Riigimaale hoonestusõiguse seadmine

KÄSKKIRI 12.08.2022 nr 190 Riigimaale hoonestusõiguse seadmine (Turba— Ellamaa raudtee L1, L2 ja L3) Riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punkti 4 ja § 19 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21.06.2018. a korraldusega nr 156 „Nõusolek riigivara hoonestusõigusega koormamiseks“ ja aktsiaseltsi Eesti Raudtee (registrikood 11575838, Telliskivi tn 60/2, Tallinn) 08.02.2022. a taotlusega nr 19-1/529 otsustan: 1. Seada aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks hoonestusõigus avaliku raudtee ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks riigi omandis olevatele Harju maakonnas Saue vallas asuvale kinnistule (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga 9926150, kinnistu riigi kinnisvararegistri objekti kood on KV75720), mille koosseisus on: - Turba—Ellamaa raudtee L1 katastriüksus 51701:001:0038, pindalaga 6,33 ha, sihtotstarbega transpordimaa, - Turba—Ellamaa raudtee L2 katastriüksus 51701:001:0037, pindalaga 9,42 ha, sihtotstarbega transpordimaa, - Turba—Ellamaa raudtee L3 katastriüksus 51701:001:0040, pindalaga 9,98 ha; sihtotstarbega transpordimaa. Kinnistu aluse maa maksustamishind on 1650 eurot, sh katastriüksusel 51701:001:0037 – 600 eurot, katastriüksusel 51701:001:0038 – 410 eurot ja katastriüksusel 51701:001:0040 – 640 eurot. 2. Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmida järgmistel tingimustel: 2.1. hoonestusõigus seada 50 aastaks. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku ja hoonestaja kokkuleppel võidakse nimetatud tähtaega pikendada; 2.2. hoonestusõiguse sisu on ehitada kinnisasjale raudtee, selle omamine ja majandamine; 2.3. hoonestusõigus ulatub kogu kinnisasja pindalale;  2 2.4. hoonestusõiguse aastatasu on 5% kinnistu aluse maa maksustamishinnast ehk 82,50 eurot; 2.5. hoonestusõiguse aastatasu makstakse võrdsete osadena kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette; 2.6. hoonestusõiguse seadjal on õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest; 2.7. hoonestusõiguse võõrandamisel on ostueesõigus koormatud kinnistu igakordsel omanikul; 2.8. hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks. Hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegi, servituudi või reaalkoormatisega on hoonestaja kohustatud küsima koormatud kinnistu igakordselt omanikult kirjalikku nõusolekut; 2.9. uute ehitiste rajamine hoonestusõigusega koormatud kinnistul võib toimuda hoonestusõiguse seadja kirjalikul loal, v.a juhul kui tegemist on avaliku raudtee majandamise toimimiseks vajalike ehitiste rajamisega; 2.10. hoonestajal on lubatud koormata hoonestusõigust asjaõigusega ainult tingimusel, et seatav asjaõigus ei ületa hoonestusõiguse tähtaega; 2.11. hoonestaja on kohustatud tagama vaba juurdepääsu kinnisasjal asuvate kolmandatele isikutele kuuluvate tehnorajatiste kasutamiseks, hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks; 2.12. hoonestaja peab tagama tule-, ohutuse-, sanitaar- ja keskkonnakaitse eeskirjade ning nõuete täitmise ja nende nõuete täitmise kontrollimiseks vastavate töötajate vaba pääsu kinnisasjale; 2.13. hoonestaja peab tagama kinnisasja majandusliku säilimise ning tasuma kõik maksud ja koormised; 2.14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil; 2.15. hoonestusõiguse lõppemisel muutub riigimaale püstitatud ehitis maa oluliseks osaks. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu ei maksa kinnisasja omanik hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise eest ja hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse tähtaja pikendamist ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Maa omanikul on õigus nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg. Hoonestusõiguse lõppemisel lepivad kinnisaja omanik ja hoonestaja kokku ära veetavate ehitiste ja kinnisasjale jäävate ning kinnisasja omaniku omandisse minevate ehitiste osas. Hoonestaja likvideerib ehitised enda kulul;  3 2.16. hoonestusõiguse ennetähtaegseks lõpetamiseks on vajalik vastavalt kinnisasja omaniku või hoonestaja nõusolek. Kinnisasja omanik või hoonestaja teavitab soovist lõpetada hoonestusõigus kokkuleppel üks aasta ette. Alates hoonestusõiguse kokkuleppel lõpetamise sooviavalduse laekumisest kinnisaja omanikule või hoonestajale, lepivad kinnisaja omanik ja hoonestaja kokku ära veetavate ehitiste ja kinnisasjale jäävate ning kinnisasja omaniku omandisse minevate ehitiste osas; 2.17. hoonestusõiguse tingimuste rikkumisel on koormatud kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi, mille suurus on 1000 eurot. 3. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister