigi. Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata edaspidi ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Alternatiivina säilib võimalus edastada ohuteavitus ka väljaspool ohuteavituse süsteemi (ESS § 1051 lõige 5). Sellise võimaluse säilitamine on vajalik seetõttu, et ohuteavituse süsteemi mittetoimimise korral oleks siiski võimalik ohuteavitusi jätkuvalt saata. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb kolmest punktist. Eelnõu punkt 1 Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 105 lõiget 1 selleks, et luua eeldus asukohapõhiseks teavitamiseks. Selleks, et mobiiltelefoniteenuse ohustatud klienti ja rändlusteenuse kasutajat asukohapõhiselt teavitada, on vaja tema asukohaandmeid töödelda. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2002/58, mille artikkel 15 kohaselt on lubatav avaliku julgeoleku eesmärgil mobiiltelefoni asukohaandmeid töödelda. Ka mitmed teised riigid on sellist võimalust kasutanud. Oluline on siinjuures märkida, et asukohaandmeid töötleb ja saabki töödelda üksnes mobiiltelefoni teenust osutav sideettevõtja, mitte riik, kuna riigil vastavaid andmeid ei ole. Lisaks selgitame, et sideettevõtjad töötlevad ohuteavituse edastamisel kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid seadusest tuleneva kohustuse täimiseks ning seetõttu on neil õigus kasutada nende andmete töötlemisel enda poolt lepinguga volitatud töötlejaid vastavalt ESS §- le 106. Eelnõu punktid 2 ja 3 Kuna ESSi täiendatakse §-ga 1051, mis sätestab ohuteavituse edastamise, siis puudub vajadus ESS § 105 lõike 5 järele, kuna see sisuliselt kordab ESS § 1051 lõiget 1. Seetõttu tunnistatakse ESS § 105 lõige 5 kehtetuks. ESS täiendatakse §-ga 1051. 3 ESS § 1051 lõike 1 kohaselt antakse eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile, valitsusasutusele ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaministrile õigus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale saata ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja selle lõppemise kohta ning juhised ohutuks tegutsemiseks. Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud päästeseaduses, hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatud pädevustest. Vastav geograafiline ala võib olenevalt sündmuse ulatusest piirneda väikese maa- alaga, aga teatud juhtudel hõlmata ka riigi kogu territooriumi. Selleks, et vältida ohuteavituse liiga sagedast saatmist (näiteks teel must jää), mis devalveeriks ohuteavitust on täpsustatud ka sündmuste kriteeriume, mis võiksid tingida ohuteavituse saatmise. Sellisteks sündmusteks on vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord, mille puhul on alust arvata, et tekib oht paljude inimeste elule või tervisele. Siia hulka kuuluvad näiteks ulatuslikud tulekahjud, varingud, üleujutused, erinevad politseisündmused (massitulistamine, massiline korratus jms) ning hädaolukorda põhjustada võivad sündmused (VV 29.07.2021 määrus2 nr 78). Katastroofi all mõeldakse hädaolukorra seaduse § 19 lõike 2 kohaselt eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalist katkestust. Võrreldes kehtiva õigusega jääb isikute ja asutuste ring, kellel on ESSi kohaselt ohuteavituse väljasaatmise otsustamise õigus suuresti samaks. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus (teavituse tellijad). Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit, aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium). Kaitseministeeriumi ettepanekul on lisatud isikute ringi kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ka peaminister. ESS § 1051 lõike 2 kohaselt edastab HäK hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse sisu ja geograafilise ala, milles viibivatele klientidele selle edastamine tuleb tagada. ESS § 1051 lg 3 sätestab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale kohustuse tagada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamine. Ohuteavitus on automatiseeritud protsess, mis tähendab, et mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja ei pea ise hakkama ohuteavitust eraldi edastama, vaid see liigub automaatselt tema mobiiltelefonivõrgu kaudu mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoni. Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja peab vaid tagama oma mobiiltelefonivõrgus asuva ohuteavituse süsteemi positsioneerimismooduli töötamise. Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse lahendamise käigus ilmneb ohuteavituse saatmise vajadus, siis langetab vastava otsuse eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht, valitsusasutus või kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister. Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette ohuteavituse sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud andmete alusel piiritleb HäK ohuteavituse platvormil geograafilise ala, kuhu ohuteavitus välja saadetakse. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021005. 4 Seejärel sisestab HäK sündmuse lahendamist juhtiva isiku või asutuse koostatud ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad teavituse SMSina edasi ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse. Isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid HäK ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute käigus ei töötle. Ohuolukorra lõppemisel edastab HäK sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud juhiste alusel mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjatele vastava sisuga teavituse, mis saadetakse eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele. Rootsis ja Islandil on üles ehitatud Eestis planeeritavaga samalaadsetel alustel toimiv ohuteavituse süsteem. Rootsis ja Islandil asub teenuse infotehnoloogiline platvorm HäKis, kes selle kaudu määratleb sündmusest mõjutatud ohuala, teeb päringu mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele ohualas viibivate mobiiltelefonide arvu väljaselgitamiseks ja edastab ohuteavituse teksti mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele väljasaatmiseks SMSi teel. Rootsis ja Islandil kasutatavate süsteemide puhul on Eestis planeerituga võrreldes erinev see, et nii teenuse osutamine kui tehniline administreerimine toimub häirekeskustes. ESS § 1051 lg 4 sätestab kulude hüvitamise põhimõtte, mille kohaselt riik hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustusega kaasnevad kulud. Mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest. ESS § 1051 lg 5 sätestab, et ohuteavituse süsteemi rikke korral on võimalik ohuteavitus edastada ka muul sobival viisil. Selleks viisiks on eelduslikult täna kasutatav lahendus, kus sideettevõtja saadab eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi, valitsusasutuse korraldusel kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele teavituse (SMS) sõltumata sellest, kas klient või rändlusteenuse kasutaja viibib ohupiirkonnas või mitte. Ehkki ohuteavituse süsteemi rikke esinemise tõenäosus on väike, on siiski vaja riskide maandamiseks näha ette võimalus edastada ohuteavitus ka muul viisil, kui ainult ohuteavituse süsteemi kaudu. ESS § 1051 lg 6 sätestab, et sideettevõtja ohuteavituse edastamise täpsema kulude hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna kulusid hakatakse hüvitama Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest, on valdkonna eest vastutavaks ministriks ja määruse kehtestajaks siseminister. Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Selline jõustumistähtaeg on vajalik selleks, et kõikidel osapooltel oleks aega ohuteavituse süsteemi tööle rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevat terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustiku artikkel 110. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel artikli 110 osas on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1. 5 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)3. 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt mõju riigi julgeolekule, paraneb elanikkonna elu ja tervise kaitse. Lisaks omab planeeritav muudatust otsest mõju riigi ja üldsuse turvalisusele üldiselt, ohuteavitus mõjutab otseselt riigi päästesüsteemi, sh ohutusnõudeid, samuti päästeasutuste ülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist ja kriisireguleerimist. Ka välissuhetele avaldab süsteemi korrapärane toimimine soodsat mõju, kuna ohuteavitus jõuab rändlusteenuse kasutajateni. Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suurema turvalisuse, teavitades ohuolukorrast ja seeläbi vähendades ohtu nende elule. Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet tõhusamalt täita, kuna ühelt poolt saadakse täpsem ülevaade ohualas viibivate inimeste kohta, aga eelduslikult väheneb ka õigeaegse teavitamise tulemusel abivajavate inimeste hulk. Sotsiaalseid mõjusid hinnates saab järeldada, et üldsuse teavitamisega ja seega võimaliku ohu vältimisega on võimalik ennetada ning seeläbi vähendada survet ja koormust kiirele meditsiinilisele abile, mis rakenduks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust. Majandusliku mõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoni teenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMSina. Küll aga ei kaasne sellise kohustusega mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate jaoks kulusid, kuna need hüvitatakse riigieelarvest. Samuti puudub eelnõul mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, kuivõrd kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. Elukeskkonna ja keskkonnalased mõjud on pigem kaudsed ja positiivsed, kuivõrd on võimalik, et elanikkonna ohuteavitus võib ära hoida kahjusid vastavates valdkondades. Näiteks aitab ohualas viibivate isikute teavitame ohust kaasa isikute kiiremale lahkumisele ohualast, mis omakorda tähendab päästesüsteemi vaates aja- ja ressursi kokkuhoidu, ning operatiivressursside valmisolekut alustada kiiremini ohuolukorra likvideerimisega. Planeeritaval muudatusel puudub demograafiline mõju ning mõju regionaalarengule. Sihtrühm Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning HäK. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad riigile kulud, mis koosnevad ohuteavituse süsteemi arendamise kuludest, riist- ja tarkvara hoolduskuludest ja ohuteavituse edastamisega kaasnevatest kuludest. 3 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88 6 Sideettevõtjatele ohuteavituse süsteemi rakendamise ja kasutamisega kulusid ei kaasne. Need kaetakse riigi poolt. Ohuteavituse süsteemi arendamise kulud on kaetud Euroopa Liidu vahenditest. Riist- ja tarkvara hoolduse ja haldamise korraldab MKM ning selleks vajalikud kulud kaetakse MKM-i valitsemisala eelarves olemasolevatest vahenditest. Ohuteavituse süsteem on eelnõu § 1051 lõike § 2 kohaselt osa hädaabiteadete menetlemise andmekogust, mis on riiklik andmekogu. Siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 6. peatükiga hõlmatakse andmekogu rahastamine. Nimetatud peatükki muudetakse ja seal märgitakse: „AKOS-e infotehnoloogilise platvormi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse ning selle kulude katmise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“. Ohuteavituse edastamisega seonduvad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Teavitusega seonduvate kulude suurust on keerukas prognoosida, kuivõrd selliste ohuteavituste saatmine sõltub mitmete kriteeriumite kokkulangevusest, nt ohuolukord, mil ohuteavituse edastamine on asjakohane, sündmust lahendava juhi või asutuse otsus, kas ohuala puhul on tegemist tihe- või hajaasustusega alaga. Lähtuda tuleks sellestki, et riigieelarvele tekkivat mõju leevendab ohuteavituse edastamisest saadav eeldatav kaudne tulu, kuna kiire ohuteavituse edastamine aitab ennetada või lausa vältida koormust ja mõju tervishoiusüsteemile ning reageerivatel ressurssidel kiiremini ohuolukord likvideerida, võimaldades nii üldsusel kiiremini naasta tavapäraste tegevuste juurde. Ulatusliku hädaolukorra korral taotleb Siseministeerium ohuteavituse teenuse osutamiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest, Vabariigi Valitsuse reservist. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel kehtestatakse üks uus siseministri määrus „Sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“, mis antakse ESS § 1051 lõike 6 alusel. Määruses sätestatakse sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega tekkinud kulude hüvitamise kord. Nimetatud määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). Eelnõuga tehtavate muudatustega on seotud ka kahe siseministri määruse muutmine: 1) päästeseaduse § 91 lõike 3 alusel antud siseministri määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ – täiendatakse uute sätetega; 2) päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel antud siseministri määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ – täiendatakse uute sätetega. Nimetatud kahe siseministri määruste muudatuste eesmärk on võimaldada Häirekeskusel töödelda hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmeid, et osutada ohualapõhise kiire ohuteavituse teenust. Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kaitse-, Sise-, Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 22-0342. Rahandus- ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kaitseministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Ülevaade esitatud märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, kes esitas eelnõu kohta oma arvamuse. Ülevaade esitatud märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mida on eelnõus arvestatud. Ülevaade märkuste arvestamise kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2022. a 8  Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu Jrk. Eelnõu § Ministeerium Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud 1. § 1051 SiM Paragrahvi 1051 pealkiri Ohuteavitus on meie hinnangul üldsõnaline Arvestatud ja paragrahvi pealkirja on ning ei anna piisavalt selgelt edasi järgneva tekstiosa sisu. Lisaks täpsustatud. juhime tähelepanu, et ainuüksi sõna „ohuteavitus“ kasutamine on olemuselt liiga lai, mis tähendab, et see võib olla ükskõik missugune ohuteavitus ega pea vastama kriteeriumitele kiire ja ohualapõhine. Samal ajal on seadusemuudatuse eesmärk tagada õiguslik raamistik Euroopa elektroonilise side seadustiku (2018/1972) artiklist 110 (Üldsuse hoiatamise süsteem) tuleneva kohustuse ülevõtmiseks. Seetõttu see peaks kajastama selgelt seda põhimõtet, mitte vaid üldmõistet ohuteavitus. Teeme ettepaneku kasutada pikemat paragrahvi pealkirja: Ohualapõhine kiire ohuteavitus. 2. § 1051 lg 1 SiM Paragrahvi 1051 lg 1 annab õiguse eriolukorra juhile, eriolukorra tööde Mittearvestatud. juhile ja valitsusasutusele õigus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või Põhjendus: määratlus, et tegemist on rändlusteenuse kasutajale saata ohuteavitus, kuid ei määratle meie üldsuse hoiatamise süsteemiga, on hinnangul selgelt, et tegemist on üldsuse hoiatamise süsteemiga ega too sätestatud § 1051 lg 2. üheselt välja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja kohustust edastada teavitus just selle süsteemi vahendusel. Seetõttu teeme ettepaneku muuta sõnastust lisades peale sõnu tegutsemiseks juhiste täpsustuse: edastamise ohuteavituse süsteemi (edaspidi ohuteavitus) kaudu. 3. § 1051 lg 2 SiM Paragrahvi 1051 lg 2 sõnastuses teeme ettepaneku eemaldada sõnad Mittearvestatud. osaks oleva ohuteavituse süsteemi, sest süsteemi mõiste avatud punkti 2 ettepanekus. Põhjendus: kuna SiM ettepaneku punkti 2 ei arvestatud, siis on 1  põhjendatud § 1051 lg 2 sõnastuse muutmata jätmine. 4. § 1051 lg 2 SiM Paragrahvi 1051 lg 2 ei too selgelt välja, kas ja millisel määral toimub Mittearvestatud. ohuteavituse saatmisel klientide asukohaandmete töötlemine. Meie hinnangul on oluline, et oleks selgelt välja toodud, et riik ei saa Põhjendus: kuna riigil juurdepääsu sideettevõtja kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoniteenuse kliendi ja asukohaandmetele. Kliendi asukohaandmeid töötleb rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja vaid ohualas viibiva kliendi asukohaandmeid ei ole ja eelnõus ei ole elu või tervist ohustava sündmuse teavituse edastamiseks. Seetõttu ka sätestatud, et neid andmeid teeme ettepaneku lõike lõppu lisada sõnad sõnumi adressaadi mobiiltelefoniteenust osutav asukohaandmeid töötlemata. sideettevõtja riigile annaks, siis ei saa riik asukohaandmeid ka kuidagi töödelda. Seetõttu ei ole vajalik asukohaandmete mittetöötlemist riigi poolt eelnõus sätestada. 5. Seletuskiri SiM Seletuskirja lõike 4 selgitus seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud süsteemi kasutamisega seonduvaid kulusid, vajab meie hinnangul täpsustamist kahes osas: a. Ohuteavituse edastamisega seonduvad kulud kaetakse Arvestatud ja seletuskirja vastavalt Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu riigieelarveliste vahendite täiendatud. olemasolul. AKOS-e kuludega seotud eelarve planeerimisel on lähtutud HOS-i § 9 lg 1 alusel kehtestatud määruses loetletud sündmustest, mille ohust teavitamise vajadust peetakse tõenäoliseks vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Praktikas ei ole meil teadmist, mitu sõnumit on vajalik edastada hädaolukorra ohuga sündmuste korral ning veel harvemini kujunenud hädaolukorra puhul. Aastaks 2022 on Siseministeeriumi eelarves nimetatud kuludeks planeeritud 54 000 eurot ning alates 2023 aastast 94 000, mis kantakse vajadusel HäK eelarvesse kulude hüvitamiseks sideettevõtjatele. Kuna sõnumite kulu eelarvesse planeerimine ei ole piisava täpsusega võimalik, palume lisada lause: Ulatusliku hädaolukorra puhul taotleb Siseministeerium AKOS teenuse osutamiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest, Vabariigi Valitsuse reservist. Arvestatud osaliselt. 2 b. Oleme nõus, et seaduse tekstis ei ole vajalik kajastada ohuteavituse süsteemi arendamise kulusid, mis on rahastatud Euroopa Liidu Kuna ohuteavituse süsteem on vahenditest. Kuid me ei nõustu riist- ja tarkvara hoolduskulude hädaabiteadete menetlemise määratlemiseks MKM-i pakutud lahendusega. Vastava ettepaneku andmekogu üks täiendav kohaselt MKM-i eelarve kaudu olemasolevatest vahenditest kaetavad funktsionaalsus ja hädaabiteadete riist- ja tarkvara hoolduse ja haldamisega seotud kulud tuleks reguleerida menetlemise andmekogu põhimääruses siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise on muuhulgas sätestatud ka selle andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 6. peatükis rahastamine, siis on mõistlik ka lausega „Ohuteavituse süsteemi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara ohuteavituse riist- ja tarkvara hoolduse teostamise korraldab Majandus- ja hoolduskulude katmise põhimõtted Kommunikatsiooniministeerium“. Selleks, et tagada vastavas põhimääruses sätestada mitte mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale kindlustunne, et süsteemi teha seda seaduse tasandil. ülevalpidamisega seotud kulud ei ole nende kanda, peaks see meie hinnangul olema sätestatud seaduses. Selleks sobib eelnõu täiendamine pakutud lause lisamisega eraldi lõikena. Kui MKM siiski otsustab, et SiM pakutud alternatiivne sõnastus nende kulude hüvitamine peaks olema reguleeritud eelnimetatud hädaabiteadete menetlemise määruses, siis teeme ettepaneku, et selles sõnastatakse kulude hüvitamise andmekogu põhimääruse põhimõtted. Näiteks: AKOS-e liidestuse riist- ja tarkvara hoolduse ja täiendamiseks ei võta arvesse asjaolu, haldamisega seotud kulud hüvitatakse HKSOS-i vastutavale töötlejale et ohuteavituse süsteemiga on RIKS-le eraldatud vahenditest. HKSOS ja AKOS liidestamiseks vajalik liidestatud lisaks HKSOSi vastutavale ühekordne kulu kaetakse 2022 aastaks SMIT-ile eraldatud vahenditest töötlejale ka mobiiltelefoniteenust summas 40 080 eurot. osutavad sideettevõtjad. Seega tekivad kulud erinevatel osapooltel. Lisaks ei teki HKSOSi vastutavale töötlejale hooldusega seoses kulusid, mida hüvitada kuna MKM korraldab ise ohuteavituse süsteemi hoolduse ja selleks vajalikud kulud kaetakse MKM eelarve kaudu. MKM täpsustas vastavalt SiM ettepanekule oma esialgset sõnastust selliselt, et oleks selgemalt välja toodud hoolduskulude katmise põhimõte. 3  MKM pakub täpsustatud sõnastusena välja: „Ohuteavituse süsteemi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse teostamise ja vastavate kulude katmise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“. 6. Määruse SiM Kooskõlamiseks saadetud elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 6 alusel Arvestatud ja määruse kavandit kavand kehtestatava määruse kavandi §2 lg 1 toob välja, et sõnumi edastamise vastavalt täiendatud. kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarve kaudu. Kuna teenuse omanik on Häirekeskus, siis tulevikus (kui kulud muutuvad prognoositavaks) on planeeritud, et kulud hüvitatakse Häirekeskuse vahenditest. Seetõttu palume lõike sõnastuses ja seletuskirjas lisada Siseministeeriumi järele täiendavalt sõna valitsemisala. 7. § 1051 lg 1 ITL Ohuteavituse määratlus vajab kitsendamist. Eelnõu § 1 lõikega 3 lisatakse Arvestatud osaliselt. ja 2 elektroonilise side seadusesse (ESS) uus paragrahv 1051. Lugedes selle lõiget 1 tekib küsimus, kus saavad olema kriteeriumid, mis ohuteavituseks Põhjendus: ohuteavituse saatmise kvalifitseeruvad ja kes teostab nende saatmise üle järelevalvet. Praeguse põhjendatus on määratletud eelnõu § sõnastuse kohaselt saab määratlemata hulk asutusi (asutuste ring laienes 1051 lg 1, mille kohaselt saadetakse ESS § 105 lg 5 muutmisel 2020. aastal ja ITL oli sellele muudatusele juba mobiiltelefoniteenuse kliendile ja siis vastu) õiguse mobiilsideteenuse osutajaid ohuteavituste saatmisel rändlusteenuse kasutajale ohuteavitus, kasutada. Erinevate asutuste tunnetus ohust võib aga olla erinev. Meie kui tema elu või tervis on mingi hinnangul on oluline ennetada olukordi, mil AKOS-t kasutatakse sündmuse tõttu ohus. ebamäärastel asjaoludel. Selged kriteeriumid on vajalikud juba ka seepärast, et sideettevõtja peab iga kord töötlema isikuandmeid. Oluline on rõhutada, et ka täna kehtiva Tänapäeval on isikutel väga head teadmised oma õigustest ja ESS § 105 lg 5 alusel on eriolukorra isikuandmete kaitsest ning ollakse tundlikud igasugusele juhil, eriolukorra tööde juhil ja andmetöötlusele. Eelnõuga ei saa tekkida olukord, kus kodanik tunneb end n-ö pidevalt jälgitavana. valitsusasutusel õigus kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja 1 rändlusteenuse kasutajat tema elu ja Seetõttu palume MKM-il leida võimalus eelnõus ESS § 105 täpsustamiseks ja ohuteavituse kriteeriumite lisamiseks. ITL teeb tervist ohustavast sündmusest ning ettepaneku lisada ESS § 1051 lõigetesse 1 ja 2 vähemalt järgmised edastama ohutuks tegutsemiseks täpsustused: valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult 4  (1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada vajalik. Praktikas ei ole seda õigust kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse põhjendamatult kasutatud. Seega ei ole kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast alust eeldada, et olukord muutuks sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks käesoleva eelnõu jõustudes. juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ITL ettepanekut lg 1 osas on arvestatud vältimatult vajaliku ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, ja eelnõud vastavalt täiendatud. millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise Lg-t 2 puudutavat ettepanekut ei ole andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu. Viide ohuteavituse arvestatud, kuna sõnade “vältimatult vältimatule vajadusele on sees kehtiva ESS-i § 105 lõikes 5 ja meile on vajaliku” lisamine ei suurenda sätte arusaamatu, miks see soovitakse eelnõuga ESS-ist välja jätta. õigusselgust. Vältimatult vajalik on subjektiivne mõiste. 8. § 1051 ITL Isikuandmete töötlemist puudutav peab olema õigusselge. ITL on eelnõu Mittearvestatud. ettevalmistavas protsessis juhtinud kogu aeg riigiasutuste tähelepanu sellele, et ei riigiasutused ega ka nende lepingulised partnerid ei tohi saada Põhjendus: kuna riigil juurdepääsu sideettevõtete klientide isikuandmetele. Meile on korduvalt mobiiltelefoniteenuse kliendi ja kinnitatud, et see nii ka praktikas olema hakkab. Eelnõu seletuskirjas on rändlusteenuse kasutaja selgitatud, et isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid asukohaandmeid ei ole ja eelnõus ei ole Häirekeskus ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute ka sätestatud, et neid andmeid käigus ei töötle. ITL jääb aga jätkuvalt seisukohale, et eelnõus endas peab mobiiltelefoniteenust osutav olema viide, et isikuandmetele riik ligi ei pääse. Meie hinnangul ei piisa sideettevõtja riigile annaks, siis ei saa niivõrd olulisel teemal ainult seletuskirjast, sest poliitiline tahe võib ajas riik asukohaandmeid ka kuidagi muutuda ja seletuskiri ei ole siduv. Kui seda ei lisata käesolevasse töödelda. Seetõttu ei ole vajalik eelnõusse, siis tuleb see selgelt sätestada AKOS-e kui andmekogu asukohaandmete mittetöötlemist riigi põhimääruses. poolt eelnõus sätestada. 9. § 1051 lg 5 ITL Ohuteavituse edastamine AKOS-e rikke korral vajab täiendavaid Mittearvestatud. kokkuleppeid. Eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõikes 5 on toodud uudne lähenemine, mida ei ole sideettevõtetega arutatud. Sellest sättest järeldub, Põhjendus: vastav säte lisati eelnõusse et kui riigi poolt süsteem ei tööta, siis ettevõtted peavad ohuteavituste selleks, et välistada juhud, kus on edastamise jätkuvalt tagama. ITL saab selle sätte taga olevast mõttest aru, toimunud inimeste elu või tervist aga ettevõtete koormuse ja vastutuse poole pealt ei ole see mõistlik ega ohustav sündmus, kuid ohuteavituse vastuvõetav. Sideettevõtted on seni teinud äärmiselt tõhusat koostööd süsteem on rikkis ning inimestele ohuteavituste edastamisel. ohuteavitust saata ei saa kuna ESS 5  Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 1051 lg 5 eelnõust välja või teha selles kohaselt on võimalik ohuteavitus saata järgmised muudatused: ainult ohuteavituse süsteemi kaudu. „(5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab teevad Häirekeskus ja mobiiltelefoniteenust osutavaled sideettevõtjaled ohuteavituse Alternatiivina on võimalik kasutada edastamisel koostööd. viivitamata muul viisil. Riik hüvitab sideettevõtjale tänagi kehtivat lahendust, kus soov taolisel alternatiivsel viisil ohuteavituse edastamise kulud.“ ohuteavitus välja saata koos konkreetse sõnastusega saadetakse mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale elektroonselt kirjaga. Oluline on rõhutada, et ohuteavituse süsteemi rikked on äärmiselt ebatõenäolised (hinnanguliselt kord 10 aasta jooksul), kuid välistada neid siiski ei saa. Kuna eelnõu § 1051 lg 4 juba sätestab ohuteavituse edastamise kulude hüvitamise, milleks on muuhulgas ka eelnõu § 1051 lg 5 alusel edastatud ohuteavitused, siis vajadus täiendava kulude hüvitamise sätte järgi puudub. 10. § 1051 lg 6 ITL Eelnõuga seotud kulude hüvitamine vajab täpsustamist. Seoses eelnõuga Arvestatud osaliselt. ESS-i lisatava § 1051 lõikega 6 märgime, et vastavalt heale normitehnikale ja õigusloomele peaks rakendusakti kavandi tekst eelnõu Põhjendus: rakendusakti kavandit on kooskõlastamise ajaks valmis olema. Hetkel on esitatud väga poolik täpsustatud. mustand. Rakendusakti kavandist jääb arusaamatuks, kas hüvitatakse ainult sõnumi saatmine või ka integratsioon ja haldamine. Eelnõu Kuna ohuteavituse süsteem on varasemates versioonides olid kulud lahti kirjutatud järgmiselt: kasutaja hädaabiteadete menetlemise teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse sideettevõtjatele andmekogu üks täiendav Siseministeeriumi eelarve kaudu ning riist- ja tarkvara soetamise ning funktsionaalsus ja hädaabiteadete hoolduskulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve menetlemise andmekogu põhimääruses kaudu. Hetkel on arendus- ja hoolduskulud mainitud ainult eelnõu on muuhulgas sätestatud ka selle seletuskirjas lk 6, kus on kirjas, et MKM siiski hüvitab need. ITL-i rahastamine, siis on mõistlik ka 6  ettepanek on määratleda kulude hüvitamise põhimõtted üheselt selgelt ohuteavituse riist- ja tarkvara õigusaktide tasemel. hoolduskulude katmise põhimõtted vastavas põhimääruses sätestada. 11. Eelnõu § 2 ITL Eelnõu jõustumise aeg peab olema seotud AKOS-e valmimisega. Eelnõu Võetud teadmiseks. §-s 2 on märgitud eelnõu jõustumisajaks 30 päeva Riigi Teatajas avaldamisest. See tekitab küsimuse, mis saab siis, kui AKOS pole selleks Põhjendus: eelnõu ja ohuteavituse ajaks valmis. Sideettevõtjad soovivad saada kinnitust, et nendelt ei nõuta süsteemi reaalne valmimine peavad midagi enne, kui riigiasutused koostöös oma lepingupartneriga on kõik kahtlemata kulgema paralleelselt ning korda ajanud ja integratsioon on tehtud (see ei viibi sideettevõtjate taga). eelnõu jõustumise aega saab menetluse käigus vajadusel ka korrigeerida. Vastuseks küsimusele, mis saab siis, kui ohuteavituse süsteem pole eelnõu jõustumiseks valmis, saame vastata, et sellisel juhul ohuteavituse sõnumeid ohuteavituse süsteemi kaudu mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele ei edastada ja seega pole alust ka mingiteks nõueteks. 12. Eelnõu § KaM Eelnõu kohaselt võib eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja Ettepanekut on arvestatud ja eelnõud 1051 lg 1 valitsusasutus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale vastavalt muudetud. mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. Eelnevast tulenevalt kätkeb eelnõu sõnastus esitatud kujul vaid isiku elu või tervist ohustavat erakorralist sündmust, milleks võib olla näiteks kiirgusõnnetus või muu säärane tsiviilkriisidega seotud sündmus. Kaitseministeerium peab vajalikuks, et julgeoleku kaalutlustel oleks sama avaliku võimu volitus antud ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra lahendavale või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetavale ja korraldavale asutusele (eelkõige Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet jt) ning sündmused, mille korral ohuteavitust edastada, kätkeks ka ohtusid riigi julgeolekule. Sõjalises ohuolukorras peab Kaitsevägi asuma vajalikke manöövreid tegema ja ohu tõrjumiseks sõjalis-taktikalisi meetmeid kohaldama, millest tulenevalt on vaja ka selliste sündmuste korral edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal viibivatele isikutele kiireloomulisi ohuteavitusi. Samuti 7  on vaja edastada ohuteavitusi inimestele siis, kui esineb oht riigi julgeolekule ning isikutel on puutumus selle ohu tõrjumisega. Eeltoodud selgitustele tuginedes, palume sõnastada elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 1 järgmiselt: „1051 . Ohualapõhine kiire ohuteavitus (1) Valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist või riigi julgeolekut ohustavast sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise." 13. Eelnõu § JuM Eelnõu § 1 p 3 – eelnõus nähakse ette võimalus saata ohu korral elule ja Ettepanekut on arvestatud ja eelnõud 1051 lg 1 ja tervisele elanikkonnale hoiatus-sms-e. Kavandatava lõike 1 kohaselt: ning seletuskirja vastavalt täiendatud. seletuskiri „Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise.“. Tegemist on olukorraga, kus riik kohustab telekommunikatsiooniettevõtjaid töötlema mobiiltelefoni asukohaandmeid eesmärkidel, mis ei seondu lepingulise suhtega. E- privaatsuse direktiivi1 artiklist 15 tulenevalt on lubatav avaliku julgeoleku eesmärgil mobiiltelefoni asukohaandmeid töödelda. Ka mitmed teised riigid on sellist võimalust kasutanud. Inimeste vahetust kõrgendatud ohust teavitamata jätmine võib tuua inimohvreid2. Eelnõus välja pakutud kriteerium, millal sellise ohuteavituse edastamine on lubatav, on siiski liiga ulatuslik. Piisab sellest, et esineks isiku elu või tervist ohustav sündmus. Vajalik ei ole ka eriolukord või hädaolukord, vaid valitsusasutus võib ise otsustada, kas koosseisueeldused on täidetud. Nii võib tekkida olukord, kus hakatakse ohuteavitusi saatma näiteks 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (ELT L 201, 31.7.2002) 2 Näiteks Saksamaal eelmisel suvel ootamatult tekkinud tulvad, kus sai surma üle 130 inimese. Täpsemalt: https://www.zeit.de/politik/deutschland/2021-07/katastrophenschutz-horst-seehofer-deutschland- hochwasser-warnungen-sms-cell-broadcast 8  pelgalt musta jää esinemise korral, mil libeduse tõttu on kukkumise ja vigastuste saamise oht. Väheolulised sündmused ei mahu E-privaatsuse direktiivi artiklis 15 nimetatud avaliku julgeoleku mõiste alla, teisalt aga võivad väheolulised ohuteavitused devalveerida ohuteadaannet kui sellist – inimesed ei avagi enam seda sms-i, kui neid riigi korraldusel liiga palju saadetakse. Kuna eelnõu koostajate poolt on silmas peetud sündmusi, mil ohus on pigem sadade inimeste elu või tervis, siis tuleks sätte sõnastust konkretiseerida, lisades näiteks mitteammendava loetelu, mida tuleb sellise sündmuse all silmas pidada: näiteks vahetult eelseisev või juba toimuv suurõnnetus, katastroof, sündmus, mille puhul tuleb käivitada mitme asutuse koostöö või mille puhul on alust arvata, et tekib oht elule või tervisele massiliselt vmt. Palume muuta kavandatava ESS § 1051 lõike 3 sõnastust ning lisada sinna mitteammendav loetelu sündmustest. Lisaks palume seletuskirja täiendada selgitustega lähtuvalt E-privaatsuse direktiivi artiklist 15. 14. § 1051 lg 6 JuM Eelnõu § 1 p 3 (ESS § 1051 lg 6) – kõnealuse sätte kohaselt peab Ettepanekut on arvestatud ja valdkonna eest vastutav minister kehtestama määrusega ohuteavituse volitusnormi sõnastust täpsustatud. edastamise kulude hüvitamise korra. Juhime tähelepanu, et „kord“ tähendab Riigikohtu praktika kohaselt seaduses sisalduva üldkorra tehnilist täpsustamist (RKPJKo 24.12.2002, 3-4-1-10-02, p 25; 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 20) ja sellise volitusnormi alusel ei ole ministril õigus kehtestada materiaalõiguslikke norme. Seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis on säte, mis sisaldab loendit kulukomponentidest, mida kulu hüvitamisel aluseks võetakse. Selle sätte puhul on tegemist materiaalõigusliku normiga, mille kehtestamist eelnõus esitatud volitusnorm ei võimalda. Palume nimetatud materiaalõiguslik norm sätestada seaduse tasandil või juhul, kui olulisuse põhimõttest lähtuvalt on selge, et seadusandja võib selle küsimuse reguleerimise delegeerida ministrile, siis muuta volitusnormi selliselt, et see sisaldaks sõnasid „tingimused ja kord“. 9 15. Normi- JuM Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja Normitehniliste märkustega on tehnilised failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega arvestatud. märkused eelnõu mõjude kohta. 10  Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm õigusakti sisuliseks rakendamiseks (artikkel, lõige, ülevõtmise kehtestatav siseriiklik punkt) kohustus õigusakt (jah, ei, valikuline) Art 110 lg 1 Jah ESS1 § 1051 Art 110 lg 2 Jah ESS § 1051 1 ESS – elektroonilise side seadus  EELNÕU 19.07.2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 1111“ tekstiosaga „, 1051 ja 1111“; 2) paragrahvi 105 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses: „1051. Ohualapõhine kiire ohuteavitus (1) Valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist või riigi julgeolekut ohustavast sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. Elu või tervist ohustavaks sündmuseks on eelkõige vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord, mille puhul on alust arvata, et tekib oht paljude inimeste elule või tervisele. (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu. (3) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja tagab viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamise. (4) Siseministeerium hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ohuteavituse edastamise kulud. (5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab Häirekeskus mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse viivitamata muul viisil. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2022. a EELNÕU 19.07 .2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 105 lõi k e s 1 asendatakse tekstiosa „ ja 111 1 “ tekstiosaga „ , 105 1 ja 111 1 “ ; 2) paragrahvi 105 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 105 1 järgmises sõnastuses: „ 105 1 . Ohualapõhine kiire ohuteavitus (1) Valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist või riigi julgeolekut ohustavast sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. Elu või tervist ohustavaks sündmuseks on eelkõige vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord, mille puhul on alust arvata, et tekib oht paljude inimeste elule või tervisele. (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise and m ekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu . (3) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja taga b viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohu teavituse edastamise. ( 4 ) Siseministeerium hüvitab m obiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ohuteavituse edastamise kulud . (5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab Häirekeskus mobiiltelefoniteenust osutav ale sideettevõtja le ohuteavituse viivitamata muul viisil . (6) Käesoleva paragrahvi lõi kes 4 sätestatud kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “. § 2. Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2022. a 1 9 .0 7 .2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muudatusega luuakse eeldused, et võtta Eestis kasutusele ohuteavituse süsteem , sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik , artiklist 110 tulenev kohustus. Nimetatud säte kohustab , et suurte hädaolukordade ja katastroofide korral oleks sisse seatud üldsuse hoiatamise süsteemid, mis võimaldaks id edastada mobiiltelefoniteenuse osutajatel lõppkasutajatele üldsusele antavaid hoiatusi . Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimi se ja kasutami se Eestis on muu hu lgas heaks kiitnud Vabariigi Valitsus 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana. 1.1. Sisukokkuvõte Praegu puudub Eesti riigil efe ktiivne töövahend, mis võimaldaks viivitamatult ohupiirkonnas viibivaid inimesi teavitad a. Elektroonilise side seaduse § 105 lõikes 5 reguleeritud võimalus kohustada sideettevõtjat oma võrgus olevate inimeste teavitamiseks elu ja tervist ohustavast sündmusest on keskse ohuteavituse süsteemita ajamahukas, mistõttu ei pruugi kriitilistes olukordades ohuteavitus jõuda piisavalt kiiresti ohustatud inimesteni. O huteavitusena mõistetakse konkreetses piirkonnas ja ajahetkel asuvate inimeste teavitamist mobiiltelefoni saadetava SMSi ( Short Message Service ) teel, kui mingi sündmuse tõttu on nende elu või tervis ohustatud. Sealjuures edastatakse asjaoludest tulenevalt juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Avalikkuse teavitamise eest vastutavatel asutustel on võimalus Häirekeskuse kaudu operatiivselt edastada ohuteavitusi ning esmaseid ohutus- ja käitumisjuhiseid kõigile mobiiltelefoni valdajatele Eesti territooriumil. Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus (edaspidi ka HäK ) . Tegu on kriisiinfo teenusega päästeseaduse § 5 lõike 1 1 punkti 1 1 tähenduses. Teenuse osutamiseks võetakse riigis kasutusele keskne ohuteavituse süsteem . Eesmärk on ohuolukorrast teavitamine muuta sellega ühelt poolt täpsemaks (ohualapõhine teavitamine) , aga ka kujundada kiire ja tõhus tööprotsess ohuteavituse väljasaatmiseks , aga ka ohu möödumisest teavitamiseks . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud, ja seletuskirja koostanud M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( edaspidi ka MKM ) sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post: [email protected] , tel: 625 6441) ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar ( e-post: [email protected] , tel: 625 64 30 ) , Häirekeskuse õigusvaldkonna juht Hedi Arukase (e-post: [email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected] ) . Keeletoimetuse on teinud Anu Rooseniit ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214) , artikkel 110 . Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2002/58/EÜ , milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (E Ü T 201, 31 . 07 . 2002 , lk 37 – 4 7 ) , muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36); artikliga 15. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 09.03.2022 . a jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.02.2022 , 3 ) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmär k on luua õiguslikud eeldused ohuteavituse süsteem i kasutuselevõtuks. Ohuteavituse saamine võimaldab inimestel muuta oma käitumist ohust lähtuvalt kaitsvaks (nt siseruumidesse varjumine, evakueerumine jmt) ning suunab nad vajaduse korral jälgima kriisikommunikatsiooni kaudu edastatavaid täiendavaid käitumisjuhiseid. Eriti ajakriitiline on elude kaitsmiseks inimesi viivitamata teavitada vahetu ohu korral (keemiaõnnetus, relvastatud rünnak, plahvatusoht jmt). Kui inimesed ei ole teadlikud vahetust ohust ja ohutu käitumise põhimõtetest, siis ei asuta enda ega lähedaste kaitsmiseks kiirelt tegutsema. Ohtude korral , mis on seiresüsteemide või prognooside alusel varakult tuvastatavad, annab toimiva varajase hoiatuse olemasolu üldsusele võimaluse teha lisaettevalmistusi raskete tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks (näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu , vältida ohtlikesse kohtadesse minekut või alustada evakueerumisega , valmistuda varjumiseks jmt). Kui inimesed ei saa võimaliku saabuva ohu korral õigeaegset hoiatust, siis võivad nad sattuda põhjendamatult ohtu või jääda kiiremini abitusse seisu. O huteavituse saatmine on eriti oluline sündmuste puhul, mis oma kiire kul u ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult inimeste elu või tervist. Näitena saab tuua suured tulekahjud maastikul või tööstushoonetes, mille puhul kujutab ohtu nii mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits kui ka põlengufrondi liikumine inimasustusega ala suunas. Selline sündmus oli näiteks 2018. aastal Vikipalu maastikupõleng. Samuti võib inimeste kiire teavitamise ja käitumisjuhiste andmise vajadus kaasneda ulatuslike loodusõnnetuste, massiliste korratuste ja teiste sarnaste sündmuste tõttu. Neil puhkudel on oluline inimesi õigeaegselt teavitada, nad ohualast välja viia ja vältida inimeste saabumist ohualasse. Taoliste sündmuste sagedus t , mille korral kiire ohuteavituse saatmine on asjakohane ja vältimatult vajalik , ei ole võimalik täpselt prognoosi da , küll võib senise esinemissageduse põhjal loota , et ka tulevikus ei esine taolisi sündmusi liiga tihti . Täna kehtiva elektroonilise side seaduse (ESS) § 105 lg 5 kohaselt on e riolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil ja valitsusasutusel õigus kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastama ohutuks tegutsemiseks valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik. Praktikas tähendab see s eda, et sideettevõtja saadab kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele teavituse (SMS) sõltumata sellest, kas klient või rändlusteenuse kasutaja viibib ohupiirkonnas või mitte. Sellise teavituse saatmine enam kui miljonile inimesele on sideettevõtja jaoks väga ajamahukas ja koormav. COVID-19 pandeemia ajal on selliseid sõnumeid saadetud näiteks 2020. a märtsis ning oli olukordi, kus teavitus jõudis adressaadini mitu päeva hiljem. Kui arvestada, et ohupiirkond on sageli siiski üsna pi iratud , aga ohuteavitus saadetakse riigi täpsusega , siis see devalveerib ohuteavitust, kuna see suurt hulka inimesi ei puuduta. Mis aga ei välista teoreetiliselt ohuolukorda, mis hõlmab kogu riigi. O huteavituse süsteem i kasutuselevõtt võimaldab saata edaspidi ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Alternatiivina säilib võimalus edastada ohuteavitus ka väljaspool ohuteavituse süsteemi (ESS § 105 1 lõige 5 ) . Sellise võimaluse säilitamine on vajalik seetõttu, et ohuteavituse süsteemi mittetoimimise korral oleks siiski võimalik ohuteavitusi jätkuvalt saata. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatööta miskavatsust ega kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb kolmest punktist. Eelnõu p unkt 1 Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 105 lõiget 1 selleks, et luua eeldus asukohapõhiseks teavitamiseks. Selleks, et mobiiltelefoniteenuse ohustatud k lienti ja rändlusteenuse kasutajat asukohapõhiselt teavitada , on vaja tema asukohaandmeid töödelda. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2002/58 , mille artikkel 15 kohaselt on lubatav avaliku julgeoleku eesmärgil mobiiltelefoni asukohaandmeid töödelda. Ka mitmed teised riigid on sellist võimalust kasutanud. Oluline on siinjuures märkida, et asukohaandmeid töötleb ja saabki töödelda üksnes mobiiltelefoni teenust osutav sideettevõtja , mitte riik , kuna riigil vastavaid andmeid ei ole . Lisaks selgitame, et sideettevõtjad töötlevad ohuteavituse edastamisel kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid seadusest tuleneva kohustuse täimiseks ning seetõttu on neil õigus kasutada nende andmete töötlemisel enda poolt lepinguga volitatud töötlejaid vastavalt ESS §-le 106. Eelnõu punkt id 2 ja 3 Kuna ESS i täiendatakse §-ga 105 1 , mis sätestab ohuteavituse edastamise, siis puudub vajadus ESS § 105 lõike 5 järele, kuna see sisuliselt kordab ESS § 105 1 lõiget 1. Seetõttu tunnistatakse ESS § 105 lõige 5 kehtetuks . ESS täiendatakse § -ga 105 1 . ESS § 105 1 l õike 1 kohaselt antakse eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile, valitsusasutus ele ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminist rile õigus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale saata ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja selle lõppemise kohta ning juhised ohutuks tegutsemiseks. Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud päästeseaduses, hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatud pädevustest. Vastav geograafiline ala võib olenevalt sündmuse ulatusest piirneda väikese maa-alaga , aga teatud juhtudel hõlmata ka riigi kogu territ ooriumi. Selleks, et vältida ohuteavituse liiga sagedast saatmist (näiteks teel must jää), mis devalveeriks ohuteavitust on täpsustatud ka sündmuste kriteeriume, mis võiksid tingida ohuteavituse saatmise. Sellisteks sündmusteks on vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus , katastroof või muu ootamatu olukord , mille puhul on alust arvata, et tekib oht paljude inimeste elule või tervisele . Siia hulka kuuluvad näiteks ulatuslikud tulekahjud, varingud, üleujutused, erinevad politseisündmused (massitulistamine, massiline korratus jms) ning hädaolukorda põhjustada võivad sündmused (VV 29.07.2021 määrus nr 78 ). Katastroofi all mõeldakse hädaolukorra seaduse § 19 lõike 2 kohaselt eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalist katkestust. Võrreldes kehtiva õigusega jääb isikute ja asutuste ring, kel lel on ESSi kohaselt ohuteavituse väljasaatmise otsustamise õigus suuresti samaks . Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus (teavituse tellijad). Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit , aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ) . Kaitseministeeriumi ettepanekul on lisatud isikute ringi kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ka peaminister . ESS § 105 1 lõi k e 2 k ohasel t edastab H äK hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse sisu ja geograafilise ala, milles viibivatele klientidele selle edastamine tuleb tagada . ESS § 105 1 lg 3 sätestab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale kohustuse tagada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamine. O huteavitus on automatiseeritud protsess, mis tähendab, et mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja ei pea ise hakkama ohuteavitust eraldi edastama , vaid see liigub automaatselt tema mobiiltelefonivõrgu kaudu mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoni. Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja peab vaid tagama oma mobiiltelefonivõrgus asuva ohuteavituse süsteemi positsioneerimismooduli töötamise. O huteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse lahendamise käigus ilmneb ohuteavituse saatmise vajadus, siis langetab vastava otsuse eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht , valitsusasutus või k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminist er . S ündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette ohuteavituse sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud andmete alusel piiritleb HäK ohuteavituse platvormil geograafilise ala, kuhu ohuteavitus välja saadetakse. Seejärel sisestab HäK sündmuse lahendamist juhtiva isiku või asutuse koostatud ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad teavituse SMSina edasi ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse. Isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid HäK ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute käigus ei töötle. Ohuolukorra lõppemisel edastab HäK sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud juhiste alusel mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjatele vastava sisuga teavituse, mis saadetakse eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele. Rootsis ja Islandil on üles ehitatud Eestis planeeritavaga samalaadsetel alustel toimiv ohuteavituse süsteem. Rootsis ja Islandil asub teenuse infotehnoloogiline platvorm H äK i s , kes selle kaudu määratleb sündmusest mõjutatud ohuala , teeb päringu mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele ohualas viibivate mobiiltelefonide arvu väljaselgitamiseks ja edastab ohuteavituse teksti mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele väljasa atmiseks SMSi teel. Rootsis ja Islandil kasutatavate süsteemide puhul on Eestis planeerituga võrreldes erinev see, et nii teenuse osutamine kui tehniline administreerimine toimub häirekeskustes. ESS § 105 1 lg 4 sätestab kulude hüvitamise põhimõtte , mille kohaselt riik hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavit use edastamise kohustuse ga kaasnevad kulud . Mobiiltelefoniteenuse k liendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve st . ESS § 105 1 lg 5 sätestab, et ohuteavituse süsteemi rikke korral on võimalik ohuteavitus edastada ka muul sobival viisil. Selleks viisiks on eelduslikult täna kasutatav lahendus, kus sideettevõtja saadab eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi, valitsusasutuse korraldusel kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele teavituse (SMS) sõltumata sellest, kas klient või rändlusteenuse kasutaja viibib ohupiirkonnas või mitte. Ehkki ohuteavituse süsteemi rikke esinemise tõenäosus on väike, on siiski vaja riskide maandamiseks näha ette võimalus edastada ohuteavitus ka muul viisil, kui ainult ohuteavituse süsteemi kaudu. ESS § 105 1 lg 6 sätestab, et sideettevõtja ohuteavituse edastamise täpsema kulude hüvitamise täpsema d tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Kuna kulu sid hakatakse hüvitam a Siseministeeriumi valitsemisala eelarve st , on valdkonna eest vastutavaks ministriks ja määruse kehtestajaks siseminister. Eelnõu § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30 . päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Selline jõustumistähtaeg on vajalik selleks, et kõikidel osapooltel oleks aega ohuteavituse süsteem i tööle rakendamiseks vajalike ettevalmistus t e tegemiseks . 4. Eelnõu terminoloogia E elnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevat terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik u artikkel 110 . Direktiivi ülevõtmise vastavustabel artikli 110 osas on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 , füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) . 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt mõju riigi julgeolekule , paraneb elanikkonna elu ja tervise kaitse . Lisaks omab planeeritav muudatust otsest mõju riigi ja üldsuse turvalisu sele üldiselt , ohuteavitus mõjutab otseselt riigi päästesüsteemi, sh ohutusnõudeid , samuti päästeasutuste ülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist ja kriisireguleerimist . Ka väli s suhetele avaldab süsteemi korrapära ne toimimine soodsat mõju, kuna ohuteavitus jõuab rändlusteenuse kasutajate ni. Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suurema turvalisus e, teavitades ohuolukorrast ja seeläbi vä hendades ohtu nende elule . Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet tõhusamalt täita, kuna ühelt poolt saadakse täpsem ülevaade ohualas viibivate inimeste kohta , aga eelduslikult väheneb ka õigeaegse teavitamise tulemusel abivajavate inimeste hulk. Sotsiaalseid mõjusid hinnates saab järeldada, et üldsuse teavitamise ga ja seega võimaliku ohu vältimise ga on võimalik ennetada ning seeläbi vähendada survet ja koormust kiirele meditsiinilisele abile, mis rakenduks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust. Majandusliku mõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoni teenust osutavatele sideettevõtjatele. S elliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMSina. Küll aga ei kaasne sellise kohustusega mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate jaoks kulusid, kuna need hüvitatakse riigieelarvest. Samuti puudub eelnõul mõju ettevõtetevahelis ele konkurentsi le, kuivõrd kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. E lukeskkonna ja keskkonnalased mõjud on pigem kaudsed ja positiivse d , kuivõrd o n võimalik, et elanikkonna ohuteavitus võib ära hoida kahjusid vastavates valdkondades. Näiteks aitab ohualas viibivate isikute teavitame ohust kaasa isikute kiiremale lahkumisele ohualast, mis omakorda tähendab päästesüsteemi vaates aja- ja ressursi kokkuhoidu , ning operatiivressursside valmisolekut alustada kiiremini ohuolukorra likvideerimis ega . Planeeritaval muudatusel puudub demograafiline mõju ning mõju regionaalarengule. Sihtrühm Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning HäK . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad riigile kulud , mis koosnevad ohuteavituse süsteemi arendamise kuludest, riist- ja tarkvara hooldus kuludest ja ohuteavituse edastamisega kaasnevatest kuludest. Sideettevõtjatele ohuteavituse süsteemi rakendamise ja kasutamisega kulusid ei kaasne. Need kaetakse riigi poolt. O huteavituse süsteemi arendamise kulud on kaetud Euroopa Liidu vahendite st . Riist- ja tarkvara hoolduse ja haldamise korraldab MKM ning selleks vajalikud kulud kaetakse MKM-i valitsemisala eelarves olemasolevatest vahenditest. Ohuteavituse süsteem on eelnõu § 105 1 lõike § 2 kohaselt osa hädaabiteadete menetlemise andmekogust, mis on riiklik andmekogu. Siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 6. peatükiga hõlmatakse andmekogu rahastamine. Nimetatud peatükki muudetakse ja seal märgitakse: „ AKOS-e infotehnoloogilise platvormi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse ning selle kulude katmise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. “. Ohuteavituse edastamisega seonduvad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve st . Teavitusega seonduvate kulude suurust on keerukas prognoosida, kuivõrd selliste ohuteavituste saatmine sõltub mitme te kriteeriumite kokkulangevusest, nt ohuolukord, mil ohuteavituse edastamine on asjakohane, sündmust lahendava juhi või asutuse otsus, kas ohuala puhul on tegemist tihe - või hajaasustusega alaga. Lähtuda tuleks sellestki, et riigieelarvele tekkivat mõju leevendab ohuteavituse edastamise st saadav eeldatav kaudne tulu, kuna kiire ohuteavituse edastamine aitab ennetada või lausa vältida koormust ja mõju tervishoiusüsteemile ning reageerivatel ressurssidel kiiremini ohuolukord likvideerida , võimaldades nii üldsusel kiiremini naasta tavapäraste tegevuste juurde. Ulatusliku hädaolukorra korral taotleb Siseministeerium ohuteavituse teenuse osutamiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest, Vabariigi Valitsuse reservist . 8 . Rakendusaktid Eelnõu alusel kehtestatakse üks uus siseministri määrus „ Sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord “ , mis antakse ESS § 105 1 lõike 6 alusel. Määruses sätestatakse sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega tekkinud kulude hüvitamise kord. Nimetatud määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2) . Eelnõuga tehtavate muudatustega on seotud ka kahe siseministri määruse muutmine: 1) päästeseaduse § 9 1 lõike 3 alusel antud siseministri määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ – täiendatakse uute sätetega; 2) päästeseaduse § 5 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel antud siseministri määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ – täiendatakse uute sätetega. Nimetatud kahe s iseministri määruste muudatuste eesmärk on võimaldada Häirekeskusel töödelda hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmeid, et osutada ohualapõhise kiire ohuteavituse teenust. Nimetatud määrus t e kavand id on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2) . 9 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30 . päeva l pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks K aitse- , S ise-, R ahandus- ja S otsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 22-0342 . Rahandus- ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kaitseministeerium ja Siseministeerium kooskõlastas id eelnõu märkustega. Ülevaade esitatud märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Eelnõu esitat i arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule , kes esitas eelnõ u kohta oma arvamuse . Ülevaade esitatud märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3 . Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mida on eelnõus arvestatud. Ülevaade märkuste arvestamise kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2022. a