Määruse eelnõu kooskõlastamine

Bolt Operations OÜ Vana-Lõuna tn 15 Tallinn Estonia 10134 Pöördumine Avaldame omapoolse arvamuse seoses siseministri elamisloa- ja viisamenetluste määruse muutumise eelnõuga. Bolt on iduettevõte ning seetõttu tahaksime jagada oma arvamust plaanitavatest muutustest, mis puudutavad iduettevõtte töötajate ning nende perekondade viisa- ning elamislubade protsesse. Bolti Eesti kontoris töötab momendil 1300 töötajat, kellel ligikaudu pooled on välismaalased. Värbamisel eelistame alati leida talendi Eestist, kuid kahjuks infotehnoloogia valdkonna töötajaid ei ole Eestis piisavalt, mille tõttu oleme sunnitud värbama ka piiri tagant. Lisaks sellele toovad välismaalased Eestisse uusi teadmisi, mida kohalike talentidega jagada ning seeläbi rikastada meie tööjõuturgu. Kuigi infotehnoloogia sektori palgad on väga konkurentsivõimelised, siis oleme praegu plaanitavate muutuste pärast siiski mures ning leiame, et need mõjutaksid tugevalt töörännet. Olles läbi arvutanud, mida tähendab sissetuleku määr taotleja ning tema pereliikmete kohta, siis antud summad tunduvad ebarealistlikult suured. Olukorras, kus taotleja ning tema pereliikmete sissetuleku määr peab olema kuuekordne toimetulekupiir räägime me tänasel päeval 1200€ inimese kohta. Vaadates Välismaalaste seaduses sellel kevadel jõustunud ning 2023. aastal jõustuvaid muutusi, siis tekib olukord, kus seadusest ja ministri määrusest tulenevad nõuded ei kattu. Lisaks sellele raskendaks see inimeste värbamist, kellel on pered. Kui neljaliikmelise pere netosissetulek peaks olema 4800€, siis muudab see peredega inimeste värbamise pea võimatuks. Isegi infotehnoloogia sektoris on 4800€ netosissetulek vaid teatud ametipositsioonide puhul realistlik. Lisaks ei leia me praktiliste arvutuste järgselt, et naise või laste kulu oleks 1200€ olukorras, kus eluasemekulud, lasteaia kohatasud jms on kaetud sponsori sissetulekust. Meie arvutuste kohaselt ei ole antud summa realistlik ning jätab mulje nagu välismaalaste värbamist üritatakse võimalikult raskeks teha. Lisaks kõigele tekitab see muutus olukorra, kus juba Eestis elav välismaalasest talent võib töövahetuse puhul sattuda olukorda, kus ta ei täida enam nõudeid ning peab seetõttu Eestist lahkuma. Ettevõtted ei saa muuta palganumbreid tehislikult suureks, et inimestele tööd pakkuda. Olles aktiivselt kaasa löönud erinevatel aruteludel riigisektoris, siis oleme aru saanud, et riik eelistaks kui talendid, kes siia tuleksid oleksid juba pereinimesed ning oma valdkonnas kogenud tippspetsialistid. Kahjuks sellise muutusega muutub see olukord vastupidiseks, sest palganumbritest sõltuvalt tuleks osad ametikohad täita vallaliste inimestega, sest sissetulekumäär ei suuda katta pereliikmeid. Me peame arvestama, et kui üks pereliige on teinud otsuse kolida teise riiki, siis abikaasal võib tööleidmisega uues riigis minna aega isegi kuni mitu aastat. Tuleb meeles pidada, et Eestis on paljudel ametikohtadel keelenõuded, mis võib tähendada, et abikaasad peavad peale ümberasumist enne tööturule sisenemist keele selgeks saama. Seetõttu palume, et te vaataksite kriitilise pilguga üle eelnõus olevad määrad ning kaasaksite erinevaid osapooli, et saada sinna nõuded, mis kattuvad reaalsusega ning ei muudaks välisvärbamist Eesti ettevõtetele võimatuks. Me ei taha sattuda olukorda, kus me peame oma kontorid viima välismaale, sest Eestisse perekondade ümberasumine ei ole lihtsalt reeglitest tulenevalt võimalik. Oleme valmis igati aruteludel osalema, et jagada oma töötajate pealt statistikat ning teadmisi. Lugupidamisega Liis Tõnisson Head of Global Mobility Bolt  Siseministri määruste muutmine seoses elamisloa- ja viisamenetlusega 22) paragrahvi 15 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: (2) Kui välismaalane taotleb või omab viisat iduettevõtlusega tegelemiseks või lühiajaliseks töötamiseks iduettevõttes välismaalaste seaduse tähenduses, on piisavate rahaliste vahendite määr sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri kuuekordne määr iga Eestis viibitava kuu kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piisavate rahaliste vahendite määr kohaldub ka viisa taotlemisel iduettevõtlusega tegelemiseks viisa saanud välismaalase abikaasale , alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime.“ Seletuskirja kohaselt on muudatusettepanek kantud asjaolust, et hetkel kehtiv 0,03-kordne määr iga Eestis viibida lubatud päeva kohta ei peegelda tegelikku elukallidust Eestis ning segadust tekitab, et erinevatel eesmärkidel viisa taotlemine on piirmäär erinev. Täna veel kehtivate erisustega võetakse arvesse idusektori eripärasid, ent ühetaoline lähenemine kõikide sektorite töötajate ümberasumisel omaks negatiivset mõju startup valdkonnale. Sageli pole esimestel aastatel iduettevõtete asutajatel stabiilseid sissetulekuid, mistõttu on väljapakutud kuuekordne piirmäär äärmiselt pärssiv iduettevõtete asutajate ümberasumisele Eestisse. Ka idusektori töötajate relokeerimisel omab antud ettepanek negatiivset mõju. Sageli tullakse Eestisse koos perekondadega ning iga pereliikme kohta 1200 eurone toimetulekupiir ei peegelda tegelikku toimetulekuvõimekust Eestis. 23) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piisavate rahaliste vahendite määr kohaldub ka viisa taotlemisel iduettevõttes lühiajaliseks töötamiseks viisa saanud välismaalase alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime. (5) Kui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks töötamiseks, on piisavate rahaliste vahendite määr sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri kuuekordne määr ühe kuu kohta. Nimetatud määr kohaldub ka viisa taotlemisel välismaalase alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime. Tänasel päeval katab Startup Viisa ja 2023. aastast alates ka Kasvuettevõtte Viisa programm ka seda segmenti töötajatest, kes teenivad alla Eesti keskmise palka. Nende programmide eesmärk on aidata iduettevõtetel ja kasvuettevõtetel kasvada ning kindlustada, et Eestis asuvad idu-ja kasvuettevõtted jätkaksid oma peakontorite hoidmist Eestis. Keskmine palk Eesti iduettevõtetes oli 2021 aastal 2591 eurot (1,9 kordne Eesti keskmine), ent peakontorite Eestis hoidmiseks on olulised ka rollid, mille palgatase on keskmisest madalam. Viimastesse on sageli keeruline leida kohalikke, sest nõuavad eri-oskusi, näiteks võõrkeeltes. Seetõttu omaks antud ettepanek negatiivset mõju iduettevõtlusele ning oleks põhimõttelises vastuolulus Startup Viisa ja Kasvuettevõtte viisa programmidele, sest ei pea silmas antud sektori omapärasid ning ei võta arvesse nende ärimudelitele kohandatud eel-valideerimist,mida teostab vastav ekspertkomisjon. Kokkuvõte Antud muudatusettepanekud on põhimõttelises vastuolus Startup Viisa ja Kasvuettevõtte Viisa programmidega ning omaksid pärssivat mõju iduettevõtlusele. Eesti suurima iduettevõtte Bolt-i seisukoht on, et antud eelnõu omaks negatiivset mõju välisvärbamistele ning ei peegelda tegelikku toimetulekupiiri Eestis. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku jätta määr tänasele tasemele või eelnõu seletuskirjas selgitada, miks 6-kordne toimetulekupiir just sellise kordajaga vajalik, kuidas peegeldab see tegelikku toimetulekuvõimekust Eestis.  Teie 29.06.2022 nr 1-6/2556-1, SIM/22- Siseministeerium 0783/-1K [email protected] Pikk 61 Meie 02.08.2022 nr 2-7/2022/4379 15065, Tallinn Eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Lauri Läänemets Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kooskõlastab siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses elamisloa- ja viisamenetlusega“ eelnõu järgnevate märkustega: Eelnõu § 2 punktiga 20 reguleeritakse, millisele välisesindusele pikaajalise viisa taotlus esitatakse. Edaspidi tuleks taotlus esitada Eesti välisesinduse konsulaarametnikule, kelle konsulaarpiirkonnas asub taotleja elukoht. Hetkel võib välismaalane esitada viisataotluse ükskõik millisele Eesti välisesindusele. Seletuskirjas kohaselt on praktikas ilmnenud, et kui taotlejal on mugavam ja kiirem esitada taotlus mõnele teisele välisesindusele, pöördub ta sinna. Palume Siseministeeriumil seletuskirjas sisulisemalt selgitada, miks on otstarbekas viisataotleja jaoks optimaalseima lahenduse kasutamise võimalust piirata. Oleme seisukohal, et taotlejale peaks jätma võimaluse pöörduda sinna, kuhu on välismaalasel taotluse esitamiseks kõige mugavam pöörduda. Eelnõu § 2 punkti 22 kohaselt kohalduks välismaalasele, kes taotleb või omab viisat iduettevõtlusega tegelemiseks või lühiajaliseks töötamiseks iduettevõttes piisavate rahaliste vahendite määr sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri kuuekordne määr iga Eestis viibitava kuu kohta. See on 1200 eurot kuus arvestades, et alates 1. juunist 2022. aastast on kuine toimetulekupiir 200 eurot. Juhime tähelepanu, et välismaalaste seaduse kohaselt ei kohaldu lühiajaliselt töötavate iduettevõtte töötajatele üldine töötasu nõue. Muudatuse tulemusel tekiks olukord, kus iduettevõttes töötamise soodustamiseks seadusesse tehtud erisus oleks sisuliselt tühistatud siseministri määrusega. Ühtlasi märgime, et sageli pole iduettevõtete asutajatel, ennekõike asutamise alguskuudel stabiilseid sissetulekuid, mistõttu hakkab kuuekordne piirmäär tõenäoliselt pärssima ettevõtjate ümberasumist Eestisse. Eeltoodust lähtuvalt palume kaaluda, kas madalam, näiteks Eesti alampalga suurune nõutav rahaliste vahendite määr ei oleks piisav tagamaks iduettevõtja toimetulekut Eestis. Eelnõus seisab, et „piisavate rahaliste vahendite määr kohaldub ka viisa taotlemisel iduettevõtlusega tegelemiseks viisa saanud välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime“. Segaseks jääb, kas silmas on peetud, et iga täiendava pereliikme kohta peab olema samas mahus vahendeid. See tähendaks, et näiteks neljaliikmeliselt perekonnalt eeldatakse 4800 euro suuruse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 igakuise sissetuleku olemasolu. Palume Siseministeeriumil selgitada, kas iga iduettevõtja pereliikme kohta peab olema täidetud toimetulekupiiri kuuekordse määra ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Kui jah, siis palume selgitada, millest kaalutlustest lähtub sellises ulatuses piisavate vahendite olemasolu nõue. Juhime tähelepanu, et enam kui 3-kordne Eesti keskmine ehk 4800 euro suurune sissetulek ei ole tavapärane isegi mitte kõige kõrgemaid palku maksvas IT- sektoris. Eelnõu § 2 punkti 23 kohaselt hakkab asukohast sõltumatule töötajale (nö diginomaad) kohalduma piisavate rahaliste vahendite kohustus toimetulekupiiri 0,75-kordne määraga iga Eestis viibitava päeva kohta. See on 150 eurot päevas ehk taotleja peab tõendama, et tema igakuine sissetulek ei ole väiksem kui 4500 eurot kuus. Seletuskirja kohaselt on muudatus kantud asjaolust, et välismaalane peab Eestis viibides suutma kanda nii majutus- kui ka muud enda ülalpidamisega seotud kulud. Hetkel on diginomaadi piisavate rahaliste vahendite määr iga Eestis viibida lubatud päeva kohta 0,2-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ehk 2022. aasta suvel ca 3500 eurot. See on enam kui kahekordne Eesti keskmine palk ehk selline sissetulek peaks tagama keskklassi kuuluva pere äraelamise. Arvestades, et töötasu alammäära on tänaseni aasta-aastalt tõstetud, pole MKM hinnangul põhjust eeldata, et nõutav sissetuleku määr ei suudaks elukalliduse tõusuga sammu pidada. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas selgitada, miks 0,2-kordne kuupalga alammäär pole osutunud piisavaks tagamaks diginomaadi toimetuleku. Muudatusettepanekus seisab, et „[n]imetatud määr kohaldub ka viisa taotlemisel välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime“. Ka antud juhul jääb selgusetuks, kas silmas on peetud, et iga pereliikme kohta peab olema samas mahus vahendeid. Neljaliikmeliselt perekonnalt eeldatakse seega 18 000 euro suuruse igakuise sissetuleku olemasolu. MKM hinnangul on ainuüksi diginomaadilt nõutav rahaliste vahendite suurus piisav tagamaks pere ülalpidamise Eestis. Palume Siseministeeriumil selgitada, kas iga diginomaadi pereliikme kohta peab olema täidetud toimetulekupiiri 0,75-kordses ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Kui jah, siis palume selgitada, millest on tingitud piisavate vahendite olemasolu nõude perekonnaliikmetele laiendamise vajadust arvestades mh diginomaadile kohalduvat kõrget toimetule määra. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Marie Allikmaa 715 1764 [email protected] 2 (2)