Vastuskiri

Saatja: Eesti Loots - Peeter Sepp <[email protected]> Saadetud: 11.08.2022 13:35 Adressaat: info.mkm <[email protected]>; Riigilaevastiku juhtrühm <[email protected]>; Marek Rauk <[email protected]>; Janek Mägi <[email protected]>; Tarmo Porgand <[email protected]>; Indrek Ulla <[email protected]> Teema: RE: Riigilaevastiku finantsanalüüs Tere, Panen kirja oma tähelepanekud RL konsolideerimise finantsanalüüsile. Saan siinkohal kommenteerida finantsanalüüsi vaid läbi Eesti Lootsi seisukohtade. Finantsanalüüsi järeldustest hakkab silma väide, et RL loomine aitab 10 aasta jooksul riigil vähendada tehtavaid kulutusi summas 46 miljonit eurot. Finantsanalüüsi esmasel esitlusel selgus väga oluline puudujääk finantsanalüüsi sisendites. Minule suure üllatusena selgus, et tegelikult pole üldsegi veel selge, mis saab RL teenitavatest tuludest. Käesolevas analüüsis on tulud jäetud RL eelarvesse. Küll aga jäi esitluskoosolekul domineerima arvamus, et suure tõenäosusega vähemalt lootsitasudest teenitav tulu hakkaks edaspidi minema otse riigituludesse, mitte ei jää RL -le. Tegemist on äärmiselt olulise teadmisega, mis muudab kardinaalselt kogu pilti. Minu jaoks on kummastav see, et finantsanalüüsis sellist varianti isegi ei „mängitud läbi. Finantsprognoosist näide 2024 aasta: Tulud: 10 683 Kulud: 30 412 Investeeringud: 11 136 Käibemaks: 5 778 Tulem (optim. kõrge): -36 643 Sama prognoos ilma lootsitasude tuludeta 2024: Tulud: 936 Kulud: 30 412 Investeeringud: 11 136 Käibemaks: 5 778 Tulem (optim. kõrge): -46 390 Nii kõik aastad kuni aastani 2032. Samuti on Eesti Lootsi seisukohalt finantsanalüüsi sisendiks võetud ebareaalselt suured tulud lootsimisest ja seda kogu perioodi ehk 10 aasta lõikes. Finantsanalüüs ei käsitle tänast paratamatut reaalsust Covid-19 - st ja Ukraina sõjast tulenevat lootsimise tulude langust. 2019 teenis AS Eesti Loots lootsimisest tulu 10,33 miljonit eurot, 2021 tulu 8,24 miljonit eurot. Aastaks 2022 prognoosisime tulusid lootsimisest 8,46 miljonit eurot, kuid mis seoses alanud sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevate sanktsioonidega on tänase seisuga muutunud püüdmatuks eesmärgiks. Loota, et juba järgmisest aastast kasvab lootsimisest teenitav tulu 9,6 miljoni euroni on rohkem kui ebareaalne. Finantsanalüüsi sisendiks võetud tulu lootsimisest ajaperioodil 2023-2032 on kokku 104,64 miljonit eurot. Julgen arvata, et siia on 10 aasta lõikes vähemalt 15 miljonit eurot katteta optimismi sisse puhutud. Reaalne tulu võiks jääda vahemikku 85…95 miljonit eurot, seda eeldusel, et lootsiteenuse hinnakiri käib ajaga kaasas. Seega 10 aasta lõikes vähemalt nii suures summas, 85…95 miljonit eurot vähemate vahenditega peab RL toime tulema kui lootsimisest teenitud tulu peaks otse riigi tuludesse minema. Sellest tulenevalt analüüsi tulemustest saadud kokkuhoid 2023-2032 madala optimeerimise puhul (koos amortisatsiooniga) 15, keskmise optimeerimise puhul 28 ja kõrge optimeerimise puhul 46 miljoni euro suurusest kokkuhoiust saab reaalsuses vastavalt madala puhul 70…80, keskmise puhul 57…67, kõrge puhul 39…49 miljoni eurone lisakahjum. Sama proportsioon jääb ka ilma amortisatsioonita arvutustes. Leian, et finantsanalüüsis tuleks „läbi mängida ja teha arvutused ka versioonis, et mitte kõik RL teenitud tulud ei jää RL oma kasutusse, vastasel korral on pilt tugevasti moonutatud ja ei vasta tegelikkusele kui see nii peaks minema. Üks tähelepanek veel. Finantsanalüüs ei too välja RL loomisel ühtki probleemkohta ega miinust. Kas see oli taotluslik eesmärk või analüüsi tegijate „tööõnnetus? Kas tõesti sai kokku kirjutatud absoluutselt perfektne edulugu? Lugupidamisega, Peeter Sepp AS Eesti Loots Juhatuse liige From: info.mkm &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, August 1, 2022 3:18 PMTo: Riigilaevastiku juhtrühm &lt;[email protected]&gt;; Marek Rauk &lt;[email protected]&gt;; Janek Mägi &lt;[email protected]&gt;; Tarmo Porgand &lt;[email protected]&gt;; Indrek Ulla &lt;[email protected]&gt;Subject: Riigilaevastiku finantsanalüüs Tere! Teile on saadetud tutvumiseks dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu Riigilaevastiku finantsanalüüs. Eraldi kirjaga saadetakse Teile ka finantsmudelit käsitlev dokument.Ootame tagasisidet dokumendile hiljemalt 12. augustiks riigilaevastiku projektijuhi Edgar Peganovi (), finantsanalüüsi teostaja Valeria Kiisk () ja meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna () aadressidele.Pealkiri: Riigilaevastiku finantsanalüüs Registreerimise kuupäev: 01.08.2022 Registreerimise number: 1.9-8/22-334- 2. NB! Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates 01.08.2022 kuni 30.09.2022, vastavalt AvTS § 35 lg 2 p 2. Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625 6342