Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 09.08.2022 nr 2-1/2022/5022 Taastekava määruse "Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust või arvamust seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Regina Viljasaar-Frenzel 625 6426 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 07.07.2022 Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 ni- metatud taaste- ja vastupidavuskava komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majan- duse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-ehituse arendamine“ (edaspidi ehituse e-HÜPE) toetusprogrammi elluviimiseks. (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, lähtutakse järgmistest riigiabi reguleerivatest õigusaktidest: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut; 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4, 5 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja saavutatav tulemus (1) Toetuse eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid uuenduslike digitaalsete lahenduste loomisel ja rakendamisel, mis aitavad tõsta sektori tootlikkust ja laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka. (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse nii e-ehituse platvormil põhinevate kui ka eraldiseisvate innovaatiliste digilahenduste väljatöötamise, prototüüpimise või rakendamise projekte ehitusvaldkonnas. (3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on lõpetatud projektide arv. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) e-ehituse platvorm – infosüsteem, mis koondab sellega liidestunud ehitusvaldkonna teenuseid ja andmeid; 2) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 3) omafinantseering – toetuse saaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata; 4) organisatsiooniinnovatsioon – üldise grupierandi määruse tähenduses uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtja äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes; 5) protsessiinnovatsioon – üldise grupierandi määruse tähenduses uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine (sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras); 6) rakendusuuring – üldise grupierandi määruse tähenduses uuring, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil; 7) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele; 8) teostatavusuuring – üldise grupierandi määruse tähenduses projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated; 9) toetuse saaja – Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 3 punktis 5 sätestatud isik; 10) tootearendus – uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi määruse tähenduses; 11) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele; 12) väljund – projekti käigus valminud konkreetne tulemus või toimunud tegevus, mille olemasolu on eelduseks projekti eesmärgi saavutamisele. § 4. Vahendusasutus Vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus. § 5. Vaide esitamine (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaide. (2) Vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.  2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemusnäitaja saavutamisse. (2) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete, ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artikli 17 tähenduses. (3) Toetatavad tegevused on: 1) koolitus; 2) väliskonsultantide nõustamisteenus väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele; 3) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniga seotud tegevus; 4) rakendusuuring; 5) tootearendus; 6) teostatavusuuring; 7) punktides 1–6 nimetatud tegevuse tulemuste turundamine. (4) Kui lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevusele antakse toetust üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, on suurettevõtjal võimalik toetust saada vaid siis, kui ta teeb toetatavas tegevuses tõhusat koostööd väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaga, kusjuures koostööd tegeva väikese ja keskmise suurusega ettevõtja toetatavad kulud peavad moodustama vähemalt 30 protsenti kõigist toetatavatest kuludest. (5) Kui toetust antakse lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuseks, on toetuse saaja kohustatud levitama projekti tulemusi avalikel üritustel ja veebi- või trükiväljaannetes. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks toetuse saaja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on kooskõlas määrusega. (2) Kui toetust ei anta üldise grupierandi määruse alusel riigiabina, on toetatavad kõik kulud, mis on vajalikud toetuse andmise otsuses märgitud väljundi saavutamiseks, välja arvatud lõikes 7 nimetatud kulud. (3) Kui toetust taotletakse koolituseks üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel, on § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatavad antud artikli lõikes 3 nimetatud kulud. (4) Kui toetust taotletakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale nõustamiseks üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel, on § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatav väliskonsultandi osutatud nõustamisteenuse kulu, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikele 4. (5) Kui toetust taotletakse protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, on § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatavad antud artikli lõikes 3 nimetatud kulud. (6) Kui toetust taotletakse tootearenduseks, teostatavusuuringuks või rakendusuuringuks üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, on § 6 lõike 2 punktides 4–6 nimetatud tegevuste elluviimiseks toetatavad antud artikli lõikes 3 nimetatud tegevused. (7) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik. (8) Ei toetata järgmiseid kulusid: 1) kinnisasja ostmine ja sellega seotud kulu; 2) pangagarantii; 3) finants- ja pangakulu; 4) riigilõiv; 5) kindlustusmakse; 6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu; 7) käibemaks, välja arvatud VV taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul; 8) puhkusetasu; 9) sularahas tasutud kulu; 10) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega. (9) Käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades VV taastekava määruse § 3 punktis 7 sätestatud piiranguid. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti algus ei või olla varasem, kui taotluse esitamise aeg, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2025. a. (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 15 kuud. (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. (6) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsember 2025. a. § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti toetatavatest kuludest. (3) Kui toetust antakse riigiabina, on suurettevõtjale antava toetuse osakaal: 1) maksimaalselt 40 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel tootearenduseks; 2) maksimaalselt 15 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks. (4) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide ja avaliku sektori asutuste poolt antavaid tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi. (6) Taotleja peab projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral esitama taotluses sellekohase teabe. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti ehitusvaldkonnas tegutsev või ehitusvaldkonnale teenuseid või tooteid pakkuv juriidiline isik. (2) Taotleja peab vastama VV taastekava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (3) Kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) taotlejale jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot; 2) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. (4) Määruse alusel ei anta toetust: 1) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 2) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2– 5 kehtestatud juhtudel; 4) ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) taotleja nimi, registrikood ja kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, siis teave, kas tegu on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga; 2) projekti nimi, toimumise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 3) väljundi kirjeldus; 4) projekti kogumaksumus, toetatavate kulude summa, toetuse summa ja omafinantseeringu summa; 5) detailne eelarve toetatavate tegevuste lõikes koos eelarve kujunemise alustega; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et ehituse e-HÜPE veebilehel ehupe.eehitus.ee avalikustatakse taotluses ja vahe- ning lõpparuandes esitatud järgmine info: taotleja ja kontaktisiku nimed, veebileht, e-posti aadress, projekti nimi, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, ülevaade projekti eesmärgist, tegevustest, väljundist ja tulemusest ning info taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru korraldus ja toetuse taotlemise tingimused (1) Toetust taotletakse vooruliselt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e- toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste keskkond) kaudu. Taotlus esitatakse esindusõigusliku isiku digiallkirjaga vahendusasutuse määratud taotlusvooru tähtajaks. (2) Taotlusvooru rahastamise eelarve kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. (3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel ja ehituse e-HÜPE veebilehel www.eehitus.ee. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. (4) Vahendusasutus kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusvooru avamise tingimused. (5) Taotlusvooru tähtajaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 50 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (3) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist. (4) Vahendusasutusel on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (5) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 10 esitatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab §-s 11 esitatud nõuetele. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud või ei ole selgitusi ega lisateavet esitanud; 2) taotluses on esitatud ebaõiged või mittetäielikud andmed. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti § 16 kohaselt hindamata. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseisu kohta teeb ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Koosseis avalikustatakse ehituse e-HÜPE veebilehel. (2) Hindamiskomisjoni esimees on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastava valdkonna asekantsler. (3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (4) Vahendusasutus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. § 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord (1) Projektide hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) eesmärk – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärke; 2) probleem – projektis kirjeldatud probleem on aktuaalne ning vajab lahendamist; 3) lahendus – projekti kavandatud tegevused ja väljund viivad kirjeldatud eesmärkide saavutamiseni; 4) tegevused – projektis ettenähtud tegevused on realistlikud ning põhjendatud; 5) eelarve – projekti eelarve on realistlik, kuluefektiivne ning põhjendatud. (2) Hindamiskomisjon hindab projekte lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head hinnet. Kõik hindamiskriteeriumid on võrdse osakaaluga. (3) Hindamiskriteeriumide sisu ja komisjoni tööprotsess täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumiga ja mis avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel ja ehituse e-HÜPE lehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (4) Hindamiskomisjon teeb vahendusasutusele taotluse rahuldamise ettepaneku vastavalt projektide hindamisel moodustunud pingereale. Hindamiskomisjon võib teha põhjendatud juhtudel vahendusasutusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt §-le 19. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium protokollib komisjoni töö ja edastab komisjoni esimehe poolt allkirjastatud protokolli toetuse andmise ettepanekutega vahendusasutusele toetuse rahuldamise otsuse tegemiseks. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) hindamiskomisjon on määruse § 16 lõike 4 järgi teinud ettepaneku taotluse rahuldamiseks; 2) projekti toetuse summa ei ületa § 16 lõike 4 kohaselt moodustatud pingerea alusel taotlusvooru rahastamise eelarvet. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetatavate kulude summa; 5) toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest; 6) teave riigiabi kohta vastavalt VTA määrusele; 7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused ning väljund; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega; 10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 11) toetuse maksmise tingimused; 12) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) toetuse saaja kohustused; 14) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 15) vajadusel muud nõuded projekti edukaks elluviimiseks. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 10 ja 11 nimetatud nõudele; 2) hindamiskomisjon on teinud põhjendatud ettepaneku taotlust mitte rahuldada; 3) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 4) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 5) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud kõrvaltingimuse seadmisega; 6) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 7) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid; 8) esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 2) projekti nimetus; 3) otsuse põhjendus; 4) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 5) muu vajalik teave. (3) Taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata taotlusega seotud juba tehtud kulusid. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi ja väljundit või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) Vahendusasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. (6) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui vahendusasutusel on võimalik tuvastada teavet avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja väljund ei muutu. (2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, kui 1) muudetakse toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) vähendatakse toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest; 3) muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodi; 4) muudetakse toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes. (3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega, võib toetuse saaja teha projektis lõikes 1 nimetamata muudatusi, olles muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud. (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud väljundi valmimise või projekti tegevuste lõpetamise enne 2025. aasta 31. detsembrit. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa väljundi valmimisele ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei täideta; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest täielikult või osaliselt loobumise kohta. § 21. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 17–19 nimetatud otsus saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras. (2) Vahearuande võib esitada projekti kohta, mille abikõlblikkuse periood on vähemalt kaheksa kuud. (3) Vahearuandes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (4) Lõpparuandes kajastatakse lisaks VV taastekava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevused, tulemuse ja väljundi kirjeldus, vajadusel põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse, tulemuse ja väljundi erinevuse kohta. (5) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamisega seotud aruanded vahendusasutuse vormil e- toetuse keskkonna kaudu. (6) Vahendusasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul selle esitamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 15 tööpäeva, mille võrra aruande menetlemise tähtaeg pikeneb. (7) Vahendusasutus võib kaasata aruande hindamisse väliseksperte. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu koos vahe- või lõpparuandega. (2) Toetust makstakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 1 toodud viisil, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätetatud täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) taotlusega kavandatud tegevuste läbiviimine vastavalt ajakavale; 2) vahe- või lõpparuande kinnitamine vahendusasutuse poolt. (4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa. (5) Vahendusasutus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult VV taastekava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel. (6) Vahendusasutus võib jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata kui: 1) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemus ja väljunud jäid saavutamata ning toetuse saaja selgitus pole piisav; 2) vahe- või lõpparuandes esineb puuduseid ka pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist vastavalt § 22 lõikele 6. (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist. (8) Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni kümne päevane tähtaeg. § 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust.  6. peatükk Toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustused § 25. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub: 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega; 3) tegema omalt poolt kõik, et saavutada projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama vahendusasutuse ettenähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta ning tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 8) võimaldama vahendusasutusel ja VV taastekava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt; 11) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsusest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ järgides VV taastekava määruse § 12 teavitusele sätestatud nõudeid; 12) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 13) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist; 14) riigihangete seaduse subjektina järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 15) kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse. § 26. Vahendusasutuse kohustused Vahendusasutus on kohustatud lisaks VV taastekava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule: 1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 4) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates vastavalt VV taastekava määruse § 13 lõikele 6. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  07.07.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel. Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17-75) (edaspidi RRF määrus), alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi taasterahastu) NextGenerationEU vahenditest rahastatava ja Euroopa Nõukogu 29. oktoobri 2021. a rakendusotsusega kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) eesmärke. Määrusega reguleeritakse taastekava komponendi „Ettevõtete digipööre“ reformi „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-ehituse arendamine“ ehk e- ehituse platvormil põhinevate teenuste prototüüpimise toetusprogrammi ehituse e-HÜPE tingimusi ja korda. Eelnõu panustab taasterahastu tulemusnäitajatesse, milleks on teostatud projektide arv. Tabel 1 Taasterahastu tulemusnäitajad Indikaator Ühik Andmeallikas Mõõtmissagedus Lõpetatud projektide arv projektide arv SFOS Üks kord aastas Toetusmeetme rakendamine on seotud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2021. a korraldusega nr 83 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023“1 punktide 3.4 ja 8.7 elluviimisega. Ehitussektori digitaliseerimine Ehitusalaste tegevuste kaudu loovad valdkonna ettevõtjad rikkust, mis moodustab ligikaudu 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKPst). Ehitussektor võimaldab kvaliteetse teenuse osutamise kaudu aidata luua hüvesid ka kõikidel teistel majandusvaldkondadel ning ühiskonnal tervikuna, kujundades töö- ja elukohtades tingimused, mis võimaldavad tõsta töötajate tööviljakust ning soodustada seeläbi kaudselt majanduskasvu ning ühiskonna heaolu suurenemist. Eesti ehitussektori tööviljakus on võrreldes EL-i keskmisega kaks korda madalam. Tootlikkuse kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse läbimõeldud ja analüüsitud digitaliseerimine ja automatiseerimine. Digitaliseerimine aitab muuta ehituse kulud läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning paremini kättesaadavad andmed võimaldavad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu. See on eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitamisele, kus on oluline tagada projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga vältida ka materjalide ja ressursside raiskamist hoonete rajamisel. Samal ajal on ehitussektor olnud globaalselt digitaliseerimises eelviimasel kohal. 1 www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm  2 Maailma majandus on digirevolutsiooni juhitud muutuste lävel ning digitaalsete tehnoloogiate areng mõjutab selgelt ka ehitussektorit, kus tehnoloogilise arenguhüppe tõttu muutuvad seni kasutuses olevad ärimudelid ning seeläbi kogu valdkond laiemalt.. Konkurentsivõime säilitamiseks ehitussektoris ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks tuleks avalikul sektoril panustada ehitussektori arengusse sektori kaasajastamise kaudu ning innovatiivsete lahenduste juurutamise. Arengustrateegia „Ehituse pikk vaade 2035“ Käesolev meede aitab ellu viia Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprilli 2021. a kabinetiistungil heaks kiidetud arengustrateegiat „Ehituse pikk vaade 2035“2 – visiooni sellest, kuhu peaks ehitusvaldkond jõudma. Strateegias sõnastatud 7 eesmärgi elluviimiseks allkirjastati 9. juunil 2021. aastal majandus- ja taristuministri ja kohalike omavalitsuste, erialaliitude ning kõrgkoolide esindajate poolt „Kokkulepe ehitusvaldkonna seitsme suure sammu astumiseks“. Käesolev meede toetab eesmärke nr 6 „Ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks“ ning nr 7 „Parimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut“. Euroopa kliimaeesmärgid VV taastekava määruse § 2 lõike 6 järgi võib nimetatud määruse alusel toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Vastavalt taastekavale tehtud „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi analüüsile (Checklists for assessment of the Do- No-Significant Harm Criteria of the Estonian RRP. Hendrikson & Ko, 2021; Taaste- ja vastupidavuskava, lk 392–3933) tõstab digitaliseerimine ehitussektori efektiivsust ja vähendab ressursikulu ning toetab seeläbi Euroopa Liidu roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. E-ehituse platvorm Et suurendada ehitussektori tootlikkust ja hõlbustada turuosalistel täiendava lisaväärtuse loomist, töötati 2018. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel välja e-ehituse platvormi visioon, mis hõlmab kogu ehitise elukaart alates kavandamisest kuni lammutamiseni. E-ehituse platvorm on infosüsteem, mis koondab sellega liidestunud ehitusvaldkonna teenuseid ja andmeid. Platvormi eesmärk on toetada Eesti elanikke, ettevõtjaid (ennekõike ehitusvaldkonda) ning avalikku sektorit ehitatud keskkonda puudutavate otsuste langetamisel ja menetluste läbiviimisel. Platvorm koondab avaliku sektori (näiteks ehitusloa taotlemine, detailplaneeringu menetlus jt) ja erasektori teenuseid ning võimaldab ligipääsu seotud avalike registrite andmetele (ehitisregister, teeregister, kutseregister jt). Toetusega soovitakse suurendada avaliku sektori teenuste kasutamist platvormil ning liidestada sellega uusi teenuseid erasektorist. E-ehituse platvormi teenused (API- d) ja sellega seotud tehniline dokumentatsioon on kirjeldatud veebilehel developer.e-ehitus.ee. 2 eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/08/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_7.pdf 3 rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/taaste-ja-vastupidavusrahastu-rrf/eesti-taastekava, Eesti taaste- ja vastupidavuskava.pdf  3 Joonis 1 E-ehituse platvorm Toetuse eesmärk Toetuse eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid uuenduslike digitaalsete lahenduste loomisel ja rakendamisel, mis aitavad tõsta sektori tootlikkust ja laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka. Käesolev määrus reguleerib toetuse andmise tingimusi ja korda. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Toetust makstakse taasterahastust. Toetust taotletakse taotlusvoorudena. Meetme eelarve on 4,5 miljonit eurot. Eelnõuga nähakse ette toetuse taotlemise ja toetuse andmise tingimused ja ning toetuse taotleja ja saaja kohustused ning vahendusasutuse kohustused. Eelnõu on suunatud ehituse valdkonnale, mistõttu on selle kehtestamine peaministri 27.01.2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutus- valdkonnad“ punkti 8 kohaselt majandus- ja taristuministri pädevuses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna digitaalehituse valdkonna juht Jaan Saar (tel 639 7639, [email protected]) ja e-HÜPPE programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel (tel 625 6426; regina.viljasaar- [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite nõunik Monika Karu. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Anneli Schmiedeberg (639 7618, [email protected]) ja välisvahendite õiguse ekspert Gerly Lootus (tel 639 7652, [email protected]). Eelnõu vaatas normitehniliselt üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets ([email protected]).  4 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasi- maksmine 6. Toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustused 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavaid terminid, selgitatakse meetme rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded ning reguleeritakse vaide esitamist. Eelnõu §-s 1 tuuakse välja määruse kohaldamissala, mille kohaselt määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taastekava kohase komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-ehituse arendamine“ ehk ehituse e-HÜPE tegevuse elluviimist. Olenevalt taotlejast ei pruugi määruse alusel antav toetus olla riigiabi. Määruse alusel võidakse anda vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, millele kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi VTA määrus), mõistes ja sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes. Lõigetes 2–3 sätestatakse vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisel järgitavad õigusaktid. Lõikes 4 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata. Juhul kui toetus ületaks ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot kolme aasta jooksul, käsitleb vahendusasutus toetust riigiabina, mille puhul rakenduvad riigiabi artiklitest tulenevad reeglid (Tabel 1). Toetaja võib taotluses ka kohe märkida, et soovib toetust riigiabina. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid uuenduslike digitaalsete lahenduste loomisel ja rakendamisel, mis aitavad tõsta sektori tootlikust ja laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka. Lõike 2 järgi toetatakse eesmärgi saavutamiseks nii e-ehituse platvormil põhinevate kui ka eraldiseisvate digitaalehituse vahendite ja innovaatiliste digilahenduste prototüüpide  5 väljatöötamise, prototüüpimise või rakendamise projekte ehitusvaldkonnas. Innovaatilisust on siin mõeldud taotleja kontekstis ning oluline on iga projekti juures vaadata projekti uuenduslikkust taotleja tegevuses. Taotlejad on oma digipädevuses väga erineval tasemel ning ühe mõõdupuu järgi ei saa innovaatilisust hinnata. Näiteks on ehitise infomudelite (BIM) kasutamine üsna laialt levinud ning mõned ettevõtted on kasutanud seda juba aastakümneid. Kui toetuse taotleja ei ole aga oma töös veel ehitise infomudeleid kasutanud, siis BIM-tarkvara rakendamine on antud taotleja jaoks innovatsioon ning kuulub toetamisele. Samas ei ole otstarbekas toetada digipädeva ettevõtte puhul igapäevaste protsessidega seotud tegevuskulusid, mis ei too endaga kaasa midagi uuenduslikku. Toetus on suunatud eeskätt nendele taotlejatele, kes tahavad oma protsesse kaasajastada ning võtta kasutusele uusi digilahendusi. Toetusega tahetakse soodustada ka e-ehituse platvormi teenuste kasutamist ning uute teenuste toomist platvormile, kuid platvormiga mitte seostumine ei välista toetuse saamist. E-ehituse platvorm on üsna uus nähtus ning ei hõlma kõiki ehitusvaldkonnaga seotud tegevusi ja protsesse. Platvorm lihtsustab andmevahetust erinevate osapoolte vahel, kuid ettevõttesiseste protsesside puhul ei pruugi see nii olulist rolli mängida. Samas on kasulik järgida ka ettevõtte-siseste protsesside puhul platvormil kasutatavaid andmestandardeid, sest siis on lihtsam siduda protsessid väliste osapooltega. Kuna toetatakse uuenduslike lahenduste arendamist ja prototüüpimist, siis tuleb arvestada tõsiasjaga, et kõik projektid ei lõppe eduka juurutamise või rakendamisega. Mida uuenduslikum on tegevus, seda suurem on ka risk selle ebaõnnestumiseks. E-HÜPE toetusega saab maandada neid riske ning julgustada taotlejad proovima kõige uuenduslikemaid ideid ja lahendusi. Kui taotleja on teinud heakskiidetud taotluses ettenähtud tegevused ning jagab avalikult projekti tulemusi, et teised saaks nii nende edust kui ebaõnnestumisest õppida, siis on tulemus saavutatud ning toetus täitnud oma eesmärgi. Eelnõu § 2 lõike 3 järgi mõõdetakse toetuse andmise tulemust lõpetatud projektide arvuga. Taaste- ja vastupidavuskava tegevuskorra kokkuleppe järgi on sihttase 120 e-ehituse platvormil põhinevate digitaalehituse vahendite ja innovaatiliste digilahenduste prototüüpide väljatöötamise ja/või rakendamise projekti. Andmed projektide teostumise kohta kogub vahendusasutus projektide lõpparuannete põhjal. Eelnõu §-s 3 tuuakse välja kasutatavad terminid. Oluline mõiste käesoleva määruse rakendamise raames on e-ehituse platvorm, mis on ehitusvaldkonna teenuseid ja andmeid koondav infosüsteem. Platvormi põhjalikum kirjeldus on toodud seletuskirja sissejuhatuses. Eelnõus on läbivalt kasutusel mõiste toetuse saaja. Vastavalt VV taastekava määruse § 3 punktile 5 on lõppsaaja isik, kellele vahendusasutus annab toetust vastavalt toetuse andmise tingimuste määruse alusel kehtestatud taotluse rahuldamise otsusele, seega isik, kelle toetuse saamise taotlus on rahuldatud. Defineeritud on organisatsiooniinnovatsiooni, protsessinnovatsiooni, rakendusuuringu, teostatavusuuringu ning tootearenduse mõisted tuginedes üldise grupierandi määruse lisa I artiklile 2. Sama artikli põhjal on selgitatud ka väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ning suurette- võtja mõisteid, mis on olulised näiteks riigiabi analüüsi kontekstis: 1. mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ette- võtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot; 2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele;  6 3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vä- hem kui kümnele inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa kaks miljonit eurot; 4. suurettevõtjad on ettevõtjad, kes ei vasta eelnimetatud kriteeriumitele. Eelnõu § 4 lõike kohaselt täidab toetuse vahendusasutuse ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle jms. Eelnõu §-s 5 sätestatakse vaide esitamise kord. Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab vahendusasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused. Eelnõu §-s 6 tuuakse välja toetatavad tegevused, sätestades lõikes 1, et toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemuse saavutamisse. Lõikes 2 tuuakse välja toetatavad tegevused, milleks on koolitused, väliskonsultantide nõustamisteenused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, protsessi ja organisatsiooniinnovatsiooniga seotud tegevused, tootearendus ja rakendus- ning teostatavusuuringud. Lõikes 3 täpsustatakse, et protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniga seotud tegevusi toetatakse suurettevõtja puhul vaid siis, kui ta teeb toetatavas tegevuses tõhusat koostööd VKEdega, kus- juures koostööd tegevate VKEde abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30% kõigist abikõlblikest kuludest. Lõikes 4 sätestatakse, et juhul toetust antakse tootearenduseks, on toetuse saaja kohustatud levi- tama projekti tulemusi avalikel üritustel ja veebi- või trükiväljaannetes. Majandus- ja kommuni- katsiooniministeerium korraldab ehituse e-HÜPE toetusprogrammi raames üritusi, kus toetuse saajatel palutakse oma projekti tutvustada. Samuti avaldab ministeerium info projektide kohta toetusprogrammi veebilehel ehupe.eehitus.ee. Lõikes 5 sätestatakse, et toetust antakse projektile, mis järgib Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete ning ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Eesti taastekava „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi analüüsi kohaselt ei mõjuta meede kahjustada ühtegi ELi taksonoomias määratletud keskkonnaeesmärki tõenäoliselt negatiivselt, kuna digitaliseerimine peaks tõstma ehitussektori efektiivsust ja vähendama ressursikulu. Seetõttu puudub vajadus hinnata projektide tasandil täiendavalt olulise kahju tekitamist. Eelnõu §-s 7 sätestatakse projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud (Tabel 1). Lõike 1 kohaselt on üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud vastama käesoleva määruse tingimustele.  7 Lõikes 2 sätestatakse, et mitteriigiabi ja vähese tähtsusega abi korral on toetatavad kõik kulud, mis on vajalikud toetuse andmise otsuses märgitud väljundi saavutamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et üldise grupierandi määruse artikli 31 raames toetatava koolitusabi puhul on toetatavad antud artikli lõikes 3 lubatud kulud. Punktis 4 nimetatud kaudsete üldkulude alla käivad seejuures halduskulud, üür ja muud üldkulud. Lõikes 4 sätestatakse, et üldise grupierandi määruse artikli 18 raames toetatava väikese ja kesk- mise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antava abi puhul on toetatavad väliskonsultantide poolt osutatud nõustamisteenuste kulud. Seejuures pole abikõlblikud kulud, mis on seotud tava- päraste tegevuskuludega, nt tavapärased maksunõustamisteenused ja korrapärased õigus- või reklaamteenused. Lõikes 5 sätestatakse, et üldise grupierandi artikli 29 raames toetatava protsessi- ja organisat- siooniinnovatsiooniks antava abi puhul on toetatavad antud artikli lõikes 3 lubatud kulud. Lõikes 6 sätestatakse, et üldise grupierandi artikli 25 raames toetatava tootearenduse ja rakendus- ning teostatavusuuringute puhul on toetatavad antud artikli lõikes 3 lubatud kulud. Lõikes 7 sätestatakse, et toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulu- maksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalikud. Lõikes 8 sätestatakse mittetoetatavad kulud, näiteks ei ole toetatavad kinnisasja soetamise kulud, kuna need ei ole otseselt vajalikud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks. Samamoodi ei ole toetatavad VTA määruses sätestatud nõuete kohaselt artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi mää- ruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides. Li- saks tuleb silmas pidada, et toetatavad ei ole muud kulud, mis ei ole seotud projekti taotluses kirjeldatud tegevustega. Lõikes 9 sätestatakse, et käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades VV taas- tekava määruse § 3 punktis 7 nimetatud piiranguid. Tabel 1. Toetatavad tegevused kui toetus on mitteriigiabi, vähese tähtsusega abi või riigiabi. Abi liik Abikõlblikud kulud Mitteriigiabi Kõik kulud, mis on vajalikud toetuse andmise otsuses märgitud Vähese tähtsusega abi väljundi saavutamiseks, välja arvatud määruse § 7 lõikes 7 nimetatud kulud. Riigiabi üldise grupierandi Üksnes projekti jaoks ostetud nõustamisteenuste kulud. määruse artikli 18 järgi: väliskonsultantide nõustamisteenused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele Riigiabi üldise grupierandi  Personalikulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevus- määruse artikli 25 järgi: tega; rakendusuuringud,  vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahe- tootearendus ja miku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui ei ka- teostatavusuuringud sutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on abikõlblikud vaid amortisatsioonikulud, mis vastavad projekti kestusele, üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;  lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimus- tel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud;  8  täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas ma- terjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kan- tud otseselt projekti tõttu. Riigiabi üldise grupierandi  Personalikulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevus- määruse artikli 29 järgi: tega; protsessi- ja organisatsiooni-  vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahe- innovatsiooniga seotud miku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; tegevused  lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimus- tel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud;  täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas ma- terjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kan- tud otseselt projekti tõttu. Riigiabi üldise grupierandi  Koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad määruse artikli 31 järgi: koolitusel osalevad; koolitused  koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seo- tud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, majutuskulud, pro- jektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, tööva- hendite ja seadmete amortisatsioonikulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks;  koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud;  koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad. Eelnõu §-s 8 käsitletakse projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Lõike 2 kohaselt ei saa abikõlblikkuse periood alata enne taotluse esitamist ning peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2025. aastal. Seejuures on lõike 4 järgi projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 15 kuud. Lõike 3 kohaselt ei tohi juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel alustada taotleja projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele. Lõike 5 kohaselt on võimalik ettenägematute asjaolude korral projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada mõistliku aja võrra ka pikemaks kui 15 kuud, kuid oluline on silmas pidada, et saavu- tatav tulemus peab jätkuvalt olema kooskõlas toetuse eesmärkidega ning tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2025. aastal, et tagada taasterahastu kavas kavandatud tegevuste tähtaegne elluviimine. Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalse summa, maksimaalne osakaal ja tingimused. Lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse maksimaalne määr on vähemalt 50 protsenti projekti toetatavatest kuludest; lõikes 3 täpsustatakse üldise grupierandi määruse artiklite 25 ja 29 raames antava toetuse omafinantseeringu määra suurettevõtja puhul.  9 Lõike 4 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hü- vitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel. Lõike 5 järgi peab taotleja, juhul kui ta taotleb projektile või selle osale toetust ka muudest riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, lisama selle info taotlusesse. 3. Peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ning taotlusele. Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda nii Eesti ehitusvaldkonnas tegutsevad kui ka valdkonnale teenuseid või tooteid pakkuvad eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ehitusvaldkond hõlmab seejuures kõiki tavamõistes ehitamisena mõeldud tegevusi ning muid ehitusega otseselt seonduvaid tegevusi. Lisaks pea- ja alltöövõtu ettevõtjatele kuuluvad ehitussektorisse ka ehitussisendeid tootvad ja tarnivad ettevõtjad (planeerijad, geodeedid, arhitektid, ehitusinsenerid, projekteerijad, ehitusmaterjalide tootjad jms) ning ehituse kui lõpp- produkti müügiga ja kasutusega seotud osapooled (remonttööde tegijad, haldajad, hooldajad, hindajad, maaklerid, sisekujundajad jms). Kuna toetuse sihtgrupp hõlmab väga erineva tegevusalaga ettevõtjaid ning pole võimalik välja tuua lõplikku nimekirja EMTAKi koodidest, hindab vahendusasutus sihtgruppi kuulumist taotluse sisu põhjal, vajadusel konsulteerides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Lõigetes 2–3 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja peab vastama VV taastekava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning juhul kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, lisaks ka vähese tähtsusega abiga seotud nõuetele. Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele. Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on vajalikud otsuse tegemiseks. Taotluse osas seatakse määrusega järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama lõikes 1 toodud andmeid, kinnitusi ja vastavalt vajadusele järgmisi lisadokumente: volikirja või kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad, taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil. Viimane on oluline teave riigiabi analüüsi tegemisel. Kontserni liikmete skeemi vorm on hiljemalt taotlusvooru avanemisel leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse ehituse e- HÜPE toetusprogrammi veebilehel. Lõike 1 punkti 2 järgi nõutud projekti toimumise koht peab olema linna või küla täpsusega. Lõike 1 punkti 8 järgi peab taotleja kinnitama, et on teadlik taotlejat ning projekti puudutava info avalikustamisest ehituse e-HÜPE veebilehel. Vaba juurdepääs projekte puudutavale infole on oluline tingimus toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks. Avalikustamisele ei kuulu projektide konkreetne tegevuskava ega kulud kululiikide järgi. 4. Peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide hindamise, toetuse taotluse rahuldamise, mitterahuldamise, osalise ning kõrvaltingimusega rahuldamise ot- suse ning taotluste rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord. Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotlusvooru avamise, toetuste taotlemise ja taotluse esitamise viis.  10 Lõike 1 kohaselt korraldatakse toetuse taotlemine vooruliselt ning taotlus tuleb esitada vahendusasutuse määratud tähtajaks e-toetuste keskkonna etoetus.rtk.ee kaudu. Lõike 2 kohaselt tuleb juhul kui soovitakse taotlusvoorule seada rahaline eelarve, kehtestada see majandus- ja taristuministri käskkirjaga. Kui eelarvet pole seatud, on vooru maksimaalne eelarve investeeringu “E-ehituse arendamine” allesolev jääk. Lõike 3 kohaselt taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Eelnõu §s 13 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Taotlusi menetleb, s.t. registreerib, taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus. Rakendusüksus analüüsib, kas taotletav toetus on käsitletav riigiabina, mitteriigiabina või vähese tähtsusega abina toetuse taot- lejale, partnerile või kasusaajale. Juhul, kui on tegemist riigiabiga, analüüsib rakendusüksus, mil- lise riigiabi liigiga on tegemist. Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel taotluste menetlemiseks kuni 50 tööpäeva alates vooru sul- gemisest. Kui vahendusasutus leiab, et taotlus pole piisavalt selge, võib ta nõuda taotlejalt selgi- tusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist. Taotlejal on puuduste kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Lõikes 5 sätestatakse vahendusasutuse õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata, juhul kui taotleja ei ole tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Eelnõu §-s 15 sätestatakse hindamiskomisjoni regulatsioon. Lõike 1 järgi moodustab hindamiskomisjoni vahendusasutus koostöös ministeeriumiga. Komisjoni koosseis avaldatakse e-HÜPE veebilehel. Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis lõike 4 kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse projektide hindamiskriteeriumid. Lõike 2 järgi on kõik hindamiskriteeriumid võrdse osakaaluga lõpphinde kujunemisel. Lõikes 3 sätestatakse, et hindamiskriteeriumid ja komisjoni tööprotsess täpsustatakse hindamis- metoodikas, mille kinnitab vahendusasutus koostöös ministeeriumiga. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise kord. Lõike 1 kohaselt teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise kohta taotluse rahuldamise otsuse, tuginedes hindamiskomisjoni toetuse andmise otsusele. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõikes 2 tuuakse välja tingimused, millele projekt peab sel puhul vastama ning lõikes 3 nimetatakse, mida otsuses täpsemalt sätestatakse. Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.  11 Lõikes 1 tuuakse välja taotluse rahuldamata jätmise alused ning lõikes 2 on sätestatud nõuded taotluse rahuldamata jätmise otsusele. Eelnõu § 18 lõige 3 kohaselt ei hüvitata taotlejale taotlu- sega seotud kulusid. Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise regulatsioon. Lõi- kes 3 sätestatakse, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingi- musel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusa- sutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi. Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb va- hendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 4 sätestatakse kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse võimalused. Kui kõrvaltin- gimus on täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra. Eelnõu § 21 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul elektrooniliselt. 5. Peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise täpsemaid tingimusi. Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja lõppa- ruanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruannete esitamine annab vahen- dusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning lahen- dustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise. Lõikes 3 sätestatakse teave, mida tuleb lõpparuandes kajastada. VV taastekava määruse § 14 lõike 3 ning käesoleva määruse kohaselt tuleb sätestada vähemalt:  aruandlusperiood;  tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihan- gete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;  toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;  toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;  taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;  projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, info valminud väljundi ja saavutatud tulemuste kohta, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.  projekti tulemuse ja väljundi kirjeldus Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja aruanded e-toetuse keskkonna kaudu vahendusasutuse poolt koostatud vormil.  12 Eelnõu §-s 23 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ning lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja maksetaotluse e-toetuse keskkonnas koos vahe- ja lõpparuandega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetust makstakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punkti 1 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel. Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse maksmise eelduseks on lisaks vahe- või lõpparuande kinnitamisele vahendusasutuse poolt ka toetuse saanud projekti tegevuste läbiviimine vastavalt ajakavale. Lõpparuande puhul tähendab see, et toetuse andmise otsuses tegevused viidi läbi projekti abikõlblikkuse ajal, vahearuande puhul, et seni läbiviidud tegevused vastavad taotluses lubatud ajakavale. Lõikes 6 täpsustatakse, et vahendusasutus võib jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata juhul kui toetatud projekti tulemused ja väljund jäid saavutamata ning toetuse saaja poolt antud selgitused selle kohta pole ka pärast aruande täiendamisele saatmist piisavad. Vastavalt lõike 3 punktile 2 peab toetuse saaja lisama sellekohased selgitused lõpparuandesse. Eelnõu §-s 24 käsitletakse toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmise põhimõtteid. Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel VV taastekava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab VV taastekava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. 6. Peatükk. Toetuse saaja ning vahendusasutuse kohustused Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse toetuse saaja ning vahendusasutuse kohustused. Eelnõu § 25 punkti 1 kohaselt kohustub toetuse saaja tagama toetuse rahuldamise otsusega ettenähtud omafinantseeringu. Punkti 11 kohaselt kohustub toetuse saaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes VV taastekava määruse §-s 12 sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, toetuse saajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Eelnõu §-s 26 reguleeritakse vahendusasutuse kohustusi ning tuuakse välja, et vahendusasutus  13 lähtub siinkohal taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikest 7. Lisaks sellele on vahendusasutus kohustatud: 1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 4) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) 4. Määruse mõjud Toetusmeetme elluviimisega toetatakse Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprilli 2021. a kabinetiis- tungil heaks kiidetud dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ eesmärki nr. 6 „Ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks“ ning eesmärki nr. 7 „Pa- rimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut“. Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb vähene töökoormuse kasv Riigi Tugiteenuste Keskusele. Meede aitab kaasa digipöördele ehitusvaldkonnas ning aitab tõsta sektori tootlikkust. Tootlikkuse kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse suurem digitaliseerimine ja automa- tiseerimine. See on eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitami- sele, kus on oluline tagada projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga vältida ka materjalide ja ressursside raiskamist hoonete rajamisel. Digitaliseerimine aitab muuta ehituse kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks ning paremini kättesaadavad andmed võimal- davad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu. MKMi poolt 2018.a. tellitud uuringu „Ehitussektori tootlikkuse lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs“ käigus läbiviidud mitmes intervjuus toodi esile, et Eesti ehitusettevõtetes on innovatiiv- sete lahenduste (sh kaasaegsete digilahenduste) rakendamine raskendatud eelkõige just ettevõtete väiksuse ning sellega seotud ebapiisava inim- ja rahaliste ressursside tõttu. Antud toetusmeede aitab leevendada just rahaliste ressursside probleemi. Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetuse saajad paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle-eestiliselt. Eeltoodust tulenevalt mõjutab määruse jõustamine regionaalarengut positiivselt.  14 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eel- datavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele. Meetme eelarve on kavandatud taasterahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 4,5 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Enne eelnõu koostamist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud mitmeid ana- lüüse, et uurida ehitusvaldkonna tootlikkuse ja digitaliseerimisega seotud probleeme ja lahen- dusi, sh:  Ehituse Pikk Vaade 2035 (2021)4;  Uuring ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine (2020)5;  Ehitussektori tootlikkuse lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018)6;  E-ehituse platvormi visioon (2018)7. Eelnõu koostamisel on eeskuju võetud analoogsest toetusmeetmest Soomes, kus aastal 2016- 2018 viidi läbi KIRA-digi8 toetusmeede, millega 3-aasta jooksul toetati kokku 139 prototüüpi- mise projekti €4,7 miljoni euro eest. Toetusmeetme vajalikkust sektoris on arutatud ka Digitaalehituse Klastriga. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (/eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastami- seks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 4 eehitus.ee/timeline-post/ehituse-pikk-vaade 5 eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring 6 eehitus.ee/timeline-post/ehitussektori-tootlikuse-uuring 7 eehitus.ee/timeline-post/majandus-ja-kommunikatsiooniministeeriumi-tellimusel-valmis-e-ehituse-visioon 8 www.kiradigi.fi