Riigi huvi väljaselgitamine Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses

Keskkonnaministeerium [email protected] 08.08.2022 nr DM-111384-27 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses OÜ Väo Paas (registrikood 10055887, aadress Harju maakond, Rae vald, Veneküla, Lagedi tee 32a, 75325) esitas 01.09.2020 Keskkonnaametile Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka keskkonnaloa või kaevandamisloa) taotluse Kareda dolomiidikarjääri sügavuti laiendamiseks ja kaevandamisloale välisõhu osa liitmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.09.2020 nr DM-111384-1 all). Nõuetele vastav taotlus on registreeritud KOTKAS-es 07.06.2021 nr DM-111384-7 all. Olemasolev Kareda dolomiidikarjäär, millest on avatud ca 1/4 ja taotletav laiendus asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas Kareda maardlas (registrikaardi nr 793) katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Maa-amet. Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse mäeeraldise pindala on 77,62 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 82,70 ha. Pindalad on samad, mis kehtival Kareda dolomiidikarjääri kaevandamisloal nr L.MK/300504. Mäeeraldist soovitakse laiendada sügavuti selliselt, et veetaset alandamata kaevandataks ka keskmiselt 4,7 m paksune veealune dolokivi kiht. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusdolokivi (aktiivne tarbevaru 6 559,06 tuh m3 seisuga 31.03.2020 ja kaevandatav varu 6 390,08 tuh m3 seisuga 31.12.2019). Keskmine tootmismaht aastas on taotluse kohaselt 230 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on taotluse kohaselt kvaliteetse killustiku tootmine, et varustada riiklikult oluliste objektide ehitamist. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusajaga kuni 23.03.2029 (see on ka olemasoleva kaevandamisloa kehtivusaeg). Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise sügavuti laiendamise soovi on põhjendatud sellega, et praegustes piirides leidub mäeeraldisel vaid madalamargilist ehitusdolokivi, mis on ka kaevandamisloale kantud kaevandatavaks maavaraks. Esitatud taotluse kohaselt paikneb põhjavee tasemest madalamal kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk 1. Kareda maardla varusid täpsustati Keskkonnaministri 11.11.2014 käskkirjaga nr 858. Keskkonnaamet pööras 09.07.2021 kirjaga nr DM-111384-10 keskkonnaloa taotleja tähelepanu asjaolule, et Kareda maardla varusid ei ole viidud kooskõlla keskkonnaministri 17.12.2018 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 määrusega nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52). Keskkonnaamet soovib vältida olukorda, kus võimaliku taotletava mäeeraldise laiendusega nõustumise järgselt maardla varude määrusega nr 52 kooskõlla viimisel leitakse, et ka praegu taotletava aktiivse tarbevaru ploki nr 1 piires on tegemist siiski madalamargilise või täitematerjaliga. Seetõttu palus Keskkonnaamet selgitada, mis lubab loa taotlejal oletada, et mäeeraldise laiendus plokis 1 leiduva maavara parema kvaliteedi tõttu on põhjendatud ka tuleviku vaates (nt varude ümberhindamine kui veealuse kaevandamisega on juba alustatud). Keskkonnaameti kiri ja OÜ Väo Paas vastus on registreeritud KOTKAS-es 23.07.2021 nr DM- 111384-11 all ning on lisatus käesolevale kirjale. Keskkonnaamet hindas riigi huvi ja varustuskindlust 50 km raadiuses Kareda dolomiidikarjäärist 27.07.2021 kirjas nr DM-111384-12 eeldusel, et karjääris leidub kõrgemargilist ehitusdolokivi, kuid riigi huvi ei tuvastanud (lisatud käesolevale kirjale). Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 28.07.2021 kirjaga nr DM-111384-14 Järva Vallavalitsuse arvamust kaevandamisloa taotlusele. Järva Vallavolikogu nõustus 23.09.2021 otsusega nr 61 Kareda dolomiidikarjääri kaevandamisloale välisõhu osa liitmisega, kuid ei nõustunud karjääri sügavuti laiendamisega (registreeritud KOTKAS-es 28.09.2021 nr DM-111384-18 all ja lisatud käesolevale kirjale). Keskkonnaamet edastas Järva Vallavolikogu otsuse loa taotlejale arvamuse saamiseks 29.09.2021 kirjaga nr DM-111384-19. MaaPS § 55 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. MaaPS § 35 lõige 5 sätestab, et kaevandamisloa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul riigi huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub. Keskkonnaamet palus 12.04.2022 kirjaga nr DM-111384-20 OÜ Väo Paas arvamust keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamise osas. OÜ Väo Paas edastas Keskkonnaametile ekspertarvamuse, milles käsitletakse täiendavalt veealuse kaevandamise võimalikku mõju piirkonna veerežiimile ja –kvaliteedile ning palus eksperthinnanguga täiendatud keskkonnaloa taotlusega veelkord pöörduda kohaliku omavalitsuse poole arvamuse saamiseks (registreeritud KOTKAS-es 26.04.2022 nr DM- 111384-21 all). Keskkonnaamet küsis 24.05.2022 kirjaga nr DM-111384-22 Järva Vallavalitsuse arvamust eksperthinnanguga täiendatud kaevandamisloa taotlusele. 2(3) Järva Vallavolikogu nõustus 30.06.2022 otsusega nr 51 Kareda dolomiidikarjääri kaevandamisloale välisõhu osa liitmisega, kuid ei nõustunud karjääri sügavuti laiendamisega (registreeritud KOTKAS-es 05.07.2022 nr DM-111384-24 all ja lisatud käesolevale kirjale). Keskkonnaamet edastas Järva Vallavolikogu otsuse loa taotlejale arvamuse saamiseks 05.07.2022 kirjaga nr DM-111384-25. OÜ Väo Paas on avaldanud soovi Vabariigi Valitsuselt keskkonnaloa andmise nõusoleku taotlemiseks (registreeritud KOTKAS-es 14.07.2022 nr DM-115255-26 all ja lisatud käesolevale kirjale). Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohta Kareda dolomiidikarjääri laienduse taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Vastamisel palume hinnata, kas esitatud andmed on piisavad eeldamaks, et karjääris leidub kõrgemargilist ehitusdolokivi või tuleks maardla varu enne otsuse tegemist viia kooskõlla määrusega nr 52. Palume seisukoht esitada hiljemalt 09.09.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Taotlus 07.06.2021.bdoc 2. RE Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse varu kvaliteedist.msg 3. Varustuskindlusest DM-111384-12.pdf.bdoc 4. KOV otsus I.asice 5. KOV otsus II.asice 6. Kareda dolokivikarjäär_ekspertarvamus_25.04.2022.asice 7. Taotlus Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks.msg Teadmiseks: OÜ Väo Paas Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 3(3)  Saatja: Veljo Haube <[email protected]> Saaja: Viktoria Burtin Teema: RE: Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse varu kvaliteedist Tere, Nagu eelmisel nädala telefonis lubatud, kirjutan nüüd. Oskame hetkel arvata ja loota, et geoloogilised uuringud ja puurkehadest proovipurustatud materjali katsed peavad paika. Loomulikult on tegu tarbevaru plokk 1 osas erinevate omadustega kivimiga ja loodus võib teha vingerpusse. Puursüdamikest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised katsed, mis tehti Tallinna Tehnikaülikooli ja Teede Tehnokeksuse laborites, näitavad killustiku paremat kvaliteeti maarda läbilõike alumises osas (plokis 1) (Järvamaa Kareda uuringuala geoloogiline uuring, lisa 8). Tegime ka kiire analüüsi, arvutades eraldi olemasoleva mäeeraldise piiresse jääva kivimi (kivimist valmistatud killustiku) kvaliteedi ja eraldi ka taotletava laienduse kvaliteedi, mis lubab kvaliteetsema kivi esinemist taotletavas laienduses (lisame tabeli kirjale). Ehkki katsed tehti tookord GOST-i nõuete kohaselt, annab see siiski ülevaate ja üldinfot kivimi kvaliteedi kohta. Samas ei ole see 100% garantii, et kogu 1 plokk kvalifitseerub kõrgemargiliseks dolokiviks ja me ei pea tulevikus antud teema juurde kunagi tagasi tulema. Kokkuvõtteks: tänaste teadmiste järgi on meie jaoks ploki 1 dolokivi näol tegu Kareda karjääri kvaliteetsema varuga. Lugupidamisega Veljo Haube OÜ Väo Paas juhataja 5094542 -------- Algsõnum -------- Saatja: Viktoria Burtin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Kuupäev: 09.07.21 12:05 (GMT+02:00) Saaja: Tõnis Haube <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse varu kvaliteedist Tere! Tekkis täiendav küsimus seoses varudega. Põhjendate Kareda dolomiidikarjääri (loa nr L.MK/300504) mäeeraldise sügavuti laiendamise soovi sellega, et praegustes piirides leidub mäeeraldisel vaid madalamargilist ehitusdolokivi, mis on ka kaevandamisloale kantud kaevandatavaks maavaraks. Esitatud taotluse kohaselt paikneb põhjavee tasemest madalamal kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk 1. Kareda maardla varusid täpsustati Keskkonnaministri 11.11.2014 käskkirjaga nr 858. Samas ei ole Kareda maardla varusid viidud kooskõlla keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52). Soovime vältida olukorda, kus võimaliku taotletava mäeeraldise laiendusega nõustumise järgselt maardla varude määrusega nr 52 kooskõlla viimisel leitakse, et ka praegu taotletava aktiivse tarbevaru ploki nr 1 piires on tegemist siiski madalamargilise või täitematerjaliga. Seetõttu palume selgitada, mis lubab oletada, et mäeeraldise laiendus plokis 1 leiduva maavara parema kvaliteedi tõttu on põhjendatud ka tuleviku vaates (nt varude ümberhindamine kui veealuse kaevandamisega on juba alustatud). Lugupidamisega Viktoria Burtin vanemspetsialist | maapõuebüroo ringmajanduse osakond | Keskkonnaamet Kuusiku tee 6 | 79511 Rapla + 372 56885603 www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <http://www.kaitsealad.ee/> Keskkonnaamet Facebookis <https://www.facebook.com/Keskkonnaamet/> OÜ Väo Paas [email protected] 27.07.2021 nr DM-111384-12 Kareda dolomiidikarjääri laiendamise riigi huvist OÜ Väo Paas on Keskkonnametile esitanud taotluse Kareda dolomiidikarjääri (loa nr L.MK/300504) laiendamiseks ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmiseks. Esialgne taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 01.09.2020 nr DM-111384-1 all. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud KOTKAS- es 07.06.2021 nr DM-111384-7 all. Kuna olemasolev Kareda dolomiidikarjäär koos planeeritava laiendusega paikneb riigimaal ning aluspõhja maavara, mille kaevandamiseks luba soovitakse, kuulub riigile, siis kaalus Keskkonnaamet kaevandamisloa laiendamise vajadust riigi huvi aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Keskkonnaamet on analüüsinud, kas taotletava karjääri teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse teeninduspiirkonda jääb päringu tegemise hetkel 5 ehitusdolokivi (kõrgemargiline) ja sellega samaväärseks loetava ehituslubjakivi (kõrgemargiline) varuga karjääri. Nende karjääride kõrgemargilise ehitusdolokivi ja ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru seisuga 27.07.2021 on kokku ligikaudu 9489 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 ligikaudu 457 tuh m3 kõrgemargilist ehitusdolokivi ja ehituslubjakivi. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 21 aastaks. Taotletava karjääri laienduse teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru rahuldab seega vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks. Keskkonnaamet analüüsis lähtuvalt juhendist, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. Taotletav tegevus on vajalik, kui 1. kaevandamisloa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. kaevandamisloa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3. kaevandamisloa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. kaevandamisloa andmine tagab planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul saab Kareda dolomiidikarjääri laienduse taotlust lugeda ülaltoodud punktide alusel osaliselt põhjendatuks kuna 1. taotletava mäeeraldise piiresse jääv aktiivne tarbevaru, mis paikneb olemasoleva mäeeraldise lamamis, ei ole nõudluse olemasolul iseseisvalt kaevandatav ning olemasolevates piirides karjääri korrastamisel võivad tekkida ebaotstarbekad jääkvaru plokid; 2. kaevandamisloa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise, kuna määralist soovitakse laiendada sügavuti; 3. kaevandamisloa andmine ei taga korrastamistingimuste otstarbekamat täitmist kuna olemasolevale karjäärile ei ole korrastamistingimusi veel esitatud; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Ülaltoodule tuginedes puudub Kareda dolomiidikarjääri laienduseks riigi huvi varustuskindluse aspektist, kuid on olemas ebaotstarbekate jääkvaru plokkide tekkimise vältimise aspektist. Lisaks ei ole Kareda maardla varusid viidud kooskõlla keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Seega puudub täielik kindlus, kas mäeeraldise lamamis paiknev dolokivi on kõrgemargiline. Teede Tehnokeskuse poolt tehtud puursüdamikest valmistatud killustiku katsed lubavad seda hetkel ainult oletada. Menetluse algatamine ei anna garantiid, et nõusolek kaevandamisloa laiendamiseks antakse, kuid aitab asjaomaseid asutusi ja isikuid kaasates välja selgitada, kas kaevandamisloa laiendamine on otstarbekas või mitte. Menetluse jooksul on taotlust võimalik tagasi võtta. Sellise soovi tekkimise korral palume Keskkonnaametile esitada vastav taotlus ning riigilõivu tagastamise avaldus. 2(3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 3(3)  JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Arvamuse andmine Kareda dolomiidikarjääri laiendamise ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmise taotluse kohta Albu 23.09.2021 nr 61 Otsus võetakse vastu vastu maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6, § 55 lõike 2 punkti 11, haldusmenetluse seaduse § 75, halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 ning Keskkonnaameti 28.07.2021 kirja nr DM-111384-14 „Arvamuse küsimine Kareda dolomiidikarjääri laiendamise ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmise taotluse kohta“ (registreeritud nr 6-4/2021/2072-1) alusel. Keskkonnaamet võttis menetlusse OÜ Väo Paas taotluse Kareda dolomiidikarjääri laiendamiseks ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmiseks. Kareda dolomiidikarjäär ja taotletav laiendus asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas Kareda maardlas katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Mäeeraldist soovitakse laiendada sügavuti. Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse mäeeraldise pindalad on samad, mis kehtival Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise loal nr L.MK/300504 (mäeeraldise pindala 77,62 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 82,70 ha). Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusdolokivi (aktiivne tarbevaru 6 559,06 tuh m3 seisuga 31.03.2020 ja kaevandatav varu 6 390,08 tuh m3 seisuga 31.12.2019). Keskmine tootmismaht aastas on taotluse kohaselt 230 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on taotluse kohaselt kõrgekvaliteedilise killustiku tootmine, mida on võimalik kasutada riiklikult oluliste objektide ehitamisel (Tallinn–Tartu– Võru–Luhamaa maantee nr 2 neljarealise ehitusel). Keskkonnaloa muutmisega soovitakse alustada kaevandamist vee alt, veetaset alandamata. OÜ Inseneribüroo Steiger ekspertarvamuse andmetel puudub veealuse kaevandamise korral vajadus rakendada meetmeid karjääri vee sissevoolu vähendamiseks ning tektooniliste/vettjuhtivate lõhede välja selgitamiseks. Senini ebatavaliselt suurt karstumist ja tektoonilisi lõhesid ei ole tuvastatud. Samuti on keskkonnamõju hindamise käigus jõutud järeldusele, et kaevandamisel ilma veetaset alandamata ei kaasne karjääris ja selle ümbruses põhjavee taseme alanemist ja veekvaliteedi muutuseid. Ekspertarvamuses tõdetakse, et olemasolevad andmed on ebapiisavad eelkõige veetaseme alandamisega kaasneva mõju täpseks prognoosimiseks. Kehtivale keskkonnaloale on seatud lisatingimused veereziimi ja -kvaliteedi seireks Prandi jõe algusest ning lähedal asuvate elamute kaevudest. Menetluse käigus vormistatakse maavara kaevandamise loa nr L.MK/300504 ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise loa nr 187817 asemel ühtne keskkonnaluba nr L.MK/300504. Saasteainete paiksete heiteallikatena on taotluses käsitletud purustus- sorteerimissõlme ning selle vahetus ümbruses olevaid, näiteks laadimistöödeks kasutatavaid masinaid. Keskkonnaloa muutmisel kehtivusaega ei pikendata, seega taotletav kehtivusaeg on olemasoleva kaevandamisloa kehtivusaeg kuni 23.03.2029. 1. Anda nõusolek Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmiseks lisatingimusteta. 2. Mitte anda nõusolekut Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa muutmisele (st alustada kaevandustegevust allpool põhjavee piiri) vastavalt MaaPS § 55 lõike 2 punktile 11. Veealuse kaevandamise korral suureneb risk põhjavee kvaliteedi ja koguse vähenemiseks. Kuna nimetatud karjäär asub Prandi allika toitealal, mõjutab tegevus paratamatult piirkonna põhjavee ja Prandi allika seisundit. Veekaitse ja looduskaitse seisukohalt on väga suur oht ümberkaudsete kaevude kuivaks jäämisele, veekvaliteedi halvenemisele ning Prandi allika kokku kuivamisele. 3. Juhul, kui Keskkonnaamet taotleb MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt ning Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, palume arvestada keskkonnaloas järgnevate lisatingimustega: 3.1. viia läbi uus keskkonnamõju hindamine; 3.2. põhjavee taseme mõõtmine ja veeproovide võtmine seirepunktides mitte neli korda aastas, vaid kord kuus (vähemalt esimesel aastal, et kaardistada reaalset tekkida võivat mõju). Kindlasti fikseerida veekvaliteedi ja –taseme näitajad enne kaevandamise algust; 3.3. seirepunktides põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise tuvastamisel peab toimuma kompensatsioonimeetmete rakendamine (uute kaevude rajamine, kaevude läbipesemine, filtersüsteemide soetamine vms), et oleks tagatud kvaliteetne joogivesi. Kaebuse laekumisel väljastpoolt seirepunkte põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise kohta tuleb teostada ekspertiis ning samuti kompensatsioonimeetmete rakendamine; 3.4. edastada Järva Vallavalitsusele uus maa korrastamise projekt koos selgitusega, milliseid muutusi toob kaevandamine allpool põhjaveetaset korrastatud ala plaanil. 4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Järva Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rait Pihelgas Vallavolikogu esimees 2  JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Arvamuse andmine Kareda dolomiidikarjääri laiendamise ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmise taotluse kohta Järva-Jaani 30.06.2022 nr 51 Otsus võetakse vastu vastu maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6, § 55 lõike 2 punkti 11, haldusmenetluse seaduse § 75, halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 ning Keskkonnaameti 24.05.2022 kirja nr DM111384-22 „Arvamuse küsimine Kareda dolomiidikarjääri laiendamise ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmise täiendatud taotluse kohta“ (registreeritud nr 6-4/2021/2072-3) alusel. Keskkonnaamet võttis menetlusse OÜ Väo Paas taotluse Kareda dolomiidikarjääri laiendamiseks ja maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmiseks. OÜ Väo Paas edastas 26.04.2022 Keskkonnaametile OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud ekspertarvamuse „Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile“ ning soovi pöörduda keskkonnaloa taotlusega veelkord kohaliku omavalitsuse poole. Kareda dolomiidikarjäär ja taotletav laiendus asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas Kareda maardlas (registrikaardi nr 793) katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Maa-amet. Taotletava Kareda dolomiidikarjääri laienduse mäeeraldise pindala on 77,62 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 82,70 ha. Pindalad on samad, mis kehtival Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise loal nr L.MK/300504. Mäeeraldist soovitakse laiendada sügavuti. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusdolokivi (aktiivne tarbevaru 6 559,06 tuh m3 seisuga 31.03.2020 ja kaevandatav varu 6 390,08 tuh m3 seisuga 31.12.2019). Keskmine tootmismaht aastas on taotluse kohaselt 230 tuh m3 . Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on taotluse kohaselt kvaliteetse killustiku tootmine, et varustada riiklikult oluliste objektide ehitamist. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusajaga kuni 23.03.2029 (see on ka olemasoleva kaevandamisloa kehtivusaeg). OÜ Inseneribüroo STEIGER ekspertarvamuse kohaselt ei kaasne veealuse maavaravaru (keskmine paksus 4,7 m) kaevandamisega veealuse astanguna põhjavee taset alandamata ja vett eesvoolu juhtimata veetaseme alanemist karjääris ning sellest tulenevat põhjavee intensiivset sissevoolu karjääri. Seega puudub veealuse kaevandamise korral vajadus kasutada meetmeid karjääri vee sissevoolu vähendamiseks. Kuna veetaset karjääris ei alandata, siis ei kaasne veealuse kaevandamise korral põhjavee taseme alanemist ka karjääri ümbritsevatel aladel. Arvestades maapinnareljeefi ja põhjavee taset (mõlemad langevad kirdest edela suunas) kujuneb karjääri veekogu, millest toimub läbivool Prandi allika suunal. Ekspertarvamuses on toodud järgmised soovitused edasiseks seiretegevuseks: - Seire planeerimisel valida enne veealuse kaevandamisega alustamist välja karjäärile lähimad seireks sobivad kaevud (st kaevule on võimalik tagada ligipääs seireks, kaevus on võimalik mõõta veetaset ning võtta veeproove) selliselt, et need paikneks karjäärist igas suunas. - Teostada tarbekaevudes veetaseme ja -kvaliteedi seiret 1 x kvartalis. - Lisaks tarbekaevudele jätkata kaevus PA-7 veetaseme ja -kvaliteedi seiret sagedusega 1 x kvartalis. - Rajada uus seirekaev mäeeraldise kagunurka ja teostada veetaseme ja -kvaliteedi seiret sagedusega 1 x kvartalis. - Otsida üles seirekaev PA-10 ning võimaldada sellele ligipääs seire jätkamiseks sagedusega 1 x kvartalis. - Tarbe- ja seirekaevudest võtta veeproovid pH, elektrijuhtivuse, heljumi, hägususe, NO3, NO2, NH4, naftasaaduste määramiseks. - Tarbe- ja seirekaevudest seirata vee hägusust enne ja pärast lõhkamistöid. - Võimalusel paigaldada mäeeraldisel olevatesse seirekaevudesse automaatsed veetaseme mõõtjad (mõõtmissagedus vähemalt 1 x ööpäevas). - Juhul kui kaevudes ilmneb kaevandamisest tulenev mõju, siis laiendada seireraadiust ning muuta vastavalt kehtivat seirekava. Kõik muudatused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. - Mõõta veetaset Prandi allikates sagedusega 1 x kvartalis. - Võtta veeproovid (pH, elektrijuhtivus, heljum, NO3, NO2, NH4, naftasaadused) Prandi jõest ning mõõta vooluhulk sagedusega 1 x kvartalis. 1. Anda nõusolek Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloale välisõhu osa liitmiseks lisatingimusteta. 2. Mitte anda nõusolekut Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa muutmisele (st alustada kaevandustegevust allpool põhjavee piiri) vastavalt MaaPS § 55 lõike 2 punktile 11. Veealuse kaevandamise korral suureneb risk põhjavee kvaliteedile ja kaevudes veetaseme vähenemisele. Kuna nimetatud karjäär asub Prandi allika toitealal, mõjutab tegevus paratamatult piirkonna põhjavee ja Prandi allika seisundit. Järva Vallavolikogu on arvamusel, et veekaitse ja looduskaitse seisukohalt on planeeritaval tegevusel ikkagi väga suur oht ümberkaudsete kaevude kuivaks jäämisele, joogivee kvaliteedi halvenemisele ning Prandi allika seisundile. 3. Juhul, kui Keskkonnaamet taotleb MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt ning Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, palume arvestada keskkonnaloas järgnevate lisatingimustega: 3.1. ekspertarvamuses toodud seiretingimustega arvestada ning seirekaevude valimisse lisada Simuna (32501:001:0260), Saksari (32501:001:0290), Metsavahi (32501:001:0047), Tuleviku (56504:002:0288), Tarkna (56701:001:0736), Pihlaka (56504:002:0150), Salve (32501:001:0540), Muru (32501:003:1040), Kõrtsi (32501:001:0641), Mihkli (32501:001:0690), Kuuse (32501:001:0176) ning Lossi (32501:001:0380) kinnistute kaevud. Juhul, kui nimetatud kinnistutelt ei ole võimalik seiret teostada, valida samal suunal teine kinnistu. Kindlasti fikseerida veekvaliteedi ja –taseme näitajad enne kaevandamise algust; 3.2. seirepunktides põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise tuvastamisel peab toimuma kompensatsioonimeetmete rakendamine (uute kaevude rajamine, kaevude läbipesemine, filtersüsteemide soetamine vms), et oleks tagatud kvaliteetne joogivesi. Kaebuse laekumisel väljastpoolt seirepunkte põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise kohta tuleb teostada ekspertiis ning samuti rakendada kompensatsioonimeetmeid; 3.3. kaevandamisloa omajal koostada või uuendada kaevandatud maa korrastamisprojekt ühe aasta jooksul alates muudetud kaevandusloa saamisest, et oleks võimalik maavara ammendumisel koheselt alustada etapiviisilist korrastust. 4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Järva Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ellram Vallavolikogu aseesimees 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 1 Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile Väo Paas OÜ soovib muuta keskkonnaluba nr L.MK/300504, sh laiendada mäeeraldist sügavuti ehk soovitakse alustada veealuse maavaravaru kaevandamisega. Keskkonnaamet soovis nimetatud tegevusele lisateavet oma 23.03.2021. aasta kirjaga nr DM-111384-6, kus oli välja toodud järgmised hüdrogeoloogilist situatsiooni käsitlevad punktid: - 16.01.2007 kinnitatud Kareda dolokivimaardlas kavandatava kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande järeldustes seisis, et enne teise astangu (vee alt) kaevandamist on vaja välja selgitada võimalike tektooniliste ja vettjuhtivate lõhede olemasolu kaevandatavas astangus ning kavandada nende lõhede põhjaveest isoleerimise võtted. Taotluse seletuskirjale tuleb lisada lõhede põhjaveest isoleerimise võtted. - KMH aruande kinnitamise ajal ja olukorras ei ole allpool põhjavee taset kaevandamine keskkonnakaitseliselt lubatav, kuna puuduvad piisavad lähteandmed võimaliku mõju täpseks prognoosimiseks. - kas käesolevaks ajaks karjääri töö käigus ja tingimustes (veetasemest kõrgemal kaevandamine) kogutud seireandmed ja tuginemine teise karjääri (Marinova dolokivikarjäär) näitele on piisavad prognoosimaks, et ka Kareda karjääris veealuse dolokivi kaevandamisega ei kaasne põhjavee taseme ja vee kvaliteedi muutusi. Lähtuvalt eeltoodud punktidest koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER ekspertarvamuse Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja - kvaliteedile (07.06.2021). Järva Vallavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 61 ei antud nõusolekut kavandatavaks tegevuseks, tuues välja, et veealuse kaevandamise korral suureneb risk põhjavee kvaliteedi ja koguse vähenemiseks. Kuna nimetatud karjäär asub Prandi allika toitealal, mõjutab tegevus paratamatult piirkonna põhjavee ja Prandi allika seisundit. Veekaitse ja looduskaitse seisukohalt on väga suur oht ümberkaudsete kaevude kuivaks jäämisele, veekvaliteedi halvenemisele ning Prandi allika kokku kuivamisele. Lisaks esitati järgnevad lisatingimused juhuks, kui keskkonnaluba välja antakse: ˗ põhjavee taseme mõõtmine ja veeproovide võtmine seirepunktides mitte neli korda aastas, vaid kord kuus (vähemalt esimesel aastal, et kaardistada reaalset mõju); ˗ fikseerida veekvaliteedi ja –taseme näitajad enne kaevandamise algust; ˗ seirepunktides põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise tuvastamisel peab toimuma kompensatsioonimeetmete rakendamine (uute kaevude rajamine, kaevude läbipesemine, filtersüsteemide soetamine vms), et oleks tagatud kvaliteetne joogivesi; ˗ kaebuse laekumisel väljastpoolt seirepunkte põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise kohta tuleb teostada ekspertiis ning samuti kompensatsioonimeetmete rakendamine; ˗ edastada Järva Vallavalitsusele uus maa korrastamise projekt koos selgitusega, milliseid muutusi toob kaevandamine allpool põhjaveetaset korrastatud ala plaanil. Võttes arvesse Järva Vallavalitsuse otsuses toodud punkte, OÜ Inseneribüroo STEIGER täiendas oma 07.06.2021 koostatud ekspertarvamust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 2 Vastavalt keskkonnaloa taotlusele planeeritakse Kareda dolokivikarjääris veealust maavaravaru (keskmine paksus 4,7 m) kaevandada veealuse astanguna põhjavee taset alandamata ja vett eesvoolu juhtimata, mistõttu kaevandmisega ei kaasne veetaseme alanemist karjääris ning sellest tulenevat põhjavee intensiivset sissevoolu karjääri. Seega puudub veealuse kaevandamise korral vajadus kasutada meetmeid karjääri vee sissevoolu vähendamiseks. Kuna veetaset karjääris ei alandata, siis ei kaasne veealuse kaevandamise korral põhjavee taseme alanemist ka karjääri ümbritsevatel aladel. Arvestades maapinnareljeefi ja põhjavee taset (mõlemad langevad kirdest edela suunas) kujuneb karjääri veekogu, millest toimub läbivool. Vee liikumise lihtsustatud ja illustratiivne skeem on toodud joonisel 1. Joonis 1. Põhjavee tase ja liikumine veealusel kaevandamisel. Eeltoodut kinnitab, et ka keskkonnamõju hindamise käigus (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 05/0074) jõuti järeldusele, et kaevandamisel ilma veetaset alandamata ei kaasne karjääris ja selle ümbruses põhjavee taseme alanemist ja veekvaliteedi muutuseid. Kaevandamistegevuse käigus ei ole siiani Kareda dolokivikarjääris ebatavaliselt suurt karstumist ja tektoonilisi lõhesid tuvastatud. Vettjuhtivate lõhede esinemise tuvastamine on oluline juhul kui kaevandamise eesmärgil pumbatakse karjäärist vett välja ning tekib vajadus veerikkamaid lõhesid isoleerida vee juurdevooluhulga vähendamiseks. Kareda dolokivikarjääris planeeritakse veealust maavaravaru kaevandada veealuse astanguna põhjavee taset alandamata. Veereziimi ja -kvaliteedi muutuseid jälgitakse vastavalt Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja 21.05.2007 kirjaga nr 34-9-1/11120 heaks kiidetud seirekavale ning maavara kaevandamisloas nr L.MK/300504 toodud täiendavatele tingimustele. Kareda karjääri ja karjääri ümbritsevates kaevudes ning Prandi jões on vee kvaliteedi ja veetasemete seiret teostatud alates 2008. aastast. Seirepunktid on näidatud joonisel 2. Maavarauuringud OÜ poolt koostatud 2020. aasta seire koondaruandes on välja toodud, et veetaseme muutuseid ei ole, esineb vaid iga-aastane sademetest tulenev sesoonne põhjavee taseme kõikumine (joonis 3). Põhjavee kvaliteet ei ole halvenenud, kohati on esinenud kõrgenenud nitraatide sisaldust. Kõrgenenud nitraatide sisaldus on ootuspärane õhukese pinnakattega aladel, pärinedes üldjuhul põllumajandustegevusest. Alates 2021. aastast on Kareda karjääri seiret teostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER. Seireandmetele tuginedes ei ole veetaseme muutuseid (joonis 3) ning vee kvaliteedi halvenemist esinenud (tabel 1). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 3 Joonis 2. Kareda dolokivikarjääri veeseire mõõtmispunktid. Joonis 3. Põhjavee taseme muutus seirekaevudes 2008 - 2022. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 4 Tabel 1. Vee kvaliteet seirekaevudes ja Prandi jões 2021 - 2022. Seire- Temp, Elektrijuh, Heljum, NO3, NO2, NH4, Nafta, Kuupäev pH punkt °C µS/cm mg/l mg/l mg/l mg/l µg/l 22.03.21 7,2 7,5 573 <2 20 <0,016 <0,01 <20 22.09.21 7,7 7,0 349 <2 27,0 <0,010 <0,05 39 PA-7 10.11.21 7,8 6,8 336 7,0 14,0 <0,010 <0,05 28 18.01.22 5,9 7,0 312 26,0 8,8 <0,010 <0,05 54 30.06.21 9,9 7,9 371 <2 32 <0,016 <0,01 <20 22.09.21 7,6 7,2 351 <2 26,6 <0,010 <0,05 61 Kännu 10.11.21 7,6 7,0 338 4,0 26,0 <0,010 <0,05 <20 18.01.22 6,3 7,3 335 <2,0 25,8 <0,010 <0,05 <20 30.06.21 5,6 6,6 697 <2 54 <0,016 <0,01 <20 Allika 22.09.21 12,9 7,1 356 <2 44,3 <0,010 <0,05 38 10.11.21 10,3 7,2 347 2,0 40,7 <0,010 <0,05 32 22.03.21 8,4 8,2 596 <2 36 <0,016 <0,01 <20 30.06.21 14,7 7,5 581 <2 8,1 0,025 0,01 <20 Prandi 22.09.21 8,3 7,5 353 <2 34,5 0,033 <0,05 <20 jõgi 10.11.21 6,5 7,5 334 <2 29,7 0,033 <0,05 <600 18.01.22 2,8 7,0 338 <2 31,6 0,020 <0,05 <600 Kuna Kareda dolokivikarjääris veealust maavaravaru kaevandatud ei ole, siis seireandmetele tuginedes ei saa välja tuua ka veealuse kaevandamise võimalikku mõju. Siinkohal on võimalik tuua võrdlus Marinova dolokivikarjääriga Kagu-Eestis, kus kaevandatakse dolokivi veealuselt ilma karjäärist vett välja pumpamata. Veealuse varu paksus on seal 6 m. Marinova karjääri põhjapoolses suures veekogus oli 2018. a augustis veetase 134,2 m abs kõrgusel ja kaeveala lõunaossa rajatud väikeses süvendis 134,0 m abs kõrgusel. Marinova IV uuringuruumi teenindusalale rajatud puuraukudes jäi veetaseme abs kõrgus 134,2 - 134,3 m. Marinova karjääris ja ümbruskonna salvkaevudes läbiviidava veetaseme seire tulemustele tuginedes jääb veetaseme sesoonne kõikumine piirkonnas 0,4 - 0,5 m piiridesse. Lähimas, Marinova karjäärist põhja poole jäävas Rjabinka talu salvkaevus on veetase ligikaudu samal kõrgusel nagu karjääri veekoguski. Marinova karjääri põhjavee seire käigus tehtud Rjabinka talu salvkaevu ja karjääri veekogu veeanalüüsid lämmastikuühendite, naftaproduktide ja heljumi sisalduse hindamiseks on näidanud, et kaevandamisega Marinova karjääris ei ole vee reostust kaasnenud. Samuti ei ole alanenud piirkonnas põhjavee tase (Maavarauuringud OÜ. 2019. Marinova IV uuringuruumi dolokivivaru geoloogiline uuring). Seega võime järeldada, et veealuse kaevandamisega (vett karjäärist välja ei pumbata) kaasnev mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile puudub või on vähene. Kaevandamise tulemusena kujuneb Kareda dolokivikarjääri veekogu, mille veetase kujuneb sarnasele tasemele põhjavee tasemega. Seireandmete kohaselt on veetaseme sesoonne kõikumine karjäärialal ~3 m ning kõrge veetaseme korral tekib juba praegu karjääri ajutine veekogu (joonis 4). Suurvee perioodil vee kvaliteedi halvenemist täheldatud ei ole. Piirkonna üldine põhjavee voolusuund on kirdest edelasse ning veealune kaevandamine põhjavee liikumissuunda ei muuda. Karjääri kujunevas veekogus on veevoolu kiirus piisavalt aeglane, et tagada lõhkamisel tekkiva heljumi settimine OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 5 karjääri põhja. Reostusoht (naftasaadused) võib tekkida karjäärimasinate avarii korral. Avariide ennetamiseks tuleb masinaid kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad tagatud olema õli kogumise ja tõrje vahendid (absorbent, õlipüünised jms). Leevendusmeetmete õigeaegsel kasutamisel on reostusoht vähene. Joonis 4. Kõrge veetasemega Kareda dolokivikarjääri tekkinud veekogu (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 22.04.2022). Kareda karjäärist 4 km kaugusel edelas paiknevad Prandi allikad, milles saab alguse Prandi jõgi. Kareda dolokivikarjäär paikneb Prandi jõe valgalal. Seire andmed näitavad, et kaevandamistegevus ei ole mõjutanud ega halvendanud Prandi jõe seisundit. Prandi jõe vooluhulgad sõltuvad sademete hulgast, olles suurimad lume sulamise perioodil I ja II kvartalis ning väikseimad suvisel perioodil III kvartalis (joonis 5). Kareda mäeeraldis (~77,6 ha) moodustab vaid 1,6% Prandi jõe ülemjooksu valgalast (~4700 ha) (joonis 2). Kuna veealuse varu kaevandmisel veetaset ei alandata ning suublasse ei juhita, siis ei ole oodata Prandi jõe valgalalt äravooluhulga olulist vähenemist. Karjääri tekkivalt veekogu pinnalt küll aurumine suureneb, kuid selle osakaal on vähene. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 6 Joonis 5. Vooluhulk Prandi jões ja sademete hulk Türi meteoroloogiajaamas. Seire Veealuse kaevandamise korral ei täida Kareda dolokivikarjääris teostatav seire enam oma eesmärki, kuna seirekaevud on juhusliku asetusega ning paiknevad karjäärist kaugel. Samuti ei ole kõikides seirekaevudes võimalik mõõta veetaset või puudub ligipääs kaevule. Sellest tulenevalt tuleb pärast keskkonnaloa välja andmist ning enne veealuse maavaravaru kaevandamist kaevude seiretingimused üle vaadata, anda soovitused edasiseks seireks ning koostada uus seirekava. Seirekava tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Soovitused edasiseks tegevuseks: - Seire planeerimisel valida enne veealuse kaevandamisega alustamist välja karjäärile lähimad seireks sobivad kaevud (st kaevule on võimalik tagada ligipääs seireks, kaevus on võimalik mõõta veetaset ning võtta veeproove) selliselt, et need paikneks karjäärist igas suunas. - Teostada tarbekaevudes veetaseme ja -kvaliteedi seiret 1 x kvartalis. - Lisaks tarbekaevudele jätkata kaevus PA-7 veetaseme ja -kvaliteedi seiret sagedusega 1 x kvartalis. - Rajada uus seirekaev mäeeraldise kagunurka ja teostada veetaseme ja -kvaliteedi seiret sagedusega 1 x kvartalis. - Otsida üles seirekaev PA-10 ning võimaldada sellele ligipääs seire jätkamiseks sagedusega 1 x kvartalis. - Tarbe- ja seirekaevudest võtta veeproovid pH, elektrijuhtivuse, heljumi, hägususe, NO3, NO2, NH4, naftasaaduste määramiseks. - Tarbe- ja seirekaevudest seirata vee hägusust enne ja pärast lõhkamistöid. - Võimalusel paigaldada mäeeraldisel olevatesse seirekaevudesse automaatsed veetaseme mõõtjad (mõõtmissagedus vähemalt 1 x ööpäevas). - Juhul kui kaevudes ilmneb kaevandamisest tulenev mõju, siis laiendada seireraadiust ning muuta vastavalt kehtivat seirekava. Kõik muudatused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. - Mõõta veetaset Prandi allikates sagedusega 1 x kvartalis. - Võtta veeproovid (pH, elektrijuhtivus, heljum, NO3, NO2, NH4, naftasaadused) Prandi jõest ning mõõta vooluhulk sagedusega 1 x kvartalis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kareda dolokivikarjääris veealuse maavaravaru kaevandamise mõjust veerežiimile ja -kvaliteedile 7 Juhul kui tarbekaevus veekvaliteet halveneb või veetase langeb selliselt, et vett ei ole võimalik kaevust kätte saada kaevandamistegevuse tulemusena, on kaevandaja kohustatud tagama elanikele joogi- ja olmevee (rajama uue kaevu, paigaldama veepuhastusseadmed, tagama kaevu puhastuse vms). Vajadusel tuleb kaevandaja poolt läbi viia täiendav ekspertiis veekvaliteedi halvenemise või veetaseme alanemise põhjuste välja selgitamiseks. Ekspertarvamuse koostas: Marge Uppin OÜ Inseneribüroo STEIGER Hüdrogeoloog 25.04.2022  Saatja: Viktoria Burtin </O=KEMIT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=5AA342EEA9DF4183BD979E77988D6FE7-VIKTORIA BURTIN> Saaja: KeA Info Teema: FW: Meilimine: Taotlus Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks -----Original Message----- From: Veljo Haube [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, July 13, 2022 2:57 PM To: Viktoria Burtin <[email protected]> Cc: 'ivar marist' <[email protected]> Subject: Meilimine: Taotlus Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks Tere, Seoses Järva VV otsusega palume esitada taotlus Vabariigi Valitsusele. Olemasolev kaevandamisluba Karedal ei taga kõrgekvaliteedilise killustiku tootmist, tegu on madalamargilise kivimiga. Piirkonnas on tulekul mitmed suured teede-ehituse objektid järvamaal ja Kaitseväe keskpolügonile ehitatakse ja plaanitakse ehitada mitmeid teid ja rajatisi, kus on vajalik kõrgemargiline materjal. Parimat Veljo Haube OÜ Väo Paas juhataja 5094542 Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.08.2022 22:45 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-111384-27 Riigi huvi väljaselgitamine Kareda dolomiidikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/83806- 8bc8bfca6cf38020f60b40439f483eb3671a687b195dee6b4a7a7a2511ae550c KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist