Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 10.08.2022 nr 2-1/2022/5029 Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Kristo Kaasik 6256465 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  25.07.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) artikli 4 punktist 2 tulenevalt on taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi rahastu) erieesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Euroopa Nõukogu on taastekava kinnitanud 29.oktoobril 2021. a. rakendusotsusega nr 12532/21. Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse taastekava kohase eesmärgiga „Ettevõtete rohepööre“ seotud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ elluviimiseks. Määruse eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks konkursi tulemusel valitavate pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohelise vesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohelise vesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena. Toetuse andmise tulemusel võetakse transpordisektoris kütusena kasutusele rohevesinik või hakatakse keemiatööstuses kasutama rohevesinikust toodetud lähteaineid. Investeeringu tegevusi rahastatakse taastekava ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 8 alusel. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord investeeringu tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Tiiu Noormaa (e-post: [email protected], tel: 6274121), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik (e-post: [email protected], tel: 6256465) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 2.1 Määruse taust Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke töökohti. Eesti vesinikuressursside kasutamise analüüsist1 järeldub, et kolm suuremat vesiniku kasutusvaldkonda on transpordivahendites kütusena, soojuse ja elektri tootmiseks ning 1 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/07/lopparuanne-vesinikuressursside-kasutamise-analuus.pdf keemiatööstuse lähteainena või rafineerimiseks. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Kogu maailmas toodetud vesinikust 90% on kasutusel ammoniaagi ja metanooli tootmisel ning nafta rafineerimisel, enamik tarbitavast vesinikust on taastumatutest ressurssidest toodetud hall vesinik, mistõttu taastuvelektrist ja -ressurssidest toodetud rohelise vesiniku kasutamine aitaks tööstussektorit dekarboniseerida ning kiirendaks ka teiste vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu. Toetatava tegevuse puhul on oluline, et see panustaks määruse §-s 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste arendamine transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena ning antud tegevuste tulemusel toimuv kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Taastuvenergial põhineva elektri kasutamise suurendamine EL-i majanduses ja vesiniku suurem kasutuselevõtt on mõlemad selged sammud, mis on vajalikud üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa ühte eelistada teisele, kuna elektrifitseerimine ei ole võimalik kõikides sektorites ning just nimelt neis sektorites (ka näiteks transpordis ja keemiatööstuses) on vesinik asendamatu. Kõrgema vesiniku tootmise ja tarbimise potentsiaali ära kasutamiseks on vaja oluliselt tõhustada elektrolüüsi protsessi, muuta elektrolüüserid majanduslikult tasuvaks, suurendada vesiniku salvestusvõimekust ning leida kulutõhusaid vesiniku transportimise viise. Toetuse saamine ei ole piiratud vesiniku tootmisega taastuvelektrist, toetatav on taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomine. Taastuvenergiaks loetakse: vesi, tuul, päike, ümbritsev keskkond, laine, looded ja maasoojus. Antud määruse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused. Määruse töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise otsustab, teeb toetatavatele projektidele väljamakseid ja projektide üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2.2 Investeeringu elluviijad Ministeerium täidab ülesandeid vastavalt üldmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule. Ministeerium sõlmib KIKiga halduslepingu üldmääruse § 4 lõikes 7 sätestatud vahendusasutuse ülesannete täitmiseks. 2.2.1 Vahendusasutuse volitamise kaalutlused Vahendusasutuse määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Vahendusasutuse ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia investeeringu põhitegevused. Kasutades ministeeriumi analüüsi ning ekspertteadmisi on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Ettevõtluskeskkonnale suunatud investeeringud puudutavad spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et vahendusasutus oleks võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii KIKi kui ka SA EIS (SA KredEx õigusjärglane) sobivust vahendusasutusena. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. KIK SA EIS Laiapõhjaliste analüüside teostamise kogemus 2 2 Toetusmeetmete rakendamise kogemus 3 2 Rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja 3 3 suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus sarnaste projektide läbiviimisel 3 2 Kokku 11 9 Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. KIK on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIKis tegeleb sarnaste meetmetega analüütilise keemia doktorikraadiga keskkonnaekspert, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud kasvuhoonegaasid, kliima soojenemine ja sellega seotud keskkonnariskid. KIK rahastab ligikaudu 50 meetmetegevust. KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikavaldkonna meetmete rakendusüksus ja on andnud samalaadseid toetusi keskkonnaprogrammist. Sarnastest meetmetest on näiteks struktuurivahendite meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine“ elluviimiseks toetatud gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse suurus 9 miljonit eurot) ja riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest rahastatud „Riigi eelarvestrateegia 2021-2024“ lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ tegevuse „Vesiniku väärtusahela piloteerimise“ toetusmeetme rakendamine (toetuse suurus 5 miljonit eurot). KIK koostas KHG ja muu kaasneva heite vähenemise arvutuse tabeli ja teostas selle alusel projektide mõju hindamise. Lisaks on KIKil rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15 miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot; ELWIND projekt). Riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem, alates toetuse andmisest taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks (2010) ja väga mahukas, nt lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus, elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu pilootprojekt. SA EIS on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega seotud erinevaid aspekte (finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate turuosaliste oskusi ning kompetentsust. SA EIS on samuti pikaajaliste kogemustega struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on SA EIS osalenud veel ka mitmete kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus). SA EIS ja EASi juriidiline ühendamine toimus jaanuaris 2021, sisuline ühinemine jõuab lõpule 2022. aasta jooksul. Seniks jätkub teenuste pakkumine olemasolevate kaubamärkide ehk EASi ja SA EIS alt, alles jäävad kõik teenused ja ka kodulehed. Ühendorganisatsiooni ärinimeks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vahendusasutuse määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on investeeringu elluviimisel otsustatud vahendusasutuseks määrata SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2.3. Eelnõu sisu 1. peatükk Üldsätted Määruse § 1 kohaselt on määrus kehtestatud taastekava eesmärgiga „Ettevõtete rohepööre“ seotud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ elluviimiseks (edaspidi investeering). Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 20302“ eesmärkidega ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“. Määruse § 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust. Toetuse andmise eesmärk on transpordisektoris ja keemiatööstuses konkursi tulemusel valitavate pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohelise vesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohelise vesiniku tootmisest lõpptarbimiseni ning vähendada seejuures tegevustega seotud kasvuhoonegaaside heidet. Määruse § 3 punktides 1-18 sisustatakse määruses kasutatavad terminid. Defineerimata termineid kasutatakse üldmääruse, valdkondlike seaduste ja EL riigiabi regulatsiooni tähenduses. Biomassi all mõeldakse põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon. Biomass võib sisaldada toodete jääke, mitte tooteid. Keemiatööstuse lähteaine on täielikult taastuvenergia abil saadud ning täielikult taastuvatest või korduskasutatavatest allikatest pärit lähetaine keemiatööstuses kasutamiseks. Korduskasutuseks peetakse ressursi taaskasutust, seega esmakasutuses olevate taastumatute ressursside ja ka biomassi kasutust keemiatööstuse lähteainena antud meetme raames ei toetata. Keemiatööstuse lähteainete tootmisüksus on seadmete kompleks vesinikust ja teistest lähteainetest keemiatööstuse lähteainete tootmiseks, tootmise alla arvestatakse ka vahetult peale tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine. Rohevesinik on vesinik, mis on toodetud vee elektrolüüsi teel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga töötavas elektrolüüsiseadmes või biogaasi reformimise teel, kui see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamis edendamise kohta (edaspidi taastuvenergia direktiiv) artiklis 29 sätestatud säästlikkuskriteeriumidega. 2 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (kättesaadav): https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf ) Rohelise vesiniku tootmiseks taastuvelektri saamisel pole lubatud vastavalt EL normatiividele kasutada biomassi. Euroopa Komisjon on avaldanud teatise3 „Guidelines on State aid for climate, environmental protection and energy 2022“ (edaspidi CEEAG). Nimelt CEEAG punkti 70 kohaselt loetakse saastevabaks vesinikuks vesinikku, mis on toodetud taastuvenergiast, meetodite kohaselt nagu ette nähtud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkts 36, mille lähteaineks on muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud transpordikütused – st vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Nii taastuvenergia direktiivis kui ka sellele direktiivile 2021. aastal „Eesmärk 55“ paketi raames esitatud Euroopa Komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekutes on mittebioloogilist päritolu taastuvkütused (RFNBO - renewable fuel of non-biological origin, kuhu alla kuulub ka roheline vesinik) selgelt defineeritud viisil, mis välistab biomassi kasutust rohelise vesiniku toomisel4. Taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkti 36 kohaselt| on „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Rohevesiniku tervikahela etapid on järgmised: 1) Rohevesiniku tootmine elektrolüüseri abil veest, kasutades selleks 100% taastuvenergiat, vastavalt RED II vahetu tootmise nõutele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lõige 35, või vesiniku tootmine 100% biogaasist või biometaanist, mille toomiseks on täielikult kasutatud taastuvenergiat ja biomassi antud määruse mõistes. Rohevesiniku tootmisel kasutatav taastuvenergia ei tohi seejuures olla toodetud biomassist ega sellest toodetud kütustest. Tootmise alla arvestatakse ka vahetult peale tootmist toimuv rohevesiniku eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine ning jaotamine enne tankimist või lõpptarbimist. 2) Tankimistaristu alla kuuluvad kõik taristu osad või etapid, mis jäävad tootmisüksuse ja selle lõppkasutusena mõeldud transpordivahendisse tankimise vahele. 3) Tarbimine – vesiniku tarbimine lõppkasutuses oleva transpordivahendi energiaallikana (nt kütuseelemendis elektri tootmiseks) või keemiatööstuse lähteainete toomisel. Taastuvelekter on elekter, mis on täielikult toodetud taastuvenergiast. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest allikatest: vesi, tuul, päike, lained, looted, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidu jäätmed. Tegevus tuleb planeerida nõnda, et jäägid ja jäätmed tuuakse energia tootmise kohta mitte kaugemalt kui 500 km. Mõiste tootmisüksus kasutatakse määruses kahes tähenduses: 1) Rohevesiniku tootmisüksus on elektrolüüser või muu seade vesiniku tootmiseks taastuvenergiast, tootmise alla arvestatakse ka vahetult peale tootmist 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022XC0218(03)&from=EN 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02018L2001-20181221 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lõige 3 (kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN)  toimuv rohevesiniku eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine ning jaotamine enne tankimist või lõpptarbimist. 2) Keemiatööstuse lähteainete tootmisüksus on seadmete kompleks rohevesinikust ja teistest lähteainetest keemiatööstuse lähteainete tootmiseks, tootmise alla arvestatakse ka vahetult pärast tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine. Määruse § 4 sätestab, et KIK täidab üldmääruse § 4 lõike 7 kohaselt vahendusasutuse ülesandeid. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid e-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selle aja jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses. Eelnõu § 5 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Riigiabi mõiste elemente selgitatakse täpsemalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises.6 Arvestades Eesti taastekavas seatud eesmärke ning nende alusel kujundatud investeeringu toetuse eesmärke, on Eesti küsinud abimeetmele toetuse andmiseks luba Euroopa Komisjonilt. Kavandatava investeeringuga ei ole kavas toetada CEEAG7 p-s 13 nimetatud valdkondasid. Investeeringuga antav abi vastab CEEAG-s nimetatud keskkonnakaitse- ja energiameetmete kategooriatele, mille puhul võib riigiabi olla aluslepingu artikli 107 lg 3 p-i c alusel siseturuga kokkusobiv. Eesti hinnangul tuleks investeeringu vastavust hinnata CEEAG kohaselt järgmiselt: 1. CEEAG jao 4.1 kohaselt tootmisüksuse ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamiseks; 2. CEEAG jao 4.3.1 kohaselt saastevaba vesiniksõiduki soetamiseks; 3. CEEAG jao 4.3.2 kohaselt saastevaba vesiniku tankimistaristu rajamiseks. Euroopa Komisjon kiitis riigiabi taotluse heaks otsusega ________________. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004. Riigiabi puhul tuleb arvestada, et ELi riigiabiõigus on otsekohalduv ning toetuse saajatel ei teki siseriiklike asutuste tegevuse või tegevusetuse tõttu õigustatud ootust abi seaduslikkuse suhtes. Ainult Euroopa Komisjon võib tunnistada siduvalt abi seaduslikuks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab mõistlikult hoolikas ettevõtja olema võimeline ise veenduma, et riigilt saadud vahendid on kooskõlas riigiabi põhimõtetega. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal Määruse § 6 sätestab toetatavad tegevused. Toetatav tegevus seisneb tervikahelate väljatöötamises ja kasutuselevõtus järgmistes valdkondades: transpordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomises või rohevesiniku kasutamises keemiatööstuse lähteainena. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1469193387743&uri=CELEX:52016XC0719(05) 7 Euroopa Komisjon vastu võtnud kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 Rohevesiniku tervikahel transpordisektoris peab koosnema rohevesiniku tootmisest, tankimistaristust ja tarbivast seadmest. Projekt, mis ei koosne kõigist kolmest komponendist, toetust ei saa. Sealjuures ei ole oluline, et kõigile kolmele komponendile taotletakse toetust. Rohevesiniku kasutamisel keemiatööstuse lähteainena on toetatav tegevus rohevesiniku tootmisüksuse ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamine koos vajalike puhastus-, kompresseerimis-, jahutus- ja säilitusseadmetega. Projekt ei pea olema piiritletud sektoripõhiselt, vaid võib sisaldada tervikahelat nii transpordisektoris kui keemiatööstuses. Sellisel juhul kontrollib KIK, et sama tegevuse jaoks ei taotleta lubatust suuremat toetust. Rohevesiniku tootmiseks või keemiatööstuse lähteaine tootmiseks rajatav tootmisüksus, tankimistaristu ja lõppkasutuses olev transpordivahend peab olema eesmärgipäraselt kasutuses Eestis vähemalt kuni 1.03.2031. Tootmisüksuse ja transpordivahendi tehnoloogilise valmiduse tase peab vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi Horisont tehnoloogiaklassifikaatorile olema vähemalt TVT 8. Tõendamiseks esitab taotleja tootjalt saadud vastavasisulise kinnituse koos kinnitust tõendava dokumentatsiooniga. Määruse § 7 seab nõuded rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale ja lähteainetele. Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteainete tootmiseks võib kasutada ainult taastuvelektrit, seejuures ei tohi rohevesiniku tootmisel kasutava taastuvelektri tootmiseks kasutada energiaallikana biomassi ega sellest valmistatud kütuseid. Elekter peab olema toodetud taastuvelektri elektrijaamas. Taastuvelektri elektrijaam on määruse mõistes iga elektrit tootev üksus, mis toodab üksnes taastuvenergiat. Juhul, kui taastuvelekter tarnitakse vahetult taastuvelektri elektrijaamast, esitatakse tõenduseks, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata, taastuvelektri elektrijaama ja tootmise vaheliste otseliinide rajamise eelprojekt, andmed jaama võimsuse kohta ja vastava müügilepingu eellepe. Elektrivõrgust taastuvelektri kasutamiseks sõlmitakse eellepe, mis esitatakse koos muude taotluse dokumentidega ning selle edaspidiseks tõendamiseks esitatakse päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed. Vahetu tootmise nõude seadmine tuleneb EL taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõikest 3, mis sätestab võimaluse võtta elektrienergia osakaalu arvestamisel statistikas 100% taastuvenergiana arvesse seda energiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootvast käitisest. Muul juhul tuleks taastuvelektri osakaalu arvestamisel võtta arvesse kahe aasta tagust taastuvelektrienergia osakaalu, mis antud riigis lõpptarbimises kasutati. Ka kasutatava taastuva soojusenergia vahetu kasutus peab olema tõendatud esitades andmed soojuse tarnimise planeeritava taristu ning taastuvsoojusjaama võimsuse kohta ja vastava müügilepingu eelleppe. Rohevesinikku biogaasist tootes võib kasutada üksnes biomassi, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mille veokaugus lähteallikast tootmisükusesse ei ületa 500 kilomeetrit. Kõik päritolu tõendused, mis määruse kohaselt on küsitud nii energia kui ressursi kohta, peab taotleja lisama taotlusele. Määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei kahjustata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/852/EL (taksonoomia määruse) artiklis 17 loetletud valdkondi. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei suurendata kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi on võimalik rohelise vesiniku tehnoloogiate abil kliimamuutusi leevendada. Rohelise vesiniku tootmiseks läheb vaja taastuvenergiat, vett ning materjale, millest toodetakse sobivat tehnoloogiat ning selle abil aidatakse taastuvenergiat salvestada ja selle kasutust edendada. Taastuvenergia tootmisega kaasneb mõningane häiring looduskeskkonnale, kuid läbi sobivate planeeringute ja keskkonnamõju hindamiste viiakse häiringud miinimumini. Samuti läheb vesiniku tootmiseks vaja vett, kuid see suunatakse tagasi keskkonda ning sellega ei kaasne saasteainete heidet keskkonda. Seega pinna- ja põhjavee seisundit ei rikuta. Vesinikku võib toota ka biometaanist (biogaasist), kuid toetuse andmise tingimused on reguleeritud nii, et antud tootmine kasutaks lähteainena vaid jäätmeid ja omaks seega postiivset mõju keskkonnale nii metaani atmosfääriheite vältimise kui ka biomassi kääritamisest tuleneva muu keskkonnakoormuse vähendamise näol. Vesiniku tehnoloogiate arendamisel võetakse materjale ja aineid kasutusse selliselt, et neid on võimalik toote eluea lõpus uuesti ringlusse võtta ja seega korduvalt kasutada ehk maksimaalselt ringmajanduse põhimõttel. Transpordisektoris plaanitakse toetada saastevaba vesiniku tootmisüksuse ja tankimistaristu rajamist ning saastevaba vesiniksõiduki soetamist. Vastava tootmisüksuse, tankimistaristu ja sõiduki tootmine ei oma suuremat keskkonnamõju võrreldes taastumatute alternatiividega. Taastuvenergia kasutuse tõttu tootmises ja tarbimises keskkonnamõju aga väheneb märgatavlt, kuivõrd rohelise vesiniku tootmiseks kasutatakse taastuvat energiat ja vee elektrolüüsi või biogaasi kuumtöötlust veeauruga ningprotsessiga taastumatu CO2 heidet ei kaasne. Keemiatööstussektoris plaanitakse toetada rohelise vesiniku tootmisüksuse ja lähteaine tootmisüksuse rajamist. Keemiatööstussektoris on peamisteks võimalikeks toodetavateks lähteaineteks ammoniaak ja metanool. Eestis puuduvad käesoleval hetkel ammoniaagi- ja metanoolitehased, mistõttu imporditakse ammoniaagil ja metanoolil põhinevaid tooteid peaasjalikult Venemaalt.8 Vastavate imporditavate tootedte valmisatmiseks on kasutatud aga metanooli ja ammoniaaki, mis on toodetud maagaasist ja ei ole seetõttu keskkonnasäästlik. Abi andmisel väheneks maagaasil põhineva vesiniku kasutamine lähteainete tootmisel, mis aitab kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele. Tootmisüksuste rajamine antud tegevusteks ei oma suuremat keskkonnamõju võrreldes taatumatutest allikatest pärit tootmisükuste rajamisega. Välditakse ka taastumatute lähteainete kaevandmaisega tekkivat keskkonnakahju. Keemiatööstuse lähteainete kasutus on reguleeritud taastuvate või korduskasutatavate lähteainete kasutustingimuste reguleerimisega määruses, mille tulemusel omab meede täiendavat postiivset keskkonnamõju ja välditakse võimaliku keskkonnakahju teket lähteainete kasutuselevõtul. Positiivse keskkonnamõju osas on Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsis hinnatud, et 2050. aastaks võimaldaks rohelise vesiniku kasutuselevõtt vähendada 2,2 – 4,4 miljoni tonni 8 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, lk 104 ja 135. võrra CO2 ekvivalentseid heite koguseid 160 000 – 320 000 t H2/a vesiniku tootmise ja tarbimise juures.9 Määruse § 8 määratleb toetatavad kulud. Lõikes 1 sätestatakse, et toetatav kulu peab olema vajalik ja põhjendatud, see tähendab, et vastav kululiik peab olema toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik ning kulu suurus peab olema põhjendatud ehk välja selgitatud turu konkurentsis vastavalt § 23 nõuetele. Lõigetes 2 ja 3 määratletakse, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Kõik kulud peavad olema vahetult seotud asjaomaste abiliikidega. KIK hindab abikõlblikke kulusid juhtumipõhiselt ja dialoogis taotlejaga, konsulteerib vajadusel ministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga ja tehniliste ekspertidega ning teeb põhjendatud juhul ettepaneku taotlust või projekti muuta, et taotletavad kulud vastaksid asjaomase riigiabi abiliigi abikõlblikkuse nõuetele. Määruse § 9 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 01. märts 2026. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ja maksed lõppsaaja poolt töövõtjatele ja tarnijatele tasutud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab toetuse saaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. Enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 01. märtsiks 2026. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud ja toetus välja makstud. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Taastekavas kehtestatud vahetähtaegade kohaselt peavad tervikahela loomiseks vajalikud tehnoloogiad ja seadmed olema hangitud, paigaldatud ja seadistatud hiljemalt 31.03.2025. Määruse § 10 määratleb toetuse piirsumma ja osakaalu. Lõikes 1 on toodud taotlusvooru maksimaalne eelarve, millest rohkem toetust ei anta. Projektile antava toetuse summa oleneb Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud riigiabi andmise reeglitest ja taotlusvooru eelarvest tulenevatest piirangutest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Määruse § 11 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla iga Eesti äriregistris äriseadustiku § 22 mõistes registreeritud äriühing äriseadustiku § 2 mõistes. Füüsilised isikud, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, on välistatud, kuna tegemist on suuremahulise majandustegevusega (arvukas töötajaskond, suur omafinantseering). Välisriigi ettevõtjad on välistatud kuna projekti tulemuse 9 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, lk 14 kasutamist oodatakse Eestis vähemalt 5 aastat ja selle tagamiseks on määruse andja juba nõudmas Eestis tegutsevat ettevõtjat. Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega Majandustegevuste seaduse mõistes. Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri. Partneril peavad tekkima projekti elluviimisel abikõlblikud kulud. Näiteks võib partner rajada ühe osa tervikahelast. Sel juhul, kui partner saab toetust, vastutab ta koos lõppsaajaga tervikahela sihipärase kasutamise eest viie aasta jooksul projekti lõppemisest. Lõige 3 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris10, kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb e-toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Määruse § 12 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, tulemusnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 2 kohustatakse taotlejat esitama kõik nõutud dokumendid. 4. peatükk. Toetuse taotlemine Määruse § 13 kohaselt avab KIK taotlusvooru vähemalt kuuskümmend päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Määruse § 14 sätestab nõuded toetuse taotluse esitamisele. 10 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ) Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas11 täita taotlusvorm. E- toetus on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avatud oleku ajal. Taotlusvooru tähtaja jooksul tuleb taotlus e-toetuses esitada, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru tähtpäeva saabumist. Pärast taotlusvooru tähtpäeva taotlust esitada võimalik ei ole. 5. peatükk Taotluste menetlemine Määruse § 15 sätestab taotluse menetlemise tegevused ning järjekorra. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja registreerimisest, taotleja, partneri ja esitatud andmete nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse nõuetele vastavuse hindamisest, projekti hindamisest võrreldes teiste projektidega, kui taotluste maht ületab eelarve ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 14 päeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist. Taotluses esitatav teave projekti sisu kohta loetakse ärisaladuseks ja KIKil on kohustus seda ärisaladust kaitsta. Selleks luuakse KIKis eraldi protseduur, mille kohaselt toimub taotluste menetlemine. Kõik taotluste hindajad peavad allkirjastama saladuse hoidmise deklaratsioonid. Määruse § 16 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Taotleja tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab määruse §-s 9 ja üldmääruse §-s 5 sätestatud nõuetele. Nõuetele peavad vastama kõik taotlusega seotud taotlejad. Taotlusega esitatud dokumendid peavad vastama kõikidele määruses kehtestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlusega esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotlusvooru esitatud projektis kasutatavate tehnoloogiate valmiduse tase (TVT) skaalal peab olema 8 või suurem. TVT tasemete selgitused on leitavad: https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf. Tehnoloogiate tehnilise valmidusastme tõendamiseks esitab taotleja määruse lisa 1 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendis“ kirjeldatud tõendid töötavatest prototüüpidest koos seadmete tehniliste parameetrite, keskmistele töötingimustele vastavate kasutegurite ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite vältimise meetoditega. Tootmise, transpordi ja tarbimise puhul tuleb kirjeldada tehnoloogiad ja projekti elluviimise etapid ning esitada tegevuste elluviimise äriplaan koos ajakava ja projekti finantsanalüüsiga. Taotleja esitab KHG arvutuse, mis on arvutatud KIKi koostatud metoodika põhjal. Metoodika avaldatakse KIKi kodulehel Exceli vormis. Taotlusele tuleb lisada hinnapakkumised tarnitavatele seadmetele/transpordivahenditele ning taotluse eelarve tuleb koostada erinevatele tervikahela osadele ja peab olema eristatud taotleja ning partnerite tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust §-s 10 nimetatud tingimustel iga osapoole 11 Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkond (kättesaadav: https://etoetus.rtk.ee/ ) abikõlblikest kuludest. Ajakava peab olema realistlik ja vastama määruse lisas 1 toodud vastavatele tingimustele, taotlusele peavad olema lisatud koostöökokkulepped. Taotluses peab olema kajastatud projekti sotsiaalmajanduslik- ja keskkonnamõju ning kirjeldatud tervikahela või selle osade skaleeritavus. Ühtlasi tuleb taotluses hinnata projekti elujõulisust ehk kui kaua projekt on plaanitud töötama. Taotlus ei vasta nõuetele kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või taotlus ei vasta mõnele teisele määruses esitatud nõudele. Vastavaks tunnistatud projektid pääsevad paremushindamisele, mis toimub § 17 kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt. Määruse § 17 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti, kaks keskkonnaministeeriumi eksperti ja üks KIKi ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjone võib läbi viia veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Määruse § 18 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Nõuetele vastavad taotlused reastatakse lisas 2 kirjeldatud rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumide alusel. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus ning nõnda edasi kuni eelarve ammendumiseni. Määruse § 19 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-s 12 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 8 nimetatud abikõlblike kulude, §-s 9 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Määruse § 20 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIKil tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise osas ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõu kohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise viis e-toetuse keskkonna vahendusel. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Määruse § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel. Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagas nõuda. 7. peatükk Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused Määruse § 22 sätestab lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused. Eelkõige on lõppsaajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis. KIKis tegeleb iga lõppsaajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse lõppsaajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Lõppsaajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi lõppsaajate abistamiseks. Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab kasutama taotluses kirjeldatud eesmärgil vähemalt kuni 1. märtsini 2031.a. Lõppsaaja peab kasutama toetuse abil soetatud taristus ainult taastuvenergiat. Lõige 9 keelab pärast vara ostmist omavahenditest või laenu abil müüa toetuse abil soetatud vara liisingufirmale ja siis endale tagasi liisida (sales-leaseback). Keelu põhjus seisneb selles, et sel juhul on KIKi jaoks liiga keeruline ja kulukas kontrollida antud abi tegelikku väärtust. Kaheldav on üldse toetuse andmise vajalikkus. Määruse § 23 sätestab hanke läbiviimise tingimused. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikehanked vastavad selle reeglitele. Mittehankijast toetuse saaja ja partner viivad läbi ostumenetluse. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“. Ei ole kohustust ostumenetlust läbi viia riigihangete registris, kuid alates 100 000 euro suurusest hankest, ilma käibemaksuta, on kohustus avaldada riigihangete registris hanketeade. Eelnõus nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma käibemaksuta. Projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava toetuse ergutava mõju suhtes. Lisaks on välja toodud tingimused, et lõppsaaja kohustub esitama hankedokumentide eelnõud KIKile ülevaatamiseks enne asja, teenuse või ehitustöö hanke läbiviimist, kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 100 000 eurot. Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 100 000 euro, siis mittehankijast lõppsaaja võtab kolm võrreldavat hinnapakkumist või kui nende saamine on raske, siis avaldab hanketeate riigihangete registris. Lõppsaaja võib hinnapakkumist küsida ka ühelt pakkujalt, kui ta avaldab hanketeate riigihangete registris. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Kui lõppsaaja ei ole hankija, siis tema jaoks on riigihangete registris hanketeate avaldamine kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta 100 000 eurot. Hankija jaoks on madalamad piirmäärad riigihangete seadusest tulenevalt. Alla 100 000 eurose ilma käibemaksuta eeldatava maksumusega hanke korral tuleb küsida kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist mittehankijast lõppsaaja või partneri puhul. KIKil on kohustus nõustada lõppsaajat ja partnerit hangete läbiviimisel, et hange viidaks läbi määruse nõuete kohaselt. Lepingu muutmise plaanidest tuleb KIKi enne muutmist teavitada, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHS §-st 3 tulenevate põhimõtetega. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus koguda alltöövõtjate andmeid. 8. peatükk Aruannete esitamine Määruse § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra. Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas täites etteantud vormi. Kui lõppsaaja ei esita aruandeid, siis on KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 24 lõike 1 alusel, sest toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustust. Arvates projektile lõppmakse tegemisest viie aasta jooksul esitab lõppsaaja KIKile andmeid taastuvenergia kasutamise kohta, näiteks andmed selle kohta, et lõppsaaja on jätkuvalt otseliiniga ühendatud ja tarbib sealt tulenevat taastuvenergiat, mõõtepunkti andmed, taastuvenergia otseostu lepingud (määruse § 7 sätestatud taastuvenergia nõuded rohevesiniku tootmiseks). Oluline on aruandluses kajastada tegelikku aastast taastuvenergia kasutust ning võrrelda seda esialgsete prognoosidega, vajadusel tuleb esitada põhjendused erinevuste osas prognoosi ja tegeliku taastuvenergia tarbimise vahel. Sarnaselt taotluses toodud kasvuhoone gaaside heite ja muu kaasneva õhuheite vältimise arvutusega esitatakse iga-aastaselt ka tegeliku heite arvutused vastavalt etteantud mudelile ning sellega seonduvad andmed, nagu kasutusele võetud rohevesiniku hulk, kasutatav transpordi liik ja läbisõit ning kütusekulu, toodetud keemiatööstuse lähteaine kogused ja vastavas tootmises aasta jooksul kasutatud lähteained ning energia tüüp ja kogus. Lõppsaaja esitab viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist e-toetuse vahendusel KIKi poolt ettevalmistatud vormil andmed toetuse abil soetatud vara kasutamise kohta, kasutusväärtuse langemise kohta, energia kasutuse jmt kohta. Lõppsaaja peab välja tooma tekkinud kitsaskohad ja eelised võrreldes varasemalt kasutatud lahendusega, tekkinud probleemid kõigis kolmes etapis ja nende lahendused ning nendega seoses tekkinud täiendavad kulud. Aruandluses tuleb kajastada hooajalised kasutuserisused ja seadmete eluiga võrreldes prognoositud elueaga, hooldus, remont. Aruandluses tuleb kajastada tootmisüksuse, tarnkimistaristu ja transpordivahendi(te) ja nende kasutamise kogumaksumust (ostuhinnad, tanklate kulude võrdlus, seadmete kasutamise hind aastas sh hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus jne) ja transpordivahendi korral koostada vastav võrdlus eelnevalt kasutatud transpordivahendiga. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Määruse § 25 sätestab toetuse maksmise korra. Toetus makstakse välja abikõlblikkuse perioodil tekkinud ja tasutud kulude alusel lõppsaajale või partnerile. Maksetaotluse peab esitama lõppsaaja, kes avaldab selles, kas soovib makset enda arvele või partneri kulude katteks partneri arvele. Maksetaotlused tuleb lõppsaaja ja iga partneri lõikes esitada eraldi. E-toetuse süsteem ei võimalda ühe maksetaotluse alusel teha väljamakset eri isikutele. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab endas lõikes 4 nõutud dokumente. Leping tähendab nii hankelepingut riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast lõppsaaja puhul. Õiguskaitsevahendid on VÕS mõttes õiguskaitsevahendid, näiteks täiendava tähtaja andmine kui töövõtja või müüja rikub kokkulepitud lepingu täitmise perioodi. Kulu tasumist tõendav dokument tähendab maksekorraldust või muud panga maksedokumenti, mis tõendab arve tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist raamatupidamises. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga e- toetuse vahendusel (HMS § 41). Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid abikõlblikuks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. 10. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided Määruse § 26 sätestab toetuse väljamaksmisest keeldumise alused. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, siis selles osas keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotluse korrigeerimist nii, et see ei sisaldaks mitteabikõlblikku kulu. Kui maksetaotluses on puudus, siis tuleb see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, näiteks vahearuande esitamise kohustus, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teostada toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid abikõlblikuks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu abikõlblikkusele, siis keeldutakse väljamaksest osaliselt. Määruse § 27 sätestab toetuse tagasinõudmise korra. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise üldreeglid on leitavad üldmääruse §-st 11. HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt saab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada kui selline võimalus on seaduses või haldusaktis. Sellest tingitult sätestatakse täpsemad toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord taotluse rahuldamise otsuses kui haldusaktis. Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetuse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud eesmärgil kasutusel vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt soetatud vara kasutuses olnud ajaga tagasi. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Määruse § 28 sätestab vaiete esitamise korra. HMS § 73 lg 2 kohaselt lahendab KIK ise vaided, mis on esitatud KIKi otsuste peale. Selleks moodustab KIK vaidekomisjoni kuhu kuuluvad isikud, sh jurist, kes ei ole seotud vaidlustatud otsuse menetlemisega Esitatud vaiete lahendamiseks on KIKil 10 kalendripäeva. Samas on võimalus vaie lahendamise tähtaja pikendamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013 vastavalt eelnõus ja käesolevas seletuskirjas märgitule. 4. Määruse mõjud 4.1 Määruse üldine mõju Energiasektori dekarboniseerimine on kliimapoliitika lahutamatu osa ning Euroopa Liit on madala süsiniku jalajäljega majanduse seadnud üheks põhiliseks eesmärgiks, mis innustab uute tehnoloogiate väljatöötamist ning populariseerimist. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises aina kasvab, mis toob kaasa vajaduse juhitamatut taastuvenergiat salvestada ning tarbida siis, kui selleks on vajadus. Vesinikku on võimalik kasutada lähteainena keemiatööstuses, kütusena, sooja ja elektri tootmiseks ning energiakandja ja –salvestina. Seega on sellel palju võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris, olles seejuures väga väikese heitega. Toetuse eesmärk on pilootprojektide raames testida läbi Eesti oludes vesiniku tervikahel alustades vesiniku tootmisest kasutades selleks taastuvenergiat ja lõpetades tarbimisega transpordisektoris või keemiatööstuses. Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris, mis tähendab, et töötavad tehnoloogilised lahendused on olemas ning neid saaks pilootprojektide raames ka Eestis rakendada. Toetuse tulemusena kiirendatakse rohevesiniku turule tulekut ning tarbimist nii transpordisektoris kui tööstuses. See aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse ning panustada taastuvenergia direktiivis EL 2018/2001 sätestatud taastuvenergia transpordi eesmärkidesse (aastaks 2030 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 14%). 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kodumaise energiatootmise kaudu suureneb riigi energeetiline sõltumatus. 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Taastuvenergiast toodetud vesiniku puhul on tegemist süsinikuvaba tehnoloogiaga, mis võimaldab asendada fossiilkütuste kasutamist ning mille laialdasema kasutusele võtmisega panustame kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel tekivad erinevad saasteained, mis põhjustavad nii õhu- ja veesaastet, kui ka terviserike Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet ning saavutatakse kliimaneutraalsus 4.4 Mõju majandusele Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Puuduvad olulised mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldustele, regionaalarengule ning sotsiaalsetele valdkondadele (sealhulgas demograafilisele). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks sõlmib ministeerium halduslepingu riikliku sihtasutusega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada investeeringuprojektide elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele investeeringu kulud 50 miljoni euro ulatuses, millest 548 921 eurot on investeeringu administreerimise kulu. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  e EELNÕU 25.07.2022 Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Määruse alusel antav toetus vastab komisjoni teatisele „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (edaspidi CEEAG) ja toetust antakse alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. (3) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). (4) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks konkursi tulemusel valitavate pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordisektoris või keemiatööstuse lähteainena. (3) Toetuse andmise tulemusel võetakse transpordisektoris kütusena kasutusele rohevesinik või kasutatakse rohevesinikku keemiatööstuse lähteainete tootmiseks. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) biogaas – biomassist toodetud gaas; 2) biomass – bioloogilise päritoluga toodete jääkide ning jäätmete, tööstus- ja olmejäätmete ning -jääkide biolagunev fraktsioon; 3) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 5), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 4) e-toetuse keskkond – Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ 5¹. peatükis nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkond; 5) keemiatööstuse lähteaine – täielikult taastuvenergia abil saadud ning täielikult taastuvatest või korduskasutatavatest allikatest pärit lähteaine keemiatööstuses kasutamiseks; 6) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus – seadmete kompleks rohevesinikust keemiatööstuse lähteainete tootmiseks ning vahetult pärast tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine; 7) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 8) rohevesinik – taastuvallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, kui see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega; 9) rohevesiniku tervikahel – rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise etappidest koosnev vesiniku kasutuselevõtule suunatud tegevuste jada; 10) rohevesiniku tootmisüksus – elektrolüüser või muu seade vesiniku tootmisekstaastuvenergiast, tootmisüksusena arvestatakse vahetult peale tootmist toimuv rohevesiniku eraldamist, puhastamist jääkainetest, kompresseerimist, säilitamist ning jaotamist enne tankimist või lõpptarbimist; 11) taastuvelekter – täielikult taastuvenergiast toodetud elekter; 12) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses saadud energia; 13) tankimistaristu – rajatis, mis varustab transpordivahendeid rohevesinikuga transpordi eesmärgil; 14) transpordivahend – rohevesinikku transpordiks kasutav ja tervikahela lõppkasutuses olev sõiduk. § 4. Vahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat käesoleva määruse alusel taotletud viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. (3) KIK kehtestab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise, kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamise ja rohevesiniku tervikahela hindamise juhendid ning avaldab need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. 2 § 5. Riigiabi (1) Toetus, mida antakse transpordivahendi soetamiseks, on riigiabi vastavalt CEEAG jaole 4.3.1. (2) Toetus, mida antakse rohevesiniku tootmisüksusele, on riigiabi vastavalt CEEAG jaole 4.1. (3) Toetus, mida antakse tankimistaristule, on riigiabi vastavalt CEEAG jaole 4.3.2 (4) Toetus, mida antakse keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks, on riigiabi vastavalt CEEAG jaole 4.1 (5) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. 2. peatükk Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ja mille raames: 1) soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või 2) rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. (2) Transpordivahendi soetamist toetatakse vaid juhul, kui see kasutab ainult rohevesinikku. (3) Tootmisüksuse ja transpordivahendi tehnoloogia valmidustase peab olema Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori alusel vähemalt kaheksa. (4) Toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne taotluse rahuldamist. § 7. Nõuded rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale ning nõuded keemiatööstuse lähteainetele (1) Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale on järgmised nõuded: 1) kui taastuvelekter tarnitakse taastuvelektri elektrijaamast, peab see olema tarnitud vahetult, jaotusvõrgust elektrienergiat võtmata; 2) taastuvelektri korral, mis on pärit elektri jaotusvõrgust, peab päritolutunnistusega tõendama, et tegemist on taastuvelektriga ja seejuures saab statistiliselt taastuvelektri osakaalu arvestamisel arvesse võtta vaid kahe aasta tagust taastuvelektri osakaalu, mida antud riigis lõpptarbimiseks kasutati; 3) kui soojusenergia tarnitakse soojusjaamast, katlamajast või koostootmisjaamast, peab olema tõendatud selle tarnimine täielikult vastavast tootmisjaamast; 3 4) rohevesiniku tootmiseks kasutatav taastuvenergia ei tohi lähtuvalt taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkt 36 nõuetest pärineda biomassist ega sellest toodetud kütustest; 5) kasutatav biogaas ja kasutatav biomassist pärit energia peavad olema täielikult toodetud biomassist, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mille veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit ning biomassina ei lähe arvesse esmakasutuses olev puit, sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva puidu või sellest valmistatud toodete ja muu biomassi segu. (2) Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale lähteainele on järgmised nõuded: 1) rohevesiniku lähteaine ja keemiatööstuse lähteaine, mis saadakse biomassist, ja biogaas, peab olema täielikult toodetud biomassist, mille tootmine peab vastama lõike 1 punktis 5 nimetatud nõuetele; 2) keemiatööstuse lähteainete tootmiseks kasutatavad biomassist mittesaadavad lähteained peavad olema täielikult korduskasutatavatest allikatest pärit lähteained, mida muul moel taaskasutusse võtta või taaskasutuseks ümber töödelda pole võimalik või otstarbekas ja mille veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit ning taastuva allikana ei lähe arvesse esmakasutuses olev materjal, sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva materjali või sellest valmistatud toodete ja muu materjali segu. § 8. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega. (2) Toetatavad kulud on otseselt rohevesiniku tervikahela tootmise, tarne ja lõppkasutusega seotud rajatiste ehituseks ning transpordivahendite soetamiseks vajalikud: 1) transpordivahendi soetamisel Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt investeeringu netolisakulu, mis arvutatakse toetuse abil soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahena; 2) tootmisüksuse ja tankimistaristu rajamisel arvutatakse toetuse summa lähtuvalt vajalikust netolisakulust. (3) Mittetoetatavad kulud on: 1) biomassi, selle väärindamise ja biomassist biogaasi tootmisüksuse rajamise kulu; 2) taastuvenergia käitiste rajamise kulu; 3) projektijuhtimiskulu ja taotluse koostamise kulu; 4) üld- ja tegevuskulu; 5) laenu- või liisingulepingu sõlmimisega seotud kulu ja laenu- või liisingulepingu alusel makstav intress; 6) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 7) kindlustamise kulu; 8) amortisatsioonikulu; 9) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 10) käibemaks; 11) koolituskulu; 12) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu; 13) palgakulu; 14) kasutatud seadme ostukulu; 15) riigiabi eeskirjade kohaselt mitteabikõlblik kulu; 4 16) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. märts 2026. a. (3) Rohevesiniku tervikahela loomiseks vajalikud tehnoloogiad ja seadmed peavad olema hangitud, paigaldatud ja seadistatud hiljemalt 31. märtsiks 2025. a. § 10. Toetuse osakaal (1) Toetuse osakaal: 1) transpordivahendi soetamise puhul 50 protsenti toetuse abil soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahest vastavalt Euroopa Komisjon otsusele; 2) rohevesiniku tootmisüksuse, tankimistaristu ja keemiatööstuse tootmisüksuse rajamise puhul arvestatakse riigiabina antava toetuse osakaal toetatavatest kuludest lisas 1 esitatud metoodika järgi vastavalt Euroopa Komisjon otsusele. (2) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide ja avaliku sektori asutuste antavaid tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla Eestis äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu. Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga. (3) Taotleja ja partner peavad vastama üldmääruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse määrusega ettenähtud viisil ja peab sisaldama järgmiseid kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja nime ja registrikoodi; 2) partneri nime ja registrikoodi; 3) projekti nime; 4) projekti läbiviimise kohta; 5) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajaid; 6) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldust, mis vastavad §-s 2 nimetatud tulemusele ja eesmärgile; 7) projekti kirjeldust, mis sisaldab tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamise ja kasutatava energia ja vesiniku ning kemikaalide tootmiseks kasutatavate lähteainete või 5 algallikate päritolu ning tootmiseks kasutatavate tehnoloogiliste protsesside kirjeldusega; 8) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni; 9) KIKi kehtestatud juhendi kohaseid projekti hinnatavaid näitajaid; 10) keskkonnamõjude ja -riskide hinnangut vastavalt KIKi kehtestatud juhendile; 11) sotsiaalmõjude hinnangut vastavalt KIKi kehtestatud juhendile; 12) KIKi kehtestatud juhendi kohast hinnangut projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 13) koostöö eelkokkuleppeid; 14) KIKi kehtestatud juhendi kohaseid hinnapakkumusi; 15) tootmises kasutatava energia saamise ja tootmise lähteainete päritolu tõendavaid lepinguid; 16) tootmises kasutatava energia päritolu tõendavaid lepinguid; 17) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist; 18) projekti eelarvet, kus on märgitud tarneahela erinevate osade maksumused; 19) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summat rohevesiniku tervikahela etappide lõikes; 20) kinnitust nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 21) kinnitust, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 22) kinnitust, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summad avalikustatakse; 23) teavet, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt; 24) teavet ärisaladuse kohta; 25) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volitus alusel. (3) Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. (4) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantsanalüüsist on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine ja eelarve (1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoor. (2) Taotlusvooru eelarve on 49 450 000 eurot. (3) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. § 14. Taotluse esitamise viis 6 (1) Taotlus esitatakse KIKile taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja lõppsaajale kätte toimetatuks. (2) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja, partneri ja esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse nõuetele vastavuse hindamine; 4) taotluse kohase projekti hindamine ja pingera moodustamine; kui taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve; 5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (2) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK. (3) Taotlust ei avaldata kolmandatele osapooltele. (4) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (5) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (6) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (7) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. (8) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. § 16. Taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) KIK tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik taotlusele kehtestatud ja järgmised nõuded: 1) rohevesiniku tervikahela tehnoloogiate valmiduse tase on kaheksa või suurem; 2) esitatud rohevesiniku tervikahela kirjeldus sisaldab tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamise ja kasutatava energia ja vesiniku ning kemikaalide tootmiseks kasutatavate lähteainete või algallikate päritolu ning tootmiseks kasutatavate tehnoloogiliste 7 protsesside kirjeldusega; 3) koostatud on veatu kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutus alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni; 4) projekti eelarve sisaldab andmeid taotleja ja partneri kohta ja selles on märgitud rohevesiniku tervikahela erinevate osade maksumused; 5) omafinantseeringu olemasolu on tõendatud; 6) projekti ajakava on koostatud vastavalt KIKi kehtestatud juhendile ja teostatav abikõlblikkuse perioodil; 7) taotleja ja partneri vaheline koostöö ning koostöö projektiväliste osapooltega on tõendatud; 8) projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 9) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 10) projekti raames soetatud vara kasutamine viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on kirjeldatud. (3) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; 2) taotletud toetuse suurus ületab §-s 10 sätestatud toetuse maksimaalset suurust või osakaalu; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 5) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 6) projekt ei ole teostatav. (4) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus rahuldatakse, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks. § 17. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Taotluste nõuetele vastavuse ja projektide hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kolm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeeriumi), kaks Keskkonnaministeeriumi ja üks KIKi nimetatud liiget. (2) KIK võib ministeeriumi nõusolekul hindamiskomisjoni kaasata täiendavalt liikmeid. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad enne taotluste hindamist deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (4) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. (5) Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. § 18. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat projekti, mida pole võimalik § 16 lõike 4 kohaselt rahuldada, hindab hindamiskomisjon rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumide alusel kasutades KIKi kehtestatud juhendis toodud hindamismetoodikat. (2) Kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse taotleja andmete põhjal. 8 (3) Rohevesiniku tervikahela projekti hindamiskriteeriumid on: 1) kasvuhoonegaaside ja muu kaasneva heite vähenemine aastas; 2) kasvuhoonegaaside heite vähenemise marginaalkulu; 3) projekti tulemusena aastas kasutusele võetav toodetud rohevesiniku maht; 4) vesiniku müügihind; 5) kasutatavate seadmete kvaliteedikriteeriumid. (4) Projektile hindamiskriteeriumide alusel omistatud punktide liitmisel moodustub projekti koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida, mis on aluseks taotluste rahuldamisel. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt § 18 lõike 4 kohaselt moodustatud pingereale alustades enim punkte saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (3) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja ja partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti osapoolte lõikes toetatavate kulude summa, toetuse maksimaalne suurus ja toetuse osakaal; 5) projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava; 6) teave riigiabi andmise kohta vastavalt § 5 nimetatud viitega Euroopa Komisjoni otsusele; 7) projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega; 8) projekti osapoolte õigused ja kohustused; 9) keskkonnariskide analüüsi esitamise aeg; 10) tootmisüksuse, tankimistaristu ja transpordivahendi sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 11) toetuse maksmise tingimused ja ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 12) toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (5) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse lõppsaajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. (6) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärk. 9 (7) Osalisel või kõrvaltingimusega rahuldamisel arvestatakse §-s 10 sätestatud tingimustega. (8) KIK kannab andmed toetuse kohta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse §-le 492. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse nõudele või taotluste rahuldamise eelarvest ei piisa taotluse rahuldamiseks või kui taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 6 alusel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. (4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine. (2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (4) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks üldmääruse §-s 11 lõikes 1 toodud asjaolu. (6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. 7. peatükk 10  Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused § 22. Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. (2) Lõppsaaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. (3) Lõppsaaja või partner peab alustama projekti elluviimisega kümne kuu jooksul taotluse esitamisest. (4) Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt kuni 1. märtsini 2031. a. (5) Lõppsaaja on kohustatud viivitamata vastama KIKi küsimustele lõppsaaja, partneri ning rohevesiniku tervikahela loomise ja kasutamise kohta. (6) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (7) Lõppsaaja peab andma KIKi või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. (8) Lõppsaaja peab võimaldama KIKil teostada kohapealset kontrolli nii enda kui partneri valduses projekti raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi. (9) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi. (10) Toetuse abil rajatud tootmisüksuses kasutatakse ainult taastuvenergiat. (11) Lõppsaaja müüb taotluses näidatud hinnaga ja koguses vesinikku taotluses toodud perioodil. (12) Lõppsaajal ega partneril ei ole lubatud toetuse abil omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist projektile lõppmakse tegemisest arvates. § 23. Hanke läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Projektiga seotud riigihanget või ostumenetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 11 eurot, esitab lõppsaaja või partner enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamust 10 päeva jooksul dokumentide saamisest arvates. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja või partner hanketeate riigihangete registris. (5) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on väiksem eelmises lõikes sätestatust, kuid võrdne või suurem kui 20 000 eurot, küsib lõppsaaja või partner konkurentsi ärakasutamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. (6) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (7) KIK nõustab vajadusel lõppsaajat ja partnerit hanke läbiviimisel. (8) Lõppsaaja esitab enne hanke- või ostulepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. 8. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta vahearuanded aruandlusperioodi kohta üldmääruse § 14 sätestatud korras. Aruandlusperioodi kestvus on pool aastat. Lõppsaaja esitab vahearuanded 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril ning lõpparuande abikõlblikkuse perioodi lõpuks, aga mitte hiljem kui 1. märts 2026. a. (2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (3) KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle esitamisest. (4) Arvates projektile lõppmakse tegemisest viie aasta jooksul esitab lõppsaaja KIKile kord aastas andmed vastavalt etteantud vormile: 1) taastuvenergia kasutamise ja päritolu kohta; 2) lähteainete kasutuse ja päritolu kohta; 3) tegeliku tekkiva positiivse keskkonnamõju kohta; 4) tootmisüksuse, laadimistaristu ja transpordivahendi kasutamise ning omaduste muutumise kohta. (5) Lõppsaaja esitab 1. märtsil 2032. a KIKile finantsanalüüsi ellu viidud projekti kohta 2031. aasta 31. detsembri seisuga kulude liigse hüvitamise kontrollimiseks. (6) Lõppsaaja esitab aruande „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise kohta 20 päeva jooksul pärast 12 kuu möödumist projektile lõppmakse tegemisest. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused 12 § 25. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse üldmääruse § 9 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel. (2) Lõppsaaja esitab maksetaotluse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e- toetuse keskkonna kaudu. (3) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellele lisatud maksedokumentide alusel lõppsaajale või partnerile 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest (4) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile teatavaks tehtud; 2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument; 3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 9) laenu- või liisinguleping olemasolul ja kohaldumisel. (5) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 3 sätestatud makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. (6) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust; 4) üldmääruse § 9 lõikes 7 toodud juhtudel. (7) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks. 10. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided § 26. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudel. § 27. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. 13 (2) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (3) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat ja ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. (4) Eelnevates lõigetes sätestatu ei piira ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist vastavate otsekohalduvate Euroopa Liidu aktide alusel. § 28. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. (2) Vaide lahendab KIK. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Ahti Kuningas majandus- ja taristuminister transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes 14