Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine

EELNÕU 11.08.2022 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest tuua pikemas perspektiivis leevendust kõrgetele elektrihindadele ning panustada Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide1 täitmisesse. Selle eesmärgi täitmiseks on Vabariigi Valitsus on seadnud energeetika valdkonnas eesmärgiks2, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui tarbitakse. Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 (hetkel 40%) ning seatakse uueks eesmärgiks 100%. Sellega seonduvalt muudetakse ka üldist taastuvenergia eesmärki 42%-lt 65%-le. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart (tel: 625 6459; e-post: [email protected]) ja nõunik Regina Rass (tel: 625 6479; e-post: [email protected]) Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga IV „Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises (algtase 30,1% (2020), sihttase >30,1% (2023))“, alapunktiga 4.1, mis näeb ette, et: „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht“. Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust (RT I, 18.05.2022, 2). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärgiks on pikas perspektiivis3 pakkuda leevendust kõrgetele energiahindadele ning kiirendada taastuvenergiale üleminekut. Selleks seatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingule 2030. aastaks eesmärgiks, et toodame sama palju taastuvelektrit kui tarbime. Varasemalt on Eesti võtnud eesmärgiks liikuda kliimaneutraalsele energia tootmisele ning tarbimisele, tagades energiajulgeoleku ning varustuskindluse ja sealhulgas saavutada aastaks 2035 taastuvenergia osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises 55%4. Muudatusega kaasnevalt suureneb ka Eesti 2030. aasta taastuvenergia osatähtsuse eesmärk tervikuna 65%- ni. 1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030, https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 2 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 3 Lühiperspektiivis rakendatakse ajutisi toetusmeetmeid 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 1 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus sisalduva muudatusega sätestatakse, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest hetkel kehtiva 42% asemel. Lisaks sätestatakse, et elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% hetkel kehtiva 40% asemel. 2020. aastal oli taastuvelektri osatähtsus Eesti summaarses elektri lõpptarbimises5 28%. Selle osatähtsuse tõstmiseks on töös mitmeid meetmeid. Näiteks toimus 2022. aastal 450 GWh mahus taastuvelektri vähempakkumine ning 2023. aasta jaanuaris kuulutatakse välja 650 GWh/a mahus taastuvelektri vähempakkumine. Eesmärgi suurendamise tagamiseks kavandatakse lisaks olemasolevatele vähempakkumistele perioodil 2024–2025 läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt 1 TWh mahus. Vähempakkumiste indikatiivne ajakava on esitatud alljärgnevas tabelis: Aasta Maht, GWh Märkus/selgitus 2022 450 GWh Tulemused välja kuulutatud 11.08.2022 2023 jaanuar 650 GWh Varasemalt kavandatud 2024 500 GWh Täiendav vähempakkumine 2025 500 GWh Täiendav vähempakkumine Lisaks aitab uute maismaa- ja meretuuleparkide püstitamisele kaasa 19. augustil 2022. a. jõustuvate keskkonnatasude seaduse muudatustega kehtestatud tuulikutasu regulatsioon kohalikele omavalitsusüksustele ja tuulikute mõjupiirkonnas elavatele inimestele. Sellega väheneb kohalike omavalitsuse üksuste ja tuulikute mõjupiirkonnas elavate inimeste vastuseis uutele tuuleparkidele. Samuti on valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud, et Riigikantselei eestvedamisel tuleb läbi viia planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimine eesmärgiga kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist, samuti on seatud eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga ja luua meretuuleparkidele kompleksluba ja tagada lubade paralleelne menetlusprotsess. Kõik eelpool mainitud meetmed aitavad tõhusalt kaasa eesmärgi saavutamisele. Aastal 2020 oli Eestis elektri summaarne lõpptarbimine (energia summaarne lõpptarbimine on kõrgem kui energia lõpptarbimine, sest sisaldab lisaks ka elektri ja soojuse tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes) kokku 9722 GWh, millest 28% moodustas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia. 100%-lise osatähtsuse eesmärgi täitmiseks vajamineva taastuvelektri mahu prognoos on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel Taastuvenergia prognoosid 2030 2020* 2030** Kokku elektri summaarne 9722 9800 lõpptarbimine (GWh) Taastuvenergia osakaal 28 100 elektri lõpptarbimises (%) 5 Summaarne lõpptarbimine sisaldab lisaks tegelikule lõpptarbimisele (tarbimine hoonetes, sõidukites) kadusid energia transpordil ja tootmisel. 2  Energia summaarne 34 336 34 746 lõpptarbimine (GWh) Taastuvenergia üldine 30 65 osakaal (%) * Eurostat 2020 ** Prognoos Kujunemiskõverad. Tabelis toodud energia summaarses lõpptarbimises on arvestatud energia lõpptarbimist (defineeritud energiamajanduse korralduse seaduses § 2 punktis 7), elektri ja soojuse tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Eesti ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on kaudne puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, mille artiklis 3 sätestatakse Euroopa Liidu 2030. aasta üldeesmärgid ja lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Komisjon hindab nimetatud eesmärki, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui selline suurendamine on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus. Antud eesmärgi täitmiseks on igale liikmesriigile artikli 3 lõikes 4 esitatud nõue, et alates 1. jaanuarist 2021. aastast ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem kui kõnealuse direktiivi I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal, mis on Eesti puhul 25% summaarsest energia lõpptarbimisest. Eesti tõstab eelnõuga eesmärgi toota aastaks 2030 taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat nii, et see moodustab summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest vähemalt 100%, mis on palju kõrgem, kui direktiivi lisas ette nähtud. Sellega seonduvalt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. 6. Seaduse mõjud 6.1. Riigi taastuvenergia eesmärgi suurendamise mõjude hinnang Muudatusega nähakse ette, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest hetkel kehtiva 42% asemel ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100% 40% asemel. Alates 2021. aastast ei tohi Eestis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises olla vähem kui 25%. Eurostati poolt avaldatud andmetel on Eestis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises alates 2011. aastast rohkem kui 25% ning osakaal on pidevalt tõusnud, jõudes 2018. aastal umbes 30%-ni. Eelnõuga energiamajanduse korralduse seaduses tehtava muudatusega tuleb aastaks 2030 jõuda selleni, et elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 3 moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. Muudatuse mõju on sektoriülene, mistõttu on konkreetseid sihtrühmasid siinkohal keerukas määratleda. Taastuvenergia eesmärki täites panustab riik nii üldisesse varustuskindlusesse kui majanduse arengusse. Seetõttu mõjutab käesolev muudatus kaudselt kogu ühiskonda tervikuna. Täpsema sihtrühmana on käesoleva muudatuse puhul puudutatud energia tootjad, kellel on võimalus eesmärkide täitmisesse panustada. 6.2. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Riigi taastuvenergia eesmärgi tõstmine motiveerib sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nt taastuvenergiatasu. 6.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia eesmärgi tõstmine positiivset mõju, kuivõrd uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile. Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia arenedes ning ka salvestusseadmete kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi. Seoses riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmetega on jõutud arusaamisele, et riik peab tegema investeeringuid riigi julgeoleku püsivaks tagamiseks. Seni on julgeoleku kaalutlustel olnud takistatud nt tuuleparkide ehitamine, mille osas otsustas Vabariigi Valitsus investeerida uutesse õhuseireradaritesse, et see probleem lahendada. Edaspidised riigipoolsed investeeringud ja tegevused sõltuvad konkreetsetest meetmetest, mille kasutuselevõtmisega soovitakse edendada taastuvenergia ulatuslikumat kasutamist ning mis oma olemuselt võivad omada ilma täiendavate riigipoolsete investeeringuteta negatiivset mõju riigi julgeolekule. 6.4. Mõju majandusele Võttes arvesse Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, peavad liikmesriigid direktiivi nr 2018/2001 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Riiklike poliitikasuundade sätestamine annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks, kuivõrd selles määratakse pikemaajalisem suund ning kujunemise trendid. Riigi taastuvenergia uue eesmärgi püstitamine omab majandusele pigem positiivset mõju, kuigi kaasneb investeeringute vajadus. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. 4 6.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu omab positiivset mõju nii keskkonnariskide maandamisel, kui ka elukvaliteedi tõstmisel. Riikliku taastuvenergia eesmärgi tõstmise tulemusel areneb taastuvenergia sektor, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmeid ning säilitada olemasolevat keskkonda. 6.6. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine. 6.7. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riigi taastuvenergia eesmärgi suurendamine vajab tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud alustest. Energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning nende rakenduskavad sätestatakse Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Eesti summaarses energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel: 1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; 2) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris ning 3) taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarse energia lõpptarbimine transpordisektoris. 6.8. Muu otsene või kaudne mõju Eelnõuga ei kaasne muud otsest või kaudset mõju. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu ajakriitilisuse tõttu ei eelnenud eelnõule ametlikku kooskõlastust. Eelnõu sisu koordineeriti Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga. Algatab Vabariigi Valitsus x.xxxxx 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel Kaja Kallas (allkirjastatud digitaalselt) 5  EELNÕU 11.08.2022 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõike 1 asendatakse arv „42“ arvuga „65“ ja arv „40“ arvuga „100“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2022. a