Tööturumeetmete seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Sotsiaalministeerium Teie 21.06.2022 nr 1.2-2/86-1; SOM/22- [email protected] 0764/-1K Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 01.08.2022 nr 2-7/2022/4272 Tööturumeetmete seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Austatud minister Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad tööturumeetmete seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. Kooskõlastame käesoleva eelnõu märkustega arvestamisel: 1. Ettevõtluskonto omanikule töötuna arveloleku võimaldamine Uute töövormidega, sealhulgas platvormitööga kaasnevad ka maksutulu laekumise ja sotsiaalkaitse tagamisega seotud probleemid. Eestis on nende probleemide ühe lahendusena võimalik soodustada ettevõtluskonto laiemat kasutusele võtmist platvormitöötajate poolt. Ettevõtluskonto kaudu on tagatud riigil lihtsustatud maksutulu saamise võimalus. Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt võiks digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot. Ühtlasi tekib ettevõtluskonto omanikul sotsiaalkaitse teise pensionisamba maksete näol, sealhulgas teatud summast alates õigus ravikindlustusele. Tulevikutööle sobiva regulatiivse keskkonna loomiseks ja ettevõtluskonto laiema kasutusele võtmise soodustamiseks teeme ettepaneku suurendada ettevõtluskonto omanikule tagatud sotsiaalseid garantiisid. Ettevõtluskonto omamine tuleks siduda lahti töötuna arvelolekust. Sarnaselt ajutise töö tegijatele peaks ettevõtluskonto omanik saama olla töötuna arvel, isegi kui tema kontole laekub mingis ulatuses tulu. Ettevõtluskonto omanike võimalused töötuna arveloleku ajal enda tööharjumuse ja sissetuleku säilitamiseks võiksid olla sarnased ajutiste töötajate omadega. Lisaks eelnevale loob ettevõtluskonto ettevõtlusega tegelemiseks lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi, mistõttu võib see olla sobiv vaheetapp enne enda ettevõtte loomist ning ettevõtjaks suundumist. Eelnõu § 8 lg 4 p 3 kohaselt ei registreerita tööotsijana isikut, kes omab ettevõtluskontot ehk osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses. Antud ettepanek piirab ettevõtluskonto kasutusele võtmist, kuna konto omaja ei saa töötuna arvel olla ning ettevõtluskonto kaudu ettevõtlusega alustada. Kui ajutise töötamise puhul on võimalik kontrollida, et isiku sissetulek ei ületaks seatud piirmäära, siis peaks sama lahendus olema võimalik ettevõtluskonto omamise puhul. Antud erisus kohtleb erinevalt ajutise töö tegijaid ja ettevõtluskonto omanikke, kuna ühe puhul on teatud juhtudel võimalik töötuna arveloleku ajal tööharjumust kujundada, kuid teiste puhul mitte. Ühtlasi kohtleb see ettevõtluskonto omanikke erinevalt isikutest, kellel on osalus ettevõttes, kuna ettevõtte osaniku või aktsionärina on võimalik saada töötuna arvele võetud, kuid ettevõtluskontot omades mitte. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Sotsiaalministeerium on vastuses MKM ettevõtluskonto ettepanekutele avaldanud, et „toetab algatusi, mis muudaksid töötukaitse skeemid tööturu osaliste vajadustele paindlikult vastavaks kui see tagab tööturu ja sotsiaalkaitse parema toimimise.“ Ühtlasi on vastuses viidatud käesolevale eelnõule kui ühele võimalikule kohale, kus lahendada probleemi, et ettevõtluskonto omanikel on piiratud ligipääs sotsiaalkaitsele töötuks jäämise korral. 2. Ajutise töötamise tingimuste ülevaatamine Kehtiva TTTS § 42 alusel on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Vastav säte jõustus 01.09.2020, mistõttu on see praeguseks kehtinud ligi kaks aastat. Leiame, et on kohane ajutise töötamise tingimused, eelkõige ajutise töötamise lubatud maksimaalne ajaperiood ja tasumäär üle vaadata ja analüüsida, kas need soodustavad tööturul aktiivsena püsimist. Eelnõu § 11 lg 3 kohaselt ei tohi ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ületada 40 % käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Kaaluda võiks, kas ajutise töötamise lubatud maksimaalne tasumäär (40% käesoleva aasta töötasu alammäärast ehk 233,60 eurot) on mõistlik ja põhjendatud või võiks seda suurendada. Taoline madal tasumäär võib toetada vähem oskusi nõudvate lihttööde tegemist, nagu sõidujagamis-, kuller- või koristusteenus. Samas ei toeta see eriteadmisi nõudvate keerukamate tööde tegemist, nagu loengute pidamine, tarkvaraarendus, kuna nende eest saadav brutotasu ületab üldjuhul 233,60 eurot. Nii ei pruugi praegune ajutise töötamise tasumäär toetada kõikide valdkondade töötajate erialaselt aktiivsena püsimist. Toome välja, et ettevõtjate hinnangul võiks määrata ajutise töötamise maksimaalseks määraks töötasu alammäär. On ettevõtjad, kes leiavad, et isegi see on madal. Kui viidatud ajutise töötamise lubatud maksimaalset tasumäära ei ole võimalik suurendada töötasu alammäärani, siis aitaks ka 60-70% käesoleva aasta töötasu alammäärast (hetkel siis 40). Lisaks on TTTS § 42 osas ettevõtjad välja toonud, et töötuna arveloleku ajal võiks suurendada ajutise töötamise maksimaalset ajaperioodi ning lubada töötul ajutiselt töötada kauem kui 8 päeva kuus. Palume võimalusel seda ettevõtjate ettepanekut analüüsida. Võtame arvesse sotsiaalministeeriumi selgitusi, et ajutise töötamise regulatsioon vaadatakse üle pärast ajutise töötamise mõjude hindamise analüüsi valmimist, mille tulemuste põhjal võidakse teha ajutise töötamise regulatsioonis muudatusi. Oleme tänulikud võimaluse eest olla kaasatud ajutise töötamise hindamise mõjude uurimisprojekti tellimisse ning esitada omalt poolt uurimisküsimusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Maarja Mere [email protected] Merike Koppel 625 6411 [email protected] 2 (2)