Avaliku konsultatsiooni läbiviimine AS Narva Soojusvõrk kavandatava soojuse ostu konkursi põhjendatuse ja tingimuste osas

Saatja: "Marek Piiroja" <[email protected]> Saaja: [email protected]:, "narvalv narva ee" <[email protected]>, "N. R. Energy" <[email protected]>, "Info/EnefitPower" <[email protected]>, [email protected], "RAM Info" <[email protected]>, [email protected], "MKM info" <[email protected]>, "Narva Soojus/Energia" <[email protected]>, [email protected] Teema: Avaliku konsultatsiooni läbiviimine AS Narva Soojusvõrk kavandatava soojuse ostu konkursi põhjendatuse ja tingimuste osas Kuupäev: 2022-07-29 17:52 Tere Teavitan, et Konkurentsiamet viib läbi avaliku konsultatsiooni AS Narva Soojusvõrk kavandatava soojuse ostu konkursi põhjendatuse ja tingimuste osas. Palume turuosalistel ja huvitatud isikutel esitada arvamus konsultatsioonidokumendis esitatud tõstatunud küsimustele hiljemalt 22. augustiks 2022 e-postiga aadressil [email protected]. Konsultatsiooni dokumendid on kättesaadavad veebilingil https://www.konkurentsiamet.ee/et Lugupidamisega Marek Piiroja regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 Tallinn 10134 Tel 667 2541 [email protected] KONKURENTSIAMET 29.07.2022 Konsultatsioonidokument AS-i Narva Soojusvõrk kavandatava soojuse ostmise konkursi läbiviimise põhjendatuse ja tingimuste osas. Asjaolud Kaugkütteseaduse järgi peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. AS-le Narva Soojusvõrk 22.07.2021 saadetud märgukirjas1 tõi Konkurentsiamet välja, et kuna Narva võrgupiirkonna soojusvarustus ei ole lähitulevikus eeltoodud põhimõtetega enam kooskõlas ning tarbijate soojusega varustamine võib olla ohus, peab AS Narva Soojusvõrk välja kuulutama soojuse ostmise konkursi. AS Narva Soojusvõrk avaldas teate, mille järgi kavatseb hakata hiljemalt 2026. aastal ostma soojusenergiat ning palub soojusettevõtjatel anda teada soovist soojusenergiat müüa. Kirjaliku sooviavalduse soojuse müügi lepingu sõlmimiseks esitasid Adven Eesti AS, Gren Eesti AS, Enefit Power AS ja N.R. Energy OÜ. AS Narva Soojusvõrk esitas Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Narva linna võrgupiirkonna soojuse ostmise konkursi tingimused. Konkursi tingimuste kooskõlastamise menetluse käigus on AS Narva Soojusvõrk ja Enefit Power AS esitanud Konkurentsiametile taotlused tühistada läbiviidav soojuse ostu konkurss ja hinnata uuesti soojuse ostu konkursi läbiviimise vajalikkust Narvas. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab halduse toiming olema kohane ning vajalik ning haldusorgan teostab seadusega antud kaalutlusõigust, arvestades olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Konkurentsiamet leiab, et on tekkinud vajadus välja selgitada, kas soojuse ostmise konkursi läbiviimine kavandatud kujul on põhjendatud või kas peaks konkursi tingimusi muutma. Lähtudes eeltoodust, palub Konkurentsiamet turuosaliste ja huvitatud isikute arvamust AS Narva Soojusvõrk ja Enefit Power AS seisukohtadele. Samuti ootab Konkurentsiamet Teie seisukohtasid järgnevates küsimustes: 1. AS Narva Soojusvõrk on Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud soojuse ostu konkursi tingimustes välja toonud, et konkursil osaleda sooviv isik peab lisaks 200 MW 1 Kättesaadav Konkurentsiameti dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ka/dokument/10891886 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  KONKURENTSIAMET võimsusega käitise tagamisel olema valmis tagama lisaks ka reservi 160 MW ulatuses. Menetluse käigus on Narva Soojusvõrk AS põhjendanud seda muu hulgas järgnevalt: „Narva Soojusvõrk AS hinnangul olukorras, kus soojuse ostu konkursis sätestatakse põhikäitise nimivõimsuseks 84 MW, tuleb soojuse tootjal arvestada olukorraga, et tal lasub kohustus lisaks põhikätise võimsusele 84 MW (tagada samuti Narva linna jaoks vajalikku nimivõimsust 200 MW (s.t täiendavalt 116 MW) ning tagada reservvõimsust 160 MW. Arusaadavatel põhjustel ei saa keegi peale Enefit Power AS-i sellist võimsust praegustes tingimustes tagada. Olukorras, kus muu peale Enefit Power AS-i võitud soojuse konkursi võitjal lasub kohustus sõlmida nii reservvõimsuse kui nimivõimsuse tagamiseks teise soojuse müüjaga vastavad lepingud, on Narva Soojusvõrk AS jätkuvalt seisukohal, et sellise olukorra saabumisel jääb lõplik soojus hind tarbija jaoks liiga kalliks, mis on vastuolus Kaugkütteseaduses sätestatud põhimõtetega. Samuti on paratamatu olukord, kus soojuse tootmise jaotus erinevate soojuse tootjate vahel suurendab püsikulude osakaalu igas soojuse tootmise allikas, mis omakorda kajastub lõplikus kogutariifis. Samuti tekib põhjendatud küsimus toetuse saamise osas, et olukorras, kus lepingu poolteks on erinevad soojuse tootjad, kas iga neist saab toetust vajalikus mahus.“ „ Enefit Power AS on teavitanud, et reservkatlamaja tagab ennekõike Balti EJ 11. ploki käivituse ehk neid seadmeid tuleb võtta kui üht tehnoloogilist kompleksi. Kui tahetakse Enefit Power AS-lt tipuvõimsuse tagamist, ettevõte saab seda pakkuda vaid õiglase hinnaga (täiskulud, tegelik kasutegur, turuga indekseeritud kütusehinnad jne), mis tagaks kõikide kulude katte selle võimekuse loomiseks ja hoidmiseks. 2. AS Narva Soojusvõrk on välja toonud, et põhiline küsimus avalikul konsultatsioonil on soojuse tootjatele esitatud ülaltoodud kursiivis lõigus. Küsimuse eesmärk on teada saada kuidas soojuse tootjad on valmis tagama kogu vajalikku võimsust selliselt, et soojuse lõplik hind ei osutuks liiga kõrgeks, kuna AS Narva Soojusvõrk vastutab võimsuse tagamise ning selle tagamise kindluse eest põhjendatud hinnaga. AS Narva Soojusvõrk hinnangul muutub mitme soojuse tootja puhul soojuse maksumus paratamatult kõrgemaks kui ühe soojuse tootja puhul. AS Narva Soojusvõrk lisab, et ta on sõlminud soojuse ostu lepinguid kogumahus kuni 330 MW, vaatamata sellele, et eelmisel talvel oli maksimaalne koguvõimsus kõigest 160 MW. Aastal 2016 oli tarbimise maksimaalne koguvõimsus 196 MW. Tuginedes eelnimetatud andmetele lähtus AS Narva Soojusvõrk koguvõimsuse määramisel maksimaalsest reaalvõimsusest, mis ei ületa 200 MW. Samuti peab AS Narva Soojusvõrk tagama iga koormuse ajal temperatuurigraafiku, sest iga reaalajas muutuva võimsuse jaoks on vajalik tagada temperatuur vastavalt temperatuurigraafikule, mis on samuti iga AS Narva Soojusvõrk kliendiga sõlmitud lepingus fikseeritud. AS Narva Soojusvõrk on nõus avaliku konsultatsiooni käigus AS Narva Soojusvõrk soojuskoormusgraafikute väljastamisega. Lisatud AS-i Narva Soojusvõrk ja Enefit Power AS-i taotlused. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Lisa 1. Väljavõte AS-i Narva Soojusvõrk taotlus ja seisukohad (ei sisalda ettevõtja kinnitusel ärisaladust): SISSEJUHATUS „ Käesoleva ajani Narva linna varustab kaugküttega Balti elektrijaama 11. energiaplokk ning selle puudumisel maagaasi (reservkütusega - põlevkiviõli) kasutav reservkatlamaja. 11. energiaplokk töötab elektri- ja soojuse tõhusa koostootmise režiimis ning toodetavat soojust kasutatakse Narva linna soojusvarustuseks kaugküttevõrgu kaudu, mis omakorda tagab Narva linnas Eesti soodsaima kaugküttehinna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tõi enda 19.07.2021 kirjas välja järgmist: „… võib eeldada, et lähitulevikus muutub suurtes, energiat ebatõhusalt kasutavates käitistes biomasskütuste kasutamine karmistuvate regulatsioonide tõttu järjest keerulisemaks ja seeläbi majanduslikult ebamõistlikumaks. See omakorda võib tuua Balti elektrijaama 11. energiaploki jätkuva käitamisega kaasa olulised nii majanduslikud kui soojusvarustuse riskid soojuse tootjale ja Narva linna kaugküttetarbijale“. MKM hinnangul Narva võrgupiirkonnas ei pruugi energia- ja kliimapoliitikat silmas pidades seni hästi toiminud soojusvarustus lähitulevikus olla enam kooskõlas KKütS-is sätestatud põhimõtetega. Samuti tõi MKM välja, et KKütS § 1 lõigete 1 ja 2 järgi peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 141 lõikest 7 tulenevalt peab võrguettevõtja välja kuulutama soojuse ostmise konkursi, kui soojuse tootmine võrgupiirkonnas on majanduslikult ebaefektiivne. Oma 22.07.2021 kirjas asus Konkurentsiamet seisukohale, et Narva võrgupiirkonna soojusvarustus ei ole lähitulevikus Kaugkütteseaduses sätestatud põhimõtetega enam kooskõlas ning tarbijate soojusega varustamine võib olla ohus. Konkurentsiameti hinnangul on KKütS § 141 lõikes 7 sätestatud soojuse ostmise konkursi väljakuulutamiseks kohustav alus täidetud, millest tulenevalt kohustas Konkurentsiamet NSV korraldama soojuse ostmise konkursi hiljemalt 01.11.2021. NSV 01.11.2021 teate kavatsusest hakata hiljemalt 2026. a ostma soojusenergiat ning palus soojuse müüa soovijatel anda enda soovist märku. Teatele reageerisid enam kui 4 soojuse tootjat, millest tulenevalt andis NSV huvitatud isikutele ja Konkurentsiametile teada, et asus konkurssi ette valmistama. NSV poolt koostatud konkursi tingimuste osas on Konkurentsiamet NSV-ga lahkarvamusel pakutud soojusenergia hinna rollist konkursi võitja väljaselgitamisel ning reservkatlamaja tagamise kohustuse küsimuses. Läbirääkimised Konkurentsiameti ja NSV vahel konkursi tingimuste üle jätkuvad.  TAOTLUS SOOJUSE OSTU KONKURSI KORRALDMISE KOHUSTUSE TÜHISTAMISEKS 1. Majandusolukord 1.1. NSV palub Konkurentsiametil hinnata ettevalmistamisel oleva soojuse ostu konkursi läbiviimise otstarbekust tänases kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas. 24. veebruaril algatatud Vene-Ukraina sõja tagajärjel lõppes biomassi import Venemaalt ja Valgevenest Euroopa Liitu. Venemaa kandis Eesti Vabariigi ebasõbralike riikide nimekirja ning hakkas nõudma gaasi eest rublades maksmist viisil, mis Euroopa Liidu reeglite järgi oleks Venemaale kehtestatud sanktsioonide rikkumine. Euroopa liit valmistab ette sanktsioonide paketti, mille eesmärk on võimalikult kiiresti lõpetada Venemaalt energiakandjate importimine. Samuti annab NSV teada, et 30.05.2022 korraldas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MKM ja Keskkonnaamet ühise ümarlaua, kus tõlgendati gaasi võimalike tarnete katkemisega seotud olukorda. NSV hinnangul hetkel ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaks väita, et maagaasi hind langeb lähitulevikus kiiresti või et tarnekatkestuse risk jääb lühiajaliseks. Samuti Vene-Ukraina sõja ja COVID-19 pandeemia tõttu tekkisid üle maailma tarnehäired, tarneahelate katkemine, seadmete ja materjalide tarnijate tegevuse peatamine või häiritus, rahvusvaheliste sanktsioonide ulatuslik rakendamine, tooraine ja muude sisendkaupade hinnatõusud koos üldise kiire inflatsiooniga, muutused tööjõuturul, intressimäärade tõstmine ja muud riskid, mis on seotud Narva linna asumisega Venemaa ja NATO piiril. 1.2. NSV hinnangul ettevalmistatava konkursi korraldamise jätkamisel eksisteerib oht, et konkursil osalevad pakkujad on sunnitud oma riskide maandamiseks esitama niivõrd kõrge hinnaga pakkumised, et selle tagajärjel tõuseks tulevikus Narva linna soojuse tarbijate makstav soojusenergia hind drastiliselt. Tuleb arvestada, et Narva linn on osa piirkonnast, kus tööpuudus on riigi keskmisest kaks korda suurem ja palk viiendiku võrra madalam. Eelnevale tuginedes võib pidada tõenäoliseks, et Narva linnas soojuse hinna tõusu korral kaasnevad negatiivsed sotsiaalsed mõjud. 1.3. Praeguses ebakindlas majanduskeskkonnas peab NSV piisavalt tõenäoliseks, et vähempakkumise võitnud pakkuja ei suuda täita pakkumises võetud pikaajalisi kohustusi nii investeeringute finantseerimiseks, tehnoloogia õigeaegseks tarnimiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste hankimisel 12 aasta jooksul, mis toob kaasa lepingu täitmise kulude suurendamise või viib lepingu ülesütlemiseni pakkuja suutmatuse tõttu lepingut täita. Kestvuslepingute (s.o ka NSV poolt korraldatava soojuse ostu konkursi võitjaga sõlmitav leping) täitmisel pooled peavad olema kindlad enda investeeringute tegemisel ning praeguses olukorras on vähetõenäoline, et soojuse konkursi võitja saab arvestada võimalike asjaolude muutumise mõjude ettenähtavusega. Kohtupraktika järgi riigihanke/konkurssi võitnud äriühing peab üldjuhul kandma riski, et tema pakutud hind on realistlik. Praeguses olukorras on vaieldamatu tekkinud olukord, kus majanduskeskkonna lähitulevik, veel enam tulevik pikas perspektiivis pole kuidagi mõistlikult ettenähtav nii konkurssi korraldaja kui konkurssi osaleja jaoks. Juhul kui kujunenud turu heitliku tingimustes konkursis osaleja hinnapakkumist tehes  arvestab mistahes teoreetiliselt võimalike kulude suurenemisega, tõstaks see pakkumuste hinda ja lepingu täitmise kulusid, mis omakorda läheb vastuollu KKütS eesmärgiga tagada lõpptarbija varustamist soojusega põhjendatud ning soodsa hinnaga. Isegi olukorras, kus konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus oleks sätestatud lepingu hinna indekseerimise põhimõte, tekib oht, et KKütS § 1 lg 2 täitmine osutub võimatuks põhjusel, et soojusvarustus muutub Narvas lõppkokkuvõttes ebamõistlikult kalliks, kuna soojuse tootja saab praeguses olukorras esitada vähempakkumise võitmise eesmärgil ükskõik kui madala hinnaga pakkumise ja hiljem väita, et ekslikud kalkulatsioonid tulenesid vääramatu jõu tõttu suurenenud kuludest ning selle tagajärjel kujuneb Narvas ebamõistlikult kõrge soojuse hind. Eriti oluline on see põhjusel, et enne soojuse ostu konkursi korraldamise kohustust oli Narva linnas kõige odavam kaugkütte soojuse hind Eestis. 1.4. Ükski ettevõtja ei tea ega oska arvestada Ukraina sõja või Covid-19 pandeemia edasise arengu mõjusid ning nende mõju suurele investeeringule Eesti idapiiril. Lähitulevikus realiseeruda võivateks riskideks on näiteks: 1.4.1. lepingu täitmiseks vajalik materjal või toode pole kättesaadav algselt eeldatud tarnekanali kaudu või on see kättesaadav aga oluliselt kõrgema hinnaga; 1.4.2. lepingu täitmiseks tuleb kasutada asendustoodet või muuta muul viisil lepingu täitmise viisi, mis omakorda tõstab/mõjutab lepingu täitmise viisi; 1.4.3. lepingu täitmist takistab või võib tulevikus takistada rahvusvaheline sanktsioon. Samas finantssanktsioonid võivad keelata lepingulise kohustuse täitmise (nt raha maksmise, kauba või muu varalise hüve üleandmise). Rahvusvahelise sanktsiooni tõttu võib ka lepingupoolel, kes ei ole ise sanktsiooni kohustatud isikuks võimatu oma lepingulist kohustust täita (nt maksmisele kuuluvat summat vastaspoolele üle kanda). Selliste sanktsioonide mõju kujutab endast vääramatu jõu olukorda ning seda sõltumata sellest, kas ja kuidas on vääramatu jõu mõiste lepingus defineeritud. Kuna rahvusvahelise sanktsiooni aluseks olevad õigusaktid on imperatiivsed siis omavad nendest tulenevad piirangud lepingu suhtes ülimuslikkust. Samuti näevad sanktsiooninormid ette nende järgmiseks kohustatud poole vabastamise lepingulisest vastutusest. Ka need õigusnormid omavad lepingu suhtes ülimuslikkust. 1.4.4. Narva linn kuulutab välja hädaolukorra kaugkütte tipunõudluse ja soojuse reservi tagamiseks Hädaolukorra seaduse alusel. Nii nt soojuse tootja avalduse ning Narva linna hädaolukorra väljakuulutamisel saab Tööstusheite seaduse § 78 lg 3 järgi Keskkonnaamet kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet hädaolukorra seaduse tähenduses hädaolukorra tagajärjel vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise tõttu. Selline ajutine lahendus tagaks olemasoleval soojuse tootjal soojuse tootmist põlevkiviõlist kuni 6 kuud pärast gaasivarude ammendumist. 2. Soojuse tootja uuendatud strateegia 2.1. NSV-le on teada, et Enefit Power AS uuendatud strateegia kohaselt on ettevõttel kavas suurendada 2024 aastaks Balti elektrijaama 11. plokis energeetilise jäätmepuitu kasutamist kuni 70 protsendini, et vähendada Narva linna kaugkütte süsinikujälge. Eelnimetatud strateegia elluviimisel on NSV hinnangul tagatud esimene samm Narva linna kaugkütte tootmise jätkusuutlikuks ümberkorraldamiseks. See vähendab radikaalselt CO2 emissiooniõiguste hinna negatiivset mõju Narva kaugküttevõrgus müüdava soojuse hinnale. Sellest järgmise sammuna planeerib Enefit Power AS minna üle 11. plokis 100-protsendilisele jäätmepuitu põletamisele ja viia see täielikult üle taastuvatest allikatest toodetud primaarenergiale. 2.2. NSV-le on teada, et Enefit Power AS on astunud õiguslikke ja praktilisi samme, et vahetada välja reservkatlamajas kasutatav kalli hinnaga maagaas odavama põlevkiviõli kasutamise vastu juba 2022. aastal. See alandab Narva kaugküttevõrgus müüdava soojuse hinda võrreldes varasemate prognoosidega. 2.3. NSV on hinnanud, et eeltoodud muudatuste elluviimisel on täielikult tagatud, et Narva soojusvõrk vastab Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumitele, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke. NSV täidab "oluline panus kliimamuutuste leevendamisse" sõelumiskriteeriumeid ja on seetõttu jätkusuutlik. 2.4. NSV hinnangul on eelmainitud kolme asjaoluga (i) Balti elektrijaama 11. renoveerimine, (ii) Reservkatlamajas odavama ning madalama tarnete katkestusriskiga kütuse kasutamine ning (iii) EL jätkusuutlikkuse taksonoomias jätkusuutlikele soojusvõrkudele kehtestatud nõuete täitmine ammendunud Konkurentsiameti kirjas 22.07.2021 nr 7-1/2021-140-6 nimetatud soojusvarustuse riskid soojuse tootjale ja Narva linna kaugküttetarbijale. Seetõttu on tekkinud alus soojuse ostu konkursi ettevalmistamistuste lõpetamiseks, sest on tagatud, et Narva linna soojusega varustamine toimub vastavuses kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega ning tagatud on usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Eelnevast tulenevalt on NSV seisukohal, et praeguses ebastabiilses majanduskeskkonnas NSV poolt soojuse ostu konkursi läbiviimine ohustab nii soojusvõrguettevõtjat, soojuse konkursi võitjat kui ka Narva soojuse lõpptarbijaid, millest tulenevalt palub NSV Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021 kirjas NSV-e pandud soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus või alternatiivselt lükata konkursi korraldamise kohustus edasi määramata ajaks. Konkursi tühistamise kasuks räägib praeguse soojuse tootja alustatud sammud soojuse tootmise ümberkorraldamiseks.“ Lisa 2. Väljavõte Enefit Power AS-i taotlusest ja seisukohtadest (ei sisalda ettevõtja kinnitusel ärisaladust): „ Narva linna kaugküttevõrku opereeriv võrguettevõtja AS Narva Soojusvõrk on teavitanud soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest põhjendusel, et Konkurentsiamet on oma 22.07.2021.a. kirjas nr 7-1/2021-140-6 järeldanud, et praegu Narva linna soojusega varustava Enefit Power AS soojuse tootmine on tulevikus majanduslikult ebaefektiivne. AS Narva Soojusvõrk tegevus tugineb Konkurentsiameti alljärgneval seisukohal: “KKütS § 141 lõikest 7 tulenevalt peab võrguettevõtja välja kuulutama soojuse ostmise konkursi, kui soojuse tootmine võrgupiirkonnas on majanduslikult ebaefektiivne. Konkurentsiamet on seisukohal, et Narva võrgupiirkonna soojusvarustus ei ole lähitulevikus nimetatud põhimõtetega enam kooskõlas ning tarbijate soojusega varustamine võib olla ohus. KKütS § 141 lõikes 7 sätestatud soojuse ostmise konkursi väljakuulutamiseks kohustav alus on täidetud.“ Käesolevaga informeerib Enefit Power AS (edaspidi EP) Konkurentsiametit, et peale Konkurentsiameti seisukoha avaldamist on ilmnenud uued asjaolud, mis tõendavad, et EP poolt AS-le Narva Soojusvõrk tarnitav soojusenergia vastab KKütS § 1 lõigete 1 ja 2 kehtestatud nõuetele, tagades kindla, usaldusväärse, efektiivse, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastava soojusvarustuse. Seetõttu on EP veendunud, et praeguseks on ära langenud põhjuseid, mille tõttu Konkurentsiameti pani AS-le Narva Soojusvõrk soojuse ostmise konkursi välja kuulutamise kohustuse. Oleme seisukohal, et praegusel hetkel AS Narva Soojusvõrk poolt soojuse ostmiseks konkursi korraldamine ei ole otstarbekas ning tooks kaasa ohu soojusega varustamisele Narvas ning suurendaks Narva soojuse tarbijate kulutusi soojusenergiale. Esitame käesolevas kirjas allpool täpsemad põhjendused ja teeme Konkurentsiametile ettepaneku hinnata uuesti soojuse tootmise majanduslikku efektiivsust ja tarbijate soojusega varustamise kindlust Narva võrgupiirkonnas ning otsustada uuesti, kas muutunud olukorras on AS-i Narva Soojusvõrk poolt soojuse ostu konkursi korraldamine põhjendatud. 1. EP 2022. a. uuendatud strateegia alusel moderniseeritakse 2024. a Balti EJ 11. elektri- ja soojusenergia koostootmisplokk ning uuendatakse õhufiltrid. Rekonstrueerimise järel hakatakse koostootmisplokis kasutama kuni 70% ulatuses kõige madalama kvaliteediga tahkeid biokütuseid. Sellega väheneb 2026. aastaks soojuse tootmisest tekkiv CO2 emissioon üle 50% ning hiljemalt 2032. aastaks viiakse Balti EJ-s soojuse ja elektrienergia koostootmine 100% taastuvatele energiaallikatele. Soojusenergia tootmine Balti EJ 11. koostootmisploki baasil on energeetiliselt efektiivne tõhus koostootmine vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele 13.12.2016 nr 71 “Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded“. Soojuse ja elektri koostootmine võimaldab kokku hoida 15-30% primaarenergiat, võrreldes elektri ja soojuse lahustootmisega (elekter vaid kondensatsioonrežiimis ja soojus katlamajas). EP koostootmisjaama rekonstrueerimine tagab optimaalse soojus- ja elektrienergia tootmise tarbijatele, mille tulemusel on Narva jätkuvalt kõige soodsama kaugküttesoojusega linn Eestis. 2. EP moderniseerib Balti EJ 11. ploki turbiini 2026. a, tagades elektri tootmise võimekuse järgmiseks ~20 aastaks. Turbiiniagregaadi uuendamine välistab metalli väsimises tekkivate seisakute tõenäosust ning suurendab koostootmise režiimis toodetud soojusenergia kogust kogu 20-aastases perspektiivis, vähendades soojuse lõpphinda tarbijatele. Turbiini moderniseerimine tagab, et elektri – ja koostootmise käigus toodetakse soojusenergiat järgmised 20 aastat. Seega on kadunud oht, et Balti EJ 11. plokis soojuse tootmine võib lähiajal lõppeda. Lisaks tagab Balti EJ moderniseeritud 11. plokk olulises koguses elektri pakkumise elektriturule, suurendades Eesti varustuskindlust ning alandades elektri turuhinda tipunõudluse ajal. 3. Kui tänastes turutingimustes viiakse läbi Narva linna jaoks soojuse ostukonkurss, kus ei ole kohustust pakkuda elektri ja soojuse koostootmist, vaid odavaima pakkumise suudab teha 84 MW soojust tootev katlamaja, mis jääb baaskoormusüksuseks ja tipukoormust ostetakse sisse teiselt fossiilkütust kasutavalt soojuse tootjalt, siis lõpptarbija makstav soojuse hind kujuneb kallimaks kui EP poolt peamiselt Balti EJ 11. plokiga toodetav soojuse hind nii täna kui ka peale Balti EJ 11. ploki moderniseerimist. Soojuse tootmise omahinna poolest kuni 84 MW-ni baasvõimsusel toodetud soojuse MWh hind oluliselt odavam kui lühiajalise tippvõimsuse 85–160 MW vahemikus toodetava MWh hind, arvestades Narva linna temperatuurigraafikut, mille alusel EP täna tegutseb. 84 MW soojuse koormus on mõeldud Narva linna kütmiseks kuni välistemperatuurini 0°C (võrguvee temperatuur 80°C, vastavalt temperatuurigraafikule). Külmema kui 0°C välisõhu temperatuuri korral peaks soojust tootma juba teine soojuse tootja, kes peab olema valmis tootma maksimaalselt 120°C soojust, mis nõuab rohkem primaarenergia kulutusi ühe toodetud soojusenergiaühiku kohta. Sellise soojusmahu tootmine läheb MW soojuse kohta tunduvalt kallimaks. Praegu on kavas soojuse hankimine vaid 84 MW võimsuse ulatuses, millega toodetakse baasrežiimil ~ 90 % Narva soojusvõrgus tarbitavast soojusest ja mis tagab soojuse madala hinna. Ülejäänud tipunõudlus 10% soojusenergia tarbimiseks on aga vaja toota oluliselt suurema võimsusega ning selle toodangu omahind on oluliselt kõrgem kui baaskoormusel toodetud soojusel. Ettevalmistamisel olev soojuse ostu konkurss ei arvesta soojuse koguhinda Narva soojusvõrk AS-i tarbijatele ning ei taga, et kogu ostulepingu perioodi jooksul oleks tagatud tarbijatele soodsam soojuse hind kui soojuse tootmis korral Balti EJ koostootmisplokis. 4. Enne ettevalmistatava soojuse ostu konkursi lõppemist (st. vähemalt 1,5 aasta jooksul) ei saa soojuse tootjad Narvas teha investeeringuid olemasolevate soojuse tootmise seadmete muutmiseks, et alandada soojuse hinda Narva linnas järgmisel kahel kütteperioodil. Juhime tähelepanu, et ühelgi soojuse tootjal ei ole enne konkursi tulemusel sõlmitud uue soojuse ostu lepingu jõustumist võimalik investeerida praeguse soojuse tootmise seadmete muutmisesse, sest tootjatele ei ole tagatud investeeringute tagasi teenimine. Seega seab soojuse ostukonkursi korraldamine käesoleval ajal Narva linna soojuse tarbijad võrreldes teiste Eesti linnadega halvemasse positsiooni. 5. Kokkuvõttes soovitame seoses muutunud asjaoludega tühistada AS-le Narva Soojusvõrk pandud soojuse ostu konkursi läbiviimise kohustus. Narva kaugküttevõrguga ühendatud efektiivsed ning keskkonnasäästlikud soojuse tootmise võimsused Balti soojuselektrijaamas katavad praegu ja ettenähtavas tulevikus täielikult tarbijate soojusvajaduse. Süsteemi töökindlus (Balti EJ 11. koostootmisplokk koos õli/gaasikatlamajaga) on hea ning see on majanduslikult jätkusuutlik. KKütS §-st 1 lg 2 sätestab, et soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevused kaugküttevõrgus peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Enefit Power AS hinnangul on eeltoodud asjaolude alusel ainuvõimalik järeldada, et peale ettevõtte uue strateegia vastuvõtmist 2022. a. ning seoses vajadusega kiiresti vähendada maagaasi kasutamist Eestis, on Narva soojuse tarbijate jaoks kasulik, kui Narva linna soojusega varustamist jätkab Enefit Power ning, et see ei ole ka ettenähtavas tulevikus vastuolus KKütS § 1 lg 2 toodud põhimõtetega. Järelikult ei ole vaja AS-i Narva Soojusvõrk poolt soojuse ostu konkurssi läbi viia. Käesolevaga teeme Konkurentsiametile ettepaneku hinnata uuesti soojuse tootmise majanduslikku efektiivsust ja tarbijate soojusega varustamise kindlust Narva võrgupiirkonnas ning otsustada uuesti, kas muutunud olukorras on AS Narva Soojusvõrk poolt soojuse ostu konkursi korraldamine endiselt põhjendatud.„