Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 15.08.2022 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 264 järgmises sõnastuses: „264) universaalteenus – käesoleva seaduse § 765 kohane elektrienergia müük Eesti piires universaalteenuse tarbijale;“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse tarbija on kodutarbija ning korteriühistu, kellele osutatakse § 765 alusel universaalteenust.“; 3) paragrahvi 763 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Üldteenuse osutaja arvutab kodutarbijale ja korteriühistule üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selliselt, et lisab selles kuus kehtinud universaalteenuse raames kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi.“; 4) seadust täiendatakse §-dega 765 ja 766 järgmises sõnastuses: „§ 765. Universaalteenuse osutamine (1) Elektrimüüja võib osutada universaalteenust. Universaalteenust osutatakse universaalteenuse tarbija taotluse ja temaga universaalteenuse osutamiseks sõlmitud elektrilepingu alusel. Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel. (2) Elektrimüüja, kes kuulub ühte kontserni käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 nimetatud tootjaga või omab Eesti piires elektrimüügil vähemalt 50-protsendilist turuosa, on kohustatud universaalteenust osutama. (3) Universaalteenuse hind sisaldab lisaks käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 nimetatud kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnale elektrimüüja universaalteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulusid ning mõistlikku ärikasumit. (4) Elektrimüüja, kes ostab käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 nimetatud tootjalt elektrienergiat Konkurentsiametiga kooskõlastatud tootmishinnaga, võib seda elektrienergiat kasutada vaid universaalteenuse osutamiseks. (5) Konkurentsiamet võib kontrollida universaalteenuse hinna vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. 1 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kontrollimise jaoks peab lõikes 1 või 2 nimetatud elektrimüüja Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama universaalteenuse hinna kujunemise aluseid. Konkurentsiamet võib universaalteenuse hinna kontrollimisse kaasata sõltumatuid eksperte. (7) Konkurentsiamet võib teha elektrimüüjale ettekirjutuse universaalteenuse hinna kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustega. Elektrimüüja on kohustatud Konkurentsiameti ettekirjutuse täitma kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse jõustumisest arvates. (8) Kui elektrimüüja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul Konkurentsiameti ettekirjutust ega vii universaalteenuse hinda kooskõlla lõikes 3 sätestatud tingimustega, võib Konkurentsiamet kehtestada elektrimüüjale universaalteenuse ajutise hinna. (9) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kehtib, kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud elektrimüüja on viinud oma universaalteenuse hinna vastavusse lõike 3 nõuetega. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud ajutise hinna kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet lõikes 3 sätestatud alustest. Konkurentsiamet võib ajutise hinna kehtestamisel kasutada ka andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest tulenevalt või on avalikult kättesaadavad. § 766. Universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamine (1) Tootja, kelle tootmisseadme netovõimsus on 150 MW või rohkem, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjale universaalteenuse osutamiseks tootmishinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (edaspidi tootmishind). Universaalteenuse osutamiseks elektrienergia müügi kohustus tekib siis, kui Konkurentsiamet on kooskõlastanud tootmishinna käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või kehtestanud tootjale ajutise tootmishinna lõike 6 alusel. (2) Tootmishind kujundatakse selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (3) Tootmishind arvutatakse majanduslikult kõige efektiivsemate tootmisseadmete alusel, arvestades käesoleva seaduse § 72 lõigetes 7–12 ja 14 ettenähtud hinnakujunduse põhimõtteid. Kui tootja kasutab elektrienergia tootmisel kütuseid, mida toodab ta ise või temaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja, on Konkurentsiametil õigus kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust sarnaselt elektrienergia tootmishinna kujunduse põhimõtetega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja on kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt lõikes 1 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamisele järgneval päeval. Konkurentsiamet 2 kooskõlastab tootmishinna või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse korral võib Konkurentsiamet pikendada tähtaega 60 päeva võrra. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooskõlastamistaotluse menetlemise käigus peab lõikes 1 nimetatud tootja Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama tootmishinna kujunemise aluseid. Konkurentsiamet võib kooskõlastamistaotluse menetlusse kaasata sõltumatuid eksperte. (6) Kui tootja on jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajaks kooskõlastamistaotluse esitamata või Konkurentsiamet jätab tootja taotluses esitatud tootmishinna kooskõlastamata, võib Konkurentsiamet kehtestada lõikes 1 nimetatud tootjale ajutise tootmishinna. (7) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kehtib, kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja kooskõlastab elektrienergia tootmishinna Konkurentsiametiga. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ajutise hinna kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustest. Konkurentsiamet võib ajutise hinna kehtestamisel kasutada ka andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest tulenevalt või on avalikult kättesaadavad. (9) Konkurentsiamet võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjale ettekirjutuse universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia müügihinna kooskõlla viimiseks tootmishinnaga. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja koostab universaalteenusena müüdava elektrienergia müügilepingu tüüptingimused ja avaldab need oma veebilehel. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tüüptingimuste põhimõtted võib sätestada valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjaga.“; 5) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse lepingu sõlmides lõppeb elektrimüüjaga sõlmitud elektrileping. Müüja ei või nõuda universaalteenusega liituvalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 1092 järgmises sõnastuses: „§ 1092. Paragrahvide 765 ja 766 rakendamine (1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käesoleva seaduse § 765 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav elektrimüüja on kohustatud osutama universaalteenust alates 2022. aasta 1. oktoobrist. (2) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav tootja on kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamistaotluse viie päeva jooksul käesoleva seaduse § 766 jõustumisest arvates.“; 7) paragrahvi 3 punkt 264, § 12 lõige 4, § 763 lõige 11, §-d 765 ja 766, § 87 lõige 4 ning § 1092 tunnistatakse kehtetuks.“. 3 § 2. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 531 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tegevuspiirkonna“ sõnadega „või elektritootmise“; 2) paragrahvi 531 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või elektritootmise“; 3) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) elektrienergia tootja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise kohustus.“; 4) paragrahvi 531 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ning § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, … 2022 Algatab Vabariigi Valitsus … 2022 nr .. (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel 4  15.08.2022 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse kodutarbijatele ja korteriühistutele ajaliselt piiratud võimalus osta elektrienergiat kooskõlastatud universaalteenusena ning sätestatakse alused universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudeti direktiivi 2012/27/EL (edaspidi direktiiv) näeb ette, et riiklikku sekkumist tarnitava elektri hinnakujundusse tuleks kasutada üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks ning see peaks toimuma direktiivis sätestatud eritingimusi järgides. Direktiivi artikli 5 lõike 4 kohaselt peab riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse vastama järgmistele tingimustele: - sekkumine taotleb üldist majanduslikku kasu ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik sellega taotletava üldise majandusliku kasu saamiseks; - sekkumine on selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav ning see tagab kõikidele liidu elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele: - lisaks peab sekkumine olema ajaliselt piiratud ja sellest kasu saavate isikute suhtes proportsionaalne ega tohi tuua turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa lisakulusid. Euroopa Liidu regulatsiooni alusel on riiklikult seega võimalik näha piiratud ajaks ette võimalus kodutarbijatel osta elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Seejuures peab see aga olema üks võimalikest elektripakettidest, kuna tarbijatele peab säilima võimalus soovi korral valida teenuse saamiseks ka teisi vabaturul tegutsevaid ettevõtjad. Reguleeritud hinna kehtestajaks võib olla energiaregulaator ehk Eestis Konkurentsiamet. 2022. a märtsi seisuga reguleeritakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) 14 liikmesriigis konkreetse ajavahemike kestel elektrihindasid kodutarbijatele.1 Kuna seoses kõrgete elektrihindadega on tekkinud vajadus nende järsu tõusu leevendamiseks, sätestatakse ka elektrituruseaduses vastavasisulised alused. Eelnõu eesmärki ei ole võimalik kiireloomuliselt teiste meetoditega lahendada. Elektriturul tekkinud olukord on põhjustatud maagaasi kõrgest hinnast ning vähesest taastuvenergia tootmisvõimsusest. Gaasi hinda ei ole võimalik regioonis kiirete meetmetega alla tuua. Samuti ei ole võimalik eesmärki täita kiirkorras uute tootmisseadmete turule toomisega. Uute tootmisseadmete rajamine on aeganõudev protsess, mille käigus tuleb korraldada nii vajalikud load ja planeeringud kui ka rajada tootmisseadmed. See kõik võtab aega aastaid, kuid hinnakriisile on vaja leida lahendus juba selleks kütteperioodiks. 1 Konkurentsiameti 2022. aasta analüüs „Euroopa elektrituru ülesehitus Eesti näitel, regulatsiooni paindlikkus ja võimalused turukorralduslikeks muudatusteks“. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_elektriturg_29.03.2022_.pdf 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Konkurentsiameti õigusosakonna juhataja Marek Piiroja (e-post: [email protected]; tel: 667 2541) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks (e-post: [email protected]; tel: 639 7674) ja energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (e-post: [email protected], tel: 625 6347). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]; tel: 5813 7801). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) redaktsiooni RT I, 18.05.2022, 12 ja konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) redaktsiooni RT I, 30.12.2021, 12. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud põhjustel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu koostamine on nähtud ette Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ning selle Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg on august 2022. Eelnõu peab olema jõustunud seadusena hiljemalt 2022. a septembrikuu keskpaigas. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu aitab ellu viia 2022. aasta juulis Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingus aastateks 2022–2023 sätestatud eesmärke, mille järgi leevendatakse energiakandjate hinnatõusu ja tagatakse Eesti perede parem toimetulek. Eelnõuga on võimalik antud tarbijagrupil lihtsamalt, kiiremini ja efektiivsemalt toetada ning vältida olukorda, kus abivajajad peavad avaldustega ise riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poole pöörduma. Eelnõuga tehakse ELTS-i muudatused, millega luuakse universaalteenuse tarbijatele võimalus osta vahemikus 2022. a oktoober kuni 2026. a aprill elektrienergiat universaalteenusena. Selleks kohustatakse üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50% turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras tarbijatele, kelle hulka kuulub kodutarbija (isik, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamise eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega) ning korteriühistu, ja kõigile elektri edasimüüjatele piiritletud elektrienergia hinnaga. Kõnealune regulatsioon on ajutine ning kehtib 2026. aasta 30. aprillini ning see on kookõlas Direktiivis sätestatud põhimõtetega. Muudatused ei takista elektritootjate ligipääsu tarbijatele ega Eesti üleminekut taastuvenergiale ning universaalteenuse tarbijatel säilib vastavalt kehtivale õigusele vabadus jätkata senise elektripaketi kasutamist või vahetada oma elektripakett universaalteenuse paketi vastu. Vabadus osutada lisaks universaalteenusele ka nö vabaturuteenust säilib kõikidele elektrit müüvatele ettevõtjatele. Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune EL siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune 2 liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse ettevõtjale; 2) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Eelnõuga ei anta otseselt ega kaudselt toetust ettevõtjatele. Konkurentsiametiga kooskõlastatud universaalteenuse hind kehtib vaid kodutarbijatele ja korteriühistutele, keda ei käsitata ettevõtjatena (nad ei tegele majandustegevusega) ja/või on nende tegevus kohaliku mõjuga, s.t ei mõjuta kaubandust EL liikmesriikide vahel. Äritarbijatele universaalteenuse või üldteenuse hinda ei rakendata. Lisaks ei anta eelnõu raames otseselt ega kaudselt toetust (riigi vahendeid) universaalteenuse ega üldteenuse osutajale. Seega on täitmata vähemalt esimene, teine ja viies riigiabi olemasolu tingimus, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva eelnõuga lisatakse ELTS-i ja KonkS-i järgmised peamised muudatused: 1. Sätestatakse universaalteenuse ja universaalteenuse tarbija mõiste. 2. Kehtestatakse regulatsioon, mille järgi tootja, kelle Eesti piires asuva tootmisseadme netovõimsus on suurem kui 150 MW, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjatele universaalteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Samuti, elektrimüüja, kes on nimetatud tootmisseadme omanikuga ühes kontsernis või omab Eesti piires elektrimüügil suuremat kui 50%-st turuosa, on kohustatud eelnimetatud tootjalt ostma elektrienergiat kooskõlastatud hinnaga edasimüügiks universaalteenuse tarbijatele. 3. Konkurentsiamet võib seaduses sätestatud juhtudel kehtestada universaalteenusena müüdavale elektrienergiale ajutise tootmishinna või müügihinna. 4. Muudetakse üldteenuse raames müüdava elektrienergia hinnakujunemise põhimõtet selliselt, et tunnipõhise turuhinna asemel tuleb universaalteenuse regulatsiooni kehtivuse ajal edaspidi kasutada üldteenuse baashinnana universaalteenuse hinda. 5. Sätestatakse erand, mille järgi kodutarbija või korteriühistu võib universaalteenuse tarbimiseks sõlmitava lepingu korral eelnevalt sõlmitud elektrienergia lepingu ilma leppetrahvi maksmata lõpetada. 3 6. Seoses Konkurentsiametile täiendava kohustuse lisandumisega tootja elektrienergia hinna kooskõlastamisel täiendatakse KonkS-i nii, et järelevalvetasu hakkab maksma ka elektrienergia tootja, kes on kohustatud müüma elektrienergiat Konkurentsiameti poolt kooskõlasatud hinnaga. Kõnealune ajutine regulatsioon on jätkumeede 2021/2022 kütteperioodil rakendatud toetusmeetmele. Selle raames tagati kodutarbijatele elektrienergia hind 120 €/MWh + km igakuise tarbimise kuni 650 kWh ulatuses. Meede rakendus automaatselt kõigile kodutarbijatele. Lisaks sellele meetmele rakendati ka vähekindlustatud tarbijate meedet, mille järgi said vähekindlustatud leibkonnad taotleda kohalikult omavalitsuselt toetust elektrienergia arve maksmiseks. Universaalteenuse regulatsiooni sissetoomine on sümbioos eelloetletud meetmetest, mille rakendamine on lihtsam ja ühiskonnale vähem koormust tekitav. Tarbijal puudub vajadus toetuse saamiseks taotlus esitada ning riigil puudub vajadus halduskoormusrikka toetusmeetme planeerimiseks ja elluviimiseks. Ühtlasi on tarbijal olemas kindlus elektrienergia tarbimishinna stabiilsuses, milleks eelmise kütteperioodi meetmed ei sobinud. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest § 1 käsitleb ELTS-i muutmist, § 2 käsitleb KonkS-i muutmist ning § 3 eelnõu jõustumist. Paragrahv 1 – ELTS muutmine Punkti 1 järgi täiendatakse ELTS § 3 punktiga 264, mille järgi on universaalteenuseks kodutarbijale (§ 12 lõike 11 kohaselt tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega) ning korteriühistule ELTS § 765 alusel osutatav teenus. Punktiga 2 täiendatakse ELTS §-i 12 lõikega 4, mille järgi universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja korteriühistu, kellele osutatakse universaalteenust ELTS § 765 alusel. Arvestades meetme olemust, on vajalik universaalteenus ning selle adressaatide ring selgelt piiritleda vastavalt ülaltoodud sätete seadusesse lisamisega. Punktiga 3 täiendatakse ELTS §-i 763 lõikega 11. Muudatuse eesmärgiks on siduda üldteenuse raames kodutarbijatele ja korteriühistutele müüdava elektrienergia hind universaalteenuse hinnaga. Üldteenust kasutavad kodutarbijad, kellel ei ole valitud elektrienergia müüjat. Üldteenuse hind on seaduse kehtiva redaktsiooni järgi seotud tunnipõhiste turuhindadega, muutes üldteenuse äärmiselt kalliks. Muudatuse järgi asendub üldteenuse baashind tunnipõhise tunnihinna asemel Konkurentsiameti kooskõlastatud üle 150 MW võimsusega tootmisseadme tootmishinnaga. Nagu ka kehtiva seaduse järgi, lisandub muudatuse järgselt üldteenusele kulupõhine marginaal. Punktiga 4 täiendatakse ELTS-i §-dega 765 ja 766, mis sätestavad alused universaalteenusena toodetud elektrienergia hinna kooskõlastamiseks ja elektrimüügi universaalteenuse põhimõtted. Paragrahv 765 Lõike 1 järgi võib universaalteenust pakkuda iga elektrimüüja, kuid kohustus universaalteenust pakkuda on lõikes 2 nimetatud müüjal. Universaalteenuse tarbimiseks on vaja tarbijal avaldada selleks soovi ehk tarbija peab esitama müüjale avalduse või sõlmima iseteeninduskeskkonnas 4 universaalteenuse leping (elektri müügileping ELTS § 83 mõistes). Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel. Lõike 2 järgi on elektrimüüja, kes on ühes kontsernis üle 150 MW tootmisseadet omava isikuga või omab Eesti piires elektrimüügil suuremat kui 50%-st turuosa, kohustatud osutama universaalteenust kodutarbijatele ja korteriühistutele vastavasisulise taotluse alusel. Sätte lisamisega tagatakse universaalteenuse osutamine vähemalt ühe elektriettevõtja poolt. Eelnõu koostamise ajal on selliseks ettevõtjaks Eesti Energia AS, kes omas 2020. aasta seisuga Eestis elektrimüügil ca 58.5 % suurust turuosa2. Info universaalteenuse osutamisest kohta avaldab elektrimüüja oma veebilehel. Lõige 3 sätestab, et universaalteenuse hind koosneb tootja poolt kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnast ning kaetud peavad olema ka universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja kulud koos talle mõistliku ärikasumi tagamisega. Kuivõrd universaalteenust võivad pakkuda kõik elektrimüüjad, ei ole müügimarginaalile siinkohal piiri seatud. Tarbijad ostavad eelduslikult universaalteenust selle müüja käest, kellel on kõige madalam müügimarginaal. Eelnõu koostamise ajal oli müüjate keskmine marginaal ca 2,7%3. Lõike 4 järgi võivad elektrimüüjad, kes ostavad tootjalt elektrienergiat Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tootmishinnaga, kasutada kooskõlastatud hinnaga ostetud elektrienergiat vaid universaalteenuse tarbijatele elektrienergia müügiks. Sätte lisamisega piiritletaks selgelt, et reguleeritud hinnaga soetatud elektrienergiat tohib kasutada vaid edasimüügiks kodutarbijatele ning korteriühistutele, kes on universaalteenust taotluse alusel osta soovinud. See väldib turumoonutuse olukorda, kus reguleeritud elektrienergia tootmishinda hakatakse kasutama äritarbijatele teenuse osutamiseks. Lõike 5 kohaselt võib Konkurentsiamet kontrollida universaalteenust osutava müüja hinna vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Nii võib amet näiteks kontrollida, kas kooskõlastatud tootmishinnale on lisatud mõistlik ärikasum ja vajalikud tegevuskulud. Lõige 6 annab Konkurentsiametile õiguse nõuda universaalteenuse osutajalt selgitusi ja andmeid universaalteenuse hinna kujunemise kohta. Konkurentsiamet võib kaasata sõltumatuid eksperte universaalteenuse hinna kontrolli läbiviimisesse. Lõige 7 lubab Konkurentsiametil teha elektrimüüjale ettekirjutus universaalteenuse hinna kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustega. Universaalteenuse osutaja on kohustatud Konkurentsiameti ettekirjutuse täitma kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse jõustumisest arvates. Lõige 8 reguleerib olukorda, kui universaalteenuse osutaja ei lähtu hinnakujunduses ELTS nõuetest ega täida Konkurentsiameti ettekirjutust. Sellisel juhul võib Konkurentsiamet kehtestada universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüjale ajutise elektrienergia hinna. Võttes arvesse meetme olulisust ja aegkriitilisust, on sellise aluste ja nõuete sätestamine põhjendatud ja vajalik. 2 Konkurentsiameti aruanne „elektri- ja gaasiturust Eestis 2020, lk 37, Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf 3 Konkurentsiameti analüüs 5 Lõike 9 järgi kehtib Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kuni ajani, mil universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektriettevõtja universaalteenuse hind vastab nõuetele. Sellest hetkest alates kasutab müüja menetluse käigus põhjendatuks peetud hinda. Lõige 10 sätestab, et Konkurentsiamet lähtub universaalteenuse elektrienergia ajutise hinna kehtestamisel samas paragrahvis sätestatud alustest ning amet võib ajutise hinna määramisel kasutada ka andmeid, mis on ametile kättesaadavad eelnevalt läbiviidud menetluste käigus või avalikult kättesaadavatest andmetest. See tagab Konkurentsiametile tõhusa hinnaregulatsiooni ning võimaldab hinna määramise protsessis kasutada avalikke andmeid nagu CO2 ühikute hinnad, palgaandmed jne. Paragrahv 766 Lõikes 1 tuuakse välja, et tootja, kelle Eesti piires asuva elektrijaama netovõimsus on suurem kui 150 MW, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjatele universaalteenuse osutamiseks tootmishinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Müümine võib toimuda kas määratud tarne alusel baseerudes füüsilisel elektrienergia tootmiskogusel või virtuaalsel kaubandusel näiteks selliselt, et üle 150 MW võimsusega tootmisseadme omanik kompenseerib universaalteenuse osutajale kooskõlastatud hinna ja universaalteenuse kasutajale elektrienergia müügiks tegelikult tehtud kulutuste vahe. Eelnõu koostamise ajal on selliseks tootjaks ainult Enefit Power AS. Elektrienergia universaalteenuse osutamiseks müügi kohustus tekib alates tootmishinna kooskõlastamisest Konkurentsiameti poolt § 766 lõike 4 alusel või tootjale ajutise tootmishinna kehtestamisest sama paragrahvi lõike 6 alusel. Eesmärgi saavutamiseks on kõige optimaalsemaks, vähemkoormavaks ja kiiremaks võimaluseks kaasata meetme mõjualasse Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas suurimat turuosa omav elektritootja, kelleks on Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv elektrienergia tootja Enefit Power AS. Meetme proportsionaalsuse tagamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks sätestatakse seaduses, et elektrienergia tootmist silmas pidades rakendub kohustav regulatsioon vaid ettevõtja elektrienergia tootmisüksustele, mille netovõimsus on suurem kui 150 MW. Sellise piirvõimsuse alla kuuluvad eelnõu koostamise ajal Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam ning Auvere Elektrijaam. Lõike 2 punktides 1-5 sätestatakse tootja poolt Konkurentsiametiga kooskõlastamisele kuuluva elektrienergia tootmishinna kujunemise üldised alused. Selle järgi tuleb elektrienergia hind kujundada selliselt, et oleks tagatud selle elektrienergia tootmiseks vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete ning kvaliteedi-ja ohutusnõuete täitmine. Ettevõtjale peab teenuse osutamisel olema tagatud ka põhjendatud tulukus. Lõike 3 kohaselt peab Konkurentsiamet kooskõlastama tootmishinna kõige tõhusamalt toimivate tootmisseadmete näitajate alusel. See tagab, et kodutarbijatele ja korteriühistutele toodetud elektrienergia on kõige soodsam. Lisaks sätestatakse Konkurentsiametile õigus kontrollida põlevkivi hinnakujundust, et veenduda selle sisendkulu põhjendatuses. Lõikes 4 tuuakse välja tähtajad, mille järgi peab energiahinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja esitama Konkurentsiametile vajaliku taotluse. Eelnõu järgi on selleks ajaks 1 päev alates ajast, mil tootja alustab vähemalt 150 megavatise tootmisseadmega elektrienergia tootmist. 6 ELTSi lisatakse ka rakendussäte seaduse jõustumise ajal nimetatud nõudele vastavale tootjale (§ 1092), kes peab kooskõlastamistaotluse esitama 5 päeva jooksul § 766 jõustumisest arvates. Niivõrd lühike tähtaeg on põhjendatud vajadusest ja ootusest jõustada kõnealune regulatsioon hiljemalt 1.10.2022. Konkurentsiamet teeb taotlust puudutava otsuse 30 päeva jooksul alates hinnataotluse esitamisest, mida võib eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral pikendada kuni 60 päeva võrra. Taotluse esitamiseks 5-päevase tähtaja seadmine on menetluse kiireloomulisust ning reguleeritavate küsimuste ajakriitilisest arvestades põhjendatud ning ei ole regulatsiooni adressaadiks oleva tootja käsutuses olevat oskusteavet ning tehnilist ja inimressurssi arvestades ülemäära koormav. Taotluse menetlustähtaegasid silmas pidades ei ületa need ELTS-is ja teistes eriseadustes sätestatud erinevate hinnataotluste esitamise tähtaegasid ning võttes arvesse, et Konkurentsiamet kooskõlastas tootja elektrienergia tootmishinna viimati aastal 2009, on muutunud olukorda arvestades selliste tähtaegade seadmine igati põhjendatud. Tootja, kes alustab seaduses sätestatud tingimusele vastava tootmisseadmega tootmist regulatsiooni kehtivuse ajal, saab arvestada vajadusega esitada tootmishinna kooskõlastustaotlus vahetult pärast tootmise alustamist või sellega samal ajal. Kuna elektrienergia universaalteenuse osutamiseks müügi kohustus tekib alates tootmishinna kooskõlastamisest Konkurentsiameti poolt, on tähtaja eesmärk tagada elektrienergia müük universaalteenuse osutamiseks esimesel võimalusel. Lõige 5 annab Konkurentsiametile õiguse nõuda universaalteenuse asjakohaselt tootjalt selgitusi ja andmeid universaalteenuse ja tootmise hinna kujunemise kohta. Konkurentsiamet võib kaasata sõltumatuid eksperte universaalteenuse hinna kontrolli läbiviimisesse. Lõige 6 reguleerib olukorda, kui universaalteenuse raames elektrienergia tootev isik ei esita nõutud ajaks tootmishinna kooskõlastamiseks Konkurentsiametile taotlust või Konkurentsiamet jätab tootja poolt taotluses näidatud tootmishinna põhjendatult kooskõlastamata. Et ka sellises olukorras oleks tagatud elektrienergia müük universaalteenuse osutamiseks ELTSis sätestatud kriteeriumitele vastava tootmishinnaga, võib Konkurentsiamet kehtestada elektrienergia hinda kooskõlastavale tootjale ajutise elektrienergia tootmishinna. Võttes arvesse meetme olulisust ja aegkriitilisust, on selliste aluste ja nõuete sätestamine põhjendatud ja vajalik. Lõike 7 järgi kehtib Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind, kuni elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja kooskõlastab uue elektrienergia hinna Konkurentsiametiga. Lõige 8 sätestab, et Konkurentsiamet lähtub universaalteenuse elektrienergia tootmise ajutise hinna kehtestamisel samas paragrahvis sätestatud alustest ning amet võib ajutise hinna määramisel kasutada ka andmeid, mis on ametile kättesaadavad eelnevalt läbiviidud menetluste käigus või avalikult kättesaadavatest andmetest. See tagab Konkurentsiametile tõhusa hinnaregulatsiooni ning võimaldab hinna määramise protsessis kasutada avalikke andmeid nagu CO2 ühikute hinnad, palgaandmed jne. Lõike 9 järgi võib Konkurentsiamet teha universaalteenuse osutamiseks kohustatud tootjale ettekirjutuse universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia müügihinna kooskõlla viimiseks tootmishinnaga. Säte puudutab olukorda, kus tootmishind on Konkurentsiametiga 7 kooskõlastatud, kuid tootja müüb universaalteenuse osutamiseks elektrienergiat siiski muu hinnaga. Lõige 10 kohustab üle 150 MW võimsusega tootmisseadme haldajat koostama universaalteenuse raames müüdava elektrienergia müügilepingu tüüptingimused, mille peab avaldama tootja veebilehel. Tüüptingimusi peab rakendama ühelaadselt ja võrdselt kõigi müüjate vahel. Lõige 11 annab majandus- ja taristuministrile võimaluse sätestada lõikes 10 nimetatud tüüptingimuste põhimõtted elektrituru toimimise võrgueeskirjaga. Kui turuosalised ei saa omavahel tüüptingimuste sisus kokkuleppele, võib minister määrusega sätestada näiteks tootja ja müüja vahelise rahalise tasaarvelduse korra, võlgnevuste viivise suuruse jne. Punkt 6 täiendab seaduse rakendussätete peatükki §-ga 1092. Lõike 1 järgi on seaduse jõustumise seisuga universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja kohustatud pakkuma universaalteenust alates 01.10.2022. Lõike 2 järgi on seaduse jõustumise seisuga universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrienergia tootja kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamiseks taotluse viie päeva jooksul käesoleva eelnõu seadusena jõustumisest arvates. Punkti 5 kohaselt ei tohi elektrimüüja küsida universaalteenusele liikuvalt tarbijalt eelmise elektrimüügilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi ega kahju hüvitamist. Mitmed müüjad on sõlminud fikseeritud tähtajaga elektrilepinguid, mille ennetähtaegse lõpetamise korral tekib müüjal õigus nõuda tarbijalt leppetrahvi või muu kahju hüvitamist. Kuivõrd käesoleva eelnõuga loodava regulatsiooni eesmärk on aidata tarbijatel enneolematult kõrgete elektriarvetega toime tulla, peab tarbijal olema võimalik liikuda universaalteenuse lepingusse lisakuludeta. See tähendab, et müüja ei või tähtajalise lepingu lõpetamisega seotud kulu ja leppetrahvi tarbijalt sisse nõuda. Müüjate tagasiside põhjal saab järeldada, et olulisi kulusid müüjad sellega seoses ei kanna. Universaalteenusele üleminek tähendab tarbija eelmise lepingu automaatset tühistamist. Eelmine müüja saab lepingu lõpetamisest teada andmevahetusplatvormi kaudu automaatselt. Punktiga 7 muudetakse üldteenuse regulatsioon alates 01.05.2026 samaks nagu see on käesoleva eelnõu koostamise ajal. Universaalteenust puudutavad sätted muutuvad nimetatud ajast kehtetuks. Paragrahv 2 – KonkS muutmine Punktidega 1 – 3 muudetakse KonkS §-i 531 lõiget 4 ja 5. Muudatuste järgi peab elektrienergia tootja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise kohustus, maksma KonkS-s ettenähtud alustel ja suuruses järelevalvetasu. Kuna tootja elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise puhul on tegemist Konkurentsiametile eriseadusega reguleeritud turul täiendava tööülesande ja halduskoormuse lisandumisega, nähakse seadusega ette elektrienergia hinda kooskõlastamiseks kohustatud tootjale järelevalvetasu maksmise kohustuse. Tegemist on sarnase kohustusega, mis rakendub alates 01.01.2022 jõustunud konkurentsiseaduse ja teiste seaduste jõustumisega ka teistele turgudel tegutsevatele ettevõtjatele, kelle üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet talle eriseadustega ettenähtud pädevust piires. 8 Seoses sellega on kohaldatav järelevalvetasu määr samas suurusjärgus võrreldes ettevõtjatega, kelle teenuste tasud ja hinnad kooskõlastab Konkurentsiamet ning kelle järelevalvetasu määr on 0,2% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. Punkti 4 järgi muudetakse KonkS § 531 lõike 5 muudetud sõnastus alates 01.05.2026 taas selliseks nagu see oli käesoleva eelnõu koostamise ajal. Kuna universaalteenuse regulatsioon kehtib kuni 30.04.2026, muudetakse pärast seda kõik käesoleva eelnõuga tehtud muudatused taas selliseks nagu need olid enne universaalteenuse regulatsiooni jõustumist. § 3. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Sellega tagatakse, et universaalteenuse regulatsioon muutuks pärast nelja ja poolt aastat kehtetuks ning taastuks enne käesoleva eelnõu koostamist kehtinud regulatsioon. Ülejäänud seadus jõustub üldkorras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne, eelnõus kasutatakse juba ELTS-is ja KonkS-is kasutusel olevaid termineid. Uue mõistena tuuakse sisse universaalteenuse ja universaalteenuse tarbija terminid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega on vaja muuta majandus- ja taristuministri 5. detsembri 2019. a määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“. Määrust muudetakse selliselt, et universaalteenuse kasutamine peab olema võimalik seitsme päeva jooksul pärast tarbija vastavasisulise taotluse esitamist. Määruse kavand on lisatud seletuskirja lisana. 7. Seaduse mõjud Mõju majandusele Muudatused mõjutavad energiahinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja ja universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja tegevust. Eelnõu koostamise ajal on selliseid tootjaid üks – Enefit Power AS. Ka müüjaid on üks – Eesti Energia AS. Siiski võivad ka ülejäänud elektrimüüjad universaalteenust osutada (seisuga 01.08.2022 on Eestis teavitanud müügitegevusest 68 elektrimüüjat4). Samuti mõjutab muudatus kodutarbijat ja korteriühistuid. 1) Mõju tootjale ja müüjale Muudatusega võib potentsiaalselt kaasneda kulu elektrimüüjatele. Müüjad on teinud oma tarbijatele elektrienergia müümiseks eellepinguid elektrienergia ostmiseks. Kui need tarbijad otsustavad liikuda universaalteenusele, peab elektri müüja etteostetud elektrienergiast kas loobuma või leidma sellele uued tarbijad. Universaalteenuse raames ostetakse elektrienergiat määratud tarnena üle 150 MW võimsusega tootmisseadme haldajalt. Kuivõrd eelnõu 4 Majandustegevuse registri andmed – mtr.ttja.ee 9 koostamise ajal ei ole teada, milliseks võib universaalteenuse hind kujuneda, ei ole ka võimalik potentsiaalse kahju suurust hinnata. Juulikuu seisuga on enamus fikseeritud lepinguid sõlmitud hinnatasemega alla 160 €/MWh. Kui universaalteenust hakatakse osutama hinnaga alla 160 €/MWh, hakkavad tarbijad suure tõenäosusega paketti või müüjat vahetama. See tähendab, et müüjad peavad senise etteostetud elektrienergia lepingud üles ütlema või leidma sellele energiale uued ostjad. Olenevalt universaalteenuse tarbeks müüdava elektrienergia müümise tehnilisest lahendusest (määratud tarne või kulude kompenseerimise mudel), kaasneb muudatusega ka mõju üle 150 MW võimsusega tootmisseadme omanikule. Universaalteenuse raames müüdud elektrienergial saab olema kooskõlastatud müügihind. Kui börsihind on kallim kooskõlastatud hinnast, on tootjal võimalik teenida börsile müümisega suurem tulu. Näiteks keskmise börsihinna 210 €/MWh ning universaalteenuse hinna 180 €/MWh juures oleks potentsiaalne teenimata tulu olla aastase müügimahu 0,7 TWh juures olla (210 €/MWh – 180 €/MWh) x 700 GWh = 21 miljonit eurot. Sellele kulule lisandub tähtajaline kohustus tasuda Konkurentsiametile järelvalvetasu KonkS alusel. Kõigi eelduste kohaselt võib selleks kujuneda näiteks aastase reguleeritava müügikäibe 125 M€ juures ca 250 tuh €. 2) Mõju kodutarbijale ja korteriühistule Universaalteenuse tarbijatele hakatakse müüma elektrienergiat seaduses toodud alustel piiritletud tootmishinda arvestava hinnaga. Samas ei tähenda see nimetatud isikute poolt teenuse osutamist alla teenuse omahinna ning ettevõtjatele on teenuse osutamisel tagatud põhjendatud tulukus. Lähtudes eeltoodust ning kuigi universaalteenuse raames osutatava teenuse hind võib ajutiselt erineda börsihinnast, muudatuste tulenev mõju majandusele puudub või on see marginaalne. Kui universaalteenuse hinnaks kujuneb näiteks 180 €/MWh (tegelik tase kujuneb Konkurentsiameti kooskõlastusprotsessis), säästab keskmine elektritarbija prognoositava börsihinna 250 €/MWh juures tarbimise 0,5 MWh/kuu juures ca 35 € kuus. Eestis on ca 644 tuhat kodutarbijat5. Nendest tarbijatest ca 55% on valinud fikseeritud paketi. Suurem osa nimetatud fikseeritud pakettidest on 2022. a juulikuu seisuga alla 150 €/MWh. Sõltuvalt universaalteenuse kooskõlastatud hinnast ka selgub, kui paljud nendest tarbijatest universaalteenuse seni olemasoleva börsipaketi või fikseeritud paketi vastu vahetab. Kodumajapidamises kasutatakse Eestis elektrienergiat aastas ca 2 TWh ulatuses. Võrdluseks – riigi elektrienergia kogutarbimine on ca 8 TWh. Kuivõrd paljud kodutarbijad on sõlminud eelnevast perioodist suhteliselt soodsaid elektri fikseeritud hinnaga lepinguid, ei kuulu tõenäoliselt kõik kodutarbijad universaalteenuse tarbijateks. See konkreetne osakaal selgub alles siis, kui Konkurentsiamet on kooskõlastanud universaalteenuse hinna. Mõju riigiasutustele Muudatuse tagajärjel suureneb Konkurentsiameti töökoormus. Amet peab hakkama kooskõlastama universaalteenuse hinda ning teostama järelevalvet universaalteenuse osutamise üle. Kohustus on tähtajaline ning selle täitmiseks on vaja ametil kahte täiendavat ametikohta. Sellega kaasnev kulu kaetakse KonkS alusel kogutavast järelevalve tasust. 5 Konkurentsiameti aruanne, tabel 19 - https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf 10 Kuivõrd käesoleva eelnõuga tehtav muudatus on tähtajaline, et planeerita koostada mõjude järel hindamist. Mõju halduskoormusele Muudatused suurendavad reguleeritud ettevõtja halduskoormust ning võivad suurendada müüjate halduskoormust, kes otsustavad universaalteenust osutada. Tarbijate vaatest ei ole mõju halduskoormusele eelnõu koostajate hinnangul kaasnemas. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid. Eelnõu rakendamisega võib muutuda riigieelarveline tulu. Reguleeritav ettevõtja ehk antud juhul AS Enefit Power on osa Eesti Energia AS kontsernist. Kuivõrd regulatsiooni tulemusena võib muutuda AS Enefit Power müügitulu, ei ole ka välistatud vähenenud dividendivõimalus Eesti Energia AS kontserni vaatest. 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Sellega tagatakse, et universaalteenuse regulatsioon muutuks pärast nelja ja poolt aastat kehtetuks ning taastuks enne käesoleva eelnõu koostamist kehtinud regulatsioon. Ülejäänud seadus jõustub üldkorras. Eelnõuga reguleeritavate küsimuste ajakriitilisest arvestades peavad seaduse muudatused jõustuma esimesel võimalusel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisele eelnes kaasamisarutelu elektrienergia müüjate, Konkurentsiameti ning elektrienergia tootjatega (2.08.2022, 4.08.2022, 8.08.2022 ja 9.08.2022). Kõik asjakohased ettepanekud võeti eelnõu koostamisel arvesse. Arvestades eelnõu kiireloomulisust, ei esitatud eelnõu ametlikult teistele ministeerimitele või turuosalistele kooskõlastamiseks. Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. 11  Seletuskirja lisa KAVAND 15.08.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr………………… Majandus- ja taristuministri 5. veebruaril 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel § 1. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Avatud tarne lepinguga kodutarbijal ja korteriühistul on võimalus sõlmida universaalteenuse leping vähemalt seitse päeva enne lepingu jõustumist.“; 2) paragrahvi 29 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; § 2. Määruse jõustumine 1) paragrahv 1 punkt 1 jõustub elektrituruseaduse § 765 jõustumisel; 2) paragrahv 1 punkt 2 jõustub 1. mail 2026. a. 1