Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Kerly Kodasma'
Teema: RE: Ehitusseadustik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames selgitame mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusalane selgitus ei ole kirjelduse või näiteks joonise alusel hinnangu andmine selle kohta, kas konkreetne asi on toode või ehitis või kas tegemist on hoone või rajatisega.
Toome siinkohal ära kaalutlused, et hinnata, kas konkreetsel juhul tuleks lugeda mingit asja tooteks või ehitiseks ja seejärel ehitise korral kas hooneks või rajatiseks.
On tooteid, mis oma kasutusviisi tõttu võiks kvalifitseeruda pigem ehitisteks, samas ei pruugi see vastata nende toodete algsele otstarbele. Primaarne probleem sellistel juhtudel ei ole asja kui toote hõlmamine nõuetega. Toote hõlmamine ei ole oluline neile kohalduvate nõuete korral, toodetele tuleb regulatsioon muudest õigusaktidest. Olulisust omab toodete hõlmamine ehitise mõistega üksnes põhjusel, et neil toodetel võib olla märkimisväärne mõju avaliku ruumi kujundamisel ja seega peab neid saama planeeringuliselt ja loamenetluslikult kohelda samamoodi kui ehitisi. On tooteid, mille mõju avaliku ruumi kujundamisele võib teatud kasutusviisi puhul olla vähemalt samaväärne tavatähenduslikult mõistetavate ehitiste mõjuga, näiteks merekonteinerit võib kasutada kui kioskit, garaaži, ehitussoojakut. Asjaolu, et näiteks merekonteineri algne kasutusotstarve oli kauba vedu, ei saa välistada asja käsitlemist ehitisena, kui kasutusotstarve selleks alust annab.
Juhul, kui Te tuvastate, et konkreetsel juhul ei ole tegemist tootega (näiteks on mõju samaväärne tavatähenduslikult mõistetavate ehitiste mõjuga), tuleb lähtuda ehitusseadustikus ehitistele kohaldatavast regulatsioonist.
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone, ning rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
Ehitusseadustiku (EhS) seletuskirja kohaselt on ehitise mõiste sisustamisel arvesse võetud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta, mille kohaselt ei piisa ehitise määratlemisel üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest.
Ehitiste diferentseerimisel hooneteks või rajatiseteks tuleb lähtuda hoone mõistest tavatähenduses. Ehitise eristamine hoone või rajatisena ei ole ehitusõiguslikult määravat tähtsust omav aspekt. Hoone ja rajatise definitiivne eristamine omab EhS-i kontekstis tähendust pigem teavitamise ja loakohustuslike juhtude kirjeldamisel. Kindlasti ei sisalda ehitusseadustiku lisad kõiki ehitisi ning mööname siinkohal, et teatud ehitisi saab käsitleda nii hoonete kui ka rajatistena.
EhS § 3 lõike 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.
EhS seletuskirja kohaselt: „kui ehitusõiguslikult ei ole ajutise ehitise mõiste märkimisväärse tähtsusega, siis planeerimisõigust arvestades on tegemist olulise mõistega. Ajutisi ehitisi ei pea nende ajutise iseloomu tõttu planeerima planeeringumenetlusega. (PlanS § 125 lõike 4 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav EhS sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks).
Seega vastab ajutine ehitis kahele tunnusele – ajutine ehitis on mõeldud kasutamiseks vähem kui viis aastat ja detailplaneeringu koostamist ei ole nõutud olukorras, kus muidu oleks tulnud detailplaneeringu menetlus läbi viia. Muus osas peab ka ajutine ehitis vastama ehitisele esitatavatele nõuetele.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Kerly Kodasma <
[email protected]>
Sent: Thursday, July 28, 2022 12:56 PM
To: MKM info <
[email protected]>
Subject: Ehitusseadustik
Tere!
Palun seisukohta, kuidas tõlgendatakse ehitusseadustiku mõistes suuri presendist kattega telke või PVC kattega halle, mis kinnitatakse maa külge vaiadega ning püstitatakse paigaldusjuhendi järgi. Kas need on mitteelamud? Või ei ole need ehitusseadustiku mõistes ehitised? Kuidas tehakse vahet ajutisel ehitisel ja muul otstarbel ajutiselt püstitatud telgil, näiteks telk ürituse läbiviimiseks? Kas eristamiseks on ajaline piirang?
Lugupidamisega
Kerly Kodasma
maa- ja ehitusspetsialist
Kastre Vallavalitsus
+372 5306 1380
[email protected] <mailto:
[email protected]>