Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine

MÄÄRUS 10.08.2022 nr 57 Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale; 8) võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord.“; 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) bilansiperiood on arvestusperiood kestusega üks tund või 15 minutit, mille kohta edastab võrguettevõtja, liinivaldaja, tootja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator mõõteandmed andmevahetusplatvormile.“; 4) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) AVP kasutamiseks sõlmib elektriettevõtja süsteemihalduriga AVP kasutamise lepingu, mille lahutamatuks lisaks on süsteemihalduri kinnitatud AVP kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi AVP tehniline juhend). (3) Süsteemihalduril on õigus muuta AVP infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse andmevahetuse turvalisuse või elektriettevõtjaga kokkulepitud ärifunktsionaalsuste tagamiseks ning nõuda AVP kasutajalt valmisolekut vastavate muudatuste arenduseks ja täitmiseks. Süsteemihaldur kirjeldab AVP infotehnoloogilised lahendused ja äriprotsessid AVP tehnilises juhendis.“; 5) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „või suletud jaotusvõrgu valdajale“ sõnadega „, suletud jaotusvõrgu valdajale, laadimispunkti operaatorile, agregaatorile ja tootjale, kui tootja peab sisestama AVP-sse oma mõõtepunktid,“; 6) paragrahvi 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „mõõtepunktiga“ sõnadega „ning mõõtmise resolutsiooni kestus“; 7) paragrahvi 5 punktis 3 asendatakse sõnad „selle kohta, kas tegemist on väiketarbijaga“ sõnadega „kliendi tüübi kohta vastavalt AVP tehnilisele juhendile“; 8) paragrahvi 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „aadress“ sõnadega „vastavalt AVP tehnilises juhendis toodud formaadile“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse punktidega 8–11 järgmises sõnastuses: „8) teavet selle kohta, kas liitumispunktiga on ühendatud elektritootmisseade ning tootmise päritolu; 9) teavet selle kohta, mis on liitumispunkti peakaitse voolutugevus ning seos ülekandevõrgu alajaamaga; 10) teavet selle kohta, mis on võrgulepingu alusel liitumispunktis võrguühenduse läbilaskevõimsus, tootmisseadme maksimaalne võimsus ning energiasalvestusseadme võimsus ja energiamahtuvus; 11) teavet selle kohta, kas liitumispunkti ühendatud tarbija kasutab alalise elukoha kütmiseks elektrienergiat.“; 10) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mõõtepunkti kohta, kus aktiivenergiat mõõdetakse kahesuunaliselt, esitavad võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja AVP-le kahesuunalised bilansiperioodi põhised aktiivenergia koguste mõõteandmed. Ülejäänud mõõtepunktide kohta esitavad võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja ühesuunalised bilansiperioodi põhised aktiivenergia tarbimisandmed.“; 11) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõna „tunnipõhiselt“ sõnadega „bilansiperioodi põhiselt“ ning sõna „tunnipõhiseks“ sõnadega „bilansiperioodi põhiseks“; 12) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja esitab AVP-le iga päeva kella 10.00-ks eelmise päeva kohta esialgsed mõõteandmed iga oma mõõtepunkti kohta. Kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta esitatakse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. (4) Agregaatori mõõteandmete esitamine lepitakse kokku süsteemihalduri ja agregaatori vahel § 3 lõikes 2 nimetatud AVP kasutamise lepingus. (5) AVP teeb mõõteandmed kättesaadavaks viivitamatult.“; 13) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „või suletud jaotusvõrgu valdaja“ sõnadega „, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator“; 14) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „tunnipõhised“ sõnadega „bilansiperioodi põhised“; 16) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja tagab, et mõõtepunkti tehnilised andmed AVP-s on ajakohased ning võimaldavad AVP-l arvutada võrgukadusid vastavalt käesolevale määrusele.“; 17) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) info, kas turuosalise elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu.“; 18) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Agregaator edastab AVP-le järgmised andmed: 1) teave turuosalisega sõlmitud agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 2) võrgulepingu mõõtepunkti EIC-kood, mille kohta agregeerimisleping sõlmiti; 3) kahesuunalised tarbimise juhtimise mõõteandmed, agregeerimislepingus sätestatud mõõteperioodi täpsusega.“; 19) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ja suletud jaotusvõrgu valdajal“ sõnadega „, suletud jaotusvõrgu valdajal ja laadimispunkti operaatoril“; 20) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) info agregeerimislepingu kehtivuse kohta; 4) turuosalise EIC-kood lepingu sisestamiseks AVP-sse.“; 21) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Avatud tarnijal ja agregaatoril on õigus AVP kaudu saada avatud tarnijaga elektrilepingu sõlminud või agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud turuosalise või talle AVP kaudu selleks õiguse andnud turuosalise kohta järgmisi andmeid:“; 22) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „avatud tarne lepingu“ sõnadega „, võrgulepingu ja agregeerimislepingu“; 23) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3, § 8 lõike 10 punktis 3 ja § 8 lõike 12 punktis 3 asendatakse sõna „tunnipõhised“ sõnadega „bilansiperioodi põhised“; 24) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) turuosalise EIC-kood.“; 25) paragrahvi 8 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tarbijal“ sõnadega „ja tootjal“; 26) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „tarbija sõlmitud võrguteenuse lepingu“ sõnadega „sõlmitud võrgulepingu, agregeerimislepingu“ ja täiendatakse pärast sõnu „selle võrguettevõtja“ sõnadega „, agregaatori“; 27) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „tarbija“ ja lõiget täiendatakse pärast sõnu „avatud tarne lepingute“ sõnadega „ja agregeerimislepingute“; 28) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „koguste“ sõnadega „või tootjaga seotud mõõtepunktides mõõdetud kahesuunaliste elektrienergia koguste“; 29) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tarnijate“ sõnadega „, agregaatorite ja energiateenuse osutajate“ ja asendatakse sõna „tarbimisandmete“ sõnadega „mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete“; 30) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) vastavalt agregeerimislepingule tarbija või tootjaga seotud mõõtepunktides mõõdetud ja tarbimise juhtimises osalenud elektrienergia kogused.“; 31) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Avatud tarnija ja agregaatori vahetamisega seotud andmevahetus toimub AVP tehnilise juhendi kohaselt.“; 32) paragrahvi 8 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tarbijal on õigus saada AVP-st tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. (7) Müüjal on õigus saada AVP-st § 7 lõikes 3 nimetatud andmeid, kui võrguettevõtja ja müüja vahel on sõlmitud arveldusteenuse osutamise leping. Sellisel juhul tagab müüja andmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) kohase töötlemise.“; 33) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 8–13 järgmises sõnastuses: „(8) Paragrahvi 28 lõikes 4 nimetatud uuel avatud tarnijal on õigus AVP kaudu saada uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil andmed turuosalise ja temaga seotud uue avatud tarne lepingu mõõtepunktide EIC-koodide kohta ning infot olemasoleva avatud tarne ja võrgulepingu kehtivusaja ja tingimuste kohta. (9) AVP kaudu võimaldatakse energiateenuse osutajale ligipääs tarbija või tootja andmetele, kui AVP kaudu on antud vastav õigus. Energiateenuse osutajale kohalduva AVP andmetele ligipääsu korra koostab ja avaldab süsteemihaldur oma kodulehel. (10) Bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise kohta järgmiseid andmeid: 1) turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu ja võrgulepingu kehtivusaja kohta 3) viimase 12 kuu tunnipõhised mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed bilansilepingus määratud alusel. (11) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid: 1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ning mõõteandmed; 2) võrguettevõtja võrgukao andmed. (12) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus turuosalise kohta, kellel puudub avatud tarne leping, AVP kaudu saada järgmiseid andmeid üldteenuse osutamise eesmärgil: 1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) andmed avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud võrgulepingu kehtivusaja kohta; 3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu tunnipõhised mõõteandmed; 4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood. (13) Avatud tarnijal on õigus AVP kaudu saada §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ja viimase 12 kuu mõõteandmed turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingu kehtivuse ajal, üks kuu enne avatud tarne lepingu jõustumist ja kaksteist kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist oma avatud tarne lepingu kehtivuse aja kohta“; 34) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 35) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Andmete esitamine usaldusmärgisega ja süsteemihalduri poolt loodud võrdlemisvahendile (1) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale elektripakettide kohta järgmised andmed: 1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus kui kuutasu rakendatakse; 2) fikseeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest, lepingu tähtaeg, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu suurus ning lepingu kuutasu suurus; 3) kombineeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest, lepingu tähtaeg, kuutasu suurus ning osakaal; 4) taastuvenergia lisapaketi elektri päritolu ja hind senti kilovatt-tunni eest; 5) lisateenuste olemasolu korral andmed teenuste kohta, sealhulgas info päikesepaneelide paigaldamise, elektriautode kiirlaadijate, salvestite või salvesti koos tarbimisjuhtimisega seotud teenuste kohta. (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud lisateenuste maksumust ei esitata lõike 1 punktides 1–4 nimetatud elektripakettide hinnas, vaid eraldi. (3) Elektrituruseaduse § 39 lõikes 9 sätestatud juhul esitatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed süsteemihaldurile.“; 36) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „bilansilepingu alusel kas“ ning pärast sõna „täistund“ sõnadega „või 15-minutiline periood“; 37) määruse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Võrgukadude arvestuse kord (1) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja sisestavad AVP-sse §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed viisil, mis võimaldab võrgukadude arvestuse toimumist AVP-s. (2) Võrgukadu arvutatakse piiripunktidest ja võrgulepinguga mõõtepunktidest võrku siseneva ja võrgust väljuva aktiivenergia koguste vahena bilansiperioodide lõikes. (3) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja piiripunktid koos võrgulepingu infoga sisestab AVP-sse see võrguettevõtja, kes osutab teisele elektriettevõtjale võrguteenust ning haldab elektrienergia mõõtmise arvestust. Võrgukadude arvestuse eesmärgil kontrollib võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja, et piirimõõtepunktide andmed on teise võrguettevõtja poolt sisestatud õigesti. (4) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrk sisestavad AVP-sse kõik oma võrgupiirkonna mõõtepunktid, mille kaudu toimub tarbijale, tootjale või teisele elektriettevõtjale elektrienergia edastus ning mille kohta on sõlmitud võrguleping. (5) Mõõtepunktid, mis ei osale võrgukadude arvestuses, sisestatakse AVP-sse võrgulepinguta ja bilansiväliste mõõtepunktidena. (6) Võrgukao arvestus AVP-s on järgmine: 1) võrguettevõtja võrku sisenev aktiivenergia kogus PINpp; 2) võrguettevõtja võrgust väljuv aktiivenergia kogus POUTkliendid; 3) võrguettevõtja võrgu kadu PKADU VE = PINpp – POUTkliendid; 4) võrguettevõtja bilanss = PINpp – POUTkliendid – PKADU VE = 0. (7) AVP-s arvestatud kaoenergia koguseid kasutatakse võrguettevõtja avatud tarne määramisel.”; 38) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine”; 39) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel. Avatud tarne lepingu algusaeg on kell 00.00 ja lõppaeg kell 24.00.“; 40) paragrahvi 28 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „lepingu teisele poolele ning“ ja sõna „seitse“ asendatakse sõnaga „ühe“; 41) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil esitab avatud tarnija AVP kaudu päringu § 8 lõikes 8 nimetatud andmete saamiseks. Avatud tarnija esitab päringu ainult uue elektrilepingu sõlmimise eesmärgil ja konkreetsete mõõtepunktide kohta, millele on turuosaline andnud ligipääsuõiguse AVP-s või turuosaline on esitanud tahteavalduse avatud tarnijaga lepingu sõlmimiseks. Kui AVP-s on turuosalise kehtiva avatud tarne lepingu kohta märge, et selle ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu, teavitab avatud tarnija enne lepingu sõlmimist turuosalist vastavast kohustusest.“; 42) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Uue avatud tarne lepingu registreerimiseks esitab avatud tarnija vähemalt 14 päeva enne lepingu jõustumist AVP-le järgmised andmed: 1) turuosalisega sõlmitud lepingu kehtivusaeg; 2) turuosalise mõõtepunktide EIC-koodid, mille kohta leping sõlmiti; 3) teave, kas turuosalise elektrilepingu ennetähtaegne lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu.“; 43) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kodutarbijatel on õigus vahetada kollektiivselt elektrienergia müüjat või agregaatorit.”; 44) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avatud tarnija vahetamisel § 28 lõikes 5 nimetatud andmete alusel lõpetab AVP mõõtepunkti kohta senise avatud tarne lepingu. AVP edastab lepingute muudatuste registreerimise info senisele ja uuele avatud tarnijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul registreerimisest arvates.“; 45) paragrahvi 29 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 29 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui tarbija taganeb võlaõigusseaduses sätestatud korras lõikes 2 nimetatud uuest avatud tarne lepingust, teavitab tarbija sellest avatud tarnijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avatud tarnija peab tarbija taganemise korral AVP-s registreeritud lepingu tühistama.“; 47) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Avatud tarne lepinguta, kuid kehtiva võrgulepinguga mõõtepunkti kohta on turuosalisel võimalus sõlmida uus avatud tarne leping vähemalt üks päev enne lepingu jõustumist. (8) Kui turuosalisel ei ole mõõtepunkti kohta kehtivat avatud tarne lepingut on tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja.“; 49) määrust täiendatakse 41. ja 42. peatükkidega järgmises sõnastuses: „41. peatükk Agregaatori vahetamine § 331. Agregaatorite nimekiri Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel tema poolt registreeritud agregaatorite nimekirja, milles on järgmised andmed: 1) agregaatori nimi; 2) asukoha aadress; 3) sidevahendite numbrid; 4) äriregistri kood; 5) agregaatori EIC-kood; 6) agregaatori teenuste loetelu eelkvalifitseerimise või süsteemihalduriga sõlmitud lepingute alusel. § 332. Agregeerimislepingu sõlmimine ja muutmine (1) Agregeerimisteenust saab ühes mõõtepunktis osutada üks agregaator. (2) Turuosaline saab agregaatoriga lepingu sõlmida mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel. (3) AVP tehniline valmisolek peab võimaldama agregeerimises osalevale turuosalisele agregaatori vahetamise 14-päevase etteteatamisega. (4) Uue agregeerimislepingu sõlmimisel esitab agregaator § 7 lõikes 7 nimetatud andmed AVP-le vähemalt 14 päeva enne lepingu jõustumist. (5) Agregeerimislepingu lõppemisel teatab agregaator sellest AVP-le vähemalt 14 päeva enne lepingu lõppemist. (6) Agregaatori vahetamiseks sõlmib agregeeritav turuosaline tarbimiskoha mõõtepunkti kohta uue agregeerimislepingu järgides, et senise agregaatoriga on leping lõpetatud nõuetekohaselt ning senine agregaator on lepingu info lõpetamise edastanud AVPsse vähemalt 14 päeva ette. 42. peatükk Võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse enampakkumise kord § 333. Enampakkumise korraldamisest teatamine (1) Elektrituruseaduse § 7415 lõikes 5 nimetatud elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi ja § 7416 lõikes 7 nimetatud energiasalvestusüksuse enampakkumise korraldamise teate ja tingimused avaldab võrguettevõtja oma veebilehel. (2) Lõikes 1 nimetatud teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) enampakkumisel müüdava laadimispunkti, laadimispunktide kogumi või energiasalvestusüksuse detailne kirjeldus ja alghind; 2) nõuded enampakkumisel osalemiseks; 3) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 4) pakkumuste avamise koht, kuupäev, kellaaeg ja kord; 5) teave enampakkumist puudutava lisateabe saamise võimaluse kohta. § 334. Pakkumuse esitamine (1) Pakkumus esitatakse võrguettevõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumuse esitamise tähtajal. (2) Pakkuja võib enne pakkumuse esitamise tähtaega oma pakkumust muuta või tagasi võtta. (3) Pakkuja võib esitada ühe pakkumuse. § 335. Pakkumusele esitatavad nõuded (1) Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, äriregistri või isikukood ja kontaktandmed; 2) kinnitus enampakkumise tingimustega nõustumise kohta; 3) pakutav hind; 4) pakkumuse esitamise kuupäev; 5) pakkuja või tema esindaja allkiri. (2) Kui pakkumuse on allkirjastanud pakkuja volitatud esindaja, peab pakkumusele olema lisatud tema volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumus ja selle juurde kuuluvad dokumendid koostatakse eesti keeles. § 336. Pakkumuste avamine ja enampakkumise võitja väljaselgitamine (1) Võrguettevõtja avab tähtajaks laekunud pakkumused § 333 lõikes 2 nimetatud teates määratud ajal ja viisil. (2) Pakkumuste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, kontrollitakse isikute õigust enampakkumisel osalemiseks ja esitatud pakkumuste vastavust § 335 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (3) Enampakkumise võitjaks tunnistatakse pakkuja, kes esitas kõrgeima hinnaga nõuetekohase pakkumuse. (4) Pakkumuste avamise ja enampakkumise võitjaks tunnistamise kohta koostatakse protokoll. (5) Enampakkumise võitja avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel ja enampakkumise tulemustest teavitatakse kõiki pakkujaid e-kirja teel hiljemalt pakkumuste avamisele järgneval tööpäeval. § 337. Enampakkumise hinna tasumine (1) Enampakkumise võitja on kohustatud tasuma tema pakkumuses sisaldunud pakutava hinna viie tööpäeva jooksul § 336 lõike 5 kohast enampakkumise võitja avalikustamist ja pakkujate teavitamist. (2) Pärast pakutava hinna tasumist või enampakkuja soovil samal ajal korraldab võrguettevõtja enampakkumisel olnud laadimispunkti, laadimispunktide kogumi või energiasalvestusüksuse omandi ülemineku enampakkumise võtjale. (3) Enampakkumise võitja poolt lõikes 1 sätestatud kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel tunnistab võrguettevõtja kahe tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning tunnistab uueks enampakkumise võitjaks pakkuja, kes esitas suuruselt järgmise hinnaga pakkumuse.“; 50) paragrahvi 332 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) AVP tehniline valmisolek peab võimaldama agregeerimises osalevale turuosalisele agregaatori vahetamise ühepäevase etteteatamisega.“; 51) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. § 2. (1) Paragrahvi 1 punktid 17, 39–48 ja 50 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. (2) Paragrahvi 1 punktid 3, 10, 11, 15, 18, 23, 36 ja 37 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ seletuskirja Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL ning määruse elektrituru toimimise võrgueeskirja muutmise vastavustabel EUROOPA EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid PARLAMENDI õigusakti rakendamiseks kehtestatavad JA NÕUKOGU normi riigisisesed õigusaktid DIREKTIIV ülevõtmise elektrienergia kohustus siseturu ühiseeskirjade kohta Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri lõige, punkt valikuline lõige, punkt Artikkel 12 lõige 1 Jah Elektrituru Avatud tarnija toimimise vahetamine võrgueeskiri §29 lg3 Artikkel 12 lõige 2 Jah Elektrituru Avatud tarne toimimise lepingu muutmine võrgueeskirja §28 lg5 Artikkel 12 lõige 5 Jah Elektrituru Avatud tarnija toimimise vahetamine võrgueeskiri § 29 lg 1 Artikkel 14 lõige 4 Valikuline Elektrituru Andmete toimimise esitamine võrgueeskiri § 91usaldusmärgisega võrdlemisvahendi le Artikkel 17 lõige 3 Jah Elektrituru Andmete saamine punkt c toimimise andmevahetusplat võrgueeskiri § 8 vormilt lg 31 Artikkel 23 lõige 1 Jah Elektrituru Andmete saamine toimimise andmevahetusplat võrgueeskiri § 8 vormilt Artikkel 23 lõige 2 Jah Elektrituru Andmevahetus toimimise võrgueeskiri § 3 Artikkel 23 lõike 2 Jah Elektrituru Andmete saamine lisa lõige toimimise andmevahetusplat võrgueeskiri § 8 vormilt Artikkel 33 lõige 4 Jah Elektrituru Avaliku toimimise enampakkumise võrgueeskiri kord peatükk 42 Artikkel 34 Jah Elektrituru Turuosaliste toimimise andmevahetus võrgueeskiri § 3, § 4, § 8 lg 3 ja 6 Artikkel 36 lõige 2 Jah Elektrituru Avaliku punkt c lisa lõik toimimise enampakkumise võrgueeskiri kord peatükk 42 Artikkel 54 lõige 2 Jah Elektrituru Avaliku toimimise enampakkumise võrgueeskiri kord peatükk 42  Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine LISA 2 Ettepanekute tabel Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu § 1 punkti 33 järgi täiendatakse VE § 8 lõigetega 8- Arvestatud 13 (andmed AVP-s) Eelnõu § 1 punktis 33 § Nimetatud lõigete lisamisega seonduvalt juhime tähelepanu, 8 lõigetes 10-12 et võrgueeskirja täiendused peaksid tagama agregaatorile ja sõnastus korrigeeritud. agregaatori bilansihaldurile ligipääsu agregeerimises osaleva Agregaatoriga seotud mõõtepunkti agregeeritud mõõteandmetele ja andmevahetus on agregeerimislepingu kehtivusajale AVP-s. sõnastatud § 8 lõike 2 Kuid vastavale infole ligipääsu ei tohi võimaldada teistele juures. bilansihalduritele ega avatud tarnijatele, sh ka mitte mõõtepunkti osas elektrimüügi lepingut omavale avatud tarnijale ja/või tema bilansihaldurile. Mõõtepunkti elektrimüüjal ega tema bilansihalduril ei ole vajadust saada infot antud mõõtepunkti teiste lepingute osas. Kuna ka elektrimüüjal endal ja tema bilansihalduril on sisuliselt võimalik hakata pakkuma tarbijale ka agregeerimise teenust, siis võib mõõtepunktiga seotud agregeerimise info liigse ja põhjendamatu jagamisega kaasneda äririsk agregaatorile. Samuti võib see viia agregeerimises osalevate mõõtepunktide erinevale kohtlemisele elektrimüüja ja/või tema bilansihalduri poolt võrreldes agregeerimises mitte osalevate mõõtepunktidega ja tekitada seeläbi agregeerimises osalevate või osaleda soovivate mõõtepunktidele ja neile agregeerimise teenust pakkuvatele avatud tarnijatele turutõrke, mis ei oleks koosõlas Direktiivi (EL) 2019/944 ja ELTS-i põhimõtetega. Võttes arvesse eelnõuga VE § 8 lisatavate lõigete 10-12 sõnastust, toob Konkurentsiamet välja järgmist: „(10) Bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise ja tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta järgmiseid andmeid: 1) turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrgulepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 3) viimase 12 kuu bilansiperioodi põhised mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed bilansilepingus määratud alusel; 6) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed bilansilepingus määratud alusel.“ Jääb ebaselgeks, mida tähendab lõikes 10 toodud sõnastus, mille järgi „tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta“. Kuna küsimus tekitab ka lõike 10 punktide 2 ja 6 sõnastus, tuleks nende punktides osas täpsustada, et agregeerimisega seotud andmeid on õigus saada ainult mõõtepunktile agregeerimislepinguga teenust pakkuval avatud tarnijal ja tema bilansihalduril. „(11) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid: 1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ning mõõteandmed; 2) võrguettevõtja võrgukao andmed; 3) bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed bilansilepingus määratud alusel; 4) bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed bilansilepingus määratud alusel.“ Lõike 11 punktide 3 ja 4 eesmärk ja sisu jääb ebaselgeks. Ka jääb arusaamatuks, miks võrguettevõtja avatud tarnijale ja bilansihaldurile antakse AVP kaudu õigus näha bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide andmeid. Teeme ettepaneku eelnõu selles osas üle vaadata. „(12) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid: 1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) andmed avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrgulepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu bilansiperioodi põhised mõõteandmed; 4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood.“ Leiame lõike 12 punkti 2 osas, et võrguettevõtja nimetatud müüjale ei ole vajadust ja ei tohiks laiendada õigust näha turuosalise mõõtepunktiga seotud agregeerimislepingu infot. See kätkeb endas äririski agregeerimisteenust pakkuvale turuosalisele, samuti võib viia agregeerimises osaleva mõõtepunkti erinevale kohtlemisele ja hõlmab riski agregeerimise osas turutõrke tekkimiseks. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku punkti 2 muuta ja eemaldada sealt vastavalt läbikriipsutatule info avatud tarne lepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja osas. 2 2. Eelnõu § 1 punkti 35 järgi täiendatakse VE-d §-ga 91, mille Arvestatud lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt elektrienergia müüja esitab Eelnõu muudetud ja usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale seletuskiri täiendatud. elektripakettide kohta järgmised andmed: 1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus 2) fikseeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest 24-tunniste perioodide lõikes, lepingu tähtaeg, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu suurus ning lepingu kuutasu suurus Sõnastusest tulenevalt laieneb kõikidele elektripakettidele kohustus määratleda kuutasu. Samas osadel sellistel lepingutel praktikas kuutasu puudub ning ameti hinnangul ei oleks ka tulevkus kõikide pakettide lõikes vajalik kuutasu nõuda. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada punkt 1) nii, et see jätaks valikuvõimaluse ka tulevikus osadele pakettidele kuutasu rakendada ja osadele mitte. Näiteks sätestada punkti 1) sõnastus järgnevalt (lisatu kursiivis): 1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus kui kuutasu rakendatakse; Jääb arusaamatuks, mida tähendab punktis 2) sätesatud kohustus esitada andmed 24-tunniste perioodide lõikes. Selgitust ei tulene ka eelnõu seletuskirjast. Seetõttu teeme ettepaneku nimetatud säte üle vaadata ja seletuskirja vastavasisuliselt täiendada. 3. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi muudetakse VE § 28 lõike 2 Arvestatud ja sõnastust järgmiselt (kustutatu läbikriipsutatud, lisatu teadmiseks võetud kursiivis): §28 lg 2 sõnastus (2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha muudetud. mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel kalendrikuu vahetusest kell 00.00 alates. Avatud tarne lepingu algusaeg Elektrituruseadus ja on kell 00.00 ja lõppaeg on kell 24.00. selle alusel vastu võetud elektrituru Nimetatud lõike sõnastuse muutmisega seonduvalt juhime toimimise võrgueeskiri tähelepanu, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 234, milles on eriregulatsioon sätestatakse energiamüügilepingu pikenemist ja lõppemist VÕS-le. VÕS on ElTS puudutavad alused, lõike 3 kohaselt võib tarbijast ostja § 234 suhtes ikkagi üldseadus lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping ja reguleerib laiemalt on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest energiamüüki ja pole ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kuidagi välistatud kokkulepe on tühine. Viidatud VÕS § 234 lõige 1 reguleerib eriseaduste alusel mh tähtajalist elektrienergiaga ühendusvõrgu kaudu kehtestada sellest varustamise lepingut. Lähtudes eeltoodust, erinevad VE erinevat regulatsiooni. muutmise määruse eelnõus ja VÕS-is sätestatud tähtajad Sellest on lähtunud ka elektrimüüja vahetamiseks märkimisväärselt (üks päev vs. eelnevad ElTS vähemalt üks kuu). Vältimaks võimalikke probleeme ja menetlused Riigikogus. vaidlusi tulevikus, teeb Konkurentsiamet ettepaneku 3  ühtlustada VÕS § 234 lõikes 3 toodud elektrimüüja Kuna elektrituruseadus vahetamise tähtaeg eelnõus toodud VE § 28 lõike 2 tähtajaga. on hilisem seadus ning sisaldab olemuslikult spetsiifilisema seadusena ka erinorme, tuleks sätete vastuolu korral seega lähtuda elektrituruseaduses sätestatust. 4. Eelnõu § 1 punkti 43 järgi täiendatakse VE paragrahvi 29 Arvestatud lõiget 1 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kodutarbijatel VE § 29 lõike 1 teise on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.“ lause sõnastus muudetud. VE ja eelnõu mõistet „vahetamiskava“ ei sisalda. Eelnõu seletuskirja lk 7 on küll selgitatud, et seoses direktiivi ülevõtmisega lisandub kodutarbijatele õigus osaleda kollektiivsetes elektrimüüjate vahetamiskavades, näiteks kortermajade elanikud võivad usaldada kõige soodsama elektrienergia müüja leidmise korteriühistu esindajale, kes siis vahetab elektrimüüjat vastavalt hinnamuutustel, siis Konkurentsiameti hinnangul võib see olla siiski ebapiisav. Vältimaks vaidlusi ja arusaamatusi tulevikus, teeme ettepaneku avada vahetamiskava mõiste VE mõistete all või täiendada seletuskirja vastavalt. 5. Ettepanek sätestada salvestusüksusi puudutava erandi Mitte arvestatud klassifikatsioon Volitusnorm puudub. Elektrituruseaduse § 7416 (Energiasalvestusüksus) sätestab järgimist: „(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksust. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsus.“ Samas ei ole üheselt selge (see ei tulene elektrituruseadusest ega ka VE-st või eelnõust, millised salvestusüksused on käsitatavad täielikult integreeritud võrgukomponentidena, 4  mida võrguettevõtja võib käsitada kui täielikult integreeritud võrgukomponenti. Vältimaks probleeme ja vaidlusi tulevikus, teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada eelnõus erandit puudutav paragrahv, milles on toodud täielikult integreeritud võrgukomponente puudutava erandi klassifikatsioon. Lähtudes eeltoodust, on eelnõu täiendusettepanek järgnev: 53) Eelnõu paragrahvi 1 punkti 53 järgi täiendatakse VE paragrahviga 338 järgmiselt: § 338 Erand (1) Täielikult integreeritud võrgukomponente Elektrituruseaduse § 7416 lõike (3) mõistes hinnatakse erandi andmisel gruppide kaupa v.a juhul kui need ei kuulu mitte ühessegi alljärgnevates punktides 1-6 toodud elementide jaotusesse. 1) Alajaamade abitoitesüsteemi akud (nt alalisvoolukeskuste akud, avariivalgustite akud jms); 2) elektrivõrgu liinidel paiknevate lülitusseadmete abitoite akud (nt mastivõimsuslülitid, masti-koormuslahklülitid); 3) elektriliinidel paiknevate indikatsiooniseadmete abitoite akud (nt rikkeindikaatorid); 4) reaktiivenergia tarbimise/tootmise režiimis talitlevad inverter-akupatarei seadmed; 5) akusid sisaldavad pingekvaliteedi parendusseadmed; 6) akud üliväikestes eraldatud võrkudes (offgrid) seadmetes (sisaldavad diiselgeneraatorit, päikesepaneele ja akusid), mis on teatud juhtudel võrguteenuse osutamisel majanduslikult mõistlikumaks alternatiiviks võrgu asemel.“ Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Leiame, et elektrimüüja vahetamise protsessi kiiremaks Teadmiseks võetud muutmisega (VE § 28 lg 2) seoses võiks kaaluda ka VÕS § Elektrituruseadus ja 234 lg 3 muutmist, mis näeb ette, et tarbijast ostja võib selle alusel vastu elektrienergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingu võetud elektrituru sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles toimimise võrgueeskiri öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. on eriregulatsioon Muutmise vajadus tuleneb sellest, et ühe kuuline ülesütlemise VÕS-le. VÕS on ElTS etteteatamise tähtaeg pikendab elektrimüüja vahetamise suhtes ikkagi üldseadus protsessi, sest tarbija ei saa kiiremini eelmise müüjaga ja reguleerib laiemalt elektrilepingut lõpetada. Kuna lõikes on ka toodud, et sellest energiamüüki ja pole tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, ei või kuidagi välistatud elektrimüüjad elektrilepingus ette näha lühemat tähtaega. eriseaduste alusel kehtestada sellest Sideturul on sideteenuse lepingu ülesütlemine reguleeritud erinevat regulatsiooni. ESS § 100 lg-s 1, mille kohaselt on tarbijal õigus sideteenuse Sellest on lähtunud ka leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, eelnevad ElTS teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest ning lepingu menetlused Riigikogus. ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate 5  saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu Kuna elektrituruseadus hilisem tähtpäev. Samas ei pruugi selline säte olla sobilik on hilisem elektrilepingu ülesütlemisel, sh elektrimüüja vahetamisel. seadus ning sisaldab Lisaks, kui näiteks mobiilside teenuse puhul vahetatakse olemuslikult numbriliikuvuse teel sideettevõtjat, siis numbri teisaldamine spetsiifilisema on tegelikult võimalik kõige kiiremini 4 tööpäeva jooksul. seadusena ka erinorme, Elektrimüüja vahetamisel peaks eelmise elektrilepingu tuleks sätete vastuolu ülesütlemise või lõppemise säte võtma arvesse ka tehnilist korral seega lähtuda protsessi. elektrituruseaduses sätestatust. Juhul kui peetakse vajalikuks muuta VÕS § 234 lg-t 3, siis oleme vajadusel valmis kaasa aitama sätte sõnastamisel, nt omaltpoolt üle vaatama. Eesti Energia AS Ettepanek/märkus Selgitus Nr 1. Eelnõu punkt 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga Arvestatud osaliselt 4 järgmises sõnastuses: „4) bilansiperiood on avatud tarne periood pikkusega üks (i) Kauplemisperiood ja tund või 15 minutit, mille kohta edastab võrguettevõtja, bilansiperiood on liinivaldaja, tootja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja erinevad EL mõisted. laadimispunkti operaator mõõteandmed Üks on avatud tarne andmevahetusplatvormile.“; periood ja teine (i) määratud tarne periood. Kehtivas elektrituruseaduses puuduvad terminid Eelnõus on ’bilansiperiood’ ja ’avatud tarne periood’. EE teeb ettepaneku bilansiperioodi mõiste kaaluda ja arutada turuosalistega läbi, kas sõnastus muudetud ’kauplemisperioodi’, ’bilansiperioodi’ ja ’avatud tarne segaduse perioodi’ näol on tegemist sisuliselt ja põhimõtteliselt vähendamiseks. erinevate nähtustega või mitte. Juhul kui selgub, et tegemist on sisuliselt erinevate nähtustega, tuleks eelnõu tekst läbivalt (ii) Eelnõu muudetud üle vaadata, et tagada kooskõla elektrituruseadusega ja näha selliselt, et 15-minuti ette ka sellekohased muudatused elektrituruseaduses. Oluline bilansiperiood jõustub on nii seaduse kui ka võrgueeskirja tasemel luua selgus, 01.01.2024. millised perioodid on kehtivad millistele tegevustele või toodetele (nt ebabilansi arvestusele; või hulgiturgude kauplemistoodete ajaperioodile) ning millised turuosalised hakkavad seoses tasakaaluarveldusperioodi lühenemisega ja erinevuse tekkimisega kauplemisperioodist tegutsema millises ajaformaadis (nt agregaatorid). Lisaks elektrituruseadusele juhime tähelepanu, et ka kehtivas võrgueeskirjas sisalduvad sätted mis käsitlevad sama teemat ja mida eelnõuga ei ole plaanitud muuta. Näiteks võrgueeskirja § 14 lg 3: „(3) Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks turuosaliste vahelised elektrienergia tarned. Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise kauplemisperioodi avatud tarne suurus. 6  Kauplemisperioodide kaupa selgitatakse kõigi elektrituruseaduses nimetatud turuosaliste bilanss.“ Juhul kui selgub siiski, et tegemist on sisuliselt ühe ja sama nähtusega (s.t terminid ’bilansiperiood’, ’avatud tarne periood’ ja ’kauplemisperiood’ tähistavad ühte ja sama nähtust), siis teeme ettepaneku eelnõus kasutada läbivalt sama terminit mis kehtivas seaduses, s.t terminit ’kauplemisperiood’, et tagada õiguslik selgus kuivõrd määrus peab olema kooskõlas seadusega. (ii) Lisaks teeme ettepaneku täpsustada, milliste tingimuste täitumisel toimub üleminek ühetunniselt perioodilt 15 minutilisele tasakaaluarveldusperioodile. Teatavasti on Konkurentsiamet teinud 2020. aastal sellekohase otsuse (https://elering.ee/sites/default/files/2020- 12/Konkurentsiameti_otsus_17.12.2020%20nr%207.26.202 0-011.pdf ), sidudes ülemineku ühe konkreetse tähtajaga. Selguse huvides teeme ettepaneku, et selle otsuse tulem kajastuks ka võrgueeskirja eelnõus. Samuti teeme ettepaneku täpsustada, kuidas hakatakse tähistama muudetud perioodi energiaühikut. Kehtivad energiaühikud on teatavasti kWh, MWh, GWh ja TWh, tähistades võimsust ajaühiku kohta. Sama küsimus on näiteks ka seoses eelnõu punktiga 36. 2. Eelnõu punkt 4) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning Arvestatud osaliselt paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: ElTS § 42´1 lg 7 juba „(2) AVP kasutamiseks sõlmib elektriettevõtja sätestab, et süsteemihalduriga AVP kasutamise lepingu, mille süsteemihaldur avaldab lahutamatuks lisaks on süsteemihalduri kinnitatud AVP oma veebilehel kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi AVP andmevahetusplatvorm tehniline juhend). i kasutamise ja sellega liitumise tehnilise Teeme ettepaneku sätestada eelnõus AVP tehnilise juhendi juhendi. Kuid sellega üle järelevalve Konkurentsiameti poolt, lisades lõikesse 2 seoses juhime näiteks järgmise sõnastuse: tähelepanu, et „Süsteemihaldur kooskõlastab AVP tehnilise juhendi ning Konkurentsiamet juhendi igakordsed muudatused Konkurentsiametiga. teostab järelevalvet Konkurentsiamet auditeerib iga-aastaselt AVP tehnilise ElTSi ja selle alusel juhendi rakendamist ja teeb vajadusel ettekirjutused juhendi kehtestatud õigusaktide muutmiseks.“ täitmise, sealhulgas Juhime tähelepanu, et Eesti süsteemihaldur on tegev mitmetes elektrituru toimimise ja elektri- ja gaasienergiaga seotud olulistes valdkondades, turuosaliste tegevuse tegeledes sisuliselt nii elektrikauplemisega (ostab ja müüb üle (ELTS § 93 lg 1) elektrienergiat), elektrimüügiga (turuosalistele bilansienergia müük, Kiisa elektrijaama toodangu müük), elektritootmisega (omades ja käitades Kiisa avariireservelektrijaama); edaspidi võimalik, et ka energiahindade ja energiahindadesse puutuva äriinfo vahendamisega, rääkimata võrguettevõtja rollist. Gaasisektoris on Eesti süsteemihaldur tegev süsteemi haldurina, gaasikauplejana, gaasi müüjana kui ka gaasivõrgu 7  ettevõtjana. Seega võib märkida, et ühe monopoolses seisundis oleva juriidilise isiku kätte on koondunud arvukad ja strateegilised funktsionaalsused. Paralleelselt on andmevahetusplatvormi keskne roll energiaturul üha süvenemas. Seega peab olema tagatud regulaarne järelevalve AVP-ga seotud tegevuste ja arenduste üle. 3. Eelnõu punkt 4) lõige 3 Arvestatud osaliselt (3) Süsteemihalduril on õigus muuta AVP infotehnoloogilisi Oleme nõus, et lahendusi ja äriprotsesse andmevahetuse turvalisuse või süsteemihaldur peab turuosalistega kokkulepitud ärifunktsionaalsuste tagamiseks arvestama muudatuste ning nõuda AVP kasutajalt valmisolekut vastavate esitamisel mõistliku muudatuste arenduseks ja täitmiseks. Süsteemihaldur ette teatamise ajaga kirjeldab AVP infotehnoloogilised lahendused ja ning tehnilised äriprotsessid AVP tehnilises juhendis.“; üleminekud peavad toimuma turuosalistega EE ei toeta antud sätet sellisel kujul. EE teeb ettepaneku kooskõlastatult. eelnõus sätestada muudatustest mõistlik etteteatamine, Vastavad nõuded ja kulude mõistlikkuse ja turupõhisuse printsiip ning lisada mõistlikud tähtajad on ajaline kehtivus. Oluline on tagada AVP muudatuste sätestatud AVP õiguskindlus ja prognoositavus turuosaliste jaoks. Eelnõus kasutamise lepingus. esitatud säte tähendaks sisuliselt piiramatut, absoluutset AVP peab olema muutmisõigust, mis võib põhjustada turuosalistele turvaline ja ebamõistlikke ja ettenähtamatuid kulusid. süsteemihaldur AVP Lisaks teeme ettepaneku täpsustada, milles detailsemalt haldajana kohustub seisneb süsteemihalduri õigus nõuda ja mis on sellele vastav seda turvalisust turuosalise kohustus. Juhime tähelepanu, et IT-süsteemide tagama, tuleb arendamine on reeglina nii kulu- kui ajamahukas ning oleks arvestada, et see lubamatu mitte arvestada turuosaliste suutlikkusega (isegi kui turvalisus on seotud süsteemihalduri enda arenduspool täidab ajakava). kõikide AVP kasutajatega. Vaata ka eelmist selgitust. 4. Eelnõu punkt 6) paragrahvi 5 punkti 2 täiendatakse pärast Arvestatud osaliselt sõna „mõõtepunktiga“ sõnadega „ning bilansiperioodi (i) paragrahv 5 punktis pikkus“ 2 asendatud sõna EE ettepanekud: „pikkus“ sõnaga (i) „kestus“ Asendada sõna ’pikkus’ sõnaga ’kestus’. Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) kohaselt tähendab ’kestus’ (ii) vaata selgitus vältust, aegpikkust. Vastavalt keeleseadusele (§4 lg 2) on ÕS eelnõu punkti 3 kohta Eesti kirjakeele norm. (ii) ’Bilansiperioodi’ osas (bilansiperiood vs kauplemisperiood) vt EE ettepanekud eelnõu punkti 3 kohta. 5. Eelnõu punkt 9) paragrahvi 5 täiendatakse punktidega 8–11 Eelnõu punkti järgmises sõnastuses: sõnastust muudetud „8) teavet selle kohta, kas liitumispunktiga on ühendatud tootja ning tootmise päritolu; 9) teavet selle kohta, mis on liitumispunkti peakaitse ning seos ülekandevõrgu alajaamaga; 8  10) teavet selle kohta, mis on võrgulepingu alusel liitumispunktis läbilaskevõimsus, tootmisvõimsus ning energiasalvestuse võimsus ja energiamahtuvus; 11) teavet selle kohta, kas liitumispunkti ühendatud tarbija kasutab kütmiseks elektrienergiat.“; EE ettepanekud: (i) Punkt 10): Täiendada selle punkti sõnastust järgmiselt: „10) teavet selle kohta, mis on võrgulepingu alusel liitumispunktis läbilaskevõimsus, tootmisvõimsus, sealhulgas mõõtepunktis paigaldatud elektri tootmise võimsus päikesest ning energiasalvestuse võimsus ja energiamahtuvus“. Arvestades päikeseelektrijaamade arvu olulist kasvu, võimaldaks täiendus selgemalt eristada seda tootmisliiki AVP-s ning arvestada kohaseid tehnilisi eripärasid paindlikkusteenuste rakendamisel. (ii) Punkt 11): Teeme ettepaneku selgitada, mis on antud sätte eesmärk ning kuidas defineerida ’kütmiseks kasutamist’. Juhime tähelepanu, et antud punktis küsitud informatsioon ei ole üheselt defineeritud ning sellise informatsiooni üleslaadimine ja adekvaatne ajakohastamine on võrguettevõtjale täiendav halduskoormus, mis loob täiendavaid kulusid. Teeme ettepaneku selgitada, kuidas välditakse täiendava kulu tekitamist. Vastasel juhul teeme ettepaneku antud punkt eelnõust kustutada. (iii) Lisada paragrahvi 5 uus punkt järgmises sõnastuses: „elektriauto laadmispunkti olemasolu tunnust“. Antud juhul on eelnõus otstarbekas märkida eraldi, et AVP-s esitataks ka info elektriauto laadimispunkti olemasolu kohta. See võimaldaks selgemalt eristada kohtkindlaid ja mobiilseid salvestusseadmeid ning arvestada nende tehnilisi eripärasid paindlikkusteenuste rakendamisel. 6. Eelnõu punkt 10) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse Arvestatud järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja edastavad AVP-le mõõtepunkti kohta kahesuunalised bilansiperioodi põhised aktiivenergia koguste mõõteandmed. Ülejäänud mõõtepunktide kohta esitavad võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja ühesuunalised bilansiperioodi põhised aktiivenergia tarbimisandmed.“; 9  Eelnõu sõnastusest jääb arusaamatuks, millisel juhul tuleb esitada 2-suunalised ja millisel juhul 1-suunalised mõõteandmed. Teeme ettepaneku eelnõu sätet täpsustada. Aluseks võib võtta kehtiva sätte ja võrrelda selle mõtet eelnõus esitatuga. 7. Eelnõu punkt 11) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõna Mitte arvestatud „tunnipõhiselt“ sõnadega „bilansiperioodi põhiselt“ ning Vt selgitust eelnõu sõna „tunnipõhiseks“ sõnadega „bilansiperioodi põhiseks“; punkti 3 kohta EE ettepanek: ’Bilansiperioodi’ osas (bilansiperiood vs kauplemisperiood) vt EE ettepanekud eelnõu punkti 3 kohta. 8. Eelnõu punkt 12) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–6 Arvestatud järgmises sõnastuses: „(3) Kui tunnipõhiste mõõteandmete jaotus 15 minuti pikkusele bilansiperioodile toimub AVP poolt, jaotab AVP edastatud aktiivenergia tunnikoguse 15 minuti pikkustele bilansiperioodidele võrdse jaotusgraafiku alusel. (4) Elektriettevõtja esitab AVP-le iga päeva kella 10.00-ks eelmise päeva kohta esialgsed bilansiperioodi põhised mõõteandmed iga oma mõõtepunkti kohta. Kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta esitatakse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. (5) Agregaatori mõõteandmete esitamise resolutsioon ja esitatavate andmete koosseis lepitakse kokku süsteemihalduri ja agregaatori vahel § 3 lõikes 2 nimetatud AVP kasutamise lepinguga. (6) AVP teeb mõõteandmed kättesaadavaks viivitamatult.“; EE ettepanekud: Lõige (4): mõõteandmete kogumise ja töötlemise tagab võrguettevõtja (ElTS § 65 lg 1 p 6). Käesoleva lg 4 muudatusega laiendataks seda kohustust kõikidele turuosalistele, kuna termin ’elektriettevõtja’ on oluliselt laiem määratlus (ElTS § 6 lg 1). Seega on eelnõu tekst vastuolus elektrituruseadusega ning eelnõus tuleb sätestada korrektne termin (’võrguettevõtja’). 9. Eelnõu punkt 15) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 asendatakse Mitte arvestatud sõna „tunnipõhised“ sõnadega „bilansiperioodi põhised“; Vt selgitust eelnõu EE ettepanek: punkti 3 kohta ’Bilansiperioodi’ osas (bilansiperiood vs kauplemisperiood) vt EE ettepanekud eelnõu punkti 3 kohta. 10 Eelnõu punkt 18) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 Arvestatud . järgmises sõnastuses: „(7) Agregaator edastab AVP-le järgmised andmed: 1) turuosalisega, kellele ta osutab agregeerimisteenust, sõlmitud agregeerimisleping; 2) võrgulepingu mõõtepunkti EIC-kood, mille kohta agregeerimisleping sõlmiti; 3) turuosalise nõusolek agregeerimisteenuses osalemiseks süsteemihalduri poolt etteantud vormi kohaselt; 10  4) bilansiperioodi põhised kahesuunalised tarbimise juhtimise mõõteandmed.“; EE ettepanekud: Punkt 1): Teeme ettepaneku see säte kustutada. Leping on reeglina konfidentsiaalne, sealhulgas sisaldab ärisaladust ning selle edastamine süsteemihaldurile ei ole põhjendatud ning oleks õigusvastane. Lähtudes sätte eesmärgist, on piisav fikseerida vastava lepingu sõlmimise fakt, mitte aga nõuda lepingu enda esitamist. 11 Eelnõu punkt 23) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3 asendatakse Mitte arvestatud . sõna „tunnipõhised“ sõnadega „bilansiperioodi põhised“; Vt selgitust eelnõu EE ettepanek: punkti 3 kohta ’Bilansiperioodi’ osas (bilansiperiood vs kauplemisperiood) vt EE ettepanekud eelnõu punkti 3 kohta. 12 Eelnõu punkt 33) kohta Arvestatud . EE ettepanekud: Sõnastust muudetud Lõige (9): Esitatud sättest ei ilmne, kes vastava õiguse peab AVP kaudu energiateenuse osutajale andma („/…/, kui AVP kaudu on antud vastav õigus. /…/“). Teeme ettepaneku täpsustada seda eelnõu tekstis kuna tegemist on õiguslikult olulise küsimusega. Lõige (13): i) Esitatud sättest ei ilmne, millistest tähtaegadest alates arvestatakse viimase 12 kuu mõõteandmed, mille saamiseks on avatud tarnijal õigus. Teeme ettepaneku seda selgitada ja täpsustada eelnõus. ii) Esitatud sättest ei ilmne, millisest hetkest alates tekib avatud tarnijal nimetatud andmete saamise õigus (näiteks, kas pärast avatud tarne lepingu sõlmimist?). Teeme ettepaneku seda selgitada ja täpsustada eelnõus. iii) Esitatud sättest ega eelnõu seletuskirjast ei ilmne, millega on põhjendatud (viimase 12 kuu) mõõteandmete saamine 3 kuud enne avatud tarne lepingu jõustumist (näiteks, miks mitte 1 kuu või 2 kuud või 2 nädalat?). Teeme ettepaneku seda selgitada, misjärel turuosalistega seda uuesti kaaluda. iv) Esitatud sättest ega eelnõu seletuskirjast ei ilmne, millega on põhjendatud (viimase 12 kuu) mõõteandmete saamine 3 kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist (näiteks, miks mitte 1 kuu või 2 kuud või 2 nädalat?). Või miks peaks avatud tarnija saama turuosalise andmeid pärast avatud tarne lepingu lõppemist? Teeme ettepaneku seda selgitada, misjärel turuosalistega seda uuesti kaaluda. 13 Eelnõu punkt 35) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 91 (i) kõigi . järgmises sõnastuses: kliendigruppide „§ 91 . Andmete esitamine usaldusmärgisega ja keskmine. süsteemihalduri poolt loodud võrdlemisvahendile 11  EE ettepanekud: (ii) tähtajaliste i) lepingute hind sõltuvalt Teeme ettepaneku täpsustada, milliste klientide tarbimise lepingu kestvusest. näitel tuleks võrdlemisvahendisse infot esitada – kas (iii) täpsustame kliendigruppide keskmine ning kui jah siis kas kõigi seletuskirjas. kliendigruppide keskmine või ainult nende kliendigruppide (iv) täpsustame keskmine, kellel peab elektrituruseaduse kohaselt olema seletuskirjas. tasuta juurdepääs võrdlemisvahendile? (v) Määruses on (Elektrituruseadus § 821 . Võrdlemisvahend: „(1) sätestatud minimaalne Kodutarbijatel ja äriühingutel, kus töötab vähem kui 10 info, mida esitada aga inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kui energiamüüja tahab kaht miljonit eurot, kelle eeldatav aastane elektrienergia anda rohkem infot võib tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs ta seda alati vähemalt ühele usaldusmärgisega vahendile, mille abil kokkuleppel müüjate pakkumisi võrrelda.“) võrdlemisvahendi Samuti tuleks selgitada, mis kujul toimub info edastamine. käitajaga teha. ii) Lõige (1) punkt 1: Teeme ettepaneku täpsustada, kas info peab hõlmama ka tähtajalisi lepinguid. Samuti täpsustada, millised on tähtaegade kategooriad. iii) Lõige (1) punkt 3: Teeme ettepaneku täpsustada, mida tähendab ’osakaal’; kas see tähendab kuutasu osakaalu hinnast või millestki muust. Samuti tuleks täpsustada millised paketid kuuluksid kombineeritud pakettide kategooriasse. iv) Lõige (1) punkt 4: Teeme ettepaneku täpsustada, kas sätte juures peetakse silmas spetsiifilisest allikast või regioonist pärinevaid päritolutunnistusi; või tavalisi nimelisi päritolutunnistusi; või nn rohelise energia paketiga kaasnevat juurdehindlust (täiendav kulu taastuvenergia paketi eest, mis tuleneb taastuvenergia komponendist). v) Lõige (1) punkt 5: Teeme ettepaneku täpsustada, millist infot täpsemalt esitada. Vt ka EE ettepanekud eelnõu punktile 9. 14 Eelnõu punkt 36) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast Arvestatud . sõna „on“ sõnadega „bilansilepingu alusel kas“ ning pärast Energiaühikuks jääb sõna „täistund“ sõnadega „või 15 minuti pikkune periood“; kWh EE ettepanek: Teeme ettepaneku selgitada, kuidas hakatakse tähistama muudetud perioodi energiaühikut. Kehtivad energiaühikud on teatavasti kWh, MWh, GWh ja TWh, tähistades võimsust ajaühiku kohta, milleks praegu on 1 h. 15 Eelnõu punkt 37) määruse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §- Arvestatud . ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Võrgukadude arvestuse kord EE ettepanek: Lisada antud paragrahvile juurde lõige (7) järgmises sõnastuses: 12  „(7) AVP-s arvestatud kaoenergia koguseid kasutatakse võrguettevõtja avatud tarne määramisel“. Juhime tähelepanu, et eelnõus on esitatud kaoenergia arvestuse teostamise pool, kuid puudu on säte mis sõnastaks selgelt eesmärgi, miks see on vajalik. Kaoenergia koguste arvestus AVP-s on esmavajalik seetõttu, et võimaldada nende alusel operatiivselt ja läbipaistvalt määrata avatud tarne suurus. See omakorda on oluline elektrisüsteemi operatiivsemaks juhtimiseks, tasakaalustamiseks ning kulude vähendamiseks. 16 Eelnõu punkt 49) § 332. Agregeerimislepingu sõlmimine ja Arvestatud . muutmine EE ettepanek: i) Lõige (3): Teeme ettepaneku lõige 3 tekst esitatud kujul kustutada ning asendada see järgmise sõnastusega: „(3) AVP tehniline valmisolek peab võimaldama agregeerimises osalevale turuosalisele agregaatori vahetamise 14-päevase etteteatamisega (ajavahemikul alates määruse jõustumisest kuni 31.12.2022) ja ühepäevase etteteatamisega alates 01.01.2023.“ Agregaatori vahetamise õigus peab määruse eelnõus olema selgelt sätestatud kui tehniline, süsteemihalduri poolt AVP-s tagatav võimekus selliseks vahetuseks, mitte kui turuosalise õigus agregaatoriga lepingu lõpetamiseks, kas ühepäevase või 14-päevase etteteatamisega. Juhime tähelepanu, et eelnõus esitatud sõnastus võib anda turule vale signaali ning seda võidakse hakata tõlgendama agregeerimises osaleva turuosalise poolt lepingu lõpetamise õigusena ühepoolselt. See aga on juba reguleeritud elektrituruseaduses (nt § 88). Seega peaks olema eelnõu eesmärgiks sätestada ainult süsteemihalduri poolt vastava tehnilise võimekuse tagamise kohustus, ehk süsteemihalduri kohustus tagada tehniline valmisolek agregaatori vahetamiseks 1-päevase või 14- päevase etteteatamisega. Seaduse kohaselt, sarnaselt nagu avatud tarne lepingu puhul, on ka agregaatoril õigus sõlmida tähtajalisi agregeerimislepinguid, mille ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad kulutused peab saama esitada kliendile tasumiseks. ii) Eeltoodud EE ettepaneku konkreetse kuupäevalise tähtaja osas vaata EE ettepanekud eelnõu § 2 kohta. 17 Eelnõu § 2. Määruse § 1 punktid 17, 39–48 ja 50 jõustuvad 1. Mitte arvestatud . jaanuaril 2023. a. Direktiivi ülevõtmise EE ettepanekud: jaoks vajalikud Teeme ettepaneku täiendavalt ja põhjalikult kaaluda, kas muudatused on vaja tarnijavahetuse muudatuste osas on jõustumiskuupäev võimalikult kiiresti 01.01.2023 a. täie kindlusega rakendatav või mitte. Juhime praktikas sisse viia. tähelepanu, et seoses viimasel ajal toimunud arengutega (nt energiahindade riiklike kompensatsioonimeetmetega) ja 13  nende juurutamisele kulunud ressurssidega ei pruugi eelnimetatud tähtaeg olla enam tehniliselt saavutatav. Eelnõus esitatud ajakava mureks on ka tarnijavahetuse üleminekuplaani vähene selgus. Puudub selgus, mis ajaks on lõplikult valmis tehniline disain ja keskse andmeplatvormiga suhtlemise osa. Samuti puudub selgus, mis hetkest tekib valmidus testida tarnijavahetuse tervikahelat reaalse tehnilise lahenduse vastu ning millised saavad olema testide läbimise kriteeriumid. Märgime, et EE-l on hiljutine sarnane kogemus Soomest keskse lahenduse vahetuse osas. Soome näitel oli kogu programmi ajakava ca 1 aasta ette teada ning etapiviisiliselt detailselt lahti joonistatud. Hetkel puudub selge arusaam sellisest plaanist Eestis. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku lükata tarnijavahetuse muudatuste rakendamise tähtaega edasi vähemalt 1 aasta võrra. Sisuliselt peaks jõustumise tähtaeg sõltuma selgest defineerimise, testimise ja vastuvõtu plaanist, kuna vastasel juhul võib tekkida oht olulisteks intsidentideks uue tarnijavahetuse lahenduse rakendamisel ilma selge plaani ja testimiseta ning süsteemi valideerimiseks piisavat ajaressurssi võtmata. AS Eesti Gaas Nr Ettepanekud/märkused Selgitus 1. Eelnõu § 1 punkti 35 kohaselt täiendatakse võrgueeskirja §- Määruses on lähtutud ga 91, mis paneb elektrienergia müüjale kohustuse esitada direktiivist tulenevatest usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale andmeid nõuetest ning müüja elektripakettide kohta. Antud kohustus hõlmab väga laia annab oma pakettide hulga andmete esitamist määramatule hulgale isikutele, mis kohta standardse info tähendab, et tegemist on müüja jaoks olulise täiendava ärisaladusteta (seda halduskoormusega. Seejuures ei ole selge, kas nende andmete tehakse juba praegu). põhjal on võimalik tagada pakkumuste sisulist võrreldavust. Erikokkulepped oma Samuti on küsitav kas ja kuidas tagatakse müüjate ärisaladuse tarbijatega ei kuulu kaitse. Mõistame, et võrdlusvahendi loomine on vajalik avalikustamisele. Direktiiv (EL) 2019/944 artikli 14 nõuete täitmiseks, kuid Lisateenuste esitamine leiame, et olukorras, kus võrdlusvahendi loomise raamistik võrdlemisvahendile on on ebaselge, tuleks piirduda Direktiivist tulenevate vajalik üksnes siis kui miinimumnõuete täitmisega. müüja standardselt Eelnõu seletuskirja kohaselt on antud sätte eesmärk sellist paketti pakub. kohustada müüjat edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed, tagamaks võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine. Juhime tähelepanu, et Direktiiv ei nõua niivõrd laiaulatusliku võrdlusvahendi loomist. Direktiivi artikli 14 punkti 1 kohaselt tuleb tagada võrdlusvahendi loomine tarbijatele, kelle eeldatav aastane tarbimine on alla 100 000 kWh. Lisaks on praktikas ka võimatu anda müügihindade kohta niivõrd laiapõhjalisi andmeid, et nende põhjal oleks võimalik luua 14 võrdlusvahend, mis annaks ülevaate kogu turust, kuna suur hulk lepinguid sõlmitakse personaalsete pakkumiste põhjal. Suurema tarbimisega klientidele, aga ka ülejäänud klientidele tehtud personaalsete pakkumiste sisu on aga ärisaladus, mille süstemaatiline avalikustamine ei ole kindlasti kooskõlas ärisaladuse kaitse põhimõtetega ning lõppastmes kahjustaks ka konkurentsi ja turu toimimist. Seega peaks võrdlusvahend hõlmama üksnes alla 100 000 kWh tarbimismahuga tarbijatele suunatud standardpakette. Ka standardpaketid sõltuvad sageli kliendi tarbimismahust ja varem või hiljem ka kliendi tarbimisprofiilist (nt elektriauto omaniku tarbimisprofiil erineb tavalise kodutarbija tarbimisprofiilist). Seega sisuliselt võrreldavate pakkumiste saamiseks peaks võrdlusportaal kirjeldama ära teatud hulga nö standardseid kliente, kelle tarbimisandmete põhjal on võimalik hinnapaketid kujundada. Samuti peaks portaal andma raamistiku, millist tüüpi pakettide võrdlust soovitakse klientidele pakkuda, sest võimalikke variatsioone lepingu tingimustest on väga palju, mis samas mõjutavad otseselt ka pakutavaid hindasid. Tulenevalt eelnevast leiame, et määruses saab anda üksnes loetelu andmete tüüpidest, mida müüja võrdlusportaalile peaks olema valmis andma, milleks võiks olla hind (marginaal või fikseeritud hind), kuutasu suurus, kui seda rakendatakse, ning lepingu tähtaeg ja märge selle kohta, kas rakendatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. Lisateenuseid ei saa võrdlusvahendis süsteemselt näidata, kuna nende näol on sageli tegemist juba väga personaalsete lahendustega. Direktiiv ei nõua ka selliste andmete esitamist. Samuti ei pruugi olla võimalik võrreldavalt anda ka lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu suurust, kuna see ei pruugi olla konkreetne tasu. EltS § 88 lg 5 kohaselt peab ennetähtaegse lõpetamise tasu olema põhjendatud. Kindla tasu puhul on väga keeruline võtta arvesse müüjale tegelikult lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkiva kahju suurust, kuna see sõltub nii sellest, kui palju varem leping lõpetatakse ja millised on antud ajahetkel kehtivad turuhinnas. Samuti võib tasu kohaldamine ja selle suurus sõltuda ülesütlemisest ette teatamise ajast jms asjaoludes. Kindlasti peaks sellise võrdlusvahendi juures olema ka teavitus, et tegemist ei ole ammendava infoga (vastav nõue tuleneb ka Direktiivi artikli 14 punkti 1 viimasest lauses). Tulenevast eelnevast teeme ettepaneku sõnastada võrgueeskirja § 91 järgmiselt: „§ 91. Andmete esitamine usaldusmärgisega ja süsteemihalduri poolt loodud võrdlemisvahendile (1) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale elektripakettide kohta järgmised andmed: 15  1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest; 2) fikseeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest; 3) lepingu kuutasu suurus, kui rakendatakse kuutasu; 4) lepingu tähtaeg; 5) märge selle kohta, kas rakendatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. (2) Elektrituruseaduse § 39 lõikes 9 sätestatud juhul esitatakse lõikes1 sätestatud andmed süsteemihaldurile.“. 2. Eelnõu § 1 punktidega 38-48 muudetakse avatud tarne Teadmiseks võetud lepingu sõlmimise ja muutmise ning tarnelepingu katkemiseta avatud tarnija vahetamise regulatsiooni. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on kiirendada müüja vahetusprotsessi. Põhimõtteliselt oleme nõus müüja vahetusprotsessi kiirendamisega AVP töögrupis läbiräägitud põhimõtetel, kuid juhime tähelepanu, et kavandatava müüja vahetusprotsessi kiirendamise eelduseks on elektrituruseaduse täiendamine sättega, mis kohustaks müüjat võimaldama tarbijal tähtajatu müügilepingu üles öelda 14 päevase etteteatamisajaga. Maagaasiseaduses on vastav säte § 101 lõikes 8, kuid kehtivas elektrituruseaduses analoogne säte puudub. Seega tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt lähtuda elektri müügilepingu puhul võlaõigusseaduse § 234 lõikest 3, mille kohaselt on tarbijal kohustus lepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt üks kuu. Seega puudub müüjal kohustus võimaldada tarbijal lepingust väljuda lühema etteteatamisajaga ning sellist kohustust saab müüjale kehtestada üksnes seadusega. Lisaks ei kajasta antud eelnõu sõnastus õigesti töögrupis kokkulepitut ega ole kooskõlas kehtiva õiguse üldpõhimõtetega. Müügilepingu AVP vahendusel lõpetamisel tuleb tagada võlaõigusseadusest tulenevate põhimõtete järgimine, sh § 195 lg 1, mille kohaselt toimub lepingu ülesütlemine ühe lepingupoole poolt ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Avatud tarnija vahetusprotsessi kontekstis on oluline meeles pidada, et senise avatud tarne lepingu poolteks on turuosaline (tarbija) ja senine avatud tarnija, mis tõttu ei ole võimalik uuel avatud tarnijal või AVP-l lepingut õiguslikult lõpetada. Uus avatud tarnija saab turuosalise nimel kehtiva avatud tarne lepingu ülesütlemisavalduse senisele avatud tarnijale edastada üksnes juhul kui turuosaline on selleks vastava volituse andnud. Seejuures on AVP üksnes antud teade edastamise vahend. Ka ei olnud eelnõus selgelt aru saadav, millised reeglid kehtivad üksnes tarnelepingu katkemiseta avatud tarnija vahetusprotsessi korral ja millised kehtivad üldiselt. Nt lepingust taganemise õigus on tarbijal olenemata sellest, kas ta sõlmib uue lepingu olukorras, kus tal puuduv varasem 16 avatud tarne leping või sõlmib ta selle avatud tarnija vahetusprotsessi kaudu. Selguse huvides teeme ettepaneku muuta sätete asukohti selliselt, et § 28 sätestaks avatud tarne lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise üldpõhimõtted ning § 29 sätestaks erisused tarnelepingu katkemiseta avatud tarnija vahetusel. Selgitame ka, et võrgueeskirja §-i 29 lõike 8 lisamine ei ole vajalik ja seda ei tohiks teha, kuna antud põhimõte on kehtestatud EltS § 44 lõikes 41 ning sama õigusnormi kehtestamine pisut erinevas sõnastuses tekitab põhjendamatut segadust õigusaktide tõlgendamisel. Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku sõnastada võrgueeskirja § 28 ja 29 järgmiselt: „§ 28. Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine (1) Avatud tarnet saab ühes mõõtepunktis osutada üks tarnija, kes on turuosalise avatud tarnija elektrituruseaduse § 44 lõike 1 mõistes. Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal. (2) Turuosaline saab avatud tarne lepingu sõlmida tarbimiskoha mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel. Avatud tarne lepingu algusaeg on kell 00.00 ja lõppaeg kell 24.00. (3) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest AVP-le ette vähemalt ühe päeva. (4) Uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil esitab avatud tarnija AVP kaudu päringu § 8 lõikes 8 nimetatud andmete saamiseks. Avatud tarnija esitab päringu ainult uue elektrilepingu sõlmimise eesmärgil ja konkreetsete mõõtepunktide kohta, millele on turuosaline andnud ligipääsuõiguse AVP-s või turuosaline on esitanud tahteavalduse avatud tarnijaga lepingu sõlmimiseks. Kui AVP-s on turuosalise kehtiva avatud tarne lepingu kohta märge, et selle ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu, teavitab avatud tarnija enne lepingu sõlmimist turuosalist vastavast kohustusest. (5) Avatud tarne lepinguta, kuid kehtiva võrgulepinguga mõõtepunkti kohta on turuosalisel võimalus sõlmida uus avatud tarne leping vähemalt üks päev enne lepingu jõustumist. (6) Uue avatud tarne lepingu registreerimiseks esitab avatud tarnija vähemalt 1 päev enne lepingu jõustumist AVP- le järgmised andmed: 1) turuosalisega sõlmitud lepingu kehtivusaeg; 2) turuosalise mõõtepunktide EIC-koodid, mille kohta leping sõlmiti; 3) teave, kas turuosalise elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu. 17  (7) Kui tarbija taganeb võlaõigusseaduses sätestatud korras avatud tarne lepingust, on avatud tarnija kohustatud viivitamatult tegema AVP-sse märke lepingu kehtetuse kohta. § 29. Avatud tarnija vahetamine (1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades. (2) Tarnelepingu katkemiseta avatud tarnija vahetamisel võib uue avatud tarne lepingu AVP-s registreerida üksnes juhul, kui turuosaline on andnud uuele avatud tarnijale volituse esitada turuosalise nimel senisele avatud tarnijale ülesütlemisavaldus senise avatud tarne lepingu lõpetamiseks. Uue avatud tarne lepingu registreerimiseks esitab uus avatud tarnija vähemalt 15 päeva enne uue lepingu jõustumist AVP- le § 28 lõikes 5 nimetatud andmed. (3) AVP edastab uue avatud tarne lepingu registreerimise info koos senise avatud tarne lepingu ülesütlemisavaldusega senisele ja uuele avatud tarnijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul registreerimisest arvates. (4) Avatud tarnija vahetamisel käesoleva paragrahvi alusel märgib AVP senise avatud tarne lepingu kehtivuse viimaseks päevaks 14. päeva pärast AVP poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate edastamist.“. 3. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse võrgueeskirja §-i 3 Mitte arvestatud lõigetega 2 ja 3, mis käsitlevad AVP tehnilise juhendi ElTS § 42´1 lg 7 juba kehtestamist ja selles muudatuste tegemist. Eelnõu kohaselt sätestab, et on AVP tehniline juhend süsteemihalduri poolt ühepoolselt süsteemihaldur avaldab kinnitatav dokument, mille muutmiseks on süsteemihaldurile oma veebilehel jäetud väga laiad volitused. Kavandatava lõikega 3 antakse andmevahetusplatvorm süsteemihaldurile õigus muuta ühepoolselt AVP i kasutamise ja sellega tehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse, millega ei saa liitumise tehnilise kindlasti nõus olla. juhendi. Kuid sellega Esiteks on AVP tehnilise juhendi näol tegemist seoses juhime tüüptingimustega ja analoogselt bilansilepingu ja tähelepanu, et võrgulepinguga puudub turuosalisel sisuliselt võimalus Konkurentsiamet valida, kas ta lepingu sõlmib või mitte. Seega peaks ka AVP teostab järelevalvet tehnilise juhendi kehtestamine toimuma kooskõlastatult ElTSi ja selle alusel Konkurentsiametiga. kehtestatud õigusaktide Teiseks on AVP seaduse alusel loodud infosüsteem, mille täitmise, sealhulgas eesmärk on tagada elektrituru turuosaliste vaheline elektrituru toimimise ja andmevahetus õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses, st turuosaliste tegevuse AVP peab võimaldama kajastada kõiki elektriturul üle (ELTS § 93 lg 1) õigusaktidega kooskõlas tehtavaid tehinguid õigesti ja õiglaselt ning kõik AVP funktsioonid ja protsessid peavad lähtuma EltS-ist ja võrgueeskirjast. Kindlasti ei sa AVP äriprotsesside muutmine toimuda turuosaliste kokkuleppe põhjal. On üldse küsitav, mida saab lugeda turuosaliste kokkuleppeks, sest isegi kui müüjad ja võrguettevõtjad mingi kokkuleppe vormistaks, tuleb arvestada et turuosalisteks on 18  ka tarbijad, keda AVP muutmise teemalistesse läbirääkimistesse ei kaasata. Seega igasugused muudatused AVP äriprotsessides, andmetele ligipääsuõigustes jms küsimustes saavad toimuda üksnes õigusaktide muutmise kaudu. Eelnevast tulenevalt palume eelnõu § 1 punktist 4 jätta välja võrgueeskirja §-i 3 lõike 3 lisamine ja täiendada võrgueeskirja §-i 3 lisatavat lõiget 2 nõudega, et AVP tehniline juhend tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 4. Eelnõu § 1 punktis 7 kavandatav võrgueeskirja § 5 punkti 3 Mitte arvestatud muudatus näeb ette kliendi tüüpide määratlemise vastavalt Vaata eelmine AVP juhendile. AVP arenduse materjalidest nähtub, et välja kommentaar „kliendi tüüp“ kavandatakse kasutada ka maagaasiseaduse muutmise eelnõus kavandatavate „tarbijarühmade“ märkimiseks. Kliendi tüübid on küll elektri- ja gaasiturul mõneti erinevad, kuid sisuliselt on kliendi tüübi määratlemisel sarnane õiguslik tähendus, mistõttu tuleks need ka sarnases vormis kehtestada. Hetkel ei ole küll meie teada plaanis elektriturul kasutada kliendi tüüpe varustuskindluse tagamise meetmete rakendamise kontekstis, kuid sellist vajadust ei saa välistada ka elektri puhul. Juhime siinkohal tähelepanu, et nii elektri kui ka gaasi valdkonna direktiivid näevad ette kodutarbija erilise kaitse ning ka elektri puhul ei ole direktiivis kodutarbija mõiste defineeritud isiku juriidilise staatuse põhjal (kas füüsiline või juriidiline isik) vaid konkreetses mõõtepunktis energia kasutusotstarbe põhiselt („oma majapidamise tarbeks“). See tähendab, et praktikas võib olla ka elektriturul vajalik eristada tarbijaid sarnaselt maagaasiseadusesse lisatavatele tarbijarühmadele. Tulenevalt eelnevast peame oluliseks, et nii elektri kui ka gaasiturul toimuks klientide segmenteerimine ühetaoliselt ning kindlasti ei saa nõustuda sellega, et elektriturul määratletakse kliendi tüübid AVP juhendis (mille eelnõu kohaselt kinnitab süsteemihaldur ühepoolselt). Ka elektriturul tuleks klientide segmenteerimine lahendada analoogselt gaasiturul planeerituga, st tarbijarühmad („kliendi tüübid“) kehtestatakse seaduses ja nendesse määramise täpsemad põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 5. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt täiendatakse võrgueeskirja §-i 5 Mitte arvestatud punktiga 10, mis näeb ette, et mõõtepunkti tehnilised andmed Eelnõu punkt 9 §-is 5 sisaldavad edaspidi ka teavet selle kohta, mis on punktis 10 nimetatud võrgulepingu alusel liitumispunktis läbilaskevõimsus, energiamahtuvus on tootmisvõimsus ning energiasalvestuse võimsus ja mõeldud energiamahtuvus. Üldjoontes oleme muudatusega nõus, kuid energiasalvestusseadm palume jätta antud loetelust välja energiamahtuvuse. e energiamahtuvuse Mahtuvus on ajas degradeeruv näitaja (ajas mahtuvus kohta. väheneb), mistõttu selle AVP-s kindla numbrilise näitajana fikseerimine ei oma sisulist väärtust (aja möödudes ei vasta 19  andmed tegelikkusele ning ei ole seega kasutatavad otsuste tegemisel jms olukorras). 6. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse võrgueeskirja §-i 2 Mitte arvestatud punktiga 4, millega lisatakse võrgueeskirja mõiste Kauplemisperiood ja „bilansiberiood“ definitsioon. Arvestades, et nii EltSis kui ka bilansiperiood on kehtivas võrgueeskirjas kasutatakse mõistet erinevad EL mõisted. „kauplemisperiood“ (vt EltS § 3 p 11, 3, 12, 13), siis ei tohiks Üks on avatud tarne lisada võrgueeskirja täiendavat mõistet. Kauplemisperioodi periood ja teine mõiste on defineeritud EltS § 3 punktis 13 ja määratud tarne periood. kauplemisperioodi kestus on täpsustatud võrgueeskirja § 14 Eelnõus on lõikes 2. Seega ei ole vajalik §-i 2 täiendavat mõiste bilansiperioodi mõiste definitsiooni lisada vaid pigem tuleks eelnõus tervikuna sõnastus muudetud asendada mõiste „bilansiperiood“ mõistega segaduse „kauplemisperiood“. vähendamiseks. 7. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse võrgueeskirja § 5 punkti 4 Mitte arvestatud põhimõte, et AVP-sse tuleb aadressandmed sisestada vastavalt AVP tehnilises juhendis toodud formaadile. Arvestades, et aadressiandmete süsteem (ADS) on üks oluline lüli Eesti eRiigi infrastruktuurist, mille osaks on ka AVP, siis ei tohiks AVP-s kindlasti kasutada muid formaate kui ADS, mistõttu oleks meie hinnangul kohasem viidata antud sättes otse ADS-ile, mitte AVP tehnilisele juhendile. 8. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse § 6 lõike 1 Arvestatud sõnastust. Juhime tähelepanu, et uues sõnastuses ei ole aru Sõnastus muudetud saada, et antud lõike esimene lause ei kehti kõikide mõõtepunktide kohta. Arvestades teise lause alguses toodud määratlust „ülejäänud mõõtepunktide“ ja antud sätte kehtivat sõnastust, võib ilmselt järeldada, et esimeses lauses on siiski mõeldud mõõtepunkte, kus aktiivenergiat mõõdetakse kahesuunaliselt. 9. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse võrgueeskirja §-i Eelnõu punkt 12 § 6 6 lõikega 3, mis reguleerib olukorda, kus tunnipõhiste lõige 3 kustutatud mõõteandmete jaotamine 15 minuti pikkusele bilansiperioodile toimub AVP poolt võrdse jaotusgraafiku alusel. Samas on võrgueeskirja § 6 lg 2 kohaselt koguste bilansiperioodideks jagamine võrguettevõtja ülesanne, kes on kohustatud tegema seda Konkurentsiameti kooskõlastatud tüüpkoormusgraafikut kasutades. Bilansiperiood (so kauplemisperiood) võib olla nii tunnipõhine kui ka 15 minuti pikkune. Seega jääb hetkel arusaamatuks, kas lg 2 ja 3 reguleerivad sama olukorda või erinevat ning millisel juhul kumbki säte rakendub. 10 Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse võrgueeskirja §-i Arvestatud . 6 lõikega 4, mis näeb ette, et elektriettevõtja esitab AVP-le iga päeva kella 10.00-ks eelmise päeva kohta esialgsed bilansiperioodi põhised mõõteandmed iga oma mõõtepunkti kohta ja kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta esitatakse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. Arvestades, et EltS § 6 lg 1 nimetab 8 liiki elektriettevõtjaid, ei ole päris üheselt selge, kes on antud sätte kohustatud 20  subjektideks. Soovitame sõnastust täpsustada lähtuvalt sätte eesmärgist. Arvestades, et elektri- ja gaasituru korraldust soovitakse hoida võimalikult ühtsena, peame vajalikuks ka märkida, et kuna gaasisüsteemis on ja jääb olema väga suur hulk kohtloetavaid arvesteid, ei ole gaasituru puhul võimalik tagada kontrollitud mõõteandmete esitamist iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. 11 Palume eelnõu § 1 punktiga 33 võrgueeskirja lisatavasse § 8 Mitte arvestatud . lõiget 13 täiendada selliselt, et see kehtiks ka bilansihalduri Selline mõõteandmete suhtes, kes vajab bilansi planeerimiseks tarbija saamine AVP käib mõõteandmeid juba enne tarneperioodi algust. tarbija nõusolekul 12 Eelnõu § 1 punktiga 37 lisatakse võrgueeskirja § 251, mis Mitte arvestatud . reguleerib võrgukadude arvestuse korda. Antud paragrahvi Mõõteseadmeid ei lõigetest 4 ja 5 võib aru saada, et võrguettevõtja on dubleerita vaid kohustatud esitama AVP-sse ka kõik võrgusiseste kontrollitakse, kas mõõtepunktide andmed. Võrgukadude arvestuses mitte ühised osalevate mõõtepunktide andmete AVP-sse esitamine ei piirimõõtepunktid on peaks olema kohustuslik, kuna nende andmete kogumine ei sisestatud õigesti. ole otseselt vajalik ja tekitab seejuures võrguettevõtjale AVP kaudu täiendavat halduskoormust. Lisaks märgime, et antud võrgukadude paragrahvi lõike 3 teine lause näeb ette, et võrguettevõtja kontrollarvutuste kontrollib, kas teine võrguettevõtja on piirimõõtepunktide tulemused esitab andmed sisestanud õigesti. Meile teadaolevalt süsteemihaldur mõõteseadmeid pigem ei dubleerita. Seega jääb arusamatuks, Konkurentsiametile mille põhjal seda kontrolli teostatakse. hiljemalt 01.12.2023.a. Konkurentsiamet hindab andmete usaldusväärsust iga elektriettevõtja lõikes ning andmetest tulenevalt teeb ettepaneku AVP kaudu võrgukadude arvestuse kinnitamiseks. Elektrum Eesti OÜ Nr Ettepanekud/märkused Selgitus 1. - kuidas võrgueeskirja muudatuse paragrahv 28 valguses Elektrituruseadus ja elektrimüüjad peaksid tõlgendama kehtivat VÕSi paragrahv selle alusel vastu 234? võetud elektrituru VÕS 234 näeb ette vähemalt 1-kuulist etteteatamist toimimise võrgueeskiri elektrilepingu lõpetamiseks. Nii on praegu ka paljude on eriregulatsioon elektrimüüjate lepingutes. AVPsse ei ole plaanitud VÕS-le. VÕS on ElTS kohustusliku rekvisiidina etteteatamise tegelikku tähtaega suhtes ikkagi üldseadus sisestada (erinevalt nt lõpetamistasust). Kuidas uus müüja ja reguleerib laiemalt tulevikus teab, kui palju tuleb senist müüjat ette teavitada? energiamüüki ja pole kuidagi välistatud eriseaduste alusel kehtestada sellest 21  erinevat regulatsiooni. Sellest on lähtunud ka eelnevad ElTS menetlused Riigikogus. Kuna elektrituruseadus on hilisem seadus ning sisaldab olemuslikult spetsiifilisema seadusena ka erinorme, tuleks sätete vastuolu korral seega lähtuda elektrituruseaduses sätestatust. 2. - võrdlusportaalile tuleb edastada ka "taastuvenergia Teadmiseks võetud lisapaketi elektri päritolu". Päritolutunnistusi hangitakse tihti ka turult ning üldjuhul tagantjärgi. Ammendavalt pole võimalik ette prognoosida, mis täpset päritolu elektrit müüakse. Elektrilevi OÜ Nr Ettepanekud/märkused Selgitus 1. ELTS § 67 lg kohaselt võrguettevõtja tagab tema võrku Teadmiseks võetud siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). ETVE kehtivas redaktsioonis ja eelnõus puuduvad viited salvestatud elektrienergia koguste suhtes. Elektrilevi juhtis oma 04.04.2022 kirjas MKM-le muu hulgas tähelepanu asjaolule, et puudub täpsem info selle kohta, kuidas võrguettevõtja ülaltoodud kohustust täitma saaks asuda. Praeguseks ei ole kirjale veel vastust tulnud ning puudub selgus, kuidas see võib ETVE eelnõu redaktsiooni mõjutada. Salvestatud energia mõõtmise juures on vajalik teada näiteks ka seda, kas vastava kohustuse täitmiseks on vajalik fikseerida salvestusüksusesse sisenenud või sealt väljunud elektrienergia kogus, samuti seda, millised on selleks sobivad mõõteseadmed ning kas vastavad nõuded kirjeldatakse õigusaktis. Teisisõnu puudub selgus, millises ulatuses jääb võrguettevõtja kohustus (tagada tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguste kindlaksmääramine, kogumine ja töötlemine) iga võrguettevõtja enda sisustada. 22  ETVE § 4 lg 2 kohaselt eraldab süsteemihaldur mõõtepunkti EIC-koodi määramiseks jaotusvõrguettevõtjale, liinivaldajale või suletud jaotusvõrgu valdajale koodivahemiku. 5) ETVE § 4 lg 2 kohaselt eraldab süsteemihaldur mõõtepunkti EIC-koodi määramiseks jaotusvõrguettevõtjale, liinivaldajale, suletud jaotusvõrgu valdajale, laadimispunkti operaatorile, agregaatorile ja tootjale, kui tootja peab sisestama AVP-sse oma mõõtepunktid,“ Elektrilevi sai oma 28.09.2020 selgitustaotluses toodud küsimusele „Kus ja kuidas fikseeritakse/registreeritakse SJVE olemasolu?“ MKM-ilt 25.11.2020 järgmise vastuse Elektrituruseadus ei nõua suletud jaotusvõrgu valdajalt fikseerimist/registreerimist suletud jaotusvõrguna. ELTS § 22 lg 2 p 2 kohaselt puudub ettevõtjal loakohustus, kui elektrienergiat edastatakse suletud jaotusvõrgu kaudu. Ühtlasi ei ole suletud jaotusvõrgu valdajal kohustust end kui suletud jaotusvõrku muul viisil registreerida. Siinkohal on vajalik täiendav selgitus, kuidas eeltoodud vastuse valguses ETVE § 4 lg 2 täitma asutakse, kui suletud jaotusvõrgu valdajal ja laadimispunkti operaatoril või ka elamus või selle juures paikneva laadimispunkti valdajal puudub mistahes kohustus end vastavas kontekstis registreerida. 2. Eelnõu punkt 3) Eelnõu punkt 3 jõustub Puudub ajakava, mille kohaselt toimub üleminek 15 min 1.01.2024. andmete esitamisele. Millal ja millises ulatuses tekib Elektrituruseadusest võrguettevõtjale 15 min intervalliga mõõtmise kohustus tulenevalt on (millised kliendid, ja milliseks ajaks)? Milline on 15 min võrguettevõtjal mõõtmise ja/või bilansiselgituse majanduslik mõju ja kuidas mõõtmiskohustus kaetakse senisest detailsema mõõtmisega seotud kulud, kuna (ELTS § 67 lg1) ja vastav mõjuhinnang puudub? elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas on sätestatud ka tähtajad millal mõõteseadmed peavad võimaldama 15-minutilise intervalliga mõõtmisi (tuleviku redaktsioon) 3. Eelnõu punkt 4) ElTS § 42´1 lg 7 juba Puudub määratlus muudatuste jõustumise mõistliku aja sätestab, et suhtes, mil võrguettevõtjal on võimalik luua võimekus süsteemihaldur avaldab arvestada AVP-juhendisse tehtavate muudatustega. oma veebilehel Samuti puudub selge ülevaade muudatustega seotud andmevahetusplatvorm kaasamis ja kooskõlastusprotseduuride suhtes. i kasutamise ja sellega Olulised võrguettevõtja kulusid ja muudatusteks valmisoleku liitumise tehnilise saavutamise aega mõjutavad nõuded peaksid olema juhendi. Kuid sellega kajastatud õigusaktis, mitte kiirelt muutuda võivas seoses juhime tööjuhendis. tähelepanu, et Konkurentsiamet 23  teostab järelevalvet ElTSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle (ELTS § 93 lg 1). Ning AVP kasutamise lepingus on kehtestatud muudatustest teavitamiste kord ja üleminekute tähtajad. 4. Eelnõu punkt 6) Kauplemisperiood ja Elektrituruseadus sisaldab mõistet „kauplemisperiood“, kuid bilansiperiood on mitte mõistet „bilansiperiood“. Viimane on uue mõistena erinevad EL mõisted. sisse toodud eelnõusse. Mille poolest need kaks mõistet Üks on avatud tarne elektriturul erinevad? periood ja teine määratud tarne periood. Eelnõus on bilansiperioodi mõiste sõnastus muudetud segaduse vähendamiseks. Eelnõu muudetud selliselt, et 15-minuti bilansiperiood jõustub 01.01.2024. 5. Eelnõu punkt 9) Arvestatud § 5 p 8 - Ettepanek on sõnastust täpsustada järgmiselt: „… Sõnastusi muudetud liitumispunktiga on ühendatud elektritootmisseade ning…“ Mida on silmas peetud tootmise päritolu suhtes, kas tootmise energiaallikat (nt tuul, päike, biogaas) või midagi muud? Kas selle juures tuleks lähtuda etteantud klassifikaatorist? Siin on küsimus, kas teabe esitamine on asjakohane ka siis, kui võrgulepingu kohaselt elektrienergiat võrku anda ei või ning ka nanotootmisseadme puhul. § 5 p 9 - Elektrituruseaduse § 421 kohaselt on andmevahetusplatvorm keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ja saamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Esmalt tuleb hinnata, kas tähtsust omab üksnes füüsilise peakaitsme nimivool või võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel ja võrku andmisel eraldi võetuna. Elektrilevi hinnangul ei ole info liitumispunkti peakaitsme ja ka seose kohta ülekandevõrgu alajaamaga AVP eesmärkide täitmiseks vajalik. Lisaks tuleb märkida, et vastav seos ei pruugi võrgus toimuvate skeemimuudatuste ja ümberlülimiste tõttu olla püsiv. Asjakohase info haldamiseks 24  tekib vajadus täiendavate IT-arenduste ja kulutuste järgi. Väiksematel võrguettevõtjatel reeglina selline info puudub sootuks. Puudub mõjuhinnang muudatuse majandusliku mõju suhtes. § 5 p 10 - Palume täpsustada, milliseid võrgulepingus fikseeritavaid tarbimis- ja tootmistingimusi on esitatava teabena silmas peetud. Võib oletada, et mõeldud on elektri tootmise ja salvestamisega seotud parameetreid, seetõttu teeme ettepaneku asendada fraasid: „liitumispunktis läbilaskevõimsus“ ja „tootmisvõimsus“ fraasidega: „võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel“ ja „tootmisseadme maksimaalne võimsus“. Oluline on ka märkida, et turuosalistel puudub kohustus esitada võrguettevõtjale asjakohaseid salvestusüksusi puudutavaid andmeid, samuti puuduvad reeglid selle kohta, kas ja milliseid salvestusüksusi puudutavaid andmeid on vajalik fikseerida võrgulepingus, aga eelnevalt ka liitumislepingus. Teatud tingimustel võib laadimispunktiks ehk energiasalvestusüksuseks osutuda ka elektripaigaldises olev mistahes pistikupesa koos küsimusega vajadusest fikseerida võrgulepingus varieeruda võivaid elektriauto aku parameetreid. § 5 p 11 - Elektrilevi hinnangul ei ole teave, kas liitumispunkti ühendatud tarbija kasutab kütmiseks elektrienergiat, AVP eesmärkide täitmiseks vajalik. Oluline on rõhutada, et nõutava teabe puhul puudub võrguettevõtjal võimekus tarbijalt saadud teavet kontrollida, mistõttu ei saa võrguettevõtja ka andmekvaliteedi eest vastutada. Puudub ka mõjuhinnang muudatuse otstarbekuse osas. Fraas „kasutab kütmiseks elektrienergiat“ jääb mitmeti tõlgendatavaks ehk kas on mõeldud laia definitsiooni „kasutab kütmiseks ja/või küttesüsteemi käitamiseks elektrienergiat“ või kitsalt teatud tüüpi küttelahendusi (nt. ehitusregistris fikseeritud kütteliik: elektriküte). Samuti puudub täpsustus, kas esitatav teave peaks hõlmama nii ajutisi kui ka alalisi küttelahendusi. 6. Eelnõu punkt 10) Eelnõu punkti 10 Jääb arusaamatuks, milliste mõõtepunktide suhtes tuleb sõnastust muudetud edastada kahesuunalised ning milliste (ülejäänud) mõõtepunktide suhtes ühesuunalised mõõteandmed. 7. Eelnõu punkt 11) Vt eelnõu punkt 6 Elektrituruseadus sisaldab mõistet „kauplemisperiood“, kuid selgitust mitte mõistet „bilansiperiood“. Viimane on uue mõistena sisse toodud eelnõusse. Mille poolest need kaks mõistet elektriturul erinevad? 8. Eelnõu punkt 12) Arvestatud Vajalik on defineerida, millised on esialgsed mõõteandmed. Sõnastust muudetud Elektrilevi ei pea mõistlikuks igapäevast mõõteandmete 25  prognoosimist, kui häiringute või mõõtesüsteemi rikete korral mõõteandmed esimese lugemise järgselt ei laeku. Ettepanek on asendada fraas: „bilansiperioodi põhised mõõteandmed iga oma mõõtepunkti kohta“ fraasiga:… „esialgsed mõõteandmed mõõtepunktide kohta, mille osas võrguettevõtja on kogused kauglugemise teel mõõtnud ja kätte saanud“. 9. Eelnõu punkt 16) Teadmiseks võetud Elektrilevi ei pea kõnealuse lõike muutmist vajalikuks (vt selgitusi § 251. Võrgukadude arvestuse kord, suhtes). 10 Eelnõu punkt 20) Eelnõu punkt puudutab . Millised kohustused ja/või vajadused tekivad võrguettevõtja ja võrguettevõtjale seoses agregeerimislepingu olemasoluga? agregaatori vahelist agregeerimislepingut, kus saate siis kohustused ja vajadused täpselt kokkuleppida. 11 Eelnõu punkt 28) Eelnõu punkt on seotud . Siin tekib küsimus, kas sama kehtib mõõtepunktide suhtes, tarbija mõõtepunktiga, mida lisaks toodetud elektrienergia kogustele võivad läbida mille kohta on tarbijal ka salvestatud energia kogused. õigus teavet saada AVP-st 12 Eelnõu punkt 33) Arvestatud . Lg 11 Sõnastust muudetud Võrguettevõtja avatud tarnijal on vajalik omada p-s 1 ja p-s 4 märgitud andmeid, millest piisab avatud tarnega seotud elektrienergia koguste väljaselgitamiseks. Lg 12 P-s 2 on ebatäpsus – kui mõõtepunkti suhtes avatud tarne leping puudub, siis nimetatud müüjal ei ole võimalik saada infot avatud tarne lepingu kohta (peaks olema sõnastatud nii:… infot avatud tarne lepingu puudumise kohta …) P 4 info avatud tarne lepingu puudumise kohta on vajalik edastada mõõtepunkti suhtes (mõõtepunkti EIC), mitte turuosalise suhtes, kes võib omada rohkem kui ühte mõõtepunkti. Lisaks antud loetelule on nimetatud müüjal vajalik üldteenuse või avatud tarne katkemise elektrimüügi teostamiseks teada võrgulepingust tulenevaid kliendi kontaktandmeid ja arve väljastamiseks vajalikke andmeid. Lg 13 Kogu lõike sõnastus vajab korrastamist. Arusaamatuks jääb lause teine pool, mis sätestab õiguse andmeid saada kolm kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist: 1. Millise eesmärgiga on vajalik mõõtepunkti tehnilised andmed (sh ka võimalikud muudatused nendes) teha avatud tarnijale kättesaadavaks pärast avatud tarne lepingu lõppemist? 26  Milline on tõlgendus, et 3 kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist on avatud tarnijal õigus saada mõõteandmeid? Võrgueeskirja § 20 lg 4 määratleb, et mõõteandmeid korrigeeritakse tagasiulatuvalt 12 kuud ja lg 3, et korrigeeritud andmed edastatakse AVP vahendusel avatud tarnijale. Võrgueeskirja § 20 - 23 määratlevad, et korrigeeritud ulatuses esitab avatud tarnija kliendile ka korrigeeriva arve, s.t. korrigeeriva arve kuni 12 kuu ulatuses. 13 Eelnõu punkt 37) Mitte arvestatud . Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjal kohustus Bilansi korrigeerimine tagada võrku sisenevate ja sealt väljuvate koguse kindlaks (ja tulevikus määramine, mõõteandmete kogumine ja nende töötlemine. potentsiaalne Samuti peab võrguettevõtja mõõtmise tulemustest teavitama kompensatsioon) seda elektrimüüjat, kes elektrienergiat müüb. Nendest agregaatori poolt turule põhimõtetest tulenevalt tuleb võrguettevõtjal välja selgitada müüdud koguste osas nii tarbijatele ja/või teistele võrguettevõtjatele edastatud toimub süsteemihalduri kogused, võrku sisenevad kogused, võrguettevõtja omatarbe poolt keskselt ja kogused, kui ka see osa elektrienergiast, mis jääb agregeeritud kujul. võrgukadudeks. Võrguettevõtja teeninduspiirkonnas iga mõõtepunkti mõõteandmete hilisemal võimalikul korrigeerimisega muutub ka võrgukadu. Võrgukao arvestust peetakse järjepidevalt ja seda ka pärast bilansiselgituse koostamist. Võrguettevõtjal ei ole muudatuse järgselt võimalik järjepidevat võrgukao arvestamist enam läbi viia. Vastava arvutuse viimisega AVP-sse kaob võrguettevõtjal selgus ja kontrollivõimalus, milliste mõõtepunktide mõõteandmetest lähtuvalt kadude arvutus on toimunud, mis omakorda võib kaasa tuua märkimisväärse finantsmõju. Vajadusel selgitavad võrgukao välja võrguettevõtja ja tema avatud tarnija omavahelises bilansiselgituses. Elektrilevi ei pea vajalikuks olemasoleva § 19 lg 3 muutmist, mille kohaselt võrguettevõtja võrgukadude kontrollarvutus toimub AVP-s. Selleks, et läbi viia võrgueeskirja § 24 kohast võrguettevõtja ning tarbija elektrimüüja vahelist korrigeeritud tarbimiskoguste tasaarvestamist mõlemale poolele samadel alustel, on ettepanek, et AVP hakkaks väljastama võrguettevõtjatele ja elektrimüüjatele agregeeritud bilansiaruannet (võrguettevõtja ja müüja lõikes) pärast bilansi selgitamist 10-kuulise perioodi suhtes. (5) Mõõtepunktid, mis ei osale võrgukadude arvestuses, sisestatakse AVP-sse võrgulepinguta ja bilansiväliste mõõtepunktidena. - Kas selline nõue on elektrituru kontekstis põhjendatud? 14 Eelnõu punkt 43) Arvestatud osaliselt . Jääb arusaamatuks, mida tähendab mõiste „vahetuskava“ Eelnõu punkt 43 ning mida õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades sõnastust muudetud. ning miks on vajalik seda eraldi sätestada. 27  Juhime tähelepanu sellele, et kõigil klientidel (sh. kodutarbijatel) on juba täna õigus ja võimalus volitada endale esindajaid. 15 Ettepanek on § 20 - 24 ühtlustada põhimõtted. Ebamõistlik on Mitte arvestatud . kirjeldada tarbimiskoguste korrigeerimist ja korrigeerivate arvete esitamist eraldi sätetes ning eraldi üldteenusele ja eraldi nn vabaturu lepingute suhtes ja/või olukorras, kus algsed mõõteandmed on loodud tüüpkoormusgraafikut kasutades või arvesti rikkest või teistest põhjustest tulenevate ebatäpsete mõõteandmete puhul. Koguste korrigeerimine, korrigeerivate arvete esitamise periood ja tasaarvestuse põhimõtted peavad olema (arvestades turuosaliste võrdset kohtlemist) ühetaolised olenemata sellest, kas elektrit müüakse üldteenusega või mitte. Fusebox OÜ Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. § 8 lg 10 sätestab andmed, mida bilansihalduril on õigus Arvestatud AVP-st pärida. Lisaks temaga avatud tarne lepingu sõlminud Eelnõu § 1 punktis 33 § turuosalisele on bilansihalduril õigus pärida vastavaid 8 lõigetes 10-12 andmeid ka tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija sõnastus korrigeeritud. piirkonna kohta, sh agregeerimislepingu kehtivusaeg ja Agregaatoriga seotud bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide agregeeritud andmevahetus on mõõteandmed bilansilepingus määratud alusel. sõnastatud § 8 lõike 2 Esmalt, leiame, et agregeerimislepingu olemasolu ja juures. kehtivusaeg ei ole bilansihaldurile vajalik info, kuna tekitab neile konkurentsieelise. Teiseks, jääb segaseks, mida mõeldakse siin “agregeeritud mõõteandmete” all. Tuleb tähele panna, et bilansihaldurite bilansi korrigeerimine (ja tulevikus potentsiaalne kompensatsioon) agregaatori poolt turule müüdud koguste osa toimub süsteemihalduri poolt keskselt ja agregeeritud kujul, mistõttu bilansihalduril endal ei ole vaja omada detailset infot agregaatori portfellis osalevate turuosaliste agregeerimises osalenud koguste kohta. 2. § 8 lg 12 sätestab andmed, mida elektrimüüjal on õigus AVP- Arvestatud st pärida. Leiame, et agregeerimislepingu olemasolu ja kehtivusaeg ei ole elektrimüüjale vajalik info, kuna tekitab neile konkurentsieelise. Elektrihind.ee Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Ettepanek on muuta määruse ülesehitus allolevaks: Mitte arvestatud 28  Elektrimüüja ei saa ette „§ 91.Andmete esitamine usaldusmärgisega ära märkida tähtajalise võrdlemisvahendile lepingu algus- ja (1) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega lõpukuupäeva. Need võrdlemisvahendi käitajale oma elektripakettide järgmised kuupäevad selguvad andmed, võrdlemisvahendi soovitud kujul ja viisil: tähtajalise lepingu 1) tähtajaline või tähtajatu leping, tähtajalise lepingu puhul sõlmimisel lepingu algus- ja lõppkuupäev; turuosalisega. Selgitus: tähtajalise lepingu puhul on lepingu algus- ja lõppkuupäev vajalik eelkõige selleks, info terviklikkuse ja andmete õigsuse tagamiseks. 2. 3) elektrienergia tootmisviis, erinevate tootmisviise Mitte arvestatud Oleme andnud ette kasutades nende osatähtsused protsentides; minimaalse valiku. Selgitus: erinevate tootmisviiside puhul on nende osatähtsus Elektrimüüja võib anda protsentides vajalik selleks, et andmetel oleks võrdluse infot lisaks, kui ta peab teostamiseks ühtne kuju. seda vajalikuks. 3. 4) elektripaketi nimetus ja paketi tüüp näiteks fikseeritud, Mitte arvestatud Oleme andnud ette börsihind, mikrotootja, võrdne või muu; minimaalse valiku. Selgitus: kuna elektriturg on pidevas arengus ja muutumises, Elektrimüüja võib anda siis ei ole jaotus kombineeritud, fikseeritud või börsihinnaks infot lisaks, kui ta peab mõistlik, sest juba homme võib tekkida uus teenuse nimetus. seda vajalikuks. Lisaks nt sellist teenust nagu „kombineeritud“ isegi hetkel turul enam ei leia. Täna on turul ka ühesuguste kuumaksudega paketid, kus iga kuu läbi aasta on makse sama (nn võrdne). Samuti pakutakse aina enam mikrotootjate pakette, kus hinnakomponendiks on nii võrgust ostmine, kui müük. Seda kõike sellise sõnastuse puhul ei arvestataks ning tarbija selle kohta infot ka siis ei saaks. 4. 6) elektripaketihind iga hinnakomponendi kohta ka kuutasu Mitte arvestatud komponent, päevane tariif, öine tariif, ööpäevane tariif või Määruses oleme nimetanud kõik muud komponendid (n mikrotootja puhul näiteks ka ostu vajaliku ning hind, kindlustus, erisoodustused) senti kilovatt-tunni eest; seletuskirjas on Selgitus: ka muud komponendid peavad olema esitatud, sest selgitatud, mida vastasel juhul ei ole võrdluseks esitatav hind õige ning tarbija elektrimüüja esitama jaoks pole sellisel infol väärtust, ka ei anna see õiget ega peab, seal hulgas ka üheselt mõistetavat infot. erinevad tariifid. 5. 7) elektripaketi sihtgrupp, näiteks äri, ühistu või eraklient, Mitte arvestatud samuti müügipiirkond juhul, kui elektrienergia müük toimub ELTS § 82´1 lõige 2 punkt 8 sätestab juba, et piiratud alal; isikuandmete küsimisel 8) muud olulised elektripakettide ja teenustega seotud tuleb piirduda eripärad ja lisaväärtused, kui need on olulised elektripaketi andmetega, mis on võrdlemisel teistega, näiteks mikrotootja pakettide puhul pakkumiste tingimusi ja hinda mõjutavad tegurid, milleks võib olla võrdlemiseks muuhulgas aastane tootmisvõimsus kWh/aastas, vajalikud. maksimaalne võimsus kilovattides. 29  Määruses on 9) tarbimismahu vahemik kWh/aastas, millele pakett kehtib (see kehtib nii tava-, kui ka personaalsetele dünaamiliselt lisateenusete ja hinna hinnastatud pakettidele). Pakettide puhul enamlevinud ja osa kaetud. hetkel sõlmimiseks avatud hind, millega on võimalik enamus klientidel müüja otsekanalites lepinguid sõlmida (näiteks iseteenindus, kõnekeskus vms). Hinnad tuleb jagada 3le kliendisegmendile: eraklientidel alla 1000 kWh/a, 1001 kWh/a-5000 kWh/a ja üle 5001 kWh/a. Äriklientidel ja ühistutel 0-8000 kWh/a ja 8001 kWh/a-20 000 kWh/a ja üle 20 001 kWh/a. Selgitus: personaalsetele ehk dünaamiliselt hinnastatud pakettide osakaal jaeturul on ca 70% ehk domineeriv, kuna sellist hinnastamisviisi kasutavad täna Eesti Energia ja Eesti Gaasi. Ilma neid pakette võrdlemata ei ole täida lahendus enda eesmärki, et tarbijal oleks võimalik esitleda ja võrdsetel alustel võrrelda pakette. Selleks tuleb reguleerida ja ette määrata ka kliendisegmentide vahemikud. Eleringil on kogu turu statistika olemas, siis õiged vahemikud peaks leidma koostöös Eleringiga. Kui vahemikke on üle 3-4 läheb hindade haldamine ebamõistlikult keeruliseks. Jae tarbija segmentide esialgseks versiooniks kasutasime enda kogemust ja üritasime jagada 3ks - lihtsustatult suvila, korter ja elektriküttega korter/maja. Samuti on selge, et kõiki olemasolevaid kliendi-segmente ei ole praktiliselt võimalik jagada ega ka vaja jagada. 6. 10) paketi ja tingimuste kehtivuse algus päev ja kellaeg ja kui Mitte arvestatud Võrdlemisvahend teada ka lõpp. annab tarbijale kogu Selgitus: need andmed aitavad kindlaks määrata, millal info, mille alusel saab täpselt selle paketi hind hakkab tarbijatele kehtima, mis tarbija müüjaga lepingu välistab hilisemad vaidlused. sõlmida ning teenuse osutamisest alates hakkabki kehtima vastav hind. 7. 11) viide paketi lepingutingimustele elektrimüüja Mitte arvestatud Võrdlemisvahend veebikeskkonnas ja PDF formaadis. luuakse selleks, et Selgitus: siis on selge, mis tingimused täpselt pakettidele tarbijal oleks info ühes kehtivad ja PDF on enamlevinud standard, et välistada viited kohas koos ning ta ei kodulehtedele, mis erinevalt PDFist ei ole staatilised. peaks erinevate energiamüüjate kodulehtedelt infot käima vaatamas. Võrdlemisvahendi nõuetele vastavust kontrollib regulaarselt Konkurentsiamet. 8. (2) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega Mitte arvestatud võrdlemisvahendi käitajale muud teenuse olulised 30  tingimused, mille teadasaamiseks on tarbijal põhjendatud Lisateenuste olemasolu huvi. korral andmete esitamine on määruses Selgitus: kuna sisuliselt toimib võrdlusvahend elektriturul tarbijale andmete vahendajana, siis peaks olema tagatud see, kaetud (Eelnõu punkt et võrdlemisvahend saab elektrimüüjalt ka selliseid andmed, 35 § 9´1 lõige 1 punkt mida õigusaktid teda esitama ei kohusta, aga mis võiksid 5) tarbijale tõhusa võrdlemise jaoks olla olulised. 9. (3) Elektripakettide andmed tuleb esitada usaldusmärgisega Mitte arvestatud võrdlusvahendile tööpäeviti ajavahemikus 9 kuni 17 ning ElTS § 82´1 lõige 6 juba sätestab, et vähemalt 24 h enne elektripaketi hinna jõustumist. võrdlemisvahendi Selgitus: Siis jääb võrdlemisvahenditele piisav aeg andmeid käitaja poolt nõutud koguda ja avalikustada ja on elektrimüüjatel selgepiiriline viisil ja tähtaegadel kohustus. tuleb talle esitada vastavad andmed 31  04.08.2022 Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199) ülevõtmisega Eesti õigusesse. Direktiiv võetakse põhiosas Eesti õigusesse üle elektrituruseaduse muutmise eelnõuga 1 . Samuti on vajalik teha muudatusi elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eelnõuga lisatakse elektrituru toimimise võrgueeskirja järgmised printsiibid: 1) Agregaatori ja müüjaga seotud andmevahetuse kord. Agregaatori vahetus saab toimuma sarnaselt elektrimüüja vahetusega ning määruses täpsustatakse andmevahetusplatvormi kaudu agregaatorile antavad andmed ja agregaatorilt saadavad andmed. Alates 2023 aasta 1. jaanuaril hakkab tarnija ja agregaatori vahetuse tehniline protsess toimuma 1 päevase etteteatamisega 14 päeva asemel. 2) Andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale. Direktiiv (EL) 2019/944 kohustab looma vähemalt üht võrdlusvahendit, mis oleks tarbijatele kättesaadav ning võimalikult mitmekesise elektripakettide valikuga, mistõttu lisandub elektrimüüjatele kohustus edastada oma pakutavate pakettide andmed nõuetele vastava võrdlusvahendi käitajale. Eesmärgiga luua tarbijatele lihtsam, arusaadavam ja kontrollitum keskkond, kus neil on võimalus vahetada elektrimüüjat; 3) Võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord. Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel lisandub võrguettevõtjatele keeld omada, arendada, hallata ja käitada laadimispunkti, laadimispunkti kogumit ning energiasalvestusüksust. Elektrituru konkurentsi tõstmiseks ja võrdsemate võimaluste loomiseks antakse tarbijatele ja ettevõtjatele võimalus laadimisteenuse ja energiasalvestuse pakkumisega elektriturul kaasa lüüa. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected], 6397674). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected], 7153403). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ning muudetakse elektrituru toimimise võrgueeskirja 27. aprilli 2019. a redaktsiooni (RT I, 07.02.2019, 1). 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0cdd5608-fd04-4788-9151-21b36b47a2ef 1 2. Määruse eesmärk Käesoleva määruse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatused. Elektrienergia siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada läbipaistva ning konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile avatud elektriturg võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal tagades varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine. Tarbijatel peab olema võimalus kasutada suurtes piirkondades tootmise ja tarnimise agregeerimise eeliseid ning saada kasu piiriülesest konkurentsist ning agregaator täidab olulist osa vahendajana tarbijarühmade ja elektrituru vahel. Tarbimise juhtimise teel on võimalik hoida tarbija elektrihind kontrolli alla, seda siis tarbimise vähendamise või suurendamisega vastava elektrihinna tundidel. Määruse eesmärk on ka täpsustada andmevahetusplatvormi kaudu liikuva informatsiooni, missugust infot on agregaatoril õigus saada andmevahetusplatvormi kaudu ning milliseid andmeid peab agregaator ise andmevahetusplatvormile esitama. Võrdlemisvahend on väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend elektriturul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks. Tänu võrdlemisvahendile alanevad teabe otsimise kulud, kuna tarbijad ei pea enam koguma teavet igalt üksikult tarnijalt ja teenuseosutajalt ning see tagab õige tasakaalu teabe selguse ja lühiduse ning täielikkuse ja põhjalikkuse vahel. Võrdlemisvahendi puhul on eesmärgiks olemasolevate pakkumiste võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale esinduslik ülevaade. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile ning et sellise vahendi antav teave oleks usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Määrus sätestab täpsed andmed, mida elektrimüüjad on kohustatud esitama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale, et anda täielik ülevaade tarbijatele pakutavatest elektripakettidest. See läbi saab elavdada elektrimüüja vahetust elektriturul. Direktiivi (EL) 2019/944 korralduse kohaselt hakkavad laadimis- ja energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Laadimispunkti ja energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs laadimis- ja energiasalvestusteenustele ning edendada laadimis- ja energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus võrgu käitamisest. Määrus sätestab avaliku enampakkumise korra võrguettevõtjale temale kuuluva laadimispunkti ning energiasalvestusüksuse müümiseks. Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb määruse muutmist, teine määruse jõustumist. Esimese paragrahvi muudatused on järgmised. Paragrahv 1 Määruse kohaldamisala punkti 1 täiendatakse, millega kehtestatakse nõuded ja kord agregaatori vahetamiseks. Kohaldamisala loetelu täiendatakse punktiga 7, millega sätestatakse elektrimüüjatele kohustus edastada andmeid usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahend käitajale ning punktiga 8 sätestatakse võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord. 2 Paragrahv 2 Mõistete paragrahvi täiendatakse mõistega bilansiperiood, milleks on avatud tarne periood kestusega üks tund või 15-minutit ning selle perioodi kohta peavad andmevahetusplatvormile (edaspidi AVP) edastama mõõteandmeid võrguettevõtja, liinivaldaja, tootja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator. Paragrahv 3 Andmevahetuse paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3. Lõige 2 sätestab elektriettevõtjale nõude sõlmida AVP kasutamiseks süsteemihalduriga leping, mille lahutamatuks lisaks on süsteemihalduri poolt kinnitatud AVP kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi AVP tehniline juhend). Lõige 3 sätestab süsteemihalduri õiguse muuta AVP infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse andmevahetuse turvalisuse või elektriettevõtjaga kokkulepitud ärifunktsionaalsuste tagamiseks ning nõuda AVP kasutajalt valmisolekut vastavate muudatuste arenduseks ja täitmiseks. Süsteemihaldur kirjeldab andmevahetuse uuendused AVP tehnilises juhendis. Paragrahv 4 Lõiget 2 muudetakse ning täiendatakse selliselt, et mõõtepunkti EIC-koodi määramiseks eraldab süsteemihaldur jaotusvõrguettevõtjale, liinivaldajale, suletud jaotusvõrgu valdajale, laadimispunkti operaatorile, agregaatorile ja tootjale, kui tootja peab sisestava AVP-sse oma mõõtepunktid, koodivahemiku. Paragrahv 5 Mõõtepunkti tehniliste andmete paragrahvis täiendatakse punkti 2 sõnastust selliselt, et lisaks teabele selle kohta, kas tegemist on reaalse või virtuaalse mõõtepunktiga tuleb anda ka teavet andmete mõõtmise resolutsiooni kohta, milleks oleks kas 1 tund või 15 minuti. Punkti 3 sõnastust muudetakse nii, et andmed mõõtepunkti suhtes sõlmitud võrgulepingu või liinivaldaja puhul võrgu kasutamise lepingu kehtivuse ja osalise kohta, peavad sisaldama ka teavet kliendi tüübi kohta vastavalt AVP tehnilisele juhendile. Punktis 4 täpsustatakse sõnastust selliselt, et mõõtepunkti asukoha aadress oleks edastatud vastavalt AVP tehnilises juhendis toodud formaadile. Mõõtepunkti tehniliste andmete loetelu täiendatakse punktidega 8–11. 3 Punkt 8 lisab antava teabe loetellu tootja ühendatusse liitumispunktiga ning tootmise päritolu nagu päike, tuul, vesi, biogaas, biomass ja jäätmed, gaas, põlevkivi või muu mittetaastuv tootmine; Punkt 9 sätestab antava teabe kohustuse liitumispunkti peakaitse kohta ning peakaitse seos ülekandevõrgu alajaamaga. Punkt 10 sätestab antava teabe kirjelduse, milline on võrgulepingu alusel liitumispunktis läbilaskevõimsus, tootmisvõimsus ning energiasalvestuse võimsus ja energiamahtuvus. Punkt 11 sätestab olulise teabena selle, kas liitumispunkti ühendatud tarbija on elektrikütja. Paragrahv 6 Lõiget 1 muudetakse selliselt, et mõõtepunkti kohta kahesuunalisi tunni või 15 minuti perioodi põhiseid aktiivenergia koguste mõõteandmeid AVP-le peavad hakkama edastama lisaks võrguettevõtjale ka liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja. Ülejäänud mõõtepunktide kohta esitavad võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator, suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja ühesuunalised tunni või 15 minuti perioodi põhised aktiivenergia tarbimisandmed. Lõiget 2 muudetakse selliselt, et kui mõõtesüsteem ei mõõda aktiivenergia koguseid bilansiperioodi põhiselt, jaotab võrguettevõtja aktiivenergia koguse tunni või 15 minuti põhiseks Konkurentsiameti kooskõlastatud tüüpkoormusgraafikut kasutades. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 3–5. Lõige 3 sätestab elektriettevõtjatele kindlad kella ajad AVP-le mõõtepunktide mõõteandmete esitamiseks iga eelmise päeva kohta. Lõige 4 sätestab agregaatori esitatavad andmed süsteemihaldurile, mis lepitakse kokku poolte vahel sõlmitava lepinguga või määratakse AVP tehnilise juhendi alusel. Lõige 5 sätestab AVP kohustuse mõõteandmete kättesaadavaks tegemise viivitamatult. Paragrahv 7 Lõikes 1 teksti täiendatakse AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta andmete edastajate loetelu laadimispunkti operaatoriga. Lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et käesoleva määruse § 5 juba sätestab mõõtepunkti tehniliste andmete loetelus nõude esitada mõõtepunkti EIC-koodi. Lõikes 1 punktis 5 muudetakse tekst selliselt, et tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed hakatakse esitama tunni või 15 minuti põhiselt. 4 Lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et mõõtepunkti tehnilised andmed võimaldaksid võrgukadude arvutamist AVP poolt. Lõiget 6 täiendatakse punktiga 4, mis sätestab avatud tarnija kohustuse edastada teavet kui turuosalise elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamine on seotud tasunõudega. Paragrahvi täiendatakse lõikega 7 mis sätestab agregaatori edastatavad andmed AVP-le nagu sõlmitud lepingu kehtivusaja info ja mõõteandmed. Paragrahv 8 Lõikes 1 täiendatakse AVP-lt endaga seotud mõõtepunktide kohta andmete saajate loetelu laadimispunkti operaatoriga ning lisatakse punktid 3 ja 4, mis täiendab saadavate andmete loetelu agregeerimislepingu kehtivuse aja ning turuosalise EIC-koodiga lepingu sisestamiseks andmevahetusplatvormi. Lõike 2 sõnastust muudetakse nii, et AVP kaudu on õigus andmeid saada nii avatud tarnijal kui ka agregaatoril turuosalisega lepingu sõlmimise korral või kui turuosaline on talle selleks AVP kaudu loa andnud. Lõike 2 punkti 2 täiendatakse turuosalise mõõtepunktiga seotud lepingute loetelu võrgulepingu ja agregeerimislepinguga. Lõike 2 punktis 3 muudetakse viimase 12 kuu tunnipõhised mõõteandmete saamine tunni või 15 minuti põhiseks. Sama muudatus tehakse ka lõike 10 punktis 3 ja lõike 12 punktis 3. Lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 mis sätestab avatud tarnija ja agregaatori õiguse saada teavet turuosalise EIC-koodi kohta. Lõiget 3 täiendatakse AVP kaudu informatsiooni saajate loetelu tootjatega. Lõike 3 punkti 1 ja 2 sõnastust muudetakse selliselt, et tarbijal ja tootjal on õigus saada teavet enda sõlmitud lepingute kohta. Lõike 3 punktis 4 ja 5 tehtud muudatused puudutavad tarbijate ja tootjate mõõtepunktides mõõdetud elektrienergia koguseid ning mõõtepunktide tehnilisi andmeid. Lõiget 3 täiendatakse punktiga 6, mis sätestab tarbija ja tootja õiguse saada agregaatori poolt edastatud mõõteandmed tarbija või tootja elektrienergia koguste kohta, mis on osalenud tarbimise juhtimises. Lõike 4 sõnastust muudetakse nii, et avatud tarnija ja agregaatori vahetamisega seotud andmevahetus toimub AVP tehnilise juhendi kohaselt. 5 Lõige 6 sätestab tarbija õiguse saada ning hallata AVP-st temaga seotud mõõtepunktide andmeid. Lõige 7 sätestab müüja õiguse saada AVP-st võrguettevõtjaga sõlmitud arveldusteenuse osutamise lepinguga seotud andmeid ning kohustuse tagada füüsilisest isikute kaitse isikuandmete töötlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679. Paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 8–13. Lõige 8 sätestab uue avatud tarnija õiguse saada AVP kaudu andmeid lepingu sõlmimise eesmärgil turuosalise ja temaga seotud mõõtepunktide ja lepingute kohta. Lõige 9 sätestab energiateenuse osutajale AVP kaudu võimaldatava ligipääsu tarbija ja tootja andmetele, mille korra koostab ja avaldab oma kodulehel süsteemihaldur. Lõige 10 sätestab bilansihalduri õigused AVP kaudu temaga seotud turuosaliste andmete saamiseks ning loetelu saadavate andmete kohta. Lõige 11 sätestab võrguettevõtjaga seotud avatud tarnija ja bilansihalduri õigused AVP kaudu andmete saamiseks ning loetelu saadavatest andmetest. Lõige 12 sätestab võrguettevõtja poolt nimetatud müüja õigused AVP kaudu andmete saamiseks ning loetelu saadavatest andmetest. Lõige 13 sätestab avatud tarnija ajalise piiri, mil tal on õigus saada AVP kaudu mõõtepunkti tehnilised andmeid ja viimase 12 kuu mõõteandmeid turuosalise kohta. Paragrahv 9 Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks, sest avatud tarnega seotud andmevahetus on kirjeldatud eelnevate paragrahvide täiendustes. Paragrahv 91 Määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 91, mis käsitleb usaldusmärgisega ja süsteemihalduri poolt loodud võrdlemisvahendile andmete esitamise nõudeid. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab nõude võrdlemisvahendi loomiseks, sest tarbijal peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi. Sõltumatu võrdlemisvahend, sealhulgas veebisait, on väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks ning et tarbijad ei peaks enam koguma teavet igalt üksikult müüjalt ja teenuseosutajalt. Võrdlemisvahend võib tagada õige tasakaalu teabe selguse ja lühiduse nõude ning täielikkuse ja põhjalikkuse nõude vahel. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale esinduslik ülevaade. Sellest tulenevalt lisandub elektrimüüjatele kohustus edastada oma kõigi pakutavate 6 elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel. Edastatavad elektripakettide andmed peavad sisaldama infot, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu lepinguga, kas lepingut saab katkestada tasuta või on ettenähtud katkestamistasu, kuidas müüdav elektrienergia on toodetud, kas elektrienergiat müüakse kombineeritud (näiteks võib kombineeritud hinnaga paketi osakaal jaotuda 50% fikseeritud hind ja 50% börsihind), fikseeritud või börsihinnaga, taastuvenergia elektri päritolu, kas rakendub päevane- ja öinetariif, müügipiirkond, kus müüja tegutseb, juhul kui elektrienergia müük toimub piiratud alal ja muud lisateenused nagu päikesepaneelide paigaldamine, elektriautode kiirlaadijad, salvestus tarbimise juhtimine jne, kui neid on. Taastuvenergia lisapaketi elektrihind võib näiteks sõltuvalt elektrimüüja soovist olla kas siis päritolutunnistuse lisakulu või taastuvelektri tootmis- ja ostukulu. Võrdlemisvahendi olemasolu ei sea takistusi elektrimüüjal tarbijaga omavahel kokkuleppeid sõlmida ka väljaspool võrdlusvahendit ning müüja vahetuse protsess võimaldab endiselt kliendiga läbirääkimise võimalust eelmisel müüjal (nn win-back põhimõte). Paragrahv 14 Lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et kauplemisperiood lepitakse edaspidi bilansilepingu alusel kokku ning selleks saab olema kas täistund või 15 minutit periood. Paragrahv 251 Määruse 3. peatüki 2.jagu täiendatakse §-ga 251, mis käsitleb võrgukadude arvestuse korda. Paragrahviga sätestatakse võrguettevõtjale, liinivaldajale ja suletud jaotusvõrgu valdajale kohustus sisestada AVP-sse oma mõõtepunktide tehnilised andmed ettemääratud viisil, mis võimaldab võrgukadude arvestust. Arvutamisel võetakse arvesse piiripunktides ja võrgulepingu mõõtepunktides võrku siseneva ja võrgust väljuva aktiivenergia koguste vahe bilansiperioodide lõikes. Võrguettevõtja võrgust väljuv aktiivenergia kogus on võrguettevõtja enda teeninduspiirkonna võrgust võrgulepinguga klientidele edastatud elektrienergia kogus, mis arvestatakse kahesuunaliste mõõteandmete alusel. Seejuures peavad kõnealused ettevõtjad, kes osutavad teisele elektriettevõtjale võrguteenust ning haldavad mõõtmise arvestust, kontrollima, et piirimõõtepunktide andmed on sisestatud õigesti. AVP-sse tuleb sisestada ka need mõõtepunktid, mis ei osale võrgukadude arvestuses. Võrgukadude arvestuseks on toodud ka valemid ning kontrollarvutuse tulemused esitab süsteemihaldur Konkurentsiametile, kes hindab andmete usaldusväärsust ja teeb ettepaneku võrgukadude arvestuse kinnitamiseks. AVP-s arvestatud kaoenergia koguseid kasutatakse võrguettevõtja avatud tarne määramisel. Paragrahv 28 Paragrahvi pealkiri sõnastatakse selguse mõttes ümber seoses muudatustest paragrahvi sisus, mis käsitleb nüüdsest avatud tarne lepingu muutmisele lisaks ka sõlmimist. Muudatustena tuuakse sisse turuosalise õigus elektrimüüja vahetamiseks ühe päeva jooksul. Seoses müüja vahetusprotsessi kiirendamisega tehakse muudatused ka AVP-s ning elektrimüüjalt kaob lepingu lõpetamisel kohustus teavitada lepingu teist poolt. Uue elektrimüügi lepingu sõlmimisel saab avatud tarnija küsida AVP-st vajaliku informatsiooni turuosalise kohta, millele turuosaline on andnud nõusoleku. Kui AVPs on turuosalise kehtiva 7 avatud tarne lepingu kohta märge ennetähtaegse lõpetamise tasunõudest, peab avatud tarnija enne lepingu sõlmimist turuosalist tema kohustusest teavitama. Ning uue elektrilepingu registreerimiseks esitab müüja vähemalt 14 päeva ette AVP-le lepinguga seotud andmed. Paragrahv 29 Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisega lisandub kodutarbijatele õigus osaleda kollektiivsetes elektrimüüjate vahetamiskavades, näiteks kortermajade elanikud võivad usaldada kõige soodsama elektrienergia müüja leidmise korteriühistu esindajale, kes siis vahetab elektrimüüjat vastavalt hinnamuutustele. Paragrahvi muudatused puudutavad ka avatud tarnija vahetamisega seotud protsesse võimalikult lühikese aja vältel. Alates 2023 aasta 1. jaanuaril hakkab tarnija vahetuse tehniline protsess toimuma 1 päevase etteteatamisega 14 päeva asemel. Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad innustavad tarbijaid otsima paremaid elektrienergia pakkumisi ja vahetama müüjat, mis omakorda elavdab elektriturul konkurentsi ning aitab tõsta tarbijate kaasatust. Tarbijatele jääb endiselt võimalus uuest elektrimüügilepingust taganemiseks 14 päeva jooksul. Olukorras kus tarbijal ei ole kehtivat lepingut ega ole sõlmitud uut elektrilepingut, on tema tarneprotsess katkenud ning tema elektrimüüjaks on kas tema mõõtepunkti võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja. Peatükk 41 Määrust täiendatakse uue peatükiga 41, mis koondab enda alla § 331 ja § 332 ning sätestab agregaatori vahetamisega seotud teemad nagu agregaatorite registreerimine ja agregeerimislepingu sõlmimine ja muutmine. Paragrahv 331 käsitleb agregaatorite registreerimist süsteemihalduri veebilehel, kus avaldatakse agregaatori kohta andmed, mis hõlbustab turuosalistel agregaatoriteenust valida. Paragrahv 332 sätestab agregeerimisteenuse ja agrageerimislepingu sõlmimise teema turuosalise ja agregaatori vahel ning agregaatori vahetuse protsessi. Agregeerimises osalenud turuosaline, kes soovib agregaatorit vahetada, sõlmib oma tarbimiskoha mõõtepunkti jaoks uue agregeerimislepingu. Ühe tarbimiskoha mõõtepunkti kohta saab sõlmida vaid ühe agregeerimislepingu ehk kui turuosalise tarbimiskohal on mitu mõõtepunkti võib ta sõlmida agregeerimislepingu iga mõõtepunkti kohta eraldi. Sätestatakse ka agregaatori õigused andmeid saada AVP-lt ja kohustused andmeid esitada AVP-le. Peatükk 42 Määrust täiendatakse peatükiga 42, mis kätkeb endasse avaliku enampakkumise korra. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peavad elektrisõiduki laadimis- ja energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Elektrisõidukite laadimispunkti ja energiasalvestusüksuse omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs elektrisõiduki laadimis- ja energiasalvestusteenusele ning edendada laadimispunkti ja energiasalvestusüksuse tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest. Paragrahv 333 sätestab elektrisõiduki laadimispunkti ja energiasalvestusüksuse avaliku enampakkumise korra elektrituruseaduse § 7415 lõikes 5 ja § 7416 lõikes 2 nimetatud enampakkumise läbiviimiseks. See tähendab, et kui võrguettevõtja omab laadimispunkti ja/või energiasalvestusüksust, siis on ta kohustatud korraldama avaliku enampakkumise talle kuuluva 8 laadimispunkti ja/või energiasalvestusüksuse müümiseks, koostama avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastama need Konkurentsiametiga. Paragrahv 334 sätestab enampakkumise korraldamisest teatamise ja enampakkumise esitamise nõuded. Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel enampakkumise korraldamise teate ning osalemise tingimused. Enampakkumise korraldamise teates peavad olema esitatud andmed, milleks on e-posti aadress, kuhu enampakkumist esitada, enampakkumisele kuuluva laadimispunkti ja/või energiasalvestusüksuse detailne kirjeldus, osalemise tingimused, enampakkumise esitamise tähtaeg, enampakkumise avamise koht, kuupäev, kellaaeg ja kord ning enampakkumist puudutava lisateabe saamise võimalus. Pakkumisel osalejatel on kohustuse esitada pakkumine võrguettevõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepitud tähtajaks ning pakkumise esitamisega hiljaks jäänud pakkumisi arvesse ei võeta. Pakkujal on õiguse enne pakkumise esitamise tähtaega oma pakkumist muuta, tagasi võtta või esitada uus pakkumine ning pakkumisel võib iga pakkuja esitada ainult ühe pakkumise. Paragrahv 335 sätestab enampakkumisele esitatavad nõuded, milleks on vähemalt andmed, mis annavad teavet enampakkuja kohta nagu nimi, äriregistri- või isikukood ja kontaktandmed; nõusolek enampakkumisel osalemiseks kehtestatud tingimustega; pakutav hind energiasalvestusüksuse eest; enampakkumise esitamise kuupäev; pakkuja või tema esindaja allkiri. Kui pakkumise on allkirjastanud pakkuja volitatud esindaja, peab pakkumisele olema lisatud tema volitusi tõendav volikiri. Pakkumine ja selle juurde kuuluvad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Paragrahv 336 sätestab pakkumise avamise ja enampakkumise võitjaks tunnistamise korra, milleks on võrguettevõtja kohustus avada kokkulepitud tähtajaks laekunud pakkumised määratud ajal. Pärast tähtaega laekunud enampakkumised jäetakse avamata. Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, kontrollitakse isikute õigust enampakkumisel osalemiseks ja esitatud pakkumiste nõuetele vastavust ning nõuetele mittevastav pakkumine kõrvaldatakse. Pakkumise võitjaks tunnistatakse pakkuja, kes esitas kõrgeima hinnaga nõuetekohase pakkumise. Pakkumise võitjaks tunnistamise kohta koostatakse protokoll ja võrguettevõtja avalikustab pakkumise võitja oma veebilehel ning tulemusest teavitatakse kõiki osalejaid e-kirja teel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. Paragrahv 337 sätestab enampakkumise hinna tasumise korra. Pakkumise võitja on kohustatud tasuma enampakkumise hinna viie tööpäeva jooksul pärast sellekohase teatise ja enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kättesaamist. Kui pakkumise võitja ei täida oma kohustust viie tööpäeva jooksul alates sellekohase teatise ja enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kättesaamisest, tunnistab võrguettevõtja enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning tunnistab kahe tööpäeva jooksul uueks võitjaks pakkuja, kes esitas järgmise kõrgeimat hinda sisaldava nõuetekohase pakkumise. Määruse § 332 lõiget 3 muudetakse. Agregaatori vahetamine toimub sarnaselt elektrimüüja vahetamisega ja hiljemalt 2023. aastal ei tohi agregaatori vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval. Määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199). Määruse eelnõu teise paragrahvi muudatused käsitlevad elektrituru toimimise võrgueeskirja jõustumist üldises korras. Määruse esimese paragrahvi punktid 17, 39 – 48 ja 50 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. Need punktid käsitlevad elektrienergia müüja ja agregaatori vahetamise 9 aega, mille tehniline protsess peab alates 2023. aastast olema mitte pikem kui üks päev. Määruse § 1 punktid 3, 10, 11, 15, 18, 23, 36 ja 37 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril ning käsitlevad 15-minutilise intervalliga kogutud mõõteandmeid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle elektrienergia ühisturu direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 12, 14, 17, 23, 33, 34, 36 ja 54 lõikeid. Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmistabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisana. 5. Määruse mõjud Euroopa Komisjon koostas liikmesriikidega läbirääkimiste käigus direktiivi (EL) 2019/944 mõjude analüüsi2, mille raames konsulteeriti ka Eestiga. Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimisel ei jäetud Eestile diskretsiooni. Käesolev eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid: Agregaatori ja müüja vahetamise nõuded ja kord; Elektrimüüjate kohustus edastada oma elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale; Võrguettevõtjate kohustus müüa enampakkumisel endale kuuluv energiasalvestusüksus. Euroopa Liidu poolt kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu lõpptarbijatele – nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Ühine eesmärk vähendada energiasüsteemi CO2- heidet loob uusi võimalusi ja esitab turuosalistele uusi väljakutseid. Samal ajal võimaldab tehnoloogia areng uutmoodi kaasata tarbijaid ja teha piiriülest koostööd. Agregeerimine eeldab, et agregaator omab põhjalikke teadmisi lõpptarbijatest ja nende potentsiaalist pakkuda tarbimise juhtimist ning oskab hinnata, kui palju ebamugavust juhtimine põhjustab lõpptarbijale ja kuidas seda kompenseerida. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse potentsiaal on suurim, jäädes vahemikku 55...230 MW, äri- ja avaliku teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93...112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnika tööstuse ning infotehnoloogia ettevõtete innovaatilisust ja võimekust ning erinevate sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200...400 MW. Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused isikutele, kes soovivad tegeleda agregeerimisega ning osaleda võrguettevõtjate poolt korraldatavates pakkumismenetlustes, sõlmida tarbijate ning energiakogukondadega tarbimise juhtimist puudutavaid kokkuleppeid. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, töötades välja erinevaid lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks kommunikeerimiseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille raames vähendab tarbija teatud ajamomentidel elektrienergia tarbimist ning millest tulenev ebamugavus kompenseeritakse tarbijale. 2 (https://eur-lex.europa.eu/legal content/EN/TXT/?uri=SWD:2016:410:FIN) 10 Määruse muudatus mõjutab elektrienergiamüüjate tegevust ja võib mõjutada ka rahavoogusid positiivses suunas. Elektrienergiamüüjad on kohustatud edastama oma pakutavate elektrienergia pakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale, eesmärgiga anda tarbijatele täielik ülevaade elektriturul pakutavast. See omakorda võib tekitada olukorra, kus mõni väiksem elektrimüüja, kes oli seni teada vaid väiksele seltskonnale ostjatest, saab endale kliente juurde. Määruse eesmärk on elavdada elektrimüüjate vahetust ning suurendada tarbijate teadlikust pakutavatest pakettidest. Määrus võib mõjutada ka elektriturul kauplejate seisu. Müüjatel, kes on jäänud tegevusetult seisma, on võimalus oma tegevusega jätkata või langetada otsus tegevuse lõpetamiseks. Kohustus oma pakettide andmete saatmiseks usaldusmärgisega võrdlemisvahendile lasub vaid registreeritud elektrimüüjatel. Võrguettevõtjatele on seatud piirang laadimispunkte ja energiasalvestusüksusi omada, arendada ja hallata. Eelnõu eesmärgiks on kaasata võimalikult palju turuosalisi, võttes arvesse, et energiasalvestamise ning elektrienergia edastamise tegevuste vaheline ristsubsideerimine moonutaks konkurentsi energiasalvestusteenuste turul. Eeltoodust tulenevalt piiratakse võrguettevõtjate kui loomulike monopolide võimalust selles valdkonnas tegutseda. Energiasalvestusüksused on erandina võrguettevõtja võrgus võimalikud ainult täielikult integreeritud võrgukomponentide näol, et tagada võrgu tõhus, töökindel ja turvaline toimimine. Erandi kasutamiseks on vajalik Konkurentsiameti heakskiit. Energiasalvestusteenus, mille kaudu on võimalik lükata edasi elektrienergia lõppkasutamine ning katta võrgus tipukoormusi. Energiasalvestajatena on käsitletavad erinevad lahendused, alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh ka elektriautode akude võimsused. Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku. Energiasalvestusteenuste kasutamise võimalus on küll hea lahendus võrgus teatud pudelikaelade likvideerimiseks, kuid selliste mehhanismide osakaal turul ei saa oodatavalt olla oluline. Ka muudatuse ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd energiasalvestusteenuste alternatiivina on võrguettevõtjal alati võimalik kasutada võrgu parendustöid. Eeltoodust tulenevalt on elektrienergia tarbimise ja tootmise süsteem muutuses, sh võimaldab eelnõu suurendada teadlikkust elektrienergia tarbimiskäitumisel, mis aitab vähendada energiasüsteemist tulenevat ökoloogilist jalajälge. Eelnõu mõjul tekivad isikutele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis isikutel, kes omavad teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd isikutele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate kaudu elektrienergia tootmisega. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid. 7. Määruse jõustumine 11 Määrus jõustub üldises korras. Määruse esimese paragrahvi punktid 17, 39 – 48 ja 52 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. Need punktid käsitlevad elektrienergia müüja ja agregaatori vahetamise aega, mille tehniline protsess peab alates 2023. aastast olema mitte pikem kui üks päev. Määruse § 1 punktid 3, 10, 11, 15, 18, 23, 36 ja 37 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril ning käsitlevad 15-minutilise intervalliga kogutud mõõteandmeid. 8. Määruseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2 kajastatud ettepanekute tabelis. 12 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 10.08.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 57 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel . § 1. Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruses nr 10 „ Elektrituru toimimise võrgueeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „ 7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale; 8) võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord.“; 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) bilansiperiood on arvestusperiood kestusega üks tund või 15 minutit, mille kohta edastab võrguettevõtja, liinivaldaja, tootja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator mõõteandmed andmevahetusplatvormile.“; 4) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) AVP kasutamiseks sõlmib elektriettevõtja süsteemihalduriga AVP kasutamise lepingu, mille lahutamatuks lisaks on süsteemihalduri kinnitatud AVP kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi AVP tehniline juhend ). (3) Süsteemihalduril on õigus muuta AVP infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse andmevahetuse turvalisuse või elektriettevõtjaga kokkulepitud ärifunktsionaalsuste tagamiseks ning nõuda AVP kasutajalt valmisolekut vastavate muudatuste arenduseks ja täitmiseks. Süsteemihaldur kirjeldab AVP infotehnoloogilised lahendused ja äriprotsessid AVP tehnilises juhendis.“; 5) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „või suletud jaotusvõrgu valdajale“ sõnadega „, suletud jaotusvõrgu valdajale, laadimispunkti operaatorile, agregaatorile ja tootjale, kui tootja peab sisestama AVP- sse oma mõõtepunktid,“; 6) paragrahvi 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „mõõtepunktiga“ sõnadega „ning mõõtmise resolutsiooni kestus“; 7) paragrahvi 5 punktis 3 asendatakse sõnad „selle kohta, kas tegemist on väiketarbijaga“ sõnadega „kliendi tüübi kohta vastavalt AVP tehnilisele juhendile“; 8) paragrahvi 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „aadress“ sõnadega „vastavalt AVP tehnilises juhendis toodud formaadile“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse punktidega 8–11 järgmises sõnastuses: „8) teavet selle kohta, kas liitumispunktiga on ühendatud elektritootmisseade ning tootmise päritolu; 9) teavet selle kohta, mis on liitumispunkti peakaitse voolutugevus ning seos ülekandevõrgu alajaamaga; 10) teavet selle kohta, mis on võrgulepingu alusel liitumispunktis võrguühenduse läbilaskevõimsus, tootmisseadme maksimaalne võimsus ning energiasalvestusseadme võimsus ja energiamahtuvus; 11) teavet selle kohta, kas liitumispunkti ühendatud tarbija kasutab alalise elukoha kütmiseks elektrienergiat.“; 10) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mõõtepunkti kohta, kus aktiivenergiat mõõdetakse kahesuunaliselt, esitavad võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator , suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja AVP-le kahesuunalised bilansiperioodi põhised aktiivenergia koguste mõõteandmed. Ülejäänud mõõtepunktide kohta esitavad võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator , suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja ühesuunalised bilansiperioodi põhised aktiivenergia tarbimisandmed.“; 11) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõna „tunnipõhiselt“ sõnadega „bilansiperioodi põhiselt“ ning sõna „tunnipõhiseks“ sõnadega „bilansiperioodi põhiseks“; 12 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Võrguettevõtja, liinivaldaja, agregaator , suletud jaotusvõrgu valdaja, laadimispunkti operaator ja tootja esitab AVP-le iga päeva kella 10.00-ks eelmise päeva kohta esialgsed mõõteandmed iga oma mõõtepunkti kohta. Kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta esitatakse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. (4) Agregaatori mõõteandmete esitamine lepitakse kokku süsteemihalduri ja agregaatori vahel § 3 lõikes 2 nimetatud AVP kasutamise lepingus. (5) AVP teeb mõõteandmed kättesaadavaks viivitamatult. “; 13) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „või suletud jaotusvõrgu valdaja“ sõnadega „, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator“; 14) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „tunnipõhised“ sõnadega „bilansiperioodi põhised“; 16) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja tagab, et mõõtepunkti tehnilised andmed AVP-s on ajakohased ning võimaldavad AVP-l arvutada võrgukadusid vastavalt käesolevale määrusele.“; 17) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) info, kas turuosalise elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu.“; 18) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Agregaator edastab AVP-le järgmised andmed: 1) teave turuosalisega sõlmitud agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 2) võrgulepingu mõõtepunkti EIC-kood, mille kohta agregeerimisleping sõlmiti; 3) kahesuunalised tarbimise juhtimise mõõteandmed, agregeerimislepingus sätestatud mõõteperioodi täpsusega.“; 19) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ja suletud jaotusvõrgu valdajal“ sõnadega „, suletud jaotusvõrgu valdajal ja laadimispunkti operaatoril“; 20) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) info agregeerimislepingu kehtivuse kohta; 4) turuosalise EIC-kood lepingu sisestamiseks AVP- sse .“; 21) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Avatud tarnijal ja agregaatoril on õigus AVP kaudu saada avatud tarnijaga elektrilepingu sõlminud või agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud turuosalise või talle AVP kaudu selleks õiguse andnud turuosalise kohta järgmisi andmeid:“; 22) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „avatud tarne lepingu“ sõnadega „, võrgulepingu ja agregeerimislepingu“; 23) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3, § 8 lõike 10 punktis 3 ja § 8 lõike 12 punktis 3 asendatakse sõna „tunnipõhised“ sõnadega „bilansiperioodi põhised“; 24) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) turuosalise EIC-kood.“; 25) paragrahvi 8 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tarbijal“ sõnadega „ja tootjal“; 26) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „tarbija sõlmitud võrguteenuse lepingu“ sõnadega „sõlmitud võrgulepingu, agregeerimislepingu“ ja täiendatakse pärast sõnu „selle võrguettevõtja“ sõnadega „, agregaatori“; 27) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „tarbija“ ja lõiget täiendatakse pärast sõnu „avatud tarne lepingute“ sõnadega „ja agregeerimislepingute“; 28) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „koguste“ sõnadega „või tootjaga seotud mõõtepunktides mõõdetud kahesuunaliste elektrienergia koguste“; 29) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tarnijate“ sõnadega „, agregaatorite ja energiateenuse osutajate “ ja asendatakse sõna „tarbimisandmete“ sõnadega „mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete“; 30) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) vastavalt agregeerimislepingule tarbija või tootjaga seotud mõõtepunktides mõõdetud ja tarbimise juhtimises osalenud elektrienergia kogused.“; 31) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Avatud tarnija ja agregaatori vahetamisega seotud andmevahetus toimub AVP tehnilise juhendi kohaselt.“; 32) paragrahvi 8 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tarbijal on õigus saada AVP-st tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. (7) Müüjal on õigus saada AVP-st § 7 lõikes 3 nimetatud andmeid, kui võrguettevõtja ja müüja vahel on sõlmitud arveldusteenuse osutamise leping. Sellisel juhul tagab müüja andmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) kohase töötlemise.“; 33) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 8 – 13 järgmises sõnastuses: „(8) Paragrahvi 28 lõikes 4 nimetatud uuel avatud tarnijal on õigus AVP kaudu saada uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil andmed turuosalise ja temaga seotud uue avatud tarne lepingu mõõtepunktide EIC-koodide kohta ning infot olemasoleva avatud tarne ja võrgulepingu kehtivusaja ja tingimuste kohta. (9) AVP kaudu võimaldatakse energiateenuse osutajale ligipääs tarbija või tootja andmetele, kui AVP kaudu on antud vastav õigus. Energiateenuse osutajale kohalduva AVP andmetele ligipääsu korra koostab ja avaldab süsteemihaldur oma kodulehel. (10) Bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise kohta järgmiseid andmeid: 1) turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu ja võrgulepingu kehtivusaja kohta 3) viimase 12 kuu tunnipõhised mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed bilansilepingus määratud alusel. (11) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid: 1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ning mõõteandmed; 2) võrguettevõtja võrgukao andmed. (12) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus turuosalise kohta, kellel puudub avatud tarne leping, AVP kaudu saada järgmiseid andmeid üldteenuse osutamise eesmärgil: 1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) andmed avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud võrgulepingu kehtivusaja kohta; 3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu tunnipõhised mõõteandmed; 4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood. (13) Avatud tarnijal on õigus AVP kaudu saada §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ja viimase 12 kuu mõõteandmed turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingu kehtivuse ajal, üks kuu enne avatud tarne lepingu jõustumist ja kaksteist kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist oma avatud tarne lepingu kehtivuse aja kohta“; 34) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 35) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 9 1 järgmises sõnastuses: „ § 9 1 . Andmete esitamine usaldusmärgisega ja süsteemihalduri poolt loodud võrdlemisvahendile (1) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale elektripakettide kohta järgmised andmed: 1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus kui kuutasu rakendatakse; 2) fikseeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest, lepingu tähtaeg, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu suurus ning lepingu kuutasu suurus; 3) kombineeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest, lepingu tähtaeg, kuutasu suurus ning osakaal; 4) taastuvenergia lisapaketi elektri päritolu ja hind senti kilovatt-tunni eest; 5) lisateenuste olemasolu korral andmed teenuste kohta, sealhulgas info päikesepaneelide paigaldamise, elektriautode kiirlaadijate, salvestite või salvesti koos tarbimisjuhtimisega seotud teenuste kohta. (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud lisateenuste maksumust ei esitata lõike 1 punktides 1–4 nimetatud elektripakettide hinnas, vaid eraldi. (3) Elektrituruseaduse § 39 lõikes 9 sätestatud juhul esitatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed süsteemihaldurile.“; 36) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „bilansilepingu alusel kas“ ning pärast sõna „täistund“ sõnadega „või 15-minutiline periood“; 37) määruse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 25 1 järgmises sõnastuses: „ § 25 1 . Võrgukadude arvestuse kord (1) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja sisestavad AVP- sse §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed viisil, mis võimaldab võrgukadude arvestuse toimumist AVP-s . (2) Võrgukadu arvutatakse piiripunktidest ja võrgulepinguga mõõtepunktidest võrku siseneva ja võrgust väljuva aktiivenergia koguste vahena bilansiperioodide lõikes. (3) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja piiripunktid koos võrgulepingu infoga sisestab AVP- sse see võrguettevõtja, kes osutab teisele elektriettevõtjale võrguteenust ning haldab elektrienergia mõõtmise arvestust. Võrgukadude arvestuse eesmärgil kontrollib võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja, et piirimõõtepunktide andmed on teise võrguettevõtja poolt sisestatud õigesti. (4) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrk sisestavad AVP- sse kõik oma võrgupiirkonna mõõtepunktid, mille kaudu toimub tarbijale, tootjale või teisele elektriettevõtjale elektrienergia edastus ning mille kohta on sõlmitud võrguleping. (5) Mõõtepunktid, mis ei osale võrgukadude arvestuses, sisestatakse AVP- sse võrgulepinguta ja bilansiväliste mõõtepunktidena. (6) Võrgukao arvestus AVP-s on järgmine: 1) võrguettevõtja võrku sisenev aktiivenergia kogus P INpp ; 2) võrguettevõtja võrgust väljuv aktiivenergia kogus P OUTkliendid ; 3) võrguettevõtja võrgu kadu P KADU VE = P INpp – P OUTkliendid ; 4) võrguettevõtja bilanss = P INpp – P OUTkliendid – P KADU VE = 0. (7) AVP-s arvestatud kaoenergia koguseid kasutatakse võrguettevõtja avatud tarne määramisel. ”; 38) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ § 28. Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine ”; 39) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel. Avatud tarne lepingu algusaeg on kell 00.00 ja lõppaeg kell 24.00.“; 40) paragrahvi 28 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „lepingu teisele poolele ning“ ja sõna „seitse“ asendatakse sõnaga „ühe“; 41) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil esitab avatud tarnija AVP kaudu päringu § 8 lõikes 8 nimetatud andmete saamiseks. Avatud tarnija esitab päringu ainult uue elektrilepingu sõlmimise eesmärgil ja konkreetsete mõõtepunktide kohta, millele on turuosaline andnud ligipääsuõiguse AVP-s või turuosaline on esitanud tahteavalduse avatud tarnijaga lepingu sõlmimiseks. Kui AVP-s on turuosalise kehtiva avatud tarne lepingu kohta märge, et selle ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu, teavitab avatud tarnija enne lepingu sõlmimist turuosalist vastavast kohustusest.“; 42) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Uue avatud tarne lepingu registreerimiseks esitab avatud tarnija vähemalt 14 päeva enne lepingu jõustumist AVP-le järgmised andmed: 1) turuosalisega sõlmitud lepingu kehtivusaeg; 2) turuosalise mõõtepunktide EIC-koodid, mille kohta leping sõlmiti; 3) teave, kas turuosalise elektrilepingu ennetähtaegne lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu.“; 43) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kodutarbijatel on õigus vahetada kollektiivselt elektrienergia müüjat või agregaatorit .”; 44) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Avatud tarnija vahetamisel § 28 lõikes 5 nimetatud andmete alusel lõpetab AVP mõõtepunkti kohta senise avatud tarne lepingu. AVP edastab lepingute muudatuste registreerimise info senisele ja uuele avatud tarnijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul registreerimisest arvates.“; 45) paragrahvi 29 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 29 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kui tarbija taganeb võlaõigusseaduses sätestatud korras lõikes 2 nimetatud uuest avatud tarne lepingust, teavitab tarbija sellest avatud tarnijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avatud tarnija peab tarbija taganemise korral AVP-s registreeritud lepingu tühistama.“; 47) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Avatud tarne lepinguta, kuid kehtiva võrgulepinguga mõõtepunkti kohta on turuosalisel võimalus sõlmida uus avatud tarne leping vähemalt üks päev enne lepingu jõustumist. (8) Kui turuosalisel ei ole mõõtepunkti kohta kehtivat avatud tarne lepingut on tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja.“; 49 ) määrust täiendatakse 4 1 . ja 4 2 . peatükkidega järgmises sõnastuses: „ 4 1 . peatükk Agregaatori vahetamine § 33 1 . Agregaatorite nimekiri Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel tema poolt registreeritud agregaatorite nimekirja, milles on järgmised andmed: 1) agregaatori nimi; 2) asukoha aadress; 3) sidevahendite numbrid; 4) äriregistri kood; 5) agregaatori EIC-kood; 6) agregaatori teenuste loetelu eelkvalifitseerimise või süsteemihalduriga sõlmitud lepingute alusel. § 33 2 . Agregeerimislepingu sõlmimine ja muutmine (1) Agregeerimisteenust saab ühes mõõtepunktis osutada üks agregaator . (2) Turuosaline saab agregaatoriga lepingu sõlmida mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel. (3) AVP tehniline valmisolek peab võimaldama agregeerimises osalevale turuosalisele agregaatori vahetamise 14-päevase etteteatamisega. (4) Uue agregeerimislepingu sõlmimisel esitab agregaator § 7 lõikes 7 nimetatud andmed AVP-le vähemalt 14 päeva enne lepingu jõustumist. (5) Agregeerimislepingu lõppemisel teatab agregaator sellest AVP-le vähemalt 14 päeva enne lepingu lõppemist. (6) Agregaatori vahetamiseks sõlmib agregeeritav turuosaline tarbimiskoha mõõtepunkti kohta uue agregeerimislepingu järgides, et senise agregaatoriga on leping lõpetatud nõuetekohaselt ning senine agregaator on lepingu info lõpetamise edastanud AVPsse vähemalt 14 päeva ette. 4 2 . peatükk Võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse enampakkumise kord § 33 3 . Enampakkumise korraldamisest teatamine (1) Elektrituruseaduse § 74 15 lõikes 5 nimetatud elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi ja § 74 16 lõikes 7 nimetatud energiasalvestusüksuse enampakkumise korraldamise teate ja tingimused avaldab võrguettevõtja oma veebilehel. (2) Lõikes 1 nimetatud teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) enampakkumisel müüdava laadimispunkti, laadimispunktide kogumi või energiasalvestusüksuse detailne kirjeldus ja alghind; 2) nõuded enampakkumisel osalemiseks; 3) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 4) pakkumuste avamise koht, kuupäev, kellaaeg ja kord; 5) teave enampakkumist puudutava lisateabe saamise võimaluse kohta. § 33 4 . Pakkumuse esitamine (1) Pakkumus esitatakse võrguettevõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumuse esitamise tähtajal. (2) Pakkuja võib enne pakkumuse esitamise tähtaega oma pakkumust muuta või tagasi võtta. (3) Pakkuja võib esitada ühe pakkumuse. § 33 5 . Pakkumusele esitatavad nõuded (1) Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, äriregistri või isikukood ja kontaktandmed; 2) kinnitus enampakkumise tingimustega nõustumise kohta; 3) pakutav hind; 4) pakkumuse esitamise kuupäev; 5) pakkuja või tema esindaja allkiri. (2) Kui pakkumuse on allkirjastanud pakkuja volitatud esindaja, peab pakkumusele olema lisatud tema volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumus ja selle juurde kuuluvad dokumendid koostatakse eesti keeles. § 33 6 . Pakkumuste avamine ja enampakkumise võitja väljaselgitamine (1) Võrguettevõtja avab tähtajaks laekunud pakkumused § 33 3 lõikes 2 nimetatud teates määratud ajal ja viisil. (2) Pakkumuste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, kontrollitakse isikute õigust enampakkumisel osalemiseks ja esitatud pakkumuste vastavust § 33 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (3) Enampakkumise võitjaks tunnistatakse pakkuja, kes esitas kõrgeima hinnaga nõuetekohase pakkumuse. (4) Pakkumuste avamise ja enampakkumise võitjaks tunnistamise kohta koostatakse protokoll. (5) Enampakkumise võitja avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel ja enampakkumise tulemustest teavitatakse kõiki pakkujaid e-kirja teel hiljemalt pakkumuste avamisele järgneval tööpäeval. § 33 7 . Enampakkumise hinna tasumine (1) Enampakkumise võitja on kohustatud tasuma tema pakkumuses sisaldunud pakutava hinna viie tööpäeva jooksul § 33 6 lõike 5 kohast enampakkumise võitja avalikustamist ja pakkujate teavitamist. (2) Pärast pakutava hinna tasumist või enampakkuja soovil samal ajal korraldab võrguettevõtja enampakkumisel olnud laadimispunkti, laadimispunktide kogumi või energiasalvestusüksuse omandi ülemineku enampakkumise võtjale. (3) Enampakkumise võitja poolt lõikes 1 sätestatud kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel tunnistab võrguettevõtja kahe tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning tunnistab uueks enampakkumise võitjaks pakkuja, kes esitas suuruselt järgmise hinnaga pakkumuse. “; 5 0 ) paragrahvi 33 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) AVP tehniline valmisolek peab võimaldama agregeerimises osalevale turuosalisele agregaatori vahetamise ühepäevase etteteatamisega.“; 5 1 ) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. § 2. (1 ) Paragrahvi 1 punktid 17, 39–48 ja 5 0 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. ( 2 ) Paragrahvi 1 punktid 3, 10, 11, 15, 18, 23, 36 ja 37 jõustuvad 1. jaanuaril 2024 . a. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes