Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks

3690454 1189245 EELNÕU 29 .07.2022 0 0 EELNÕU 29 .07.2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr ….. T oiduainetööstuse i nvesteeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse “ tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks “ raames energia varustuskindluse tagamiseks antava toiduainetööstuse investeeringutoetus e (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Riigiabi ( 1 ) T oetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale “ (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik ) osa 2.1 tähenduses . (2) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määrus e (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 3. Toetuse taotleja (1) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, ke s tegutseb tegevusalal, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõju tanud , ja kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) , tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ett evõtja või suurettevõtja, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 750 töötaja ja kelle müügitulu nimetatud majandusa astal oli alla 200 miljoni euro. (2) Lõike s 1 nimetatud tegevusalad on: 1) justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord “ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) “ kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), ja 2) joogitoot mine (EMTAK-i jao C alajagu 11) . (3) Ettevõtja loetakse tegutsevaks lõikes 2 nimetatud tegevusalal, kui see oli äriregistri andmetel tema põhitegevusala taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal. (4) Toetust võib taotleda ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjarühm , kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja vastab lõikes 1 sätestatud suurusele ning kes tegutseb põllumajandus e valdkonnas . § 4. Nõuded taotlejale (1) Paragrahvis 3 nimetat ud isik (edaspidi taotleja ) vastab järgmistele nõuetele: 1 ) taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2 ) taotleja kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 66 1 , 66 2 või 66 6 , väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 120 1 , 126 või 126 4 , toiduseaduse § s 53 1 , 53 2 , 53 3 , 53 5 või 53 6 , söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 ega karistusseadustiku §-s 52 2 , 55 1 , 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298 1 , 300 1 , 364, 365, 372 või 375 sätestatud süüteo toimepanemise eest; 3 ) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4 ) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule vastab taotleja järgmistele nõuetele: 1) taotleja finantsnäitajate koondhinnang on lisa 1 „Majandusliku jät kusuutlikkuse hindamise mudel“ kohaselt vähemalt 0,6155; 2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas ; 3 ) kui investeeringuobjektialune maa on kaasomandis, on taotlejal § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise ehitamise korral kinnistusraamatus asjaõigusseaduse § 79 lõike 2 kohaselt märkus, millest nähtub, et taotlejal on õigus ja võimalus teha kavandatav investeering ning investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 4) taotlejal on kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seade, mille kohta toetust taotletakse, paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse. § 5 . Toetatavad tegevused (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemise korral võib toetust taotleda järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub Eestis : 1) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmine ; 2) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus s ätestatud tingimustel ja korras; 3) generaatori ostmine ajutise vooluallikana kasutamiseks . (2 ) Kui investeeringuobjektiks on lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitis, peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) ehitise kohta peab olema ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 2) eh itis ja sellealune maa pea vad olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja , ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest , kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. (3 ) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse v õi mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja , ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. (4 ) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 6 . Abikõlblikud kulud (1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad hinnapakkumuses esitatud § 5 lõikes 1 nimetatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus. (2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud seadme abikõlbliku kulu moodusta vad : 1) seadme ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe maksumus ; 2) seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise või seadistamise maksumus . (3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise abikõlbliku kulu moodusta vad ehitise : 1) püstitamise maksumus; 2) laiendamise maksumus; 3 ) rekonstrueerimise maksumus; 4) rajamise maksumus ; 5) paigaldamise maksumus. (4) Kasutatud seadme ostmine loetakse abikõlblikuks juhul, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja, seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui kolm aastat, seadme ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam . (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud. (6) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. § 7 . Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest; 2) toetuse taotlemiseks e ttevalmis tava töö tegemiseks tehtud kulu ; 3) veovahendi ja selle haagise ostmise kulu ; 4) standardtark- ja riistvara ning sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulu; 5) lepingu sõlmimiseg a või kindlustusega seotud kulu või int ressikulu ; 6) liisingumakse; 7) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale; 8) käibemaks, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 69 lõike 3 punktis c sätestatud juhul; 9 ) remondi-, rendi-, üüri-, kütuse-, koolitus- või sidekulu ; 10 ) veo- või sõidukulu , kui see ei ole seotud § 5 lõike 1 punkti s 1 või 3 nimetatud seadme veo, paigaldamise või seadistamisega; 11 ) sularahamakse, teenusta su pangatoimingu eest, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 12 ) maa ja olemasoleva e hitise ostmise ning rentimise kulu ; 13 ) õigusteenuse ja raamatupidamisteenu se ning teostatavusuuringu kulu ; 14 ) reklaamikulu ; 15 ) notaritasu; 16 ) trahv, riigilõiv ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 17 ) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasne v kulu ; 18 ) eh itise lammutamisega seotud kulu ; 19 ) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajati se ostmise ja paigaldamise kulu , juurdepääsutee või parkla raj amise kulu , veevarustus-, kanalisatsiooni- või reovee puhastussüsteemi ehitamise kulu , kui nimetatud tegevus ei ole seotud energia varustuskindluse tagamise eesmärgiga ega moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest; 20) toreduslik kulutus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muu majanduslikult ebaotstarbekas kulu ; 21) muu kulu , mis ei ole tegevuse elluviimise või investeeringuobjektiga otseselt seotud. § 8 . Nõuded investeer inguobjekti hinnapakkumusele (1) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (2) Taotleja peab olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehnilisele spetsifikatsioonile osutavate tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi ka investeeringuobjekti hinnapakkumus ). (3) Kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenusepakkuja, peab taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt ühe hinnapakkumuse . (4) Kui taotleja taotleb toetust kasutatud investeeringuobjekti ostmiseks , peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud investeeringuobjekti kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse investeeringuobjekti kohta . (5 ) Kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad investeeringuobjekti hinnapakkumused iga ehitise kohta eraldi ja hinnapakkumus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korr al ehitise kulu , välisrajatiste kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatete kulu, tehnosüsteemide kulu , ehitusplatsi korra lduskulu ja ehitusplatsi üldkulu ; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. (6 ) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Taotleja peab väljavalitud hinnapakkumust põhjendama. (7 ) Investeeringuobjekti h innapakkumuses peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud. (8 ) Kui taotleja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumusi, peab ta seda põhjendama. (9 ) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. (10 ) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. (11) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. § 9 . Toetuse määr ja suurus (1) Toetust antakse toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest: 1) kuni 4 0 protsenti mik ro- või väikeettevõtjale ; 2) kuni 3 0 protsenti keskmi se suurusega ettevõtjale ; 3) kuni 2 0 protsenti suurettevõtjale . (2) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (3) Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul ühe taotleja kohta, kes on mikro- või väikeettevõtja, on 250 000 eurot . (4) Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul ühe taotleja kohta, kes on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, on 500 000 eurot . (5) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust taotleda lõigetes 3 ja 4 sätestatud ulatuses. (6) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud vähese tähtsusega abi puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. ( 7 ) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8) Lõigete 3, 4 ja 6 kohaldamisel võetakse arvesse asjakohaseid kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 10 . Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab avalduses järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed ja äriregistri kood ; 2) kavandatava investeeringuobjekti eesmärk, kirjeldus ja asukoht; 3) kavandatava investeeringuobjekti kogumaksumus, abikõlblikud kulud, käibemaks, toetuse mä är ja taotletava toetuse suurus ; 4 ) teave selle kohta, kas taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele; 5 ) taotleja veebilehe olemasolu korral selle veebilehe aadress; 6 ) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja; 7 ) teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 8 ) teave taotleja töötajate arvu kohta; 9) teave energiakasutuse tõhususe kohta; 10 ) muud andmed, mida on vaja ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimiseks või seireks ja hindamiseks . (2) Taotleja esitab kõik bilansid ja kasum iaruanded, mis on vajalikud § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud koondhinnangu arvutamiseks, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. (3) Kui taotleja kuulub kontserni, siis esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud k olme majandusaasta kohta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande d , kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. (4) Kui inve steeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seade, esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid: 1) kasutatud seadme ostmise korral müüja dokumendid, mis tõendavad, et ostetav seade ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui kolm aastat , seadme ostmiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue s amaväärse seadme hinnast madalam; 2) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel vähemalt kolme hinnapakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumus ed ning § 8 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe hinnapakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumus ; 3) kirjalik üüri- või rendileping või kasutusvalduse leping , mille alusel tõendatakse § 5 lõikes 3 sätestatud nõude täitmist; 4) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui seade asub kaasomandis olevas ehitises ; 5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul ning lisa 2 „Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ või lisa 3 „Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ punktis 5.2 sätestatud hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks dokument, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides ja vajalik elektrienergia kogus kilovattides selle ettevõtte toimimiseks, kus toimub toidu töötlemine (edaspidi töötlemisettevõte ). (5) Kui investeeringuobjektiks on ehitis, esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid: 1) väljavõte ehitus projekti joonistest koos ehitus projekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras; 2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab investeeringuobjektialust maad hoonestusõiguse alusel, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest , kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja ; 3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 3 sätestatud märkuse aluseks olev leping, kui investeeringuobjektialune maa on kaasomandis; 4) investeeringuobjekti hinnapakkumused ja § 8 lõikes 5 nimetatud ehitustegevuse kulude eelarve iga ehitise kohta eraldi. (6) Taotleja esitab hindamiskriteeriumite täitmist tõendavate dokumentidena asjakohased lepingud , müügiarved ja muud dokumendid . (7) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutud ehitusluba või ehitusteatis, peab see olema kättesaadav ehitisregistrist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 12 . Taotluse vastuvõtmine PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. § 13 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA ) toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate nimekirja järgmiste andmete saamiseks: 1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed. (3) MTA edastab PRIA-le lõikes 2 nimetatud ettevõtjate taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme järjestikuse majandusaasta käibedeklaratsioonide või tuludeklaratsioonide vormi E andmed. (4 ) Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt. § 14 . Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord (1) PRIA hindab taotlusi lisades 2 ja 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lõike 4 alusel taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. (2) Hindamistulemuste põhjal moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, mille koostamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. (3 ) Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Kui ka taotletavad toetussummad on võrdsed, eelistatakse taotlejat, kelle investe eringu tulemusena suureneb taotleja töötlemisettevõtte energiasääst rohkem . § 15 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel. (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel nõuetele vastavad parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 2 alusel. (3) Taotluse rahuldamiseks vajalik minimaalne hindepunktide summa on mikro- ja väikeettevõtja puhul kaheksa hindepunkti ning keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja puhul üheksa hindepunkti. (4) Taotlus vastab nõuetele , kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. (5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse , vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel. (7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast , kuid hiljemalt 31. detsembril 2022 ja mitte enne kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. (8) Kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord § 16 . Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikku se tingimusi, kui ta vastab § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuetele vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood ). (2) Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja võtab toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil , ning tagab tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab investeeringuobjekti ja kasutab seda sihtotstarbeliselt kuni sihipä rase kasutamise perioodi lõpuni. § 17. Toetuse saaja muud kohustused (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha mu i d toetuse saamisega seotud kontroll e ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil ostetud vara kohapeal; 2) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet; 5) säilitab toetusega seotud dokumente; 6) teavitab PR IA-t taotluses esitatud või investeeringuga seotud andmete muutumisest või investeeringu tegemisest takistavast asjaolust. (2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetus osa väljamaksmiseni vastama § 4 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud nõuetele. (3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab: 1) toetuse saaja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2 ) toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal olema ehitisregistris ehitise kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. § 18 . Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine (1 ) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleh t või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe l või arve l märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokumen t , kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, kui investeeringuobjektiks on ehitis; 4 ) iga ehitise kohta § 8 lõikes 5 nimetatud andmeid sisaldav ehitustegevuse kuluaruanne, kui investeeringuobjektiks on ehitis. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave tehtud investeeringu maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 3) teave investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta; 4) andmed investeeringuobjekti kogumaksumuse muutumise kohta; 5) teave müüjale või teenuse osutajale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumise kohta, kui toetust taotletakse § 20 kohaselt. (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe l või arve l ning lõike 1 punktis 3 nimetatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendava l dokumendi l näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. (4) PRIA koostab ehitustegevuse kuluaruande vormi ja avaldab selle oma veebilehel. § 19 . Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arveldus kontole kolme kuu jooksul arvates § s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. (4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 20 . Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist (1) Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara ostmise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. (2) Lõike 1 kohaselt toetuse maksmist sooviv toetuse saaja esitab pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu P RIA-le maksetaotluse koos §-s 18 nimetatud dokumentidega. (3) PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (4) Paragrahvi 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja rahalise kohustuse tasumise teatis koos § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendiga peab olema esitatud PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest arvates . § 21 . Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032 . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: Lisa 1 Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel Lisa 2 M ikro- ja väikeettevõtja t aotluse hindamise kriteeriumid Lisa 3 K eskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid M A J A N D U S L I K U J Ä T K U S UU T L I K K U S E H I N D A M I S E M U D E L 2668776 -3475 T a o t l e j a : Maa e l u m ini stri xx.xx.2022 mä ä rus n r x „ T oi du a i n et ööstuse in v est ee r i n gu t o e t us e n e rg i a v a rustus k i n d l use t a g a m i se k s“ L i sa 1 S e l g i t u s e d / k o mm e n t a a r i d J oo k s e v m a j a n d u s a a s t a E e l n e v E e l n e v E e l n e v ( m i n i m a a l s e l t 6 - k uu li n e N ä i t a j a a ll i k a s F i n a n t s n ä i t a j a m a j a n d u s aa s t a - 2 m a j a n d u s aa s t a - 1 m a j a n d u s aa s t a p e r i oo d ) S e l g i t u s e d / k o mm e n t a a r i d < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " N õ u d e d j a e tt e m a k s e d " / " N õ u d e d j a e tt e m a k s e d k ok k u " B I L A N SS N õ u d e d j a e tt e m a k s e d V a r u d < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " V a r u d " / " V a r u d k ok k u " K ä i b e v a r a < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " K ä i b e v a r a " / " K ä i b e v a r a k ok k u " L üh i a j a l i s e d k o hu s t u s e d < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " L üh i a j a l i s e d k o h u s t u s e d " / " L üh i a j a l i s e d k o h u s t u s e d k ok k u " V õ l a d j a e tt e m a k s e d k ok k u < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " V õ l a d j a e tt e m a k s e d k ok k u " ( kõ i k i n t r e s s i m i tt e k a n d v a d l üh i a j a li s e d k o h u s t u s e d ) K o h u s t u s e d k ok k u < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " K o h u s t u s e d k ok k u " / " L üh i - j a p i k a a j a li s e d k o h u s t u s e d k ok k u " / " B il a n s i m a h t - O m a k a p i t a l " O m a k a p i t a l / N e t o v a r a < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " O m a k a p i t a l " / " N e t o v a r a k ok k u " B il a n s i m a h t < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u b il a n s i s t r e a l t " A k t i v a k ok k u " / " P a ss i v a kok k u " / " V a r a d k ok k u " K A S U M I - A R U A NN E M üü g i t u l u < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u k a s u m i a r u a n d e / t u l e m i a r u a n d e r e a l t " M üü g i t u l u " / " N e t o k ä i v e " K a u b a d , t o o r e , m a t e r j a l , t ee nu s e d / M üü d u d t o o d a n g u ( k a u p a d e , t ee nu s t e ) k u l u < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u k a s u m i a r u a n d e s k ee m i s t 1 " K a u b a d , t oo r e , m a t e r j a l t ee nu s e d " / k a s u m i a r u a n d e s k e e m i s t 2 " M üü d u d t o o d a n g u ( k a u p a d e , t ee nu s t e ) k u l u " . V ä ä r t u s s i s e s t a t a k s e s ü m b o l i g a " – " Ä r i k a s u m ( - k a h j u m ) < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u k a s u m i a r u a n d e r e a l t " Ä r i k a s u m" / " Ä r i k a h j u m" ( Ä r i k a h j u m s i s e s t a t a k s e s ü m b o l i g a " – " ) P u h a s k a s u m ( - k a h j u m ) < = S i s e s t a v ä ä r t u s üh i n g u k a s u m i a r u a n d e r e a l t " A r u a n d e a a s t a p uh a s k a s u m ( - k a h j u m ) " ( P u h a s k a h j u m s i s e s t a t a k s e s ü m b o li g a " – " ) N / A P ä e v a d e a r v p e r i o o d i s 3 6 5 3 6 5 3 6 5 < = P ä e v a d e a r v üh i n g u m a j a n d u s aa s t a a l g u s e s t v ii m a s e a r u a n d e p ä e v a n i 3150870 63479 Taotleja j ä t k u s uu t li kk u s e k o o n d t u l e m u s : 3246120 92720 Taotleja j ä t k u s uu t li kk u s e k o o n d h i n n a n g: 3284220 7630 Taotleja a j a l o o li s e f i n a n t s s e i s un d i m uu t u s : Maaeluministri xx . xx .2022 määrus nr xx „ Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks “ Lisa 2 MIKRO- JA VÄIKEETTEVÕTJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID HINDAMIS KRITEERIUM NÄITAJA HIN DEPUNKT ID 1. Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele suunatud investeering 1.1 . Ta otleja on tao tluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet , mis on pakendatud müügipakendisse ja mida on realiseeritud jaekaubanduses 3 1.2 . Taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses 1 1. 3 . Taotleja teeb investeeringu: 1. 3 .1 . seadmesse 3 1. 3 .2 . seadmesse ja ehitisse 2 1. 3 .3 . ehitisse 1 1. 4 . Taotlejal on taotluse esitamise ajal olemas ISO 22000 , ISO 9001 , ISO 1400 1 , BRC või IFS i standard või taotleja on tunnustatud pardavarude tuntud tarnijana, lennuväljavarude tuntud tarnijana või pardavarude kokkuleppelise tarnijana 1 2. Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamise ks tehtud investeering Taotleja toodetud või töödeldud toodet on eksporditud taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal : 2.1 . Euroopa Lii du riiki 1 2.2 . kolmandasse riiki 2 3. Taastuvenergia kasutamise ks tehtud investeeringud Taotleja hakkab inv esteeringu tulemusena töötlemis ettevõttes kasutama taastuvenergial või bioenergial toimi vat energiasüsteemi 4 4 . Ressursitõhususe suurendamiseks tehtud investeeringud 4 .1 . Taotleja teeb töötlemis ettevõtte energia a uditis ettenähtud investeeringu , mis suurendab töötlemis ettevõttes energiasäästu 2 4 .2 . Taotleja teeb investeeringu energiasüsteemi , mida on võimalik töötlemis ettevõttes pikemaajaliselt kasutada 1 5 . Riskide juhtimisega seotud investeeringud 5.1. Taotleja teeb investeeringu, mille tulemusena ei ole töötlemisettevõte enam sõltuv fossiilsetest kütustest 3 5.2 . Taotle ja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku generaatorisse 1 6 . Suurema omafinantseeringuga investeeringud Toetatava tegevuse kohta antava toetuse määr on: 6 .1. 1 5 . 00 – 2 4 . 00 % 4 6 .2. 2 4 . 01% – 29 . 00 % 3 6 .3. 29 . 01 % – 34. 00 % 2 6 .4. 34. 01 % – 4 0 . 00 % 1 Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 26 Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 8 Maaeluministri xx . xx .2022 määrus nr xx „ Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks “ Lisa 3 KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJA JA SUURETTEVÕTJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID HINDAMIS KRITEERIUM NÄITAJA HIN DEPUNKT ID 1. Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele suunatud investeering 1.1 . Ta otleja on tao tluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet , mida on tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses 3 1.2 . Taotlejal on taotluse esitamise ajal olemas ISO 22000, ISO 9001, ISO 14001, HALAL, SFQ, BRC või IFSi standard 1 1. 3 . Taotleja teeb investeeringu: 1. 3 .1 . seadmesse 3 1. 3 .2 . seadmesse ja ehitisse 2 1. 3 .3 . ehitisse 1 2. Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamise ks tehtud investeering 2.1. Taotleja toodetud või töödeldud toodet on eksporditud taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal : 2.1 . 1. Euroopa Lii du riiki 1 2.1 . 2. kolmandasse riiki 2 2.2. Taotlejal on omatoodetud toote eksportimisel väljakujunenud turustuskanal (vahendajad, jaekaubandus, emaettevõtja, internet, otseturustus) ja välisriigis müügiedendustegevuse elluviimise kogemus 3 3. Taastuvenergia kasutamise ks tehtud investeeringud Taotleja hakkab inv esteeringu tulemusena töötlemis ettevõttes kasutama taastuvenergial või bioenergial toimi vat energiasüsteemi 4 4 . Ressursitõhususe suurendamiseks tehtud investeeringud 4.1. Taotleja teeb töötlemis ettevõtte energiaauditis ettenähtud investeerin gu, mis suurendab töötlemis ettevõttes energiasäästu 2 4.2. Taotleja teeb investeeringu energiasüsteemi, mida on võimalik töötlemis ettevõttes pikemaajaliselt kasutada 1 4.3. Taotleja investeerin g on suunatud töötlemis ettevõttes uue ja tervikliku energiasüsteemi kasutusele võtule 3 5. Riskide juhtimisega seotud investeeringud 5.1. Taotleja teeb investeeringu, mille tulemusena ei ole töötlemis ettevõte enam sõltuv fossiilsetest kütustest 1 5. 2 . Taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku generaatorisse 3 6 . Suurema omafinantseeringuga investeeringud 6.1. Keskmise suurusega ettevõtjale t oetatava tegevuse kohta antava toetuse määr on: 6 .1. 1. 1 5 .0 0 – 2 0 .00 % 4 6 . 1. 2. 2 0. 01% – 25. 00 % 3 6 . 1. 3. 25. 01 % – 29. 00 % 2 6 . 1. 4. 29. 01 % – 3 0 . 00 % 1 6.2. Suurettevõtjale t oetatava tegevuse kohta antava toetuse määr on: 6 .2.1. 15 .00 – 16 .00 % 4 6 .2.2. 16.01% – 18.00 % 3 6 .2.3. 18.01% – 19.00 % 2 6 .2.4 . 19.01% – 2 0 .00 % 1 Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 31 Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 9 SELETUSKIRI maaelumini stri määruse „ Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus e „ Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks “ eelnõu (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 lõike 1 punkti ga b . Maaelu arengu toetusi antakse „ Ee sti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava ) alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a rakendusotsusega, millega kiidetakse heaks Eesti maaelu arengu programmile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD ) toetuse andmine. Määru s e eelnõuga kehtesta takse arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse vara sse“ tegevuse liigi 4.2 „ Investeeringud põllumajandustoodet e töötlemiseks ja turustamiseks “ raames toiduainetööstustele antav investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kor d . V enemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa ) sõjaline agressioon Ukraina vastu, Euroopa L iidu (edaspidi EL ) või tema rahvusvaheliste partnerite keht estatud sanktsioonid ja Venemaa vastumeetmed neile on tekitanud märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, häirin ud kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning toonud kaasa erakordsel t suure ja ootamatu hinnatõusu , eriti maagaasi ja elekt ri puhul, aga ka paljude muude sisendite puhul ning tooraine ja esmatarbekaupadel , sealhulgas põllumajandus- ja toiduainesektoris. Need mõjud kokku on põhjustanud tõsis eid häireid kogu EL -i majanduses . Geopoliitilisel kriisil, mille on põhjustanud Venemaa kallaletung Ukrainale, on tugev mõju põllumajandusele, toiduainetööstusele ning kalandus- ja vesiviljelussektorile. 23. märtsil 2022. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teatise riigiabimeetmete ajutise kriisiraamistiku majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale. Raamistiku alusel võib anda kolme liiki riigiabi: 1) piiratud abisummad (liikmesriigid võivad kehtestada kavad, millega antakse abi kriisist puudutatud ettevõtetele, mis tegutsevad põllumajanduses 62 000 eurot, kalandus- ja vesiviljelussektoris 75 000 eurot ning kuni 500 000 eurot kõigis muudes sektorites ); 2) likviidsustoetus riigigarantiide ja subsideeritud laenudena; 3) abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks. Väga kõrged energiahinnad kahjustavad majandust ja ELi kodanike, eel kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ostujõudu. Euroopa Keskpanga hinnangul, mis esitati enne Venemaa agressiooni algust, vähendavad energiahinnašokid 2022. aastal SKP kasvu ligikaudu 0,5 protsendipunkti. Püsivalt kõrged energiahinnad viivad tõenäoliselt vaesuse suurenemiseni ja mõjutavad ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelkõige on kasvanud energiamahukate tööstusharude tootmiskulud. Teatavatel juhtudel muudab kulude suurenemine küsitavaks nende ettevõtjate tegevuse jätkumise, kes muul juhul tegutseksid kasumiga, ning see avaldab tõenäoliselt mõju ka tööhõivele. Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas ning EL-i ja selle rahvusvaheliste partner ite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetme d on avaldanud maj anduslikku mõju imporditavale energiale (gaas, elekter) ning sellest sõltuvatele sektoritele . Eestis gaasi ei toodeta ning seda imporditakse Venemaalt ja Leedus t. Elektrihinnad on käesoleval hetkel kõrgel e tasemel e tõusnud . A lates 2021. aasta juulist on elektri hind tõusnud 3,6 korda, samal ajal on gaasi hind tõusnud 4,3 korda . 2022. aasta II kvartali gaasituru ülevaate põhjal on Venemaa gaasitarned vähenenud . Venemaa on katkestanud tar ned Poolasse ja Bulgaariasse ning kärbitud on tarneid ka Soome, Taani, Hollandisse ja veel mõnele konkreetsele ostjale. Järgmise hinnatõus u tõi kaasa Gazprom teade tehnil istest probleemidest Nord Stream 1 kompressorjaamades. See vähendas veelgi gaasiimporti Venemaalt Euroopasse, millest tulenevalt Venemaa gaasi import Euroopasse on praegu vaid umbes kolmandiku maksimumvõimsusest . Eurostati andmetel impordib Eesti energiat 138 miljonit g igadžaul i (edaspidi GJ ) (sh elekt er 26,5 miljonit GJ, gaas 15,5 miljonit GJ ning nafta ja naftasaadused 92 miljonit GJ), millest lõpptarbimises kasutatakse elektrit 25,8 miljonit GJ, gaasi 10,3 miljonit GJ ning nafta t ja naftasaadus i 38 miljonit GJ. Tööstussektori lõpptarbimine on ca 4000 teradžauli (edaspidi TJ ) gaasi ja 7600 TJ elektrit, mis moodustab 62 – 68% kogu tööstussektori energia lõpptarbimisest. Toidu-, jookide- ja tubakasektoris on maagaasi lõpptarbimine 100 – 1200 TJ ja elektrienergia 1000 – 1100 TJ, mis moodustab 77 – 80% kogu energia lõpptarbimisest. Seega on toidu- ja joogisektoris sõltuvus g aasi ja elektri tootmise st suur. Majanduskasvu häiriva faktorina ning elanikkonna rahulolematuse (hinnatõus, kaupade ja teenuste kättesaadavus jms) põhjusena tuuakse sageli välja kõrged energiahinnad, ebastabiiline energiaturg ning energiakatkestused, kas energiasüsteemide rikete või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Seega on energia varustuskindlus ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime tagamise alustala, millest tulenevalt on oluline toetada toidu- ja joogisektorit, et vähendada nende sõltuvust fossiilisetest kütustest , sh Venemaa omadest ning tagada riigis toidujulgeolek. T oetuse üldeesmärk on tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus . Toetuse spetsiifili seks eesmärgi ks on tagada senisest suuremal määral toiduainetööstuse energiajulgeolek ning vähendada fossiilsetest kütustest, sh Venemaa st sõltuvust . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299 , janeli.tikk @agri.ee ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202, [email protected] ) . Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523, laura.ojava @ agri.ee ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõ u koosneb viiest peatükist ja 21 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada arengukava meetme 4 „ Investeeringud materiaalsesse varasse “ tegevuse liigi 4.2 „ Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks “ raames toiduainetööstusele antava energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 on sätestatud , et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi ning õiguslik ud alus ed . Eelnõu §-s 3 sätestat akse , kes saab toetust taotleda. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda äriseadusti ku tähenduses ettevõtja, kes tegutseb tegevusalal, mida Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse on suurenenud sisendihinnad negatiivselt enim mõju tanud ja kes on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE ) või suurettevõtja . N egatiivselt enim mõjutatuks loetaksegi selle määruse mõistes lõikes 2 nimetatud tegevusalal (toidutootmine ja joogitootmine) kõiki tegutsejaid. Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Ettevõtja suuruse määramisel võetakse aluseks k omisjoni soovitus (EL) nr 361/2003 , mi lle lisa artikkel 2 sätestab, et VKE-de kategooriasse kuuluvad need ettevõtjad, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. VKE-de kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, kes annavad tööd alla 50 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, kes annavad tööd alla 10 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Suurettevõtjad on e ttevõtjad, kes ei vasta nimetatud komisjoni soovituses sätestatud kriteeriumidele ning antud määruse tähenduses loetakse suurettevõtjaks ettevõtja, kellel oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähem kui 750 töötajat (koos partner - ja sidusettevõtjatega) ja kelle müügitulu nimetatud majandusaastal oli väiksem ku i 200 miljonit eurot. Ettevõtja suurus e määratlemisel on üldjuhul aluseks äriregistrist kättesaadavad majandusaasta aruanded . Toetust saab taotleda üksnes selline ettevõtja, kelle majandustegevusele on Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse suurenenud sisendihinnad avaldanud enim negatiivset mõju. Kuna oluline on tagada riigi energiajulgeolek kiiresti muutuvas majanduslikus ja poliitilises keskkonnas, sest energiajulgeolek on üks olulisemaid tegureid riigi majanduskasvu ja rahvastiku heaolu tagamisel, siis sellest tulenevalt on esmatähtis toetada toiduainetööstustes energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid, et riik suudaks kindlustada oma elanikke toiduga. Täpsemalt on selgitatud Venem a a sissetungi mõjusid Ukrainasse ning sellest tulenevat vajadust toetada toiduainetööstustest energia varustuskindluse tagamiseks tehtavate investeeringuid eelnõu sissejuhatavas osas. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et toetust saab taotleda üksnes selline ettevõtja, kes tegutseb EMTAK-i kohaselt järgmistel tegevusaladel : 1) toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), ja 2) joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11) . Seega saab t oetust taotleda üksnes selline ettevõtja, kelle tegevusalale on Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse suurenenud sisendihinnad avaldanud enim negatiivset mõju ning kes tegutseb toiduainete tootmise või joogitootmise tegevusalal. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt loetakse ettevõtja põhitegevusalaks see tegevusala, mis on äriregistri andmetel tema põhitegevusala taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal. Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et toetust saab taotleda ka ELÜPS-i alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisastsioon või tunnustatud tootjarühm ning kes on VKE või suurettevõtja ning kes tegutseb põllumajandus e valdkonnas . Eelnõu §-s 4 on sätestatud nõuded taotlejale. Eelnõu § 4 lõike 1 punkt 1 sätestab, et taotlejal ei tohi olla riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. ELÜPSi § 79 lõike 4 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks e sitatud nõuetele. Seega on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet il (edaspidi PRIA ) õigus kontrollida kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väl jamaksmist taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist. Eelnõu § 4 lõike 1 punkt 2 sätestab, et taotleja peab täitma loomakaitseseaduses, väetiseseaduses, jäätmeseaduses, toiduseaduses, söödaseaduses ja karistusseadustikus kehtestatud nõudeid. Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-14 tuginedes , mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotle ja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis sell ine taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta. Valdavas enamuses puudutavad välja valitud süüteod otseselt põllumajandustoodete töötlemisega tegelemist. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi, sealhulgas EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud põllumajandustoodete töötlemisega seotud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada. Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 58 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põl lumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et: a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust; b) tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust; c) ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettust, kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi . Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei os ale isikud, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab see EL-i finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 3 kehtesta takse piirang , et toetus t ei saa taotle da sama kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi arengukava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist , mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 30 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei saa taotleja toetust, kui taotleja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lõi gete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks . PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt hindab PRIA ettevõtja suutlikust investeeringu tegemisel majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli abil, mille on Maaeluministeeriumi tellimusel välja töötanud AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Mudeli abil hinnatakse taotleja majanduslikku jätkus uutlikkust tuleviku suhtes ehk seda, kas tänased finantsnäitajad viitavad võimalikule maksevõimetusele järgneva kolme aasta (alates viimasest täispikast majandusaastast) perspektiivis. Kolme aasta perspektiiv on valitud eelkõige tulenevalt asjaolust, et lühema perioodi jooksul väheneb mudeli praktiline kasutusvõimekus ning pikema perioodi puhul kasvab määramatuse osakaal. Taotleja jätkusuutlikkuse hindamise mudeli parameetrite leidmiseks on kasutatud regressioonanalüüsi, mille aluseks võeti äriregistri andmebaasi st toiduainetööstus e s tegutsevate äriühingute erinevad majandusnäitajad. Juurde vaadati ka toiduainetööstus es pankrotti läinud äri ühingute finantsandmeid. Koondanalüüsina arvutati äriregistrist saadud andmete põhjal suhtarvude referentsväärtused riskitasemete määramiseks, mis on majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli aluseks. Taotleja f inantsnäitajate koondhinnang lisas 1 toodud mudelil peab olema vähemalt 0,6155. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab taotleja olema varem riigieela rvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt kui investeeringuobjekti alune maa on kaasomandis, on taotlejal ehitise ehitamise korral kinnistusraamatus asjaõigusseaduse § 79 lõike 2 kohaselt märkus, millest nähtub, et taotlejal on õigus ja võimalus teha kavandatav investeering ning investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suuret tevõtja . Asjaõigusse aduse § 79 lõike 1 kohaselt kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes ning lõike 2 kohaselt, k ui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Näiteks on sõlmitud notariaalne kasutuskorra leping või mõni muu leping ning selle alusel on tehtud märkus kinnistusraamatusse . Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab taotlejal olema kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui s eade, mille kohta toetust taotletakse, paigaldatakse kaasomandis olevas se ehitisse . Antud nõudega tagatakse, et ka kaasomanik on teadlik, mis eesmärgil ehitist kasutatakse ning ta on andnud omapoolse nõusoleku kaasomandis oleva ehitise kasutamiseks ning seda tõendatakse . Eelnõu §-s 5 sätesta takse tegevused, mille kohta võib toetust taotleda . Eelnõu § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda ettevõtte s se , kus toimub toidu töötlemine (edaspidi töötlemisettevõte ) , energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks. Kui tegemist on seadmega, mille kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutav ehitusluba, siis peab see olemas olema. Kui seadme paigaldamine eeldab ehitustegevust, siis loetakse, et tegemist on ehitamisega ehitusseaduse tähenduses. Energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaks investeeringuks loetakse investeering (seadme ostmine või ehitise ehitamine), mil le eesmärgiks on töötlemisettevõtte energiaga varustatuse tagamine ehk investeering ehitisse või seadmet esse, mis tagab töötlemisettevõttes energiajulgeolek u . Energiaks loetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 kohaselt energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu d energiatooted. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) määratleb energiajulgeolekut, kui võimalust tarnida katkematult sobiva hinnaga energiaressursse. See tähendab, et toetatakse selliste ehitiste ehitamist ja seadmete ostmist, mis võimaldavad katkematult tarnida en ergiaressusse töötlemisettevõttesse , et tagada toidutootmise protsessi tõrgeteta toimimine. Töötlemis ettevõttes energia varustuskindluse tagamiseks vajalikuks seadmeks on näiteks õhk-vesi soojuspump , päikesepaneelid jms. Toetatav ei ole sellise seadme ostmine, mis toob töötlemis ettevõttes kaasa energiasäästu , kuid seadme eesmärk ei ole energiaressursi tagamine. Näiteks ei toetata nüüdisaegse pakkeliini ostmist, mis on küll energiasäästlikum, kuid pakkeliini peamine kasutusala on muu kui energiaressursi tagamine. Eelnõu § 5 lõike 1 punkt i 2 kohaselt võib toetust taotleda töötlemis ettevõttes energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks. Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitamine ). Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osa dega. Ehitise olulised osad on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna. Kui ehitamise eesmärgiks on üksnes energiasäästu suurendamine nagu näiteks töötlemis ettevõtte l vahetatakse aknad , see soojustataks e või renoveeritakse eesmärgiga saavutada suurem energiasääst, siis selline tegevus ei ole toetatav. Toetatav on üksnes sellise ehitise ehitamine, mille eesmä rgiks on tagada töötlemisettevõttes energiaga varustatus. Samuti ei toetata sellise energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid, mille eesmärgiks on energia müük ehk ettevõtja peab tegema investeeringu, mis aitab tagada tema töötlemisettevõttes energia varustuskindluse ning toidu tootmis e tõrgeteta püsiva toimimise. E elnõu § 5 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et toetust võib taotleda generaatori ostmiseks, mis on mõeldud töötlemisettevõttes ajutise vooluallikana kasutamiseks. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, millised nõuded peavad olema täidetud, kui toetust taotletak se ehitise ehitamiseks. Näiteks peab ehitustegevuse korral olema ehitise kohta ehitusluba või esitatud ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Samuti peavad ehitis ja sellealunemaa olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmises t , kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja ning viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmises t , kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Nende nõuetega tagatakse, et ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse, e t kui investeeringuobjektiks seade , sh generaator , mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud kasutusvaldus või on sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arv ates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja , ning vähemalt viieks aastaks PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja . Selle nõudega tagatakse, et seadet kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt ei või taotleja kavandatav a investeeringu tegemist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Siduvate kohustuste all on mõeldud, et taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud siduvaid l epingulisi kohustusi, sest see on vastuolus toetuse ergutava mõju põhimõttega. Näiteks loetakse investeeringu tegemiseks seda , kui alustatakse investeeringu tegemise ga seotud ehitustöid või võetakse esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei loeta maa ostmist ja ettevalmistustöid . S iinkohal tuleb märkida, et k ui taotleja alustab kavandatava investeeringu tegemist taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida taotleja teeb, on tema enda vastutusel , sest PRIA ei ole s elleks ajaks veel teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust . Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklist 60. Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlbliku kulu arvestamise alused . Eelnõu § 6 lõigete 1 – 3 alusel on abikõlblikeks kuludeks investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti ELÜPS-i § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus. Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on a bikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise , laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja paigaldamise maksumus . Kui toetust taotletakse seadme ostmiseks, siis loetakse abikõlblike kulude hulka ka selle paigaldamise või seadistamise maksumus, kui seadme eripära tõttu saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui seadme kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet , sealhulgas tutvustust , siis ka need kulud on abikõlblikud. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt loetakse abikõlblikuks kasutatud seadme ostmist, kuid üksnes , siis kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja, seade ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui kolm aasta t , kui selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu vahenditest, sealhulgas välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, ning nimetatud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on väiksem kui uue samaväärse seadme hind. Kasutatud seadme puhul kontrollitakse üldjuhul seadme vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt välja antud garantiidokumentide, müüja kinnituste ja muude dokumentide alusel. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt loetakse abikõlblike kulude hulka ka eelnõu § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud . Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning taotleja peab tagama kasutatava toetus raha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnag a. Juhul k u i taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, peab ta kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ning sellest tulenevalt on tagatud taotlejast hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning võrdsed konkurentsitingimused. Eelnõu §-s 7 sätestat akse mitteabikõlblikud kulud. Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmise ks tehtud kulutused, liisingumaksed, mitmesugused tegevuskulud, näiteks kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või toreduslikud kulu tuse d tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses. Mitteabikõlblik kulu on ka tasu taotleja end a ja tema töötaja tehtud töö eest . Kui erinevad veo- või sõidukulud ei ole seotud seadme veo , paigaldamise ga või seadistamisega , siis ei ole need kulud ka abikõlblikud . Eesmär k on vältida olukordi, kus ostetava seadme veokulusid n-ö peidetakse seadme hinna sisse. Eelnõu §-s 8 on sätestatud nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumuse kohta . Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja ja hinnapakkuja nime, hinnapakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Taotleja peab valitud hinnapakkumust põhjendama. Hinnapakkumusel peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud. Juhul kui investeeringuobjekt ei vasta esialgselt saadud hinnapakkumustele, peab ettevõtja võtma uuesti kolm võrreldavat hinnapakkumust ja tegema nende seast valiku, mille alusel hakkab toetatavat tegevust ellu viima. Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku. Samuti ei tohi hinnapakkujad olla omavahel seotud. Nimetatud piirangutega püütakse vältida taotleja ja hinnapakkuja ning hinnapakkujate omavahelist seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebatervet konkurentsikeskkonda. Samuti ei tohi hinnapakkuja olla seotud taotleja liikmetega, et vältida huvide konflikti tekkimist. Huvide konflikt on näiteks selline olukord, kus taotlejal või tema nimel tegutseva isiku töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud hinnapakkumuse ettevalmistamisse või läbiviimisse või kes võib muul moel mõjutada selle hinnapakkumuse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. PRIA koostab ehitise ehitamise hinnapakkumuse vormi määruse § 8 lõigete 1 ja 5 kohaselt ning avaldab selle oma veebilehel. Ehitisega seotud vorm on koostatud eesmärgiga tagada esitatavate dokumentide parem võrreldavus. Eelnõu § 9 sätesta takse toetuse määr ja suurus. Eel nõu § 9 lõik e s 1 sätestatakse , kuidas arvestatakse toetuse määr ja kui suure osa investeeringu maksumusest võib toetus moodustada. M ikro- ja väikeettev õtjate abi osakaal võib moodustada kuni 4 0%, kesmise suurusega ettevõtjatel kuni 3 0% ja suurettevõtja t el kuni 2 0% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et i nvesteeringute tegemi sel kaasnek s toetuse andmisel ergutav mõju. Kui toetus moodustab kavandatava investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja taotlejal on tõenäoliselt võimalik teha kavandatav investeering ka ilma toetuseta. Eelnõu § 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta , kes on mikro- või väikeettevõtja kuni 250 000 eurot ning keskmise suurusega ettevõtjal ja suurettevõtjal 500 000 eurot programmiperioodil kokku. Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt on maksimaalne võimali k toetuse summa eelnõu § 9 lõigetes 3 ja 4 kohaselt ühte kontserni kuuluvate ette võtjate kohta . Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui ühte kontserni kuuluv üks ett evõt ja taotleb abi 125 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 125 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 250 000 euro suuruse toetuse nõude kui kon t s erni loetakse väikeettevõtjaks , sest konkurentsiseaduse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne kahe miljoni euro suurune toetus. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Lõikes 5 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel . Eelnõu § 9 lõiked 6 –8 sätestavad toetuse suurusele tingimused, m is tulenevad vähese tähtsusega abi andmise reeglitest. Lõike 6 kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Lõike 7 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse komi sjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Kumuleerimisreeglid tähendavad seda, et kui ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi erinevate komisjoni määruste alusel, tuleb vähese tähtsusega abi vabajäägi arvutamisel arvesse võtta komisjoni kõikide vähese tähtsusega abi määruste alusel antud vähese tähtsusega abi. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antav vähese tähtsusega abi piirmäär kolme majandusaasta kohta on 200 000 eurot. Esiteks ei tohi kumuleerimisreeglite kohaselt toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaas ta jooksul komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 (kalanduslik vähese tähtsusega abi) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks kui ettevõtja on saanud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abi 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi. Ettevõtjatele määratud vähese tähtsusega abi suurust saab kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, mis asub Raha ndusministeeriumi veebilehel https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/vahese-tahtsusega-abi . Lõige 8 ütleb, et vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada ena mikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõ ju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelnimetatud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Erinevalt maksimaalse toetuse suuruse määramisest on vähese tähtsusega abi maksimaalse toetuse suuruse määramise korral kontserni mõiste piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga.Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra välja selgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Kui emaettevõte (A) asub välismaal (nt Norra) ning tal on kaks tütarettevõtet Eestis (B ja C), siis neid tütarettevõtteid ei pea lugema üheks ettevõtteks vähese tähtsusega abi toetuse summa määramisel. B-le ja C-le võib kummalegi määrata 200 000 eurot vähese tähtsusega abi. Juhul kui emaettevõttel (A, mis asub Norras) on loodud Eestisse mingi valdusfirma (D), mis kontrollib (läbi enamusosaluse) ettevõtteid B ja C, siis tuleb D, B ja C lugeda ikkagi üheks ettevõtteks, sest kõik asuvad Eestis. Andmed taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtte kohta tuleb toetuse taotlejal märkida taotluse osaks olevale avaldusele. Eelnõu §-s 10 sätestat akse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitat ud andmeid ning hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus ). PRIA teatab taotluse esit amise tähtaja, avaldades selle ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti. Eelnõu §-s 1 1 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andm ed, mida taotlus e osaks olev avaldus peab sisaldama , muu hulgas andmed kavandatava investeeringuobjekti kohta ning nõuded taotluse osaks oleva te le dokumentidele . Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad avalduses sisalduma . A valdus peab sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruse s sätestatud tingimuste täitmise ja koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatav ate mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab taotleja esitama andmed selle kohta, kas ta on kas ta on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja , andmed taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta , andmed taotleja töötajate arvu kohta, mille abil määratakse kindlaks, kas taotleja vastab eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatul ehk kas taotlejaks on mikro-, väikese, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Samuti peab taotleja esitama andmed energiakasutuse tõhususe (energiasäästu) kohta tema töötlemis ettevõttes . See tähendab, et taotleja toob avalduses välja , milline oli tema elektri ja soojuse (kokku) tarbimise (kWh) suhe toodangumahtu taotluse esitamise aastale eelneval aastal. Näiteks kui ettevõtja tarbis aastas 12000 kWh soojus- ja elektrienergiat ning tema valmistoodang oli 110 tonni, siis võib öelda, et taotleja kulutas ühe tonni toodangu valmistamiseks umbes 109,1 kWh energiat (12000/110). Mida väiksem on suhtarv, seda energiasäästlikumalt suudab ettevõtja toodangut toota. Lisaks taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta suhtarvule peaks taotleja prognoosima, milliseks kujuneb eelpool arvutatud suhtarv investeeringujärgselt. Oluline on, et arvutustes kasutatakse samasuguseid parameetreid. Samuti peaks taotlejal olema võimalik põhjendada suhtarvu muutumist ühes või teises suunas. Avalduses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. ELÜPS-i § 79 lõike 4 punkti 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab esitama majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli (lisa 1) abil koondhinnangu arvutamiseks bilansid ja kasumiaruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. Samuti esitab taotleja vajaduse korral kuue kuu finantsnäitajad. Kui taotlusvooru alguspäeva seisuga on taotleja majandusaasta kestnud vähemalt kuus kuud, siis see periood annab ettevõtja majanduslikust olukorrast täpsema ülevaate. Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse, et kui taotleja kuulub kontserni, siis peab taotleja esitama taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kinnitatud konsolideeritud aruan ded juhul, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. Nimetatud aruan ded esitatakse olenevalt sellest, mitu majandusaastat on tegutsetud, aga mitte rohkem kui kolme järjestikuse majandusaasta kohta. Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse, et kui investeeringuobjektiks on seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab taotleja esitama hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakirja või kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakirja, mis tõendab, et ehitis, kuhu toetuse abil ostetav seade paigalda takse või kus seda kasutatakse saab taotleja kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Kui investeeringuobjektis on kasutatud seade, siis peab taotleja esitama dokumendid, millega tõendatakse, et ostetav seade ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui kolm aastat ning selle ostmiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam . Kui toetust taotletakse generaatori ostmiseks, mida kasutatakse töötlemisettevõttes ajutise vooluallikana ja taotleja soovib lisa 2 või 3 punktis 5.2 sätestatud hindamiskriteeriumi eest hindepunkte saada, siis esitab taotleja hindamiskriteeriumi täitmist tõendava dokumendi, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides ja töötlemisettevõtte toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. See tähendab, et hindepunkte antakse üksnes juhul kui taotleja ostab sellise generaatori, mis tagab töötlemisettevõtte toimimise ehk voolukatkestuse korral tagab ostetav generaator toidutootmise protsessi tõrgeteta toimimise. Eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab taotleja taotlemisel esitama väljavõtte ehitus projekti joonistest koos ehitus projekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ehitusporjektiks loetakse seda projekti, mille alusel taotleja võtab ehitustegevuse hinnapakkumused. Samuti peab taotlej a tõendama investeeringuobjekti aluse maa omandikuuluvust – PRIA kontrollib asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui taotleja kasutab maad hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust tõendava lepingu ärakiri. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik lepingu lisad, sealhulgas asendiplaan. Eelnõu § 1 1 lõikes 6 on nimetatud hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid. Lisa des esitatud h indamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milliste asjakohaste lepingutega või muude dokumentidega tõendatakse vastava kriteeriumi täitmist. Näiteks kui t aotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud t oodet, mida on tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses , siis tõendab ta selle kriteerium i täitmist asjakohaste lepingute või müügiarvetega. Muudeks dokumentideks on näiteks sertifikaat, energiaaudit või dokument, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides. Eelnõu § 11 lõikes 7 sätestatakse, et kui t oetust taotletakse ehitise ehitamisek s või sellise seadme ostmiseks , mille paigaldamiseks on vajalik ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba või ehitusteatis, siis peab see olema kättesaadav ehitisregistrist. Nimetatud nõudega tagatakse, et investeeringuobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse vastuvõtmine. PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine . PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse, sealhulgas investeeringuobjekti vastavust EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotleja , taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitat ud nõuetele, kui kõik omavahel võrreldavad andmed on samased, ei esine ELÜPS-i § 79 lõikes 4 nimetatud asjaolusid ning on täidetud kõik eelnõus sätestatud nõuded. ELÜPS-i § 76 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid riiklikke registreid (nt kootöö Maksu- ja Tolliametiga). Kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse ja oks ettenähtud vahendeid, siis kontrollib PRIA taotluse nõuetele vastavust üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt, sest selline praktika aitab kaasa halduskoormuse vähenemisele. Eelnõu § -s 1 4 sätestat akse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord. ELÜPS -i § 77 lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastava i d taotlus i toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel. Eelnõu kohaselt hindab toetuse taotlusi PRIA eelnõu lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. M ikro- ja väikeettevõtjad hinnatakse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning keskmise suurusega ettevõtjaid ja suurettevõtjad lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskriteeriumites (lisa 2 ja 3) hinnatakse taotluseid kuue hindamis kriteeriumi alusel: 1) k õrgema lisandväärtusega toodete tootmisele suunatud investeering ; 2) t oodete välisturule müümise osakaalu suurendamiseks tehtud investeering ; 3) t aastuvenergia kasutamiseks tehtud investeeringud ; 4) r essursitõhususe suurendamiseks tehtud investeeringud ; 5) r iskide juhtimisega seotud investeeringud ; 6) s uurema omafinantseeringuga investeeringud . Need kuus hindamiskriteeriumit jagunevad omakorda alakriteeriumiteks. Hindamiskriteeriumi „ Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele suunatud investeering “ – eelistatakse taotlejat, kes toodab kõrgema lisandväärtusega tooteid, mida on tema kaubamärgi a ll realiseeritud jaekaubanduses. Lisaks eelistatakse selles hindamiskriteeriumis taotlejaid, kes teevad investeeringu, mille tõenä o sus , et see tehtud saab on suuri m ehk eelistatakse seadmesse tehtavaid investeeringuid, sest võib eeldada, et seadme kohaletoimetamine ja paigaldamine võtab vähem aega kui näiteks ehitise ehitamine. Samuti eelistatakse neid taotlejaid, kellel on olemas erinevad sertifikaadid (nt BRC või IFSi standard ), sest see näitab, et taotleja on teinud täiendavad väljaminekud, et oma toote le veelgi lisandväärtust anda. Kokkuvõtteks on selle hindamis kriteeriumi eesmärgiks eelistada taotlejaid, kes on teinud suuremad jõupingutused, et oma tootele lisandväärtust anda . Hindamiskriteeriumi „ Toodete välisturule müümise osakaalu suur endamiseks tehtud investeering“ eesmärgiks on eelistatakse neid taotlejaid , kes tegelevad aktiivselt oma tootedete ekspordiga. Hindamiskriteeriumi „ Taastuvenergia kasutamiseks tehtud investeeringud “ eesmärgiks on eelistada taotlejaid , kes investeeringu tulemusena hakkavad töötlemis ettevõttes kasutama t aastuvenergial või bioenergial toimuvat energiasüsteemi, ses t selle kaudu panustab taotleja keskkonna- ja kliimapolt iika eesmärkide täitmisesse. Hindamiskriteerium is „ Ressursitõhususe suuren damiseks tehtud investeeringud“ e elistatakse taotlejaid, kes teevad investeeringuid, et suurendada töötlemisettevõttes ressursitõhusust ning energiasäästu. Hindamiskriteeriumi „ Riskide juhtimisega seotud investeeringud “ eesmärgiks on eelistada selliste investeeringute tegemist, mille tulem usena ei ole töötlemisettevõte enam sõltuv fossiilsetest kütu stest ning taotlejat , kes ostab generaatori, mida saab kasutada ajutise vooluall ikana elektrikatkestuste korral. See tähendab, et eelistatakse selliste investeeringute tegemist, mis maandavad töötlemisettevõtte peamisi riske ning panustavad energiajulgeoleku tagamisse. Hindamiskriteeriumi „ Suurema omaf inantseeringuga investeeringud“ eesmärgiks on eelistatda taotlejaid, kes panustavad investeeringu tegemisel rohkem omavahendeid, sest see vähendab survet eelarvevahenditele ja võimalda b toetada rohkemate investeeringute tegemist energia varustuskindluse tagamisel. Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse parema ks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 3 punkti 9 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Teiste arengukava toetusmeetmete taotlusvoorude parktika on näidanud, et tekib olukordi, kus taotlused saavad ühepalju hinde punkte ning ka taotletavad toetussummad on ühesugused, mistõttu on vajadus kehtestada lisakriteerium, mis võimaldaks selliseid olukordi lahendada. Sellises olukorras eelistatakse esmalt taotlejat, kelle taotletav toetuse summa on väiksem, sest sel juhul jätkub eelarvevahendei rohkemate taotluste rahuldamiseks . Kui ka taotletavad toetuse summad on võrdsed, siis eelistatakse taotlejat, kellel investeeringu tulemusena s uureneb töötlemisettevõtte energiasääst rohkem, sest sel juhul panustab tehtav investeerin g keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisesse rohkem . Energiasäästu arvutamisel peab taotleja taotluses märkima, milline oli tema elektri ja soojuse (kokku) tarbimise (kWh) suhe toodangumahtu taotluse esitamise aastale vahetult eelneval aastal. Näiteks kui ettevõtja tarbis aastas 12000 kWh soojus- ja elektrienergiat ning tema valmistoodang oli 110 tonni, siis võ ib öelda, et taotleja kulutas ühe tonni toodangu valmistamiseks umbes 109,1 kWh ene rgiat (12000/ 110). Mida väiksem on suhtarv, seda energiasäästlikumalt suudab ettevõtja toodangut toota. Lisaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta suhtarvule pea b taotleja prognoosima, milliseks kujuneb eelpool arvutatud suhtarv investeeringujärgselt. Oluline on, et arvutustes kasutatakse samasuguseid param eetreid. Samuti pea b taotlejal olema võimalik põhjendada suhtarvu muutumist ühes või teises suunas. Eelnõu § -s 1 5 sätesta takse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele v astavate taotluste rahastamise summa ei ületa tegevusvaldkonna rahastamise eelarvet ja kõigi taotlejate puhul ületab neile antud hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks vajalikku hindepunktide summat, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused ELÜPS-i § 79 lõike 1 punkti 3 alusel. ELÜPS § 79 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused. Eelnõu § 15 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotlus te rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused ELÜPS-i § 79 lõike 1 punkti 2 alusel. ELÜPS § 79 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt peab toetuse taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa olema mikro- ja väikeettevõtjate puhul kaheksa hindepunkti ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate puhul üheksa hindepunkti. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaals e t hindepunktide summat , jäetakse rahulda ma ta. Seega pea vad ELÜPS-i § 79 lõike 1 kohaselt taotleja, taot lus ja toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõu etele ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt . Eelnõu § 15 lõi k e s 4 sätestatakse , et taotlus on nõuetekohane , kui taotleja, taotlus ja toetata v tegevus vastavad EL-i õigusaktides, ELÜPS-i s, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele . Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i § 79 lõike s 4 sätestatud alus t el. ELÜPS-i § 79 lõikes 4 sätestatakse, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt või 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7 kohaselt tuleb toetuse taotlus või maksetaotlus tagasi lükata, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist , välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel ei tohi anda toetust isikule, kelle puhul on tehtud kindlaks, et ta on toetuse saamiseks vajalikud tingimused tekitanud kunstlikult, vastupidiselt toetuse andmise aluseks olevate õigusaktide eesmärkidele. Eelnõu § 15 lõikega 6 reguleeritakse olukord, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud üksnes taotluses sisalduvat e mitteabikõlblike kulude tõttu . ELÜPS-i § 79 lõikes 6 sätestatakse, et maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega võib toetuse summat vähendada ja taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et saavutatakse kavandatava tegevuse eesmärgid toetuse summa vähendamisest hoolimata. Nimetatud sätte eesmärk on , et taotlus ei kuuluks kohe rahuldamata jätmisele, kuna see ei vasta kõigile abikõlblikkuse nõuetele, st see sisaldab mitteabikõlblikke kulusid. Taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine ei ole otstarbekas ega põhjendatud, kui taotlus sisaldab abikõlblikke kulusid mahus, mis võimaldab taotlejal kavandatud tegevuse ellu viia ja tagab seejuures toetatava tegevuse eesmärgi säilimise. Teine oluline tingimus taotluse osaliseks rahuldamiseks mitteabikõlblike kulude tõttu on taotleja nõusolek. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 15 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuld amise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotl use rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast , kuid mitte hiljem kui 2022. aasta 31. detsembril ja mitte enne kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Eelnõu § 15 lõike s 8 sätestatakse, et PRIA teeb taotlus e rahuldamata jätmise otsuse, kui Euroopa Komisjon riigiabi luba ei anna ning toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina . Eelnõu § -s 1 6 sätesta takse toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja täitma toetuskõlblikkuse tingimusi. Tegemist on sellise tingimusega, mis on läbivaks nõudeks ehk millele peab vastama nii toetuse taotleja kui ka toetuse saaja. Kui taotleja või toetuse saaja ei vasta toetuskõlblikkuse tingimusele, on PRIA kohustatud tulenevalt EL õigusest toetuse 100 protsendiliselt tagasi nõudma. Toetuskõlblikkuse tingimuseks on, et nii toetuse taotleja kui ka toetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. Eelnõu § 16 lõike 2 kohasel t on toetuse saaja kohustusteks viia kavandatav tegevus ellu ja võtta toetuse abil oste tud või ehitatud inv esteeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil . See tähendab, et näiteks seadme puhul peab see olema selleks ajaks ostetud ja vajaduse korral ka paigaldatud. Ehitustegevuse korral peab ehitis olema kasutusvalmis ja selle kohta peab olema kasutusluba või esitatud kasutusteatis. Investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni . Arvestades, et praegune EL-i ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood lõppeb 2025. aasta 31. detsembril , on lisatud kohustus, et tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Arengukava p rogrammiperioodiks on aastad 2014–2020, kuid 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220 (edaspidi üleminekumäärus ), mille artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendat i EAFRD-st toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – aastatel 2021–2022 on üleminekuperiood uude programmiperioodi. Samuti pikene s üleminekumääruse artikli 2 punkti 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et eelnimetatud määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ehk abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, tuuakse maksete abikõlblikkus e ja investeeringu t egemist tõendavate dokumentide esitamise lõpp tähtaeg varasemaks ehk 2025. aasta 30. juuniks. T oetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korra l PRIA nõudmisel tagasi maksma. ELÜPS -i § 111 lõikes 1 on sätestatud, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306 /2013 ning teistes EL -i asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Eelnõu § -s 1 7 kehtesta takse toetuse saajale muud kohustused. T oetuse saaja peab tagama toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse ning võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7 kohaselt lükatakse toetuse või maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Toetuse saaja peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Näiteks kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusl o a või kasutusteatise ga tõendatakse, et investeeringuobjekt ( nt valminud ehitis või paigaldatud seade ) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutus otstarbe kohaselt . Seega võimaldab kasutusl uba või kasutusteatis taga da , et investeeringuobjekti saab hakata sihtotstarbeliselt kasuta m a. Investeeringuobjekt peab olema sihtotstarbeliselt kasutuses mikro- ja väikeettevõtjatel kolm aastat ning keskmise suurusega ettevõtjatel või suurettevõtjatel viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni . Kuna käesolev programmiperiood hakkab lõppema, siis peab toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimisel arvestama lisaks sellega , et investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab esitada kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hi ljemalt 2025. aasta 30. juunini. Eelnõu § -s 1 8 on sätestatud investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine. Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste dokumentidega. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatavad maksetaotlus, arve ning kauba saamist, maksmise tegemist ning töö tegemist või kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 60 lõike 4 kohaselt tõendatakse toetuse saajate tehtud makseid arvete ja maksmist tõendavate dokumentidega. Kui seda ei ole võimalik teha, tõendatakse maksete tegemist samaväärse juriidilise jõuga dokumentidega. Eelnõu §-s 1 9 sätesta takse toetuse maksmi s e ja toetuse maksmisest keeldumi s e alused . Toetuse maksmise otsuse teeb PRIA sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamise päevast. ELÜPS-i § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel tehakse toetuse maksmisest keeldumise otsus 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ELÜPS-i § 81 lõige 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 63 ja 64 kohaselt võib toetuse saaja nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise korral määrata sektoripõhiste õigusaktidega halduskaristusi, milleks võib olla muu hulgas näiteks toetussumma vähendamine. On võimalik kohaldada ka toetuse maksmise peatamist, kui võib eeldada, et t oetuse saaja kõrvaldab nõuete mittevastavuse mõistliku aja jooksul. Nimeta tud määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt ei kohaldata halduskaristust muu hulgas siis , kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumite, kulukohustuste või muude kohustustega seotud mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud. Toetuse maksmise peatamine on täpsemalt sätestatud komisjoni delegee ritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 36. Eelnõu §-s 20 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist . ELÜPS § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib riigieelarvelistest vahenditest maksta välja toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või kaup on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. ELÜPS § 82 lõike 7 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, kui: 1) tal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud summas; 4) ta on varem maaelu arengu toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutanud sihipäraselt ja tähtaegselt. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehel või arve ärakirjal kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse saajal olema arve-saatelehel või arve ärakirjal kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis jääb alles, kui arve-saatelehel või arve ärakirjal kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arve ärakirjal kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arve ärakirjal kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud. Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma. Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab PRIA-le maksetaotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulutuste abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehel või arve ärakirjal märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast maaelu arengu toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse maaelu arengu toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral maksab toetuse saaja toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest tasumist või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest tasumist, kui esitatud kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad. Eelnõu § -s 21 s ätesta takse , et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilita b PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Par lamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Mer endus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 34 7, 20.12.2013, lk 549–607), komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega ( ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http s ://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Toetuse eesmärk on tagada toidu aine tööstuse energiajulgeolek senisest suuremal määral, millest tulenevalt toetatakse energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmist ja ehitise ehitamist. Määrus el on positiivne mõju, sest aitab kaasa toidu tarneahela varustuskindlus e tagamisele ja toiduai netööstuse toimepidevus ele . Täpsemalt aita vad toetus e abil tehtavad investeeringud vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja muu dest väljastpoolt hangitud sisenditest, et säilitada toiduainetööstuse varustuskindlus , sealhulgas energiajulgeolek . Samuti aitab m äärus kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise perioodi 2023 –2027 eesmärkide , sealhulgas keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele eelkõige läbi selle , et hindamiskriteeriumite kaudu eelistatakse investeeringuid, mis panustavad taastuvenergia kasutusele võtule ning energia ressursitõhususe suurendamise le . Lisaks aitab toetus kaasa tootmisprotsessis riskide maandamisele nagu näiteks pikemaajalised elektrikatkestused, sest toetatakse ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud generaatori ostmist ning ka hindamiskriteeriumite kaudu eelistatakse riskide juhtimisega seotud investeeringuid, sh investeeringut, mis tehakse ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku seadmesse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rak endamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu . 6. Määruse jõustumine Määrus jõust ub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 29.07.2022 nr 1.4-3/688 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_energia_toetus.docx; 2. Eelnõu lisa 1, Lisa_1_Mudel.docx; 3. Eelnõu lisa 2, Lisa_2_MV_hindamiskriteeriumid.docx; 4. Eelnõu lisa 3, Lisa_3_KS_hindamiskriteeriumid.docx; 5. Eelnõu seletuskiri, SK_energia_toetus.docx. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0875 - Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a424fa3-f55c-423a-b516-8037c247c13e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a424fa3-f55c-423a-b516-8037c247c13e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main