EELNÕU SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 27.07.2022 Tee projekteerimise normid Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldnõuded § 1 . Määruse reguleerimisala ja üldsätted (1) M äärus t kohaldatakse avalikult kasutatava tee ehitusprojekti või muu dokumentatsiooni ga ette nähtud projektlahendusele . Määrust ei kohaldata jääteede kavandamisel ja rajamisel. ( 2 ) Avalikkusele ligipääsetavale erateele kohaldatakse üksnes § 20 lõikes 7 sätestatud nõudeid. (3) Määruses kehtestatud nõudeid kohaldatakse uue tee kavandamisel . Muudel juhtudel kohaldatakse määruse nõudeid üksnes projektlahendusega ette nähtud ehitustöödele. ( 4 ) Määrusega on kehtestatud miinimumnõuded . Tee omanik võib rakendada projektlahendusele täiendavaid ja kõrgemaid nõudeid . P r ojektlahenduse koostamisel võetakse eesmärgiks tagada võimalikult ohutud , ligipääsetavad, mugavad ja keskkonnasäästlikud liikumistingimused. ( 5 ) M ääruse nõuetest on lubatud kõrvale kalduda katselisel eesmärgil . ( 6 ) M ääruses standardile viitamise korral eeldatakse, et viidatud standardi järgimisel on määruses sätestatud nõuded täidetud. Viidatud standardist erinevate nõuete või meetodite kasutamisel peab olema tõendatud nende nõuete või meetodite sobivus ja vastavus määruse nõuetele. ( 7 ) Projektlahendus peab olema kooskõlas ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud asjakohaste erinõuetega. § 2 . Mõisted Määruse s kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: altläbipääs on tee alt läbiminev ja läbinähtav tee pikkusega kuni 100 meetrit , mis ei ole tunnel; aluspinnas on looduslik pinnas või kalju, ümbertöötatud looduslik või tehispinnas, millele toetub tee konstruktsioon ; asula on liiklusmärgiga 571 „Asula“ tähistatud ala ; asulasisene tee on asulas paiknev tee ; asulaväline tee on väljaspool asulat paiknev tee; estakaad on mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb teises tasapinnas maapinnast kõrgemal; foorristmik on ristmik, millel kasutatakse liikluse korraldamiseks valgusfoori; kanaliseeritud ristmik on kolme- või neljaharuline ristmik, mille sõidueesõigusega teel ja liituval teel on sõidusuunad eraldatud kas füüsiliste või teekattemärgistusega ohutussaartega ning sõidueesõigusega teel on vasakpöörde jaoks rajatud eraldi sõidurada või möödumislaiend otsesõitjatele; kasutusiga on ajavahemik, mille jooksul on ehitist või selle osa võimalik eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada ; katend on mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele ; kergkatend on teekatend, mille pealiskiht on moodustatud pinnatud mustsegust, pinnatud stabiliseeritud segust, bituumenmakadamist või sillutiskattest ; kergliikleja on liikleja, kellel on liiklusseaduse kohaselt lubatud liigelda kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel ; kergliiklustee on kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse tähenduses; kinnistule juurdepääsutee on ristmiku liituv tee, mis on ette nähtud teega külgnevate kinnisasjade teenindamiseks ning mille liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas ; lihtristmik on lihtsa geomeetriaga kolme- või neljaharuline ristmik, mille ühegi haru sõidusuundade vahel ei ole füüsilisi ega teekattemärgistusega ohutussaari; liiklussagedus on teeomaniku poolt määratud arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane sõidukite arv, mis läbib kogu tee ristlõiget ; liiklussõlm on kahe või enama tee eritasandiline lõikumine, mis võimaldab siirduda ühelt teelt teisele ja mis koosneb ühest või mitmest ristest ja mitmest samatasandilisest ristmikust ; muldkeha on tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega ; möödasõidunähtavus on vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale sõidukijuhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva vastassuunalise sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust ; nihutatud harudega ristmik on neljaharuline ristmik, mille harud on nihutatud selliselt, et on moodustatud kaks lähestikku paiknevat kolme haruga ristmikku ; nõrk aluspinnas on turvas ja turvastunud pinnas ning selline savipinnas, mille dreenimata nihketugevus looduslikus olekus on alla 40 kilopaskali või üldelastsusmoodul alla viie megapaskali ; ohutussaarega ristmik on kolme- või neljaharuline ristmik, mille liituva tee sõidusuunad on eraldatud füüsilise või teekattemärgistusega ohutusaarega; peatumisnähtavus on vahemaa, mille ulatuses sõidukijuht, avastades teel paikneva takistuse, suudab normaalsetes tingimustes sõiduki enne takistust peatada ; projektkiirus on teele kavandatav või teele lubatud suurim sõidukiirus ; põhimaantee, tugimaantee ja kõrvalmaantee on väljaspool asulat paikneva riigitee funktsioonipõhised liigid kooskõlas majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015 . a määrusega nr 72 „ Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri “ ; püsikatend on teekatend, mille pealiskiht on moodustatud monoliittsementbetoonist, monteeritavast raudbetoonist või asfaltbetoonist; ramp on tee, mis ühendab liiklussõlmes eritasandil lõikuvaid teid ; raskeliiklus on üle 3500 kilogrammi täismassiga sõidukite liiklus ; ringristmik on ristmik, millel liiklus liigub ristmiku keskel oleva saare ümber vastupäeva; riste on kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus puudub võimalus siirduda ühelt sõiduteelt teisele. Riste ei ole ristmik; ristmik on kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus võib ühelt sõiduteelt siirduda teisele. Sõidutee lõikumist tee hooldamiseks vajaliku tehnoloogilise juurdepääsuga ei loeta ristmikuks; siirdekatend on teekatend, mille pealiskiht on moodustatud pinnatud freespurust, killustikust, kruusast või pinnatud kruusast ; sild on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega kolm meetrit või rohkem ; suundristmik on füüsilise ohutussaare ning aeglustus- ja kiirendusrajaga ristmik, kus liiklusvooga liitumine ja liiklusvoost lahkumine on võimalik üksnes läbi parempöörde ; tee konstruktsioon on aluspinnasele toetuv ning muldkehast ja katendist koosnev konstruktsioon ; tipptunni liiklussagedus on teeomaniku poolt määratud arvestusaastale prognoositud suurus, mis iseloomustab liiklussagedust tipptunni vältel ; truup on vee või loomade tee alt läbijuhtimiseks tee muldkehas olev rajatis, mille läbimõõt on alla kolme meetri . § 3 . Liiklusohutus (1) P rojektlahendus peab looma tingimused ohutuks liiklemiseks kõigile liiklejatele . ( 2 ) Projektlahendus tuleb koostada selliselt, et valitud projektkiirus, t ee parameetrid ja liikluskorraldus on omavahel kooskõlas ning liiklejale mõistetavad. ( 3 ) Tee geomeetriline lahendus ja liikluskorraldus pea vad jät m a liiklejale piisavalt aega olukorra hindamiseks ja sellest tulenevate tegevuste õigeaegseks sooritamiseks. § 4 . Korrashoid P rojektlahendus peab arvestama tee või selle osa edaspidise korrashoiu vajadusega ning tagama mõistlikus ulatuses tingimused mehhaniseeritud ja ökonoomseks korrashoiuks. § 5 . T eenindustase ( 1 ) P rojektlahendus peab tagama teeomaniku poolt määratud tee ja ristmiku teenindustaseme. ( 2 ) T eenindustaseme arvutamise metoodika ja rakendamise vajaduse määrab tee omanik. § 6 . Tee kasutusiga (1) Projektlahendus peab olema tehnilis -majanduslikult otstarbekas ning arvestama kõikide kuludega kogu kasutusea jooksul . (2) Projektlahendusega tuleb tagada järgmised tee osade ja rajatiste vähimad kasutusea d: 1) siirdekatend – seitse aastat; 2) kergkatend – kümme aastat; 3) asfaltbetoonist püsikatend – 15 aastat ; 4 ) tsementbetoonist püsikatend – 20 aastat; 5 ) muldkeha – 50 aastat; 6 ) truu p – 50 aastat; 7 ) silla, viadukti, ökodukti , tunneli ja estakaadi kandekonstruktsioonid – 100 aastat . § 7 . Sõidutee p rojektkiirus ( 1 ) Sõidutee p rojektkiiruse valikul lähtutakse lisa 1 tabelis 1 esitatud nõuetest. ( 2 ) Projektkiiruse valikul on lubatud rakendada lisa 1 tabelis 1 toodust madalamat projektkiirust, kui see on põhjendatud tulenevalt liikluse eripäradest või on vajalik liiklusohutuse või transpordipoliitilistel kaalutlustel. ( 3 ) Kruusateel on suurim lubatud projektkiirus 7 0 kilomeetrit tunnis. ( 4 ) Projekteeritavale teele või selle üksiklõigule rakendatakse valitud projektkiirusele vastava i d parameetr e id ja liikluskorraldus t . § 8 . Sõidutee n ähtavus nõuded (1) Projektlahendus peab tagama liikluskorraldusest tuleneva vajaliku nähtavuse sõiduteel ristmike vahel ja ristmikel ning looma parima d nähtavustingimus ed . (2) Peatumisnähtavuse ka uguse tagamisel sõiduteel tuleb arvestada: 1) juhi silma arvutuslik uks kõrguseks 1,10 meetrit sõidutee pinnast; 2) sõidutee pinnal oleva takistuse arvutuslik uks kõrguseks 0,20 meetrit sõidutee pinnast. (3) Kogu sõidutee ulatuses peab olema tagatud lisa 2 joonisel 1 esitatud peatumisnähtavus. (4) Asulavälisel 1+1 ristlõikega teel, kus ei ole tagatud lisa 1 tabelis 2 esitatud möödasõidunähtavus t , keelatakse möödasõit vastassuunavööndi kaudu . 2. peatükk Sõidutee ristlõike põhielemendid § 9 . Ristlõike üldnõuded (1) Projektlahendus peab arvestama teel esinevate liiklejate mõõtmetega ning nende liikumiskiiruse ja ruumivajadusega , pidades silmas ristlõikes ja teega külgneval alal paiknevaid objekte . (2) Silla, viadukti, tunneli , estakaadi ja altläbipääsu ristlõike kavandamisel tuleb tagada selle vastavus eelneva ja järgneva teelõigu ristlõikele, et liiklejale oleks tagatud ühtlane ja ohutu liiklusruum. ( 3 ) Sõiduradade arv ühes sõidusuunas ning muud ristlõike elemendid valitakse arvestades transpordipoliitilist eesmärki, ohutust, liiklussagedust ning liikluse eripärasid. Kattega tee tüüpristlõiked on esitatud lisa 2 joonisel 2 ja ristlõike tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel lisa 2 joonisel 3 . ( 4 ) Täiendava tugipeenra laius peab olema vähemalt 0,5 meetrit. ( 5 ) Sõidusuunad tuleb eraldada sõidukipiirdesüsteemi ga, kui: 1) asulavälisel teel on projektkiirus üle 90 kilomeetri tunnis ning eraldusriba laius alla 15 meetri; 2) asulasisesel teel on projektkiirus üle 70 kilomeetri tunnis ning eraldusriba laius alla kuue meetri. ( 6 ) Asulavälisel teel projektkiirusel üle 100 kilomeetri tunnis ja alla nelja meetri laiuse eraldusriba korral tuleb sõidusuundade vahel täiendavalt kasutada pimestamisvastaseid vahendeid. (7) Asulavälisel teel projektkiirusega üle 90 kilomeetri tunnis ja kõikidel põhimaanteedel tuleb teega külgneva ala korrashoiuks ette näha vähemalt nelja meetri laiune vaba liikumisala vastavalt lisa 2 joonisel e 4. § 1 0 . Ristlõike elementide laiused ( 1 ) P aragrahvi nõudeid ei kohaldata: 1) kinnistule juurdepääsuteele; 2) kruusateele , välja arvatud lõikes 2 sätestatud nõue . ( 2 ) Kruuskattega kõrvalmaantee kavandamisel peab kruusast katendi laius olema vähemalt 4,5 meetrit. ( 3 ) Sõidutee ristlõike elementide laiused valitakse lähtudes tee funktsioonist, projektkiirusest, liiklussagedusest ja liikluskoosseisust järgides lõikes 5 sätestatud ristlõike valiku nõudeid . Sõidutee ristlõike kavandamisel tuleb järgida paragrahvis ja lisa 1 tabelites 3 kuni 10 sätestatud ristlõike elementide vähima i d laiuseid . ( 4 ) Silla, viadukti ja estakaadi ristlõike valikul tuleb lähtuda eelneva ja järgneva teelõigu ristlõikest ning arvestades järgmist: 1) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekivita, siis silla, viadukti ja estakaadi väli s e ohutusriba vähim laius võrdub kindlustatud peenra ja tugipeenra laiuse summaga; 2) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekiviga, siis silla, viadukti ja estakaadi välise ohutusriba vähim laius võrdub äärekiviga ristlõike ohutusriba laiusega. ( 5 ) Asulaväline kahesuunaline tee tuleb kavandada vähemalt : 1) 2+2 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 14 500 sõiduki ööpäevas ; 2) 2+1 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 10 000 sõiduki ööpäevas; 3) 1+1 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 500 sõiduki ööpäevas . ( 6 ) Vähim lubatud äärekivi kaugus asulavälise tee sõiduraja servast on: 1) 0,50 meetrit projektkiirusel 50 ja 60 kilomeetrit tunnis; 2) 0,75 meetrit projektkiirusel 70 ja 80 kilomeetrit tunnis; 3) 1,00 meetrit projektkiirusel 90 kilomeetrit tunnis ja rohkem. ( 7 ) Ühistranspordiraja olemasolul peab selle laius olema äärekiviga ristlõike puhul vähemalt 3,00 meetrit ja äärekivita ristlõike puhul vähemalt 3,25 meetrit. Ühistranspordirajale lisatakse kindlustatud peenar ja kindlustama ta peenar või ohutusriba kooskõlas lisa 1 tabelitega 9 ja 10 . ( 8 ) Kahesuunalise juurdepääsutänava sõidutee laius peab olema vähemalt: 1) kvartalisise sel tänav al – 3,50 meetrit ; 2) kõrvaltänaval – 5,00 meetrit; 3) kohalik ul jaotustänav al – 6,00 meetrit ; 4) veotänav al – 6,50 meetrit. § 1 1 . Asulavälise teega külgnev vaba ruum ( 1 ) Asulavälisele teele, millel puudub sõidukipiirdesüsteem, tuleb ette näha külgnev vaba ruum, mille ulatus sõidutee äärest mõõdetuna vastab lisa 1 tabelis 11 esitatud nõuetele. ( 2 ) Sõidukipiirdesüsteemi kasutamine on asulavälisel teel kohustuslik: 1) kui muldkeha nõlvus on järsem kui lisa 1 tabelis 11 esitatud ; 2) kui nõlv on kõrgem kui lisa 1 tabelis 11 esitatud ja nõlvus järsem kui 1:3 ; 3) kui projektkiirus on alla 90 kilomeetri tunnis , nõlvus 1:3 või järsem ja nõ l va kõrgus on üle viie meetri . ( 3 ) Projektkiirusel kuni 110 kilomeetrit tunnis ei ole s õidukipiirdesüsteem kohustuslik 1:4 ja laugemate muldkeha nõlvade puhul ning teega külgneva vaba ruumi nõude täitmisel kooskõlas tabeliga 11 sõltumata nõlva kõrgusest. ( 4 ) Lisa 1 tabelis 11 sätestatud vaba ruumi ulatust suurendatakse kahe meetri võrra plaanikõveriku välimisest küljest, kui plaanikõveriku raadius on kuni 1,5 korda suurem, kui lisa 1 tabelis 12 erandjuhul lubatud plaanikõveriku raadius. ( 5 ) Asulavälise teega külgnevas vabas ruumis ei tohi ilma sõidukipiirdesüsteemita paikneda: 1) statsionaarsed jäigad takistused kõrgusega üle 0,1 meetri ümbritsevast maapinnast ; 2) järsak kõrguste erinevusega üle 0,5 meetri; 3) veekogu või muu vee kogunemise koht, mille sügavus on üle 1,0 meetri ; 4) külgkraavi vastasnõlv või lõikuv nõlv , mis on järsem kui 1:2, kui liiklussagedus on üle 1000 sõiduki ööpäevas ja projektkiirus on üle 80 kilomeetri tunnis . (6) Lõikes 5 sätestatud nõudeid ei kohaldata ristuvate teede truupidele läbimõõduga kuni 0,8 meetrit, mis asuvad väljaspool 1/2 nõutud vaba ruumi. ( 7 ) Valgustimaste ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvaid tugikonstruktsioone võib sõiduki piirdesüsteemita asulavälisel teel paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi vaid juhul, kui need vastavad Eesti standardi EVS-EN 12767 nõuetele. Nimetatud standardile vastava valgustimasti vähim kaugus asulavälise tee sõidutee äärest ilma sõiduki piirdesüsteemita on: 1) projektkiirusel üle 60 kilomeetri tunnis 2,5 meetrit; 2) projektkiirusel kuni 60 kilomeetrit tunnis 2,0 meetrit; 3) projektkiirusel kuni 60 kilomeetrit tunnis äärekiviga ristlõike korral vähemalt 0,5 meetrit äärekivi esipinnast. § 1 2 . Kõrgusgabariit (1) Projektlahendus peab tagama vähemalt järgmised kõrgusgabariidid teepinnast: 1 ) asulavälisel teel – 5,5 meetrit; 2) asulasisesel teel – 4,6 meetrit; 3) kergliiklusteel – 2,5 meetrit. (2) Loomade läbipääsu kavandamisel tuleb tagada läbipääsu kõrgus kooskõlas asjakohase ulukiuuringu tulemusega. Ulukiuuringu tulemuse puudumisel tuleb väikeulukitele tagada vähemalt 1,5 - meetrine kõrgusgabariit ning suurulukitele vähemalt 5 - meetrine kõrgusgabariit. (3) Teel liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas on lubatud vähendada lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kõrgusgabariiti kuni kolme meetrini, kui veoautodele ja päästetehnikale on tagatud alternatiivne nõuetekohane juurdepääs muu teedevõrgu kaudu. (4) Kõrgusgabariidi kavandamisel tuleb arvestada rajatiste võimalik k u lühi- ja pikaajalist vajumist, mille tulemusena ei tohi kõrgusgabariit väheneda alla nõutava. (5) Tee kohal õhuliini kõrgusgabariidi kavandamisel lähtutakse § -i 6 3 lõike 1 nõuetest. (6) Tee lõikumisel või selle paralleelsel kulgemisel raudtee või muu rajatisega tuleb arvestada selle rajatise gabariitide ja vajaliku ohutusruumiga. § 1 3 . Äärekivi (1) Äärekivi kasutamise üle otsustatakse objektipõhiselt arvestades eelkõige järgmist: 1) tee elementide ja liiklusruumi eraldamise vajadust; 2) liiklejate suunamise vajadust; 3) maa-ala kujundamise vajadust; 4) parkimise või liiklemise takistamise vajadust; 5) katendikonstruktsiooni servade toetamise vajadust; 6) sademevee ärajuhtimise võimalusi; 7) maa-ala kõrguslikku lahendust; 8) katendikonstruktsiooni ja selle tehnoloogilisi iseärasusi; 9) sõidukite kliirensit . (2) Äärekivi kõrgus valitakse järgmiselt: 1) sõiduteel ja parklas – seitse kuni 12 sentimeetrit; 2) bussiooteplatvormil – asulavälisel teel vähemalt kümme sentimeetrit ja asulasisesel teel vähemalt seitse sentimeetrit ; 3) sillal ja estakaadil – 12 kuni 30 sentimeetrit; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohaga piirneval kergliiklusteel – kuni kolm sentimeetrit; 5) kergliiklustee lõikumisel sõiduteega ja kergliiklustee ohutussaarel – kuni kaks sentimeetrit; 6) parkimistasku, sõidutee kitsendi ja muu ülesõidetav äärekivi – kolm kuni viis sentimeetrit. ( 3 ) Äärekivi on lubatud kavandada teekattega samas tasapinnas lisaks lõike 2 punktides 4 ja 5 toodud puhkudele , kui see on vajalik sademevee äravoolu tagamiseks või konstruktiivsetel kaalutlustel erinevate konstruktsioonide või materjalide eraldamiseks. 3. peatükk Sõidutee geomeetria § 1 4 . Üldnõuded Tee geomeetria kavandamisel tuleb üksikutest parameetritest ja komponentidest moodustada ühtne tervik arvestades järgmisi põhimõtteid: 1) geomeetria kavandamisel valitakse tee parameetrid selliselt, et tagatud oleksid võimalikult head ja ühtlased tingimused ohutuks liiklemiseks ning sõidumugavus; 2) geomeetrilised parameetrid, liikluskorraldus ning ümbritsev keskkond peavad olema omavahel kooskõlas ning andma liiklejale õige ettekujutuse tee kulgemisest ja liikluskeskkonna muutumisest. § 1 5 . Piki- ja põikkalle (1) Sademevee äravoolu tagamiseks nähakse teele ette piki- ja põikkalded. (2) Projektlahenduse koostamisel tuleb hinnata piki- ja põikkalde ning muude tee parameetrite koosmõju ning tagada sademevee äravool kogu teekatte pinnalt ning vajadusel eraldusribalt . Vajadusel rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid. (3) Asulavälisel teel vähim lubatud sõidutee pikikalle on 0, 3 protsenti . (4) Sõidutee, välja arvatud kinnistule juurdepääsutee, suurim lubatud pikikalle on: projektkiirusel 120 kilomeetrit tunnis või rohkem – 5,0 protsenti ; projektkiirusel 90 ja 100 kilomeetrit tunnis – 5,5 protsenti ; projektkiirusel 80 kilomeetrit tunnis – 6,5 protsenti ; projektkiirusel 70 kilomeetrit tunnis – 7,0 protsenti ; projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis – 7,5 protsenti ; projektkiirusel 50 kilomeetrit tunnis – 8,5 protsenti ; projektkiirusel 40 kilomeetrit tunnis või vähem – 9,5 protsenti . ( 5 ) Projektlahendusega kavandatakse sirgetele sõidutee lõikudele järgmised põikkalded: sõidutee ja sõidutee kindlustatud peenar – 2,0 kuni 3,0 protsenti ; sõidutee tugipeenar ning kruuskattega sõidutee – 3,5 kuni 5,5 protsenti . § 1 6 . Plaanikõverik ja viraaž (1) Plaanikõveriku projekteerimine on kohustuslik, kui trassi pöördenurk ületab asulavälisel teel 30 minutit ja asulasisesel teel ühte kraadi . (2) Plaanikõveriku ringikõvera raadius ja viraažid peavad vastama lisa 1 tabelis 12 sätestatud nõuetele. (3) Plaanikõveriku kavandamisel ei tohi viraažikalle ületada : põhi- ja tugimaantee ning asulasisesed teed – neli protsenti ; muud teed – kuus protsenti . (4) Kaherajalisel asulavälisel teel projekteeritakse viraaž ümber sõidutee telje. Kui see ei ole tehniliselt otstarbekas, võib erandina asulavälise tee viraaži projekteerida ümber sõidutee serva. (5) Kahe sõiduteega eraldusribaga asulavälisel teel sõltub pöördumistelje asukoht eraldusriba laiusest järgmiselt: 1) eraldusriba laiusel kuni kolm meetrit toimub pöördumine ümber eraldusriba telje; 2) eraldusriba laiusel üle kolme meetri projekteeritakse mõlemal sõiduteel viraaž eraldi pööramisega ümber sõidutee serva. (6) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate vastassuunaliste plaanikõverike puhul välditakse viraažikalde üleminekut kahepoolsele põikkaldele. (7) Viraažikalle tuleb siirde kõveriku olemasolul moodustada siirdekõverik u ulatuses. (8) Siirde kõveriku puudumisel moodustatakse viraažikalle osaliselt plaanikõverikule eelneval sirgel lõigul, mille pikkus vastab vähemalt §-s 1 7 nõutud siirde kõveriku pikkusele. Seejuures toimub viraažikalde moodustamine 60 protsen d i ulatuses sirgel teelõigul ja 40 protsendi ulatuses plaanikõverikul. (9) Olenemata viraažikaldest tuleb sõidutee tugipeenar kavandada kaldega 3,5 kuni 5,5 protsenti sõiduteest eemale. § 1 7 . Siirde kõverik (1) Siirde kõverik tuleb kujundada klotoidina kooskõlas valemiga A= R*L , kus 1) A – klotoidi parameeter; 2) R – klotoidi lõppraadius, mis vastab plaanikõveriku raadiusele; 3) L – klotoidi pikkus. (2) Klotoidi parameeter A peab vastama lisa 1 tabelis 13 toodud väärtustele ning tingimusele R 3 <A<R . Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike puhul võrreldakse klotoidi A väärtust väiksema plaanikõveriku raadiusega . (3) Sirge teelõigu üleminekul plaanikõverikule tuleb kavandada siirdekõverik , kui plaanikõveriku raadius on väiksem kui lisa 1 tabelis 14 toodud plaanigeomeetria sujuvust iseloomustava plaanikõverike resulteeruva raadiuse R r väärtus . R r väärtus arvutatakse kooskõlas lõikega 5 . (4) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike vahele tuleb kavandada siirdekõverik , kui : 1) plaanikõverike resulteeruv raadius R r ,mida arvutatakse kooskõlas lõikega 5, on väiksem, kui lisa 1 tabelis 14 toodud väärtus ; 2) ei ole tagatud lisa 1 tabelis 15 sätestatud plaanikõverike nõutud suhe. (5) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike r esulteeruv raadius R r arvutatakse kooskõlas valemiga R r = 1 1 R 1 - 1 R 2 , kus: 1) R 1 ja R 2 on vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike raadiused ; 2 ) R 2 > R 1 . ( 6 ) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate vastassuunaliste plaanikõverike puhul käsitletakse plaanikõverikke üksteisest eraldi ning siirdekõverik ele kohaldatakse nõudeid, mis kehtivad sirge teelõigu üleminekul plaanikõverikule , seejuures t äiendavalt tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) kasutatakse kahte eraldiseisvat siirdekõverik ku S-kuju moodustamisega ; 2) kui ühe siirdekõverik u klotoidi paremeeter A on väiksem kui 200, tuleb tagada suhe kahe siirdekõverik u klotoidi A parameetri vahel mitte suurem kui 1,5. ( 7 ) Siirdekõverik u projekteerimisest võidakse loobuda, kui tee projektkiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis. § 1 8 . Sõidu raja laiend plaanikõverikul (1) Väikese raadiusega plaanikõverikul, kus arvestades liikluskoosseisu võib sõidukite pöördekoridor oluliselt suureneda, tuleb ette näha igale sõidurajale laiend . (2) Vähimad nõutavad sõiduraja laiendid on esitatud lisa 2 joonisel 5 . (3) Lõplik sõidu raja laiendi valik tehakse arvestades plaanikõveriku raadiust, sõiduraja laiust, liikluskoosseisu ning projektkiirust. Vajadusel tuleb nõutud sõidu raja laiend it suurendada. (4) Laiendi kavandamisel tuleb tagada selle sujuv ja ühtlane üleminek selliselt, et plaanikõveriku alguseks on laiendi täislaius tagatud . Laiendi moodustamine tuleb kavandada siirdekõveriku pikkuselt, selle puudumisel vähemalt 20 meetri ulatuses. (5) Laiend kavandatakse plaanikõveriku siseküljele. Rampide puhul võib laiendi projekteerida plaanikõveriku välisküljele või sümmeetriliselt mõlemale poole sõiduteed. § 19 . Püstkõverikud (1) Asulavälisel teel olenevalt sõidutee projektkiirusest on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline vahe on vähemalt: 1) projektkiirusel 80 kilomeetrit tunnis ja rohkem – 0,5 protsenti ; 2) projektkiirusel kuni 70 kilomeetrit tunnis – üks protsent . (2) Asulasisesel teel olenevalt tänava liigist on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline vahe on vähemalt: 1) magistraaltänaval – 0,5 protsenti ; 2) muudel tänavatel – üks protsent . (3) Püs t kõv e riku ringikõvera raadiused peavad vastama lisa 1 tabelis 16 sätestatud nõuetele. (4) Projektkiirusel 80 kilomeetrit tunnis ja rohkem peab püstkõveriku pikkus meetrites olema võimalusel vähemalt kaks korda suurem, kui projektkiirus kilomeetrites tunnis. (5) Projektlahenduse koostamisel on soovitav vältida l ähestikku kahe samasuunalise püstkõveriku kavandamist ning selle asemel eelistatakse ühte suurema raadiusega püstkõverikku . § 2 0 . Puhkekohad , teenindusjaamad ja parklad (1) Riigi põhimaanteedele nähakse ette puhkekohad vähemalt iga 50 kilomeetri tagant ja need peavad sisaldama sõidukite parklat, puhkeala ja sanitaarala kooskõlas järgmiste nõuetega: 1) sõidukite parkla peab sisaldama üksteisest eraldatud parkimisala sid sõiduautodele, veoautodele ja bussidele ; 2) p uhkeala peab sisaldama puhkamiseks ja virgestamiseks vajalikku varustust ; 3) s anitaarala peab sisaldama vähemalt avalikku tualettruumi . ( 2 ) Lõikes 1 nimetatud puhkekoht tuleb kavandada suletud taskuna . ( 3 ) Puhkekoha ja t ee nindusja a ma sis s e- ja välja sõit p ea vad ole m a asulavälisel teel piki te e d pi i sav a lt k a u g e lt n ä ht a vad, e t puhkekohta ja te e nindusja a m a si i rduva s õiduki juht suud a ks a eg s a sti v ä h e nd a da ki i rust ja läbivl i ik l use juh i d n äe ksid puhkekohast ja te e nindusja a mast v ä l j uv a id sõiduk e id. ( 4 ) Asulavälisel teel projektkiirusega üle 90 kilomeetri tunnis ja asulavälisel teel , kus sõidusuunad on lisaks teekattemärgisele füüsiliselt eraldatud, tuleb puhke koha ja teenindusjaama sisse- ja väljasõidud kavandada: 1) eraldiasetsevatena või lõikuvalt teelt; 2) ainult ühte sõidusuunda teenindavana, kui see paikneb liiklussõlmede vahelisel alal. ( 5 ) Asulavälisel teel teenindusjaama juurde parkla kavandamisel kohaldatakse lõike 1 punktis 1 esitatud nõudeid. ( 6 ) Asulavälisel teel projektkiirusel üle 50 kilomeetri tunnis tuleb parkla kavandada suletud taskuna. ( 7 ) Tähistatud parkimiskohtadega parkla rajamisel ja ümberehitamisel peab parkimiskohtade plaaniline lahendus vastama Eesti standardi EVS 843 nõuetele . 4. peatükk Ristmikud ja liikl u ssõlmed § 2 1 . Teede lõikumiste tüübid ja nende valik (1) Teede omavahelisel eritasandilisel lõikumisel kasutatakse liiklussõlmi ja risteid ning samatasandilisel lõikumisel ristmikke. ( 2 ) Ristmikud liigitatakse kooskõlas §-s 2 esitatud mõistete ja lisa 2 joonisega 6. ( 3 ) Ristmiku liik , selle täpne skeem ja geomeetriline lahendus valitakse tehnilis -majanduslike kaalutluste alusel arvestades vähemalt järgmisega: 1) teedevõrgu eripärad; 2) ristmiku sobivus keskkonda ja geomeetriliste elementide projekteerimise võimalused; 3) ristmiku harude liiklussagedused ja liikluse iseloom; 4) soovitud liikluskor raldus ja teenindustase. ( 4 ) Olenemata lõikes 3 sätestatud kaalutlustest peab ristmiku põhimõttelise tüübi valik vastama: 1) asulavälise 1+1 ristlõikega tee puhul lisa 1 tabelile 17 ; 2) asulasisese tee puhul lisa 1 tabelile 18 . § 2 2 . Teede lõikumise ü ldnõuded ( 1 ) Lõikuvad sõidusuunad tuleb lahendada eritasandilisena järgmistel juhtudel: 1) projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem ; 2) põhimaanteel liiklussagedusel 14500 sõidukit ööpäevas ja rohkem . ( 2 ) Enam kui neljaharulised ristmikud, välja arvatud ringristmikud, tuleb väljaspool asulat lahutada kolme- või neljaharulisteks ristmikeks, kusjuures täiendav haru tuleb võimalusel nihutada mööda kõrvalteed põhiristmikust eemale. ( 3 ) Ristmiku projektlahenduse koostamisel tuleb võimalusel vähendada konfliktpunktide arvu, nende avariiohtlikkuse taset ja neis punktides lõikuvate liiklusvoogude summaarset liiklussagedust . ( 4 ) Ristmiku projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada, kuidas liikleja näeb ja tajub ristmikku. Ristmik peab olema liiklejale nähtav , arusaadav ja etteaimatav ning tagama säästliku maakasutuse . ( 5 ) Ristmiku plaanilahendus peab vastama projekteerimise aluseks võetud liikluskoosseisule. ( 6 ) T eede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja asulavälisel teel jääma vahemikku 70 kuni 110 kraadi . ( 7 ) Asulavälise tee projektlahendus , välja arvatud kinnistule juurdepääsutee l, tuleb koostada selliselt, et lõikuva tee lõikumisjoon ristmikule saabumisel on sirgjooneline vähemalt 20 meetri ulatuses enne ristmikku kooskõlas lisa 2 joonisel 7 esitatud skeemiga. ( 8 ) Rambile ja kiirusmuuterajale ei ole lubatud kavandada ristmikke , välja arvatud rambilt juurdepääsu tagamiseks parklale, mis on ette nähtud vaid ühistranspordi kasutajate transpordiks. ( 9 ) Fooride kavandamisel peab fooride lahendus vastama Eesti s tandardile EVS 615. ( 10 ) Kui ristmikul on sõidutee ületamiseks kergliiklejatele ette nähtud tõstetud äärekividega ohutussaar ning liikluskorraldus eeldab ohutussaarel seisma jäämist, siis ohutussaare vähim laius peab olema vähemalt 2,5 meetrit ning pikkus: 1) vähemalt kaheksa meetrit projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis ; 2) vähemalt 15 meetrit projektkiirusel 70 kilomeetrit tunnis ja rohkem. ( 1 1 ) Plaani- või püstkõverikule kavandatud ohutussaare lahendus peab sõidukijuhile andma visuaalse ettekujutuse tee kulgemisest. ( 1 2 ) Ristmiku vertikaal lahendus tuleb kujundada , tagades: 1 ) sujuva ülemineku liituvalt teelt peateele ; 2 ) sademevee äravoolu teepinnalt . ( 1 3 ) Ristmikul sademevee äravoolu tagamisel tuleb muuhulgas arvestada kõrvalteelt ja kergliiklusteedelt voolava sademeveega ning ristmiku mis tahes punktis ei tohi sõidutee summaarne kalle olla alla 0,5 ega üle 6,0 protsen d i . (1 4 ) Ristmikuga külgnevate alade kavandamisel tuleb jälgida, et sademevesi ei kanduks nendelt ristmikule. (1 5 ) Ringristmik tuleb kavandada võimalikult horisontaalse ja ühtlase pikiprofiiliga. § 2 3 . Ristmike ja liiklussõlmede omavaheline kaugus ( 1 ) Asulavälisel teel peab ristmike omavaheline kaugus vastama lisa 1 tabelis 19 esitatud nõuetele. Lisa 1 t abelit 19 ei kohaldata liiklussõlme siseste ristmike omavahelisele kaugusele. ( 2 ) Asulavälisele teele projektkiirusega 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem kohaldatakse lisaks lõikes 1 sätestatule järgmisi nõudeid: 1) liiklussõlmede vahekaugus ei tohi olla väiksem kui viis kilomeetrit, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olemasolevate riiklikult oluliste ühendus t e säilitamiseks; 2) suundristmik ei tohi paikneda teisele suund ristmik u le või liiklussõlmele lähemal kui kaks kilomeetrit. (3) Ristmike ja liiklussõlmede omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini. Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või kõver ik . § 2 4 . Nähtavus ristmikul ja liiklussõlme liitumisalal ( 1 ) Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik liiklusõnnetust ära hoida. ( 2 ) Ristmikul, välja arvatud ringristmikul , suundristmikul ja liiklussõlme liitumisalal , tuleb tagada nähtavus, mis vastab vähemalt lisa 2 joonisel e 8 ning lisa 1 tabelitele 20 ja 21 . ( 3 ) Teeandmis e kohustusega ristmikul tuleb tagada nii peatumisnäh t avus kui ka liitumisnähtavus. Kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik. ( 4 ) T ee lõikumisel kinnistule juurdepääsuteega võib olenemata liikluskorraldusest lähtuda peatumiskohustusega ristmikule esitatud nähtavuse nõuetest. ( 5 ) J uhul, kui peateel esineb pik i k a l l e , tuleb ületussuuna nähtavuse parameetreid suurendada või vähendada kooskõlas lisa 1 tabelis 22 esitatud parandusteguriga. Tee lõikumisel kinnistule juurdepääsuteega ei ole parandusteguri kasutamine kohustuslik. ( 6 ) Ringristmikul kesksaare diameetriga üle 12 meetri tuleb tagada nähtavus kooskõlas lisa 2 joonisega 9 ja lisa 1 tabeliga 23 . ( 7 ) Kui ringristmiku kesksaare diameeter on kuni 12 meetrit, siis tuleb sõidukijuhile tagada nähtavus üle ringristmiku kesksaare . Ringristmikul kesksaare diameetriga üle 12 meetri tuleb tagada nähtavus „n“ vastavalt lisa 2 joonisel e 9. ( 8 ) Suundristmikul ja liiklussõlme rambil tuleb projektlahendusega tagada n ä h t a vus pea teele kooskõlas lisa 2 joonisega 10 . ( 9 ) Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest: 1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist ; 2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või olemasolevad ehitised , siis sätestatud nõuetest võib kõrvale kalduda rakendades muid meetmeid ohutuse tagamiseks. § 2 5 . Ristmiku vasakpööre ( 1 ) Asulavälisel teel tuleb k olmeharulise ristmiku vasakpöörde lahenduse valikul lähtuda lisa 2 joonisest 11 . Neljaharulisel ristmikul võidakse möödumislaiend teha vaid ühepoolsena ja ainult siis, kui möödumislaiendi poolse liituva tee liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas. ( 2 ) Möödumislaiendi kavandamine ristmikule ei ole lubatud, kui tegemist on üleeuroopalise teedevõrgu tee või Euroopa teedevõrgu maanteega. (3) Ristmiku möödumislaiendile ei ole lubatud kavandada samatasandilist ristumist kergliiklusteega. ( 4 ) Möödumislaiendi ulatuses ei tohi kindlustatud peenar olla kitsam kui enne ja pärast möödumislaiendit. ( 5 ) Ristmiku vasakpöörderada tuleb kavandada kooskõlas lisa 2 joonis t ega 12 ja 13 ning lisa 1 tabeliga 24 . Asulasisesel teel rakendatakse lisa 1 tabelit 24 ainult projektkiirusel 60, 70 või 80 kilomeetrit tunnis. ( 6 ) Vasakpöörderaja kavandamisel ristmikul e tuleb tagada otse kulgeva sõiduraja kõrvalekalle kooskõlas lisa 1 tabeliga 25 või laugem . (7) Keskpiirdega 1+1 ja 2+1 ristlõikega asulavälisel teel on vasak- ja tagasipöördeid lubatud kavandada kooskõlas lisa 2 joonisel 14 esitatud lahendustega ning üksnes lõikudel, kus tee ristlõikes on kokku kaks täislaiusega sõidurada ning ristuva tee liiklussagedus on kuni 100 sõidukit ööpäevas. Muudel puhkudel tuleb vasak- ja tagasipöördeid lahendada kanaliseeritud ristmikuna või liiklussõlmena. § 2 6 . Ristmiku parempööre ( 1 ) Asulavälisel teel tuleb ristmiku sõidueesõigusega teelt parempöörde lahenduse valikul lähtuda lisa 2 joonisest 1 5 . ( 2 ) P arempöörderada tuleb asulavälisel teel kujundada kooskõlas lisa 2 joonisega 1 6 ja lisa 1 tabeliga 26 . Kui ristmiku parempööre jätkub kiirendusrajana või eraldatud sõidurajana, siis ei ole parempöördel aeglustuslõik kohustuslik. ( 3 ) Kui asulavälise ristmiku parempööre lõpeb tee andmise kohustusega, siis tuleb parempööre kujundada selliselt, et parempööret sooritav pikk sõiduk või sõidukite järjekord ei häiriks liiklust peateel. ( 4 ) Projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis ja rohkem ristmiku parempöörde kiirendusra ja kavandamisel tuleb lähtuda lisa 2 joonise st 1 7 ja lisa 1 tabelis t 27 . ( 5 ) Kui parempöörderaja projektkiirus on üle 40 kilomeetri tunnis, kohaldatakse sellele §-s 29 rambi plaanikõveriku kohta sätestatud nõudeid. § 2 7 . Nihutatud harudega ristmik ( 1 ) Nihutatud harudega asulavälise ristmiku harude nihutamise järjestus valitakse lähtudes liiklusohutusest, läbilaskvusest ning arvestades majanduslikku otstarbekust , seejuures eelistada tuleb vasak-parem nihutust kooskõlas lisa 2 joonisega 1 8 . ( 2 ) Nihutatud ristmiku puhul on asulavälisel teel liituvate teede telgede vähim omavaheli n e kaugus 50 meetrit. Vasakpöörderaja kavandamisel peab nihutus olema nii pikk, et vasakpöörderada mahuks täielikult ära liituvate teede telgede vahele. ( 3 ) Kui liituva tee liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas, siis on lubatud lõikes 2 sätestatud nihutust vähendada kuni kümne meetrini. ( 4 ) Nihutatud harudega ristmiku puhul ei kohaldata selle harudele § 2 3 lõikes 1 sätestatut. § 2 8 . Ringristmik ( 1 ) Ringristmiku kesksaare suurus valitakse järgmiselt: asulasisestel teedel peab kesksaare diameeter olema vähemalt 12 meetrit ; asulavälistel teedel peab kesksaare diameeter olema vähemat 25 meetrit. ( 2 ) Üleeuroopalise teedevõrgu teel, Euroopa teedevõrgu maanteel ja muudel teedel, kus raskeliikluse liiklussagedus põhisuunal on vähemalt 1000 sõidukit ööpäevas, peab ringristmiku kesksaare diameeter olema väljaspool asulat vähemalt 40 meetrit ning asulas vähemalt 30 meetrit. ( 3 ) Lõikes 1 sätestatud nõudest võib kõrvale kalduda ja kasutada väiksemat kesksaart , kui see on kavandatud liikluse rahustamise eesmärgil ja projektkiirus ristmiku harudel on kuni 40 kilomeetrit tunnis. § 29 . Liiklussõlm ( 1 ) Liiklussõlme projekteerimisel tuleb vähemalt peateel tagada, et otsesuunas liiklussõlme läbiv liiklus oleks minimaalselt häiritud liiklusvoost lahkuvate ja liiklusvooga liituvate sõidukite poolt. ( 2 ) Rambi plaanikõveriku raadius peab vastama lisa 1 tabelis 2 8 sätestatud nõuetele. ( 3 ) Rambi sõiduraja laius peab äärekivita ristlõike korral olema vähemalt neli meetrit ja kindlustatud peenra laius vähemalt üks meeter. ( 4 ) Projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis ja rohkem tuleb rambile hargnevale ja rambilt liituvale liiklusele kavandada kiirusmuuterajad. ( 5 ) Rambile või hargnevale teele suunduvale liiklusele kavandatud aeglustusrada kujundatakse kooskõlas lisa 2 joonisega 19 ja lisa 1 tabeliga 29 . ( 6 ) Rambilt või liituvalt teelt liituvale liiklusele kavandatud kiirendusrada kujundatakse kooskõlas lisa 2 joonisega 20 ja lisa 1 tabeliga 3 0 . ( 7 ) Kui peatee pik i k a l l e on üle kolme protsendi , tuleb rambi kiirusmuuteraja pikkust p a r a nd a da lisa 1 tabelis 3 1 toodud te g u r ig a. ( 8 ) Aeglustus- ja kiirendusra ja täisosa pikkust on lubatud vähendada , kui sirge osa üleminekul plaanikõverikule ja vastupidi on kasutatud klotoidist aeglustus- või kiirenduskõverik ku kooskõlas lisa 1 tabelite s 3 2 ja 3 3 esitatud parameetritega. Täisosa pikkus väheneb aeglustus- või kiirenduskõveriku pikkuse võrra. ( 9 ) Liiklussõlme põimumisala kavandamisel tuleb tagada vähimad põimumisala pikkused kooskõlas lisa 1 tabeliga 34 ja lisa 2 joonisega 21. § 3 0 . Sõidutee samatasandiline lõikumine raudteega ( 1 ) Sõidutee ja r a udtee lõ i ku m isnurk samatasandilisel r a udte e ü l e sõidukoh a l p ea b olema või m a l i k u lt täisnurga läh e d a ne ja jääma vahemikku 70 kuni 110 kraadi . ( 2 ) Samatasandilisel raudteeülesõidukohal ei tohi sõidutee projektkiirus olla üle 70 kilomeetri tunnis . ( 3 ) Samatasandilisel raudteeülesõidukohal tuleb alates kahe meetri kauguselt välimisest rööpast 25 meetri ulatuses enne ja pärast ülesõiduko h ta viia sõidutee põikkalle samale kaldele raudteerööpa pikikaldega . ( 4 ) Samatasandilisel tõkkepuu- ja foorita raudteeülesõidukohal tuleb tagada vähim nähtavus kooskõlas lisa 2 joonisega 2 2 ja lisa 1 tabeliga 35 . ( 5 ) Samatasandilisel raudteeülesõidukohal nähtavuse tagamisel lähtutakse § -i 2 4 lõikes 9 sätestatust. ( 6 ) S õid utee, kergliiklus tee ning teepeenarde lai u st samatasandilisel lõikumisel ra udt e ega e i tohi vähendada võ r r e ldes ülesõidue e lse lõ i g u g a . 5. peatükk Tee konstruktsioon § 3 1 . Tee konstruktsiooni üldnõuded (1) P eatüki nõudeid ei kohaldata teedele, mille kate ei ole moodustatud seotud materjalist ja mille liiklussagedus on kuni 50 sõidukit ööpäevas. ( 2 ) Kui teed projekteeritakse koos vesiehitisega või tee on vesiehitisega funktsionaalselt seotud, siis vesiehitisele kohaldatakse asjakohaseid erinõudeid. ( 3 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda ehitustehnilise projekteerimise põhimõtetest kooskõlas Eesti s tandarditega EVS-EN 1990 kuni EVS-EN 1997 ning arvestada vähemalt: ümbruskonna veerežiimiga; ümbritseva keskkonnaga; aluspinnasega; kasutatavate materjalide ja nende omavahelise mõjuga; sademe- ja põhjaveega; kohaliku kliima ja selle muutustega ; mõjuvate koormuste ja liikluse eripäraga ; tee konstruktsiooniga ehitustehniliselt seotud tehnovõrkude ja muude rajatistega . ( 4 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel lähtutakse Eesti standardites EVS-EN ISO 14688 ja EVS-EN ISO 14689 sätestatud pinnaste identifitseerimisest ning Eesti standardis EVS-EN 16907-2 sätestatud liigitusest. ( 5 ) Tee konstruktsioon projekteeritakse erinevatest funktsionaalsetest kihtidest selliselt, et oleks tagatud: 1 ) tee konstruktsiooni stabiilsus ja kandevõime kasutusea jooksul; 2 ) tee konstruktsiooni ja selle üksikkihtide kvaliteetne tehnoloogiline teostatavus; 3 ) tehnilis -majanduslikult otstarbeka s lahendus. ( 6 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel peab selle nõutud kasutusea tagamiseks arvestama tee konstruktsioonis kasutatud materjalide ja selle üksikkihtide kasutusea ja omadustega, sealhulgas materjalide omavahelise mõjuga tee konstruktsiooni kasutusea jooksul. ( 7 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel peab arvestama ehitusaegse ehitusmasinatest tingitud liikluse võimaldamisega ning vajadusel kavandama vastavad tehnoloogilised kihid. ( 8 ) Tee konstruktsioon projekteeritakse vajadusel etapilise välja ehitamisega, kui see on otstarbekas tulenevalt lõike 5 punktist 3 . ( 9 ) Tee konstruktsiooni mullatööde osa projekteerimisel peab arvestama Eesti s tandardi EVS-EN 16907 seeria nõudeid. ( 10 ) Projektlahenduse koostamisel nähakse vajadusel ette spetsiifilised hooldusmeetmed, mis on vajalikud tee konstruktsiooni kavandatud kasutusea tagamiseks. ( 11 ) Tee katend projekteeritakse lähtuvalt kasutuspiirseisundist ning muldkeha lähtuvalt nii kasutuspiirseisundist, kui ka kandepiirseisundist kooskõlas Eesti s tandarditega EVS-EN 1990 kuni EVS-EN 1997. ( 1 2 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel lähtutakse teise geotehnilise kategooria nõuetest kooskõlas Eesti s tandarditega EVS-EN 1990 kuni EVS-EN 1997. ( 1 3 ) Parklas, ühistranspordi peatuses, raudteeülesõidukohas, ristmiku ja reguleeritud ülekäiguraja piirkonnas ning muudes sarnastes kohtades tuleb hinnata ja arvestada lisaks dünaamilisele koormusele võimaliku staatiliste koormusega. ( 1 4 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel võidakse kasutada tüüplahendusi, kui need vastavad määruses sätestatud nõuetele ning selleks on olemas teeomaniku nõusolek. § 3 2 . Aluspinnas ja muldkeha ( 1 ) Projektlahenduse koostamisel ja selleks vajalike pinnaseomaduste määratlemisel lähtutakse Eesti s tandardist EVS-EN 1997. ( 2 ) Projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada aluspinnase kandevõimet ja ühtlust ning vajadusel rakendada meetmeid ehitusaegse liikluse võimaldamiseks. Eeldatakse, et ehitusaegse ehitusmasinate liikluse korraldamiseks on piisav aluspinnase arvutuslik kandevõime 45 megapaskalit või rohkem. ( 3 ) Nõrkade pinnaste olemasolul sügavusel, mis võrdub muldkeha laiusega projekteeritud tee konstruktsiooni alumisest pinnast ja üle nelja meetri kõrge muldkeha korral tuleb koostada muldkeha ja aluspinnase vajumise prognoos ning kontrollida muldkeha ja aluspinnast stabiilsusarvutusega. ( 4 ) Muldkehas kasutatakse esimese eelistusena ehitustööde käigus teisaldatavat või objektil paiknevat kohalikku materjali. ( 5 ) Kohaliku materjali puudumisel või selle mittesobivuse korral tuleb vastavalt vajadusele kasutada materjali, mis vastab Eesti standardile EVS-EN 13242, EVS-EN 13285 või EVS-EN 13383. ( 6 ) Projektlahenduses tuleb rakendada meetmeid võimaliku külmakerke vähendamiseks ja tagada vastavus lisa 1 tabelis 36 toodud nõu etele . Tee konstruktsiooni muutmisel nähakse ette siirdekiilud kooskõlas lisa 1 tabeliga 36. ( 7 ) Mitmekihilise külmakaitsekihi projekteerimisel tuleb see projekteerida selliselt, et materjali külmakerkelisus alt üles väheneb. ( 8 ) Kui aluspinnase ühtluse , muldkeha materjali homogeensuse oluline muutmine või erinevate tee konstruktsioonide üleminekud võivad põhjustada ebaühtlaseid vajumisi, siis projektlahendusega tuleb ette näha meetmeid vajumite ühtlustamiseks. § 3 3 . Nõlvad (1) Nõlvade stabiilsus t tuleb kontrollida arvutusega kooskõlas Eesti s tandardiga EVS-EN 1997, kui: 1) projekteeritud nõlvad on lisa 1 tabelites 37 ja 38 esitatust järs e mad või kõrgemad; 2) projekteeritud nõlv lõikub loodusliku põhjavee tasemega; 3) projekteeritud muldkeha toimib pinnastammina; 4) projekteeritud muldkeha toetub nõrgal e aluspinnasel e . ( 2 ) Kui nõlva või muldkeha stabiilsus ei ole tagatud, tuleb projektlahendusega näha ette asjakohased tugevdamise või toestamise meetmed. § 3 4 . Teekate haardetegur (1) Teekatte ülemine kiht tuleb kavandada nii, et oleks tagatud lisa 1 tabelis 39 esitatud haardeteguri vähimad väärtused. ( 2 ) Sillal, viaduktil, estakaadil ja sõidukite pidurdusalas peab kavandatava teekatte ülemise kihi haardetegur olema vähemalt 0,50 olenemata projektkiirusest. ( 3 ) Teekatte kulumiskiht peab olema projekteeritud võimalikult ühtlaste haardeomadustega nii piki teed kui ka ristlõikes. § 3 5 . Vee äravool tee konstruktsioonist ( 1 ) Tee konstruktsiooni projekteerimisel tuleb piirata sinna sattuva vee kogust ning tagada vee võimalikult kiire äravool tee katendist kooskõlas lisa 1 tabeli 40 nõuetega. ( 2 ) Vee äravoolu projekteerimisel tuleb arvestada kõiki vee sattumise võimalusi tee konstruktsiooni. ( 3 ) Kui põhjavee survetase ulatub muldkehasse ja see võib põhjustada külmakerkeid üle lubatud väärtuse või ohustada tee konstruktsiooni stabiilsust, siis tuleb tagada survelise vee muldkehast välja juhtimine või takistada survelise vee sattumine muldkehasse. § 3 6 . Veeviimarid ( 1 ) Projektlahenduse koostamisel tuleb tagada sademevee äravool teepinnalt , muldkehast, nõlvadelt ja vajadusel tee maa-alalt projekteerides asjakohasel juhul veeviimar e id. ( 2 ) Veeviimarid projekteeritakse koos eelvooluga eelistades isevoolseid lahendusi . ( 3 ) Veeviimarite projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt järgmist: 1) valgala suurust; 2) esineda võivat maksimaalset arvutuslikku vooluhulka; 3) vee voolukiirust. ( 4 ) Veeviimareid projekteerides tuleb asulasisesel teel eelistada suletud tüüpi veeviimar eid . ( 5 ) Kraavide rajamisel, mille sügavus või geomeetria võib kujutada liiklejatele liigset ohtu, tuleb olenemata muudest asjaoludest alati kaaluda alternatiivina suletud tüüpi veeviimari rajamist. ( 6 ) Kui vee voolukiirus võib ületada katte, nõlva või kraavi uhtekindlat voolukiirust, siis tuleb ette näha asjakohane kindlustus või voolurahustus. ( 7 ) Drenaaži projekteerimisel tuleb vältida võimalik e setete sattumist drenaaži ning arvestada edaspidise korrashoiu vajadusega. § 37 . Tuisuohutus ( 1 ) Projektlahendus peab arvestama kliimatingimusi ja tee peab olema tuisuohtlikel aladel tuisuohutu. ( 2 ) Kui lõigetes 3 ja 5 esitatud tingimused ei ole tagatud või muul põhjusel esineb täistuiskamise oht, siis tuleb tehnilis -majanduslikest kaalutlustest lähtudes kaaluda muude tuisuohutust tagavate meetmete rakendamist. ( 3 ) Avatud maastikul asuvale asulavälisele teele määratakse tuisuohutu muldkeha kõrgus valemiga h= h s + Δ h , kus: 1) h – tuisuohutu muldkeha kõrgus meetrites; 2) h s – lumekihi arvutuslik paksus meetrites esinemise tõenäosusega viis protsenti ; 3) Δ h – tee serva kõrgus üle arvutusliku lumekihi arvutusliku paksuse meetrites kooskõlas lõikega 4 . ( 4 ) Avatud maastikul a sulavälise tee serva vähim kõrgus üle arvutusliku lumekihi paksuse Δ h on: 1) liiklussagedusel üle 14 500 sõiduki ööpäevas – 1,2 meetrit; 2) liiklussagedusel 6001 kuni 14 500 sõidukit ööpäevas – 0,7 meetrit; 3) liiklussagedusel 3001 kuni 6000 sõidukit ööpäevas – 0,6 meetrit; 4) liiklussagedusel 501 kuni 3000 sõidukit ööpäevas – 0,5 meetrit; 5) liiklussagedusel 51–500 sõidukit ööpäevas – 0,4 meetrit. ( 5 ) Avatud maastikul süvendis oleva asulavälise tee tuisuohutus on tagatud, kui: 1) süvendi nõlvus on alla ühe meetri sügavusega süvendi korral 1:6 kuni 1:10; 2) süvendi nõlvus on ühe kuni viie meetri sügavusega süvendi korral 1:1,5 kuni 1:2 ning ette on nähtud kraavid põhja laiusega 1,5 meetrit. 6 . peatükk Rajatised § 38 . Rajatiste ü ldnõuded ( 1 ) Silla, viadukti, tunneli, estakaadi, ökodukti , altläbipääsu ja truubi projektlahendus peab tagama: 1 ) olukorda sobiva ja tehnilis -majanduslikult otstarbeka l ahenduse; 2 ) ohutu kasutamise, tuleohutuse ja sujuva liikluse; 3 ) vastavuse ristuva või ületatava takistuse iseloomuga; 4 ) suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise; 5 ) laevatatavatel sisevetel laevatatavuse ; 6 ) minimaalse negatiivse mõju keskkonnale tagades muuhulgas loomade liikumise ja kalade läbipääsu üles- ja allavoolu; 7 ) kõikide tarindite kaitse agressiivse keskkonna eest; 8 ) vastupidavuse geotehnilistele , hüdroloogilistele, looduslikele, reljeefist tingitud ning muudele kohalikele iseärasustele, mis avaldavad mõju rajatise kasutusea le ja püsivusele. ( 2 ) Sild, viadukt, tunnel, estakaad, ökodukt , altläbipääs ja truup projekteeritakse erinevate variantide tehnilis -majandusliku võrdluse alusel. ( 3 ) Sild, viadukt, tunnel, estakaad, ökodukt , altläbipääs ja truu p projekteeritakse vastavalt Eesti standarditele EVS-EN 1990 kuni 1997 . § 39 . Rajatiste konstruktiivsed nõuded ( 1 ) Nõuded silla, viadukti, tunneli, estakaadi ja ökodukti kasutus- ja kandepiirseisundile määrab rajatise omanik. ( 2 ) Sild, viadukt ja estakaad projekteeritakse iseseisva rajatisena tee muldkehast sõltumatu kandekonstruktsiooniga. ( 3 ) Silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb tagada nende koonuste püsivus kogu koonuse ulatuses. ( 4 ) Silla, viadukti, tunneli, estakaadi ja altläbipääsu liikumisteedel nähakse ette piki- ja põikkalded, et oleks tagatud sademevee äravool. ( 5 ) Kui silla, viadukti, estakaadi ja altläbipääsu pikikalle on üle nelja protsendi , siis tuleb rakendada erimeetmeid talvistes tingimustes vajaliku haardeteguri ja liiklusohutuse tagamiseks. ( 6 ) Silla, viadukti ja estakaadi konstruktsioonide ühendamisel pealesõidu muldkehaga tuleb tagada järgmised tingimused: 1) kaldasammas peab jääma muldkehasse horisontaalses tasapinnas vähemalt 0,75 m eetri ulatuses kuni kuue meetri kõrguse muldkeha korral ja vähemalt ühe meetri ulatuses üle kuue m eetri kõrguse muldkeha korral; 2 ) koonus muldkeha kõrgusel kuni 12 meetrit peab olema esimese kuue meetri ulatuses ülalt alla arvestades nõlvusega 1:1,25 või laugem ning järgmise kuue meetri ulatuses nõlvusega 1:1,5 või laugem; 3 ) koonus muldkeha kõrgusel üle 12 meetri peab olema nõlvusega 1:1,75 või laugem. ( 7 ) Lõike 6 punkti de s 2 ja 3 nimetatud nõlvad võib kavandada järsemana , kui nende püsivus on kontrollitud ja tagatud stabiilsus arvutusega kooskõlas Eesti s tandardiga EVS-EN 1997 . ( 8 ) Kõik silla, viadukti, tunneli, estakaadi, ökodukti , altläbipääsu metallkonstruktsioonid tuleb ette näha maandusega, kui: 1) vahetult rajatisele on paigaldatud jõukaabel; 2) metallkonstruktsioon asub vähem kui viie meetri kaugusel alalisvooluga kontaktvõrgust; 3) metallkonstruktsioon asub vähem kui 10 meetri kaugusel vahelduvvooluga kontaktvõrgust. ( 9 ) Maandus tuleb ette näha kõigile kontaktvõrku toetavatele silla, viadukti, tunneli, estakaadi, ökodukti ja altläbipääsu konstruktsioonidele. ( 10 ) Üle elektrifitseeritud raudtee kulgevale viaduktile ja estakaadile tuleb rajatise serva kontaktvõrgu kohale ette näha vähemalt kahe meetri kõrgused ja kontaktvõrgust igast küljest vähemalt 1,50 meetri võrra laiemad kaitseekraanid. § 4 0 . Silla ja truubi hüdromeetria ( 1 ) Silla ja truubi avade suurus ja arv, nõlvade kindlustamise viis ning muud parameetrid valitakse arvestades võimalikku uhtumist, erosiooni, paisutust ja arvutusliku le kõrgvee tasemele vastavat vooluhulka kooskõlas lõigetega 2 ja 3 . Silla ja truubi avade suurus ja arv määratakse arvutuse alusel. ( 2 ) S illa projekteerimisel tuleb arvutusliku kõrgveetaseme ja sellele vastava vooluhulga määramisel lähtuda järgmisest arvutuslikust vooluhulga esinemissagedusest: 1) magistraaltänaval ja põhimaanteel – üks kord 100 aasta jooksul; 2) tugimaanteel ja muul asulasisesel teel – kaks korda 100 aasta jooksul; 3) kõrvalmaanteel – kolm korda 100 aasta jooksul; 4) muul asulavälisel teel – viis korda 100 aasta jooksul. ( 3 ) Silla ja truubi arvutusliku kõrgveetaseme ja vooluhulga määramisel tuleb aluseks võtta veekogu pikaajalised hüdro meetri li sed vaatlusandmed. Nende puudumisel on lubatud kasutada analoogveekogu pikaajalisi hüdro meetrilisi vaatlusandmeid. Analoogveekogu pikaajaliste hüdro meetriliste vaatlusandmete puudumisel kasutatakse hinnangulist kõrgveetaset ja maksimaalset vooluhulka. ( 4 ) Silla ja truubi puhul uhtumisohu esinemisel tuleb kavandada asjakohased vee voolu juhtivad ja kallast kindlustavad rajatised. ( 5 ) Silla ja truubi projekteerimisel tuleb arvestada veekogule ja vahetult veevoolule olulist mõju avaldavaid olemasolevaid või kavandatavaid rajatisi ning rajatiste omavahelist mõju. ( 6 ) Sillast ja truubist tingitud veevoolu kiirus ei tohi tekitada konstruktsioonidele abrasiivset kulumist või tuleb sellega projektlahenduse koostamisel arvestada. ( 7 ) S ilda ja truupi on lubatud projekteerida paisutusega, kui korraga on täidetud järgmised tingimused: 1) paisutus võimaldab oluliselt vähendada rajatise ehitusmaksumust või suurendada liiklusohutust; 2) rajatise ümbruses puudub hoonestus, mille kasutust võib paisutus häirida või ohustada; 3) paisutusega mõjutatud maade sihtotstarve ja väärtus seda võimaldavad; 4) selleks on paisutusega mõjutatud maa omaniku luba. ( 8 ) Mit t e la e v a tav a tel j õ g e d e l tuleb tagada sillatala või -plaadi aluspinna st vähemalt 0,5 meetrit kuni arvutusliku kõrgveetaseme ni. § 4 1 . Pealisehitis ( 1 ) Silla, viadukti, estakaadi ja ökodukti sildeehitis tuleb kavandada materjali de st, mis vasta vad piirkonna kliimatingimustele ja erinevatel aastaaegadel esinevatele õhutemperatuuridele. ( 2 ) Silla, viadukti, tunneli, estakaad i ja ökodukti konstruktsioon peab tagama liikuvate osade vajaliku liikuvuse. § 4 2 . Vee ärajuhtimine ( 1 ) Silla, viadukti, tunneli, estakaadi ja altläbipääsu projekteerimisel tuleb rajatise kogu ulatuses tagada sademevee ärajuhtimine suubumiseni . Seejuures sademevesi ei tohi sattuda äravoolutorust madalamal asuvatele konstruktsioonidele ega rajatise all kulgevale liikumisteele. ( 2 ) Sild, viadukt, tunnel, estakaad ja altläbipääs ning nendele eelnev ja järgnev sõidutee tuleb projekteerida selliselt, et : 1) sademevesi ei voolaks eelnevalt või järgnevalt sõiduteelt rajatise kergliiklusteele ; 2) rajatiselt eelnevale või järgnevale sõiduteele voolav sademevesi ei põhjustaks teepeenarde, muldkeha või nõlvade erosiooni. ( 3 ) Silla, viadukti ja estakaadi sademevett ei ole lubatud ära juhtida üle rajatise serva. ( 4 ) Silla, viadukti, tunneli, estakaadi, ökodukti ja altläbipääsu konstruktsiooni horisontaalsed osad, kuhu võib sattuda sademe- või põhjavesi, tuleb projekteerida kaldega vähemalt neli protsenti . Antud nõue ei kohaldu rajatise liikumisteedele. ( 5 ) Silla, viadukti, tunneli, estakaadi ja altläbipääsu sademevee äravoolutoru ei tohi paikneda sõidujäljes ja selle ülemine serv peab olema teekatte pinnast madalamal vähemalt kümne mm võrra. ( 6 ) Silla, viadukti ja estakaadi koonuse ja kaldasamba tagusest muldkehast tuleb projektlahendusega tagada imbvete äravool. § 4 3 . Truubi erinõuded ( 1 ) Truubi projekteerimisel tuleb tagada vähimad truubi läbimõõdud kooskõlas lisa 1 tabeliga 4 1 . ( 2 ) Truubi projekteerimisel kinnistu juurdepääsutee alla tuleb kasutada vähemalt 0,4 meetrise läbimõõduga truupi. ( 3 ) Truup projekteeritakse pikikaldega vähemalt 0, 2 protsenti tagades truubist vee äravoolu . ( 4 ) Truup projekteeritakse üldjuhul rõhuta töörežiimiga, mille puhul tuleb tagada maksimaalse arvutusliku veetaseme juures vaba ruum i vähemalt 0,25 meetrit truubi kõrgusest. ( 5 ) Rõhuga või osalise rõhuga truubi projekteerimisel tuleb: 1 ) näha ette päised ja uhtekindel nõlvakindlustus; 2 ) näha ette asjakohane jõesängi kindlustamine; 3 ) tagada muldkeha survekindlus ja vastupidavus veefiltratsioonile; 4 ) kasutada vuukideta truupi või vuukide olemasolul tagada nende veekindlus. § 4 4 . Korrashoiuga seotud nõuded ( 1 ) S illa, viadukti ja estakaadi igas otsas ja igas sõidusuunas peab olema hooldus tee koos hooldustrepiga . Kui rajatise alt on tagatud läbipääs, siis igas otsas peab olema vähemalt üks hooldustrepp. ( 2 ) Silla, viadukti ja estakaadi hooldustrepp peab olema vähemalt 0,75 meetrit lai ning varustatud käsipuuga. ( 3 ) Kohtades, kus lumetõrje teostamisel sillal, viaduktil või estakaadil võib paisatav lumi kujutada endast ohtu rajatise all kulgevale liiklusele, tuleb rajatise servadele paigaldada lumevõrgud või rakendada muid asjakohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks. ( 4 ) S i l la, vi a dukti ja e s t a k aa di a v ae hi t use kõik ta r i ndid ning s a m m a ste ja tr e ppi d e n ä htav a d pinnad p ea v a d ole m a l i g i p ää s e ta v a d n e n d e ü l e v aa t useks ja hooldus e ks. ( 5 ) Kui silla, viadukti, tunneli, estakaadi ja ökodukti deformatsioonivuugi arvestuslik liikumine on üle 100 mm, siis projektlahendusega tuleb kavandada ligipääs deformatsioonivuugil e altpoolt raja ti st . § 4 5 . Rajatisele t ehnovõr kude paigaldamine (1) Sillale, viaduktile ja estakaadile ei ole lubatud paigaldada: 1) elektrikaablit ja õhuliini pingega 1000 volti või rohkem; 2 ) õlikaableid ; 3 ) survekanalisatsioonitorusid; 4 ) gaasi, kütust ja muid ohtlikke aineid transportivaid torusikke. (2) Sillale, viaduktile ja estakaadile on lubatud kavandada lõikes 1 nimetamata tehnovõrke, kui on ette nähtud asjakohased meetmed rajatise säilivuse, korrashoiu ning katkematu ja ohutu liiklemise tagamiseks, sealhulgas tehnovõrgu avarii korral. (3) Tehnovõrgu kavandamisel sillale , viaduktile ja estakaadile , mille pikkus on üle 100 meetri, tuleb ette näha võimalus rajatisele paigaldatud tehnovõrgu väljalülitamiseks või sulgemiseks . (4) Lõikes 3 sätestatud nõuet ei kohaldata side- ja madalpingekaablile. 7 . peatükk Kergliiklusteed § 4 6 . Kergliiklustee ja jalgrattaraja üldnõuded ( 1 ) Kergliiklustee ja jalgrattaraja rajamise otsustab teeomanik tulenevalt liiklusohutuse kaalutlustest arvestades transpordipoliitilist eesmärki, liikluse eripära sid ja sõiduteel suurimat lubatud sõidukiirust. Kergliiklustee või jalgrattaraja kavandamisel tuleb arvesse võtta kõikide liiklejate gruppide vajadused . ( 2 ) Olenemata lõikes 1 sätestatud kaalutlustest tuleb kergliiklustee ette näha lisa 1 tabelites 42 ja 43 sätestatud juhtudel. ( 3 ) Keskpiirdega asulavälisel teel, kui sõidukipiirdesüsteemi pikkus on üle 500 meetri, tuleb takistada või liikluskorralduslikult keelata kergliiklejate liikumine sõiduteel ja teepeenral ning näha nendele ette muud liikumisvõimalused. ( 4 ) Kergliiklustee katte üle otsustab teeomanik arvestades kergliiklustee liiklussagedust ja liikluskoosseisu, vajadust kergliiklustee kasutamise järele aastaringselt ning kergliiklustee asukohta ja sobivust ümbritsevasse keskkonda. § 4 7 . Kergliiklustee ja jalgrattaraja ristlõige ( 1 ) Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius tuleb määrata lähtudes kergliiklustee ja jalgrattaraja kasutajate hulgast , eeldatavast nõudlusest ja liikluskoosseisust. ( 2 ) Liiklejagrupid tuleb kergliiklusteel teineteisest eraldada, kui tipptunni jooksul esineb ristlõikes üle 200 jalgrattatee kasutaja või üle 300 jalgtee või kõnnitee kasutaja. ( 3 ) Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius peab vastama vähemalt lisa 1 tabelis 44 esitatud nõuetele. ( 4 ) Lisa 1 tabelis 44 on sätestatud kergliiklustee vähim vaba liiklusruum, millele asjakohasel juhul lisandub ohutusriba ja muud täiendavad ristlõike elemendid. ( 5 ) Võimalikud takistused tuleb kavandada väljapoole kergliiklustee vaba liiklusruumi kooskõlas lisa 2 joonisega 2 3 . ( 6 ) Kui kergliiklustee kulgeb paralleelselt sõiduteega, siis tuleb tagada lisa 1 tabelis 45 sätestatud kergliiklustee ja sõidutee omavahelise ohutusriba vähimad laiused. ( 7 ) Rajatisel ja e randina füüsilise takistuse tõttu on lubatud kergliiklustee ja sõidutee eraldada sõidukipiirdesüsteemiga ning vähendada lisa 1 tabelis 45 esitatud ohutusriba laiust. § 4 8 . Kergliiklustee plaani- ja vertikaallahendus ( 1 ) Kergliiklusteele kohaldatakse järgmisi geomeetria nõudeid: plaanikõveriku vähim raadius ristmike vahelisel alal – kümme meetrit; püstkõveriku vähim raadius – 50 meetrit. ( 2 ) Kergliiklusteele on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline vahe on vähemalt kaks protsenti . ( 3 ) Kergliiklusteel tuleb tagada lisa 1 tabelis 46 sätestatud vähim peatumisnähtavus. ( 4 ) Kergliiklustee peatumisnähtavuse tagamisel tuleb arvestada: 1 ) kergliiklusteel liikleja silma arvutuslikuks kõrguseks 1,50 meetrit teepinnast; 2) teepinnal oleva takistuse arvutuslikuks kõrguseks 0, 2 0 meetrit tee pinnast kumera püstkõveriku puhul ning 0,00 meetrit muudel puhkudel. ( 5 ) Kergliiklusteele nähakse ette piki- ja põikkalded, et oleks tagatud sademevee äravool. Vajadusel rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid. ( 6 ) Kergliiklustee projekteerimisel ei tohi kergliiklustee pikikalle ületada kaheksat protsenti . ( 7 ) Kergliiklustee põikkalle kavandatakse ühepoolsena kaldega kaks protsenti . On lubatud kasutada muid kuni 3,5 protsenti põikkaldega lahendusi , kui see on tehnilis - majanduslikult otstarbekam. § 49 . Kergliiklustee lõikumine sõiduteega ( 1 ) Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda lisa 1 tabelis 47 sätestatud nõuetest. ( 2 ) Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisi valikul ristmike vahelisel alal tuleb lähtuda lisa 1 tabelis 48 sätestatud nõuetest. ( 3 ) Kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme , tuleb samatasandiline ülekäigurada ja ülekäigukoht kavandada alati ohutussaarega. ( 4 ) Sõiduteele projektkiirusega üle 50 kilomeetri tunnis ei kavandata reguleerimata ülekäigurada. ( 5 ) Ristmikul paigutatakse ülekäigurada ristmiku kujust sõltuvalt sõidutee äärest kas kaugusele alla kolme või üle kuue meetri kooskõlas lisa 2 joonisega 2 4 . ( 6 ) Kergliiklejae kavandatava ohutussaare vähimad mõõtmed peavad vastama lisa 2 joonisel e 25 ja lisa 1 tabeli le 49 . ( 7 ) Ohutussaare olemasolul peab kergliiklejatele ette nähtud katte osa ohutussaarel selgelt eristuma nii sõidutee kattest kui ka ülejäänud ohutussaare kattest. § 5 0 . Nähtavuskolmnurk ( 1 ) Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb tagada nähtavustingimused kooskõlas lisa 2 joonis t ega 2 6 ja 2 7 ning lisa 1 tabeliga 50 . ( 2 ) Asulas kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel kinnistule juurdepääsuteega ja õuealal tuleb tagada vähim nähtavuskolmnurk vastavalt lisa 2 joonisel e 2 8 . ( 3 ) Kergliiklusteede omavahelisel samatasandilisel lõikumisel on mõlemal lõikuval kergliiklusteel vähim nähtavuse ulatus 15 meetrit kooskõlas lisa 2 joonisega 2 9 . ( 4 ) Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel tuleb tagada nähtavuskolmnurk kooskõlas lisa 2 joonisega 30 ja lisa 1 tabeliga 51. ( 5 ) Kergliiklustee nähtavusnõuete tagamisel lähtutakse § 2 4 lõikes 9 sätestatust. ( 6 ) Kergliiklustee samatasandiline lõikumine ristmike vahelisel alal asulavälise teega, samuti ka raudteega tuleb kavandada selliselt, et vahetu kiire pääs ületuskohale on plaanigeomeetria või füüsilise takistuse abil takistatud. 8 . peatükk Bussipeatus § 5 1 . Bussipeatuse asukoht (1) Bussipeatuse asukoha valimisel lähtutakse nähtavustingimustest, bussipeatuse kasutajate vajadustest ning kergliiklusteede ja sõidutee ületamise võimalustest. (2) Kahesuunalisel asulavälisel sõiduteel samatasandilise teeületuskoha olemasolul projekteeritakse eri sõidusuundade bussipeatused selliselt, et pärisuuna bussipeatus asuks pärast vastassuuna bussipeatust, seejuures bussipeatuste alguskiilude vähim vahe on 20 meetrit. (3) Bussipeatuse projekteerimisel samatasandilise teeületuskoha lähedusse tuleb see projekteerida sõidusuunas pärast teeületuskohta. (4) Projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem tuleb teeületuskoht bussipeatusesse kavandada eritasandiliselt . ( 5 ) Bussipeatuse projekteerimisel tagatakse bussijuhile nähtavus sõiduteele vastavalt lisa 1 tabelile 52 . § 5 2 . Bussipeatuse tüüp (1) Bussipeatuse põhimõttelise tüübi valik teostatakse kooskõlas lisa 1 tabeliga 53. ( 2 ) Olenemata lõikes 1 sätestatust on sõiduteele projektkiirusega 100 kilomeetrit tunnis ja rohkem lubatud üksnes suletus taskuga bussipeatus. ( 3 ) Projektkiirusel üle 90 kilomeetri tunnis suletud taskuga bussipeatuse korral sõiduki peatumiskoha eraldamine sõiduteest üksnes teekattemärgisega ei ole lubatud ja kavandada tuleb füüsiline takistus. ( 4 ) Projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis tuleb kavandada bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu. ( 5 ) Projektkiirusel 120 kilomeetrit tunnis tuleb kavandada bussipeatusesse sissesõit aeglustusraja ja bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu. ( 6 ) Suletus taskuga bussipeatuse korral, kui projektkiirus on 120 kilomeetrit tunnis, peab füüsilise takistuse laius olema vähemalt 10 meetrit. § 5 3 . Bussipeatuse elemendid (1) Bussipeatus peab olema varustatud vähemalt ootealaga. Ooteplatvormi, oote koja , istepingi, prügikasti , valgustuse, busside liiklusinfo ja muude bussipeatuse elementide vajalikkuse üle otsustatakse lähtudes bussipeatuse kasutajate arvust ning busside liiklussagedusest. (2) Oote koja esiserva vähim kaugus platvormi sõiduteepoolsest servast peab olema asulasisesel teel vähemalt üks meeter ja asulavälisel teel vähemalt kolm meetrit. (3) Bussipeatuse tasku, ooteala ja ooteplatvormi pikkus e kavandamisel asulasisesel teel tuleb arvesse võtta bussipeatuses üheaegselt viibida võivate busside summaar set pikkus t . (4) Ooteplatvormi kõrgus peab võimaldama kõigil liiklejatel mugavalt bussi sisenemist ja sealt väljumist ning arvestama peatuses peatuvate busside parameetritega. (5) Bussipeatus ja selle elemendid tuleb projekteerida selliselt, et bussipeatuses ja vahetult ootekojas viibivad liiklejad on lähenevale bussijuhile nähtavad. (6) Bussipeatuse projekteerimisel tuleb sademevee äravool sõiduteelt kavandada selliselt, et oleks välistatud ooteala l viibivate inimeste pritsimine. 9 . peatükk Liikluskorraldus § 5 4 . Üldnõuded liikluskorraldusvahenditele (1) Liiklusmärgid, teekattemärgised, tähispostid, foorid ja muud liikluskorraldusvahendid peavad vastama liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele ning Eesti standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS 615. (2) Liikluskorraldusvahendite kandurid peavad olema vastupidavad ning taluma neile mõjuvaid koormuseid. (3) Liikluskorraldusvahendi ja selle kanduri asukoht valitakse selliselt, et need ei tekitaks ohtu liiklejatele ning ei kitsendaks oluliselt liiklusruumi. (4) Liikluskorraldusvahenditega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge l kui ka pimeda l ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud . (5) Liikluskorralduse projekteerimisel tuleb hoiduda liigsete ja liiklejatele otseselt mittevajalike liikluskorraldusvahendite kavandamisest. (6) Kui ei ole tagatud tingimused manöövri ohutuks sooritamiseks, tuleb projekteerida manöövri võimalikkust välistav liikluskorraldus . (7) Liikluskorraldusvahendi horisontaalne kaugus elektriõhuliinist peab olema vähemalt kaks meetrit . (8) Elektroonikat sisaldavate liikluskorraldusvahendite paiknemine õhuliini suhtes tuleb projekteerida vastavalt märgi tootja poolt kehtestatud nõuetele . § 5 5 . Tähispostid (1) Tähispostid on kohustuslikud asulavälisel teel , mille liiklussagedus on vähemalt 1000 sõidukit ööpäevas ja projektkiirus vähemalt 90 kilomeetrit tunnis. Tähispostid võib ette näha ka muudel puhkudel, kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks. (2) Tähispostid paigaldatakse muldkeha servale. Laia muldkeha korral paigaldatakse tähispostid 0,5 kuni 3,5 meetri kaugusele teekatte servast. (3) Tähisposti helkuri ülemise ääre kõrgus sõidutee välimise serva pinnast peab olema 0,9 meetrit. Piirdele paigaldatava tähisposti helkuri ülemise ääre kõrgus sõidutee välimise serva pinnast peab olema 0,9 kuni 1,0 meeter. § 5 6 . Liikluse rahustamine (1) Liikluse rahustamise meetmeid rakendatakse aladel ja kohtades, kus see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks või soovitud liikluskeskkonna saavutamiseks . (2) Liikluse rahustamise meetmete kavandamisel tuleb võimalusel tagada terviklik süsteem, mis on sõidukijuhile nähtav ja tajutav ning mis tagab kiiruse püsimise võimalikult ühtlasel tasemel. (3) Künnise, tõstetud pinna, suunamuutetakistuse ning muude liikluse rahustamise meetmete kavandamisel tuleb arvestada, et nende parameetrid oleksid valitud kooskõlas soovitud kiirusrežiimi ja liikluskoosseisuga. 10 . peatükk Teepiirdesüsteemid § 5 7 . Üldnõuded teepiirdesüsteemidele (1) Enne teepiirdesüsteemi ette nägemist tuleb alati kaaluda ohutuse tagamiseks muude meetmete rakendamist. (2) Teepiirdesüsteemi vajaduse määramisel lähtutakse kaalutlusest, et teepiirdesüsteemi enda poolt põhjustatud oht oleks väiksem kui võimalikust liiklusõnnetusest tingitud oht olukorras, kus teepiirdesüsteemi ei oleks. (3) Teepiirdesüsteem peab olema kavandatud viisil, et sellest tekitatud oht liiklejatele oleks võimalikult väike. ( 4 ) Teepiirdesüsteemi tüübi ja kinnitusviisi valikul tuleb arvestada tootja juhiste ja paigaldustingimustega. ( 5 ) Sõiduteele nähakse ette hoiatav või tõkestav kõrguspiiraja, kui sõidutee kõrgusgabariit viadukti, tunneli , estakaadi või muu sarnase raja t ise all on alla viie meetri . § 5 8 . Sõidukipiirdesüsteem (1) Silla, viadukti ja estakaadi välisservale tuleb alati ette näha mõlemale poole sõidukirinnatis, mis peab olema vähemalt 1,10 meetri kõrgune mõõdetuna teepinnast. (2) Sõidukipiirdesüsteem peab vastama Eest standardi EVS-EN 1317 nõuetele. ( 3 ) Projektlahendus peab tagama sõidukipiirdesüsteemi osade omavahelise sobivuse ja ühilduvuse ning koostoimes kontrollitud toimivuse . ( 4 ) Sõidukipiirdesüsteemi vajaduse ja tüübi määramisel tuleb arvestada ohu taset, liiklusõnnetuse tõenäosust, suurimat lubatud sõidukiirust, sõidukipiirdesüsteemi paiknemist ristlõikes ning liikluskoosseisu ja -sagedust. ( 5 ) Teeäärse objekti kaitseks projekteeritud sõidukipiirdesüsteemi valikul tuleb arvestada, et sõidukipiirdesüsteemi töölaius oleks väiksem või võrdne kaugusega s õidukipiirdesüsteemi esiserva ja kaitstava objekti esiserva vahel. ( 6 ) Kui sõidukipiirdesüsteemi tagaküljega külgneb kergliiklustee , siis tuleb kasutada sümmeetrilise ristlõikega sõidukipiirdesüsteemi , tootja poolt ette nähtud kergliiklustee poolset ohutusdetaili või rakendada muid meetmeid vältimaks kergliiklustee kasutajatele täiendavaid ohte ja vigastusi. ( 7 ) Keskpiirdega asulavälisel teel, kui sõidukipiirdesüsteemi katkematu pikkus on üle 2 kilomeetri, tuleb ette näha tõkkepuuga varustatud ja tagasipöörde võimalusega sõidukipiirdesüsteemi katkestuskoh t . T rosspiirde puhul on tõkkepuu asemel lubatud kasutada kergesti eemaldatavaid poste. § 59 . Jalakäijapiirdesüsteem (1) Jalakäijapiirde süsteemi projekteerimisel tuleb arvestada selle mõju kõigile liiklejatele. (2) Kergliiklejate suunamisel tuleb jalakäijapiirde asemel eelistada maastikukujunduslikke elemente või muid alternatiivseid meetmeid. ( 3 ) Jalakäijapiirdesüsteemi ei tohi kavandada sõidukipiirdesüsteemina. ( 4 ) Kohtades, kus jalakäijapiirdesüsteem paikneb sõidutee vahetus läheduses, tuleb jalakäijapiirdesüsteem ja selle otsaelemendid kavandada passiivselt ohutult kooskõlas Eesti s tandardiga EVS-EN 12767 . ( 5 ) Jalakäijapiirdesüsteemi vähim kõrgus on 1,10 meetrit. ( 6 ) Sillale, viaduktile ja estakaadile kavandatava jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee rinnatise kõrgus peab olema vähemalt 1,40 meetrit. ( 7 ) Jalakäijapiirdesüsteemi parameetrite kavandamisel tuleb jalakäijarinnatise puhul lähtuda tehnilisest aruandest CEN/TR 16949 ning jalakäijapiirete puhul Briti standardist BS 7818. ( 8 ) Sillale, viaduktile ja estakaadile kavandat ava jalakäijarinnatise elementide vahekaugus ei tohi olla suurem kui 0,15 meetrit. 11 . peatükk Maastikukujundus ja müratõk ked § 6 0 . Tee kinnisasja maastiku kujundamine ja haljastamine (1) Kavandatav a tee kinnisasja maastiku kujundus ja haljastus peab: 1) sobima ümbritsevasse keskkonda; 2) olema kõigile liiklejatele ohutu ning arvestama sõiduki teelt väljasõidu tõenäosusega; 3) tagama vajaliku vaba liikumisruumi ja nähtavusnõuded vastavalt teel esinevale liikluse le ; 4 ) arvestama tee , selle osa ja teerajatiste edaspidise korrashoiu vajadusega. (2) Tee kinnisasja maastikukujundus ja haljastus ei tohi endaga kaasa tuua nähtavustingimuste halvenemist alla nõutava. (3) Tee optiline kitsendamine ei ole lubatud, välja arvatud juhul kui rakendatakse liikluse rahustamise meetmeid ning üldine liikluskorraldus on nende meetmetega kooskõlas. (4) Tee kinnisasja haljastamisel kasutatavad istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides. Mujalt toodud taim peab olema kohalikus puukoolis ette kasvatatud ja talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Teehaljastuseks tuleb kasutada selleks sobivaid taimi, eelistades pärismaiseid ja vältides invasiivseid võõrliike . ( 5 ) Murukatte rajamisel kasutatakse muruseemne segusid, mis toetavad bioloogilise mitmekesisuse säilimist. ( 6 ) Murukatte rajamisel välditakse haljasribasid laiusega alla 1,2 meetri. ( 7 ) Projektlahendusega tuleb ette näha objektil koori ta va kasvupinnase taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. § 6 1 . Müratõk ked (1) Kui liiklusest põhjustatud müratase ületab õigusaktidega kehtestatud normtaset tuleb müratundlike alade kaitseks rajada müratõke või rakendada muid meetmeid mürataseme alandamiseks vähemalt normtasemeni. (2) Müratõkke projekteerimisel tuleb arvestada: 1) alandamist vajava müratasemega ; 2) müratõkke esteetilise sobivusega; 3) müratõk k e asukoha eripärasid ; 4) müratõkke mõju liiklusohutusele, korrashoiule, tuleohutusele ning heitgaaside kontsentratsioonile ; 5) teelt sademevee äravoolu tagamisega. (3) Müratõkke akustiliste elementide heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime tuleb määrata kooskõlastas Eesti s tandardiga EVS-EN 14388. (4) Müratõke peab olema vastupidav sellele mõjuvatele koormustele. Müratõkke mehaanilise toimimise ja püsivuse arvutus peab vastama standardile EVS-EN 1794-1. (5) Müratõke peab tagama valgustustingimused kooskõlas Eesti s tandarditega EVS 894 ja EVS-EN 17037. (6) Müraseina projekteerimisel tuleb müra peegeldavate materjalide kasutamisel tagada, et mürasein ei tõstaks mürataset tee vastasküljel asuvatel müratundlikel aladel üle normtasemete. 1 2 . peatükk Tehnovõrgud § 6 2 . Üldnõuded tehnovõrkudele (1) Teega mitteseotud tehnovõrgud peavad paiknema väljaspool teed selliselt, et nende ehitamine, paiknemine ja korrashoid ei ohustaks teed ega selle ohutut kasutamist. Teega mitteseotud tehnovõrke võib tee kinnisasjale paigaldada vaid tee omaniku nõusolek ul ja tingimustel. (2) Hüdrandid ja veevõtukohad tuleb kavandada nii, et nende hooldamine ja kasutamine ei ohustaks ega takistaks tee kasutamist ja korrashoidu . (3) Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb vältida kaevude ja kaevuluukide kavandamist sõidujälge. (4) Kaevud ja kaevude kaaned peavad olema vastupidavad neile avalduvatele koormustele, vajadusel tuleb kaevupäise aluskonstruktsiooni tugevdada hilisemate vajumiste vältimiseks. (5) Kaevude kaaned kavandatakse kooskõlas Eesti standardi EVS-EN 124 seeriaga. § 6 3 . Õhuliinid ja mastid (1) Tee kohal õhuliini vajaliku kõrguse määramisel tuleb lähtuda Eesti standardist EVS-EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta ühe kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded vastavalt Eesti standardile EVS-EN 50341-2-20. (2) Tehnovõrgu või ükskõik mis otstarbega masti kaugus teekatte servast peab olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Seejuures teega paralleelselt kulgeva kõrgepingeliini postide puhul lisatakse masti kõrgusele täiendavalt viis meetrit. (3) Lõikes 2 esitatud nõuet ei kohaldata elektrituuliku te le, valgustimastidele ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele. ( 4 ) Asulavälisel teel kohaldatakse valgustimastidele ja teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele § 11 lõikes 7 esitatud nõuet. ( 5 ) Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L=1,5х(H+D), kus: 1) L – tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites ; 2) H – tuuliku masti kõrgus meetrites; 3) D – tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. ( 6 ) Tee lõikumisel elektriliiniga, mille pinge on 330 kilovolti, tuleb liikluskorraldusvahenditega keelata sõiduki peatumine elektriliini all ja selle kaitsevööndis. ( 7 ) Paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata elektritranspordi kontaktliinidele. § 6 4 . Teevalgustus (1) Teevalgustus tuleb projekteerida nii, et liikleja saaks pimeda ajal õige ettekujutuse teest ja selle lähiümbrusest, sealhulgas võimalikest takistustest, tee tasasusest, suunamuutustest, ristumiskohtadest ning liikluskorraldusvahenditest. Teevalgustus ei tohi eksitada ega pimestada liiklejaid. (2) Teevalgustus tuleb ette näha : 1) tähistatud ülekäigurajal ; 2) kergliiklustee tunnelis ; 3) ristmikul peatee keskel asuva äärekiviga ohutussaare korral , kui ristmiku peate e projektkiirus on 80 kilomeetrit tunnis või rohkem ; 4) põhi- ja tugimaantee ringristmikul ; 5) suunamuutetakistusel, kui sellele eelneb lõik projektkiirusega üle 50 kilomeetri tunnis . ( 3 ) Kavandatav teevalgustus peab vastama tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja Eesti standardi EVS-EN 13201 seeriale. 1 3 . peatükk Rakendussätted § 6 5 . Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ tunnistatakse kehtetuks. § 6 6 . Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 20 2 3 . aasta 1 . märtsil . (2) Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud projekteerimistööd või selleks sõlmitud lepingud võib viia lõpuni projekteerimistööde alustamise või lepingu sõlmimise hetkel kehtinud nõuete kohaselt. Lisa 1 Tabelid Lisa 2 Joonised
Majandus- ja taristuministri ………. määrus nr … „ Tee projekteerimise normid “ Lisa 1 TABELID Tabel 1. Sõidutee projektkiirused Vähim kavandatav km/h Suurim kavandatav km/h Asulaväline tee Põhimaantee 2+2 ristlõikega 110 120 Põhimaantee 2+1 ristlõikega 100 110 Põhimaantee 1+1 ristlõikega 90 100 Tugimaantee 1+1 ristlõikega 70 90 Kõrvalmaantee 60 90 Muud asulavälised teed 50 90 Asulasisene tee – magistraaltänavad Kiirtee 60 80 Põhimagistraal 30 70 Jaotusmagistraal 30 60 Asulasisene tee – juurdepääsutänavad Kohalik jaotustänav - 50 Kõrvaltänav - 50 Veotänav 30 50 Kvartalisisene tänav - 30 Tabel 2. Sõidutee möödasõidunähtavus Projektkiirus, km/h Möödasõidunähtavus, m 90 400 80 320 70 250 60 190 Tabel 3. Keskeraldusribaga 2+2 asulavälise tee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h S 1 S 2 KE SO K T VO 110 ja 120 3,50 3,50 0,80 1,00 2,50 0,50 K+T 90 ja 100 1 3,50 3,25 0,80 1,00 1,00 0,50 K+T 1 Rakendatakse linnalähivööndis . Tabel 4. Keskeraldusribaga 2+1 asulavälise tee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h S 1 S 2 S 3 KE SO 1 SO 2 K T VO 100 ja 110 3,50 3,25 3,75 0,30 0,45 0,75 1,00 0,50 K+T Tabel 5. 1+1 põhimaantee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h S KE SO K T VO 100 1 3,75 0,30 0,75 1,00 0,50 K+T 90 1 3,50 0,30 0,35 80 ja 90 3,50 - - 70 3,25 - - 0,50 K+T ≤ 60 3,00 - - 1 Rakendatakse keskpiirde ja keskeraldusribaga ristlõike puhul. Tabel 6. 1+1 tugimaantee, kõrvalmaantee ja muude asulaväliste teede ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h Liiklussagedus, sõidukit ööpäevas S K T VO 80 ja 90 > 4000 3,50 1,00 0,50 K+T 1500…4000 3,25 1 3,25 2 0,75 1 0,75 2 < 1500 3,00 2 0,50 2 60 ja 70 > 4000 3,25 0,50 ≤ 4000 3,00 50 Olenemata liiklussagedusest 3,00 30 ja 40 2,75 1 Kehtib tugimaanteel 2 Kehtib kõrvalmaanteel ja muudel asulavälistel teedel Tabel 7. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega asulavälise tee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h S K T 1 VO 80 5,00 0,50 0,50 K+T 60 ja 70 3,00 ≤ 50 2,75 1 Kruusateele katte kavandamisel on lubatud tugipeenra laiust vähendada kuni 0,25m. Tabel 8. Ühe sõidurajaga ühesuunalise liiklusega asulavälise tee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h S Äärekivita ristlõige Äärekiviga ristlõige K T VO > 50 3,00 0,00 0,50 K+T ≤ 50 2,75 Tabel 9. 1+1 keskeraldusribata magistraaltänava ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h Tipptunni liiklussagedus, sõidukit tunnis Äärekivita ristlõige Äärekiviga ristlõige > 1000 ≤ 1000 K T VO S 70 ja 80 3,50 3,25 0,25 0,50 0,50 50 ja 60 3,00 2,75 30 ja 40 0,25 Tabel 10. 2+2 keskeraldusribaga magistraaltänava ristlõike elementide vähimad laiused meetrites. Projektkiirus km/h Äärekivita ristlõige Äärekiviga ristlõige S 1 , S 2 SO K T S 1 , S 2 SO VO 70 ja 80 3,25 0,50 0,25 0,50 3,25 0,25 0,25 50 ja 60 3,00 2,75 Tabel 11. Ilma sõidukipiirdesüsteemita asulavälisel teel nõutud vähim külgnev vaba ruum. Ristlõige või tee tüüp Projektkiirus km/h Liiklussagedus, sõidukit ööpäevas Nõlva kõrgus Nõlva kalle Vaba ruum 2+2 120 Ei sõltu ≤ 2 m 1 :4 või laugem ≥ 14 ,0 m 110 1:3 või laugem ≥ 13 ,0 m 2+1 100 ≤ 3 m ≥ 12 ,0 m 1+1 ja muud ristlõiked 100 90 ≥ 9 ,0 m 60-80 >8000 ≤ 3 m 1:2 või laugem ≥ 8 ,0 m 4001-8000 ≥ 7 ,0 m 2001-4000 ≥ 6 ,0 m 1000-2000 ≥ 5 ,0 m < 1000 ≥ 4 ,0 m Kruusatee 60-70 Ei sõltu ≤ 3 m 1:1,5 või laugem ≥ 2,5 m Tabel 12. Plaanikõveriku ringikõvera raadiused (meetrites) 1 Projektkiirus, km/h Kahepoolne põikkalle 2,5% Viraaž 2 2,5% Viraaž 2 4,0% Viraaž 2 6,0% Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud 120 2550 1750 1300 1000 1130 870 - - 110 1750 1250 1000 750 870 670 - - 100 1250 900 750 560 670 510 - - 90 900 650 560 430 510 380 - - 80 650 450 430 330 380 300 350 250 70 450 330 330 240 300 210 250 190 60 380 230 240 170 200 150 170 135 50 230 160 170 120 140 100 - - 40 160 100 120 80 - - - - 1 Erandjuhul lubatavaid väärtusi kasutatakse majanduslikel kaalutlustel, kui suurema raadiusega kõveriku kavandamine on ebaproportsionaalselt kulukas. Sellisel korral tuleb alternatiivina kaaluda kiiruspiirangu vähendamist või muude meetmete rakendamist. Alati kui võimalik tuleb plaanikõverikud kavandada soovitatava minimaalse või suurema raadiusega 2 Viraaži korral ei tohi suurim plaanikõveriku raadius ületada soovitatavat minimaalset väärtust üle 2,5 korra. Tabel 13. Klotoidi parameetri vähim lubatud väärtus Projektkiirus, km/h Vähim klotoidi parameeter A 120 290 110 250 100 220 90 185 80 155 70 125 60 100 Tabel 14. Vähim lubatud resulteeruv raadius R r ilma siirdekõverikuta Projektkiirus, km/h Resulteeruv raadius R r , m 120 970 110 890 100 750 80 500 60 305 Tabel 15. Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike nõutud suhe ilma siirdekõverikuta (R 2 > R 1 ). Järsema plaanikõveriku raadius R 1 , m Plaanikõverike suhe R 2 R 1 > 1000 ≤ 2,0 500 kuni 1000 ≤ 1,7 < 500 ≤ 1,5 Tabel 16. Püstkõveriku ringikõvera raadiused (meetrites). Projektkiirus km/h Kumera püstkõveriku raadius Nõgusa püstkõveriku raadius Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud 120 12000 - 6500 - 110 9000 8000 5500 4500 100 6000 4500 4500 3000 90 4500 3300 3500 2300 80 3000 2000 2500 1500 70 2300 1500 2000 1300 60 1500 1000 1500 1000 50 1100 600 1100 600 30 ja 40 600 400 600 - Tabel 17. Ristmiku tüübi valik väljaspool asulat 1+1 ristlõikega teede lõikumisel Liituv tee Peatee Põhimaantee Tugimaantee Kõrvalmaantee Kohalik tee ja muud teed Funktsioon Liiklus-sagedus, sõidukit ööpäevas ≤ 800 > 800 ≤ 800 > 800 ≤ 800 > 800 Ei sõltu Põhimaantee ≤ 5000 OR KR OR KR OR KR LR > 5000 KR KR KR KR KR KR OR KR Tugimaantee ≤ 5000 - - OR KR LR OR LR > 5000 - - KR KR KR KR OR Kõrvalmaantee ≤ 5000 - - - - LR OR LR > 5000 - - - - LR KR KR LR Kohalik tee ja muud teed - - - - - - - LR Märkused: 1. OR – ohutussaarega ristmik. 2. KR – kanaliseeritud ristmik. 3. RR – ringristmik . 4. LR – lihtristmik. 5 . Kui ristmiku läbilaskvusest tulenevalt on vajalik, siis tuleb kavandada teist tüüpi ristmik, mis tagab kõrgema liiklusohutuse või parema sõidumugavuse. 6 . Kõikidel tabelis toodud puhkudel on võimalik nõutud ristmiku tüübi asemel kasutada suundristmikku või ristet . Tabel 18. Teede lõikumise ja ristmiku tüübi valik asulas Kiirtee Põhi-magistraal Jaotus-magistraal Kohalik jaotustänav Juurdepääs Kiirtee LSõ LSõ LSõ SUL SUL Põhimagistraal - FR RR FR RR KR SR SUL SR Jaotusmagistraal - - FR RR KR LR LR KR RR LR KR RR Kohalik jaotustänav - - - LR RR LR RR Juurdepääs - - - - RR LR Märkused: 1. LSõ – liiklussõlm. 2 . SUL – mootorsõidukite pääs kõrvalteelt peateele suletakse. 3. FR – foorristmik. 4. KR – kanaliseeritud ristmik. 5. RR – ringristmik . 6. SR – suundristmik . 7. LR – lihtristmik. 8 . On lubatud kasutada võrreldes tabelis tooduga teisi ristmike tüüpe, mis tagavad kõrgema liiklusohutuse või paremad liikumistingimused. 9 . Kõikidel tabelis toodud puhkudel on võimalik nõutud ristmiku tüübi asemel kasutada suundristmikku või ristet. Tabel 19. Ristmike lubatud vahekaugused väljaspool asulat 1 2 Peatee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas Ristmike vähim omavaheline kaugus, m Ristmik liituva tee liiklussagedusega üle 20 sõiduki ööpäevas Ri stmik liituva tee liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas Põhimaantee >9000 800 500 3000-9000 500 300 <3000 400 250 Tugimaantee >6000 400 250 1501-6000 250 150 500-1500 150 100 <500 100 50 3 Kõrvalmaantee ja muud asulavälised teed >3000 200 100 1501-3000 150 50 500-1500 100 50 3 <500 50 10 3 Märkused: 1. Mõlemad sõidusuunda arvestatakse koos. Kui sõiduteel on sõidusuunad eraldatud, arvestatakse esitatud nõuet sõidusuundade kohta eraldi. 2. Kui järgnevad üksteisele ristmik liituva tee liiklussagedusega üle 20 sõiduki ööpäevas ja ristmik liituva tee liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas, siis on lubatud nende kahe ristmiku omavaheline kaugus määrata tulbast, kus on esitatud ristmike vahekaugus liituva tee liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas. 3. Sõidusuundi on lubatud käsitleda eraldi. Tabel 20. Ristmiku nähtavusala parameetrite PN1 ja LN1 väärtused Peatee projektkiirus, km/h PN1, m LN1, m 30 30 60 / 40 1 40 45 80 / 60 1 50 60 105 / 80 1 60 75 130 / 100 1 70 95 160 / 120 1 80 120 200 / 150 1 90 150 230 / 190 1 100 180 270 / 240 1 1 Kehtib liituva tee liiklussagedusel alla 100 sõiduki ööpäevas. Tabel 21. Ristmiku nähtavusala parameetri PN2 väärtused Liituv tee PN2, m Põhimaantee ja tugimaantee ≥ 40 Kõrvalmaantee ja muud asulavälised teed ≥ 25 Tabel 22. N ä htavusk a u g use PN1 ja LN1 parameetrite p a r a n d uste g u r id sõl t uv a lt ületu s suuna pik i k a ldest Peatee pikikalle vaadelduna ristmikule lähenevast sõidukist (keskmine nähtavusala ulatuses) – 4% – 2% 0% + 2% + 4% Parandustegur 1,3 1,1 1,0 1,0 0,9 Tabel 23. Ringristmiku nähtavusala parameeter L Projektkiirus, km/h L, m 40 ja 50 ≥ 30m 60 ja 70 ≥ 40m 80 ja 90 ≥ 70m Tabel 24 . Vasakpöörderaja elementide vähimad pikkused Projektkiirus, km/h Kiil, m Täisosa 1 , m Asulasisesel teel Asulavälisel teel 90 - 70 90 80 40 60 70 70 30 55 50 ≤ 60 30 40 1 Pikikaldel üle 3% (lang) põhisuunal suurendatakse täisosa vähemalt 10m võrra. Tabel 25 . Otse kulgeva sõiduraja kõrvalekalle tee pikitelje suhtes. Projektkiirus, km/h ≤ 30 40 ja 50 > 50 Otse kulgeva sõiduraja kõrvalekalle 1:10 1:20 1:50 Tabel 26. Asulavälise tee parempöörderaja parameetrid Peatee projektkiirus, km/h Kiil, m Aeglustuslõik, m 50 ja 60 50 ≥ 50 70 ja 80 70 ≥ 80 90 80 ≥ 100 Tabel 27. Ristmiku parempöörde kiirendusraja elementide pikkused. Peatee projektkiirus, km/h Täisosa pikkus L a ,m Kaldosa pikkus L k , m 100 250 75 90 210 75 80 170 75 70 135 60 60 100 60 Tabel 28. Rambi plaanikõveriku lubatud raadiused Rambi projektkiirus, km/h Rambi plaanikõveriku raadius mõõdetuna sõiduraja sisemisest servast, m 40 50 – 80 50 80 – 120 60 120 – 170 70 170 – 230 80 230 – 300 Tabel 29. Aeglustusraja parameetrid Peatee p r ojektki i rus, k m /h K a ldosa L k pikkus, m R a m bi või hargneva tee p r o j e ktk i irus, k m/h < 20 20 40 60 80 T ä iso s a Lt vähim pikkus, m 60 55 90 85 70 - - 70 65 110 105 90 60 - 80 70 130 120 105 80 - 90 80 150 140 125 100 - 100 85 170 160 145 120 - 110 90 185 175 160 140 100 120 95 200 190 180 155 120 Tabel 30. Kiirendusraja parameetrid Peatee p r ojektki i rus, k m /h K a ldosa L k pikkus, m R a m bi või liituva tee p r o j e ktk i irus, k m/h < 20 20 40 60 80 T ä iso s a L t vähim pikkus, m 60 55 105 95 60 - - 70 65 165 150 105 20 - 80 70 235 220 175 85 - 90 80 300 290 240 150 - 100 85 380 365 320 230 70 110 90 485 455 410 330 165 120 95 545 540 500 425 280 Tabel 31 . Kiirusmuuteraja pikkuse parandustegurid Peatee pikikalle Aeglustusrada Kiirendusrada Tõus ≥ 5% 0,8 1,2 Tõus 4% 0,9 1,1 Lang 4% 1,2 1,0 Lang ≥ 5% 1,4 1,0 Tabel 32 . A e g lus t uskõv e riku klo t oidi p a r am e e trid Peatee p r ojektki i rus, k m /h R a m bi p r oj e ktk i irus, k m/h 40 50 60 70 80 R a m bi plaanikõveriku r a a dius, m 50–80 80–120 120–170 170–230 23 0 –300 Vähim klotoidi parameeter A 70 50 - - - - 80 50 65 - - - 90 65 65 85 - - 100 80 80 85 110 - 110 100 100 100 110 - 120 110 110 115 115 120 Tabel 33 . Kiir e nduskõv e riku klo t o i di p a r am e e trid R a m bi p r oj e ktk i irus, k m/h Rambi raadius, m Klotoidi parameeter A 40 50 – 80 50–80 50 80 – 120 65–130 60 120 – 170 85–140 70 170 – 230 11 0 –280 80 230 – 300 12 5 –360 Tabel 34. Põimumisala vähim pikkus Peatee projektkiirus, km/h Vähim põimumisala Lp pikkus, m 120 800 110 700 100 600 90 500 70 ja 80 450 60 400 Tabel 35. Nähtavusala nõutav parameeter L n samatasandilisel raudteeülesõidukohal Sõidutee projektkiirus, km/h L n , m 70 ≥ 100 50 ≥ 60 30 ≥ 25 Tabel 36 . Lubatud külmakerked ja sidumata kihi nõutud siirdekiilude kalded tee konstruktsiooni muutmisel Tee tüüp ja projektkiirus Suurim lubatud arvutuslik külmakerge teekattel, mm Sidumata kihi vähim siirdekiilu kalle tee konstruktsiooni muutmisel Ühtlaste omadustega aluspinnas Ebaühtlaste omadustega aluspinnas Tee tüüp Projektkiirus, km/h Üldreegel Hüdraulilise sideaine kasutamisel tee konstruktsioonis Asulaväline tee 100 ja 110 70 70 10 1:30 80 ja 90 100 70 10 1:20 60 ja 70 130 70 30 1:15 40 ja 50 160 100 70 1:10 Asulasisene tee > 70 70 70 10 1:30 60 ja 70 130 70 30 1:15 40 ja 50 160 100 70 1:10 Muud teed ja kergliiklusteed - 160 100 70 1:7 Tabel 37 . Muldkeha nõlvus Muldkeha materjal Nõlva kõrgus 1 ≤ 6 m ≤ 12 m alaosas 0-6m ülaosas 6-12m Osaliselt murenenud kalju 2 rahnud 1:1 1 :1,3 1 :1,3 Rahnud, veerised, kruus ja liivad, v.a ühtlaseteralised liivad 1:1,5 1:1,5 1:1,5 Savi 1:1,5 1:1,75 1:1,5 Ühtlaseteralised liivad ja möll 1:1,75 1:2 1:1,75 1 Muldkeha nõlva kõrgus määratakse nõlva veeru ja jalami kõrguste vahena. Kui muldkeha on rajatud looduslikule mäenõlvale, siis muldkeha kõrgus on muldkeha alumise nõlva kõrgus. 2 Kooskõlas EVS-EN ISO 14689 lisa B Käsitlusviisiga 4. Tabel 38 . Süvendi välisnõlva nõlvus Pinnas Nõlva kõrgus 1 Suurim lubatud nõlvus Murenemata kalju 2 ≤ 16 m 1 :0 ( vertikaaln õlv ) Osaliselt murenenud kalju 2 ≤ 16 m 1:0,2 Selgelt murenenud kalju 2 ≤ 16 m 1:1 Püsiv ja ebapüsiv kalju 3 ≤ 6 m 6...12 m 1:1 1:1,5 Rahnud, veerised, kruus ≤ 12 m 1:1,5 Kõva, poolkõva ja sitke savi 4 ≤ 12 m 1:1,5 Möll ≤ 12 m 1 :1,5 Liiv ( v.a väga ühtlane liiv ) ≤ 12 m 1:1,5 Väga ühtlane liiv 5 < 2 m 2...12 m 1:2 1:4 6 1 Süvendi nõlva kõrgus määratakse nõlva veeru ja jalami kõrguste vahena. Kui süvend (st tehisnõlv) on rajatud looduslikule mäenõlvale, siis süvendi nõlvast kõrgemale jääv looduslik nõlv (reeglina väiksema nõlvusega) tuleb ka arvesse võtta nii nõlvuse kui ka nõlva kõrguse määramisel. 2 Kooskõlas EVS-EN ISO 14689 lisa B Käsitlusviisiga 4. 3 Kooskõlas EVS-EN ISO 14689 tabeliga 4 ja 5. 4 EVS-EN ISO 14688-2:2018 Tabel 8 ptk 5.5 mõistes. 5 Kooskõlas EVS-EN ISO 14688-2:2018 tabeliga 2. 6 Taimestikuga kinnistatult 1:2. Tabel 39 . Märja teepinna nõutud haardetegur Projektkiirus, km/h Haardeteguri vähim väärtus 1 90 või rohkem 0,50 kuni 80 0,40 1 vastavalt Euroopa tehnilisele normile CEN/TS 13036-2 või ekvivalentne Tabel 40 . Nõutud arvutuslik vee äravoolu kiirus tee katendist Dreenivuse hinnanguline tase Vähemalt 15% vabast veest on eemaldatud Ristlõiget läbiv normtelgede arv miljonites katendi kavandatud kasutusea jooksul Suurepärane < 2 tundi > 10 Hea 2 - 5 tundi 1 - 10 Rahuldav 5 - 10 tundi 0,1 - 1 Kehv > 10 tundi 0,001 - 0,1 Tabel 41. Truubi vähimad läbimõõdud Liiklussagedus, sõidukit ööpäevas Truubi pikkus, m Truubi vähim läbimõõt, m > 4000 > 20 1,2 ≤ 20 1,0 ≤ 4000 > 15 1,0 ≤ 15 0,5 Tabel 42. Kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajadus asulavälisel teel. Sõidutee projektkiiruskm /h Kergliiklejate hulk ööpäevas Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas Põhi- ja tugimaantee Kõrvalmaantee ja muud asulavälised teed ≤1000 1001 kuni 2000 2001 kuni 3000 3001 kuni 4000 4001 kuni 5000 5001 kuni 6000 6001 kuni 7000 > 7000 ≤ 50 <50 <100 - 50-150 100-200 >150 >200 60 <50 <100 - 50-150 100-200 >150 >200 70-90 <50 <100 - 50-150 100-200 >150 >200 - Ühine liiklusruum, nõutud lisameetmed puuduvad. Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75m mõlemale poole sõiduteed. Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75m mõlemale poole sõiduteed või kergliiklustee. Kergliiklustee. Tabel 43. Kergliiklustee, jalgrattaraja, laia kindlustatud peenra või laia välise ohutusriba vajadus asulasisesel teel. Sõidutee projektkiiruskm /h Kergliiklustee marsruut Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas ≤1000 1001 kuni 2000 2001 kuni 3000 3001 kuni 4000 4001 kuni 5000 5001 kuni 6000 6001 kuni 7000 > 7000 ≤ 30 Üldjuhul - Rahvusvaheline 1 40 Üldjuhul - Rahvusvaheline 50 Üldjuhul Rahvusvaheline 60-80 Üldjuhul Rahvusvaheline - Ühine liiklusruum. Nõutud on kindlustatud peenar või väline ohutusriba laiusega vähemalt 1,0m, välja arvatud kõrvaltänaval ja kvartalisisesel tänaval, kus nõutud lisameetmed puuduvad. Kaalutakse kergliiklustee rajamist, jalgrattarada on lubatud. Kergliiklustee, jalgrattarada on lubatud. Kergliiklustee, jalgrattarada ei ole lubatud. 1 Rahvusvaheline kergliiklustee marsruut on EuroVelo võrku ( https://en.eurovelo.com ) kuuluv jalgrattatee marsruut. Tabel 44. Kergliiklustee ja jalgrattaraja vähim laius (vaba liiklusruum). Tee liik Kergliiklejate arv tipptunnis Vähim laius 1 m Arvestuslik liikluskoosseis ristlõikes 2 Kõnnitee või jalgtee > 50 ≤ 50 2,0 1,5 3 jk 2 jk Jalgratta- ja jalgtee > 200 100…200 < 100 3,5 3,0 2,5 2 jk + 2 jr 1 jk + 2 jr; 2 jk + 1 jr; 2 jk + 1 jr Jalgrattatee >500 ≤ 500 2,5 2,0 2 jr Jalgrattarada - 1,2 1 jr 1 Langul pikikaldega üle 3% tuleb plaanikõverikul kergliiklustee kavandada 0,5 m võrra laiemana. 2 jk – jalakäija; jr – jalgrattur, kergliikur või pisimopeed . Tabel 45. Kergliiklustee ohutusriba vähim laius. Sõidutee projektkiirus, km/h Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud ohutusribaga 1 Kergliiklustee külgneb vahetult sõiduteega ja on eraldatud äärekiviga 2 30 kuni 50 ≤ 6000 ≥ 3 m ≥0,50 m > 6000 ≥ 5 m 60 < 1500 ≥ 3 m ≥0,75 m 1500…6000 ≥ 5 m > 6000 ≥ 7 m 70 ≤ 1500 ≥ 5 m ≥1,00 m > 1500 ≥ 7 m Ei ole lubatud 80 ≤ 1500 ≥ 5 m > 1500 ≥ 7 m 90 ja 100 ≤ 6000 ≥ 7 m > 6000 ≥ 9 m 110 ja 120 Ei sõltu ≥ 12 m 1 Kaugus mõõdetuna sõidutee äärest. 2 Kaugus äärekivi sõiduteepoolsest servast. Tabel 46. Kergliiklustee vähim peatumisnähtavus. Kergliiklustee Projektkiirus, km/h Pikikalle (laskumine) Peatumisnähtavus 25 0 % 19 m 5 % 21 m 8 % 24 m 40 0 % 47 m 5 % 53 m 8 % 58 m Tabel 47. Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisid. Sõidutee projektkiirus km/h Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas ≤ 500 501 kuni 1000 1001 kuni 2000 2001 kuni 3000 3001 kuni 4000 4001 kuni 5000 5001 kuni 6000 6001 kuni 7000 7001 kuni 8000 8001 kuni 9000 >9000 ≥ 100 80 ja 90 1 2 60 ja 70 1 2 ≤ 50 1 2 Ohutussaareta ülekäigukoht Ohutussaarega ülekäigukoht Foorjuhitav ülekäigukoht Eritasandiline ülekäigukoht 1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud Tabel 48. Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisid. Sõidutee projektkiirus km/h Sõidutee tipptunni liiklussagedus, sõiduautot tunnis ≤200 201 kuni 400 401 kuni 600 601 kuni 800 801 kuni 1000 1001 kuni 1200 >1200 80 70 1 2 60 1 2 50 1 2 40 1 2 ≤ 30 1 RAH RAH 2 RAH Eritasandiline ülekäigukoht Foorjuhitav ülekäigukoht Ohutussaarega ülekäigukoht Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht RAH Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete rakendamisega Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht RAH Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete rakendamisega 1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud Tabel 49. Kergliiklejale kavandatava ohutussaare mõõtmed Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud Ohutussaare laius A, m Ülekäigurada 2,0 1,5 1 Ülekäigukoht 2,5 2,0 Pikkus piki sõiduteed B, m 3,0 2,0 Ülekäiguraja laius C, m Ülekäigurada 3,5 2,5 Ülekäigukoht 4,0 3,0 1 On lubatud rakendada üksnes rahustatud liikluse keskkonnas Tabel 50. Nähtavuskolmnurga vähim parameeter L auto ristmike vahelisel alal L auto Sõidutee projektkiirus 30 km/h 40 km/h 50 km/h 60 km/h 70 km/h 80 ja 90 km/h Lõikumine asulavälise teega 20 m 30 m 45 m 65 m 85 m 105 m Lõikumine asulasisese teega 15 m 25 m 35 m 50 m 65 m 85 m Tabel 51. Nähtavuskolmnurga parameet r id L r ja L kl kergliiklustee ja raudtee lõikumisel Raudtee projektkiirus L r L kl ≤ 30 km/h 90 m 6 m 50 km/h 155 m 6 m 80 km/h 245 m 6 m 100 km/h 305 m 6 m 120 km/h 365 m 6 m ≥ 140 km/h 430 m 6 m Märkus: L kl mõõdetakse välimise rööpa servast. Tabel 52. Peatusest väljuva bussi nähtavusnõuded Projektkiirus, km/h a, m 30 25 40 35 50 55 60 75 70 160 80 200 90 230 100 270 110 310 Tabel 53 . Bussipeatuste tüübid Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem Bussipeatuse tüübi sobivus asulavälisel teel sõltuvalt liiklussagedusest Bussipeatuse tüübi sobivus asulasisesel teel sõltuvalt tänava liigist I Suletud tasku > 6000 sõiduki ööpäevas Kiirtee II Avatud tasku Kõik muud tänavad III Peatus osaliselt sõidurajal 3001 kuni 6000 sõidukit ööpäevas Kõik muud tänavad IV Peatus sõidurajal ≤ 3000 sõidukit ööpäevas Kõik muud tänavad
Majandus- ja taristuministri ………. määrus nr … „ Tee projekteerimise normid “ Lisa 2 JOONISED Joonis 1. Peatumisnähtavuse ulatus olenevalt projektkiirusest ja pikikaldest. Joonis 2. Kattega tee tüüpristlõiked. Joonis 3. Ristlõike tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel. Joonis 4. Korrashoiu liikumisala muldeas (üleval) ja süvendis (all). Joonis 5. Sõiduaja nõutav laiend olenevalt sõiduraja laiusest ja plaanikõveriku raadiusest. Joonis 6. Ristmiku tüübid Joonis 7. Lõikuva tee lõikumisjoon Teeandmise kohustusega ristmikul on liitumisnähtavus LN2: 1) 15 meetrit liituva tee liiklussagedusel üle 100 sõiduki ööpäevas ; 2) 7 meetrit liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas. Peatumiskohustusega ristmikul on liitumisnähtavus LN2 : 1) 5 meetrit liituva tee liiklussagedusel üle 100 sõiduki ööpäevas ; 2) 3 meetrit liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas. Joonis 8. Nõutav nähtavus ristmikul Joonis 9. Ringristmikul nõutavad nähtavused Joonis 10. Nähtavus suundristmikul ja liiklussõlme liitumisalal Märkus: kui parempööre (n 3 ) toimub lisarajalt ja parempöörde sooritaja peab andma teed peateelt vasakpöörde sooritajale, siis seda liiklusvoogu peatee tipptunni liiklussageduse juures arvesse ei võeta. Joonis 11 Möödumislaiendi ja vasakpöörderaja kasutusalad Joonis 12 . Vasakpöörderada kolmeharulisel ristmikul Joonis 13 . Vasakpöörderada neljaharulisel ristmikul Joonis 14. Keskpiirdega 1+1 ja 2+1 asulavälise tee võimalikud vasak- ja tagasipöörde lahendused Joonis 15 . Asulavälise ristmiku parempöörde lahendused Joonis 16. Asulavälise tee parempöörderada Joonis 17. Ristmiku parempöörde kiirendusrada. Joonis 18. Parem-vasak ja vasak-parem nihutus. Joonis 19. Aeglustusrada Joonis 20. Kiirendusrada Joonis 21. Põimumisala Joonis 22. Nõut a v n ä h t a vus samatasandilisel raudteeülesõidukohal Joonis 23 . Takistuste paiknemine kergliiklustee läheduses. Ülekäiguraja algus sõidutee äärest L<3m või L>6m Joonis 24. Ülekäiguraja paigutus ristmikul. Joonis 25. Kergliiklejale kavandatav ohutussaar. left top L kl väärtus on: 1) 15 meetrit, kui tee andmise kohustus on sõiduteel liiklejal; 2) 10 meetrit, kui tee andmise kohustus on kergliiklusteel liiklejal. L auto väärtus on: 1) 6 meetrit asulavälisel alal, kui tegemist on lõikumisega kinnistule juurdepääsuteega ; 2) 15 meetrit asulavälisel alal, kui tegemist on muu lõikumisega; 3) 10 meetrit asulasisesel alal. Joonis 26. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega. L kl väärtus on : 1) 15 meetrit, kui tee andmise kohustus on sõiduteel liiklejal; 2) 10 meetrit, kui tee andmise kohustus on kergliiklusteel liiklejal. L auto väärtus võetakse tabelist 50 Joonis 27. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel sõiduteega ristmike vahelisel alal. L kl väärtus on vähemalt 5 m L auto väärtus on vähemalt 2 m Joonis 28 . Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja kinnistule juurdepääsutee lõikumisel asulas. L kl väärtus on vähemalt 15m Joonis 29. Nähtavuskolmnurk kergliiklusteede omavahelisel samatasandilisel lõikumisel. Joonis 30. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja raudtee lõikumisel
SAVEDATE \@ "dd.MM.yyyy" \* MERGEFORMAT 27.07.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Tee projekteerimise normid” seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri määrus e „Tee projekteerimise normid“ uus terviktekst kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) § 99 lõike 4 alusel. Pikka aega kehtinud ja suuresti vananenud m ääruse regulatsioon on laiapõhjaliselt üle vaadatud ja o n viidud kooskõlla viimaste praktikate ja valdkonna arenguga . Ühe olulise muudatusena on eelnõus enamasti loobutud juhendmaterjali detailsusest ning on piirdutud olulisemate põhinõuetega, mis tagavad kavandatava tee ohutuse ja kvaliteedi. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et määrus kui õigusakt peab sisaldama olulisemaid nõudeid ning peab võimalikult suures ulatuses soodustama parimate praktikate rakendamist ja innovatsiooni. Kiiresti arenevad ja ekspertide poolt koostatavad t ee projekteerimise juhendmaterjalid täiendavad hea tava osana praegu ja edaspidi määruse regulatsiooni. Veel ühe olulise muudatusena on määruse reguleerimisalasse lisatud asulasisesed teed (tänavad), mis kehtivas määruses ei ole reguleeritud . Seega uus terviktekst kehtestab projekteerimise põhinõuded asulasisestele teedele, kuid ka siinkohal on püütud hoiduda ülereguleerimisest ning soodustada igakülgselt innovatsiooni ja asula tingimustes kaasaegsete liikuvuspõhimõtete rakendamist . Uuest määrusest on tervikuna välja jäetud teemad , mis on piisavalt reguleeritud muude õigusaktidega ning mis ei vasta määruse volitusnormile – näiteks keskkonnamõjude hindamine ja planeerimisprotsessiga seonduv. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (tel: 639 7611, e-post:
[email protected] ). Eelnõu sisu töötas välja Transpordiameti töögrup p , kelle koosseisu kuulusid : Kärt Aardam (tel: 58535072, e-post:
[email protected] ) ; Janno Sammul (tel: 5281958, e-post:
[email protected] ) ; Tiit Vunk (tel: 59185199, e-post:
[email protected] ) ; Mart Michelis (tel: 5069421, e-post:
[email protected] ) ; Ann Siniväli (tel: 56017660, e-post:
[email protected] ) ; Taivo Kurg (tel: 5886 2220, e-post:
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post:
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Määruse reguleerimisala ja üldsätted Lõige 1 k ehtestab määruse reguleerimisala. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga on täismahus reguleerimisalasse lisatud asulasisesed teed. Määruse volitusnorm ( EhS § 99 lõike 4) on seni olnud kasutatud vaid osaliselt – nõuded olid kehtestatud üksnes avalikult kasutatavatele maanteedele. Valdkonnas on jätkuvalt vajadus katta olulisemate nõuetega ka asulasisesed teed, mis tagab asulasisese teetaristu minimaalse ohutuse ning parema õiguskaitse nendele isikutele, ke lle õigusi ja huve võidakse rikkuda. Seega uus m ääruse redaktsioon reguleerib kõiki avalikult kasutatavaid teid (defineeritud EhS § 92 lõikes 5). Määrus kehtib nii tee ehitusprojekti ga kui ka muu dokumentatsiooniga ette nähtud projektlahendusele. Muu dokumentatsioon võib olla näiteks tehniline kirjeldus, mis asendab täismahulist tee ehitusprojekti juhul , kui tee ehitusprojekt ei ole nõutud. See tähendab , et ei ole oluline, mis dokumentatsiooni alusel avalikult kasutatava tee ehitamist kavandatakse – igakord tuleb lähtuda määrusega kehtestatud nõuetest. Reguleerimisalast on jätkuvalt välja jäetud jääteed, mis võivad olla ka avalikult kasutatavad. Jääteede seonduv on reguleeritud liiklusseaduses . Lõige 2 täiendab lõiget 1 ja täpsustab, et teatud nõuded kehtivad ka a valikkusele ligipääsetavale erateele . Üldiselt ei peetud vajalikuks reguleerida määrusega eraomandis olevaid teid, v.a avalikkusele ligipääsetava eratee parkla geomeetria kavandamisel. Kuna avalikkusele ligipääsetava eratee parkla on suunatud avalikkusele ja on selge avaliku funktsiooniga ning viimastel aastatel on esinenud probleemid nimetatud parklatel hea tava järgimisel, siis kehtestatakse antud juhul spetsiifilisemad nõuded. Muud määrusega kehtestatud nõuded avalikkusele ligipääsetavale erateele, samuti ka kõikidele muudele erateedele ei kohaldu. Lõige 3 annab juhised määruse rakendamisel. Rakenduspraktikas on väga suure tähtsusega küsimus, mis ulatuses määrust kohaldada erinevate ehitustööde kavandamisel ja teostamisel – tegemist võib-olla täiesti uue projekteeritava teega, aga võib olla tegemist ka kohtremondi või liikluskorralduse muutmisega. Määruse koostaimsel on lähtutud põhimõttest, et määruse nõudeid kohaldatakse nendele töödele, mis on konkreetsel etapil teeomaniku poolt kavandatud. Näiteks kui tegemist on teekatendi remondiga , mille eesmärk on asendada kulunud ülemisi kihte, siis sellistele töödele kohaldatakse vastavatele kihtidele kehtestatud nõudeid ning muud nõuded (sh muldkeha ja tee geomeetria nõuded) antud juhul ei kohaldu. Analoogia põhjal tuleb näiteks liikluskorraldusvahendite vahetamisel lähtuda üksnes liikluskorraldusvahenditele kehtestatud nõuetest. Selline lähenemine tähendab mh seda, et täismahus on võimalik määrust rakendada üksnes uue tee projekteerimisel. Oluline on märkida, et määrus ei sisalda nõudeid, mis kohustavad kavandama ühte või teist tee elementi või teostama teatud töid – määruse läbiv põhimõte on, et kavandatavate ehitustööde koosseisu otsustab teeomanik ning määrus kohaldub üksnes nende tööde ulatuses. Lõige 4 sätestab, et määrusega on kehtestatud miinimumnõuded ning lubatud on rakendada täiendavaid ja kõrgemaid nõudeid . Määruse puhul on tegemist minimaalsete nõuetega, mida tuleb vastavalt määruse kohaldamisalale alati järgida . Kuna määruses ei ole võimalik tee projekteerimise erinevaid etappe ja aspekte ammendavalt reguleerida, siis määrusega on kehtestatud kõige olulisemad ja otsusega otseselt seotud nõuded. See eeldab seda, et vastavalt vajadusele ja objekti spetsiifikale rakendatakse tee projekteerimisel täiendavaid või kõrgemaid nõudeid. Antud säte on vajalik praktilistel kaalutlustel õigusselguse tagamiseks ja võimalike vaidluste vältimiseks. Täiendavad või kõrgemad nõuded tee projekteerimisel kehtestatakse reeglina töövõtulepingus – kas otseselt või erinevatele dokumentidele ja juhendmaterjalidele viitamisel. Lõige samuti kehtestab üldpõhimõtte, et iga projektlahenduse juures tuleb eesmärgiks võtta võimalikud ohutud, ligipääsetavad, mugavad ja keskkonnasäästlikud liikumistingimused. See tähendab, et lähtuvalt võimalustest ja majanduslikust otstarbekusest tuleb projektlahenduse koostamisel püüelda võimalikult kvaliteetse lahenduse poole ja mitte piirduda määruses toodud minimaalsete nõuetega. Lõige 5 kehtestab võimaluse teatud puhkudel kalduda kõrvale määruse nõuetest. Oluline on märkida, et lõikega 5 kehtib samaaegselt lõige 6, mille kohaselt on määruse nõuetest kõrvale kaldumisel tuleb igal juhul tagada tingimused ohutuks liiklemiseks ning vastavaid otsuseid põhjendada. Lõike 5 punkt 1 annab võimalu se tugineda muu riigi juhendmaterjali le . Antud võimalus on üle tulnud kehtivast määrusest, mis sisaldas sarnast sätet. Kuna määrusega kehtestatav regulatsioon on mõnes peatükis säilitanud oma detailsust, siis valdkonna kiire arengu tõttu on säilinud ka praktiline vajadus kasutada teatud puhkudel muude riikide parimaid praktikaid. See on vajalik siis, kui antud määrus ei käsitle piisavalt harva kasutatavaid erilahendusi , sattub vastuollu viimaste parimate praktikatega või ei võimalda innovatsiooni . See võib puudutada näiteks tee ristlõiget või innovaatilise tee konstruktsiooni projekteerimist . Kui määrus ei anna piisavalt tuge või ei võimalda rakendada parimat praktikat, siis on lubatud tugineda muu riigi juhendmaterjalile ning kasutada seal toodud lahendusi. Lõike 5 punkt 2 võimaldab määruse nõuetest kõrvale kalduda uute lahenduste katsetamise eesmärgil. Silmas on peetud erandlikud olukorrad, kus tekib vajadus katsetada uusi lahendusi (nt kattemärgistuse uus materjal , kuju vms ), kuid mis otseselt ei vasta määruse nõuetele. Säte on vajalik valdkonna arengu ja innovatsiooni toetamiseks. Lõike 5 punkt 3 sätestab, et määruse nõuetest võib kõrvale kalduda, kui määruse nõuete täitmine on ebaproportsionaalselt kulukas. Silmas on petud olukorrad, kus määruse nõuete täitmine ei ole võimalik või on il mselgelt ebaproportsionaalselt kulukas. Üks näide on ristmikul nähtavuskolmnurga tagami ne, mis võib formaalselt eeldada olemasoleva hoonestuse või kaitse all olevate väärtuslike objektide eemaldamis t. Ette võib tulla olukordi ka keskkonnaalaste või muude kitsendustega, millega arvestamine võib tähendada olulist tarbetut kulu. Sellisel puhul on võimalik määruse nõuetest kõrvale kalduda rakendades muid meetmeid ning tagades üldise ohutuse. See võimalus on mõeldud kui erand, mida kasutatakse hädavajadusel ja vastavate kitsenduste esinemisel. Lõige 6 täiendab lõiget 5 ja sätestab, et määruse nõuetest kõrvale kaldumisel lõike 5 alusel peavad olema tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks kõigile liiklejatele ning vastavaid projektlahenduse valikuid tuleb põhjendada. See tähendab, et kui on kasutatud üks lõikes 5 toodud võimalustest, siis tuleb vastavat otsust üksikpõhjalikult põhjendada ning tagada üldine teetaristu ohutus. Lõike 7 eesmärk on luua selgust, et määruses standardile viitamise korral on läbivalt tegemist soovitusliku viitega toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lõike 4 tähenduses. See tähendab, et vastavate nõuete täitmiseks võib alternatiivina rakendada ka muid lahendusi, kuid sellisel juhul ei kehti standardist tulenev vastavuse eeldus ning tekib vajadus tõendada valitud lahenduse sobivust ja vastavust. Kui tegemist on standardiga, mis tagab Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmise ning see on ainus võimalus täita vastavaid kohustusi ja nõudeid, siis antud standardi järgimine on kohustuslik. Lõikes 8 on selguse eesmärgil esitatud viide EhS § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määrustele. Ennekõike on silmas peetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ , mis mh sisaldab teede ligipääsetavuse nõudeid. Nende nõuetega tuleb teede projekteerimisel täiendavalt arvestada. Lõi g e 9 sätestab, et määruses asulavälise tee kohta sätestatut võib teeomanik kohaldada asulasisesele teele ja vastupidi võttes arvesse liikluskeskkonda, liikluskoosseisu ja tee funktsiooni. Määruses on vastavalt vajadusele asulasise sele ja asulavälisele teele kehtestatud erinevad nõuded. Praktikas võib probleemiks osutuda asjaolu, et märgi „Asula“ mõju a las võib paikneda maantee tüüpi tee ja vastupidi. Se llistel puhkudel ei ole võimalik rakendada nõudeid kooskõlas määruse eesmärgiga, so vastavuses tegeliku liikluskeskkonnaga. Seetõttu võimaldab lõige 9 võtta arvesse tegelikku olukorda ja kohaldada tee projekteerimisel asjakohaseid nõudeid. Eelnõu § 2. Mõisted Paragrahvis on toodud nende mõistete definitsioonid, mis on vajalikud määruse õigusselguse tagamiseks ja ühetaolise rakenduspraktika kujundamiseks. Enamus mõisteid on üle võetud kehtivast määruse redaktsioonist . Vastavalt määruse uuele tekstile ja kasutatud mõistetele on lisandunud mõned uued mõisted, mille definitsioonid vastavad valdkonnas kasutatavale terminoloogile. Eelnõu § 3. Liiklusohutus Paragrahv kehtestab üldise liiklusohutuse põhimõtte. Lõike 1 kohaselt peab projektlahendus looma tingimused ohutuks liiklemiseks kõigile liiklejatele. See tähendab, et tee projekteerimisel tuleb arvestada erinevate liiklejate gruppidega ning luua kõigile tingimused ohutuks liiklemiseks. Lõiked 2 ja 3 kehtestavad koosmõjus printsiibi, mille kohaselt tuleb tee projekteerimisel tagada kooskõla valitud projektkiiruse, liikluskorralduse ja erinevate tee parameetrite vahel. See tähendab, et liikluskeskkonna kujundamisel peab lähtuma valitud kiirusest ning kavandatavad tee parameetrid ( ristlõike valik, geomeetriline kulgemine, nähtavus jt ) ja liikluskorraldus peavad sellele kiirusele vastama. Ehk siis luua tuleb selline keskkond, mis toetab valitud sõidukiirusest kinnipidamist, on liiklejale tajutav ja mõistetav ning võimaldab liiklejal hinnata olukorda õigeaegselt. Eelnõu § 4. Korrashoid Paragrahv rõhutab vajadust arvestada tee projekteerimisel selle edaspidise korrashoiuga. Eesmärk on soodustada regulatsiooniga sellise teetaristu loomist, mille korrashoid ja tervikuna elutsükli kulud oleksid võimalikud väiksed. See eeldab mh võimalikult suures ulatuses mehhaniseeritud hoolduse võimaldamist. Eelnõu § 5. T eenindustase Paragrahviga kehtestatakse nõue, mille kohaselt peab projektlahendus tagama teeomaniku määratud tee ja ristmiku teenindustaseme. Seejuures teenindustaseme arvutamise metoodika ja rakendamise vajaduse määrab samuti teeomanik. See tähendab, et kui teenindustase või sellega seotud läbilaskvus on projektlahenduse koostamisel asjakohane ja vajalik, siis selle määrab teeomanik. Teenindustase on kindlate kriteeriumite alusel määratav sõidu- ja liiklusolude hinnang, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja –tingimusi. Teenindustaset väljendatakse tavaliselt tasemetena A, B, C, D, E, F. Eelnõu § 6. Tee kasutusiga Lõikega 1 kehtestatakse nõue, mille kohaselt peab projektlahendus olema tehnilis -majanduslikult otstarbekas ning arvestama kõikide kuludega kogu kasutusea jooksul. Sätte eesmärk on vältida ebaproportsionaalselt kulukaid lahendusi ning tagada teetaristu loomisel maksimaalne kulutõhusus. Sättes on rõhutatud, et projektlahenduse koostamisel tuleb arvesse võtta kogu kasutusea (elutsükli) kulud, s.t ei tohi piirduda ainult projekteeritud taristu väljaehitamise kuludega. Lõikes 2 on esitatud vähimad tee osade ja rajatiste kasutusead, millega projekteerimisel tuleb arvestada. See tähendab, et lõikes esitatud tee osad ja rajatised tuleb projekteerida sellisena, et oleks tagatud esitatud minimaalne kasutusiga. Kasutusiga on defineeritud § -s 2 ja see on ajavahemik, mille jooksul on ehitist või selle osa võimalik eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada. Esitatud kasutusead põhinevad pikaajalisel kogemusel ning tagavad optimaalsed elutsükli kulud. Eelnõu § 7 . Sõidutee projektkiirus Paragrahv käsitleb sõidutee projektkiiruse valikut, millest omakorda sõltuvad paljud muud tee parameetrid. Lõike 1 viitega tabelile 1 kehtestab projektkiiruse vahemikud, millest tee projekteerimisel tuleb lähtuda. Projektkiirused sõltuvad eelkõige tee funktsioonist ning sellest, kas tegemist on asulasisese või asulavälise teega. Tabelis 1 on esitatud tüüpilised tee liigid ja üldlevinud ristlõiked, s.t lisaks tabelis toodud ristlõigetele on võimaik kasutada muid erilahendusi. Selliselt ei ole keelatud kavandada näiteks 2+2 ristlõikega tugimaanteed, kuid sellisel juhul projektkiirus ei ole määrusega otseselt reguleeritud ning võib lähtuda näiteks põhimaantee 2+2 nõuetest. Sama põhimõte kehtib määruses läbivalt . Lõikega 2 on ette nähtud erinõuded , mis võimaldavad rakendada väiksemat projektkiirust. Lõige 3 kehtestab kruusateedele erinõude, mille kohaselt on kruusateel suurim lubatud projektkiirus muudest asjaoludest olenemata 70 kilomeetrit tunnis. Väikse haardeteguri ja sellega seonduvate ohtude tõttu ei ole lubatud projekteerida kruusateed suurematele kiirustele. See tähendab ühtlasi, et pärast tee välja ehitamist tuleb kruusateele kehtestada vastav kiiruspiirang, so maksimaalselt 70 kilomeetrit tunnis. Kruusatee on tee, mille pealmine kiht on moodustatud mitteseotud materjalist, nt kruusast või killustikust. Lõige 4 sätestab, et projekteeritavale teele või selle üksiklõigule rakendatakse valitud projektkiirusele vastavad parameetrid ja liikluskorraldus. See põhimõte tähendab, et kõik tee parameetrid ( plaani- ja püstkõverike raadiused, sõidutee ristlõike elementide laiused, nähtavuskaugused, teega külgnev vaba ruum jt) ja liikluskorraldus peavad vastama valitud projektkiirusele ning looma sellise liikluskeskkonna, mis toetab antud kiirusest kinni pidamist. Samuti on ohutuse tagamise eesmärgil keelatud rakendada teele suuremat kiiruspiirangut, kui seda võimaldab tee geomeetria (tee ristlõige, plaani- ja vertikaalgeomeetria, nähtavused jt). Eelnõu § 8 . Sõidutee nähtavusnõuded Lõige 1 kehtestab üldnõude, mille kohaselt tuleb projektlahenduse koostamisel tagada liikluskorraldusest tulenev vajalik nähtavus sõiduteel. Seejuures eesmärgiks võetakse parimate nähtavustingimuste loomine. See tähendab, et tee projekteerimisel tuleb arvestada nähtavusnõuetega ning võimaluse korral tagada võimalikult hea nähtavus. Nähtavuse tagamisel tuleb arvesse võtta olemasolev ja kavandatav liikluskorraldus (sh kiiruspiirang) ning muud olulised tegurid. Lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse sõiduteele peatumisnähtavuse nõue. Peatumisnähtavuse ulatus sõltub projektkiirusest ja tee pikikaldest . Peatumisnähtavus on defineeritud §-s 2 ja see on vahemaa, mille ulatuses sõidukijuht, avastades teel paikneva takistuse, suudab normaalsetes tingimustes sõiduki enne takistust peatada. Peatumisnähtavus on liiklusohutuse seisukohalt väga oluline parameeter ning see tuleb tagada kogu sõidutee ulatuses. Oluline on märkida, et määrusega on reguleeritud peatumisnähtavuse väärtused projektkiirustel 40 kuni 120 kilomeetrit tunnist. See tähendab, et muudel projektkiirustel ei ole nõudeid kehtestatud ning vajaduse korral tuleks lähtud muudest juhendmaterjalidest ja heast tavast. Sama põhimõte kehtib ka kõikide muude kehtestatud nõuete kohta. Lõikega 4 kehtestatakse sõiduteele möödasõidunähtavuse nõue . Möödasõidu nähtavuse ulatus sõltub projektkiirusest. Möödasõidunähtavus on defineeritud §-s 2 ja see on vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale sõidukijuhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva vastassuunalise sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust. Möödasõidunähtavus on väga oluline parameeter liiklusohutuse seisukohalt . See tagab turvalise möödasõidu ning oluliselt vähendab laupkokkupõrge riski . Kui sõiduteel ei ole võimalik möödasõidunähtavust tagada, siis tuleb möödasõit vastassuunavööndi kaudu liikluskorralduslikult keelata. Keeld võib olla kehtestatud liikluskorraldusvahenditega, kuid samuti on võimalik suunavööndeid eraldada füüsiliselt, nt kasutades eraldusriba või keskpiiret . Eelnõu § 9. Ristlõike üldnõuded Lõike 1 kohaselt peab projektlahendus arvestama teel esinevate liiklejate mõõtmetega ning nende liikumiskiiruse ja ruumivajadusega, pidades silmas ristlõikes ja teega külgneval alal paiknevaid objekte. See tähendab, et ristlõike valikul tuleb silmas pidada liiklejate tegelikku ruumivajadust. Samuti tuleb arvestada ristlõikes ja külgneval alal paikevaid objekte, et need ei kitsendaks liiklusruumi ega ohustaks liiklejaid. Vajadusel tuleb võimalikke takistusi eemaldada või liiklusruumi muul viisil suurendada. Lõige 2 käsitleb ristlõike muutust sillal, viaduktil, altläbisõidul või tunnelis. Lõige kehtestab üldpõhimõtte, mille kohaselt tuleb tee üleminekul rajatis e le või tunnelisse tagada ühtlane ja ohutu liiklusruum. See tähendab, et liikleja jaoks peab säilima tee ühtlane ristlõige ja liikluskeskkond ning erinevad ristlõike muutused või elemendid ei tohi liiklust häirida. Lõige 3 reguleerib ristlõike valikut ning annab ristlõike valikuks aluspõhimõtted. Ristlõike valik peab toimuna arvestades liiklussagedust ja liikluse eripärasid ning ohutu liikluse tingimuste loomise vajadust. Need on peamised kriteeriumid, millele peab tuginema ristlõike valikul. Sättes on viidatud joonistele 2 ja 3. Jooniste eesmärk on eelkõige illustratiivselt selgitada antud paragrahvis ja järgnevalt esitatud nõudeid , sh ristlõike elementide laiuseid ja nende paiknemist ristlõikes. Joonise 2 puhul in t egemist üldlevinud tüüpristlõigetega, kuid need on illustratiivsed ja ei piira võimalikke lahendusi, nt aset võib leida ristlõige suuremate sõiduradade arvuga või asümmeetrilise lahendusega. Joonis 3 käsitleb kitsamalt tee serva lahendust sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel. Lõiked 4 kuni 7 kehtestavad üldnõuded ristlõike elementidele ja nende laiustele. Selliselt on reguleeritud täiendava tugipeenra minimaalne laius sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel ning keskpiirde , pimestamisvastaste vahendite ja vaba liikumisala projekteerimise vajadus. Eelnõu § 10. Ristlõike elementide laiused Lõige 1 sätestab, et antud paragrahvi nõuded ei kohaldu kinnistule juurdepääsutee ja kruusatee projekteerimisel. Kruusateele kohaldatakse vaid lõikes 2 sätestatud asulavälise kruusatee minimaalse katte laiuse nõuet. Lõigetes 3 kuni 8 on esitatud üksikasjalikud tee ristlõike valiku nõuded. Tegemist on minimaalsete nõuetega, s.t vähema laiusega tee ristlõike elemente ei ole lubatud kavandada. Praktikas tuleb ristlõiget lahendada juhtumipõhiselt arvestades ristlõike valiku kriteeriumeid (lõige 3) ning vajadusel rakendada suurema laiusega ristlõike elemente. Eelnõu § 11. Asulavälise teega külgnev vaba ruum Lõiked 1 kuni 6 käsitlevad asulavälise teega külgneva vaba ruumi kavandamist. Vaba ruumi eesmärk on tagada teega külgneva ruumi ohutus, mis liiklusõnnetuse toimumisel vähendab õnnetuse võimalikke tagajärgi. Tabelis 11 on esitatud minimaalne vaba ruumi ulatus olenevalt tee ristlõikest, projektkiirusest, liiklussagedusest, nõlva kõrgusest ja kaldest. Vabas ruumis ei tohi paikneda lõikes 5 loetletud objekte. Kui vaba ruumi nõue ( s.t selle ulatus ja vabas ruumis paiknevad objektid) ei ole täidetud, siis projektlahendusega tuleb ette näha sõidukipiirdesüsteem. Lõige 7 võimaldab paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi valgustusmaste ja teega seotud muid seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, kui need vastavad standardi EVS-EN 12767 nõuetele ning valgustimasti puhul on tagatud selle vähim kaugus sõidutee servast. Standardile EVS-EN 12767 vastavus tagab rajatise passiivse ohutuse ning seega võib lugeda, et standardile vastavad rajatised on tinglikult ohutud. Eelnõu § 12. Kõrgusgabariit Paragrahvis kehtestatakse vähim liiklusruumi kõrgusgabariit, millega tee projekteerimisel tuleb arvestada. Kehtestatud väärtused pärinevad kehtivast määruse redaktsioonist, standardist EVS 843 ning toetuvad pikaajalisele praktikale. Eelnõu § 1 3 . Äärekivi Paragrahv käsitleb äärekividega seotud nõudeid . Selliselt lõikes 1 on välja toodud asjaolud, millega peab arvestama äärekivi kasutamise otsustamisel. Lõigetes 2 ja 3 on kehtestatud äärekivi kõrguse nõuded, mis tagavad teetaristu ohutuse ning kasutusmugavuse, sh ligipääsetavuse. Eelnõu § 14. Sõidutee geomeetria üldnõuded Paragrahv kehtestab üldnõuded sõidutee geomeetria projekteerimisel. Tee projekteerimisel tuleb tee erinevatest parameetritest moodustada ühtne tervik, mis tagab ühtlase liikluskeskkonna , tingimused ohutuks liiklemiseks ning sõidumugavuse . Tee geomeetrilised parameetrid (sõidutee ristlõige, plaanilahendus, vertikaalkõverad jt) ja liikluskorraldus tuleb kavandada selliselt, et need oleksid omavahel kooskõlas ning annaks liiklejatele selget ettekujutust trassi kulgemisest ja liikluskeskkonna muutmisest. Antud paragrahvis kasutatud mõiste „sõidumugavus“ tähendab, et tee geomeetria on sujuv ja etteaimatav, liikluspind on piisavalt tasane ning tee on kõikidele liiklejate gruppidele ligipääsetav. Sõidumugavuse tagamine ei tähenda, et liiklemine peab toimuma võimalikult suurtel kiirustel ning eelistatud on sõidukite liiklus. Samuti ei tähenda sõidumugavus seda, et ei ole lubatud kavandada liikluse rahustamise meetmeid või rakendada transpordipoliitilistel eesmärkidel väiksemaid kiiruseid või muid transpordi arengut suunavaid meetmeid. Sõidumugavus antud paragrahvis ja mujal määruses hõlmab kõiki liiklejate gruppe, kes kasutavad liiklemiseks sõidukeid ja muid erinevaid abivahendeid, sh ratastooli, tõukerattast, tasakaaluliikurit , jalgrattast jt . Eelnõu § 15. Piki- ja põikkalle Lõiked 1 ja 2 kehtestavad piki- ja põikkallete kavandamis e üldnõuded . Lõike 1 kohaselt tuleb teele sademevee äravoolu tagamiseks näha alati ette piki- ja põikkalded. Lõike 2 täpsustab, et vertikaalplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kallete ja muude parameetrite koosmõju ning tagada sademevee äravool kogu teekatte pinnalt. See tähendab, et sademevee äravoolu kavandamisel tuleb arvesse võtta projekteeritud geomeetriat, kasutatud vertikaalkõveraid, võimalikke takistusi ja kõiki muid asjaolusid, mis võivad vee äravoolu mõjutada. Lõiked 3 ja 4 kehtestavad vähimad ja suurimad lubatud pikikalde väärtused. Lõige 5 reguleerib sõidutee sirgete lõikude vähimaid ja suurimaid lubatud põikkaldeid. Eelnõu § 16. Plaanikõverik ja viraaž Paragrahv reguleerib tee plaanikõveriku ja viraaži projekteerimist. Lõige 1 kehtestab kriteeriumid, millal plaanikõveriku projekteerimine on kohustuslik. Lõikes 2 ja vastavalt tabelis 12 on esitatud nõutud plaanikõveriku ringikõvera raadiused nii kahepoolse põikkalde kui ka viraaži puhul. Nagu kehtivas redaktsioonis, sõltuvad plaanikõveriku ringikõvera raadiused projektkiirusest ja kasutatud põikkaldest (viraažist). Lõige 3 kehtestab nõuded seoses lubatud viaažikaldega . Üldjuhul on suurim lubatud viraažikalle 4%, kuid teedel väiksema liiklussageduse ja funktsionaalse tähtsusega on lubatud kasutada ka 6% viraažikallet. Lõiked 4 kuni 9 sisaldavad tehnilisi nõudeid seoses viraaži projekteerimisega. Eelnõu § 17. Siirdekõverik Parag r ahvis on esitatud nõuded seoses siirdekõverikuga. Siirdekõverik või eelkõverik on muutuva raadiusega kõver (tavaliselt klotoid ) , mis tagab sujuva ülemineku sirgelt teelõigult ringikõverikule. Siirdekõveriku projekteerimine on kohustuslik, kui kasutatud on väikese raadiusega kõverikke ning vajalik on tagada tee plaanilise kulgemise sujuvus. Siirdekõverikust võidakse loobuda, kui tee projektkiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis. Eelnõu § 18. Sõiduraja laiend plaanikõverikul Lõiked 1 ja 2 reguleerivad plaanikõveriku laiendi projekteerimise kohustust ning selle väärtusi. Laiendi projekteerimine on vajalik, kui plaanikõverikul võib sõiduki pöördekoridor oluliselt suureneda. Lõike 3 kehtestab üldpõhimõtte, et olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatust, tuleb alati hinnata lisaks liikluskoosseisu, projektkiirust ja muid asjaolusid ning sellest lähtuvalt valida lõplik laiendi ulatus. Vajaduse korral tuleb nõutud laiendit suurendada. Selliselt on lõikes 2 kehtestatud laiendi minimaalne väärtus. Lõiked 4 ja 5 käsitlevad plaanikõveriku laiendi projekteerimise tehnilisi aspekte – laiendi moodustamist enne kõverikku ning laiendi asukohta sõidutee suhtes. Eelnõu § 19. Püstkõverik Paragrahv reguleerib tee püstkõveriku projekteerimist. Lõiked 1 ja 2 kehtestavad kriteeriumid, millal püstkõveriku projekteerimine on kohustuslik. Lõikes 3 ja vastavalt tabelis 16 on esitatud nõutud püstkõveriku ringikõvera raadiused. Sarnaselt kehtiva redaktsiooniga sõltub püstkõveriku ringikõvera raadius kõveriku tüübist (kumer või nõgus kõverik) ja projektkiirusest. Lõige 4 kehtestab nõude püstkõveriku minimaalsele pikkusele – püstkõveriku pikkus meetrites peab olema vähemalt kaks korda suurem, kui projektkiirus kilomeetrites tunnis. Nõue kehtib üksnes projektkiirusel 80 kilomeetrit tunnis ja rohkem. Lõikega 5 on kehtestatud üldnõue, mille kohaselt tuleb võimalusel vältida lähestikku kahe samasuunalise püstkõveriku kavandamist ning selle asemel tuleb eelistada ühte suurema raadiusega püstkõveriku. See tagab tee geomeetria sujuvuse ja sõidumugavuse. Eelnõu § 20. Puhkekohad , teenindusjaamad ja parklad Lõigetes 1 kuni 6 esitatakse nõuded maantee äärde kavandatavatele puhkekohtadele , teenindusjaamadele ja parklatele. Üldiselt on tegemist senise regulatsiooniga, mis on osaliselt üle vaadatud ja ajakohastatud. Lõige 7 kehtestab nõuded tähistatud parkimiskohtadega parklale. Nimelt peab tähistatud parkimiskohtadega parkla plaaniline lahendus (so eelkõige parkimiskohtade mõõtmed ja paiknemine) vastama standardi EVS 843 nõuetele. Antud nõue kohaldub ainult siis, kui parkimiskohad parklas on tähistatud ning nendele on võimalik rakendada standardis toodud geomeetrilisi nõudeid. Samuti kehtib see nõue üksnes uue parkla rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel (ümberehitamisel), s.t antud säte ei eelda olemasolevates parklates parkimiskorralduse muutmist. Lõike 7 puhul on tegemist ainuke sättega, mis laieneb avalikkusele ligipääsetavatele erateedele. Kõik muud nõuded määruses kohalduvad üksnes avalikult kasutatavatele teedele. Avalikkusele ligipääsetava eratee mõiste on defineeritud EhS § 92 lõikes 8. Eelnõu § 21. Teede lõikumiste tüübid ja nende valik Paragrahv reguleerib teede lõikumis e põhimõttelist lahendust , ehk ristmike ja liiklussõlmede valikut. Lõi ge 1 defineeri b erinevaid lõikumiste tüüpe ja selgitab, et eritasandilisel lõikumisel kasutatakse liiklussõlmi ja risteid ning samatasandilisel lõikumisel ristmikke. Lõige 2 viitab kasutatud mõistetele ning täiendavale graafilisele materjalile (joonis 6), mis selgitab erinevaid ristmike tüüpe. Lõige 3 kehtestab kriteeriumid, mille alusel toimub lõikumise tüübi , selle skeemi ja geomeetrilise lahenduse valik. Arvesse tuleb võtta vähemalt teedevõrgu eripärasid vaadeldavas kohas, võimaliku lahenduse sobivust keskkonda, liikluse jagunemist ja iseloomu ning soovitud liikluskorraldust ja teenindustaset. Tegemist on lahtise loeteluga, s.t vastavalt olukorrale on võimalik arvesse võtta ka muud olulised asjaolud. Lõige 4 ja vastavalt tabelid 17 ja 18 reguleerivad ristmiku põhimõttelise tüübi valikut asulavälisel ja asulasisesel teel. Tabelites on lähtuvalt olukorrast ette antud sobilikud ristmiku tüübid. Tabelites on esitatud esialgne põhimõtteline valik, mi da tuleb täiendavalt analüüsida ja kaaluda koos teiste alternatiividega. Lubatud on kasutada võrreldes tabelitega muid ristmiku tüüpe, kui see tagab kõrgema liiklusohutuse või parema sõidumugavuse. Samuti on alati võimalik nõutud ristmiku tüübi asemel kasutada suundristmikku või ristet, ehk siis teatud manöövreid sõltuvalt olukorrast keelata. Eelnõu § 22. Teede lõikumise üldnõuded Lõige 1 kehtestab liiklusohutuse kaalutlustel nõude lahendada lõikuvaid sõidusuundi eritasandilisena , kui vähemalt ühe haru puhul on tegemist põhimaanteega liiklussagedusega 14500 sõidukit ööpäevas ja rohkem või projektkiirusega vähemalt 110 kilomeetrit tunnis. Antud nõue kohaldub eelkõige vasak- ja tagasipöördele ning klassikalisele neljaharulisele ristumisele. Nõue ei kehti liitumiste ning kiirendus- ja aeglustusradade puhul. Paragrahvi muud lõiked sisaldavad täiendavaid nõudeid ristmike ja liiklussõlmede projekteerimisel. Nõuded puudutavad erinevaid ristmiku ja liiklussõlme projekteerimise aspekte ning on vajalikud tagamaks toimivat ja ohutut projektlahendust. Eelnõu § 23. Ristmike ja liiklussõlmede omavaheline kaugus Lõige 1 ja vastavalt tabel 19 kehtestab minimaalsed ristmike omavahelised kaugused asulavälisel teel. Nõue on vajalik, et vältida maantee tingimustes liigseid ristumisi ja seega võimalike konfliktpunktide arvu. Mida tähtsam on asulavälise tee funktsioon ja liiklussagedus, seda rangemad on nõuded (s.t vahekaugus suurem). Üldreegli kohaselt arvestatakse vahekaugust olenemata sellest, millisel sõidusuunal ristmik paikneb. Erandiks on olukord, kus sõidusuunad on keskpiirde või eraldusribaga eraldatud – sellisel juhul on võimalik arvestada nõutud vahekaugust iga sõidusuuna kohta eraldi. Samuti on võimalik sõidusuundi käsitleda eraldi, kui ristmiku liituva tee liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas ning peatee liiklussagedus on kuni 1500 sõidukit ööpäevas. Lõikes 2 kehtestatakse täiendavad nõuded asulavälisele teele, mille projektkiirus on 1 1 0 kilomeetrit tunnis ja rohkem . Selliselt ei tohi sellisel teel liiklussõlmede vahekaugus olla väiksem kui 5 kilomeetrit ning suundristmiku vahekaugus teisest suundristmikust või liiklussõlmest väiksem kui 2 kilomeetrit . Sätte eesmärk on analoogne lõike 1 eesmärgiga, s.o tagada ohutu ja sujuv maanteeliiklus. Nagu sättest selgub, nõue ei kehti olemasolevatele säilitatavatele ja riiklikult olulistele ühendustele, s.t antud nõudest on võimalik kõrvale kalduda ja kavandada liiklussõlme väiksema vahekaugusega, kui see on vajalik tagamaks ühendust olemasoleva riiklikult olulise teega. See tähendab eelkõige seda, et antud erandit ei ole võimalik kasutada erahuvide realiseerimisel (nt uute arenduspiirkondade ühendamine põhimaanteedega liiklussõlmede abil) ning üleüldse uute ühenduste loomisel. Erand on ette nähtud väljakujunenud teedevõrgu ja ühenduste säilitamiseks. Lõige 3 kehtestab reegli, kuidas arvestada ja määrata ristmike vahekaugust. Kuna praktikas võib esineda selle üle vaidlusi, siis on peetut vajalikuks vahekauguse mõõtmise viisi täpsustada. Eelnõu § 24. Nähtavus ristmikul ja liiklussõlme liitumisalal Paragrahvis on kehtestatud nõuded seoses ristmiku ja liiklussõlme nähtavusega Lõige 1 kehtestab üldnõude, mille kohaselt peab ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Lõigetes 2 kuni 8 on kehtestatud üksikasjalikud nõuded nähtavusalale, sh nõutava nähtavuskolmnurga parameetrid ning erisätted. Lõikes 9 on sätestatud erisätted seoses nähtavuse tagamisega. Esiteks punkt 1 sätestab, et nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist. See tähendab, et nähtavusala ei pea olema täielikult puhastatud kõikidest füüsilistest objektidest – oluline on tagada tingimused liiklejate tuvastamiseks . Seega näiteks ei tohi oluliselt piirata nähtavaust üksik liiklusmärgipost või madal põõsastik . Kui nähtavus on piiratud tiheda kõrghaljastusega, siis piisavaks võib osutuda harvendusraie ning kogu haljastuse likvideerimine ei pruugi olla vajalik. Punkti 2 kohaselt võib nähtavusnõuetest kõrvale kalduda, kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või olemasolevad ehitised. Esitatud tingimuste esinemisel ei ole nähtavuse tagamine alati otstarbekas või võimalik. Seetõttu võidakse sellistel puhkudel nõuetest kõrvale kalduda rakendades muid ohutus meetmeid. Selliseks meetmeks võib olla näiteks ristmikule peegli paigaldamine, kiiruspiirangu muutmine, liikluse rahustamise meetmete või fooride rakendamine. Eelnõu § 25. Ristmiku vasakpööre Paragrahv reguleerib asulavälise ristmiku vasakpöörde projekteerimist. Lõige 1 koos joonisega 11 kehtestab valikukriteeriumid vasakpöörde lahenduse valikul. Lahendus sõltub ristmiku tipptunni liiklussagedustest ja peatee projektkiirusest. O lenevalt olukorrast tuleb kavandada kas möödumislaiend või täismahus vasakpöörderada . Väikeste liiklussageduste puhul on lubatud jätta vasakpöörde lahendamata, s.t ei ole nõutud ei möödumislaiend ega vasakpöörderada. Lõikes 2 ja 4 ning samuti osaliselt lõige 1 käsitlevad möödumislaiendi kavandamist. T eatud puhkudel on võimalik mitte kavandada eraldi pöörderada ning piirduda põhisuunal möödumis laiendiga. Lõiked kehtestavad selleks vajalikud eeldused ja erinõuded. Lõiked 5 kuni 7 sisaldavad tehnilisi ja geomeetrilisi nõudeid vasakpöörderaja projekteerimiseks Eelnõu § 2 6 . Ristmiku vasakpööre Analoogselt eelmise paragrahviga, reguleerib § 2 6 asulavälise ristmiku parempöörde kavandamist. Lõige 1 koos joonisega 15 kehtestavad valikukriteeriumid parempöörde lahenduse valikul. Lahendus sõltub ristmiku tipptunni liiklussagedustest ja peatee projektkiirusest. Olenevalt olukorrast tuleb kavandada kas sujuv parempööre või täismahus parem pöörderada. Väikeste liiklussageduste puhul on lubatud piirduda vaid pöörderaadiuse rakendamisega. Lõiked 2 kuni 5 sisaldavad tehnilisi ja geomeetrilisi nõudeid parem pöörde projekteerimiseks Eelnõu § 27. Nihutatud harudega ristmik Paragrahv kehtestab nõuded seoses asulavälise ristmiku harude nihutamisega. Antud paragrahvi nõuded kohalduvad ristmiku harude nihutamisel, s.t kui neljaharulist ristmikku jagatakse kaheks kolmeharuliseks ristmikuks. Lõige 1 kehtestab üldnõuded harude nihutamisele – projektlahenduse koostamisel tuleb lähtuda liiklusohutusest, läbilaskvusest ja majanduslikust otstarbekusest . Seejuures harude nihutamisel tuleb eelistatakse alati vasak-parem nihutust . Lõiked 2 kuni 4 käsitlevad nihutatavate harude omavahelist kaugust. Eelnõu § 28. Ringristmik Paragrahvis on kehtestatud nõuded ringristmiku projekteerimisele. Lõige 1 reguleerib ringristmiku kesksaare suurust kehtestades ringristmiku kesksaare diameetri miinimumnõuded. Antud nõudest võib kõrvale kalduda lõike 3 alusel, kui see on vajalik liikluse rahustamiseks ja projektkiirus ristmiku harudel on kuni 40 kilomeetrit tunnis. Lõige 2 kehtestab erinõude, mille kohaselt peavad rahvusvahelistel teedel ( Üleeuroopalise teedevõrgu tee ja Euroopa teedevõrgu maantee) ringristmiku kesksaared olema suurema diameetriga – asulasisesel teel vähemalt 30 meetrit ning asulavälisel teel vähemalt 40 meetrit. Erinõue on tingitud suurest raskeliikluse osakaalust ning läbivast transiitliiklusest, millele on vaja tagada ohutumad ja sujuvamad liikumistingimused. Eelnõu § 29. Liiklussõlm Paragrahv käsitleb liiklussõlmede projekteerimist ning kehtestab selleks põhinõuded. Lõige 1 sisaldab üldnõuet, mille kohaselt tuleb liiklussõlme projekteerimisel vähemalt peateel tagada, et otsesuunas liiklussõlme läbiv liiklus oleks minimaalselt häiritud liiklusvoost lahkuvate ja liiklusvooga liituvate sõidukite poolt. Ehk siis liiklussõlme projekteerimise põhieesmärke on tagada põhisuunal võimalikud sujuvad ja ohutud liikumistingimused. Lõiked 2 kuni 8 käsitlevad rampide projekteerimist ning kehtestavad selleks üksikasjalikud tehnilised ja geomeetrilised nõuded. Lõige 9 kehtestab minimaalse liiklussõlme põimumisala pikkuse. Põimumisala pikkus on seotud peatee projektkiirusega: mida suurem on projektkiirus, seda pikem peab olema põimumisala. Eelnõu § 30. Sõidutee samatasandiline lõikumine raudteega Paragrahvis on kehtestatud nõuded samatasandilisele lõikumisele raudteega. Lõiked 1 ja 2 kehtestavad lõikumisnurga nõude (70º kuni 110º) ning sõidutee suurima lubatus projektkiiruse (70 kilomeetri tunnis) samatasandilisel raudteeülesõidukohal. Lõikes 3 on kehtestatud nõue seoses sõidutee kalletega - raudteeülesõidukohal tuleb alates 2 meetri kauguselt välimisest rööpast 25 meetri ulatuses enne ja pärast ülesõidukohta viia sõidutee põikkalle samale kaldele raudteerööpa pikikaldega . Lõiked 4 ja 5 reguleerivad nähtavust raudteeülesõidukohal ning kehtestavad minimaalse nähtavuskolmnurga parameetrid. Antud nõue kehtib üksnes s amatasandilisel ning tõkkepuu- ja foorita raudteeülesõidukohal. Lõikes 6 on esitatud eri nõue seoses tee ristlõikega - sõidutee, kergliiklustee ning teepeenarde laiust samatasandilisel lõikumisel raudteega ei tohi vähendada võrreldes ülesõidueelse lõiguga. Eelnõu § 31. Tee konstruktsiooni üldnõuded Antud paragrahviga algab tee konstruktsiooni peatükk, milles on reguleerud tee konstruktsiooni projekteerimine . Mõiste „tee konstruktsioon“ on defineeritud § -s 2 ning hõlmab tee muldkeha ja katendit. Lõige 1 sätestab, et peatüki nõudeid ei kohaldata teedele, mille kate ei ole moodustatud seotud materjalist ja mille liiklussagedus on kuni 50 sõidukit ööpäevas. Eesmärk on jätta reguleerimisalast välja pinnasteed, kruusateed ja muud katteta teed, mille liiklussagedus on kuni 50 sõidukit ööpäevas. Peatükis kehtestatud nõuete kohaldamine sellistele teedele ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas, mistõttu ei tehta neid kohustuslikuks. Teeomanik saab otsustada, kas ja milliseid nõudeid kohaldada sellistel teedel tee konstruktsiooni projekteerimisel. Lõige 2 kehtestab erinõude, mille kohaselt tuleb asjakohasel juhul rakendada vesiehitistele erinõudeid. Silmas on peetud olukorrad, kus teed projekteeritakse koos vesiehitisega (nt veetamm, mis ühtlasi täidab tee muldkeha funktsiooni) või tee on muul viisil vesiehitisega funktsionaalselt seotud. Sätte eesmärk on rõhutada, et antud määruses on kehtestatud üksnes tee projekteerimise nõuded, s.t vesiehitistele tuleb täiendavalt rakendada vastavaid spetsiifilisi nõudeid. Lõge 3 sisaldab üldnõudeid ja põhimõtteid tee konstruktsiooni projekteerimisel. Viidatud on Eesti standarditele EVS-EN 1990 kuni EVS-EN 1997, mis sisaldavad üldaluseid ehituskonstruktsioonide projekteerimisel ning on tuntud kui eurokoodeks. Samuti on loeteluna välja toodud põhilised tegurid, millega tee konstruktsiooni projekteerimisel tuleb arvestada. Loetelu ei ole ammendav, s.t vajadusel, vastavalt olukorra eripäradele, tuleb arvestada ka muude asjaoludega. Lõi ge 4 kehtestab nõuded seoses pinnaste identifitseerimise ja liigitusega. Kehtestatud on nõue, et lähtuda tuleb Eesti standarditest EVS-EN ISO 14688 ja EVS-EN ISO 14689 ning EVS-EN 16907-2. See loob alused valdkonnas kasutatava pinnaste liigituse ühtlustamiseks. Lõikes 5 on esitatud üldnõuded tee konstruktsiooni toimivusele, kvaliteetsele teostatavusele ning majanduslikule otstarbekusele. Lõige 6 käsitleb tee konstruktsiooni kasutusiga. Sättes rõhutatakse, et tee konstruktsiooni projekteerimisel tuleb silmas pidada nii tee osa (nt muldkeha või katend) kasutusiga tervikuna, kui ka selle üksikkih tide ja nendes kasutatud materjalide vastupidavust ja omavahelist mõju. Tee osade ja rajatiste nõutud kasutusiga on kehtestatud § -s 6. Lõikega 7 kehtestatakse kohustus arvestada tee konstruktsiooni projekteerimisel ehitusaegse ehitusmasinate liikumisega. Kui see osutub vajalikuks, tuleb kavandada vastavad tehnoloogilised kihid. Lõige 8 sätestab, et kui see on tehnilis -majanduslikult otstarbekas, siis tee konstruktsioon tuleb projekteerida etapilise välja ehitamisega. Etapilise välja ehitamise otstarbekust hinnatakse tee konstruktsiooni projekteerimisel juhtumipõhiselt . Lõikes 9 viidatakse Eesti standardi EVS-EN 16907 seeriale. Antud standardi seeria käsitleb mullatöid ning esitab selleks üldnõuded ning muud eeskirjad. Lõike 10 kohaselt tuleb projektlahenduse koostamisel näha vajadusel ette spetsiifilised hooldusmeetmed, mis on vajalikud tee konstruktsiooni kavandatud kasutusea tagamiseks. Sätte eesmärk on rõhutada , et projektlahenduses ja projektdokumentatsioonis ei ole vajalik käsitleda rutiinseid tee hooldusmeetmeid – vastavalt vajadusele tuleb näha ette üksnes spetsiifilisi ja eritöid sisaldavaid hooldusmeetmeid , mis on vajalikud tee kasutamiseks ja selle kasutusea tagamiseks. Lõige 11 käsitleb piirseisundit, mida tuleb aluseks võtta tee katendi ja muldkeha projekteerimisel. Selliselt projekteeritakse tee katend lähtuvalt kasutuspiirseisundist ning muldkeha lähtuvalt nii kasutuspiirseisundist, kui ka kandepiirseisundist. Kasutuspiirseisund on määratud eelkõige ekspluatatsiooniomadustega, kandepiirseisund aga konstruktsiooni piirkandevõime ja purunemisega. Piirseisund tuleb valida ja rakendada kooskõlas Eesti standarditega EVS-EN 1990 kuni EVS-EN 1997. Lõige 12 sätestab, et tee konstruktsiooni projekteerimisel lähtutakse 2. geotehnilise kategooria nõuetest kooskõlas Eesti standarditega EVS-EN 1990 kuni EVS-EN 1997. Geotehniline kategooria iseloomustab ehitise ja selle projekteerimise keerukust ning sellest lähtuvalt määrab standard vastavad erinõuded . Lõike 13 kohaselt tuleb parklas, ühistranspordi peatuses, raudteeülesõidukohas, ristmiku ja reguleeritud ülekäiguraja piirkonnas ning muudes sarnastes kohtades hinnata ja arvestada lisaks dünaamilisele koormusele võimaliku staatiliste koormusega. Sätte eesmärk on tuua esile vajadus arvestada teatud kohtades staatilise koormusega, ehk siis koormusega, mis on tingitud seisvast sõidukist ning mis võib põhjustada täiendavat olulist koormust tee katendile. Lõige 14 toob selguse eesmärgil välja, et lubatud on kasutada tee konstruktsiooni tüüplahendusi. Selleks on aga kaks tingimust: tüüpkatend peab vastama kõikidele määruse nõuetele ning tüüpkatendite kasutamine tuleb kooskõlastada teeomanikuga. Säte on vajalik selguse tagamiseks, kuna praktikas ei ole tüüpkatendid väga levinud ning võib tekkida ekslikke arusaamasid , et määrus ei võimalda tüüpkatendite kasutamist. Eelnõu § 32. Aluspinnas ja muldkeha Paragrahvis on kehtestatud nõuded seoses aluspinnase ja muldkeha projekteerimisega. Vastavad mõisted on defineeritud § -s 2. Lõike 1 kohaselt tuleb projektlahenduse koostamisel ja selleks vajalike pinnaseomaduste määratlemisel lähtutakse Eesti standardist EVS-EN 1997. Nimetatud standard sisalda b üldaluseid ehituskonstruktsioonide projekteerimisel ning on tuntud kui eurokoodeks. Lõige 2 rõhutab vajadust arvestada projekteerimisel aluspinnase kandevõimega ja tagada tingimused ehitusaegse liikluse võimaldamiseks. Säte on vajalik, et juba projekteerimise etapil oleks arvestatud aluspinnase kandevõime ning võimaliku ehituskorraldusega. Lõikes esitatud väärtus 45 MPa ei ole seotud konkreetse metoodikaga ning ei eelda tingimata vastavat geotehnilist uuringut – tugineda võib ka eksperthinnangule. Lõige 3 käsitleb nõrku aluspinnaseid. Esitatud tingimuste puhul tuleb koostada muldkeha ja aluspinnase vajumise prognoos ning kontrollida muldkeha ja aluspinnast stabiilsusarvutusega. Lõiked 4 ja 5 kehtestavad üldpõhimõtte, mille kohaselt kasutatakse muldkehas esimese eelistusena ehitustööde käigus teisaldatavat või objektil paiknevat kohalikku materjali. Kui see ei ole sobilik muldkeha ehitamiseks või selle maht on ebapiisav, siis kasutatakse muldkehas Eesti standardile EVS-EN 13242, EVS-EN 13285 või EVS-EN 13383 vastavat materjali. Lõige 6 koos tabeliga 36 piiravad tee projekteerimisel lubatud külmakerke suurust. Selle väärtus sõltub tee tüübist, projektkiirusest, tee konstruktsioonis kasutatud materjalidest ning aluspinnase omadustest (kas aluspinnas on ühtlaste või ebaühtlaste omadustega). Aluspin nase ühtluse hindamise ks ei kehtesta määrus konkreetseid kriteeriumeid või metoodikaid – lähtuda tuleb valdkondlikest juhendmaterjalidest ning heast tavast. Lõikes 7 on esitatud nõue, mille kohaselt tuleb mitmekihilise külmakaitsekihi projekteerimisel kavandada see selliselt, et materjali (kihi) külmakerkelisus alt üles väheneb. Ehk siis mida kõrgemal asub kiht tee konstruktsioonis, seda parem peab olema selle kihi külmakindlus. S ee tagab mitmekihilise külmakaitsekihi toimivuse. Lõige 8 käsitleb ebaühtlaseid vajumeid . Kui ebaühtlase vajumi tekkimine on tõenäoline, siis sellega tuleb arvestada ning projektlahenduses näha ette vastavad meetmed vajumi ühtlustamiseks. Antud vajadus võib tekkida näiteks projekteeritud tee konstruktsiooni üleminekul olemasolevale tee konstruktsioonile, üleminekutel sillale ja viaduktile, samuti ka tehnovõrkude ehitamisel ja tee konstruktsiooni taastamisel. Eelnõu § 33. Nõlvad Lõige 1 kehtestab nõude kontrollida nõlva stabiilsust arvutusega, kui esineb vähemalt üks loetelus esitatud olukord. Muudel puhkudel ei ole vajalik nõlvade stabiilsust täiendavalt kontrollida ning võib lähtuda tabelitest 37 ja 38. Antud tabelid sisaldavad muldkeha ja süvendi välisnõlva nõlvust, mis tagab nõlva stabiilsuse, s.t antud nõlvus ei pruugi olla sobilik tulenevalt liiklusohutusest, kasutusmugavusest, maastikuarhitektuurist jne. Lõike 2 kohaselt kui nõlva või muldkeha stabiilsus ei ole tagatud, tuleb projektlahendusega näha ette asjakohased tugevdamise või toestamise meetmed. Eelnõu § 34. Teekatte haardetegur Lõige 1 kehtestab teekatte haardeteguri nõude – tee projekteerimisel tuleb tagada vähemalt tabelis 39 esitatud haardetegur. Nõutud haardetegur suureneb projektkiirusega ning see tuleb määrata kooskõlas tehnilise normiga CEN/TS 13036-2 või analoogiga. Lõikes 2 on esitatud erinõue seoses haardeteguriga sillal, viaduktil ja estakaadil – see peab olema vähemalt 0,50 olenemata projektkiirusest. Lõige 3 sätestab, et teekatte kulumiskiht (ülemine kiht) peab olema projekteeritud võimalikult ühtlaste haardeomadustega nii piki teed kui ka ristlõikes. See tähendab, et haardetegur peab olema võimalikult ühtlane ka tee ristlõikes. Antud nõue ei välista erinevaid rooparemondi tehnoloogiaid ega kehtesta konkreetseid väärtusi. Tegemist on üldnõude ja põhimõtte ga - haardetegur peab olema võimalikult ühtlane. Eelnõu § 35. Vee äravool tee konstruktsioonist Paragrahv kehtestab nõuded seoses vee äravoolu tagamisega tee konstruktsioonist. Lõige 1 kehtestab nõude, mille kohaselt tuleb tee konstruktsiooni projekteerimisel piirata sinna sattuva vee kogust ning tagada vee võimalikult kiire äravool tee katendist kooskõlas tabeli 40 nõuetega. Tabelis 40 on esitatud nõutud dreenivuse tasemed, mis sõltuvad ristlõiget läbivast normtelgede arvust. Mida suurem on liikluskoormus, seda rangemad on nõuded. Lõike 2 kohaselt tuleb vee äravoolu projekteerimisel arvestada kõiki vee sattumise võimalusi tee konstruktsiooni. Lõikes 3 on esitatud erinõue seoses põhjaveega. Kui põhjavee survetase ulatub muldkehasse ja see võib põhjustada külmakerkeid üle lubatud väärtuse või ohustada tee konstruktsiooni stabiilsust, siis tuleb tagada survelise vee muldkehast välja juhtimine või takistada survelise vee sattumine muldkehasse. Eelnõu § 36. Veeviimarid Paragrahvis on esitatud nõuded seoses saemevee äravoolu tagamise ja veeviimarite projekteerimisega. Lõike 1 kohaselt tuleb projektlahenduse koostamisel tagada sademevee äravool teepinnalt, muldkehast, nõlvadelt ja vajadusel tee maa-alalt projekteerides asjakohasel juhul veeviimareid. See tähendab, et alati tuleb tagada sademevee äravool teepinnalt, muldkehast ja nõlvadelt. Selleks võib kasutada kraave, drenaaži, sademeveekanalisatsiooni ja muid veeviimareid. Teatud puhkudel piisab kõrgemast muldkehast või tee ja maa-ala vertikaalplaneeringust, mis tagab sademevee äravoolu teepinnalt, muldkehast ja nõlvadest ning selle imbumise pinnasesse. Antud säte ei nõua konkreetsete veeviimarite projekteerimist või muid konkreetseid lahendusi – vee äravool lahendatakse igas projektis juhtumipõhiselt olenevalt olukorrast ja vajadustest. Lõikes 2 on kehtestatud nõue, mille kohaselt tuleb veeviimarid projekteerida koos eelvooluga ja eelistada isevoolseid lahendusi. Silmas on peetud, et veeviimareid (kraavid, drenaaž, sademeveekanalisatsioon jt) projekteerides tuleb näha ette eelvool . Ehk siis sademevesi tuleb suunata imbalasse, jõkke, magistraalkraavi või eelvool muul viisil lahendada. Lõige 3 kehtestab parameetrid, millega veeviimarite projekteerimisel tuleb arvestada. Lõi g e 4 kehtestab nõude, mille kohaselt tuleb asulasisesel teel eelistada suletud tüüpi veeviimareid. See tähendab, et asulasisesel teel tuleb kraavide asemel alati kaaluda sademeveekanalisatsiooni, drenaaži või muu suletud tüüp i veeviimari kavandamist. See säte aga ei tähenda, et kraavid on asulasisesel teel keelatud. Lõige 5 reguleerib ohtlike kraavide kavandamist ning nõuab suletud tüüpi veeviimari kaalumist , kui kraavi sügav u s või geomeetria võib kujutada liiklejatele liigset ohtu. Kui kraav on liiklejatele tõesti ohtlik, siis sellise kraavi kavandamine tulenevalt ohutuse põhimõttest ei ole lubatud. L ahendusena võib lisaks suletud tüüpi veeviimarile kaaluda näiteks kraavi geomeetria muutmist või sõidukipiirdesüsteemi paigaldamist. Lõikes 6 on esitatid üldnõue, mille kohaselt tuleb sademevee ärajuhtimisel iga kord hinnata vee voolukiirust. Kui see võib ületada katte, nõlva või kraavi uhtekindlat voolukiirust, siis tuleb ette näha asjakohane kindlustus või voolurahustus. Lõikes 7 esitatakse nõue drenaažile - drenaažitorustiku projekteerimisel tuleb vältida võimalike setete sattumist drenaaži ning arvestada edaspidise korrashoiu vajadusega. Ehk siis tuleb rakendada meetmeid drenaaži ummistumise vältimiseks ning tagada tingimused drenaaži edaspidiseks hoolduseks. Eelnõu § 3 7 . Tuisuohutus Paragrahv kehtestab nõuded seoses tee kliimakindluse ja tuisuohutusega. Lõge 1 kehtestab üldnõude, mille kohaselt peab projektlahendus arvestama kliimatingimusi ja tee peab olema tuisuohtlikel aladel tuisuohutu. Lõige 2 sätestab, et kui ei ole tagatud lõigetes 3 ja 5 esitatud tuisuohutu muldkeha ja süvendi tingimused, siis tuleb tehnilis -majanduslikest kaalutlustest lähtudes kaaluda muude tuisuohutust tagavate meetmete rakendamist. See tähendab, et lõigetes 3 kuni 5 on kirjeldatud üks võimalik lahendus, kuidas tee geomeetria kujundamisega on võimlik tagada tuisuohutus. Alternatiivina on võimalik kasutada muid tuisuohutust tagavaid meetmeid (nt lumetõkete kasutamine või tõhusam talvine korrashoid). Eelnõu § 38. Rajatiste üldnõuded Antud paragrahviga algab rajatiste peatükk, milles esitatakse nõuded rajatistele ja rajatiste kavandamisele. Rajatiste all on antud juhul silmas peetud eelkõige sillad, viaduktid, tunnelid, estakaadid, ökoduktid ja altlääbipääsud . Igas sättes on välja toodud, millise id rajatisi üks või teine nõue täpselt hõlmab. Lõikes 1 on esitatud üldised parameetrid ja asjaolud, millega rajatiste projekteerimisel peab arvestama. See hõlmab erinevaid aspekte alates tehnilis -majanduslikust otstarbekusest ja ohutusest ning lõpetades rajatiste spetsiifiliste eripäradega nagu hüdroloogilised tingimused ja laevatatavus. Lõi kes 2 on keh t estatud nõue, et sild, viadukt, tunnel, estakaad, ökodukt , altläbipääs ja truup projekteeritakse erinevate variantide tehnilis -majandusliku võrdluse alusel. See tähendab, et nende rajatiste kavandamisel tuleb kaaluda erinevaid lahendusi ja võrrelda neid omavahel. Kaalumisel ja võrdlemisel tuleb silmas pidada üheaegselt nii tehnilist aspekti kui ka majanduslikku otstarbekust. Lõike 3 kohaselt tuleb sild, viadukt, tunnel, estakaad, ökodukt , altläbipääs ja truu p projekteeri da vastavalt Eesti standarditele EVS-EN 1990 kuni 1997. Eelnõu § 39. Rajatiste konstruktiivsed nõuded Antud paragrahvis on esitatud detailsemad konstruktiivsed nõuded silla, viadukti, tunneli, estakaadi ja ökodukti kavandamisel. Eelnõu § 40. Silla ja truubi hüdromeetria Lõige 1 annab üldalused silla ja truubi avade suuruse ja arvu, nõlvade kindlustamisviisi ja muude parameetrite määramiseks. Silla ja truubi avade suuruse ja arvu puhul on esitatud nõue, et need tuleb määrata arvutuse alusel. Lõi gedes 2 ja 3 on esitatud arvutuslikud vooluhulkade esinemissagedusest ja muud kaasnevad nõuded , kuidas silla projekteerimisel määratakse arvutuslik kõrgveetase ja sellele vastav vooluhulk. Lõige 4 käsitleb silla ja truubi uhtumist – kui esineb selline oht, siis kavandada asjakohased vee voolu juhtivad ja kallast kindlustavad rajatised. Lõige 5 sätestab, et silla ja truubi projekteerimisel tuleb arvestada veekogule ja vahetult veevoolule olulist mõju avaldavaid olemasolevaid või kavandatavaid rajatisi ning rajatiste omavahelist mõju. Silmas on peetud erinevad rajatised, mis paiknevad või mida kavandatakse voolusängi ja mis võivad mõjutada voolukiirust – projektlahenduse koostamisel tuleb mh võtta arvesse ka nendest rajatistest tingitud mõju. Lõige 6 juhib tähelepanu võimalikule abrasiivse kulumise probleemile – üldjuhul ei tohi sillast ja truubist tingitud veevoolu kiirus tekitada konstruktsioonidele abrasiivset kulumist. Kui see on vältimatu või tegemist on teadliku projektlahendusega, siis silla ja truubi projekteerimisel (sh rajatise kasutusea planeerimisel) tuleb sellega arvestada. Lõige 7 lubab teatud tingimustel projekteerida silda ja truupi paisutusega (akumulatsiooniga). Selleks peavad korraga olema täidetud kõik loetelus toodud tingimused. Üldjuhul projekteeritakse silda ja truupi paisutuseta. Lõike 8 kohaselt tuleb mit t e la e v a tav a tel j õ g e d e l tagada sillatala või -plaadi aluspinnast vähemalt 0,5 meetrit kuni arvutusliku kõrgveetasemeni. La e v a tav a tel jõgedel tuleb arvestada kõikide ohutu laevatuse nõuetega , sh laevatuse gabariidiga. Antud nõuded ei ole sätestatud antud määrusest ning tulenevad muudest õigusaktidest. Eelnõu § 41. Pealisehitis Antud paragrahvis on esitatud detailsemad nõuded silla, viadukti, estakaadi ja ökodukti pealisehitisele. Eelnõu § 42. Vee ärajuhtimine Antud paragrahvis on esitatud spetsiifilised nõuded seoses vee ärajuhtimisega sillalt, viaduktilt, estakaadilt, tunnelist ja altläbipääsust. Paragrahvis on esitatud nii üldised vee äravoolu kavandamise nõuded, kuid ka mõned tehnilist laadi nõuded , nt rajatise konstruktsiooniosade kalded ja äravoolutoru asukoht . Eelnõu § 43. Truubi erinõuded Paragrahvi on koondatud spetsiifilised nõuded seoses truubiga. Lõige 1 reguleerib truubi suurust – lähtuda tuleb tabelis 41 esitatud truubi vähimast lubatud läbimõõdust. Mida suurem on liiklussagedus ja truubi pikkus, seda suurem peab olema truubi läbimõõt. Antud lõige ja tabeli 41 nõuded ei kehti kinnistu juurdepääsutee puhul. Lõige 2 kehtestab erinõude seoses truubi projekteerimisega kinnistu juurdepääsutee alla – sellise truubi läbimõõt peab olema vähemalt 0,4 meetrit. Muudel puhkudel (lõige 1 ja tabel 41) on minimaalne läbimõõt 0,5 meetrit. Lõige 3 kehtestab minimaalse truubi pikikalde (0,2%). See on vajalik, et tagada truubi toimivus ning vee äravool. Lõike 4 kohaselt tuleb t ruup projekteerida üldjuhul rõhuta töörežiimiga, mille puhul tuleb tagada maksimaalse arvutusliku veetaseme juures vaba ruumi vähemalt 0,25 meetrit truubi kõrgusest. See tähendab, et truup tuleb projekteerida selliselt, et maksimaalse veetaseme ja vooluhulga juures on truubi ava täidetud vaid osaliselt ning ei tekki paisutust. Lõige 5 käsitleb juhtumeid ja tingimusi, millal on lubatud projekteerida truupi rõhuga või osalise rõhuga. Selleks peavad olema täidetud kõik loetelus toodud tingimused. Eelnõu § 44. Korrashoiuga seotud nõuded Lõiked 1 ja 2 nõuavad sillal, viaduktil ja estakaadil hooldustee ja vähemalt 0,75 meetri laiuse hooldustrepi olemasolu. Hooldustee ja hooldustrepp on vajalik rajatise ülevaatuse ja hooldetööde teostamiseks. Lõikes 3 on sätestatud nõue seoses rajatiselt paisatava lumega – kui see võib kujutada ohtu rajatise all kulgevale liiklusele, siis tuleb rajatise servadele paigaldada lumevõrgud või rakendada muid asjakohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Lõige 4 kehtestab nõude, et s i l la, vi a dukti ja e s t a k aa di a v ae hi t use kõik ta r i ndid ning s a m m a ste ja tr e ppi d e n ä htav a d pinnad p ea v a d ole m a l i g i p ää s e ta v a d n e n d e ü l e v aa t useks ja hooldus e ks. Lõikes 5 on sätestatud spetsiifiline nõue seoses deformatsioonivuugi hooldusega – kui selle arvestuslik liikumine on üle 100mm, siis tuleb kavandada ligipääs deformatsioonivuugil e altpoolt rajatist. Eelnõu § 45. Rajatisele tehnovõr kude paigaldamine Lõikes 1 välja toodud tehnovõrgud, mille paigaldamine sillale, viaduktile ja estakaadile ei ole lubatud. Lõige 2 täpsustab, milliseid tehnovõrke on lubatud sillale, viaduktile ja estakaadile paigaldada ning millistel tingimustel. Lõige 3 kehtestab erinõude tehnovõrgu kavandamisele sillale, viaduktile ja estakaadile pikkusega üle 100 meetri – sellisel juhul tuleb ette näha võimalus rajatisele paigaldatud tehnovõrgu väljalülitamiseks või sulgemiseks. Lõike 4 kohaselt ei kehti antud nõue side- ja madalpingekaablile. Eelnõu § 46. Rajatisele tehnovõrkude paigaldamine Antud paragrahviga algab kergliiklustee peatükk, milles reguleeritakse kergliiklustee ja jalgrattaraja kavandamist. Mõiste „kergliiklustee“ on defineeritud määruse § -s 2. Mõiste „kergliiklustee“ ei sisalda jalgrattarada - jalgrattarajale esitatakse nõuded eraldi. Jalgrattarada on defineeritud liiklusseaduse § 2 punktis 16. Lõige 1 käsitleb kergliiklustee j a jalgrattaraja rajamise vajadust ning annab otsustamiseks üldalused . Samuti sättes rõhutatakse, et kergliiklustee ja jalgrattaraja kavandamisel tuleb arvesse võtta kõikide liiklejate gruppide vajadused. Ehk siis arvestada tuleb nii mootorsõidukute, kui ka jalgratturite, jalakäijate ja muude liiklejatega. Lõige 2 käsitleb olukordi, millal kergliiklustee või jalgrattarada on kohustuslik ning kehtestab nõuded, kuidas tuleks lahendada kergliiklejate liiklus erinevates olukordades. Tabel 42 kehtestab nõuded asulavälisele teele ning tabel 43 asulasisesele teele. Kui tabelites on nõutud kergliiklustee, siis määruse mõistes ei ole oluline täpne kergliiklustee liik (kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee) – oluline on eraldada kergliiklejaid mootorsõidukite liiklusest ja tagada nendele ohutud liikumistingimused. Täpne lahendus, ehk siis mis viisil ja millist kergliiklusteed rajada ning kuidas erinevaid liiklejate gruppe eraldada on jäetud teeomaniku otsustada. Lõige 3 sätestab, et keskpiirdega asulavälisel teel, kui sõidukipiirdesüsteemi pikkus on üle 500 meetri, tuleb takistada või liikluskorralduslikult keelata kergliiklejate liikumine sõiduteel ja teepeenral ning näha nendele ette muud liikumisvõimalused. Sellisel teel on sõidutee ületamine raskendatud ning kergliiklejate liikumine on seotud suurte ohtudega. Seega tuleb antud olukorras näha kergliiklejatele ette muud liikumisvõimalused. See ei tähenda, et tingimata tuleb kavandada kergliiklustee – lubatud on näiteks suunata kergliiklejaid mööda muid teid. Lõige 4 käsitleb kergliiklustee katet. Selles osas on kehtestatud nõue, et kergliiklustee katte üle otsustab teeomanik. Seejuures on teeomanikule kehtestatud kaalutluskriteeriumid – katte üle otsustamisel tuleb arvestada kergliiklustee liiklussagedust ja liikluskoosseisu, vajadust kergliiklustee kasutamise järele aastaringselt ning kergliiklustee asukohta ja sobivust ümbritsevasse keskkonda. See tähendab, et kergliiklustee ei pea alati olema kõva ja tasase kattega – vastavalt olukorrale võivad katteks olla näiteks sõelmed või tegemist võib olla laudteega. Eelnõu § 47. Kergliiklustee ja jalgrattaraja ristlõige Lõige 1 annab üldised kaalutluskriteeriumid kergliiklustee ja jalgrattaraja laiuse määramiseks. Selliselt lähtuda tuleb kergliiklustee ja jalgrattaraja kasutajate hulgast, eeldatavast nõudlusest ja liikluskoosseisust. Lõige 2 kehtestab nõude, mille kohaselt tuleb liiklejagrupid kergliiklusteel teineteisest eraldada, kui tipptunni jooksul esineb ristlõikes üle 200 jalgrattatee kasutaja või üle 300 jalgtee või kõnnitee kasutaja. Lõige 3 koos tabeliga 44 kehtestavad kergliiklustee ja jalgrattaraja vähima laiuse nõude. Vähim laius kooskõlas lõikega 1 sõltub kergliiklustee kasutajate arvust ja liikluskoosseisust. Tegemist on minimaalse nõudega, s.t vajadusel tuleb kergliiklustee või jalgrattaraja laiust suurendada. Lõi ked 4 ja 5 täpsusta vad , et tabelis 44 esitatud väärtus tähendab vaba liiklusruum i . See tähendab, et ohutusriba, võimalikud takistused ja muud ristlõikes paiknevad elemendid arvestatakse sellele lisaks. Nõuded takistuste paiknemisele kergliiklustee ristlõikes on esitatud joonisel 23. Lõige 6 koos tabeliga 45 käsitlevad kergliiklustee ohutusriba ja selle laiust. Kergliiklustee kavandamisel on kaks valikut – kas kavandada kergliiklustee sõiduteest eemale kasutades ohutusriba või eraldada kergliiklusteed sõiduteest äärekiviga. Mõlemal korral tuleb näha ette ohutusriba (vaba ohutsoon) , mis äärekiviga ristlõike puhul on väiksem ja paikneb kergliiklustee sõiduteepoolses servas. Alates sõidutee projektkiirusest 70 kilomeetrit tunnis on äärekiviga ristlõige lubatud vaid liiklussagedusel alla 1500 sõiduki ööpäevas. Suurema sõidutee projektkiiruse või liiklussageduse puhul tuleb kergliiklustee kavandada sõiduteest eemale ja nõuetekohase ohutusribaga. Lõige 7 sätestab, et rajatistel (sillal, viaduktil ja estakaadil) ja erandina füüsilise takistuse tõttu on lubatud kergliiklustee ja sõidutee eraldada sõidukipiirdesüsteemiga vähendades tabelis 45 esitatud ohutusriba laiust. Sillal, viaduktil ja estakaadil on tegemis tüüplahendusega, s.t pole võimalik kergliiklusteed eraldada ohutusribaga ning kasutatakse sõidukipiirdesüsteemi. Muudel puhkudel tuleb kavandada kas ohutusriba või äärekiviga ristlõige kooskõlas tabeliga 45. Sellest võib kõrvale kalduda, kui nõuetekohase ohutusriba kavandamist takistavad olemasolevad hooned või muud ehitised. Erandi kasutamise üle otsustatakse juhtumipõhiselt arvestades mh takistuse iseloomu, nõutud ohutusriba laiust ja täiendava maa kasutamise võimalust. Eelnõu § 48. Kergliiklustee plaani- ja vertikaallahendus Paragrahvis on esitatud üksikasjalikud tehnilised nõuded kergliiklustee projekteerimisele. Esitatid on nõuded plaani- ja püstkõveriku raadiusele, püstkõveriku projekteerimise kohustusele, peatumisnähtavusele ning piki- ja põikkalletele. Tegemist on minimaalsete nõuetega. Võimalusel ja vajadusel tuleb kergliiklustee projekteerimisel tagada paremad liikumistingimused, s.t kasutada tuleb suuremaid kõverike raadiusi ja väiksemaid pikikalde väärtusi, tagada paremad nähtavustingimused jne. Eelnõu § 49. Kergliiklustee lõikumine sõiduteega Lõiked 1 ja 2 reguleerivad sõidutee ja kergliiklustee lõikumisviisi valikut. Tabelis 47 (lõikumine väljaspool asulat) ja 48 (lõikumine asulas) on esitatud lõikumisviisi nõuded lähtuvalt sõidutee projektkiirusest ja liiklussagedusest. Lõige 3 kehtestab nõude, mille kohaselt nähakse ülekäigurajale ja ülekäigukohale ette ohutussaar, kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme. Lõike 4 kohaselt sõiduteele projektkiirusega üle 50 kilomeetri tunnis ei kavandata reguleerimata (so foorita) ülekäigurada. Kiirusel üle 50 kilomeetri tunnis on reguleerimata ülekäigurada ohtlik, mistõttu kergliiklustee lõikumine sõiduteega tuleb lahendada muul viisil – kasutada foori, eritasandilist ületust, ülekäigukohta jt. Lõige 5 kehtestab nõude ülekäiguraja paiknemisele ristmikul. Ülekäigurada peab paiknema sõidutee äärest kaugusel kas alla 3 meetri või üle 6 meetri kooskõlas joonisega 24. Lõige 6 reguleerib kergliiklejale kavandatud ohutussaare mõõtmeid ja kehtestab selleks minimaalsed väärtused. Lõike 7 kohaselt peab kergliiklejatele ette nähtud katte osa ohutussaarel selgelt eristuma nii sõidutee kattest kui ka ülejäänud ohutussaare kattest. Eelnõu § 50. Nähtavuskolmnurk Paragrahvis on esitatud nõuded nähtavuskolmnurgale kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõidutee ja raudteega. Eelnõu § 51. Bussipeatuse asukoht Antud paragrahviga algab bussipeatuste peatükk. Peatükis reguleeritakse bussipeatuse asukohta, varustust, põhimõttelist lahendust (tüüpi) ja muid aspekte. Lõige 1 annab üldised põhimõtted bussipeatuse asukoha valikuks - bussipeatuse asukoha valimisel lähtutakse nähtavustingimustest, bussipeatuse kasutajate vajadustest ning kergliiklusteede ja sõidutee ületamise võimalustest. Lõiked 2 ja 3 kehtestavad täpsemad nõuded bussipeatuse asukohale, kui läheduses asub samatasandiline teeületuskoht. Lõige 4 sätestab, et sõidutee projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem tuleb teeületuskoht bussipeatusesse kavandada eritasandiliselt . Sellisel kiirusel ei ole samatasandiline teeületuskoht liiklusohutuse kaalutlustel lubatud ning kasutada tuleb eritasandilist teeületuskohta. Lõikega 5 on kehtestatud bussipeatuse nähtavusnõuded - bussipeatuse projekteerimisel tuleb bussijuhile tagada nähtavus sõiduteele ja bussipeatusele kooskõlas tabeliga 52. Eelnõu § 52. Bussipeatuse tüüp Paragrahvis on kehtestatud nõuded seoses bussipeatuse põhimõttelise lahendusega. Kokku on neli võimalikku põhimõttelist bussipeatuse lahendust erineva ohutuse ja mugavuse tasemega. Bussipeatuse tüübi valik sõltub liiklussagedusest, projektkiirusest ja tee funktsioonist. Eelnõu § 5 3 . Bussipeatuse elemendid Lõige 1 sätestab, et bussipeatus peab olema varustatud vähemalt ootealaga, s.t ooteala on ainuke kohustuslik komponent. Ooteplatvormi, ootekoja, istepingi, prügikasti, valgustuse, busside liiklusinfo ja muude bussipeatuse elementide vajalikkuse üle otsustab teeomanik lähtudes bussipeatuse kasutajate arvust ning busside liiklussagedusest. Lõiked 2 kuni 6 kehtestavad detailsemad nõuded bussipeatuse elementidele – esitatud on nõuded ootekoja esiserva kaugusele sõidutee servast, bussipeatuse tasku, ooteala ja ooteplatvormi pikkusele, ooteplatvormi kõrgusele ning sademevee äravoolu tagamisele. Eelnõu § 54. Üldnõuded liikluskorraldusvahenditele Antud paragrahviga algab liikluskorralduse peatükk. Lõige 1 kehtestab põhinõuded liikluskorraldusvahenditele. Esiteks peavad liikluskorraldusvahendid vastama liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele. Silmas on peetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mis kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele. Teiseks peavad liikluskorraldusvahendid vastama Eesti standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS 615. Tegemist on üldlevinud standarditega, mis käsitlevad teemärgiseid, liiklusmärke ja foore. Lõi ge 2 kehtestab nõuded Liikluskorraldusvahendi kanduri vastupidavusele. Lõige 3 sätestab, et liikluskorraldusvahendi ja selle kanduri asukoht ei tohi tekitada ohtu liiklejatele ega kitsendada oluliselt liiklusruumi. Lõiked 4 ja 5 käsitlevad liikluskorraldusvahenditega antavat teavet – see peab olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Lisaks tuleb hoiduda liigsete ja liiklejatele otseselt mittevajalike liikluskorraldusvahendite kavandamisest. Lõige 6 nõuab manöövri võimalikkust välistavat liikluskorraldust, kui ei ole tagatud antud manöövri ohutu sooritamise võimalus. Liikluskorraldus antud juhul ei tähenda kitsamalt liikluskorraldusvahendeid ja võib hõlmata füüsilisi takistusi, tee ristlõiget ja muid elemente. Lõiked 7 ja 8 kehtestavad erinõuded seoses liikluskorraldusvahendi paiknemisega õhuliini läheduses. Eelnõu § 55. Tähispostid Paragrahv kehtestab nõuded seoses tähispostidega: millal on tähispost kohustuslik, kus peab paiknema tähispost tee ristlõikes ning milline peab olema tähisposti kõrgus. Eelnõu § 56. Liikluse rahustamine Lõige 1 sätestab, et liikluse rahustamise meetmeid rakendatakse aladel ja kohtades, kus see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks või soovitud liikluskeskkonna saavutamiseks. Määruses otseselt ei kehtestata erinõudeid seoses liikluse rahustamisega. Liikluse rahustamist on võimalik kavandada vastavalt vajadusele tagamaks soovitud ja ohutut liikluskeskkonda. Liikluse rahustamise vajadus ja täpsem lahendus sõltuvad paljudest asjaoludest (tee funktsioon, liiklussagedus, kergliiklejate arv ja kooseis, ühistranspordi ja rasketranspordi olemasolu jt), mistõttu liikluse rahustamist lahendatakse juhtumipõhiselt kooskõlas valdkonna hea tavaga. Lõige 2 nõuab, et liikluse rahustamisel tuleb võimalusel tagatud terviklik süsteem, mis on sõidukijuhile nähtav ja tajutav ning mis tagab kiiruse püsimise võimalikult ühtlasel tasemel. Ehk siis ei ole soovitatav kasutada üksikuid liikluse rahustamise elemente ja eelistada tuleks liikluskeskkonna ümberkujundamist tervikuna. Lõike 3 kohaselt tuleb liikluse rahustamisel arvestada kiirusrežiimi ja liikluskoosseisuga. See tähendab, et valitud liikluse rahustamise meetmed on antud kiirusrežiimi ja liikluskoosseisu puhul sobilikud ja ohutud. Eelnõu § 57. Üldnõuded teepiirdesüsteemidele Antud paragrahviga algab teepiirdesüsteemide peatükk. Teepiirdesüsteem on teeliikluse passiivse turvalisuse tagamise süsteem, mis jaguneb sõidukipiirdesüsteemiks ja jalakäijapiirdesüsteemiks. Sõidukipiirdesüsteem on sõiduteele paigaldatav mootorsõidukite piirdesüsteem, mis võib koosneda erinevatest sõidukipiiretest, sõidukirinnatisest, terminalidest, üleminekutest ja lisadetailidest. Jalakäijapiirdesüsteem on jalakäijate ja muude kergliiklejate ohutuse tagamiseks kasutatav piirdesüsteem kohtades, kus ei ole mootorsõidukite liiklust. Jalakäijapiirdesüsteem jaguneb omakorda jalakäijapiirdeks ja jalakäijarinnatiseks. Lõiked 1 kuni 3 kehtestavad üldnõuded teepiirdesüsteemi kavandamisele. Oluline on lõigetes kajastatud põhimõte, et teepiirdesüsteem ei tohi ise tekitada täiendavat ohtu liiklejatele. Ehk siis piirdesüsteemi enda poolt põhjustatud oht peab olema väiksem, kui võimalikust liiklusõnnetusest tingitud oht olukorras, kus teepiirdesüsteemi ei oleks. Seega ei ole lubatud kavandada teepiirdesüsteemi ilma selge vajaduseta. See tähendab muuhulgas seda, et iga kord enne teepiirdesüsteemi projekteerimist tuleb alati kaaluda ohutuse tagamiseks muude meetmete rakendamist. Lõige 4 rõhutab, et teepiirdesüsteemi tüübi ja kinnitusviisi valikul tuleb arvestada tootja juhiste ja paigaldustingimustega. Ehk siis teepiirdesüsteemi kavandamisel tuleb veenduda, et seda on võimalik antud olukorras nõuetekohaselt paigaldada ja kasutada. Lõige 5 näeb ette kohustuse paigaldada kõrguspiiraja, kui sõidutee kõrgusgabariit viadukti, tunneli, estakaadi või muu sarnase rajatise all on alla viie meetri . Eelnõu § 58. Sõidukipiirdesüsteem Lõige 1 kehtestab nõude, mille kohaselt tuleb silla, viadukti ja estakaadi välisservale alati ette näha mõlemale poole vähemalt 1,10 meetri kõrgune sõidukirinnatis. Lõikes 2 viidatakse Eest standardile EVS-EN 1317, mis käsitleb teepiirdesüsteeme. Lõige 3 näeb ette, et projektlahendus peab tagama sõidukipiirdesüsteemi osade omavahelise sobivuse ja ühilduvuse ning koostoimes kontrollitud toimivuse. Silmas on peetud olukorrad, kus olemasolevat piiret pikendatakse või kasutatakse erinevaid piirdeid või nende osi – sellisel puhul tuleb veenduda, et piirded sobivad omavahel ning kavandatud lahendus ei mõjuta piirete toimivust ja tööparameetreid. Lõige 4 kehtestab tegurid, mida peab silmas pidama sõidukipiirdesüsteemi vajaduse ja tüübi määramisel. Lõige 5 käsitleb sõidukipiirdesüsteemi töölaiust – see peab olema väiksem või võrdne kaugusega sõidukipiirdesüsteemi esiserva ja kaitstava objekti esiserva vahel. Lõige 6 reguleerib olukorda, kus sõidukipiirdesüsteemi tagaküljega külgneb kergliiklustee. Sellises olukorras tuleb kasutada sümmeetrilise ristlõikega sõidukipiirdesüsteemi, tootja poolt ette nähtud kergliiklustee poolset ohutusdetaili või rakendada muid meetmeid vältimaks kergliiklustee kasutajatele täiendavaid ohte ja vigastusi. Lõige 7 kehtestab erinõude seoses tagasipöördevõimalusega. Kui sõidukipiirdesüsteemi katkematu pikkus on üle 2 kilomeetri, tuleb ette näha tõkkepuuga varustatud ja tagasipöörde võimalusega sõidukipiirdesüsteemi katkestuskoht. Trosspiirde puhul on tõkkepuu asemel lubatud kasutada kergesti eemaldatavaid poste. See on vajalik, et hooldemasinad ja vajadusel eritalituse sõidukid saaksid oma tööülesannete täitmisel teostada tagasipööret. Eelnõu § 59. Jalakäijapiirdesüsteem Lõigetes 1 kuni 3 on kehtestatud üldpõhimõtted jalakäijapiirdesüsteemi projekteerimisel. Esiteks tuleb jalakäijapiirdesüsteemi projekteerimisel arvestada selle tegelikku otstarvet ja kaasnevat mõju kõigile liiklejatele. See tähendab, et näiteks jalakäijapiirdesüsteemi kavandamisel tuleb lisaks jalakäijatele hinnata selle mõju ja ohutust autoliiklusele ja teistele kergliiklejatele . Selliselt ei ole lubatud kasutada jalakäijapiirdesüsteemi sõidukipiirdesüsteemina. Lisaks alati tuleb kergliiklejate suunamisel eelistada jalakäijapiirde asemel maastikukujunduslikke elemente või muid alternatiivseid meetmeid. Lõikes 3 on esitatud nõue, mille kohaselt kohtades, kus jalakäijapiirdesüsteem paikneb sõidutee vahetus läheduses, tuleb jalakäijapiirdesüsteem ja selle otsaelemendid kavandada passiivselt ohutult kooskõlas Eesti standardiga EVS-EN 12767 . See nõue on esitatud tulenevalt sellest, et jalakäijapiirdesüsteem võib kujutada sõidukitele ohtu ja seega on vajalik tagada jalakäijapiirdesüsteemi passiivne ohutus. Lõikes 6 on esitatud nõue sillale, viaduktile ja estakaadile kavandatava jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee rinnatise kõrgusele - see peab olema vähemalt 1,40 meetrit. Nõue on vajalik jalgratturite ohutuse tagamiseks ja kehtib vastavalt ainult siis, kui silla, viadukti või estakaadi kergliiklusteele on lubatud jalgrattaliiklus, s.t tegemist on jalgratta- ja jalgtee või jalgrattateega. Lõikes 7 viidatakse tehnilisele aruandele CEN/TR 16949 ja Briti standardile BS 7818. Vastavad standardid käsitlevad jalakäijarinnatist ja jalakäijapiiret ning tagavad vastavate piirdesüsteemide ohutuse. Lõige 8 kehtestab nõude sillale, viaduktile ja estakaadile kavandat ava jalakäijarinnatise elementide vahekaugusele - see ei tohi olla suurem kui 0,15 meetrit. See on vajalik ohutuse kaalutlustel ja takistab piirdest läbi pugemist. Eelnõu § 60. Tee kinnisasja maastiku kujundamine ja haljastamine Antud paragrahviga algab maastikukujunduse ja müratõkete peatükk Lõige 1 kehtestab üldnõuded tee kinnisasja maastikukujundusele ja haljastusele. Lõigetes 2 ja 3 on kehtestatud erinõuded seoses maastikukujunduse ja haljastuse kavandamisega – projektlahendus ei tohi halvendada nähtavustingimusi ega tekitada tee optilist kitsendamist. Lõigetes 4 ja 5 on kehtestatud nõuded seoses kasutatavate istikute ja muruseemne seguga. Nõuded on kehtestatud, et oleks tagatud haljastuse vastupidavus meie kliimatingimustele ja liiklusest tingitud mõjudele ning bioloogiline mitmekesisus. Lõige 6 kehtestab nõude murukatte laiusele – vältida tuleb haljasribasid laiusega alla 1,2 meetri. Kui haljasriba on sellest väärtusest väiksem, siis muru kasv võib olla raskendatud ning seetõttu ei pruugi see tagada head esteetilist tulemust. Võimalusel tuleb kaaluda laiema haljasriba kavandamist või näha ette muu kate. Lõikes 7 on esitatud nõue, et projektlahendusega tuleb ette näha objektil kooritava kasvupinnase taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Eelnõu § 61. Müratõk ked Paragrahvis on kehtestatud nõuded seoses mõratõketega – millal on müratõkke projekteerimine kohustuslik, millega peab müratõkke projekteerimisel arvestada ning milliseid tehnilisi nõudeid ja standardeid tuleb järgida. Eelnõu § 62. Üldnõuded tehnovõrkudele Antud paragrahviga algab tehnovõrkude peatükk. Peatükis on esitatud nõuded nende tehnovõrkude projekteerimisele, mis on funktsionaalselt t ee ga seotud või millel on muul põhjusel otsene mõju tee kavandamisele ja ohutu kasutamisele. Lõige 1 kehtestab üldnõude, mille kohaselt teega mitteseotud tehnovõrgud peavad paiknema väljaspool teed selliselt, et nende ehitamine, paiknemine ja korrashoid ei ohustaks teed ega selle ohutut kasutamist. Tegemist on üldreegliga, millest on võimalik kõrvale kalduda teeomaniku nõusolekul. Teeomanik peab tingimusi andes veenduma, et teega mitteseotud tehnovõrkude paigaldamine tee maa-alale ei tekita liiklusohtu ega tekita kahju teele kui ehitisele. Lõige 2 sätestab erinõude seoses hüdrandi ja veevõtukoha paiknemisega – need tuleb kavandada nii, et nende hooldamine ja kasutamine ei ohustaks ega takistaks tee kasutamist ja korrashoidu. Ehk siis tuleb läbi mõelda hüdrandi ja veevõtukoha asukoht, et sellele oleks tagatud vajalik juurdepääs, kuid samal ajal ei tekitaks see ohtu ning nende kasutamine ja korrashoid ei häiriks liigselt liiklust. Lõike 3 kohaselt tuleb tehnovõrkude projekteerimisel vältida kaevude ja kaevuluukide kavandamist sõidujälge. Kui vähegi võimalik, siis tuleb tehnovõrkude kaevud projekteerida väljapoole sõidujälge, kuna see võib tekitada kaevude liigset vajumist ning ebamugavust liiklejatele. Lõige 4 sätestab täiendava nõude tehnovõrkude kaevudele - kaevud ja kaevude kaaned peavad olema vastupidavad neile avalduvatele koormustele, vajadusel tuleb kaevupäise aluskonstruktsiooni tugevdada hilisemate vajumiste vältimiseks. Ehk siis tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tingitud koormust ning vajadusel kaevu tugevdada. Lõige 5 viitab Eesti standardi EVS-EN 124 seeriale. Antud standardi seeria käsitleb kaevude kaasi ning kehtestab nendele tehnilised nõuded. Eelnõu § 63. Õhuliinid ja mastid Paragrahvis on kehtestatud nõuded seoses õhuliinide ja erinevate tehnovõrkude mastide paigutamisega tee kõrvale või tee kohale. Kehtestatud on nõuded õhuliini kõrgusele, mastide ja elektrituulikute paiknemisele ning muud tehnilised nõuded. Antud nõuded on vajalikud, et tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Paragrahvis kehtestatud nõuded ei kehti elektritranspordi kontaktliinidele. Eelnõu § 64. Teevalgustus Paragrahvis esitatakse nõuded teevalgustusele. Lõige 1 kehtestab üldnõuded teevalgustuse projekteerimisele. Tegemist on üldpõhimõtetega, mida tuleb teevalgustuse kavandamisel järgida. Lõige 2 toob välja olukorrad, millal tuleb tee kavandamisel näha ette ka valgustus. Muudel puhkudel otsustab teevalgustuse rajamise üle teeomanik. Lõikes 3 on esitatud viide tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja Eesti standardi EVS-EN 13201 seeriale. Tegemist on juhenddokumentidega, mis esitavad teevalgustusele üksikasjalikud tehnilised nõuded ning tagavad selle ohutuse ja toimivuse. Eelnõu § 65. Määruse kehtetuks tunnistamine Paragrahviga tunnistataks kehtetuks majandus- ja taristuministri 05. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Kuna antud eelnõuga kehtestatakse määruse uus terviktekst, siis senine määruse redaktsioon tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 66. Määruse jõustumine Lõige 1 kehtestab määruse jõustumise aja, milleks on 2023. aasta 1. märts. Lõige 2 r eguleerib üleminekuperioodi. Määruse kohaselt võib enne määruse jõustumist käesoleva määruse reguleerimisalaga seotud projekteerimis tööd viia lõpuni vastava töö alustamise hetkel kehtinud nõuete kohaselt . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadetakse määruse eelnõu Euroopa Komisjoni teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1—15). 4. Määruse mõjud Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset positiivset mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee projekteerimist ja seega teatud määral ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist. Määruse nõuded on tervikuna üle vaadatud ning viidud vastavusse parimate praktikatega ja valdkonna arenguga. See aitab kaasa kaasaegsema ja ohutuma teetaristu loomisele lähi tulevikus . Uues terviktekstis on loobutud ülereguleerimisest ja enamasti ka juhendmaterjali detailsusest, mis kokkuvõttes annavad projekteerimisel rohkem paindlikkust ning toetavad parimate praktikate arengut. Eelnõu ei näe ette uusi administratiivseid kohustusi, mistõttu eelnõu rakendamisega ei suurene riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste halduskoormus. Määruse mõningate nõuete rakendamine võib suurendada tee ehitus maksumust, kuid kuna on loobutud senisest detailsusest ning kõik nõuded on viidud kooskõlla parimate praktikatega, siis teisalt tekib rohkem valikuid projektlahenduse koostamisel ning seega ka kokkuhoiu võimalusi. Täpset mõju ei ole võimalik hinnata, kuna tee ehitamise maksumus sõltu b konkreetsest objektist ja valitud projektlahendusest . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatav tulu Eelnõu rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu rakendamine ei eelda lisakulusid. Eelnõu rakendamise eeldatavaks kaudseks tuluks on kaasaegsema ja ohutuma teetaristu kavandamine järgnevatel aastatel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. märtsil . 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga konsulteerides Eesti Taristuehituse Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli esindajate ning muude huvigruppidega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule.
Kaitseministeerium Meie 16.08.2022 nr 2-1/2022/5132
Keskkonnaministeerium
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja taristuministri määruse
"Tee projekteerimise normid" eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Tee
projekteerimise normid“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. määruse eelnõu
2. määruse eelnõu lisad 1 ja 2
3. määruse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Taristuehituse Liit
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Julia Bergstein
511 9431
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158