Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 10.08.2022 nr 58 Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruses nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse” sõnadega „perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14,“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse andmisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme tegevuse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks.“; 3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Toetuse eesmärk, saavutatav tulemus ja väljundinäitaja (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) väikeelamute energiakulude vähendamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. (2) Paragrahvi 1 lõike 4 kohase investeeringu saavutatavad tulemused on: 1) paranenud energiatõhususega eluruumide arv; 2) primaarenergia aastase tarbimise sääst. (3) Paragrahvi 1 lõike 5 kohase meetme tegevuse väljundinäitaja on rekonstrueeritud hoonete pindala.“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) mittetoetatav kulu – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul mitteabikõlblik kulu perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) tähenduses; 12) projekti elluviimisperiood – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 6 nimetatud abikõlblikkuse periood;“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) taotluste menetleja, maksete tegija ja järelevalve teostaja – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud rakendusüksus;“; 6) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 52 ja 53 järgmises sõnastuses: „52) toetuse tagasinõudmine – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul finantskorrektsioon struktuuritoetuse seaduse tähenduses; 53) toetatav kulu – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 5 nimetatud abikõlblik kulu;“; 7) paragrahvi 3 punktist 6 jäetakse välja sõnad „enne 2000. aastat kasutusse võetud“; 8) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „menetleja“ sõnadega „, maksete tegija, järelevalve teostaja ja rakendusasutus“; 9) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul on rakendusasutus struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).“; 10) paragrahvi 41 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul esitatakse enne EISi toimingu või otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EISi kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.“; 11) paragrahvi 5 lõike 11 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kui“ sõnadega „väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem või kui väikeelamu“; 12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.“; 13) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 8 asendatakse tähis „A+“ tähisega „A“; 14) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „soojustamisel ja“ sõnadega „soojustamisel või“; 15) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „seaduse” sõnadega „ja struktuuritoetuse seaduse”; 16) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) väikeelamu laiendamisega seotud kulu.“; 17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõikes 1 sätestatud piirangut enne EISile taotluse esitamist võetud kohustustele ei kohaldata juhul, kui projekteerimine ja § 5 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevused teostatakse sama tehingu raames ning hinnapakkumuse võtmisel on lähtutud §-s 14 sätestatust.“; 18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul lõpeb projekti elluviimisperiood hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril.“; 19) paragrahvi 9 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „abikõlblikest“ sõnaga „toetatavatest“; 20) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) taotleja kinnitus, et ta ei soovi jaotusvõrguga liituda;“; 21) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) väikeelamu rekonstrueerimisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse laenuotsus või taotleja konto väljavõte;“; 22) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad „paigaldatakse piirkonnas, kus on jaotusvõrk“ sõnadega „ühendatakse jaotusvõrku, välja arvatud juhul kui liitumispakkumise saamine ei ole taotlejast sõltumatutel asjaoludel võimalik“; 23) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) punktis 7 sätestatud erisust tõendav liitumispakkumise tegemisest loobumise teade.“; 24) paragrahvi 14 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „olema ettevõtja poolt allkirjastatud ning“; 25) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) väikeelamu aadress;“; 26) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kuupäeva“ sõnadega „ja kehtivuse aega“; 27) paragrahvi 14 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „taotluses“ sõnadega „taotluse vormil“; 28) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lõikes 4 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra.“; 29) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika toetuse andmisel § 1 lõikes 5 sätestatud juhul Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitaja saavutamisse.“; 30) paragrahvi 16 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) toetussumma;“; 31) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) soovitakse muuta toetussummat, kui edukaks tunnistatud hinnapakkumise kehtivus on lõppenud ja toetuse taotleja on edukaks tunnistanud muu esitatud hinnapakkumise.“; 33) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 18 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja sõnad „vajadusel esitatud kasutusteatis või antud kasutusluba ning“; 35) paragrahvi 18 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „, kasutusteatise esitamisest või kasutusloa andmisest arvates. Kui kasutusteatise esitamine ei kajastu ehitisregistris, lisatakse maksetaotlusele kasutusteatise esitamist tõendavad dokumendid“; 36) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse saajal on õigus esitada maksetaotlus, kui toetuse saaja on vastu võtnud vähemalt toetussummale vastava proportsionaalse osakaalu toetatavatest tegevustest. (3) Toetuse makse tegemiseks: 1) peavad maksetaotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud; 2) peab olema vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga. (4) Maksetaotlusele peab olema lisatud kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad, milleks on: 1) ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral; 2) esitatud arve; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja tehingu olemusest tulenev asjakohane dokument, mis tõendab poolte kokkulepet asja omandamiseks, töö tegemiseks või teenuse osutamiseks. (5) Toetuse saaja esitab EISile toetuse maksetaotluse hiljemalt 30. novembril 2022. a. Põhjendatud juhul võib EIS maksetaotluse esitamise tähtaega pikendada üks kord kuni 15 kalendripäeva võrra. (6) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude tekkimist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab makse. (7) EIS teeb makse otsuse 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates ja teeb toetuse saaja kontole makse kümne tööpäeva jooksul makse otsusest arvates. (8) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja vajadusel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud; 4) maksetaotlust ei esitata tähtaegselt.“; 37) paragrahv 181 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Paragrahvi 181 alusel tehtud toetuse makse korral esitab toetuse saaja EISile toetatavate tegevuste elluviimise kohta aruande vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitule EISi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul § 21 lõike 2 punktis 1 sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmisest. (4) Aruandele lisatakse: 1) töö üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) fotod rekonstrueeritud väikeelamust.“; 39) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast arvu „40“ tekstiosaga „ ja § 1 lõikes 5 sätestatud juhul vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 23“; 40) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul täita struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel kehtestatud teavitamisega seotud kohustusi.“; 41) määrust täiendatakse 7. peatükiga järgmises sõnastuses: „7. peatükk Määruse rakendamine § 23. Rakendussätted (1) Taotlustele, mis esitatakse pärast käesoleva määruse 2022. aasta augustis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist 2022. aastal, ei kohaldata § 13 lõike 3 punkti 2, § 16 lõike 4 punkti 4 ja § 18, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. (2) Käesoleva määruse 2022. a augustis vastu võetud redaktsiooni ei kohaldata taotlustele, mis esitati enne selle redaktsiooni jõustumist, kui lõikest 3 ei tulene teisiti. (3) Määruse § 1 lõiget 5 kohaldatakse taotlustele, mis rahuldatakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest.”. § 2. Paragrahvi 1 punktid 31, 33 ja 37 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  27.07.2022 Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja 2022. aasta lisaeelarve (edaspidi 2022LEA) vahenditest. Muudatustega täpsustatakse toetuse objekti, toetatavaid tegevusi, taotluse lisadokumente, toetuse maksete regulatsiooni ja nõudeid hinnapakkumuse võtmisele. Muudatustega leevendatakse toetuse andmise tingimusi eesmärgiga tagada 2022LEA vahendite tähtaegne kasutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.04.2022. a otsuse (edaspidi VV otsus) nr 28 punktile 2.5, mille kohaselt lisaeelarve vahendeid 2023. aastasse üle ei kanta, ja riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas sätestatule. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 muudetakse majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määrust nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“. Punktide 1 ja 2 kohaselt kehtestatakse määrus perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) alusel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme tegevuse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. Vabariigi Valitsuse 03.03.2022. a kabinetinõupidamise otsuse punkti 6 „Väikeelamute energiatõhususe toetamisest“ kohaselt tõstetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste meetmete nimekirjas meetme tegevuste 6.2.1, 6.2.2, 6.2.4, 6.3.1 ja 6.4.1 jäägid ümber väikeelamute energiatõhususe toetusskeemi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) tuleb tagada valmidus rakendada lisavahendeid 2022. aastaks planeeritud väikeelamute energiatõhususe toetusmeetme avatud vooru korralisel taotlemisel. Väikeelamute energiatõhususele lisavahendite ümbersuunamiseks Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 muudatus on läbi räägitud Euroopa Komisjoniga ning esitatud Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks. 1 Rahandusministeerium on avaldanud valmisolekut kooskõlastada toetuse andmise tingimused enne, kui asjakohane muudatus on meetmete nimekirja sisse viidud. Sel juhul kehtib kooskõlastus eeldusel, et järgmises meetmete nimekirjas on vastav muudatus sees. Kavandatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetuse andmise regulatsioon on kooskõlas STSi ja STSi alusel antud rakendusaktidega. Kuigi nimetatute puhul on tegemist otsekohalduvate õigusaktidega, on eelnõus sätestatud konkreetsed erinõuded, mis tulenevad vaid STSist. Toetusmeetme raames riigiabi ega vähese tähtsusega abi ei anta. Toetuse subjektiks on füüsiline isik vastavalt määruse § 11 lõigetele 1 ja 2. Füüsiline isik ei ole ettevõtja riigiabi definitsiooni kohaselt. Punktis 3 tehtav muudatus tuleneb STSi regulatsioonist. Määrust täiendatakse STSi kohase meetme väljundinäitajaga – rekonstrueeritud hoonete pindala (m2). Väljundinäitaja seadmisel on tuginetud toetusmeetme kogemustele, see on kooskõlas partnerlusleppega ning väljendab rekonstrueerimistegevuse mahtu. Õigusselguse huvides on muudetud ka sätte liigendust. Punktide 4–6 muudatused on tehtud terminoloogia ühtlustamise eesmärgil ja tulenevad STSist. 2022. aastal rahastatakse selle määruse alusel antavat toetust erinevatest allikatest, sh on juba rahastamise otsused tehtud taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest, seega ei saa termineid läbivalt asendada, vaid uue rahastusallika – Ühtekuuluvusfondi – puhul on olulised mõisted ühtlustatud viitamise abil. Punktis 7 muudetakse termini „väikeelamu“ määratlust. Lähtudes toetuse täiendavast rahastamisest, nõudlusest ja strateegilisest suunisest, mille kohaselt peab riigi toetus jõudma võimalikult paljude objektide ja isikuteni, kaotatakse väikeelamu kasutusse võtmise ajaline piirang, st toetuse objektiks on muudatuse kohaselt üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu sõltumata kasutuselevõtu aastast. Muudatus ei puuduta määruse § 6 lõiget 1 ehk kehtima jääb põhimõte, mille kohaselt peab taotleja väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse üksikelamuna, ridaelamu või kaksikelamu sektsioonina, kahe korteriga elamuna või ridaelamuna. Punktide 8 ja 9 muudatused on tehtud terminoloogia ühtlustamise eesmärgil ja tulenevad STSist. Punktis 10 tehtav täiendus tuleneb STSi regulatsioonist, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Vaide, mis esitatakse toetuse andja tegevuse peale, lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle strateegilise planeerimise osakonnal on vastav vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid. Punktis 11 tehtav muudatus tuleneb punktis 7 tehtavast muudatusest. Määruse kohaselt on taastuvenergia tootmisseadme kasutuselevõtt toetatav juhul, kui tehakse ühtlasi korda väikeelamu fassaad või katus. Kui need on eelnevalt nõuetekohaselt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub. Kuna eelnõu kohaselt väikeelamu kasutusse võtmise ajaline piirang kaotatakse, täiendatakse regulatsiooni selliselt, et väikeelamu fassaadi või katuse rekonstrueerimine ei ole kohustuslik ka juhul, kui väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem. 2000. aastast kasutusse võetud hooned on oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist. 2 Punkti 12 täiendus tuleneb taaste- ja vastupidavusrahastu nõuetest. Vastavalt määruse § 1 lõikele 4 antakse käesolevat toetust muuhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest. Täpsem selgitus on toodud seletuskirja 4. osas. Punkti 13 muudatus tuleneb asjaolust, et arvutusmetoodika eripärade tõttu on rootorsoojustagastiga seadmetel väga keeruline saavutada A+ klassi tootemärgist. Punkti 14 muudatus tehakse arusaadavuse ja õigusselguse huvides. Määruse kohaselt tuleb välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või aknaraami ka värskeõhuklapid. Levimas on tõlgendus, mille kohaselt tuleb värskeõhuklapid paigaldada vaid juhul, kui tehakse mõlemad tööd ehk soojustatakse välissein ühes akende vahetamisega. Sätte eesmärgiks on aga värskeõhuklappide paigaldamine nii välisseina soojustamisel kui akende vahetamisel. Osalisel rekonstrueerimisel mõlema töö tegemise kohustust ei ole. Punktis 15 tehtav muudatus tuleneb Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruses nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ sätestatust. Nimetatud määruse § 3 punkti 7 kohaselt ei ole kogu projekti käibemaks toetatav kulu, kuid selle võib arvata omafinantseeringu osaks. Kuna toetust antakse erinevatest allikatest, peame vajalikuks sätestada, et Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetuse andmisel on käibemaks toetatav. Punktis 16 täpsustatakse mittetoetatavate kulude loetelu. Vältimaks edaspidiseid vaidlusi, sätestatakse üheselt, et väikeelamu laiendamise, nii rekonstrueerimistööde kui ettevalmistavate tööde, kulu ei toetata. Ehitusseadustiku § 4 lõike 2 kohaselt on laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Samuti puudub EISil võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse väljaehitamine teostatakse nt ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. Punkti 17 muudatus tuleneb meetme rakendamisel tõusetunud probleemist. Määruse § 8 lõike 1 kohaselt ei ole enne EISile taotluse esitamist teostatud tegevuste ja võetud kohustuste kulu üldjuhul toetatav. Erisus on kehtestatud vaid projekteerimisele. Taastuvenergia tootmisseadme soetamisel aga tehakse ettevõtja hinnapakkumus üldjuhul kogumile, st ühes hinnapakkumuses kajastatakse nii soetamist, ehitusprojekti koostamist kui seadme paigaldust koos. Ehk taotleja kohustused lepingu sõlmimise või muul viisil sama tehingu raames hinnapakkumusele aktsepti andmise teel tekivad enne taotluse esitamist. Kavandatud muudatuse kohaselt juhul, kui tellitakse asjad, teenused ja tööd kogumis, võivad kohustused olla ka varem võetud ehk ei kohaldu võetud kohustuste kulu piirang, kehtima jääb piirang teostatud tegevuste osas ehk tööd tuleb teostada pärast taotluse esitamist, v.a ehitusprojekti koostamine, mille võib koostada enne toetuse taotluse esitamist. Muudatus on oluline ka 2022LEA vahendite kasutamise ajalise piirangu ja päikesepaneelide märkimisväärselt suurenenud nõudluse tõttu. Kuna ehitusprojekti tellimisele ei laiene määruse §s 14 sätestatud nõuded, tuleb muudatuse kohase hinnapakkumuse võtmisel, sh projekteerimistöö tellimisel, arvestada § 14 nõuetega. Punkti 18 muudatus, mis näeb ette projekti elluviimisperioodi tähtpäeva, tuleneb STS § 2 punktist 6. 3 Punkti 19 muudatusega parandatakse määruse 19.03.2022. a redaktsiooniga jõustunud terminoloogiline viga. Punktides 20 ja 21 muudetakse nõudeid taotlusele. Määruse § 13 lõike 2 punkti 7 kohaselt peab taotlus sisaldama taotleja kinnitust omafinantseeringu olemasolu kohta. Muudatustega asendatakse taotleja kinnitus omafinantseeringut tõendavate dokumentide esitamise kohustusega (punkt 21). Omafinantseeringut tuleb taotluse esitamisel EISile tõendada. Toetuse andjal peab olema võimalus kontrollida, kas omafinantseering on taotlusel väidetud mahus tagatud ja toetuse saajal on võimekus rekonstrueerimisprojekt ettenähtud tingimustel ja tähtajal ellu viia. Punktis 20 tehtava täienduse kohaselt peab taotleja, kel puudub soov taastuvenergia tootmisseadme elektri jaotusvõrguga ühendamiseks, seda kinnitama taotluse vormil. Kinnituse olemasolul puudub toetuse andjal vajadus asjakohase liitumispakkumise osas taotlejalt täiendava info küsimiseks. Punktis 22 täpsustatakse taotluse lisadokumendiks oleva jaotusvõrguga liitumise pakkumise esitamise tingimusi. Taastuvenergia tootmisseadme elektri jaotusvõrguga ühendamise tingimuseks on jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine. Jaotusvõrguettevõtja teeb pakkumise, kui konkreetses alajaamas konkreetsel ajahetkel liitumisvõimsust jagub. Nii on toetuse taotlemine seatud otsesesse sõltuvusse asjaolust, mida taotleja mõjutada ei saa. Muudatuse kohaselt ei kohaldata liitumispakkumise esitamise nõuet juhul, kui selle saamine on taotlejast sõltumatutel põhjustel võimatu. Kui taotleja jaotusvõrguga liituda ei soovi, liitumispakkumise esitamise kohustust samuti ei ole. Punktis 23 tehtava täienduse kohaselt juhul, kui jaotusvõrguettevõtja liitumispakkumist ei väljasta, esitatakse EISile liitumispakkumise tegemisest loobumise teade, mis tõendab asjaolu, et liitumispakkumise mittesaamine ei sõltunud taotleja tegevusest või tegevusetusest. Punktides 24–27 täpsustatakse nõudeid rekonstrueerimistööde hinnapakkumuse võtmisele. Punkti 24 muudatusega kaotatakse allkirjastatud hinnapakkumuse võtmise nõue. Toetusmeetme kogemusele tuginedes võib väita, et tegemist on toetuse menetlemise kiirust oluliselt pärssiva, menetlusosalistele ja pakkujatele täiendavat koormust paneva ebavajaliku nõudega. 2022. aasta lisaeelarve seadus eraldatud vahendite kasutamisele riigieelarve seadusega võrreldes täiendavaid piiranguid ei sea. Samuti ei ole taotlejad hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Praktikas on tegemist peamise nõudega, mille mittejärgimise tõttu toetuse andja tagastab taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Punkti 25 muudatusega täiendatakse hinnapakkumuse sisunõudeid väikeelamu aadressiga. Hinnapakkumused ei sisalda sageli toetusaluse objekti aadressi, kuid toetuse andjal peab olema kindlus, et hinnapakkumus on tehtud konkreetsele hoonele. Punkti 26 muudatusega täiendatakse hinnapakkumuse sisunõudeid hinnapakkumuse kehtivuse ajaga. Toetuse andjal peab olema võimalus kontrollida, kas hinnapakkumised on võrdlemisel olnud kehtivad, eriti olukorras, kus hinnad kiirelt muutuvad ja hinnapakkumuste kehtivusaeg on lühike. Punkti 27 muudatus on keeleline. Hinnapakkumuse valikut tuleb vajadusel põhjendada EISi kinnitatud taotluse vormil. 4 Punktis 28 täiendatakse määrust puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja pikendamise võimalusega. Puuduste kõrvaldamine, nt hinnapakkumuste korrigeerimine, ei sõltu ajaliselt sageli taotlejast ning kehtiv 10-tööpäevane tähtaeg toob kaasa tarbetu halduskoormuse kasvu kuna taotlus tuleb sätestatud tähtaja möödumisel määruse § 15 lõigete 6 ja 7 alusel tunnistada nõuetele mittevastavaks ja teha taotluse rahuldamata jätmise otsus ning puuduste kõrvaldamisel algatada sisuliselt sama taotluse uus menetlus. Muudatuse jõustumisel on EISil õigus põhjendatud juhul puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendada kuni 20 tööpäeva võrra. Punktis 29 täiendatakse määrust STSi kohase projektide valikukriteeriumite ja -metoodika sättega. Projekti valikukriteeriumiks on taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab meetme tegevuse eesmärkidesse ja väljundinäitaja saavutamisse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Määruse täiendamine projektide valikukriteeriumite ja -metoodika nõudega ei tähenda taotluste osas täiendavate toimingute tegemist. Punktides 30 ja 31 tehtava, vaid 2022. aastal muudatuste jõustumisest esitatavatele taotlustele kohalduva muudatusega täiendatakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitavat. Muudatus tuleneb otseselt punktis 36 kavandatud muudatustest. Väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks eraldati 2022LEA vahendid, mille kasutus on piiratud VV otsuse kohaselt 2022. aastaga. See tähendab, et väikeelamu omanikel on kohustus projektid ellu viia vähem kui viie kuuga, et toetusele kvalifitseeruda. Arvestades tänast turuolukorda väikeelamute rekonstrueerimise osas on väljamaksete ajaline piirang riskantne, sest suurendab kontsentreeritud nõudluse tõttu ehituse ja toodete hindu ning võib toetuse taotlejad tarneaegade ja ooteaegade pikenemise tõttu toetusest ilma jätta. Kuna projektide ettevalmistus ja erinevate tööde teostamine on ajakulukas, siis parima võimaliku lahendusena näeme toetussüsteemi nn ümberpööramist. St kui seni kanti toetatavate tegevustega seotud kulud toetuse saaja poolt kõigepealt omafinantseeringu- ja laenurahast ning seejärel toetusest, siis nüüd toimuks see vastupidiselt – algul toetus, seejärel toetuse saaja omavahendid. Selline korraldus võiks meie hinnangul maandada täiendavat hinna- ja ajasurve riski toetuse taotlejatele ning võimaldaks toetuse abil ellu viia kõik energiatõhususe parendamisega seotud projektid, millele 2022. aasta suvel avanevas lisavoorus toetust taotletakse. Ühtlasi järgib kavandatud toetuse maksete korraldus eelarvestamise tekkepõhisuse printsiipi. Punkti 30 muudatuse kohaselt märgitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses toetusmäär kindlasummalise maksena ehk toetussumma. Toetussumma määratakse taotluses sisalduva projekti eelarve alusel, lähtudes §s 9 nimetatud asjakohasest toetuse määrast. Punkti 31 kohaselt on tegemist vaid 2022LEA vahendite kasutamist puudutava regulatsiooniga. Punktides 32 ja 33 tehtava muudatusega lisatakse täiendav ajutine alus, mille ilmnemisel on toetuse saaja kohustatud taotlema EISilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Nt juhul, kui väljavalitud pakkuja loobub lepingu sõlmimisest või ei asu sõlmitud lepingut täitma ja edukaks tunnistatakse muu hinnapakkumine ning selle käigus muutub taotletav toetussumma. Punkti 32 muudatus on tingitud asjaolust, et toetus määratakse taotluse rahuldamise otsuses kindlasummalise ühekordse maksena, mille hilisem, st juba toetatavate tegevuste tulemusena selguv muutmine ei ole 2022LEA vahendite kasutamise ajalise piirangu tõttu võimalik. 5 Punkti 33 kohaselt on tegemist vaid 2022LEA vahendite kasutamist puudutava regulatsiooniga. Punktides 34 ja 35 muudetakse kasutusteatise või -loaga seonduvat. Määruse § 18 lõike 4 punkti 4 kohaselt peab toetuse makse tegemiseks olema vajadusel esitatud kasutusteatis või antud kasutusluba ning lõike 7 kohaselt juhul, kui kasutusteatise esitamine ei kajastu ehitisregistris, lisatakse maksetaotlusele kasutusteatise esitamist tõendavad dokumendid. Kasutusteatise ja -loa menetlejaks on ehitise asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksuse pädev asutus või isik, kelle tegevust või tegevusetust toetuse saaja mõjutada ei saa, küll peab ta järgima toetuse andmise tingimusi. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt kasutusteatise esitamist tõendavaid dokumente, kuid kasutusteatise esitamist tõendavad dokumendid ei kajasta kasutusteatise menetlemise käiku ega tulemust. Absoluutne kasutusteatise esitamise ja kasutusloa andmise nõue toetuse makse tegemise eeldusena (kehtis kuni 19.03.2022. a) tõi aga kaasa olukordi, kus toetuse makset ei olnud võimalik teha mitu aastat rekonstrueerimistööde lõpetamisest. Muudatusega seotakse toetuse makse tegemine lahti kasutusteatise või -loa regulatsioonist ja maksetaotlus esitatakse 30 tööpäeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et 2022LEA vahendite kasutamist puudutavad sätted on ajutise iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2023. a kehtib väikeelamute energiatõhususe suurendamise meede tavatingimustel. Punktides 36 ja 37 täiendatakse määrust 2022LEA vahendite kasutamist puudutava toetuse makse regulatsiooniga. Asjakohased toetuse maksmise tingimused kehtestatakse eraldi paragrahvina eelkõige selguse ja arusaadavuse huvides, taotlejal ja toetuse saajal on terviklik nõuete kogum selgelt haaratavam. VV otsusega sätestatud 2022LEA vahendite kasutamise ajaline piirang võimaldab toetuse saajal kohustused üles võtta, aga tänases olukorras, kus ehitusturul on pikad tööde järjekorrad, tarneraskused ning hinnapakkumisi on raske saada, on ebatõenäoline toetuse saajate projektide valmimine ja väljamaksete teostamine 2022. aastal. Sellistel tingimustel vooru välja kuulutamine võib tekitada olukorra, kus toetust ei ole võimalik reaalselt kasutada. Taotlusvoorude läbiviimise kogemusest lähtudes on oluline arvestada võimaliku ajakuluga, mis toetuse andmise korraldamisega kaasneb. Täiendav halduskoormus toetuse taotluste menetlemisel on täna pikendanud menetluse tähtaegu 60 tööpäeva võrra ja toetuse saanud projektidega ei alustata üldjuhul kohe, sest see sõltub tarneaegadest ja ehitustööde teostaja järjekorrast. 2022. aastal toetuse saanud projektide kohta on näiteid, kus tarneajaks on hinnapakkumisel märgitud 6 kuud hinnapakkumise küsimise hetkest. Tervikrekonstrueerimise toetamisel tuleb arvestada projekteerimise ajaga kuni 6 kuud ja ehitusajaga 12 kuni 18 kuud. Määruse § 3 punkti 5 kohaselt on terviklik rekonstrueerimine projekt, mille käigus teostatakse tervikuna väikeelamu kõikide välisseinte ja katuse soojustamine, kõikide akende vahetamine, rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Taastuvenergia lahenduse toetamisel on oluline arvestada, et jaotusvõrgu liitumispakkumise saamine sõltuvalt asukohast võib võtta aega keskeltläbi 3 kuud ja suuremates keskustes on 6 päikesepaneelide paigaldamiseks vajalikul ehitusteatise menetlusel pikem ooteaeg. Lisaks eeltoodule on päikesepaneelide paigaldamistöödele tekkinud pooleaastased järjekorrad. Parima võimaliku lahendusena VV otsuse täitmisel näeme toetussüsteemi nn ümberpööramist. St kui seni kanti toetatavate tegevustega seotud kulud toetuse saaja poolt kõigepealt omafinantseeringu- ja laenurahast ning seejärel toetusest, siis nüüd toimuks see vastupidiselt – algul toetus, seejärel toetuse saaja omavahendid. Selline korraldus võiks meie hinnangul maandada täiendavat hinna- ja ajasurve riski toetuse taotlejatele ning võimaldaks toetuse abil ellu viia kõik energiatõhususe parendamisega seotud projektid, millele 2022. aasta augustist toetust taotletakse. Sellise toetusskeemiga kaasnevad tõenäoliselt omakorda riskid nagu pettused ja fiktiivsed tehingud, mis ei pruugi viia toetuse andmise eesmärkide saavutamiseni, samas on toetuse makse eelduseks toetusmäärale vastavas mahus tööde akteerimine, mis võiks nimetatud riske minimeerida. Eelduseks on siiski, et toetuse saajad soovivad oma eluaset energiatõhustada ja teevad seda ka sellisel juhul, kui toetust makstakse enne kõigi toetatavate tegevuste elluviimist. Projekti lõpetamisega kaasneb toetuse saajale vastav aruandekohustus (punkt 38). Kui määruse nõudeid ei ole täidetud, nõuab EIS toetuse osaliselt või täielikult tagasi vastavalt määruse §le 20. Punktiga 36 täiendatakse määrust §ga 181. Lõike 1 kohaselt sätestatakse toetuse makse tegemise tingimused taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt toetussummale vastav proportsionaalne osakaal toetatavate tegevuste mahust. Toetusmäärad on sätestatud määruse §s 9, toetussumma taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses. Kui toetussumma moodustab toetatavate tegevuste kogumaksumusest nt 25%, siis maksetaotluse esitamiseks peab akteeritud olema vähemalt 25% toetatavate tegevuste kogumahust. Lõike 3 kohaselt peavad maksetaotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud ja asjakohaste tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid vormistatud. Lõikes 4 sätestatakse maksetaotlusega esitatavad dokumendid, mis tõendavad tekkinud kulusid. Üldjuhul tuleb esitada ehitusprojekt ja arve. Samuti tuleb esitada tööde üleandmise- vastuvõtmise akt ja olemasolul tehingudokument nagu tellimuse kinnitus, müügi-, ehitus- või töövõtuleping. Lõike 5 kohaselt tuleb toetuse saajal esitada maksetaotlus hiljemalt 30.11.2022. a, pikendamisvõimalusega kuni 15.12.2022. a. Tähtaeg tuleneb VV otsuses sätestatud 2022LEA vahendite kasutamise tähtajast ja arvestades lõigetes 6 ja 7 sätestatud maksetaotluse ja lisadokumentide kontrollimise ning toetuse makse otsuse ja makse tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Väljamaksetaotluse esitamise kohustus on seotud meetme rahastusele kohalduva tähtajaga, kuid see ei muuda määruse §s 8 sätestatud projekti toetatavuse perioodi. Lõikes 8 sätestatakse toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Eraldi toetuse maksmisest keeldumise alusena on toodud maksetaotluse mittetähtaegne esitamine. Arvestades 2022LEA vahendite kasutamise tähtaega, on oluline antud alus selgelt välja tuua, et minimeerida toetuse saajate poolt toetuse maksmisest keeldumise otsuse vaidlustamise võimalusi. 7 Punkti 37 kohaselt on tegemist vaid 2022LEA vahendite kasutamist puudutava regulatsiooniga. Punktiga 38 täiendatakse määruse aruannete regulatsiooni §s 19. Täiendus tuleneb otseselt punktist 36. Projekti lõpetamisega kaasneb toetuse saajale vastav aruandekohustus. Lõike 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud määruses ja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmise kohta esitama EISile vastava aruande. Kuna 2022. aastal muudatuste jõustumisel makstakse toetus välja esimeses järjekorras, peab toetuse andja saama hiljem kontrollida, kas kõik toetatavad tegevused on nõuetekohaselt ja tähtaegselt ellu viidud. Aruannet esitades kinnitab toetuse saaja esitatud aruande ja selle lisade õigsust. Lõikes 4 sätestatakse aruande lisadokumentide loetelu. Kui määruse nõudeid ei ole täidetud, nõuab EIS toetuse osaliselt või täielikult tagasi vastavalt määruse §le 20. Punktides 39 ja 40 täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi tulenevalt STSis sätestatust. Punkti 41 kohaselt täiendatakse määrust rakendussätetega. Taotlustele, mis esitatakse muudatuste jõustumisest 2022. aastal, ei kohaldata § 13 lõike 3 punkti 2, § 16 lõike 4 punkti 4 ja § 18, vastavalt lõikele 1. Rakendussätte kehtestamisel on võetud aluseks põhimõte, et 2022LEA vahendeid saab välja maksta juhul, kui otsus toetuse makse tegemiseks on tehtud käesoleval aastal. Lõigete 2 ja 3 kohaselt ei kohaldata muudetud tingimusi üldjuhul taotlustele, mis esitati enne muudatuste jõustumist. Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetuse andmisel kohaldatakse STSist tulenevaid toetuse andmise tingimuste muudatusi taotlustele, mis esitati 2022. aastal enne käesoleva redaktsiooni jõustumist, kuid mille rahuldamise eelduseks on STSist tulenevate asjakohaste muudatuste jõustumine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EISi vahel 08.04.2022. a sõlmitud Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu elamumajanduse valdkonna programmide rahastamiseks nr 1.8-7/22-239 punkti 3.5. kohaselt on EISil õigus võtta perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse vahendite osas kohustusi pärast majandus- ja taristuministri 06.06.2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ asjakohaste muudatuste jõustumist. Paragrahviga 2 kehtestatakse konkreetsete sätete jõustumise erisus. Regulatsioon, mis tunnistab 2022LEA vahendite kasutamist puudutavad sätted kehtetuks, jõustub 01.01.2023. a. Nimetatud sätted on ajutise iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2023. a kehtib väikeelamute energiatõhususe suurendamise meede tavatingimustel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas STSi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). 8 4. Määruse mõjud Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Tulenevalt taaste- ja vastupidavusrahastu nõuetest rakendub toetavale meetmele horisontaalse põhimõttena vastavuse tagamine „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames on hinnatud meetmete keskkonnamõju lähtuvalt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttest, mis tugineb Euroopa Komisjoni kehtestatud tehnilistele suunistele (DNSH analüüs). Väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul on järeldatud, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Täiendusena DNSH analüüsis toodud kirjeldustele on meetme väljatöötamise käigus lähtuvalt sihtgrupist täpsustatud kohaldatavaid tingimusi. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmiseid keskkonnaeesmärke: 1) Kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisa järgi kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse vähemalt 40% ulatuses. Toetuse andmise eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa energiatõhususega seotud tööde teostamine nagu näiteks soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad küttesüsteemid. 2) Kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega. 3) Vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. Õhk-vesi soojuspumpade soetamisel kehtib nõue vastata A++ energiatõhususe klassile. 4) Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalikes omavalitsustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) Saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad 9 nõuded tulenevad ehitusseadustikust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid. 6) Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel paiknevaid hooneid. Otsene mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb toetusmeetme kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on kaudne tagades toetusmeetme rakendamise. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Muudetavatel tingimustel antakse toetust Ühtekuuluvusfondi ja riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduses ette nähtud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punktid 31, 33 ja 37 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. Regulatsioon, mis tunnistab 2022LEA vahendite kasutamist puudutavad sätted kehtetuks, on ajutise iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2023. a kehtib väikeelamute energiatõhususe suurendamise meede tavatingimustel. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas oma ettepanekud, mis on toodud seletuskirja lisas. Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel 10  Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või ettepanekute esitaja arvestamata jätmise põhjendus Riigi Tugiteenuste 1. Määruse §i 5 lisada lõige järgmises Arvestatud Keskus sõnastuses: (2) Toetavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. Täiendus seletuskirja: Tulenevalt taaste- ja vastupidavusrahastu nõuetest rakendub toetavale meetmele horisontaalse põhimõttena vastavuse tagamine „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames on hinnatud meetmete keskkonnamõju lähtuvalt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttest, mis tugineb Euroopa Komisjoni kehtestatud tehnilistele suunistele (DNSH analüüs). Väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul on järeldatud, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Täiendusena DNSH analüüsis toodud kirjeldustele on meetme väljatöötamise käigus lähtuvalt sihtgrupist täpsustatud kohaldatavaid tingimusi. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmiseid keskkonnaeesmärke: 1) Kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisa järgi kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse 11 vähemalt 40% ulatuses. Toetuse andmise eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad küttesüsteemid. 2) Kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega. 3) Vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. Õhk- vesi soojuspumpade soetamisel kehtib nõue vastata A++ energiatõhususe klassile. 4) Ringmajandust, sealhulgas jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalikes omavalitsustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning 12 taaskasutusega. Kohalike omavalitsuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) Saastuse vältimist ja tõrjet: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning sealhulgas kasutatavad materjalid. 6) Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, mis väldib olulise häiringu tekkimist. 2. Määruse § 6 lg 2 p 6 on nõutud, et Arvestamata jäetud. paigaldatava gaasikatla tootemärgise Nimetatud muudatus energiatõhususe klass peab olema meetmes jõustus 2022. vähemalt A. aasta märtsis ning on Arvestades RRF-i eesmärke ning kooskõlastatud Euroopa piiranguid, samuti RRF-i meetmes Komisjoniga vastavalt kirjeldatud tegevusi, siis ei peaks Vabariigi Valitsuse 13 nimetatud meede toetama gaasikatelde 29.11.2021. a määruse nr paigaldamist. 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõikele 3. 3. Määruse § 7 lg 3.1 on täpsustatud, Arvestamata jäetud. et küttesüsteemi asendamine on Nimetatud muudatus toetatav, kui paigaldatav kütteseade meetmes jõustus 2022. kasutab taastuvaid energiaallikaid. aasta märtsis ning on Komisjoni „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlastatud Euroopa suunistes on toodud, et Komisjoniga vastavalt elektrifitseerimist toetavad tegevused Vabariigi Valitsuse on kooskõlas nimetatud põhimõttega, 29.11.2021. a määruse nr seda eeldusel, et riiklikes strateegiates 108 „Taaste- ja on ettenähtud taastuvenergia allikate vastupidavuskava suurendamine, mis võimaldab üle elluviimise korraldus ja minna taastuvelektrile ning mille toetuse andmise kaudu saavutatakse kliimaneutraalsus. üldtingimused“ § 8 Seega peaks meede lubama eelkõige lõikele 3. soojuspumpade paigaldamist, kuid Kaugküttele üleminekut taotleja ei peaks koheselt tõendama, et toetatakse ta kasutab taastuvaid energiaallikaid. Keskkonnainvesteeringute Lisaks peaks olema võimalik toetada Keskuse vastavast ka kaugküttele üleminekut meetmest; meetmete (torustik+soojusõlm, võimalikke dubleerimiseks puudub liitumistasusid ei loeta määruses põhjendus. abikõlblikeks). 4. Kuna meede toetab terviklikku Sisuliselt arvestatud. renoveerimist, sh sisekliima Meetmes on toetatavad nii parandamist, ning „ei kahjusta küttesüsteemi asendamine oluliselt“ põhimõtte puhul on vajalik või rekonstrueerimine kui arvestada kliimamuutustega ventilatsioonisüsteemi kohanemisega. Toetatav tegevus võiks rajamine, asendamine või olla ka kliimaseadmete paigaldamine, rekonstrueerimine. mis aitaks parandada sisekliimat kuumalainete perioodil ja parandada kliimamuutustega kohanemist. 14 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 10.08.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 58 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 , riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ § 8 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruses nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse” sõnadega „perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14,“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse andmisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme tegevuse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks .“; 3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „ § 2. Toetuse eesmärk, saavutatav tulemus ja väljundinäitaja (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) väikeelamute energiakulude vähendamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. (2) Paragrahvi 1 lõike 4 kohase investeeringu saavutatavad tulemused on: 1) paranenud energiatõhususega eluruumide arv; 2) primaarenergia aastase tarbimise sääst. (3) Paragrahvi 1 lõike 5 kohase meetme tegevuse väljundinäitaja on rekonstrueeritud hoonete pindala.“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „1 1 ) mittetoetatav kulu – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul mitteabikõlblik kulu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus ) tähenduses; 1 2 ) projekti elluviimisperiood – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 6 nimetatud abikõlblikkuse periood;“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) taotluste menetleja , maksete tegija ja järelevalve teostaja – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud rakendusüksus;“; 6) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 5 2 ja 5 3 järgmises sõnastuses: „5 2 ) toetuse tagasinõudmine – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul finantskorrektsioon struktuuritoetuse seaduse tähenduses; 5 3 ) toetatav kulu – paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 5 nimetatud abikõlblik kulu;“; 7 ) paragrahvi 3 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ enne 2000. aastat kasutusse võetud “; 8) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ menetleja “ sõnadega „ , maksete tegija, järelevalve teostaja ja rakendusasutus“; 9) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul on rakendusasutus struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus ).“; 10) paragrahvi 4 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul esitatakse enne EISi toimingu või otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EISi kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.“; 11 ) paragrahvi 5 lõike 1 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kui“ sõnadega „väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem või kui väikeelamu“; 12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Toeta takse tegevus i, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. “; 13) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 8 asendatakse tähis „A+“ tähisega „A“; 14) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „ soojustamisel ja “ sõnadega „ soojustamisel või“; 15) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „seaduse” sõnadega „ja struktuuritoetuse seaduse”; 16) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) väikeelamu laiendamisega seotud kulu.“; 17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Lõikes 1 sätestatud piirangut enne EISile taotluse esitamist võetud kohustustele ei kohaldata juhul, kui projekteerimine ja § 5 lõike 1 p unktis 7 nimetatud tegevused teostatakse sama tehingu raames ning hinnapakkumuse võtmisel on lähtutud § - s 14 sätestatust . “; 18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul lõpeb projekti elluviimisperiood hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril.“; 19) paragrahvi 9 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „ abikõlblikest “ sõnaga „toetatavatest“; 20) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) taotleja kinnitus, et ta ei soovi jaotusvõrguga liituda ;“; 21) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) väikeelamu rekonstrueerimisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse laenuotsus või taotleja konto väljavõte;“; 22) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad „ paigaldatakse piirkonnas, kus on jaotusvõrk “ sõnadega „ ühendatakse jaotusvõrku , välja arvatud juhul kui liitumispakkumise saamine ei ole taotlejast sõltumatutel asjaoludel võimalik “; 23) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) punktis 7 sätestatud erisust tõendav liitumispakkumise tegemisest loobumise teade .“; 24) paragrahvi 14 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ olema ettevõtja poolt allkirjastatud ning “; 25) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) väikeelamu aadress;“; 26) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kuupäeva“ sõnadega „ ja kehtivuse aega “; 27) paragrahvi 14 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „taotluses“ sõnadega „taotluse vormil“; 28) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Lõikes 4 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra . “; 29) määrust täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: „ § 15 1 . Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika toetuse andmisel § 1 lõikes 5 sätestatud juhul Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitaja saavutamisse. “; 30) paragrahvi 16 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) toetussumma;“; 31 ) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 4 1 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) soovitakse muuta toetussummat, kui edukaks tunnistatud hinnapakkumise kehtivus on lõppenud ja toetuse taotleja on edukaks tunnistanud muu esitatud hinnapakkumise.“; 33 ) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 18 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ vajadusel esitatud kasutusteatis või antud kasutusluba ning “; 35) paragrahvi 18 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „ , kasutusteatise esitamisest või kasutusloa andmisest arvates. Kui kasutusteatise esitamine ei kajastu ehitisregistris, lisatakse maksetaotlusele kasutusteatise esitamist tõendavad dokumendid “; 36) määrust täiendatakse §-ga 18 1 järgmises sõnastuses: „ § 18 1 . Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse saajal on õigus esitada maksetaotlus, kui toetuse saaja on vastu võtnud vähemalt toetussummale vastava proportsionaalse osakaalu toetatavatest tegevustest. (3) Toetuse makse tegemiseks: 1) peavad maksetaotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud; 2) peab olema vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga. (4) Maksetaotlusele peab olema lisatud kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad, milleks on: 1) ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral ; 2) esitatud arve; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja tehingu olemusest tulenev asjakohane dokument, mis tõendab poolte kokkulepet asja omandamiseks, töö tegemiseks või teenuse osutamiseks. (5) Toetuse saaja esitab EISile toetuse maksetaotluse hiljemalt 30. novembril 2022. a. Põhjendatud juhul võib EIS maksetaotluse esitamise tähtaega pikendada üks kord kuni 15 kalendripäeva võrra. (6) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulu de tekkimist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab makse. (7) EIS teeb makse otsuse 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates ja teeb toetuse saaja kontole makse kümne tööpäeva jooksul makse otsusest arvates. (8) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja vajadusel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud; 4) maksetaotlust ei esitata tähtaegselt.“; 37) paragrahv 18 1 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Paragrahvi 18 1 alusel tehtud toetuse makse korral esitab toetuse saaja EISile toetatavate tegevuste elluviimise kohta aruande vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitule EISi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul § 21 lõike 2 punktis 1 sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmisest. (4) Aruandele lisatakse: 1) töö üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) fotod rekonstrueeritud väikeelamust. “; 39 ) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast arvu „40“ tekstiosaga „ ja § 1 lõikes 5 sätestatud juhul vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 23 “; 4 0 ) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatud juhul täita struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel kehtestatud teavitamisega seotud kohustusi. “; 4 1 ) määrust täiendatakse 7. peatükiga järgmises sõnastuses: „ 7. peatükk Määruse rakendamine § 23. Rakendussät t e d (1) Taotlustele, mis esitatakse pärast käesoleva määruse 2022. aasta augustis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist 2022. aastal , ei kohaldata § 13 lõike 3 punkti 2, § 16 lõike 4 punkti 4 ja § 18, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. (2) Käesoleva määruse 2022. a augustis vastu võetud redaktsiooni ei kohaldata taotlustele, mis esitati enne selle redaktsiooni jõustumist, kui lõikest 3 ei tulene teisiti. (3) Määruse § 1 lõi g e t 5 kohaldatakse taotlustele, mis rahuldatakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest. ”. § 2. Paragrahvi 1 punktid 31, 33 ja 37 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes