Kiri

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 1 2 .0 8 .2022 nr 15 Kaugkütte hinnaregulatsiooni järjepidevusest Lugupeetud minist er Kirjutame seoses kasvava ebaselgusega kaugkütte hinnaregulatsioonis, mis on seotud soojus- ja elektrienergia koostootmisega. K oostootmisjaamadel on olnud oluline roll Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisel nii soojus e-elektrienergia tootmise l kui ka varustuskindluse t a g a misel. EJKÜ statistika järgi toodeti kaugküttevõrkudega seotud koostootmisjaamades 2021 aastal ca 1,24 TWh elektrienergiat ja ca 2,56 TWh soojusenergiat (ca pool kaugkütte mahtudest) . Neis jaamades kasutatakse kütusena valdavalt kohaliku päritoluga biomassi, mis vähendab sõltu vust Vene maa gaasist ning seetõttu on jaamadel oluline võtmeroll nii gaasist vabanemise strateegia te realiseerimisel kui ka eeloleva küttehooaja üleelamisel. Soojuse hinnaregulatsiooni aluseks Eestis on kaugkütteseadus, mille hinnakujundust puudutavad sätted on püsinud muutumatuna alates 2010. aastast . Küll aga on k onkurentsiamet viimaste aastate jooksul vastu võtnud erinevaid hinnaregulatsiooni puudutavaid juhendeid, sh kolm metoodikat, mis puuduta vad koostootmisjaamade kulude jagamise põhimõtteid. Neist kõige viimase „Koostootmisjaama kulude jagamine eksergia meetodi alusel“ kehtestas amet käesoleva aasta juunis. On tervitatav, et k onkurentsiamet omab võimekust innovaatiliselt mõelda, kuid turuosaliste jaoks on praegustes muutlikes oludes investeerimiskindlus akuutsem kui kunagi varem. Viimast õõnestab igasugune ja ootamatu metoodikate /käsitluste muutmine, eriti olukorras kus uued muudatused võivad omada mõju juba varem tehtud investeeringute le . Viimast tuleks igati vältida. Halva näitena saab välja tuua värskelt konkurentsiameti veebilehel avaldatud konsultat si oonipaberi „ AS-i Narva Soojusvõrk kavandatava soojuse ostmise konkursi põhjendatuse ja läbiviimise tingimuste osas “, kust nähtub kavatsus jätta uus efektiivne koostootmisjaam rajamata ning keskendutakse olemasoleva bloki rekonstrueerimisele (st . loobutakse Narva linna soojusvarustuse põlevkivitööstusest lahti sidumisest) . Võib eeldada, et regulatiivne ebaselgus on üks põhjuseid, miks soovitakse loobuda uutest investeeringutest ning jätkata linna varustami st vananenud, madala kasuteguri ja suure jalajäljega tootmisseadme ga. R egulatiivsete muudatuste puhul on eriti oluline põhjalikult ja kriitiliselt analüüsida võimalikke mõjusid ja vastasmõjusid, millega meie hinnangul näiteks eksergia meetodi puhul piisavalt arvestatud ei ole . Oleme seisukohal, et uue me etodi rakendamine praktikas ja tagasiulatuvalt muudaks põhimõtteliselt senise hinnaregulatsiooni aluspõhimõtteid ning omab seetõttu kogu energiasektorile väga olulis t mõju . Enne uue metoodika kehtestamist konkurents i ameti poolt viisid Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) läbi uurimistöö , kus analüüsiti eksergia me etodi mõju koostootmisele. Uurimistöö tulem u sel selgus, et eksergial/termodünaamikal põhinevate meetodi te kasutamist kulude jagamisel on maailmas vähe uuritud ning selle rakendamine hinnaregulatsioonis on mitmel põhjusel probleemne. Mis aga veelgi olulisem, uuringu tulemusel tuvastati, et meetodi rakendamine olemasolevatele koostootmisjaamadele tingiks sisuliselt senisel kujul koostootmise lõppemise ja muudaks uute koostootmisjaamade rajamise majanduslikult eba otstarbekaks. Paraku k onkurentsiamet viidatud TalTechi uurimistöö tulemusi metoodika kehtestamise eelselt arvesse ei võtnud. Seoses Vene- Ukraina sõjaga on fossiilsetelt kütustelt (sh maagaasi lt ) kohalikele taastuvatele kütustele üleminek olulisem kui kunagi varem ning kütusekasutuse muutmine eeldab turuosalistelt suuri investeeringuid. Mis tahes investeeringute elluviimiseks (sh nii olemasolevate tootmisseadme te tõhustamiseks nt suitsugaaside pesurite paigaldamise teel kui uute tootmisseadmete rajamiseks) on kriitilise tähtsusega investeerimiskindlus ja regulatsiooni mõistlik prognoositavus . Seepärast töötab hinnaregulatsiooni meetodite sage muutumine , täiendamine ja kasutamine otseselt vastu nii maa gaasist vabanemise strateegiate elluviimisele kui ka pikaajaliste rohepöörde eesmärkide saavutamisele . Praegustes turbulentsetes oludes, kus energiaallikate kättesaadavus ja hinnad on pid e vas muutumises, lisab hinnaregulatsiooni alustalade drastiline muutmine (ja ka selliste muudatuste rakendamise võimalus, mis sõltub väga laiast k onkurents i ameti diskretsioonist) turule väga suurt ebakindlust. S uure koor muse all nii turuosalised kui konkurentsiamet, sest kiired kütuse te hinnamuutused tingivad vajaduse kooskõlastada konkurentsiametiga järjepidevalt uusi piirhindu. Sell ises olukorras uute metoodikate ja aluspõhimõtete rakendamine nõuab kõigilt turuosalistelt ja ka konkurentsiametilt ülemääraseid ressursse, tekitab juurde ebaselgust ning viib fookuse küttehooajaks valmistumisel paigast ära . Meile teadaolevalt viib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi laiapõhjalist soojus- ja jahutussektori kliimaneutraalseks muut u mise uuringut , et sellest tulevevalt plaanitakse kujundada ka lähikümnendi te õigusraamistikku sh regulatsioon i . Nõustume, et pika vaate omamine ning selle järgi regulatiivse keskkonna kujundamine on väga oluline, sest loob investeerimiskindluse saavutamiseks vajalikku kindlustunnet. Kuni analüüsi valmimiseni ja tulemuste töö s se rakendamiseni tuleks aga hoiduda investeerimiskindlust õõnestava st hinnaregulatsiooni alustalade muutmisest. Oluline on järgnevatel aastatel suunata kõik ühised pingutused ja ressursid ennekõike sellistele tegevustele, mis aitaksid kiirelt energiakriisi lahendada ning julgustaks ettevõtteid selleks vajalik k e investeeringu id tegema . Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja juhataja Sama: justiitsministeerium, riigikantselei, konkurentsiamet [email protected] 5165943 Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 12.08.2022 10:35 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: JM info Shared MB <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; Konkurentsiamet <[email protected]> Teema: Kaugkütte hinnaregulatsioonist Tere Palun leidke lisatuna Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühingu kiri. Loodetavasti jõuan see kenasti adressaadini. Vajadusel oleme valmis omi ettepanekuid detailsemalt selgitama. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühing 5165943