Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: RT I 1993, 70, 999
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
Vastu võetud 25.10.1993 nr 328
Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 21 osalise muutmise seaduse (RT I 1993, 15, 253) alusel Vabariigi
Valitsus määrab:
1. Kinnitada riigi omandusse jääva vara nimekiri 6. septembri 1993. a. seisuga (juurde lisatud).
2. Käesoleva määrusega kinnitatud nimekirjas oleva vara haldajatel korraldada vara täielik arvelevõtmine ning
valdamise, kasutamise ja käsutamise järelevalve vastavalt seadustele ning teistele õigusaktidele.
3. Ministeeriumidel jätkata nende haldusalas olevate objektide esitamist kandmiseks riigi omandusse jääva vara
nimekirja.
Peaminister M. LAAR
Minister L. HÄNNI
Riigisekretär Ü. KAEVATS
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a.
määrusega nr. 328
RIIGI OMANDUSSE JÄÄVA VARA NIMEKIRI
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI HALDUSES OLEVAD VARAD
Hoonetekompleks — Tallinn, Weizenbergi 39.
RIIGIKOGU KANTSELEI HALDUSES OLEVAD VARAD
Hoone — Tallinn, Rahukohtu 1.
RIIGIKANTSELEI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Toompea loss — Tallinn, Lossi plats 1a.
2. Hoone — Tallinn, Rahukohtu 3.
3. Hoone — Tallinn, Sakala 1.
4. Hoone — Tallinn, Sakala 3.
5. Hoone — Tallinn, Rävala pst. 9.
6. Hoone — Tallinn, Rävala pst. 12.
7. Hoone — Tallinn, Piiskopi 2.
8. Hoone — Tallinn, Toom-Kooli 3.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 1 / 31
9. Hoone — Tallinn, Toom-Kooli 5.
10. Hoone — Tallinn, Sütiste tee 21.
11. Hoone — Tallinn, Narva mnt. 4.
12. Autobaas — Tallinn, Tatari 56/58; filiaal — Tallinn, Tihase 34; filiaal — Tallinn, Mäealuse 30; puhkebaas
«Mardi talu» — Saaremaa; kalaspordibaas — Läänemaa, Paslepa; õppekeskus — Harjumaa, Harku vald,
Suurupi.
13. Keila-Joa puhkeala: 46 suvilat, 2 elamut, töökoda, ladu, vesiravila, abihooned — Harjumaa, Keila vald.
14. Väikeettevõte «Õppe- ja konverentsikeskus Lohusalus»: administratiivhoone, 3 ridaelamut, 4 suvemaja,
vesiravila, spordihoone-ladu, 2 personalielamut, katlamaja, kütusehoidla, pumbamaja — Harjumaa, Lohusalu.
15. Väikeettevõte «Hotell Rataskaevu» — Tallinn, Rataskaevu 7.
16. Hotell «Lembitu» — Tallinn, Lembitu 3.
17. Külalistemajad: hoone — Tallinn, Kaare 10; hoone — Tallinn, Nurme 45; hoone — Tallinn, Nurme 47;
hoone — Kuressaare, Ravila 2a; 2 hoonet — Pärnu, Mere pst. 2; 3 hoonet — Kärdla, Nuutri 4 ja 6
RAHVUSRAAMATUKOGU HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Peahoone — Tallinn, Tõnismägi 2.
2. Raamatute vahetusladu — Tallinn, Suur-Sõjamäe 46.
3. Raamatupalat — Tallinn, Kohtu 3.
ARHIIVIAMETI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Eesti Riigiarhiiv: hoone — Tallinn, Maneeži 4; hoone — Tallinn, Maneeži 2.
2. Eesti Ajalooarhiiv: hoone — Tartu, J. Liivi 4.
3. Eesti Riigiarhiivi Filiaal (Parteiarhiiv): hoone — Tallinn, Tõnismägi 16.
EESTI TELEVISIOONI HALDUSES OLEVAD HOONED
1. Televisiooni aparaadistuudio kompleks — Tallinn, Faehlmanni 12 /Gonsiori 27.
2. Televisiooni tehniline hoone — Tallinn, Faehlmanni 10.
3. Puhkebaasi hoone — Harjumaa, Kose vald, Oru sjsk., Tuhala.
4. Valvehoone — Tallinn, Vana-Narva mnt. 9.
JUSTIITSMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Justiitsministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Suur-Karja 17/19; administratiivhoone — Tallinn,
Müürivahe 18.
2. Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus: administratiivhoone ja garaažid
— Tallinn, Pärnu mnt. 7.
3. Tallinna Linnakohus: administratiivhoone — Tallinn, Liivalaia 24.
4. Kohtla-Järve Linnakohus: administratiivhoone — Kohtla-Järve, Järveküla tee 28.
5. Viru Ringkonnakohus: administratiivhoone — Jõhvi, Viru 5a.
6. Narva Linnakohus: administratiivhoone — Narva, Mai 2.
Leht 2 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
7. Pärnu Linnakohus: administratiivhoone ja garaažid — Pärnu, Rüütli 19.
8. Hiiu Maakohus: administratiivhoone ja kuur — Kärdla, Tiigi 21.
9. Jõgeva Maakohus: administratiivhoone — Jõgeva, Pargi 1.
10. Saare Maakohus: administratiivhoone ja abihooned — Kuressaare, Lossi 2.
11. Lääne-Viru Maakohus: administratiivhoone — Tapa, Põllu 6; administratiivhoone — Rakvere, Rohuaia 8.
12. Põlva Maakohus: administratiivhoone — Põlva, Võru 12.
13. Ida-Viru Maakohus: administratiivhoone — Jõhvi, Narva mnt. 11; administratiivhoone — Jõhvi, Jaama 26.
14. Viljandi Maakohus: administratiivhoone ja abihooned — Viljandi, Posti 22.
15. Võru Maakohus: administratiivhoone ja garaažid — Võru, Vabaduse 13.
16. Eesti Vabariigi Riigikohus: administratiivhoone — Tartu, Lossi 17.
17. Tartu Halduskohus: administratiivhoone — Tartu, Õpetajate 9a.
18. Valga Maakohus, Valga Prokuratuur ja Valga Notariaalkontor: administratiivhoone — Valga, Vabaduse 5.
19. Riigiprokuratuur: administratiivhoone koos abihoonetega — Tallinn, Wismari 7.
20. Ida-Virumaa Prokuratuur: administratiivhoone — Kohtla-Järve, Järveküla tee 69.
21. Tallinna Perekonnaseisuamet: administratiivhoone — Tallinn, Pärnu mnt. 67.
22. Tartu Prokuratuur: administratiivhoone — Tartu, Pepleri 32.
23. Rapla Perekonnaseisuamet: administratiivhoone — Rapla, Tallinna mnt. 14.
24. Lääne-Viru Perekonnaseisuamet: administratiivhoone — Rakvere, Laada 3a.
25. Tartu Riiklik Notariaalkontor: administratiivhoone — Tartu, Pepleri 4.
26. Paldiski Notariaalkontor: administratiivhoone — Paldiski, Salavat Julajevi 1.
27. Jõhvi Notariaalkontor: administratiivhoone — Jõhvi, Sompa 3.
28. Tartu Kinnistusamet: administratiivhoone — Tartu, Raekoja plats 8.
29. Hiiumaa Kinnistusamet: administratiivhoone — Kärdla, Ümarmäe 20a.
30. Lääne Maakohus: administratiivhoone — Haapsalu, Sadama 21.
31. Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet: administratiivhoone — Tallinn, Tartu mnt. 85; administratiivhoone
— Tallinn, Odra 4; tootmisbaas — Tallinn, Paldiski mnt. 253.
32. Parandusliku Töö Koloonia nr. 1 — Harjumaa, Harku vald.
33. Parandusliku Töö Koloonia nr. 1 elamukvartal — Harjumaa, Harku vald.
34. Endine Riikliku Autoinspektsiooni paviljon — Harjumaa, Rannamõisa.
35. Maardu Arestimaja abimajand — Maardu, Lao 3a.
36. Tallinna Uurimisisolaator — Tallinn, Kalaranna 2.
37. Pärnu Arestimaja — Pärnu, Sillutise 1.
38. Parandusliku Töö Koloonia nr. 2 — Harjumaa, Rummu vald.
39. Parandusliku Töö Koloonia nr. 3 — Harjumaa, Rummu vald.
40. Parandusliku Töö Koloonia nr. 4 — Harjumaa, Rummu vald.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 3 / 31
41. Parandusliku Töö Koloonia nr. 5 — Tallinn, Magasini 31.
42. Noortevangla — Viljandi, Tallinna 41.
43. Asunduskoloonia nr. 7 — Viljandimaa, Karksi-Nuia.
44. Kinnipidamiskohtade Ameti bilansis olevad Rummu asula hooned ja rajatised — Harjumaa, Rummu vald.
45. Maardu Arestimaja — Tallinn, Vana-Narva mnt. 17.
KESKKONNAMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut: Vilsandi Meteoroloogiajaam — Saaremaa, Kihelkonna
vald; Kihnu Meteoroloogiajaam — Pärnumaa, Kihnu vald; Ristna Merejaam — Hiiumaa, Lauka vald;
Sõrve Merejaam — Saaremaa, Torgu vald; Virtsu Meteoroloogiajaam — Läänemaa, Hanila vald;
Heltermaa Merehüdroloogiapost — Hiiumaa, Heltermaa; Võru Meteoroloogiajaam — Võru; Väike-Maarja
Meteoroloogiajaam — Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald; Kuusiku Meteoroloogiajaam — Raplamaa,
Rapla vald; Tiirikoja Järvejaam — Jõgevamaa, Mustvee; Tooma Soojaam — Jõgevamaa, Jõgeva vald;
Jõgeva Agrometeoroloogiajaam — Jõgeva; Naissaare Meteoroloogiajaam — Harjumaa, Viimsi vald; Narva-
Jõesuu Hüdroloogiajaam — Narva-Jõesuu; Nigula Meteoroloogiajaam — Läänemaa, Taebla vald; Tõravare
Meteoroloogiajaam — Tartumaa, Nõo vald; Tallinna Aeroloogiajaam — Tallinn; Ruhnu Merehüdroloogiapost
— Saaremaa, Ruhnu vald; Pakri Meteoroloogiajaam — Harjumaa, Paldiski.
2. Eesti Mereinspektsioon: inspektuurihoone — Pärnu, Kalda 1a; inspektuurihoone — Läänemaa, Haapsalu,
Lahe 38.
3. Lahemaa Rahvuspark: Palmse mõis — Lääne-Virumaa, Vihula vald; Võsupere õppebaas (Ojaäärse õppebaas,
administraatorihoone), Altja kompleks (Mäe kõrts, Toomarahva talu, Metsarahva talu, Otsa talu, võrgukuurid);
Uustalu kompleks (kaks aita, laut-küün, saun); Viitna kompleks (külastuskeskus, garaaž, elamu) — Lääne-
Virumaa, Kadrina vald; Tapurla talu — Harjumaa, Loksa vald; Parkali II talu — Lääne-Virumaa, Vihula vald;
keskus (elamu).
4. Matsalu Riiklik Looduskaitseala: Penijõe keskus (keskuse- ja kõrvalhooned, paadikuur, saun, välibaas,
elamu) — Läänemaa, Lihula vald; Puise kordon — Läänemaa, Ridala vald; Haeska mõisahoone; Lihula kordon
— Läänemaa, Lihula alev; Kudri talu — Läänemaa, Martna vald; Kinga talu — Läänemaa, Ridala vald;
Matsalu mõis — Läänemaa, Lihula vald.
5. Vilsandi Riiklik Looduskaitseala: Vilsandi Bioloogiajaam (ladu, saun, generaatorihoone, garaaž-töökoda,
pumbamaja, Vikati sadamakai) — Saaremaa, Kihelkonna vald; 2 kordon-elamut; Kuusnõmme teeninduskeskuse
vundament — Saaremaa, Lümanda vald; Papisaare ladu — Saaremaa, Kihelkonna vald.
6. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala: keskusekompleks (kontor, kordon, abihooned, elamu) — Saaremaa,
Lümanda vald.
7. Nigula Riiklik Looduskaitseala: Vana-Järve välibaas — Pärnumaa, Tuuliku küla; Nigula paviljon.
8. Hiiumaa Laidude Kaitseala: kaitseala keskusehoone — Hiiumaa, Pühalepa vald; Saarnaki laiu välibaas
(välibaas, saun, rehemaja, 2 lauta, suitsusaun); Hanikatsi välibaas; Suur-Pihlakasaare kalurionn.
9. Otepää Maastikukaitseala: kordon-elamu — Valgamaa, Otepää.
10. Kõrvemaa Maastikukaitseala: Tammsaare Põhja talu — Järvamaa, Albu vald; Simisalu (kordon ja
matkakodu).
11. Virtsu-Laelatu-Puhtu Botaanilis-Zooloogiline Kaitseala: Laelatu paviljon — Läänemaa, Hanila vald; Virtsu
elamu-kordon.
12. Endla Riiklik Looduskaitseala: Tooma (kontor, välibaasid) — Jõgevamaa, Jõgeva vald.
13. Eesti Loodusmuuseum: hoone — Tallinn, Lai 29(hoovis olev hoone).
14. Lõuna-Eesti Keskkonnakaitselabor: laborihoone — Tartu, Akadeemia 4.
15. Eesti Metsakorralduskeskus: kontorihoone — Tallinn, Iva 12.
16. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus: administratiivhoone — Tallinn, Kopli 76.
17. Riigiettevõte «Eesti Maauuringud»: administratiivhoone — Tallinn, Mustamäe tee 51; administratiivhoone
— Tartu, Taara pst. 2; tootmishoone koos garaažiga; tehnokeskus — Tartumaa, Lemmatsi küla; tehnokeskus
— Pärnu, Roheline 64.
Leht 4 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
18. Eesti Mereinstituut: Pärnu välibaas — Pärnu, Vana-Sauga 28; Kõiguste välibaas — Saaremaa, Laimjala
vald; Pärnu välibaas — Pärnu, Lootsi 2.
19. Riigiettevõte «Eesti Geoloogia»: Keila tootmisbaas — Harjumaa, Keila; Tallinna tootmisbaas — Tallinn,
Kadaka tee 80/82; Arbavere välibaas — Lääne-Virumaa, Kadrina vald; Kantküla välibaas — Lääne-Virumaa,
Rägavere vald; Saaremaa välibaas — Saaremaa, Valjala vald; Tuula välibaas — Harjumaa, Saue vald; Püssi
välibaas — Ida-Virumaa, Lüganuse vald.
20. Harju Metsaamet: Koitjärve metskond (kontor) — Harjumaa, Aegviidu, Kalda 1; Aegviidu metskond
(kontor) — Harjumaa, Aegviidu, Jaama 7; Anija metskond (kontor) — Harjumaa, Anija vald; Jäneda
metskond (kontor) — Järvamaa, Lehtse vald; Kolga metskond (kontor) — Harjumaa, Kuusalu vald; Kuusalu
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Harjumaa, Kuusalu vald, Kuusalu, Nõmme 6; Loksa metskond (kontor)
— Harjumaa, Loksa vald, Loksa, Lõuna 6; Paunküla metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Harjumaa, Kõue
vald; Rooküla metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Harjumaa, Anija vald, Alavere küla; Valgejõe metskond
(kontor) — Harjumaa, Loksa vald; Vetla metskond (kontor) — Harjumaa, Anija vald; Jägala metskond (kontor,
tootmishoone) — Harjumaa, Jõelähtme vald; Keila metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Keila linn, Aia 33,
(garaaž-töökoda) — Keila vald, Meremõisa; Kloostri metskond (kontor, töökoda) — Harjumaa, Padise vald,
Kloostri; Saku metskond (kontor-elamu, garaaž-töökoda) — Harjumaa, Saku vald, Saku, Tammemäe; Vihterpalu
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Harjumaa, Padise vald, Vihterpalu; Viimsi metskond (kontor, garaaž-
töökoda) — Harjumaa, Viimsi vald, Haabneeme; Vääna metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Harjumaa,
Harku vald, Vääna; Harju Metsaamet (kontor) — Tallinn, Viljandi mnt. 16.
21. Ida-Virumaa Metsaamet: Alajõe metskond (kontor, saun-pesuköök) — Iisaku, Aia 7; Iisaku metskond
(kontor) — Iisaku, Metsa 7; Kauksi metskond (kontor) — Alajõe sjsk., Kauksi; Kivinõmme metskond
(kontor) — Kuremäe sjsk., Illuka vald; Mäetaguse metskond (2 kontor-elamut, garaaž) — Mäetaguse sjsk.,
Mäetaguse; Pagari metskond (Vana kontor, kontor) — Illuka vald, Illuka sjsk.; Permisküla metskond (kontor)
— Jaama sjsk., Kuningaküla; Remniku metskond (kontor) — Alajõe sjsk., Remniku; Tudulinna metskond
— Tudulinna sjsk., Tudulinna; Lohusuu metskond (kontor, garaaž) — Lohusuu vald, Lohusuu; Avinurme
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Avinurme; Oonurme metskond (kontor-elamu, garaaž-töökoda)
— Tudulinna vald, Oonurme; Sonda metskond (kontor-elamu, garaaž, kütusehoidla) — Sonda vald, Sonda;
Maidla metskond (kontor) — Maidla vald, Oandu; Ahtme metskond (kontor-elamu) — Jõhvi vald, Kose,
(kontor) — Illuka vald, Kuremäe, (kontor) — Toila vald, Toila; Jõhvi metskond — Jõhvi vald, Kukruse; Kohtla
metskond (kontor-elamu) — Kohtla-Nõmme, Jaama 44; Vaivara metskond (kontor) — Vaivara vald, Mustnina;
Narva metskond (kontor-elamu, garaaž) — Narva-Jõesuu, Koidula 42; Ida-Virumaa Metsaamet (kontor)
— Jõhvi vald, Kose.
22. Hiiumaa Metsaamet: Hiiumaa Metsaamet (administratiivhoone) — Kärdla, Väike-Tiigi 8; Kärdla metskond
(kontor) — Kärdla, Vabaduse 102, (kontor) — Pühalepa vald, Nõmla; Luidja metskond (kontor, garaaž-
töökoda) — Kõrgessaare vald, Luidja; Putkaste metskond (kontor) — Putkaste vald, Putkaste.
23. Jõgeva Metsaamet: Adavere metskond (kontor) — Põltsamaa vald, Adavere; Aidu metskond (kontor)
— Pajusi vald, Aidu; Kaarepere metskond (keskusehoone) — Jõgeva vald, Paikküla; Kursi metskond (kontor)
— Puurmani vald, Puurmani; Laiuse metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Jõgeva vald, Alavere; Pajusi
metskond (kontor) — Pajusi vald, Kalava; Pikknurme metskond (kontor, garaaž) — Puurmani vald, Pikknurme;
Torma metskond (kontor) — Torma vald, Võtikvere; Vaimastvere metskond (kontor) — Jõgeva vald, Kaara;
Halliku metskond (kontor, kõrvalhooned) — Jõgevamaa, Saare vald; Murru metskond (kontor, kõrvalhooned)
— Jõgevamaa, Raja vald, Kasepää; Saare metskond (kontor, kõrvalhooned) — Jõgevamaa, Saare vald, Sõõru;
Jõgeva Metsaamet (kontor) — Jõgevamaa, Kurista.
24. Riigimetsamaa Järvamaa Talitus: Riigimetsamaa Järvamaa Talitus (kontor) — Paide linn, Pärnu mnt. 75,
75a; Huuksi metskond (kontor) — Koigi vald, Huuksi; Purdi metskond (Koordi mõis-kontor) — Roosna-Alliku,
Kivissaare; Rava metskond (kontor, garaaž) — Ambla vald, Kurissoo; Tammsaare metsandik (kontor, garaaž)
— Albu vald, Seidla-Aru; Türi metskond (kontor, garaaž) — Türi vald, Laupa; Kolu metsandik (kontor, garaaž)
— Türi vald, Kolu; Varangu metskond (kontor) — Väike-Maarja vald, Varangu; Väätsa metskond (kontor)
— Paide vald, Võõbu; Nõmme metsandik (garaaž) — Musta-Nõmme; Väätsa metsandik (kontor, garaaž)
— Väätsa vald, Saueaugu.
25. Kilingi-Nõmme Metsaamet: Kilingi-Nõmme Metsaamet (administratiivhoone, garaaž) — Kilingi-Nõmme
linn, (seemnehoidla, käbikuivati) — Saarde vald; Jäärja metskond (kontor) — Saarde vald; Kanaküla metskond
(kontor) — Saarde vald; Kilingi metskond (kontor) — Surju vald; Laiksaare metskond (kontor) — Tali
vald; Lodja metskond (kontor) — Saarde vald; Massi metskond (kontor) — Saarde vald; Orajõe metskond
(2 kontorit) — Häädemeeste vald; Surju metskond (kontor) — Surju vald; Urissaare metskond (kontor)
— Häädemeeste vald; Välinõmme metskond (kontor) — Saarde vald.
26. Lääne Maakonna Metsaamet: Vormsi metskond (kontor) — Vormsi vald, Hullo; Lihula metskond (kontor)
— Lihula vald, Lihula, (garaaž-töökoda) — Hanila vald, Lõoküla; Riguldi metskond (kontor, garaaž-töökoda)
— Noarootsi vald, Tuksi; Nõva metskond (kontor-elamu, garaaž-töökoda) — Nõva vald, Nõva; Piirsalu
metskond (kontor) — Risti vald, Rõuma; Kullamaa metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Kullamaa vald,
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 5 / 31
Koluvere; Haapsalu metskond (garaažid) — Haapsalu, Männiku tee 21; Lääne Maakonna Metsaamet (kontor)
— Haapsalu, Kiltsi tee 21.
27. Lääne-Virumaa Metsaamet: Sagadi Koolituskeskus (Sagadi mõisakompleks) — Vihula vald, Sagadi,
(lasteaed) — Vihula vald, Koljaku, (Porkuni jahipiirkond, jahisaaduste hoone) — Tamsalu vald, Piisupi,
(Mustjärve jahipiirkond, jahimaja, kõrvalhooned) — Rägavere vald, Kantküla; Kullenga Puukool (käbikuivati,
kemikaalide ladu, garaaž-töökoda) — Tamsalu vald, Porkuni; Lääne-Virumaa Metsaamet (kontor) — Rakvere,
Kunderi 18; Kunda metskond (kontor, garaaž-töökoda, bensiinijaam) — Kunda vald, Simunamäe; Käsmu
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Võsu, Männi 1; Loobu metskond (kontor, garaaž) — Kadrina vald,
Loobu; Porkuni metskond (kontor) — Tamsalu vald, Järvajõe; Põlula metskond (kontor, garaaž-töökoda)
— Rägavere vald, Nurkse; Roela metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Vinni vald, Roela, (hobusetall) — Vinni
vald, Obja; Sagadi metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Vihula vald, Oandu; Sõmeru metskond (kontor,
garaaž-töökoda) — Sõmeru vald, Näpi; Triigi metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Väike-Maarja vald, Triigi;
Vihula metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Vihula vald, Pajuveski; Viru-Tammiku metskond (kontor, garaaž-
töökoda) — Rakke vald, Tammiku; Venevere metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Laekvere vald, Venevere;
Paasvere metskond (kontor, garaaž) — Laekvere vald, Paasvere; Tudu metskond (kontor, garaaž-töökoda)
— Vinni vald, Tudu.
28. Pärnu Metsaamet: Audru metskond (kontor, garaaž) — Pärnumaa, Killepa; Reiu metskond (kontor-elamu)
— Pärnumaa, Paikuse; Põlendmaa metskond (tööliselamu, laut) — Pärnumaa, Seljametsa; Taali metskond
(kontor, garaaž-töökoda) — Pärnumaa, Tori; Halinga metskond (kontor, abihooned) — Pärnu-Jaagupi,
Ülase 13; Tammiste metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Pärnu, Niidupark 2; Tootsi metskond (kontor)
— Tori vald, Elbi; Tõstamaa metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Pärnumaa, Seliste; Vaiste metskond
(kontor-elamu) — Pärnumaa, Seliste; Varbla metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Varbla vald, Varbla; Pärnu
Metsaamet (kontorihoone, tuletõrjetehnika garaaž) — Pärnu, Rannametsa tee 1.
29. Põlva Maakonna Metsaamet: Räpina metskond (kontor) — Põlvamaa, Räpina vald, Raigla; Ilumetsa
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Põlvamaa, Veriora vald, Nohipalu; Erastvere metskond (kontor)
— Põlvamaa, Kanepi vald; Meeksi metskond (kontor) — Tartumaa, Meeksi vald, Aravee; Orava metskond
(kontor) — Põlvamaa, Orava vald; Saverna metskond (kontor) — Põlvamaa, Valgejärve vald, Saverna;
Värska metskond (kontor) — Põlvamaa, Värska vald; Põlva metskond (kontor) — Põlvamaa, Põlva vald; Ahja
metskond (kontor) — Põlvamaa, Ahja vald, Ahja; Kiidjärve metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Põlvamaa,
Vastekuuste; Põlva Maakonna Metsaamet (kontor) — Põlvamaa, Räpina vald, Ristipalu; Räpina Metsakool
(koolihoone) — Põlvamaa, Räpina vald, Ristipalu.
30. Rapla Metsaamet: Eidapere metskond (kontor, kõrvalhooned) — Kehtna vald, Eidapere; Järvakandi
metskond (kontor, kõrvalhooned) — Kehtna vald, Akekõnnu; Kuusiku metskond (kontor, kõrvalhooned)
— Rapla vald, Kuusiku; Kõnnu metskond (kontor, kõrvalhooned) — Kaisma vald, Kõnnu; Märjamaa metskond
(kontor, kõrvalhooned) — Märjamaa alev, Pärnu mnt. 26; Vardi metskond (kontor, kõrvalhooned) — Rapla
maakond, Varbola; Veliste metskond (kontor, kõrvalhooned) — Märjamaa vald, Vana-Nurtse; Vigala metskond
(kontor, kõrvalhooned) — Vigala vald, Vana-Vigala; Järlepa metskond (kontor) — Juuru vald, Juuru; Keava
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Kehtna vald, Keava; Kernu metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Nissi
vald, Kernu; Käru metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Käru vald, Käru; Purila metskond (kontor, garaaž-
töökoda) — Purila vald, Hagudi; Siniallika metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Kohila vald, Sutlema;
Sutlema metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Kohila vald, Sutlema; Vahastu metskond (kontor, garaaž-
töökoda) — Juuru vald, Vahastu.
31. Saare Maakonna Metsaamet: Saare Maakonna Metsaameti administratiivhoone — Kuressaare, Kadaka 1,
(garaaž, remonditöökoda, kütusehoidla) — Kuressaare, Tehnika 6; Kangruselja metskond (kontor, Kaali
looduskaitseala paviljon) — Saaremaa, Pihtla vald; Karjalasma metskond (kontor) — Saaremaa, Metsaküla;
Kihelkonna metskond (kontor) — Saaremaa, Kihelkonna, (kontor) — Saaremaa, Pidula, (käbikuivati)
— Saaremaa, Taavi vahtkond; Kuressaare metskond (kontor) — Kuressaare, Kadaka 1, (kuur-laohoone)
— Kuressaare, Tehnika 6; Leisi metskond (kontor) — Saaremaa, Leisi; Mustjala metskond (kontor)
— Saaremaa, Mustjala; Orissaare metskond (kontor) — Saaremaa, Orissaare; Sõrve metskond (kontor)
— Saaremaa, Salme.
32. Tartumaa Metsaamet: Alatskivi metskond (kontor, kõrvalhooned) — Tartumaa, Alatskivi vald; Kaiavere
metskond (kontor, kõrvalhooned) — Tartumaa, Vara vald, Välgi; Kastre metskond (kontor, kõrvalhooned)
— Tartumaa, Mäksa vald, Kastre; Kärkna metskond (kontor, kõrvalhooned) — Tartumaa, Laeva vald,
Kärevere; Laeva metskond (kontor) — Tartumaa, Laeva vald; Tartu metskond (kontor, kõrvalhooned)
— Tartumaa, Tähtvere vald; Konguta metskond (kontor, garaaž) — Tartumaa, Rannu vald, Vooremaa; Kuuste
metskond (kontor, garaaž, käbikuivati) — Tartumaa, Haaslava vald; Peedu metskond (kontor) — Elva,
Vellavere tee 1; Kambja metskond (kontor, garaaž) — Tartumaa, Kambja; Vara metskond (kontor) — Tartumaa,
Vara vald, Matjama; Tartu Metsaamet (kontor) — Tartu, Aleksandri 14.
33. Valgamaa Metsaamet: Valgamaa Metsaamet (kontor) — Valga, Kuperjanovi 14; Aakre metskond (kontor,
garaaž-töökoda) — Puka vald, Soontaga; Hargla metskond (kontor) — Taheva vald, Tilga; Holdre metskond
(kontor, garaaž-töökoda) — Helme vald, Holdre; Iigaste metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Karula vald,
Vähera; Karula metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Karula vald, Koobassaare; Koorküla metskond (kontor)
— Hummuli vald, Koorküla; Taagepera metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Helme vald, Taagepera; Taheva
metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Taheva vald, Taheva; Tõrva metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Helme
vald, Rulli; Valga metskond (kontor) — Karula vald, Priimetsa; Sangaste metskond (kontor) — Sangaste vald,
Leht 6 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
Sangaste; Otepää metskond (kontor, garaaž) — Pühajärve vald, Pühajärve; Pühajärve metskond (kontor)
— Otepää, Kolga tee 28; Pikasilla metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Puka vald, Purtsi.
34. Viljandimaa Metsaamet: Karksi metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Polli vald, Polli; Kõpu metskond
(kontor) — Kõpu vald, Supsi; Loodi metskond (kontor) — Paistu vald, Intsu; Mõisaküla metskond (kontor,
töökoda, garaaž) — Mõisaküla, Kiire 3; Polli metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Polli vald, Lilli; Rimmu
metskond (kontor) — Halliste vald, Rimmu; Tarvastu metskond (kontor) — Tarvastu vald, Mustla; Õisu
metskond (kontor) — Halliste vald, Kalvere; Aimla metskond (kontor, garaaž-töökoda, bensiinijaam)
— Olustvere vald, Aimla; Kaansoo metskond (kontor, garaaž-töökoda, bensiinijaam) — Suure-Jaani vald, Vihi;
Kavala metskond (kontor, garaaž-töökoda, bensiinijaam) — Viiratsi vald, Tõrvaaugu; Parika metskond (kontor,
garaaž-töökoda, bensiinijaam) — Viiratsi vald, Uusna; Tipu metskond (kontor, garaaž-töökoda, bensiinijaam)
— Kõpu vald, Iia; Vaibla metskond (kontor, garaaž-töökoda, bensiinijaam) — Kolga-Jaani vald, Vaibla;
Vanaveski metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Kõpu vald, Valma; Vastemõisa metskond (kontor, garaaž-
töökoda, bensiinijaam) — Vastemõisa vald, Kildu; Viljandimaa Metsaamet (kontor, garaaž) — Viljandi, Paala
tee 4.
35. Võru Metsaamet: Võru Maakonna Metsaamet (kontor, Järvere loss, masinakeskus) — Võrumaa, Sõmerpalu
vald; Antsla metskond (kontor) — Võrumaa, Antsla vald, Lusti; Kubja metskond (kontor) — Võru, Männiku 22;
Misso metskond (kontor-elamu, garaaž-töökoda) — Võrumaa, Misso vald, Misso; Mõniste metskond (kontor,
garaaž) — Võrumaa, Mõniste vald; Roosa metskond (kontor-elamu, garaaž-töökoda, õppelaagrihoone)
— Võrumaa, Varstu vald; Rõuge metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Võrumaa, Rõuge vald; Saru metskond
(kontor, garaaž-töökoda) — Võrumaa, Mõniste vald, Parmupalu; Sõmerpalu metskond (kontor, garaaž-töökoda)
— Võrumaa, Sõmerpalu vald; Vastseliina metskond (kontor, garaaž-töökoda) — Võrumaa, Vastseliina vald,
Vastseliina, Võru 11.
36. Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus: peahoone, 3 kaarhalli (15×30 m), viilhall (20×50 m)
— Tallinn, Viljandi mnt. 18a.
37. Eesti Metsainstituut: peahoone, abihooned, autopargi angaar, garaaž-töökoda — Tartu, Rõõmu tee 2.
38. Eesti Metsakorralduskeskus: kontorihoone — Tallinn, Iva 12; Lõuna-Eesti õppebaas — Valgamaa,
Pühajärve vald.
39. Riigijahipiirkonnad: Kilingi-Nõmme (esmase töötlemise hoone) — Pärnumaa, Kilingi-Nõmme vald,
Marana; Kullamaa (esmase töötlemise hoone) — Kullamaa vald, Koluvere.
40. Eesti Metsaamet: peahoone — Tallinn, Toompuiestee 24, 26.
KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. «Eesti Kontsert»: hoone — Tallinn, Suur-Sõjamäe 44/46.
2. Kultuuri- ja Haridusministeerium: hoone — Tallinn, Suur-Karja 23 / Müürivahe 22 / Karja 10/12 / Pärnu
mnt. 10; haldushoone — Tallinn, Tõnismägi 11; haldushoone — Tallinn, Tõnismägi 9; puhkebaas — Harjumaa,
Keila vald, Lohusalu.
3. Eesti Ajaloomuuseum: hooned — Tallinn, Pikk 14, Lai 14/16; hoone — Tallinn, Pirita tee 56; hoone
— Tallinn, Pirita tee 58; hoone — Tallinn, Pirita tee 64; hoone — Tallinn, Pirita tee 68; hoone — Tallinn,
Pirita tee 70/72; hoone — Tallinn, Pirita tee 72a; hoone — Tallinn, Pirita tee 74/76.
4. Eesti Arhitektuurimuuseum: hoone — Tallinn, Ahtri 2; hoone — Tallinn, Lai 26.
5. Eesti Draamateater: teatrihoone — Tallinn, Pärnu mnt. 5.
6. Eesti Kunstimuuseum: Tarbekunstimuuseum — Tallinn, Aida 3; hoone — Tallinn, Kiriku plats 1; hoone
— Tallinn, Kr. Raua 8; hoone — Tallinn, Pikk 73; hoone — Tallinn, Weizenbergi 22; hoone — Tallinn,
Weizenbergi 26; hoone — Tallinn, Weizenbergi 26a; elamu ja kuurid — Tallinn, Weizenbergi 28; hoone
— Tallinn, Weizenbergi 30; hoone — Tallinn, Weizenbergi 33; Kadrioru loss — Tallinn, Weizenbergi 37.
7. Eesti Merehariduskeskus: õppehoone — Pärnu, Suure-Jõe 18; õppehoone — Tallinn, Endla 13;
õppehoone — Tallinn, Endla 2; õppehoone — Tallinn, Endla 4; õppehoone — Tallinn, Estonia pst. 10;
hoone — Tallinn, Luise 1a; hoone — Tallinn, Lõkke 3; õppehoone — Tallinn, Lõkke 5; ühiselamu — Tallinn,
Pühavaimu 8 / Vene 13; õppehoone — Tallinn, Mustakivi 25.
8. Eesti Meremuuseum: muuseumihoone — Tallinn, Pikk 70; fondihoidla — Tallinn, Uus 37.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 7 / 31
9. Eesti Mäehariduskeskus: hooned — Ida-Virumaa, Jõhvi, Sompa 40.
10. Eesti Noorte Tehnikaspordi Maja: abihoone — Tallinn, Endla 59 / Mooni 30.
11. Eesti Nukuteater: teatrihoone — Tallinn, Lai 1/3, Nunne 4/6.
12. Eesti Rahva Muuseum: hooned — Tartu, Raadi; peahoone — Tartu, Veski 32.
13. Eesti Spordigümnaasium: suvebaas — Harjumaa, Kõue vald, Paunküla; puithoone — Tallinn, Suve 5;
hooned — Tallinn, Tondi 84; hoone — Valgamaa, Otepää, Kalda 30; hoone — Valgamaa, Otepää, Kastalotsi 6;
hooned — Valgamaa, Otepää, Kastalotsi 4; hooned — Valgamaa, Otepää, Võru mnt. 3; spordibaas — Võrumaa,
Vana-Antsla, Rimmi.
14. Muinsuskaitseamet: hoone — Tallinn, Uus 18; hoone — Tallinn, Lai 29 (tänavaäärne hoone).
15. Eesti Vabaõhumuuseum: hooned — Tallinn, Rocca al Mare tee 1; hoone — Tallinn, Vabaõhumuuseumi
tee 12; hoone — Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 16; hoone — Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 18; hoone
— Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 14.
16. Estonia Teater: teatrihoone — Tallinn, Estonia pst. 4 / G. Otsa 9; laohooned — Tallinn, Suur-Sõjamäe 44.
17. H. Elleri nim. Tartu Muusikakool: koolimaja — Tartu, Lossi 11a; koolimaja — Tartu, Lossi 15; hooned
— Tartu, Lossi 15a.
18. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool: hooned — Läänemaa, Haapsalu, Jalaka 64; hooned — Läänemaa,
Haapsalu, Suur-Mere 17.
19. Haridustöötajate Koolituskeskus: hooned — Põlvamaa, Värska; hooned — Tallinn, Kose tee 27; hoone
— Tallinn, Sakala 21.
20. Helme Kutsekeskkool: hooned ja rajatised — Valgamaa, Helme.
21. Helme Sanatoorne Internaatkool: õppehoone — Valgamaa, Helme.
22. Kaagvere Erikool: hooned ja rajatised — Tartumaa, Kaagvere.
23. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool: hooned ja rajatised — Harjumaa, Harku vald, Keila-Joa.
24. Klooga II Lastelaager: hooned ja rajatised — Harjumaa, Keila vald, Klooga.
25. Kose Põllumajanduskool: hooned ja rajatised — Harjumaa, Kose vald, Hariduse 2.
26. Kose-Lükati Sanatoorne Internaatkool: hooned ja rajatised — Tallinn, Vabaõhukooli tee 7.
27. Kultuuritöötajate Täienduskool: hoone — Tallinn, J. Vilmsi 55.
28. Narva Energeetikute Kool: hooned — Narva, Industrialnaja 4.
29. Narva Kõrgkool: õppehoone — Narva, J. Anveldi 14.
30. Narva Muuseum: galerii — Narva, Kommunaaride 21; Narva linnus — Narva, Peterburi mnt. 2.
31. Orissaare Sanatoorne Internaatkool: hooned — Saaremaa, Orissaare, Kuivastu 35; elamu, hoone
— Saaremaa, Orissaare, Võidu 5.
32. Paide Kutsekeskkool: hooned ja rajatised — Järvamaa, Järva-Jaani; ühiselamu nr. 3 — Järvamaa, Paide,
Soo 25; ühiselamu nr. 4 — Järvamaa, Paide, Soo 27; hooned ja rajatised — Järvamaa, Paide, Tallinna 46;
ühiselamu nr. 1 — Järvamaa, Paide, Tallinna 48; ühiselamu nr. 2 — Järvamaa, Paide, Tallinna 50; hooned
— Järvamaa, Paide, Tallinna 60; õppehoone — Järvamaa, Paide, Tallinna 62; vahimaja — Järvamaa, Paide,
Tallinna 64; töökoda — Järvamaa, Paide, Tallinna 66; õppesõiduväljak — Järvamaa, Reopalu.
33. Porkuni Kurtide Kool: hooned ja rajatised — Lääne-Virumaa, Porkuni.
34. Puiatu Erikool: hooned ja rajatised — Viljandimaa, Puiatu.
35. Pärnu Kutsekeskkool: hooned — Pärnu, Aia 2; töökoda — Pärnu, Kooli 6b; koolihoone — Pärnu, Pargi 1.
36. Pärnu teater «Endla»: laohoone — Pärnu, Kase 2; teatrihoone — Pärnu, Keskväljak 1.
37. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool: hooned ja rajatised — Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Kaarlimõis.
Leht 8 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
38. RAT «Vanemuine»: dekoratsioonilaod — Tartu, Kastani 181a; teatri väike maja — Tartu, Vanemuise 45a;
teatri suur maja — Tartu, Vanemuise 6; hoone — Tartumaa, Haaslava.
39. Rakvere Pedagoogikakool: hoone — Lääne-Virumaa, Rakvere, Rohuaia 12; õppehoone — Lääne-Virumaa,
Rakvere, Pikk 29.
40. Rakvere Teater: hoone — Lääne-Virumaa, Rakvere, Koidu 19; teatrihoone — Lääne-Virumaa, Rakvere,
Kreutzwaldi 2; teatrihoone — Lääne-Virumaa, Rakvere, Kreutzwaldi 2a.
41. Kooliamet: hoone — Tallinn, Sakala 23.
42. Sindi Kergetööstuskool: ühiselamu — Pärnumaa, Sindi, Pärnu mnt. 27a; õppekorpus — Pärnumaa, Sindi,
Pärnu mnt. 38a.
43. Eesti Riigikaitse Akadeemia: hooned — Tallinn, Kase tee 61.
44. Taebla Kutsekeskkool: hooned — Läänemaa, Taebla.
45. Tallinna Balletikool: hoone — Tallinn, Toomkooli 11.
46. Tallinna Ehituskool: hoone — Tallinn, Pärnu mnt. 162.
47. G. Otsa nim. Muusikakool: hoone — Tallinn, Müürivahe 12; hoone — Tallinn, Vabaduse väljak 4.
48. Tallinna Kergetööstuskool: hoone — Tallinn, Sõpruse pst. 184.
49. Tallinna Kommertskool: õppehoone — Tallinn, Tõnismägi 14.
50. Eesti Muusikaakadeemia: hooned — Tallinn, Vabaduse pst. 130; hoone — Tallinn, Toom-Kooli 4.
51. Tallinna Kunstiülikool: ühiselamu — Tallinn, Gonsiori 9; õppehoone — Tallinn, Suur-Kloostri 11; peahoone
— Tallinn, Tartu mnt. 1; hooned — Tallinn, Tartu mnt. 3; suvemaja — Harjumaa, Harku vald, Vääna-Jõesuu;
praktikabaas — Saaremaa, Muhu saar, Tamse.
52. Tallinna Kõrgem Tehnikakool: hooned — Tallinn, Nõmme tee 47; hooned — Tallinn, Pärnu mnt. 61;
peahoone — Tallinn, Pärnu mnt. 62; töökojad — Tallinn, Pärnu mnt. 62; puhkebaas — Viljandimaa, Teesoo.
53. Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool: hooned — Tallinn, Lasnamäe 54.
54. Tallinna Lilleküla Mehhaanikakool: hoone — Tallinn, Sõpruse pst. 182.
55. Tallinna Majandustehnikum: ühiselamu — Tallinn, Nõmme tee 5; õppehoone — Tallinn, Tammsaare tee 147.
56. Tallinna Meditsiinikool: õppehoone — Tallinn, Tüve 25.
57. Tallinna Pedagoogikakool: hoone — Tallinn, Räägu 49.
58. Tallinna Pedagoogikaülikool: õppebaas — Lääne-Virumaa, Arbavere; ühiselamu — Tallinn, Karu 15;
ehituskrunt — Tallinn, Karu 25a; täiendõppekeskus — Tallinn, Lasnamäe 50/52; õppekorpus — Tallinn,
Partisani 8/10; ühiselamu — Tallinn, Pärnu mnt. 59; õppebaas — Otepää.
59. Tallinna Polütehnikum: ühiselamu — Tallinn, Liivalaia 2; olmehoone — Tallinn, Liivalaia 2a; õppehoone
— Tallinn, Pärnu mnt. 57; hooned — Tallinn, Pärnu mnt. 59.
60. Tallinna Sidekool: hooned — Tallinn, Partisani 10.
61. Tallinna Tehnikakool: hooned — Tallinn, Kotka 12.
62. Tallinna Tehnikaülikool: kateedrihooned — Harjumaa, Aegviidu; spordilaager — Harjumaa, Keila vald,
Klooga; hooned — Järvamaa, Mägedi küla; hooned ja rajatised — Tallinn, Akadeemia tee 11; staadioni
maja — Tallinn, Akadeemia tee 11a; klubi-söökla — Tallinn, Akadeemia tee 3; ühiselamu nr. 1 — Tallinn,
Akadeemia tee 5; ühiselamu nr. 7 — Tallinn, Akadeemia tee 5a; ühiselamu nr. 2 — Tallinn, Akadeemia tee 7;
väikeperede elamu — Tallinn, Akadeemia tee 7a; ühiselamu nr. 3 — Tallinn, Akadeemia tee 9; spordihoone
— Tallinn, Akadeemia tee 4; hooned ja rajatised — Tallinn, Ehitajate tee 5; hooned — Tallinn, Järvevana tee 5;
hooned — Tallinn, Kaevuri 1; hooned ja rajatised — Tallinn, Kopli 101; õppehoone nr. 7 — Tallinn, Kopli 116;
õppehoone nr. 9 — Tallinn, Kopli 82; hooned — Tallinn, Koskla 2/9; ühiselamu nr. 4 — Tallinn, Koskla 2/8;
hooned — Tallinn, Mäealuse 1a; hooned — Tallinn, Sõpruse pst. 11; ühiselamu nr. 5 — Tallinn, Sõpruse pst. 13;
taidlejate maja — Tallinn, Vana-Mustamäe tee 48.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 9 / 31
63. Tallinna Transpordikool: hooned — Tallinn, Tehnika 18; ühiselamu — Tallinn, Tulika 37.
64. Tapa Erikool: hooned — Lääne-Virumaa, Tapa, Linda 1.
65. Tartu 1. Eriinternaatkool: hooned — Tartu, Hiie 11; hooned — Tartumaa, Luunja vald, Velbri küla.
66. Tartu 2. Eriinternaatkool: hooned — Tartu, Vabaduse pst. 9.
67. Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool: hoone — Tartu, Vanemuise 35.
68. Tartu Kunstimuuseum: skulptuuriaed — Tartu, Vallikraavi 18; hoone — Tartu, Vallikraavi 14.
69. Tartu Meditsiinikool: hooned — Tartu, Nooruse 5; hoone — Tartu, Nooruse 9; puhkebaas — Tartumaa,
Konguta vald.
70. Tartu Õpetajate Seminar: hooned — Tartu, Eha 36; hooned — Tartu, Saekoja 28; koolihoone — Tartu,
Salme 1a; ühiselamu — Tartu, Salme 1b.
71. Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskool: hoone — Tartu, Kopli.
72. Tartu Tööstuskool: hooned — Tartu, Põllu 11.
73. Tartu Ülikool: õppehoone — Tartu, Ülikooli 16; peahoone — Tartu, Ülikooli 18; õppehoone — Tartu,
Ülikooli 18a; kohvik-söökla — Tartu, Ülikooli 20; trafoalajaam — Tartu, Aardla 9a; riietusruumid — Tartu,
Baeri 6; raamatukogu — Tartu, Jakobi 1; laboratoorium — Tartu, Jakobi 2; kontor, töökoda — Tartu, Jakobi 3;
hooned — Tartu, Jakobi 5; katlamaja — Tartu, Lai 36a; võimla — Tartu, Lai 37; hoone — Tartu, Lai 38;
kateedrihoone — Tartu, Lai 40; kontorihoone — Tartu, Liivi 1; arvutuskeskus — Tartu, Liivi 2; kontor, garaaž
— Tartu, Munga 2; ühiselamu — Tartu, Narva mnt. 25; ühiselamu — Tartu, Narva mnt. 27; pumbamaja
— Tartu, Nooruse 5; ühiselamu — Tartu, Nooruse 7; õppehoone — Tartu, Nooruse 9a; anatoomikum — Tartu,
Näituse 2; vivaarium — Tartu, Näituse 2; õppehoone — Tartu, Näituse 20; ühiselamu — Tartu, Pepleri 14;
haigla D-korpus — Tartu, Puusepa 4; ühiselamu — Tartu, Pälsoni 23; spordibaas — Tartu, Ranna tee 1; ladu
— Tartu, Riia mnt. 191; baasaed — Tartu, Soinaste 39; staadionihoone — Tartu, Staadioni 21; raamatukogu
— Tartu, Struve 1; anatoomikum — Tartu, Toome 1; muuseum — Tartu, Toome 1; vivaarium — Tartu, Tulika 1;
spordihoone — Tartu, Ujula 4; garaaž — Tartu, Vanemuise 19; õppehoone — Tartu, Vanemuise 46; garaaž
— Tartu, Vanemuise 46a; vivaarium — Tartu, Vanemuise 46a; teaduslaborid — Tartu, Veski 34; laod — Tartu,
Viljandi mnt. 48a; laborihooned — Jõgevamaa, Voore; saun — Lääne-Virumaa, Palmse; hoone — Lääne-
Virumaa, Võsu; õppebaas — Tartumaa, Praaga; puhkebaas — Tartumaa, Vellavere; puhkemaja — Tartumaa,
Otepää; õppebaas — Viljandimaa, Kõpu, Tipu.
74. Tartumaa Põllutöökool: hooned — Tartumaa, Kallaste, Keskväljak 2.
75. Vana-Antsla Põllutöökool: hooned ja rajatised — Võrumaa, Vana-Antsla.
76. Vastseliina Sanatoorne Internaatkool: hooned ja rajatised — Võrumaa, Vastseliina.
77. Vene Draamateater: teatrihoone — Tallinn, Vabaduse väljak 5.
78. Vigala Põllutöökool: hooned ja rajatised — Raplamaa, Vana-Vigala.
79. Viljandi Kultuurikolledž: ühiselamu — Viljandi, Jakobsoni 41; ühiselamu — Viljandi, Jakobsoni 43;
ühiselamu — Viljandi, Väike 6.
80. Viljandi teater «Ugala»: ühiselamu — Viljandi, Kalevi 23a; teatrihoone — Viljandi, Vaksali 7.
81. Virumaa Kõrgkool: õppehoone — Kohtla-Järve, Järveküla tee 35.
82. Võru Tööstustehnikum: hoone — Võru, Koidula 26.
83. Õppe-treeningukeskus «Otepää»: õppehooned — Valgamaa, Pühajärve, Tehvandi.
84. Teaduste Akadeemia Presiidium: peahoone ja kõrvalhooned — Tallinn, Kohtu 6; puhkebaas — Vormsi saar.
85. Keele ja Kirjanduse Instituut: hooned — Tallinn, Roosikrantsi 6.
86. Ajaloo Instituut: hooned — Tallinn, Rüütli 8/10.
87. Küberneetika Instituut: hoonetekompleks — Tallinn, Akadeemia tee 21.
88. Arvutustehnika arendusbüroo «Ekta»: hoone — Tallinn, Akadeemia tee 21d; hoone — Tallinn, Akadeemia
tee 21e; hoone — Tallinn, Akadeemia tee 21f; hoone — Tallinn, Akadeemia tee 21g; kaarhall — Tallinn,
Akadeemia tee 15; kaarhall — Tallinn, Akadeemia tee 15a.
Leht 10 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
89. Teaduste Akadeemia Raamatukogu: korpused B ja C — Tallinn, Rävala pst. 10.
90. Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut: hoone — Tallinn, Paldiski mnt. 1; hoone — Tallinn, Akadeemia
tee 23a.
91. Riiklik väikeettevõte «Kemotex» AE: laboratooriumikorpus — Tallinn, Rävala pst. 10, korpus A.
92. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut: laboratooriumikorpus — Tallinn, Akadeemia tee 23.
93. Geoloogia Instituut: 1/3 hoonest — Tallinn, Estonia pst. 7; rannauurimise välibaas — Harjumaa, Padise
vald, Keibu; välibaas — Ida-Virumaa, Püssi; välibaas — Pärnu maakond, Vändra, Särghaua talu.
94. Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut: peahoone, optika-mehhaanikatöökoda, kaksikteleskoobi
paviljon, 2 geodeesiapaviljoni, 2 astronoomiapaviljoni, garaaž, 2 ladu, majandushoone, lasteaed, katlamaja,
saun, tehniline plokk, olmehoone — Tartu, Tõravere; välibaas — Tartumaa, Rannu vald, Tamme; kalastajate
baas — Pärnumaa, Kabli; tähetorni peahoone, Struve maja, tõllakuur, 3 vaatluspaviljoni — Tartu, Toomemägi.
95. Keemia Instituut: peahoone — Tallinn, Akadeemia tee 15; tootmis- ja laboratooriumikorpus — Tallinn,
Akadeemia tee 15/1; katsetööde paviljon — Tallinn, Akadeemia tee 17; endine katsetehase hoonetekompleks
— Tallinn, Männiku tee 104; puhkebaas — Hiiumaa, Reigi; puhkebaas — Pärnu maakond, Varbla, Tamba.
96. Eksperimentaalbioloogia Instituut: peahoone, laod, keldrid — Harku, Instituudi tee 11; loomafüsioloogia ja
geneetika osakond, vegetatsioonihoone vivaarium, kanala — Harku, Karikakra 7; laboratoorium-kasvuhoone,
kasvulavad — Harku, Karikakra 5; selektsiooni-fütotroni hooned, kemikaalide ladu, saun-suvila «Vikula»
— Harku, Kalda 5.
97. Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum: põhikorpus koos juurdeehitusega — Tartu, Vanemuise 42;
muuseumi maja — Valga maakond, Nüpli-Lõhmuse.
98. Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituut: 1/3 hoonest — Tallinn, Estonia pst. 7.
99. Ökoloogia Instituut: ökofüsioloogia laboratoorium — Tallinn, Keemia 41.
100. Zooloogia ja Botaanika Instituut: biotõrje eksperimentaaluuringute labor, kaarhall — Tartu, Riia
mnt. 181; - K. E. v. Baeri muuseum — Tartu, Veski; Loodusuurijate Seltsi maja — Tartu, Struve 2; Võrtsjärve
Limnoloogiajaama 7 hoonet — Tartumaa, Rannu vald; Virtsu-Puhtu Ornitoloogiajaama 8 hoonet — Läänemaa.
101. Konstrueerimisbüroo: hooned — Tallinn, Akadeemia tee 19; puhkebaas — Vormsi saar.
102. Majanduse Instituut: 1/3 hoonest — Tallinn, Estonia pst. 7.
103. Füüsika Instituut: laboratooriumikorpus-peahoone, viilhall — Tartu, Riia mnt. 142; ladu — Tartu, Riia
mnt. 191a; töökoda-labor — Tartu, Riia mnt. 185a; söökla, labor — Tartu, Riia mnt. 185b; kristallide labor
— Tartu, Riia mnt. 181; puhkebaas koos kõrvalhoonetega — Tartumaa, Vellavere.
104. Varustuskontor: hoone — Tallinn, Akadeemia tee 27.
MAJANDUSMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Majandusministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Harju 11; administratiivhoone — Tallinn,
Müürivahe 3.
2. Elamuamet: hoovihoone — Tallinn, Rahukohtu 1.
3. Riigiressursside Keskus: hoone — Tallinn, Kiriku 6; administratiivhoone — Tallinn, Kiriku 2/4;
administratiivhoone — Tallinn, Pikk 71; administratiivhoone — Tallinn, Rahukohtu 2.
4. Moskva ärikeskus: hoone — Moskva, Promõšlennõi projezd 3.
5. Riigiettevõte «Liviko»: villimis- ja likööritehase peakorpus, põhi- ja abimaterjalide ladu — Tallinn,
Masina 11; olmekorpus — Tallinn, Lastekodu 43; ekspeditsioonibaas, remondi- ja mehaanikatsehh, garaaž,
puidutöökoda, mahlahoidla, kontorihoone, piirituseladu nr. 2, meditsiinipunkt, trafoalajaam — Tallinn,
Masina 11; laohoone, viilhall 18×90 m, kaartüüpi ladu KY-15, kaartüüpi ladu TA-15, 2 klaastaara eeltöötlemise
jaoskonda, kaarhall — Tallinn, Suur-Sõjamäe 19a; elamu (suvilavalvuri maja), suvila, saun — Tallinn, Kose
tee 66.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 11 / 31
6. Moe Piiritusetehas: peahoone, piiritusehoidla, kontor, ladu — Lääne-Virumaa, Moe, Saksi vald; autogaraaž,
materjaliladu, katlamaja, remonditöökoda, ladu nr. 1, ladu nr. 2, pumbamaja, klubihoone, muuseumihoone,
jõepumbamaja, kaalumaja, pääsla, süsihappegaasi tsehh, masuudipumbamaja, rektifikatsioonitsehh, teravilja
vastuvõtu ja töötlemise hoone — Lääne-Virumaa, Moe, Saksi vald; teraviljaladu, kontorihoone — Lääne-
Virumaa, Tapa, Kauba 2.
7. Riigiettevõte «Eesti Energia»: administratiivhoone — Tallinn, Estonia pst. 1; Iru Elektrijaam — Tallinn,
Peterburi mnt. 105; Eesti Energoremont — Tallinn, Laki 24; Põhja Elektrivõrgud — Tallinn, Kadaka tee 63;
Tallinna Elektrivõrk — Tallinn, Madara 33; energiamüügi hoone — Tallinn, Kreutzwaldi 2; autobaas — Tallinn,
Tuisu 19; kommertskeskus — Tallinn, Vana-Narva mnt. 12; õppekeskus — Tallinn, Põhja pst. 27; Eesti
Elektrivõrkude Ehitustrust — Tallinn, Hermanni 8a; Tallinna Soojusvõrk — Tallinn, Punane 26.
PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Põllumajandusministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Lai 39/41; administratiivhoone — Tallinn,
Lai 43.
2. Harju Veterinaarkeskus: majandushoone — Tallinn, Västriku 2b.
3. Veterinaaramet: hoone — Tallinn, Väike-Paala 3.
4. Riigiettevõte «Eesti Kaardikeskus»: hoone — Tallinn, Mustamäe tee 33; hoone — Tallinn, Marja 4d.
5. Riiklik aktsiaselts «Eesti Sordiseeme»: hoone — Tallinn, Toompuiestee 16; hoone — Tallinn, Falgi tee 3.
6. Büroohoone: — Tallinn, Vilmsi 51.
7. Büroohoone: — Tallinn, Vilmsi 53.
Tartu linn
8. Eesti Põllumajandusülikool: peahoone — Tartu, Riia 12; õppehoone — Tartu, Lai 34; õppehoone — Tartu,
Vene 32; õppehoone — Tartu, Vene 34; õppehoone — Tartu, Vene 36; õppehoone — Tartu, Vene 38; õppehoone
— Tartu, Narva mnt. 84; õppehoone — Tartu, Narva mnt. 86; majandushoone — Tartu, Kreutzwaldi 54;
õppehoone — Tartu, Kreutzwaldi 56; metsamajanduse õppehoone — Tartu, Kreutzwaldi 5; õppe-tootmisbaas
— Tartu, Kreutzwaldi 58; kaarhall — Tartu, Kreutzwaldi 58b; metallangaar-ladu, angaar, metallhall — Tartu,
Kreutzwaldi 58a; ühiselamu — Tartu, Tuglase 7; ühiselamu — Tartu, Tammsaare 8; ühiselamu, veterinaaria
õppehoone — Tartu, Kreutzwaldi 52.
9. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut: uus peahoone, vana peahoone — Tartu,
Kreutzwaldi 1; laboratoorium — Tartu, Kreutzwaldi 46; laboratoorium — Tartu, Kreutzwaldi 48; laohooned,
garaaž-katlamaja — Tartu, Kreutzwaldi 1.
10. Eesti Põllumajandusülikooli Maaelu Arengu Instituut: hotell-ühiselamu — Tartu, Tuglase 13.
11. Tartu Maaparandusbüroo: administratiivhoone, garaaž — Tartu, Kooli 13; garaaž — Tartu, Vaksali 24.
12. Põllumajanduse Tehnoteeninduse Instituut — Tartu, Jalaka 48.
Pärnu linn
13. Pärnu Veterinaarkeskus: veterinaarkompleks — Pärnu, Haapsalu mnt. 86.
14. Pärnu Maaparandusbüroo: tootmishoone — Pärnu, P. Kerese 4; garaaž-töökoda — Pärnu, Karusselli 24a.
15. Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut: pansionaat-ühiselamu — Pärnu,
Laine 2.
Harju maakond
16. Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut: peahoone — Saku, Teaduse 1;
hotell Sakus — Saku, Pargi 21; mehhaniseerimise osakonna administratiivhoone — Saku, Teaduse 13;
kartulikasvatuse hoone, garaažid — Saue vald, Kanamaa; keemiaosakonna laborikorpus — Saku, Teaduse 4;
teravilja-kartulikasvatuse osakonna hoone, mürkkemikaalide ladu — Saku, Tiigi 2; laborihoone — Saku,
Pargi 1; kultuurrohumaa osakonna hoone — Saku vald, Juuliku.
17. Harju Veterinaarkeskus — Keila, Haapsalu mnt. 30.
18. Eesti Põllumajanduse Õppe- ja Nõuandekeskus: õppekorpus — Saku, Aiandi 2.
Leht 12 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
19. Harju Maaparandusbüroo: tootmishoone — Laagri, Tuleviku 3.
20. Näitusepaviljon — Saku, Uus-Saku 1a.
Hiiu maakond
21. Suuremõisa Põllumajandustehnikum: koolihoone, garaaž-töökoda, töökoda — Suuremõisa sjsk.
22. Hiiumaa Veterinaarkeskus: Käina veterinaarravila, garaaž — Käina vald, Hiiu mnt. 3; Kärdla
veterinaarjaoskond, garaaž — Kärdla, Linnamäe 2.
Ida-Viru maakond
23. Ida-Viru Veterinaarkeskus: garaaž — Jõhvi vald, Edise 9; Maidla veterinaarravila — Maidla vald, Maidla.
Järva maakond
24. Türi Kõrgem Põllumajanduskool: õppekorpus, õppetöökoda, õppegaraaž-töökoda, söökla, garaaž-ladu,
hobusetall, kaarhall, kasvuhoone-kelder, keskkatlamaja, poegimislaut, kuivati, lasteaed, mineraalväetiste
ladu, naftabaas, noorkarjalaut, piimablokk, pumbajaam, puhkebaas, suurfarm, sauna maja (XIX sajandist)
— Särevere sjsk.
25. Järva Veterinaarkeskus: administratiivhoone, garaaž — Paide, Prääma tee 13.
26. Järva Maaparandusbüroo: tehnokeskus — Türi, Mehhaanika 12.
Jõgeva maakond
27. Kuremaa Põllumajandustehnikum: mõisakompleks, ühiselamu nr. 1, ühiselamu nr. 2, ühiselamu nr. 3,
võimla, ujula — Kuremaa sjsk.
28. Jõgeva Veterinaarkeskus: kontor — Jõgeva, Ravila 8; labor — Jõgeva, Ravila 3; garaažid — Jõgeva,
Ravila 4; Põltsamaa veterinaarjaoskond — Põltsamaa, Viljandi mnt. 22; Mustvee veterinaarjaoskond
— Mustvee, Peterburi 106; Torma veterinaarjaoskond — Torma; Laiuse veterinaarravila — Laiuse sjsk.; Maarja
veterinaarravila — Maarja sjsk.; Pala veterinaarravila — Pala sjsk.
29. Jõgeva Sordiaretuse Instituut: aretusosakonna kartulikelder, selektsioonihoone (köögivili), selektsioonihoone
(hernes), heintaimede rühma tööhoone nr. 53, heintaimede rühma tööhoone, katsekuivati, aretusmaterjalide ladu,
laohoone, linala, viilhall, laboratoorium (vana), resistentsuse labor, aretuskompleks, kaarhall nr. 1, kaarhall nr. 2,
väetisehoidla, garaaž-töökoda — Jõgeva vald.
30. Luua Kõrgem Metsakool: peahoone, vana ühiselamu, uus ühiselamu, söökla-klubi, garaaž-töökoda, võimla,
katlamaja, Saare metsavahi kordon, Roela metsavahi kordon — Palamuse vald.
Lääne maakond
31. Haapsalu Veterinaarkeskus: laborihoone — Haapsalu, Jaani 10; kliinik — Haapsalu, Jaani 8; garaaž
— Haapsalu, Vee 6; Taebla veterinaarravila — Taebla, Piiri 20; Kullamaa veterinaarravila — Kullamaa vald;
Risti veterinaarravila — Risti, Tallinna mnt. 16; Linnamäe veterinaarravila — Oru vald; Lihula veterinaarravila
— Lihula, Tööstuse 12; garaaž — Haapsalu, Vee 6.
Lääne-Viru maakond
32. Lääne-Viru Veterinaarkeskus: administratiivhoone, veterinaarapteek-garaaž — Vinni vald, Piira; Võsu
veterinaarravila, garaaž — Vihula vald, Koljaku; Kadrina veterinaarjaoskond — Kadrina vald; veterinaarkeskus
— Võsu, Mere 46.
Põlva maakond
33. Räpina Kõrgem Aianduskool: õppehoone, ühiselamu (120 kohta), ühiselamu (140 kohta), mõisakompleks
— Räpina sjsk.
34. Põlva Veterinaarkeskus: administratiivhoone — Põlva, Puuri tee 1; Kanepi veterinaarravila — Kanepi vald,
Erastvere; Räpina veterinaarravila — Räpina, Võhandu 20.
Pärnu maakond
35. Pärnu Veterinaarkeskus: Vändra veterinaarjaoskond — Vändra, Viskre tee.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 13 / 31
36. Pärnu Maaparandusbüroo: majanduskompleks — Tori vald.
37. Tihemetsa Põllumajandustehnikum: hoonetekompleks — Tihemetsa sjsk.
Rapla maakond
38. Rapla Veterinaarkeskus: kliinik — Rapla, Tallinna mnt. 35; kontorihoone — Rapla, Kuustiku tee 6; garaaž
— Rapla, Tallinna mnt. 11.
39. Rapla Maaparandusbüroo: kontorihoone — Rapla, Nurmenuku 1; ühiselamu — Rapla, Ingliste küla;
tootmishoone koos garaažiga — Rapla, Vahtra 15.
40. Kehtna Kõrgem Põllumajanduskool: hoonetekompleks — Kehtna sjsk.
Saare maakond
41. Saaremaa Veterinaarkeskus: administratiivhoone, garaaž, labor — Kuressaare, Kohtu 16; labor
— Kuressaare, Tallinna mnt. 71; Orissaare veterinaarravila — Orissaare.
42. Saare Maaparandusbüroo: administratiivhoone, garaaž — Kuressaare, Kohtu 10.
Tartu maakond
43. Eesti Põllumajandusülikool: agronoomia õppehoone, labor 1, agronoomia õppehoone, labor 2, agronoomia
õppehoone, labor 3, majandushooned, labor-veski, vegetatiivhoone, angaar, peahoone, põllutööriistade kuur,
küün-laohoone, maaviljeluslabor, kuivsilotorn, kaarhall, õppe-uurimislabor — Ülenurme vald, Eerika; Leilovi
lüpsilaut, Marguse puhkekompleks — Ülenurme vald, Ülenurme; jahindus-metsandusmuuseum — Järvselja.
44. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut: mehhaniseerimise osakond — Tähtvere
vald, Märja.
45. Tartu Veterinaarkeskus: Elva veterinaarjaoskond — Elva, Jõe 1; Mäksa veterinaarravila — Mäksa vald.
46. Eesti Põllumajandusmuuseum — Ülenurme.
Valga maakond
47. Valga Maaparandusbüroo: administratiivhoone — Valga, Pärna pst. 22; administratiivhoone ja garaaž
— Valga, E. Enno 32.
48. Valga Veterinaarkeskus — Valga, Tartu mnt. 79.
Viljandi maakond
49. Õisu Tehnikum: mõisakompleks, ühiselamu — Ülemõisa sjsk.
50. Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool: hoonetekompleks — Vana-Võidu.
51. Viljandi Maakonna Veterinaaramet: veterinaarkeskus, garaaž — Saarepeedi vald, Karula; Abja
veterinaarravila — Abja vald.
52. Viljandi Maaparandusbüroo: tootmishoone — Viljandi, Leola 15a.
53. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut: Viljandi Erikonstrueerimisbüroo
— Viljandi, Pärsti vald.
54. Viljandi Põllumajandustootjate Liit — Viljandi, Vabaduse plats 4.
Võru maakond
55. Võru Maakonna Veterinaarkeskus: veterinaarkeskus — Võru, Võrumõisa tee 4; Antsla veterinaarravila
— Antsla, Metsa 4.
56. Väimela Põllumajandustehnikum: hoonetekompleks — Väimela sjsk.
RAHANDUSMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Rahandusministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Suur-Ameerika 1; administratiivhoone — Tallinn,
Kohtu 8.
Leht 14 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
2. Statistikaameti Peaarvutuskeskus: administratiivhoone — Tallinn, Endla 15.
3. Valga Maakonna Statistikabüroo: administratiivhoone — Valga, Aia 17.
4. Haapsalu Infokeskus: administratiivhoone — Haapsalu, Lahe 11.
5. Tartu Infokeskus: administratiivhoone — Tartu, Sõpruse pst. 4.
6. I tüüpi riiklik aaktsiaselts «Metrosert»: administratiivhoone — Tallinn, Aru 10.
7. I tüüpi riiklik aktsiaselts «Pärnu Standardiseerimis- ja Metroloogiakeskus»: administratiivhoone — Pärnu,
Väike-Jõe 1a.
8. I tüüpi riiklik aktsiaselts «Kohtla-Järve Standardiseerimis- ja Metroloogiakeskus»: administratiivhoone
— Kohtla-Järve, Päikese 24.
9. Pangad: administratiivhoone — Tallinn, Suur-Karja 7; administratiivhoone — Tallinn, Estonia pst. 11;
administratiivhoone — Jõgeva, Suur 8; administratiivhoone — Kärdla, Keskväljak 3; administratiiv- ja
abihoone — Kuressaare, Tallinna 27.
10. Riiklik aktsiaselts «Eesti Kindlustus»: administratiivhoone — Tallinn, Valli 4; administratiivhoone — Jõhvi,
Jaama 14; administratiivhoone — Paide, Veski 6; administratiivhoone — Kärdla, Rookopli 19.
11. Tallinna Maksuamet: administratiivhoone — Tallinn, Kotzebue 14.
12. Ida-Viru Maakonna Maksuamet: administratiivhoone — Jõhvi, Uus 4; administratiivhoone — Jõhvi, Uus 6.
13. Saare Maakonna Maksuamet: kontorihoone koos garaažidega — Kuressaare, Tolli 4.
14. Saare Maakonna Statistikabüroo: administratiivhoone — Kuressaare, Tolli 7.
15. Lääne-Viru Statistikabüroo: administratiivhoone — Rakvere, Tuleviku 14a.
16. Järva Maakonna Maksuamet: administratiivhoone — Paide, Vee 1.
17. Järva Maakonna Statistikabüroo: administratiivhoone — Paide, Telliskivi 2.
SISEMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
Politseiamet
1. Hiiumaa Politseiprefektuur: 2 administratiivhoonet, arestimaja — Kärdla, Kõrgessaare mnt. 2.
2. Jõgeva Politseiprefektuuri Põltsamaa politseijaoskond: administratiivhoone — Põltsamaa, Nurme 3; Mustvee
politseijaoskond: arestimaja, garaaž — Mustvee, Tartu mnt. 47.
3. Järva Politseiprefektuur: administratiivhoone — Paide, Tallinna mnt. 12.
4. Narva Politseiprefektuur: administratiivhoone ja selle juurdeehitus — Narva, Vabaduse 5; lasketiiru abihoone
— Narva, Raja tänav; liikluspost — Narva, Sõpruse sild.
5. Pärnu Politseiprefektuur: administratiivhoone — Pärnu, Pikk 18.
6. Rapla Politseiprefektuur: administratiivhoone — Rapla, Savi 2; liikluspost — Tallinn-Pärnu mnt.,
Märjamaal.
7. Saare Politseiprefektuur: 2 administratiivhoonet — Kuressaare, Lossi 7.
8. Lääne Politseiprefektuur: administratiivhoone, arestimaja, garaaž — Haapsalu, Lossi plats 4; hoone
— Haapsalu, Suur-Mere 2; garaažikompleks — Haapsalu, Haava 16.
9. Viljandi Politseiprefektuur: administratiivhoone — Viljandi, Tasuja 4; katlamaja, kainestusmaja — Viljandi,
Raudtee 3.
10. Võru Politseiprefektuur: administratiivhoone, garaaž, bensiiniladu — Võru, Kreutzwaldi 52.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 15 / 31
11. Tallinna Politseiprefektuur: administratiivhoone — Tallinn, Lubja 4; administratiivhoone — Tallinn,
Lubja 6.
12. Tallinna Liikluspolitsei: 2 administratiivhoonet — Tallinn, Lastekodu 31.
13. Kesklinna politseijaoskond: administratiivhoone — Tallinn, Pärnu mnt. 11.
14. Politseiamet: administratiivhoone — Tallinn, Pagari 1; administratiivhoone — Tallinn, Lai 42.
15. Politseiameti Julgestusteenistus: administratiivhoone, garaažid — Tallinn, Ädala 4e.
16. Politseiameti Keskuurimisbüroo: administratiivhoone — Tallinn, Oleviste 3.
17. Politseiameti Kohtuekspertiisibüroo: kaarhall (pooleli) — Tallinn, Vesse põik 5; puitehitis — Pärnumaa,
Varbla vald, Paatsalu.
18. Politseikoerte Kasvandus: administratiivhoone, koertemajad, abihoone — Tallinn, Kalmistu tee 11.
19. Alaealiste Büroo: administratiivhoone — Tallinn, Nõmme tee 99.
20. Politseikool: administratiivhoone, õppetöökojad, katlamaja, puutöökoda, olmehoone, autogaraaž, saun-
pesumaja-autogaraaž, 8-kohaline autogaraaž, ühiselamu, söökla köögiplokk, laohoone, õppekorpus, puukuur,
elumaja nr. 1, elumaja nr. 2 — Paikuse, Kooli tee 4; elumaja nr. 5 — Paikuse, Kooli tee 5; elumaja nr. 6
— Paikuse, Kooli tee 6; elumaja nr. 7 — Paikuse, Kooli tee 7; elumaja nr. 11 — Paikuse, Kooli tee 11.
21. Objekt P-6-68: administratiivhoone, 3 abihoonet — Harjumaa, Kõue vald, Paunküla.
22. Kakumäe kordon: kasarm, tall-garaaž, töökoda-ladu, juurviljahoidla, saun-katlamaja, tuletõrjeveehoidla,
pumbajaam, õli- ja bensiinihoidla, 2 elamut — Tallinn, Kakumäe tee.
23. Raudteepolitsei Prefektuur: prefektuuri administratiivhoone — Tallinn, Kopli 2c; prefektuuri
administratiivhoone — Tallinn, Soo 46; Tallinna jaoskonna administratiivhoone — Tallinn, Reisijate 7; Narva
jaoskonna administratiivhoone — Narva, Vaivara 6; Valga jaoskonna administratiivhoone — Valga, Jaama
pst. 10; Tartu jaoskonna administratiivhoone — Tartu, A. Haava 7a.
Päästeamet
1. Juhtimiskeskus: maa-alune rajatis — Tallinn, Rannamäe tee 1.
2. Eesti Kodanikukaitse Koolituskeskus: hoone — Tallinn, Erika 3.
3. Jõhvi Päästerügement: spordisaal, töökojad, kasarm, staabi-, klubi- ja sööklahoone, kütuse ja määrdeainete
ladu, pääsla, garaažikompleksi pääsla, tuletõrjedepoo koos akumulaatorite ruumiga, vahtkonnahoone, sigala,
4 garaaži, 6 laohoonet, tankla, lahtine ujumisbassein, autohooldekeskuse hoone, komandopunkt, saun,
katlamaja, betoonist piirdeaed — Jõhvi, Pargi 30; maa-alune juurviljahoidla — väljaspool linnaku territooriumi.
4. Jõhvi Päästerügemendi koosseisu kuuluv Tartu Päästekompanii: konteinerilao hoone, lõhkeaineladu,
laskemoonaladu, kasarm, söökla-klubi, vahtkonnahoone koos pääslaga, garaaž, juurviljahoidla, külmhoone,
rajatis eritehnika jaoks, varikatus tehnika hoidmiseks, varjend, kasvuhoone, 2 vaatlustorni, katlamaja koos
töökodadega, saun koos spordisaaliga, vallitatud juhtimispunkt, balloonihoidla, pumbamaja, diiselgeneraatori
hoone, alajaam, tuletõrje veehoidla, tankla, vallitatud betoonrajatis — Tartumaa, Luunja vald, Pilka.
5. Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompanii: kasarm, õppe- ja sööklahoone, staabihoone, pääsla, 3 garaažihoonet,
sigala ja laohooned, tankla, kaitstud juhtimiskeskus, juurviljahoidla, määrdeainete hoidla, betoonist piirdeaed,
kompleksalajaam, elamu — Harjumaa, Kose vald, Vardja.
6. Päästeameti Keskladu: 3 laohoonet, garaaž, elamu, pääsla, kütuse ja määrdeainete ladu, koertemaja
— Harjumaa, Anija vald, Kaunissaare.
Kodakondsusamet
Riigi Kodakondsusameti Tallinna Läänebüroo: hooned — Tallinn, Virmalise 3.
Piirivalveamet
1. Narva kordon: «Baltijetsi» tehase ehituspataljoni linnak — Narva linn, Industrialnaja 28.
2. Narva-Jõesuu õppekeskus: Pioneerilaager «Neva» — Narva-Jõesuu, Raja 8; Pansionaat «Okean» — Narva-
Jõesuu, Raja 10; Utria raketibaas — Ida-Virumaa, Vaivara vald.
3. Narva-Jõesuu kordon: radarijaam, vaatlustorn, 3 elamut — Narva-Jõesuu alev, Koidula 99, 99a, 100, 101.
Leht 16 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
4. Toila kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni, 3 elamut — Ida-Virumaa, Voka vald, Toila.
5. Aseri kordon ja õppekeskus: radarijaam, vaatlustorn, 4 elamut — Lääne-Virumaa, Aseri, Kordoni 10.
6. Kunda kordon: radarijaam, vaatlusjaam, 4 elamut — Lääne-Virumaa, Kunda, Toolse tee 1.
7. Piirivalve lennusalga linnak — Rakvere, Arkna tee; elamu — Rakvere, Ilu pst. 4; elamu — Rakvere, Ilu
pst. 4a; elamu — Rakvere, Lennuki 3.
8. Rutja kordon: radarijaam, 4 vaatlustorni, elamu — Lääne-Virumaa, Vihula vald, Rutja.
9. Vergi kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 3 elamut — Lääne-Virumaa, Vihula vald, Vergi.
10. Turbaneeme kordon: 2 radarijaama, 4 vaatlustorni, elamu — Lääne-Virumaa, Loksa vald, Turbaneeme.
11. Juminda õhukaitse raketibaas: 3 elamut — Harjumaa, Loksa vald, Juminda.
12. Juminda nina mereväe radarijaam: vaatlustorn, 3 elamut — Harjumaa, Loksa vald, Juminda.
13. Tsitre kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, elamu — Harjumaa, Kuusalu vald, Tsitre.
14. Kaberneeme kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni — Harjumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme.
15. Neeme kordon: radarijaam, 3 vaatlustorni, 2 elamut — Harjumaa, Jõelähtme vald, Neeme.
16. Muuga kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, elamu — Harjumaa, Viimsi vald, Muuga küla.
17. Pringi kordon: radarijaam, vaatlustorn, 4 elamut — Harjumaa, Viimsi vald, Pringi.
18. Kopli kordon: 2 radarijaama, vaatlusjaam, 3 elamut — Tallinn, Neeme 33.
19. Tallinna merepiirivalve: brigaadi baas — Tallinn, Süsta 5; elamu — Tallinn, Kaluri 1.
20. Naissaare mereväe radarijaam: vaatlustorn, 2 elamut — Harjumaa, Viimsi vald.
21. Suurupi merepiirivalve radarijaam: vaatlustorn, 2 elamut — Harjumaa, Harku vald.
22. Vääna-Jõesuu kordon: 2 radarijaama, vaatlustorn, 3 elamut — Harjumaa, Keila vald.
23. Keila-Joa kordon: 2 radarijaama, vaatlustorn, 3 elamut — Harjumaa, Keila vald.
24. Pakri mereväe radarijaam: vaatlustorn — Harjumaa, Keila vald.
25. Paldiski kordon: radarijaam, vaatlusjaam, 2 elamut — Harjumaa, Keila vald.
26. Kurkse kordon: radarijaam, vaatlustorn, 2 elamut — Harjumaa, Padise vald.
27. Paldiski piirivalvesalga õppekeskus: 3 elamut — Harjumaa, Keila vald.
28. Vihterpalu kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni, elamu — Harjumaa, Padise vald.
29. Tuksi kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni, 2 elamut — Läänemaa, Noarootsi vald.
30. Paslepa kordon: radarijaam, vaatlustorn, elamu — Läänemaa, Noarootsi vald.
31. Vormsi kordon: 3 radarijaama, 2 vaatlustorni, elamu — Läänemaa, Vormsi vald.
32. Haapsalu merepiirivalve divisjoni baas: elamu — Haapsalu, Suur-Holmi 1.
33. Suursadama kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, elamu — Hiiumaa, Pühalepa vald.
34. Kärdla kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni, elamu — Hiiumaa, Kärdla.
35. Kärdla piirivalve komandantuur: elamu — Hiiumaa, Kärdla.
36. Tahkuna mereväe radarijaam: vaatlustorn, elamu — Hiiumaa, Lauka vald.
37. Kõrgessaare kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni, elamu — Hiiumaa, Lauka vald.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 17 / 31
38. Kõpu mereväe radarijaam: vaatlustorn, elamu — Hiiumaa, Lauka vald.
39. Kõpu kordon: 3 radarijaama, 3 vaatlustorni, 3 elamut — Hiiumaa, Lauka vald.
40. Sõru kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni, 3 elamut — Hiiumaa, Emmaste vald.
41. Liiküla kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut — Saaremaa, Leisi vald.
42. Tagaranna kordon: radarijaam, vaatlustorn, elamu — Saaremaa, Mustjala vald.
43. Undva nina mereväe radarijaam: vaatlustorn — Saaremaa, Kihelkonna vald.
44. Kõruse kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 3 elamut — Saaremaa, Kihelkonna vald.
45. Austla kordon: 2 radarijaama, 3 vaatlustorni, elamu — Saaremaa, Lümanda vald.
46. Tammuna kordon: radarijaam, vaatlustorn, elamu — Saaremaa, Torgu vald.
47. Sääre merepiirivalve radarijaam: vaatlustorn, 3 elamut — Saaremaa, Torgu vald.
48. Kuressaare piirivalvesalga staap ja õppekeskus: 6 elamut — Kuressaare, Tallinna 19 ja Pihtla tee 24.
49. Endine puhkebaas «Vzmorje»: elamu — Pärnumaa, Häädemeeste vald.
50. Õhukaitseväe raketibaas: 2 elamut — Valgamaa, Tõlliste vald.
51. Õhukaitseväe staap: 2 elamut — Valgamaa, Valga, Pikk 16.
52. Piirivalveameti haldushoone — Tallinn, Toompea 1.
53. Piirivalveameti Keskbaas — Tallinn, Ädala 4d.
54. Ida-Viru piirkonna staap — Jõhvi, Rakvere mnt. 27.
55. Gorodenko kordon — Ida-Virumaa, Illuka vald.
56. Vasknarva kordon — Ida-Virumaa, Alajõe vald.
57. Alajõe kordon.
58. Ninasi kordon — Ida-Virumaa, Lohusalu vald.
59. Omedu kordon — Jõgevamaa, Raja vald.
60. Nina kordon — Tartumaa, Alatskivi vald.
61. Peipsi piirkonna staap.
62. Varnja kordon — Tartumaa, Peipsiääre vald.
63. Piirissaare kordon — Tartumaa, Piirissaare vald.
64. Meerapalu kordon — Tartumaa, Meeksi vald.
65. Mehikoorma kordon.
66. Misso kordon — Võrumaa, Misso vald.
67. Murati piirikontrollpunkt.
68. Holdre kordon — Valgamaa, Helme vald.
69. Abja kordon: 4 elamut — Viljandimaa, Abja vald.
70. Jaagupi kordon: Ikla piirikontrollpunkt — Pärnumaa, Häädemeeste vald.
71. Pärlselja õppekeskus: elamu — Pärnumaa, Varbla vald.
72. Saka kordon: radarijaam, vaatlustorn, elamu — Ida-Virumaa, Kohtla vald.
73. Käsmu kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut — Lääne-Virumaa, Käsmu.
Leht 18 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
74. Hara kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut — Harjumaa, Loksa vald, Hara.
75. Prangli kordon: radarijaam, vaatlustorn — Harjumaa, Viimsi vald.
76. Lepneeme kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 3 elamut — Harjumaa, Viimsi vald, Lepneeme.
77. Nõva kordon: radarijaam, vaatlustorn — Harjumaa, Nõva vald.
78. Kihelkonna kordon — Saaremaa, Kihelkonna vald.
79. Kipi-Koovi kordon — Saaremaa, Lümanda vald.
80. Kargi kordon — Saaremaa, Salme vald.
81. Siseministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Pikk 61.
82. Sideremonditöökoda — Tallinn, Odra 4.
83. Majanduskeskus: laohooned — Tallinn, Tartu mnt. 85.
84. Automajand: administratiivhoone, töökojad — Tallinn, Suur-Patarei 13.
SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Eivere Hooldekodu: ait, 2 elamut, garaaž-sigala, hoolealuste maja, kuur, laut, pumbamaja — Järvamaa, Paide
vald.
2. Erastvere Hooldekodu koos abimajandiga: ait-kelder, 6 elamut, garaaž, 2 hoolealuste maja, katlamaja,
pumbamaja, saun-pesumaja, õlihoidla — Põlvamaa, Kanepi.
3. Kernu Hooldekodu: 6 elamut, garaaž-töökoda, hoolealuste maja, kasvuhoone, kelder, kuur, küün, laut,
pumbamaja — Harjumaa, Kernu vald.
4. Kogula Hooldekodu: 4 elamut, 2 hoolealuste maja, katlamaja, 5 kuuri, ladu, pumbamaja, söökla — Saaremaa,
Kärla vald.
5. Koluvere Hooldekodu koos abimajandiga: 7 elamut, hoidla, 3 hoolealuste maja, 5 kasvuhoonet, katlamaja,
kontor, 8 kuuri, ladu, lossihoone, maja nr. 17 — hoolealuste elamu, masuudihoidla, pesumaja, puidutöökoda,
saun, surnukuur, söökla, töökoda, õmblustöökoda — Läänemaa, Koluvere vald.
6. Mõisamaa Hooldekodu koos abimajandiga: 5 elamut, garaaž-töökoda, 3 hoolealuste maja, kartulihoidla, laut,
saun, surnukuur — Raplamaa, Märjamaa vald.
7. Pikajärve Hooldekodu koos abimajandiga: abihoone, ait, 5 elamut, 2 hoolealuste maja, katlamaja-pesumaja,
3 kuuri, küün, laut, 2 sauna, saun-pesuköök — Põlvamaa, Valgjärve vald.
8. Sõmera Hooldekodu: 2 abihoonet, aerosolaarium, desinfektsioonikamber, 57 elamut, 2 garaaži, 12 hoolealuste
maja, juurviljahoidla, kaminasaal, katlamaja, kauplus, kelder, kelder-saun-garaaž, kloraator, klubihoone, kohvik-
veski, 16 kuuri, külmhoone, 3 kämpingut, 4 ladu, pumbamaja, saun, saun-pesumaja, suvila, söökla, 2 töökoda
— Saaremaa, Saare-Kärla vald.
9. Ravila Hooldekodu: 5 elamut, garaaž, hoolealuste maja, kuur, saun-pesumaja — Harjumaa, Kose vald.
10. Valkla Hooldekodu koos abimajandiga: 12 elamut, garaaž, hoolealuste elamu, hoolealuste kauplus,
katlamaja-töökoda, mõisahoone, 7 puukuuri, puutöökoda, saun-pesumaja, surnukuur, võlvialused — Harjumaa,
Kuusalu vald.
11. Võisiku Hooldekodu koos abimajandiga: alajaam, 8 elamut, garaaž, 2 hoolealuste maja, kaalumaja,
katlamaja, 5 kuuri, ladu, masuudihoidla, peahoone, pumbamaja, söökla-köök, viljakuivati — Jõgevamaa,
Põltsamaa vald.
12. Pansion «Merivälja»: 18 elamut, kelder, peahoone — Tallinn, Ranniku tee 48; 2 elamut — Tabasalu.
13. Väikeettevõte «Vagos»: administratiivhoone — Tallinn, Mai 18; tootmis-administratiivhoone — Tallinn,
Sütiste tee 17.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 19 / 31
14. Lastesanatoorium «Tervis»: 2 keldrit, kuur, 3 sanatooriumihoonet — Tallinn, Kose tee 57.
15. Taheva Lastesanatoorium: 3 elamut, 4 garaaži, kantselei-elamu, kasvuhoone, katlamaja-elamu, kelder,
laohoone, laut, pesuköök-saun-ladu, puidutöökoda, 2 ravikorpust — Valgamaa, Taheva vald.
16. Sanatoorium «Põhjarannik»: põhihoone, ravikorpus — Narva-Jõesuu, Vabaduse tee 75.
17. Sotsiaalkindlustusamet: administratiivhoone — Tallinn, Lembitu 12; administratiivhoone — Tallinn, Estonia
pst. 15.
18. Tööturuamet: administratiivhoone — Tallinn, Luha 16.
19. Eesti Verekeskus: peahoone, tootmiskorpus — Tallinn, Ädala 2.
20. Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo: administratiivhoone, garaaž, soojussõlm, õuemaja — Tallinn, Rüütli 24;
administratiivhoone — Tallinn, Narva mnt. 46.
21. Meditsiinilise Erivarustuse Baas: administratiivhoone, katlamaja, ladu — Tallinn, Põllu 132; 3 ladu
— Jõgeva, Aia 38; 2 ladu — Paide, Vee 3.
22. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut: Kutsehaiguste Haigla, administratiivhoone, laborikorpus
— Tallinn, Hiiu 42; 9 ladu, majandusruumid, vivaarium — Tallinn, Ilmarise 3.
23. A. Seppo nim. Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskus: ravikorpus, soojussõlm, töökoda — Tallinn,
Tõnismägi 5a.
24. Profülaktilise Meditsiini Instituut: 2 garaaži, 2 kuuri, 5 laborit, peahoone, raamatukogu, vivaarium
— Tallinn, Paldiski mnt. 52/6a.
25. Mustamäe Haigla: haiglakorpus, hapnikujaam, köök, surnukuur, vana bastionihoone— Tallinn, Sütiste
tee 19; ühiselamu — Tallinn, Retke tee 30.
26. Kutsehaiguste Haigla: ravikorpus — Tallinn, Hiiu 42.
27. Järve Haigla: garaaž, juurdeehitus, juurviljahoidla, majandushoone, patoanatoomiline korpus, peakorpus,
pääsla — Tallinn, Energia 8.
28. Tallinna Nahahaiguste Haigla: haigla — Tallinn, Hiiu 39.
29. Eesti Onkoloogiakeskus: peakorpus, surnukuur — Tallinn, Hiiu 44; ühiselamu — Tallinn, Ilmarise 5.
30. Kivimäe Haigla: apteek, arhiivihoone, 2 haiglakorpust, 6 kuuri, majandushoone, prosektuur,
raamatupidamishoone, 3 ravipaviljoni — Tallinn, Põllu 61/63; administratiivhoone — Tallinn,
Rahvamaleva 13 / Põllu 38.
31. Tallinna Psühhiaatriahaigla: ladu-katusealune, paviljon-katusealune, kontor, dispanser, surnukuur, apteek,
maja 01 (ravikorpus), maja 02 (ravikorpus), maja 03 (ravikorpus), maja 04, maja 05, maja 06, maja 07, maja 08,
maja 11, maja 11a, köök, katlamaja, klubi, uus ravikorpus — Tallinn, Paldiski mnt. 52.
32. Jämejala Psühhiaatriahaigla: abipumbamaja, administratiivhoone, 2 elamut, 2 garaaži, katlamaja, kelder,
kultuurimaja, kuur-ladu, ladu, pumbamaja, puukuur, ravi-tootmistöökoda, 5 ravikorpust, surnukuur, tööteraapia
hoone — Viljandi, Jämejala.
33. Sotsiaalministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Gonsiori 29; administratiivhoone — Tallinn, Rävala
pst. 19.
34. Tartu Psühhiaatriakliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: peakorpus — Tartu, Raja 31; ravikorpus
— Tartu, Staadioni 61; administratiivhoone — Tartu, Riia mnt. 173.
35. Tartu Onkoloogiakliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: Vallikraavi 10 asuv dispanserihoone
õigusvastaselt võõrandatud; administratiivhoone — Tartu, Vallikraavi 7; polikliinik — Tartu, Vallikraavi 9;
polikliinik — Tartu, Vallikraavi 15; kuur, ravikorpus — Tartu, Lossi 19; dispanseri peakorpus — Tartu,
Vallikraavi 10.
36. Tartu Spordimeditsiinikeskus Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: hoone — Tartu, Ülikooli 14.
37. Tartu Vabariiklik Endokrinoloogia Keskus Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: 4 garaaži, haiglahoone,
majandushoone, polikliinikuhoone — Tartu, Pikk 60/64.
38. Tartu Kopsukliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: garaaž, kirurgiakorpus, 4 kuuri, majandushoone,
peakorpus, teraapiakorpus — Tartu, Riia mnt. 167; dispanser, garaaž, kuur — Tartu, Õpetaja tee 5; 2 abihoonet,
2 hoonet — Tartu, Kalevi 13.
Leht 20 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
39. Tartu Linna Nakkushaigla Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: ravikorpus — Tartu, Lina 4; ravikorpus
— Tartu, Lina 6; peakorpus — Tartu, Lina 7; ravikorpus — Tartu, Lina 8; majanduskorpus — Tartu, Lina 9;
labor — Tartu, Aleksandri 32.
40. Tartu Lastekliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: garaaž, peakorpus — Tartu, Oru 3; korpus,
toidublokk, transformaator — Tartu, Lunini 6; osakond — Tartu, Hermanni 14; polikliiniku filiaal — Tartu,
Mõisavahe 2; taastusravi korpus — Tartu, Ilmatsalu 46.
41. Tartu Naistekliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: naistenõuandla — Tartu, Lossi 21/23; garaaž,
sünnitusmaja — Tartu, Lossi 36.
42. Maarjamõisa Haigla Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: närvikliinik — Tartu, Puusepa 2;
administratiivhoone, ladu, puukuur, ühiselamu — Tartu, Puusepa 4; hapnikujaam — Tartu, Puusepa 4a;
pumbamaja, ravikorpus — Tartu, Puusepa 6; ravikorpus — Tartu, Puusepa 8; ravikorpus — Tartu, Ülikooli 8.
43. Maarjamõisa Polikliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: polikliinikuhoone — Tartu, Puusepa 1.
44. Tartu Stomatoloogiapolikliinik Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: polikliinik — Tartu, Raekoja plats 6.
45. Tartu Naha- ja Suguhaiguste Dispanser Tartu Ülikooli Kliiniku koosseisus: ravikorpus — Tartu, Lossi 21/23;
polikliinik — Tartu, Veski 63.
46. Riigiettevõte «Eesti Farmaatsia»: administratiivhoone — Tallinn, Pärnu mnt. 102.
47. Riigiettevõte «Optika»: administratiivhoone — Tallinn, Vabaduse pst. 181.
48. Vabariiklik Apteegiladu: kuur, ladu, laohoone — Tallinn, Seebi 3; kaarhall, laohoone, silotorn — Tallinn,
Rannamõisa tee 7a; ladu — Tallinn, Raba 29; kaarhall, laohoone — Tallinn, Suur-Sõjamäe 25a; elamu
— Tallinn, Tondi 35; katlamaja, kütteladu — Saku, Tiigi 10.
49. Tartu Apteegiladu: administratiivhoone, 2 hoidlat, kaarhall, ladu — Tartu, Vitamiini 7.
50. Riigi Tervisekaitsekeskus: administratiivhoone, ladu, pumbajaam, vivaarium — Tallinn, Paldiski mnt. 81;
labor — Haapsalu, Raudteejaama 1; labor — Tallinn, Kotka 2; labor — Tallinn, Rannamäe 3a.
51. Tallinna Desinfektsioonitalitus: administratiivhoone, majandushoone — Tallinn, Luha 18.
52. Kohtla-Järve Tervisekaitsetalitus: administratiivhoone, laborid, majandushoone — Kohtla-Järve, Kalevi 10;
administratiivhoone, labor, majandushoone — Jõhvi, Rahu 3.
53. Tartu Linna Tervisetalitus: 2 garaaži, kuurid, labor — Tartu, Veski 47/49; profülaktiline desinfektsioon
— Tartu, Vaksali 4; garaaž — Tartu, Vaksali 27.
54. Pärnu Tervisekaitsetalitus: laborid — Pärnu, Kuninga 23.
55. Narva Tervisekaitsetalitus: labor — Narva, Koidula 8; desinfektsiooniosakond — Narva, Hariduse 2; garaaž
— Narva, Kirovi 7.
56. Sillamäe Tervisekaitsetalitus: administratiivkorpus, laborid — Sillamäe, Ossipenko 3.
57. Lääne-Virumaa Tervisekaitsetalitus: ladu — Rakvere, Koidula 18; administratiivhoone — Rakvere,
Koidula 18a.
58. Harjumaa Tervisekaitsetalitus: peakorpus — Tallinn, Mardi 23; administratiivhoone — Keila, Jaama 13.
59. Hiiumaa Tervisekaitsetalitus: laborid, peahoone — Kärdla, Uus 16.
60. Jõgevamaa Tervisekaitsetalitus: 2 garaaži, laborid, peahoone — Põltsamaa, Lossi 47.
61. Raplamaa Tervisekaitsetalitus: laborid, peakorpus — Rapla, Sauna 12.
62. Valgamaa Tervisekaitsetalitus: labor, peakorpus — Valga, Turu 3.
63. Viljandimaa Tervisekaitsetalitus: puhkebaas — Viljandi maakond, Viiratsi.
64. Võrumaa Tervisekaitsetalitus: laborid — Võru, Karja 22; desinfektsiooniosakond, garaaž, peahoone
— Võru, Karja 24.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 21 / 31
65. Põlva Tervisekaitsetalitus: labor — Räpina, Tartu mnt. 9; administratiivhoone — Räpina, Tartu mnt. 11.
66. Saaremaa Tervisekaitsetalitus: administratiivkorpus, laborid — Kuressaare, Uus 2.
67. Tallinna Linna Pensioniamet: administratiivhoone — Tallinn, Pronksi 12.
68. Kohtla-Järve Pensioniamet: administratiivhoone — Kohtla-Järve, Pärna 24.
69. Migratsiooniamet: administratiivhoone — Tallinn, Laboratooriumi 23.
TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Riigiettevõte «Eesti Lennujaamad»
1) Tallinna Lennujaam: maandumisrada, terminaalihoone, sööklahoone, automajandi tehnilise teeninduse
hoone, automajandi garaažitöökoja hoone, automajandi haldushoone, lennujaama vana hoone, kütuseteenistuse
haldushoone, kütuseteenistuse laohoone, tsentraalboilerijaam koos juurdeehitustega, laohoone, klubihoone —
Tallinn, Lennujaama 2.
2) Tartu Lennujaam: maandumisrada, lennujaama hoone, laohoone, lennujaama vana hoone, ühiselamu —
Tartumaa, Tõrvandi.
3) Pärnu Lennujaam: maandumisrada, lennujaama hoone, tehniline hoone — Pärnu, Raua 5.
4) Kuressaare Lennujaam: maandumisrada, lennujaama hoone, garaaž koos töökojaga — Saaremaa,
Roomassaare.
5) Kärdla Lennujaam: maandumisrada, lennujaama hoone, katlamaja — Hiiumaa, Hiiessaare.
6) Vääna-Jõesuu lastelaagri kompleks (11 hoonet) — Harjumaa, Vääna.
2. Riiklik aktsiaselts «Eesti Lennuliinid»: administratiivhoone, hotell, laohoone, väikelennukiangaar,
2 raamhalli, aviotehnilise baasi õppeklassi hoone, aviotehnilise baasi laborihoone, aviotehnilise baasi töökoja
uus ja vana osa, ehitamisel olev lennukiangaar — Tallinn, Lennujaama 2.
3. Riigiettevõte «Tallinna Sadam»
1) Kesklinna sadam: 9 trafoalajaama, vahtkonnahoone, pääsla ja lubadebüroo, pääsla nr. 2, teenistushoone,
pääsla (põhja-lääne), raadiosaatja hoone, 19 kaid, sadama põhja- ja idapoolne lainemurdja (2), haldushoone,
troppide ladu, autokaalude hoone, 2 garaaži, hoone, 16 ladu, duširuumide hoone kail nr. 19, saun-pesumaja,
2 olmeruumi, abihoone, merevaksal, sprinklerihoone, tootmishoone laadimisrajoonis nr. 2, kütuselao
kontorihoone, ehitus-remondivalitsus (kontorihoone, ladu, olmeruumid), puidutöökoda, saekaater, töökodade
hoone, sepikoda, keevitushoone ja ladu, söökla, kontorihoone, 2 teenistushoonet, mehhaanikatöökoja
ladu, katlamaja olmeruumid, varustusosakonna ladu, mehhaniseerimise ladu, töökojad idamuulil,
väikemehhaniseerimise garaaž, ladu troppide lao juures, lintkraanade remondihoone, metall-ladu nr. 9—10,
2 varjendit — Tallinn, Sadama 25; arvutuskeskuse hoone — Tallinn, Uus-Sadama 19; interklubi hoone —
Tallinn, Tuukri 11; teenistushoone — Tallinn, Sadama 21; meremeeste kool — Tallinn, Tuukri 10; pansionaat
— Tallinn, Võra 10; Heltermaa sadama läänekai, praamikai, idakai, sadamamuul, trafoalajaam, merevaksal,
saun-pesumaja, pumbajaam, autokaalude hoone, olmeruumid, pääsla — Hiiumaa, Pühalepa vald, Heltermaa;
Kuivastu tamm, lõuna praamikai, lai sadamamuul (pikendusega), 2 põhja praamikaid, lõuna praamikai,
kassapaviljon, olmeruumid — Saaremaa, Muhu vald, Kuivastu; Roomassaare naftakai, kaitsemuul, kaubakai,
valvurihoone, autokaalude hoone, olmeruum — Saaremaa, Roomassaare; Virtsu sadama põhjakai, lõunakai,
sadamakai, pumbamaja puurkaevuga, kassapaviljon — Läänemaa, Hanila vald, Virtsu; sadama muul, tamm
— Harjumaa, Viimsi vald, Aegna saar; Rohuküla põhjasadam, merevaksal, õhupuhurite hoone — Läänemaa,
Ridala vald, Rohuküla; Sviby sadamakai — Läänemaa, Vormsi vald, Vormsi saar; ehitus-remonditsehhi hoone,
kompressorite hoone, 2 katlamaja, katlakorpuse tsehh, tsehh nr. 2, pesujaoskonna hoone nr. 2, diislijaoskonna
hoone tsehh nr. 2, kalapüügimehhanismide tsehh, mehhaanikajaoskonna tsehh nr. 2, tsehhi nr. 5 hoone,
puidutsehhi nr. 207 hoone, tsehhi nr. 207 maalrijaoskond, tsehhi nr. 11 tehniline jaoskond, mudelijaoskonna
hoone, valutsehh nr. 11, sepatsehh nr. 11, elektroonilise aparatuuri tsehh nr. 216, elektrijaoskond,
3 trafoalajaama, remondi- ja mehhaanikajaoskond koos juurdeehitusega, laeva elektriseadmete tsehh, jaoskond,
puidukuivati, veetorn, maa-alune kütuseladu ja pumbajaam, ambulatooriumihoone, tuletõrjehoone, varjend,
haldushoone, keskpääsla nr. 1, raamatupidamise hoone, kantseleihoone, konstrueerimisbüroo, tehasevalitsuse
hoone, 450-kohaline varjend, kohvik, söökla, katlakorpuse tsehhi olmeruumid, tsehhi nr. 5 riietusruumid,
laoruumid, kütusehoidla laoruumid, 6 kaid — Tallinn, Mere puiestee 10.
2) Kopli sadam: 10 kaid, 2 alajaama, suure muuli kai, veevarustuse pumbajaam, Põhjarajooni trafoalajaam
(6 kv), lõunapoolne läbipääs, läbikäidav hoone ja autokaal, raudteejaama hoone, laoruum (hoone nr. 4),
2 metalliladu, T-H (akude teenindus- ja laadimisjaam), mootorvedurite läbivaatamise hoone, lõunapoolne
pilsivee pumbajaam, pilsivee pumbajaam, töökojad olmeruumidega (hoone nr. 3), põhjapoolne katlamaja,
lõunapoolne katlamaja, tehnovee pumbajaam, lõunapoolne pilsi- ja olmevee vastuvõtmise jaam, külmhoone,
Leht 22 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
remonditöökoda kontoriga — Tallinn, Paljassaare 28; labor, operaatorite hoone, läbipääs, olmeruumid, õliladu,
ladu, naftabaasi töökoda, 2 pumbamaja, masuudi pumbamaja, pilsi- ja õliseguse vee puhastusjaam, pumbamaja,
valveoperaatorite hoone, kai nr. 4, olmeruumid ja töökoda, alajaam — Tallinn, Lume 14; filmilaenutuspunkt
— Tallinn, Lume 4; tootmisbaasi mehhaanikatsehh, armatuuritsehh, olmeruum, tööstusbaasi tsemendiladu,
tootmisbaasi kaldakindlustus — Tallinn, Paljassaare 2.
3) Muuga sadam: teraviljakompleksi sõlmtorn, teraviljakompleksi laadimise jaam, vintside hoone,
teraviljatornid, elevaatoritorn, kuivatihoone, teraviljakompleksi olmehoone, sadama administratiivhoone,
tööstusvee pumbajaam, sadevee puhastusseadmed, õlivee puhastusseadmed, 3 kanalisatsiooni pumbajaama
(nr. 1, 2 ja 3), teisetasandiline pumbajaam, kai nr. 3 kanalisatsiooni pumbajaam, kaitsemuul, mineraalveoste
kai, 6 kaid (nr. 4, 5, 8, 11, 12, 13), muul, ujuvmahutite kai, hüdrograafiline kai, 4 trafojaama, konveiergalerii
muulil, konveiergalerii kail, transpordiestakaad, teraviljakompleksi külmladu, teraviljakompleksi soeladu,
teraviljakompleksi remonditöökoda, külmutuskompleksi olmehoone, külmladu nr. 1, külmladu nr. 2,
tootmis-mehhaniseerimiskompleksi olmehoone, tootmis-mehhaniseerimiskompleksi söökla, tootmis-
mehhaniseerimiskompleksi laaduritehoone, administratiiv-olmekompleksi hoone, administratiiv-olmekompleksi
sööklahoone, meditsiinipunkti hoone, pääslahoone nr. 1, pääslahoone nr. 2, pääslahoone nr. 3, tuletõrjedepoo
hoone, keskjaotuspunkti nr. 1 hoone, keskjaotuspunkti nr. 2 hoone, sanitaar-epidemioloogiajaama hoone,
sanitaar-epidemioloogiajaama ladu, tollivaatlusboks nr. 1, tollivaatlusboks nr. 2, autobaasi hoone koos
töökodadega, varustuse külmladu, varustuse soeladu, tankla, pikaajalise säilitamise ladu, raudtee rippülekäik
(jalakäijate ülekäik raudtee kohal), territooriumi betoonpiirdetara, biopuhastusseadmed, boileriruum nr. 2,
trafoalajaam nr. 1, trafoalajaam nr. 2, trafoalajaam nr. 3, trafoalajaam nr. 4, trafoalajaam nr. 5 — Tallinn, Maardu
tee 57; spordikompleksi hoone — Tallinn, Ringi tänav; ühiselamu nr. 1 hoone — Tallinn, Nurga 6; ühiselamu
nr. 2 hoone — Tallinn, Veeru 4; ühiselamu nr. 3 hoone — Tallinn, Veeru 6.
4. Riigiettevõte «Eesti Post»
1) Tallinna Peapostkontor — Tallinn, Narva mnt. 1: postitöötluskeskus — Tallinn, Toompuiestee 33a;
sidejaoskond T-9 — Tallinn, Rännaku pst. 9; sidejaoskond T-17 — Tallinn, Kopli 81; sidejaoskond T-19 —
Tallinn, Merivälja tee 22; sidejaoskond T-20 — Tallinn, Kose tee 59; sidejaoskond T-21 — Tallinn, Ida 8;
puhkebaas — Harjumaa, Laulasmaa küla.
2) Tartu Postkontor — Tartu, Rüütli 15: Elva sjsk. — Tartumaa, Elva, Kärneri 6; Haava sjsk. — Tartumaa,
Haava; Kallaste sjsk. — Tartumaa, Kallaste, Võidu 45; Lähte sjsk. — Tartumaa, Lähte; Nõo sjsk. — Tartumaa,
Nõo; Tammistu sjsk. — Tartumaa, Tammistu.
3) Narva Postkontor — Narva, Kingissepa 10: Narva-Jõesuu sjsk. — Narva-Jõesuu, Pargi 10; Postkontori
puhkebaas — Narva-Jõesuu, Koidula 38.
4) Jõhvi Postkontor — Jõhvi, Sompa 1a: Kohtla-Järve 4 — Kohtla-Järve, Posti 5; Kohtla-Järve 10 — Kohtla-
Järve, Maleva 25a; Avinurme sjsk. — Ida-Virumaa, Avinurme vald; Iisaku sjsk. — Ida-Virumaa, Iisaku vald;
Jaama sjsk. — Ida-Virumaa, Illaku vald, Jaama; Lüganuse sjsk. — Ida-Virumaa, Lüganuse vald; Püssi sjsk. —
Ida-Virumaa, Püssi, Viru 2; Toila sjsk. — Ida-Virumaa, Toila vald; Vaivara sjsk. — Ida-Virumaa, Vaivara vald.
5) Harjumaa Post — Tallinn, Lauliku 4 (renditav pind): Aegviidu sjsk. — Harjumaa, Aegviidu, Piibe mnt. 11;
Keila sjsk. — Harjumaa, Keila, Keskväljak 13; Kehra sjsk. — Harjumaa, Kehra, Kose mnt. 2; Kolga sjsk.
— Harjumaa, Kolga mõis; Kose sjsk. — Harjumaa, Kose, Lauristini 9; Lagedi sjsk. — Harjumaa, Lagedi,
Betooni 4; Laulasmaa sjsk. — Harjumaa, Laulasmaa, Kloogaranna mnt. 2; Raasiku sjsk. — Harjumaa,
Raasiku, Tallinna mnt. 2; Ardu sjsk. — Harjumaa, Ardu, Pala 2—18.
6) Hiiumaa Post — Hiiumaa, Kärdla, Posti 7: elamu — Hiiumaa, Kärdla, Posti 9.
7) Järvamaa Post — Järvamaa, Paide, Telliskivi 5: Türi sjsk. — Järvamaa, Türi, Viljandi 1a; Ämbra sjsk. —
Järvamaa, Kareda vald; Oisu sjsk. — Järvamaa, Oisu vald.
8) Jõgevamaa Post — Jõgevamaa, Jõgeva, Aia 8: Põltsamaa sjsk. — Jõgevamaa, Põltsamaa, Silla 2;
Torma sjsk. — Jõgevamaa, Torma.
9) Lääne-Virumaa Post: Kadrina sjsk. — Lääne-Virumaa, Kadrina; Kiltsi sjsk. — Lääne-Virumaa, Kiltsi;
Kunda sjsk. — Lääne-Virumaa, Kunda, Rakvere mnt. 31; Käsmu sjsk. — Lääne-Virumaa, Käsmu, Neeme 7;
Porkuni sjsk. — Lääne-Virumaa, Porkuni; Tapa sjsk. — Lääne-Virumaa, Tapa, Pikk 3; Võsu sidehoone —
Lääne-Virumaa, Võsu, Mere 63.
10) Läänemaa Post — Haapsalu, Posti 1: Läänemaa Post, II sjsk. — Läänemaa, Paralepa, Tulika 1.
11) Pärnumaa Post — Pärnu, Akadeemia 7: Pärnu III sjsk. — Pärnu, Kuuse 2a; Kihnu sjsk. — Pärnumaa,
Kihnu vald, Saare; Massiaru sjsk. — Pärnumaa, Häädemeeste vald, Massiaru; Paatsalu sjsk. — Pärnumaa,
Varbla vald, Paatsalu; Saulepi sjsk. — Pärnumaa, Varbla vald, Kulli; Tori sjsk. — Pärnumaa, Tori vald, Tori;
Tõstamaa sjsk. — Pärnumaa, Tõstamaa; Varbla sjsk. — Pärnumaa, Varbla vald.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 23 / 31
12) Põlvamaa Post — Põlvamaa, Põlva, Kesk 19; Maaritsa sjsk. — Põlvamaa, Valgjärve vald; Räpina sjsk. —
Põlvamaa, Räpina, Vabaduse 14; Taevaskoja sjsk. — Põlvamaa, Põlva vald; Vastse-Kuuste sjsk. — Põlvamaa,
Vastse-Kuuste vald; Võõpsu sjsk. — Põlvamaa, Võõpsu.
13) Raplamaa Post — Raplamaa, Rapla, Tallinna mnt. 17: Raplamaa Posti elamu — Rapla, Liiva 10;
Eidapere sjsk. — Raplamaa, Kehtna vald; Paeküla sjsk. — Raplamaa, Märjamaa vald; Vaimõisa sjsk. —
Raplamaa, Märjamaa vald.
14) Saaremaa Post — Saaremaa, Kuressaare, Torni 1: Liiva sjsk. — Saaremaa, Muhu vald, Liiva.
15) Sillamäe Post — Ida-Virumaa, Sillamäe.
16) Valgamaa Post — Valga, Kesk 10; Hargla sjsk. — Valgamaa, Taheva vald, Hargla; Koiküla sjsk. —
Valgamaa, Taheva vald, Koiküla; Lüllemäe sjsk. — Valgamaa, Karula vald, Lüllemäe; Nõuni sjsk. —
Valgamaa, Palupera vald, Nõuni; Otepää sjsk. — Valgamaa, Otepää, Lipu väljak 24; Pikasilla sjsk. —
Valgamaa, Põdrala vald, Pikasilla.
17) Viljandimaa Post — Viljandi, Tallinna 11; Abja-Paluoja sjsk. — Viljandimaa, Abja-Paluoja, Posti 3;
Kildu sjsk. — Viljandimaa, Vastemõisa vald; Nuia sjsk. — Viljandimaa, Nuia, Rahumäe 3; Suure-Jaani sjsk. —
Viljandimaa, Suure-Jaani, Jaama 7.
18) Võrumaa Post — Võru, Jüri 33a: Võru I sjsk. — Võru linn, Jaama 6; Antsla sjsk. — Võrumaa, Antsla,
Kreutzwaldi 2; Isustre sjsk. — Võrumaa, Misso vald; Rõuge sjsk. — Võrumaa, Rõuge vald.
19) Side Autobaasi kompleks — Tallinn, Türi 3.
5. Riigiettevõte «Eesti Telekommunikatsioonid»
Ringhäälingu Saatekeskus: Tallinna Teletorn: teletorn, garaaž, pääsla, saun — Tallinn, Kloostrimetsa 58a;
Laitse Raadiojaam: tehniline hoone 1, tehniline hoone 2, pääsla antennipaviljon, valvemaja, koertemaja,
materjalide ladu, kuur, õlihoidla, kõrgepinge hoone, garaaž, garaaž-ladu — Harjumaa, Laitse; Valgjärve Raadio-
ja Televisioonijaam: tehniline hoone, pääsla — Põlvamaa, Valgjärve; tehniline hoone, tehnomaja, kuur, pääsla
— Tartumaa, Soinaste; tehniline hoone — Tartumaa, Kallaste; Kohtla-Järve Raadio- ja Televisioonijaam:
tehniline hoone, abiteenistuse hoone, pääsla, alajaama hooned, pesumaja — Kohtla-Järve, Karikakra 28;
Pärnu Raadio- ja Televisioonijaam: tehniline hoone, katlamaja, pumbamaja — Pärnu, Tammiste 10; Orissaare
Raadio- ja Televisioonijaam: tehniline hoone, katlamaja, pumbamaja, majandushoone — Saaremaa, Orissaare,
tehniline hoone, diislihoone — Saaremaa, Sõrve, Lõopõllu küla, tehniline hoone — Saaremaa, Kihelkonna;
Haage Raadiojaam: tehniline hoone, katlamaja, pääsla-pumbamaja, biofiltri hoone — Tartumaa, Haage; Võru
Raadiojaam: tehniline hoone, pumbamaja — Võrumaa, Kirumpää; retranslatsioonijaamad: tehniline hoone —
Haapsalu, Uuemõisa; tehniline hoone — Kärdla; Rahumäe tee 3; tehniline hoone — Raplamaa, Järvakandi,
Tallinna mnt.; tehniline hoone — Viljandimaa, Viiratsi vald; tsehh nr. 2: tehniline hoone, materjalide ladu, pääsla
— Tallinn, Kopli 94, tehniline hoone, kuur — Viljandimaa, Viiratsi vald; tehnilised teenistused: tehniline hoone,
pääsla, materjalide ladu-garaaž — Tallinn, Kristiine 5; ehitatava Koeru raadio- ja televisioonijaama kompleks
koos elamutega — Järvamaa, Koeru.
6. Maanteeamet
1) Administratiivhoone — Tallinn, Pärnu mnt. 24.
2) Harju Teedevalitsus: keskus: väravahoone, trafoalajaam, 4 kaarhalli — Tallinn, Vana-Narva mnt. 7; Maardu
piirkond: kontor-elamu, garaaž-töökoda, raudbetoontoodete polügoon — Tallinn, Maardu, Peterburi mnt. 250;
Kuusalu piirkond: kontor-elamu, tootmishooned — Harjumaa, Kuusalu, Teemeistri 1, elamu — Teemeistri 2,
elamu — Teemeistri 3; Raasiku piirkond: kontor-elamu, tootmishooned, 2 elumaja — Harjumaa, Raasiku;
Kose piirkond: kaarhall, elamu — Harjumaa, Kose, Kuimetsa tee 4; Kanama piirkond: tootmishoone, elamu
— Harjumaa, Saku vald, Kanama; Keila piirkond: tootmishoone — Keila, Paldiski mnt. 33, puhkekodu-saun
— Harjumaa, Keila-Joa; Haljastuspiirkond: kontor-elamu, tootmishoone, elamu — Tallinn, Pärnamäe tee 8;
bituumenibaas: väravahoone, saun, kontorihoone, garaaž-töökoda, kasvuhoone, tootmishooned — Tallinn,
Maardu; Padise piirkond: tootmishoone, elamu — Harjumaa, Padise vald, Harju-Risti.
3) Hiiu Teedevalitsus: keskus: administratiivhoone, garaaž, laohoone, remonditöökoda — Kärdla, Allika 40,
elamu — Kärdla, Allika 30, elamu — Kärdla, Allika 32, elamu — Kärdla, Allika 36, elamu — Kärdla,
Allika 38, abihoone — Kärdla, Allika 32/34, elamu — Kärdla, Heltermaa mnt. 15, elamu — Kärdla,
Vabaduse 61; Kärdla piirkond: administratiivhoone, laohoone, remonditöökoda — Kärdla, Posti 2, elamu,
garaaž — Hiiumaa, Kõrgessaare, Lauka vald; Käina piirkond: administratiivhoone — Hiiumaa, Käina vald,
Käina, Hiiu mnt. 1, elamu, laohoone — Hiiumaa, Käina, Võilille 1, elamu — Hiiumaa, Käina vald, Vaemla,
suvila — Hiiumaa, Käina vald, Orjaku; bituumenibaas: tootmishooned — Hiiumaa, Pühalepa vald, Heltermaa.
4) Ida-Viru Teedevalitsus: keskus: administratiivhoone, abihoone, 2 remonditöökoda, laohoone, angaarladu, 2
elamut — Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Tammiku, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 2, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 22,
elamu — Jõhvi, Narva mnt. 105, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 105a, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 105b, elamu
— Jõhvi, Narva mnt. 105v, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 107, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 107a, elamu — Jõhvi,
Narva mnt. 107b, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 15, elamu — Jõhvi, Narva mnt. 17, elamu — Ida-Virumaa,
Leht 24 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
Narva-Jõesuu, Raja 3; Purtse piirkond: garaaž-kontor, 2 elamut, majandushoone — Ida-Virumaa, Lüganuse
vald, Purtse; Jõhvi piirkond: garaaž-kontor, elamu, majandushoone, abitootmishoone — Ida-Virumaa, Jõhvi
vald, Jõhvi küla; Sillamäe piirkond: garaaž-kontor, 2 elamut, 2 majandushoonet — Ida-Virumaa, Vaivara
vald, Vaivara; Iisaku piirkond: garaaž-kontor, 2 elamut, 2 majandushoonet, laohoone — Ida-Virumaa, Iisaku
vald, Iisaku; Lohusuu piirkond: garaaž-kontor, 2 elamut, ladu, majandushoone — Ida-Virumaa, Lohusuu vald,
Lohusuu; Asfaltbetoonitehas: kontor-laboratoorium, katlamaja, kaalumaja, tootmishooned ja -liinid — Kohtla-
Järve, Ahtme.
5) Jõgeva Teedevalitsus: keskus: kontor-elamu, 2 remonditöökoda — Jõgeva, Jaama 2a, tehnohooldehall,
garaaž, laohoone — Jõgeva, Suvila 1a; Põltsamaa piirkond: 2 elamut, remonditöökoda, abihoone — Jõgevamaa,
Põltsamaa vald, Pauastvere; Tabivere piirkond: remonditöökoda — Jõgevamaa, Tabivere vald, Voldi, elamu
— Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere; Mustvee piirkond: kontor-elamu, kuur, varjualune — Jõgevamaa,
Raja vald, Omedu; 2 elamut, garaaž, pumbamaja, õliladu — Jõgevamaa, Torma vald, Torma; bituumenibaas:
majandushoone, tootmishooned — Jõgevamaa, Jõgeva vald, Siimusti.
6) Järva Teedevalitsus: keskus ja Paide piirkond: remonditöökoda, garaaž, laohoone, administratiivhoone,
5 elamut — Järvamaa, Paide vald, Sillaotsa; elamu-garaaž — Harjumaa, Kõue vald, Ardu; elamu — Järvamaa,
Paide vald, Pudimäe; Türi piirkond: kontorihoone, remonditöökoda, garaaž, laohoone — Järvamaa, Türi,
Kaare 27a, elamu — Järvamaa, Türi, Vilde 4a, elamu — Järvamaa, Türi, Linnu 6; Koeru piirkond: kontor-
elamu, garaaž, kuur — Järvamaa, Karada vald, Köisi; Roosna-Alliku piirkond: kontorihoone, garaaž, 2 elamut,
kuur — Järvamaa, Roosna-Alliku vald, Roosna-Alliku; Asfaltbetoonitehas: administratiivhoone, laborihoone,
katlamaja, asfaltbetooni tootmise hooned ja liinid — Järvamaa, Paide vald, Sillaotsa.
7) Lääne Teedevalitsus: keskus: kontorihoone — Läänemaa, Ridala, Tallinna mnt. 70, elamu — Ridala,
Tallinna mnt. 72, elamu — Ridala, Tallinna mnt. 74, remonditöökoda, garaaž, laohoone, katlamaja, väravahoone
— Ridala, Tallinna mnt. 78; Risti piirkond: kontor-elamu — Läänemaa, Risti, Haapsalu mnt. 4, elamu,
majandushoone, garaaž — Läänemaa, Risti, Haapsalu mnt. 4a; elamu, abihooned — Läänemaa, Kullamaa
vald, Lemmi, elamu, majandushoone — Läänemaa, Kullamaa vald, Vaikna; Lihula piirkond: kontor-elamu,
majandushoone, garaaž — Läänemaa, Lihula, Pärna 4, elamu — Läänemaa, Lihula, Pärna 6, kontorihoone,
majandushoone, abihooned — Läänemaa, Hanila vald, Karuse, elamu, majandushoone — Läänemaa,
Martna vald, Laiküla; Uuemõisa piirkond: kontor-elamu — Läänemaa, Ridala vald, Tallinna mnt. 76, elamu,
majandushoone — Läänemaa, Taebla vald, Võntküla; elamu, saun — Läänemaa, Oru vald, Rannaküla;
Asfaltbetoonitehas: kontorihoone, katlamaja, garaaž, bituumenihoidla, tootmishooned ja -liinid — Haapsalu,
Lihula mnt. 18.
8) Lääne-Viru Teedevalitsus: keskus: kontorihoone, remonditöökoda, väravahoone, katlamaja, angaar, elamu —
Rakvere, Kreutzwaldi 3, elamu — Rakvere, Kreutzwaldi 13, elamu — Rakvere, Kreutzwaldi 15, elamu, garaaž
— Rakvere, Kreutzwaldi 17, elamu — Rakvere, Rohuaia 18, elamu — Rakvere, Kibuvitsa 10, elamu — Rakvere,
Vee 20; Haljala piirkond: kontor-elamu, 2 garaaži, majandushoone, kaarhall — Lääne-Virumaa, Haljala vald,
Haljala, Tallinna mnt. 22, elamu, abihooned — Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Viitna, elamu-õppekeskus —
Lääne-Virumaa, Võsu, sadamahooned — Lääne-Virumaa, Vihula vald, Vainupea; Kadrina piirkond: kontor-
garaaž, kaarhall, kuur, 2 elamut, 2 laohoonet, remonditöökoda — Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Kadrina,
Tapa tee 2, saeveski — Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Kadrina, Tapa tee 2, 2 elamut — Lääne-Virumaa, Tapa,
Lillaka tee 68; Viru-Jaagupi piirkond: kontor-elamu, elamu, garaaž — Lääne-Virumaa, Viru-Jaagupi, Vinni
vald, saun — Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Põlula; Tamsalu piirkond: kontor-elamu, ühiselamu, 2 elamut,
majandushoone, garaaž — Lääne-Virumaa, Tamsalu, elamu — Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Tabani; Simuna
piirkond: kontor-elamu, elamu, garaaž, majandushoone — Lääne-Virumaa, Simuna; Asfaltbetoonitehas:
administratiivhoone, sepapada, trafoalajaam, õliladu, 2 katlamaja, kaalumaja, bituumenihoidla, tootmishooned ja
-liinid — Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Pahnimäe, bituumeni vastuvõtu sõlm — Rakvere, Jaama tänav.
9) Põlva Teedevalitsus: keskus: kontor-elamu — Põlva, Metsa 1, remonditöökoda, garaaž, olmehoone,
laohoone — Põlva, Võru 29; Põlva piirkond: kontor-elamu — Põlva, Käisi 1; Räpina piirkond: kontorihoone,
remonditöökoda, garaaž, laohoone, kõrvalhoone — Põlvamaa, Räpina vald, Köstrimäe; elamu — Põlvamaa,
Räpina vald, Köstrimäe; Orava piirkond: kontor-elamu, kõrvalhoone — Põlvamaa, Suuremõisa vald, Orava;
Varbuse piirkond: pumbamaja — Põlvamaa, Kanepi vald, Vähkjärve, kontor-elamu (kõrvalhoonega) —
Põlvamaa, Kanepi vald; Asfaltbetoonitehas: bituumenihoidla, tootmishooned ja -liinid — Põlvamaa, Põlva—
Vanaküla mnt. (1,5 km).
10) Pärnu Teedevalitsus: keskus: kontorihoone, remonditöökoda, garaaž-kontor, laohoone, katlamaja,
väravahoone — Pärnu, Suur-Posti 18, elamu — Pärnu, Suur-Posti 15, laohoone — Pärnu, Sindi-Lodja;
pumbamaja — Vana-Pärnu, Mõrra tänav; Audru piirkond: kontor-elamu, remonditöökoda, majandushoone,
abihooned, elamu — Pärnumaa, Audru vald, Audru, elamu — Pärnumaa, Audru vald, Papsaare, Nooda 14;
Kilingi-Nõmme piirkond: kontor-elamu, garaaž-töökoda, majandushoone, pumbamaja — Kilingi-Nõmme,
Urve 4; Häädemeeste piirkond: kontorihoone, remonditöökoda, majandushoone, 2 kuuri, laohoone, saeveski
— Pärnumaa, Häädemeeste vald, elamu — Pärnumaa, Häädemeeste; Tori piirkond: kontor-töökoda, garaaž-
ladu, 2 majandushoonet, laohoone, pumbamaja, garaaž — Pärnumaa, Tori vald; Pärnu-Jaagupi piirkond:
kontorihoone, remonditöökoda, garaaž, pumbamaja — Pärnumaa, Pärnu-Jaagupi, Kergu mnt. 22; Tõstamaa
piirkond: kontor-elamu — Pärnumaa, Tõstamaa, majandushoone — Pärnumaa, Tõstamaa, Kalli 2; Vändra
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 25 / 31
piirkond: kontor-elamu — Pärnumaa, Vändra, Vana 104, garaaž-töökoda, majandushoone, saun, mehhanismide
hoiuruum — Pärnumaa, Vändra, Vana 106, elamu — Pärnumaa, Vändra, Turu 9, tootmiskeskus: 5 laohoonet,
remonditöökoda, 2 garaaži, kaarhall, viilhall, kaalumaja, olmehoone, betoonipolügoon — Pärnumaa, Sauga
vald.
11) Rapla Teedevalitsus: keskus: 2 kontorihoonet, 6 elamut, katlamaja, remonditöökoda, tootmishooned —
Raplamaa, Rapla, Viljandi mnt. 94; Rapla piirkond: kontorihoone — Raplamaa, Rapla, Viljandi mnt. 92;
Märjamaa piirkond: kontorihoone, garaaž-töökoda, pumbamaja, 4 elamut — Raplamaa, Märjamaa, Uus 2;
Kohila piirkond: kontorihoone, garaaž-töökoda, pumbamaja — Raplamaa, Kohila, Viljandi mnt. 9, elamu
— Raplamaa, Kohila, Viljandi mnt. 52a, elamu — Raplamaa, Kohila, Ööbiku 6; Asfaltbetoonitehas:
tootmishooned ja -liinid, pumbamaja — Raplamaa, Rapla vald, Tiitsu.
12) Saare Teedevalitsus: keskus ja Kuressaare piirkond: kontorihoone, teenindushoone, 2 garaaži, laohoone,
pumbamaja, mehhanismide hoiuruum — Kuressaare, Marientali tee 27, elamu, abihooned — Kuressaare,
Rootsi 8, elamu, kuur — Kuressaare, Pihtla tee 47, elamu, kuur — Kuressaare, Pihtla tee 61, elamu —
Kuressaare, Pihtla tee 49, elamu — Kuressaare, Pihtla tee 51, elamu — Kuressaare, Pihtla tee 53, elamu —
Kuressaare, Pihtla tee 55, elamu — Kuressaare, Pihtla tee 57, elamu — Kuressaare, Pihtla tee 59, elamu —
Kuressaare, Pihtla tee 63, elamu — Kuressaare, Tallinna 66, elamu — Kuressaare, Tallinna 68, elamu —
Kuressaare, Mooni 4; Salme piirkond: kontorihoone, garaaž-kuur, garaaž-töökoda — Saaremaa, Salme, Sõrve
mnt. 19, puhkebaas, abihooned — Saaremaa, Sõrve, Kaimri, kontorihoone, 2 kuuri, laohoone — Saaremaa,
Kihelkonna, Mustjala mnt. 9, elamu — Saaremaa, Salme, Sõrve mnt. 17, elamu — Saaremaa, Salme, Sõrve
mnt. 21, elamu — Saaremaa, Salme, Mare 1, elamu — Saaremaa, Salme, Mare 3, elamu — Saaremaa,
Salme, Mare 5, elamu — Saaremaa, Salme, Mare 7; Orissaare piirkond: kontorihoone, 2 kuuri, garaaž,
remonditöökoda, laohoone, õliladu — Saaremaa, Orissaare, Kuivastu mnt. 19, elamu — Saaremaa, Orissaare,
Kuivastu mnt. 17, elamu — Saaremaa, Orissaare, Kitsas 9, elamu — Saaremaa, Orissaare, Kitsas 11, elamu
— Saaremaa, Orissaare, Kitsas 13; bituumenibaas: tootmishooned, majandushoone, abihooned — Saaremaa,
Laimjala vald, Maadevahe.
13) Tartu Teedevalitsus: keskus: elamu, remonditöökoda, remondihall, väravahoone, sepikoda, kontorihoone
— Tartu, Näituse 36; Tartu piirkond: kontorihoone, viilhall — Tartumaa, Tähtvere vald, Kandiküla, kontor-
elamu, remonditöökoda, ladu, abihooned — Tartumaa, Puhja vald, Puhja, parvevahihoone — Tartumaa,
Puhja vald, Reku; Luunja piirkond: kontor-masinakeskus, trafoalajaam, pumbamaja — Tartumaa, Mäksa vald,
Vana-Kastre; Koosa piirkond: kontor-elamu, kaarhall — Tartumaa, Vara vald, Koosa; Elva piirkond: kontor-
elamu, abihoone, garaaž-töökoda — Tartumaa, Elva, Valga mnt. 18a; elamu — Tartumaa, Elva linn, Valga
mnt. 30; bituumenibaas: bituumeni- ja õlihoidla, abihoone, trafoalajaam — Tartumaa, Tartu vald, Kobratu;
kivipurustusbaas: trafoalajaam — Tartumaa, Haaslava vald, Reola.
14) Valga Teedevalitsus: keskus ja Valga piirkond: kontorihoone, garaaž, remonditöökoda, katlamaja,
angaar, väravahoone — Valga, Tartu 6, elamu, kuur — Valga, Viljandi 80; Kuigatsi piirkond: kontor-elamu,
laohoone, majandushoone — Valgamaa, Puka vald, Kuigatsi, elamu, abihooned — Valgamaa, Puka vald,
Puka; Tõrva piirkond: kontor-elamu, garaaž, kuur — Valgamaa, Tõrva, Tartu 15; Otepää piirkond: kontor-
elamu — Valgamaa, Otepää, Pikk 1, garaaž, majandushooned — Valgamaa, Otepää, Pikk 1a, kaarhall —
Valgamaa, Otepää, Hundisoo; Asfaltbetoonitehas: katlamaja, laborihoone, hoidlad, tootmishooned ja -liinid
— Valgamaa, Tõlliste vald, Tsirguliina; bituumenibaas: elamu, garaaž, laborihoone, tootmishooned — Valga,
Kuperjanovi 103.
15) Viljandi Teedevalitsus: keskus ja Viljandi piirkond: kontorihoone, garaaž, remonditöökoda — Viljandi,
Riia mnt. 1, elamu, garaaž — Viljandimaa, Kolga-Jaani, Kalmistu 5, elamu — Viljandimaa, Viiratsi,
Teedevalitsuse 1, elamu — Viljandimaa, Viiratsi, Teedevalitsuse 2, elamu — Viljandimaa, Viiratsi,
Teedevalitsuse 3; Abja piirkond: kontorihoone, garaaž, remonditöökoda — Viljandimaa, Abja-Paluoja, Nuia
tee 5a, elamu — Viljandimaa, Abja-Paluoja, Nuia tee 5, elamu — Viljandimaa, Abja-Paluoja, Nuia tee 7,
elamu — Viljandimaa, Abja-Paluoja, Nuia tee 7a; Võhma piirkond: kontorihoone, elamu — Viljandimaa,
Võhma, Tartu 5, elamu — Viljandimaa, Võhma, Tartu 6a; Loodi piirkond: kontorihoone, abihooned, 3 elamut —
Viljandimaa, Paistu vald, Loodi; Mustla piirkond: elamu — Viljandimaa, Mustla, Harju 1; Asfaltbetoonitehas:
tootmishooned ja -liinid, abihooned — Viljandimaa, Olustvere vald, Jaska.
16) Võru Teedevalitsus: keskus: administratiivhoone, laohoone, 2 kuuri — Võru, Jüri 18, elamu — Võru,
Jüri 18a, garaaž, katlamaja, pumbamaja, remonditöökoda, meditsiinipunkt, kuur, laohoone — Võru, Räpina
mnt. 13, elamu — Võru, Räpina mnt. 13a, elamu, kuur — Võru, Räpina mnt. 13b, 2 elamut — Võrumaa,
Võru vald, Räpina mnt. (2,3 km); Antsla piirkond: garaaž-töökoda, majandushooned, 3 elamut — Võrumaa,
Antsla vald, Villa; Võru piirkond: majandushooned, 8 elamut, 3 laohoonet, 10 garaaži, kauplus, katlamaja,
lõhkeaineladu, betoonitsehhi hooned — Võrumaa, Võru vald, Kose, elamu, kuur — Võrumaa, Lasva vald,
Kääpa, elamu, kuur-garaaž, majandushooned — Võrumaa, Sõmerpalu vald, Soe, elamu, majandushooned
— Võrumaa, Sõmerpalu vald, Sõmerpalu; Kangsti piirkond: majandushooned, 2 elamut, kontorihoone,
remonditöökoda, õliladu — Võrumaa, Varstu vald, Kangsti, elamu, majandushooned, saeveski — Võrumaa,
Mõniste vald, Mõniste; Vastseliina piirkond: majandushooned — Võrumaa, Vastseliina vald, Vastseliina,
Võru 6, 8, 10, 3 elamut — Võrumaa, Vastseliina vald, Vastseliina, Võru 6, 8, 10, elamu, majandushooned —
Võrumaa, Misso vald, Misso, elamu — Võrumaa, Misso vald, Kuklase, saun-suvila — Võrumaa, Misso vald,
Kogre, elamu, majandushooned — Võrumaa, Luhamaa, Määsi, garaaž-töökoda — Võrumaa, Vastseliina vald,
Vastseliina; Asfaltbetoonitehas: tootmishooned ja -liinid, olmehoone, pumbamaja, katlamaja, trafoalajaam,
kaalumaja, laborihoone, bituumenihoidla, õlihoidla — Võrumaa, Võru vald, Umbsaare.
Leht 26 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
17) Tehnokeskus: kontor-laboratoorium, kuur — Tallinn, Ristiku põik 8; «Eesti Maanteeprojekt»: garaaž-
töökoda, väravahoone — Tallinn, Uus-Sadama 5.
7. Riigiettevõte «Eesti Raudtee» — Tallinn, Pikk 36
1) Tallinna tsiviilehituse jaoskond — Tallinn, Reisijate 5a; 2 remonditöökoda, 3 ladu — Tallinn,
Suurtüki 10; 2 ametihoonet — Tallinn, Kauba 3a, Lai 43; raudteelaste maja — Tallinn, Kopli 19; 4 kaubaladu,
kaubakontor, laadijate maja — Tallinn, Telliskivi 57b; kaitserühma kasarm — Tallinn, Kopli tänav;
tsiviilkaitseobjektid — Tallinn, Pikk 72, Tallinn-Kopli raudteejaam; laste puhkekodu kompleks — Harjumaa,
Vääna-Jõesuu; Taebla raudteejaam: jaamahoone, pagasiruum — Läänemaa; Nigula raudteepeatus: reisipaviljon
— Läänemaa; Palivere raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu — Läänemaa; Risti raudteejaam: jaamahoone, 2
kaubaladu — Läänemaa; Turba raudteejaam: jaamahoone — Harjumaa; Riisipere raudteejaam: jaamahoone,
kaubaladu — Harjumaa; Laitse raudteejaam: jaamahoone — Harjumaa; Vasalemma raudteejaam: jaamahoone,
2 kaubaladu — Harjumaa; Keila raudteejaam: jaamahoone, kaubalaekuri maja, kaubaladu, kuur, tuletõrjekuur,
soojendusmaja — Harjumaa; Saue raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur — Harjumaa; Laagri raudteepeatus:
reisipaviljon — Harjumaa; Pääsküla raudteejaam: jaamahoone, pagasiladu — Tallinn; Kivimäe raudteejaam:
jaamahoone — Tallinn; Hiiu raudteejaam: jaamahoone — Tallinn; Nõmme raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu
— Tallinn; Rahumäe raudteejaam: jaamahoone — Tallinn; Tondi raudteejaam: jaamahoone — Tallinn;
Lilleküla raudteejaam: reisipaviljon — Tallinn; Klooga raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, releepost,
keedumaja, soojendusmaja — Harjumaa; Kloogaranna raudteepeatus: reisipaviljon — Harjumaa; Klooga-
Aedlinna raudteejaam: jaamahoone — Harjumaa; Paldiski raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur — Harjumaa,
Paldiski; Lagedi raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur — Harjumaa; Aruküla raudteejaam: jaamahoone,
pagasikuur — Harjumaa; Raasiku raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, tuletõrjekuur, maa-alune kütteladu
— Harjumaa; Kehra raudteejaam: jaamahoone, 2 kaubaladu, kuur, tuletõrjekuur — Harjumaa; Mustjõe
raudteejaam: jaamahoone, küttekuur — Harjumaa; Aegviidu raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, küttekuur,
tuletõrjekuur, keedumaja — Harjumaa; Nelijärve raudteepeatus: 2 tsiviilkaitseobjekti — Järvamaa; Jäneda
raudteejaam: jaamahoone, pagasiladu — Järvamaa; Lehtse raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur, tuletõrjekuur
— Järvamaa; Tapa raudteejaam: jaamahoone, pagasikontor, kaubakontor, sidemaja, tehnilise teeninduse hoone,
manöövripost, laadijate olmemaja, 2 remonditöökoda, 2 garaaži, keedumaja — Lääne-Virumaa; Kadrina
raudteejaam: jaamahoone, kuur, 2 kaubaladu, soojendusmaja — Lääne-Virumaa; Rakvere raudteejaam:
jaamahoone, pagasipost, 2 kaubakontorit, kaubaladu, kuur, olmeruumid — Lääne-Virumaa; Vaeküla
raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, tuletõrjekuur — Lääne-Virumaa; Kabala raudteejaam: jaamahoone,
pagasikuur, kuur — Lääne-Virumaa; Sonda raudteejaam: jaamahoone, 2 kaubaladu, kuur, pagasikuur —
Ida-Virumaa; Kiviõli raudteejaam: jaamahoone — Ida-Virumaa; Püssi raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu
— Ida-Virumaa; Kohtla raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, katlamaja, pagasiladu, saun, kaubakontor —
Ida-Virumaa; Jõhvi raudteejaam: jaamahoone, politseipost — Ida-Virumaa; Toila raudteejaam: jaamahoone,
pagasikuur — Ida-Virumaa; Oru raudteejaam: jaamahoone, ladu — Ida-Virumaa; Vaivara raudteejaam:
jaamahoone, küttekuur, soojendusmaja, kuur — Ida-Virumaa; Auvere raudteejaam: jaamahoone — Ida-
Virumaa; Soldina raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur — Ida-Virumaa; Narva raudteejaam: jaamahoone,
2 kaubakontorit, küttekuur, 2 majapidamiskuuri, 2 kaubaladu, vaguni järelevaatuspost, 3 teevalvuriposti,
keedumaja, tuletõrjekuur — Narva, Vaksali 23, politseipost, kaalujate post, kontor — Narva, Vaksali 21, garaaž,
soojendusmaja, olmeruum, 2 remonditöökoda — Narva, Raudtee 11; Nõmmküla raudteejaam: jaamahoone —
Lääne-Virumaa; Tamsalu raudteejaam: jaamahoone, kaalujate post, tuletõrjekuur, soojendusmaja — Lääne-
Virumaa; Kiltsi raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, pagasiladu, tuletõrjekuur — Lääne-Virumaa; Rakke
raudteejaam: jaamahoone, pagasiladu, tuletõrjekuur — Lääne-Virumaa; Vägeva raudteejaam: jaamahoone,
2 kaubaladu, tuletõrjekuur, kelder — Jõgevamaa; Pedja raudteejaam: jaamahoone — Jõgevamaa; Jõgeva
raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, garaaž, tuletõrjekuur, pagasikuur, soojendusmaja, ametihoone —
Jõgeva; Kalevi raudteepeatus: reisipaviljon — Jõgevamaa; Kaarepere raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur
— Jõgevamaa; Nava raudteepeatus: reisipaviljon — Jõgevamaa; Mullavere raudteepeatus: reisipaviljon
— Jõgevamaa; Tabivere raudteejaam: jaamahoone — Jõgevamaa; Sootaga raudteepeatus: reisipaviljon —
Tartumaa; Kärkna raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur — Tartumaa; Vorbuse raudteepeatus: reisipaviljon
— Tartumaa; Tartu raudteejaam: jaamahoone, reisipaviljon, kaubakontor, pagasikuur, valvurikontor,
autoblokeeringu kontrolli hoone — Tartu, Vaksali 6, keedumaja — Tartu, Lembitu 1, garaaž, laadijate
olmemaja, rongikoostajate puhkehoone, tsiviilkaitseladu, kaubaladu, remonditöökojad, tehnilise teeninduse
hoone, manöövripost — Tartu, Lembitu 1, laadijate olmemaja — Tartu, Lembitu 1; Aardla raudteepeatus:
reisipaviljon — Tartu; Variku raudteepeatus: reisipaviljon — Tartu; Aiamaa raudteepeatus: reisipaviljon
— Tartu; Nõo raudteejaam: jaamahoone — Tartumaa; Tõravere raudteepeatus: reisipaviljon — Tartumaa;
Vapramäe raudteepeatus: reisipaviljon — Tartumaa; Peedu raudteepeatus: reisipaviljon — Tartumaa; Elva
raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur — Tartumaa; Uderna raudteepeatus: reisipaviljon — Tartumaa;
Aakre raudteepeatus: reisipaviljon — Valgamaa; Puka raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, garaaž —
Valgamaa; Mägiste raudteejaam: jaamahoone — Valgamaa; Pikaantsu raudteepeatus: reisipaviljon —
Valgamaa; Keeni raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur, kaubaladu — Valgamaa; Sangaste raudteejaam:
jaamahoone, diiselelektrijaam, tuletõrjekuur — Valgamaa; Valga raudteejaam: jaamahoone, kaubakontor,
2 sidemaja, tuletõrjedepoo, 3 remonditöökoda, pagasiladu, pagasikuur, ladu, 2 kuuri, kaubaladu — Valga,
Jaama puiestee 10; Ratsimäe raudteepeatus: reisipaviljon — Valgamaa; Mürgi raudteepeatus: reisipaviljon —
Valgamaa; Karula raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, tuletõrjekuur — Valgamaa; Tuulemäe raudteepeatus:
reisipaviljon — Valgamaa; Anne raudteepeatus: reisipaviljon — Võrumaa; Antsla raudteejaam: jaamahoone,
pagasiladu, kaubaladu, diiselelektrijaam — Võrumaa; Vaabina raudteepeatus: reisipaviljon — Võrumaa;
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 27 / 31
Kurenurme raudteepeatus: reisipaviljon — Võrumaa; Sõmerpalu raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu —
Võrumaa; Vagula raudteepeatus: reisipaviljon — Võrumaa; Võru raudteejaam: jaamahoone, kaubakontor,
2 laadijate olmemaja, kaubaladu, pagasikuur, tuletõrjekuur — Võru; Nõnova raudteepeatus: reisipaviljon —
Võrumaa; Otsa raudteepeatus: reisipaviljon — Võrumaa; Tuderna raudteepeatus: reisipaviljon — Põlvamaa;
Veski raudteepeatus: reisipaviljon — Põlvamaa; Reola raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur, pagasikuur —
Tartumaa; Rebase raudteepeatus: reisipaviljon — Tartumaa; Laane raudteepeatus: reisipaviljon — Põlvamaa;
Vastse-Kuuste raudteejaam: jaamahoone, kuur, kaubaladu, maa-alune kütteladu — Põlvamaa; Valgemetsa
raudteepeatus: reisipaviljon — Põlvamaa;Taevaskoja raudteepeatus: reisipaviljon — Põlvamaa; Põlva
raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur, maa-alune kütteladu — Põlva; Holvandi raudteepeatus: reisipaviljon
— Põlvamaa; Ruusa raudteejaam: jaamahoone — Põlvamaa; Veriora raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur,
kaubaladu, maa-alune kütteladu — Põlvamaa; Orava raudteejaam: jaamahoone, pagasikuur — Põlvamaa;
Kiidjärve raudteepeatus: reisipaviljon — Põlvamaa; Kliima raudteejaam: jaamahoone — Põlvamaa;
Tallinn-Väike raudteejaam: jaamahoone, pagasiladu, kaubaladu, rongikoostajate olmemaja, kuur-ladu, maa-
alune kütteladu — Tallinn; Liiva raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu — Tallinn; Männiku raudteejaam:
jaamahoone — Harjumaa; Saku raudteejaam: jaamahoone, kuur-ladu, kaubaladu, tuletõrjekuur, maa-alune
kütteladu, kütteladu — Harjumaa; Kasemetsa raudteepeatus: reisipaviljon — Harjumaa; Kiisa raudteejaam:
jaamahoone, kuur-ladu, kaubaladu, maa-alune kütteladu, tuletõrjekuur — Harjumaa; Kohila raudteejaam:
jaamahoone, maa-alune kütteladu — Raplamaa; Lohu raudteejaam: jaamahoone, kuur-ladu, maa-alune
kütteladu — Raplamaa; Hagudi raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur, diiselelektrijaam — Raplamaa;
Rapla raudteejaam: jaamahoone, 2 tuletõrjekuuri, 2 kaubaladu — Raplamaa; Kaeva raudteejaam: jaamahoone,
ladu, pagasikuur, tuletõrjekuur, kaubaladu — Raplamaa; Lelle raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur,
maa-alune kütteladu, kaubaladu — Raplamaa; Koogiste raudteejaam: jaamahoone — Raplamaa; Eidapere
raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur — Raplamaa; Kõnnu raudteejaam: jaamahoone — Pärnumaa; Tootsi
raudteejaam: jaamahoone, kuur — Pärnumaa; Tammiste raudteejaam: jaamahoone — Pärnumaa; Pärnu
Kaubajaam: ametihoone, katlamaja — Pärnu; Pärnu raudteejaam: 2 jaamahoonet, reisipaviljon, kontor,
kaubaladu, küttekuur, valvurimaja, rongikoostajate puhkehoone, remonditöökojad — Pärnu, Riia mnt. 110;
Vaskrääma raudteejaam: jaamahoone — Pärnumaa; Surju raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, tuletõrjekuur
— Pärnumaa; Kilingi-Nõmme raudteejaam: jaamahoone — Pärnumaa; Mõisaküla raudteejaam: jaamahoone,
tehnomaja — Pärnumaa; Käru raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, tuletõrjekuur, maa-alune kütteladu
— Raplamaa; Kolu raudteejaam: jaamahoone — Järvamaa; Türi raudteejaam: jaamahoone, ametihoone,
2 kuuri, kaubaladu, maa-alune kütteladu, saun — Järvamaa; Kärevere raudteejaam: jaamahoone, tuletõrjekuur
— Järvamaa; Võhma raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, ladu, tuletõrjekuur — Viljandimaa; Olustvere
raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu — Viljandimaa; Sürgavere raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu —
Viljandimaa; Viljandi raudteejaam: jaamahoone, kaubaladu, pagasikuur, pumbajaam — Viljandi.
2) Tallinna jaam: jaamahoone — Tallinn, Telliskivi 57a, kaubakontor — Tallinn, Hobujaama 12b, jääpunkti
kontor, 2 vagunikaalu maja, valvepost «Vanasadam», valvepost nr. 8, «Miinisadama» valvepost, valvepost «R»,
Järve jaama hoone, mehhaniseeritud valvepost, vagunipidurdajate valvepost — Tallinn, Kopli 19.
3) Ülemiste jaam: administratsiooni maja, katlamaja, soojussõlm, elektritsentralisatsiooni maja — Tallinn, Suur-
Sõjamäe 11.
4) Tallinna teedejaoskonna hooned — Tallinn, Telliskivi 62, garaaž — Pärnu, Riia mnt. 1c, autogaraaž —
Pärnu, Paide mnt. 2, dresiinigaraaž — Pärnu, Riia mnt. 1c, dresiinigaraaž, autogaraaž — Lelle raudteejaam,
autogaraaž, ehitustsehhi töökoda, teejaoskonna töökoda — Tallinn-Väike raudteejaam, Juurdeveo 25c,
piirkonna töökojad — Mõisaküla, Rapla ja Viljandi raudteejaam, piirkonna sepikoda — Mõisaküla, Keila
raudteejaam, jaoskonna töökoda — Pärnu, Riia mnt. 1c, tisleritöökoda — Tallinn-Kopli raudteejaam, Kopli 13,
olmehooned — Haapsalu, Keila, Vasalemma ja Nõmme raudteejaam, Tallinna Reisijatejaam, Tallinna
Kaupmeeste raudteejaam, Tallinn-Kopli, Maardu, Rapla, Lelle, Türi ja Pärnu raudteejaam, teemontööride
soojendusruumid (punktid) — Risti, Riisipere, Klooga, Liiva, Kiisa, Eidapere ja Tootsi raudteejaam, Tallinn-
Kopli sorteerimismägi, Tallinn-Kopli 7. post, Olustvere raudteejaam, Maardu 8. km jaam, ülesõidukorraldajate
ruumid (postid) — Risti, Ellamaa ja Riisipere raudteejaam, Keila 79. km-l, Laagri ja Pääsküla raudteejaam,
Pärnu mnt. 93. km-l, Hiiu, 96. km-l, Nõmme, Järve, 97. km-l, Tondi, 101. km-l, Keila ja 2. km raudteejaam,
Tallinn, Mere puiestee, Tallinn, Põhja pst., Tallinn, Võrgu t., Tallinn, Paljassaare t., Tallinn, Tööstuse t., Tallinn,
Telliskivi 2, Tallinn, Veerenni t., Olustvere, Viljandi, Paala tee, Viljandi 79. km-l, Tallinn, Järvevana tee, Tallinn,
Viljandi mnt., Tallinn, Valdeku tänav, Rapla, Mõisaküla ja Pärnu raudteejaam, Tallinn, Ahtri tänav, Tallinn,
Sõle tänav, liikurmaja — Tallinn-Väike raudteejaam, Juurdeveo 25c, kütusekuur — Võhma raudteejaam,
2 materjaliladu — Tallinn-Väike raudteejaam, Juurdeveo 25c, kompressorihoone — Liiva, Maardu, tootmislaod
— Risti, Paldiski, Hiiu, Tallinna Reisijatejaam, Ülemiste, Tallinn-Kopli ja Tallinn-Väike raudteejaam, Muuga
raudteejaam, 4. post ja 17. post, Kohila, Rapla raudteejaam, Pärnu kaubajaam, Käru, Lelle, Pärnu (2),
Eidapere, Olustvere (2), Sürgavere, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Keava ja Kärevere raudteejaam.
5) Tapa teejaoskonna hooned: tööriistalaod — Jäneda, Kehra, Aruküla, Lagedi, Sonda, Püssi, Kadrina,
Raasiku, Aegviidu, Kehra, Rakvere, Lehtse, Vaivara, Kohtla, Kiviõli ja Tapa, Narva raudteejaam, Olivere—
Kohtla 255. km-l, Vaiküla—Rakvere 218. km-l, Tapa—Kadrina 190. km-l, Toila—Vaivara 279. km-l, Kabala
—Sonda 232. km-l, ülesõidukorraldajate ruumid — Tallinn—Tapa 128. km-l, Rakvere 210. km-l, Sonda—
Kiviõli 243. km-l, Tapa 183. km-l, Tapa—Nõmmküla 316. km-l, Narva—Tapa 185. km-l, Rakvere 208. km-l,
kompressoriruumid — Aegviidu, Kehra raudteejaam, olmeruumid — Tapa, Jõhvi, Vaivara, Rakvere, Aruküla,
Kabala, Püssi, Mustjõe, Kohtla, Oru, Sonda, Raasiku, Kiviõli ja Aegviidu raudteejaam, garaažid — Toila ja
Narva raudteejaam, kütuselaod — Narva ja Tapa raudteejaam, töökojad — Narva ja Tapa raudteejaam.
Leht 28 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
6) Tartu teejaoskonna hooned: tööriistade laod — Tamsalu, Rakke, Vägeva, Pedja, Jõgeva ja Tabivere
raudteejaam, Ülenurme vald 435. km-l, Nõo, Palupera, Puka, Keeni, Sangaste, Karula, Valga, Antsla,
Sõmerpalu, Võru, Vastse-Kuuste, Kiidjärve, Veriora ja Orava raudteejaam, Ilumetsa ja Piiroja raudteepeatus,
garaažid — Jõgeva ja Valga raudteejaam, Tartu, Näituse 26, sepikoda — Jõgeva raudteejaam,
vedelkütusehoidlad — Tartu, Näituse 26, Jõgeva ja Tabivere, Lepassaare, Valga, Põlva, Orava raudteejaam,
laod — Tartu, Näituse 26, Elva, Valga, Orava raudteejaam, puidutöökoda — Tartu, Näituse 26, teejaoskonna
kontorid — Tartu, Näituse 26, Elva ja Valga raudteejaam, olmehooned — Reola ja Põlva raudteejaam,
remonditöökojad — Tartu, Näituse 26, Valga raudteejaam, tsemendihoidlad — Tartu, Näituse 26, Valga
raudteejaam, ülesõidukorraldajate ruumid — Tartu, Näituse tänav, Kesk-Kaare tänav, Aardla tänav (2); Rakke,
Puka, Sangaste, Kurenurme, Tõrvandi ja Piiroja raudteejaam; Valga, Tambre, Kaarepere 394. km-l.
7) Tallinna Veduridepoo: diiselvedurite tsehh, diislikütte väljastamise hoone, õli väljastamise hoone,
liivakuivatushoone, diislikütuse pumbamaja, puutöökoda, keemialaboratooriumi hoone, keemiliste ainete
ladu, pumbamaja, tehnohoolduspunkti hooned, diislikütuse ladu-mahutid — Tallinn, Telliskivi 57, 2 diislikütte
pumbamaja, diiselrongide tsehh, katlamaja, diislikütuse ladu-mahutid — Tallinn, Kauba 3a, katlamaja,
varjend, elektrirongide tsehh — Tallinn, Vabaduse pst. 176, tehnohoolduspunkt — Muuga jaam, küttemasuudi
pumbamaja masuudimahuti — Tallinn, Suurtüki 10, diislikütuse pumbamaja, tuletõrjekuur, küttemahuti —
Raasiku jaam, kontorihoone, tuleohtlike ainete laoruum, diislikütuse pumbamaja, liivaladu — Türi jaam.
8) Tapa Veduridepoo: põhidepoo: administratiivhoone, 2 remonditöökoda, 3 tsehhi, remonditöökojad,
olmekorpus, katlamaja, diislikütuse pumbajaam, kütteladu, liivakuivati, kompressorijaam, õlilaoruum,
diislikütuse ja õli väljastamise punkt, liivaekipeerimise seade, garaaž, 2 varjendit, depookorraldaja
hoone, auruvedurite määrdeõlide väljastamise punkt, veduritepesu hoone, kütte väljalaadimise estakaad,
söeladu, vedelkütuse reservuaaride park, remondikanal, gradiir, õlipüünis, korsten, tuletõrje veereservuaar,
reostaatkatsete jaam — Tapa, raudteejaam, vedurijuhtide puhkeruum — Tapa, Veski 16, pesumaja — Tapa,
Veski 18a, olmehoone, diislikütuse reservuaar, diislikütuse pumbajaam — Sonda raudteejaam; Tartu tsehh:
diiselrongide depoo, administratiivhoone ja olmekorpus, remonditöökojad TO-3 ja TR-1 tsehh, veduri
määrdeõlide väljastamise punkt, vee ettevalmistamise hoone, flotatsioonihoone ja varuosade ladu, liivakuivati
pöördesild, vedelkütuse reservuaaride park, diislikütuse ja õli väljastamise punkt, söeladu, remondikanal —
Tartu, Tartu raudteejaam, veduribrigaadide puhkeruum — Tartu, Vaksali 6; Valga tsehh: administratiivhoone,
remonditöökojad, depookorraldaja ruum ja tehniline kabinet, veduribrigaadide puhkeruum, vedurimäärdeõlide
väljastamise punkt, kütteõli pumbajaam, liivakuivati, varuosade ladu, küttelao kontorihoone, söeladu,
vedelkütuse reservuaaride park, remondikanal, vedurite vedelkütuse väljastamise hoone — Valga, Tehnika
tänav; Narva tsehh: tsehh, remonditöökojad, olmekorpus, vedurimäärdeõlide väljastamise punkt, kütteõli
pumbajaama hoone, garaaž, kontorihoone, õlilaohoone, kompressorijaam, vedelkütuse reservuaaride park,
remondikanal — Narva, Narva raudteejaam, vedurijuhtide puhkeruum, pesumaja — Narva, Oktoobri 5.
9) Tallinna Vagunidepoo: kontorihoone, konteineritsehh, angaar, olmehoone katlamajaga, määrdeõlide
reservuaar — Tallinn, Telliskivi 57a, desinfitseerimis-pesemispunkt katlamajaga; kontorihoone, olmeruumid,
diislikütuse ladu, reservuaarmahuti, määrdeõlide reservuaar, freooni töötlemise konteiner — Tallinn,
Ülemiste jaam, olmeruumi hoone, tõstetsehh, vagunite jooksevremondi tsehh, puidukuivati, elektriseadmete
remondi tsehh, puidutöötlemistsehh, kompressorihoone, mehhaanikatsehh, rattatsehh, materjalidelao hoone,
lõppimmutushoone, katlamaja tõmbekorsten, tuletõrje veevõtuhoidla, puhkebaas — Mõisaküla jaam, tehnilise
järelevaatuse punkt, vagunite ümberseadmise töökoda — Pärnu jaam, olme-teenindushoone sööklaga, tehnilise
teenindamise estakaad — Muuga jaam.
10) Tapa Vagunidepoo: peahooned, rattakärutsehh, veovagunite lahtivõtmise ja pesemise tsehh,
autokontrollipunkt, metsakuivatushoone, masuudipumba hoone koos masuudivalamispunktiga, söökla,
keemilise puhastuse hoone, garaažid, tehnilise järelevalve punktid (2), automatiseeritud kompressorijaam,
regeneratsiooni (õlijaotuse) hoone, riiulitehoone järelevalvepunktis, transporditunnel — Tapa, Valve 29,
tehnojärelvalve punkt, kompressorihoone, konteineritsehh, konteinerite remondi puutöökoda, tehnojärelevalve
õlijaotuspunkt — Tartu, tehnojärelvalve punkt, tehnojärelevalve õlijaotuspunkt — Valga, tehnojärelevalve
punkt, töökoda, garaaž — Narva, vagunite ettevalmistamise punkt — Soldina, tehnojärelevalve punkti hooned
koos katlamajaga — Kohtla, tehnojärelevalve punkti hooned — Jõhvi.
11) elektrivõrgud: administratiiv-olmehoone — Tallinn, Tuisu 1, trafoalajaamad — Tallinn, Reisijate tänav,
Kopli tänav, Ülemiste raudteejaam (4), Kopli raudteejaam, Kauba tänav, Vesse tänav, Maardu raudteejaam,
Muuga raudteejaam (3), Tartu raudteejaam (6), Valga raudteejaam (3), Tapa raudteejaam (4), Narva
raudteejaam (2), Rakvere raudteejaam (2), Kohtla raudteejaam, Püssi raudteejaam (2), Jõhvi raudteejaam,
Rapla raudteejaam, Pärnu Kaubajaam, Rakke, Keila, Antsla, Võru, Jõgeva, Aegviidu ja Palupera raudteejaam,
veoalajaamad — Keila, Raasiku raudteejaam, Tallinn, Tuisu 1, elektrijaama hooned — Nõmmküla, Tapa,
Vaivara, Orava, Rakvere, Veriora, Kaarepere raudteejaam, töökojad — Tallinn, Tuisu 1, Tartu, Türi, Mõisaküla
raudteejaam, Kohtla raudteejaam, Kohtla, Posti 12a, garaaž-töökoda — Tallinn, Tuisu 1, garaažid — Tallinn,
Tuisu 1, Tapa ja Rakvere raudteejaam, laod — Mõisaküla, Tapa ja Järve raudteejaam, õlilaod — Tallinn,
Tuisu 1, Tapa, Tartu ja Järve raudteejaam, olmehoone — Muuga raudteejaam, fiidripunkt — Tallinn, Tehnika
tänav, sektsioonpost — Pääsküla raudteejaam, võrgurajooni hoone — Pärnu Kaubajaam, metallreservuaarid
— Tallinn, Tuisu 1 (4 tk.), varjend — Raasiku raudteejaam, kanalisatsiooni pumbajaam — Raasiku jaam,
veereservuaarid — Raasiku ja Keila raudteejaam, kõik prožektormastid ja elektriülekandeliinid.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 29 / 31
12) Tallinna Raudteeside: sidemaja, juurdeehitus, garaaž, kuur — Tallinn, Tehnika 16e, tehnohoone — Tallinn,
Tehnika 26.
13) ehitusorganisatsioon «Ehtel»: administratiivhoone, tootmisbaas, ladu, segusõlm, raudteeäärne ladu
platvormiga — Tallinn, Vesse 9, ehitusmaterjalide ladu, katlamaja, tisleritsehh koos olmeruumidega,
saeraamitsehh, puidukuivati, kontrollpunkt — Tartu, Tervishoiu 2, olmeruumid, garaaž — Tapa, Leina 1.
14) ettevõte «Katon» — Tallinn, Telliskivi 57b: garaažid — Narva, Võru, Viljandi, Türi, Valga ja Tartu
raudteejaam, Tallinn, Telliskivi 57b, Tallinn, Telliskivi 57a, Tartu, Lembitu 1, Pärnu raudteejaam, riietusruumid
— Pärnu ja Jõgeva raudteejaam, estakaadid — Valga, Rapla, Pärnu, Viljandi, Võru, Tartu, Rakvere, Türi ja
Jõgeva raudteejaam.
15) reisiteenindus: administratiivhoone, garaaž, katlamaja, maalritsehh, materjalide ladu, valveruum ja
kaadriosakonna hoone, elektritsehh, materjalide ladu, jooksevremondi hoone, töökoda, määrdematerjalide ladu,
reisivagunite remondi depoo, kokkupandav hoone — Tallinn, Telliskivi 62, pesuladu, külmakumulaatorite ladu,
konteinerite hoone, Tallinn-Balti raudteejaama tehnovaatluse hoone, vaksali peahoone, linnalähirongide vaksal,
garaaž, ladu, vaksaleid ühendav hoone, kivisöeladu — Tallinn, Toompuiestee 35, reisiteeninduse baas, pesula
— Tallinn, Reisijate tänav, Sanitaar-Epidemioloogiajaam — Tallinn, Rannamäe tee 3a, reisivagunite park —
Tallinn, Männiku jaam, puhkebaas — Virtsu.
16) materiaal-tehnilise varustuse osakond: peahoone, 2 katlamaja, kontor, laod, pumbahoone bensiini
jaotamiseks, valvurimaja, garaaž, balloonide hoidmise ladu, keemiakaupade ladu — Tallinn, Salve 6, kontor,
kelder, ladu nr. 1 ja nr. 2 — Tapa raudteejaam, laohoone — Sonda raudteejaam.
17) kaubastu: kaupluse «Otsa» hoone — Tallinn, Vabaduse 195, kaupluse «Ädala» hoone — Tallinn, Sõle 19a,
kaupluse «Mustjõe» hoone — Tallinn, Paldiski mnt. 77, Valga kaupluse hoone — Valga, Vahtra 1, Tapa
kaupluse ja söökla «Kaseke» hoone — Tapa, Ülesõidu 8, söökla «Tulika» hoone — Tartu, Lehola 35.
18) veetornid ja pumbajaamad raudteejaamades (vee- ja sanitaartehniliste seadmete osakonna bilansis):
veetornid — Tallinn, Tallinn-Väike, Keila, Riisipere, Risti, Haapsalu, Rapla, Lelle, Türi, Viljandi, Mõisaküla,
Raasiku, Aegviidu, Tapa, Rakvere, Sonda, Püssi, Vaivara, Kiltsi, Jõgeva, Tartu, Põlva, Veriora, Võru, Antsla,
Valga (2), Sangaste, Elva, kolonnitornid — Ülemiste, Pärnu, Tamsalu, Tabivere, pumbajaamad — Tallinn (2),
Ülemiste, Vääna-Jõesuu, Keila (2), Riisipere, Risti, Türi, Mõisaküla, Pärnu (2), Raasiku, Kehra, Nelijärve,
Jäneda, Tapa (2), Kohtla, Soldina, Tamsalu, Jõgeva, Tartu (2), Põlva, Veriora, Võru, Lepassaare, Antsla, Valga
(3), veevarustustöökoda — Valga, garaaž — Valga.
8. Riiklik aktsiaselts «Valga Külmutusvagunite Depoo»: vagunite monteerimise tsehh ja juurdeehitis,
mehhaanikatsehh, sepikoda, automaatika kontrolli punkt, pesumaja, diiselmootorite remondi tsehh, vagunite
laadimiseks ettevalmistamise tsehh, seadmete remondi tsehh, puidutsehh koos puusepatöökojaga, depoo
kontor, tootmis- ja olmekorpus, depoo söökla, ratta-kärutsehh, garaaž, endine veduridepoo, autonoomsete
külmvagunite tehnojärelevalve punkt, ladu, raamatukoguhoone, spordisaal, maalritsehh, kompressoriruumi
diisel-külmutustsehh, angaarladu, varustustsehh, eksperimentaaltsehh, katlamaja — Valga, Võru 5, ühiselamu —
Valga, Pikk 21.
9. Riiklik aktsiaselts «Logistika Maja» — Tallinn, Tartu mnt. 13.
10. Riiklik aktsiaselts «Autotranspordi Õppekeskus» — Tallinn, Peterburi mnt. 46: ühiselamu — Tallinn,
Peterburi mnt. 48.
11. Liiklusohutusamet — Tallinn, Lastekodu 31.
12. Autoregistrikeskus: Haapsalu büroo, autode tehnilise teeninduse jaam, pesumaja koos värvitsehhiga —
Läänemaa, Taebla.
13. Teede- ja Sideministeerium: administratiivhoone — Tallinn, Viru 9.
VÄLISMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD
1. Keila-Joa loss: lossihoone, külalistemaja, söökla-lasteaed, valvurihoone, kaks laohoonet — Harjumaa, Keila
vald.
2. Eesti Vabariigi Suursaatkond Brüsselis: saatkonnahoone — Brüssel, Isodore Gerard'i avenüü 1.
3. Eesti Vabariigi Suursaatkond Bonnis: saatkonnahoone — Bonn, Fritz-Schäffer Str. 22.
4. Eesti Vabariigi Suursaatkond Londonis: saatkonnahoone — London, 16 Hyde Park Gate.
5. Eesti Vabariigi Suursaatkond Riias: saatkonnahoone — Riia, Skolas iela 13.
6. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis: saatkonnahoone — Berliin, Hildebrand-Straße 5.
Leht 30 / 31 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta
7. Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas: saatkonnahoone — Moskva, Nižni-Kislovski põik 5 / Kalašnõi põik 8.
8. Rootsi Kuningriigi Suursaatkond Eesti Vabariigis: saatkonnahoone — Tallinn, Pikk 28.
9. Prantsuse Vabariigi Suursaatkond Eesti Vabariigis: saatkonnahoone — Tallinn, Toom-Kuninga 20.
10. Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eesti Vabariigis: saatkonnahoone — Tallinn, Lossi plats 7.
Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta Leht 31 / 31
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: korraldus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 05.04.2004
Avaldamismärge: RTL 2004, 38, 644
Ühtekuuluvusfondi kasutamise kavade kinnitamine
Vastu võetud 05.04.2004 nr 243
«Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 2 lõike 2 punktide 4 ja 5 alusel:
Kinnitada:
1) «Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris 2004–2006» (lisa 1);
2) «Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava keskkonnasektoris 2004–2006» (lisa 2).
Peaminister Juhan PARTS
Riigisekretär Heiki LOOT
Märkus: korralduse lisadega saab tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 23. märtsi 2004. a resolutsioon nr 17-1/042173).
Vabariigi Valitsuse
5. aprilli 2004. a
korralduse nr 243-k
lisa 1
ÜHTEKUULUVUSFONDI KASUTAMISE KAVA TRANSPORDISEKTORIS
2004–2006
ÜHTEKUULUVUSFONDI KASUTAMISE KAVA
TRANSPORDISEKTORIS
SISUKORD
1. ÜLEVAADE
1.1. Kaastekst
1.2. Ühtekuuluvusfondi juriidiline taust ja minevik (ISPA järglane)
1.3. Ülevaade Komisjoni põhisuundadest 2000–2006
1.4. Kooskõlastus struktuurifondidega (European Regional Development Fund)
2. ANALÜÜS JA VÕTMEPROBLEEMID (EELHINNANG)
2.1. Transpordi infrastruktuuri lühiülevaade
2.2. Keskkonnamõju
2.3. Võrgustiku parendamine: Pan-Euroopa transpordikoridorid/TEN-T võrgustik/väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustik (kuni 2010)
2.4. Tegevuslikud/institutsionaalsed muudatused
2.5. Rahastamine
3. RIIKLIK TRANSPORDISTRATEEGIA
4. ÜHTEKUULUVUSFONDI PIKAAJALISED EESMÄRGID
4.1. Pikaajaliste eesmärkide definitsioon
4.2. Projektide valiku kriteeriumid
5. PIKAAJALISTE ERALDISEISVATE PROJEKTIDE NIMEKIRI
6. AJUTISED JA VAHEPEALSED EESMÄRGID, MILLE SAAVUTAMISE TÄHTAEG ON 2006
Ä
7. PROJEKTIDE NIMEKIRI ESIALGSETE EESMÄRKIDE TEOSTAMISEKS
7.1. Via Baltika ja Ida-Lääne koridori ehitus, rekonstrueerimine ja taastusremont
7.2. Jõhvi–Tartu–Valga maantee taastusremont
7.3. Teelõikude rekonstrueerimine Tallinna–Tartu–Luhamaa maanteel
7.4. Tehnilise abi II faas Saaremaa püsiühenduse ettevalmistamiseks (pakutud lahenduse keskkonnamõju hinnang ja tehniline projekt )
7.5. Tallinna ümbersõidu moodustavate raudteelõikude ehitus ja rekonstrueerimine Paldiski–Narva lõigul (vt kaarti 6)
7.6. Tallinna–Narva raudteevõrgu elektriliinide rekonstrueerimine ja väljaehitus (vt kaarti 5)
7.7. Eesti raudteede ja maanteede ristmike ohutuse probleemide lahendamine
7.8. Raudteed ümbritseva maa reostusest puhastamine
7.9. Tsentraliseeritud raudtee-päästeüksuse moodustamine, väljaõpe ja vastavate õigusaktide väljatöötamine
7.10. Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine
7.11. Tallinna Lennujaama reisiterminali ümberehitus ja veterinaar- ning fütosanitaarpiiriinspektsioonipunkti ehitus vastavalt ELi nõuetele
7.12. Väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku kuuluvate Eesti lennujaamade (kuni 2010) rekonstrueerimine/arendamine
7.13. Muuga sadama infrastruktuuri laiendamine
7.14. Lääne-Eesti kohalike riigi sadamate (Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla) rekonstrueerimine
Tabel “Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisega investeeringute projektid 2004–2006”
Kaardid
Käesolev dokument asendab ja täiendab Teede- ja Sideministeeriumi poolt koostatud dokumenti “Riiklik ISPA strateegia. Transpordisektor”.
1. ÜLEVAADE
1.1. Kaastekst
Käesolev dokument käsitleb ainult transpordisektorit ja kehtestab Eesti Vabariigis strateegia, millega identifitseeritakse ja valitakse välja Ühtekuuluvusfondi poolt rahastamiseks esitatavad projektid,
mis on seotud ühtse programmdokumendiga (Single Progamming Document) 2003–2006.
Dokumendi valmistas ette Eesti administratsioon ning see paigutab esitatud Ühtekuuluvusfondi (Cohesion Fund) projektid riiklike ja Euroopa Ühenduse prioriteetide strateegilisse konteksti,
määratledes investeeringute üldised prioriteedid ja identifitseerides nende põhieesmärkide saavutamise ressursid. See dokument visandab ka erakapitali rolli selliste infrastruktuuride rahastamisel,
eriti Ühenduse fondide finantsvõimenduse mõju maksimeerimisel ning selgitab, kuidas arvestatakse “saastaja maksab” põhimõtet. ISPA meede, mis osutas abi Eesti Euroopa Liiduga ühinemiseks,
asendatakse Ühtekuuluvusfondiga (ÜF), mis omakorda tugevdab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Alates 2004. aastast, kui Eestist saab ELi liikmesriik, läheb ISPA projektide nimekiri
automaatselt üle Ühtekuuluvusfondi nimekirjaks.
Ühtekuuluvusfondi peamiseks eesmärgiks on osutada kaasaabi koos struktuurifondidega ja arendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Ühtekuuluvusfondi reeglid sätestavad, et ÜF võib
toetada rahaliselt ja tehniliselt projekti iseseisvate faaside finantseerimist ja et kulutustele ei saa üheaegselt toetust ÜFilt ja struktuurifondidelt. Selleks, et vältida Ühenduse erinevatest allikatest
saadavate toetuste kattumist, defineeritakse eraldatavad staadiumid reaalsete näitajatega: Ühtekuuluvusfondilt võidakse paluda selgelt eristatud projekti faasi finantseerimist ja samas võib teisi
faase toetada Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund).
Ühtekuuluvusfond võib pakkuda abi transpordi infrastruktuuri projektidele, millel on liikmesriikide ühised huvid ning mis on identifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. juuli 1996. a
otsusele nr 1692/96/EÜ, Trans-Euroopa transpordivõrgustiku arendamine. Abi võib samuti eraldada:
• eeluuringuteks, mis hõlmavad kõike vajalikku abikõlbulike projektide elluviimiseks
• tehniliselt toetavatele meetmetele, sisaldades avalikustamisi, informatsiooni kampaaniaid, osaliselt:
(a) sellised horisontaalsed meetmed, nagu võrdlevad uuringud Ühenduse abi mõju hindamiseks;
(b) meetmed ja uuringud, mis aitavad kaasa projektide hinna määramisele, kontrollimisele, järelevalvele või hindamisele ning projektide kooskõlastatuse ja vastavuse, eriti nende vastavuse
teiste Ühenduse poliitikatega, tugevdamisele ja tagamisele;
(c) meetmed ja uuringud, mis aitavad teha projektide rakendamisse vajalikke muudatusi.
Ühtekuuluvusfondi abi transpordi alal on Eestis koondatud:
• riiklikele maanteedele, raudteedele ja ühistranspordile
• riiklikule lennundusele
• riiklikele sadamatele ja veeteedele
Projektide valikul lähtuvad Eesti ametivõimud oma otsuste tegemisel ühtse programmdokumendi määratletud tasemest ja Eesti ja ELi ühtsest transpordistrateegiast, kus prioriteet antakse
meetmetele, mis võimaldavad:
· ELi liikmesriikidega ühenduste arendamist;
· pikaajalist arengut: pidades eriti silmas raudteed ja kombineeritud transporti;
p j g p j p
· regionaalsete raudteeühenduste rekonstrueerimist ja ühendamist TEN-T võrgustikuga;
· projekte, mis kuuluvad TEN-T võrgustikku;
· ühendusi piki Pan-Euroopa transpordikoridore;
· nn pudelikaelte eemaldamist võrgustikust;
· teatud õigustatud juhtudel ühendusi TEN-T võrgustikuga.
Meetmed peavad olema piisava ulatusega, et mõjutada transpordi infrastruktuuri võrgustikku. Põhimõtteliselt ei tohiks meetme kogumaksumus olla vähem kui 10 miljonit eurot, kuigi mõningal
erandjuhul võidakse rahastada ka väiksema maksumusega meedet.
ÜF võib samuti rahastada eeluuringuid ja tehnilise abi meetmeid, kaasa arvatud:
· majandus- ja finantsuuringud
· keskkonnamõju-uuringud
· projekteerimise ja projektikulude analüüs
· abi pakkumisdokumentide ettevalmistamisel
· projekti juhtimine
1.2. Ühtekuuluvusfondi juriidiline taust ja minevik (ISPA järglane)
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 2, mis on täpsustatud Amsterdami lepinguga, on sõnastanud, et Ühenduse ülesandeks on edendada harmoonilist ja tasakaalustatud arengut,
majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust liikmesriikides.
Artikkel 3 nimetab ühtse transpordistrateegia, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ja trans-Euroopa võrgustiku loomist ning arengu soodustamist artiklis 2 nimetatud ülesannete
täitmisel.
Ühenduse moodustanud lepingu artikkel 155 identifitseerib ühise huviga projektid üleeuroopalises võrgustikus meetmete eesmärkide, tähtsuse ja üldiste omaduste põhjal ning samas täpsustab, et
nende võrgustike piirkonnas võib ÜF toetada teatud transpordiinfrastruktuuri projekte, viidates nende võimalikule majanduslikule elujõulisusele.
ÜF abi on jätkuks ELi ISPA (Instrument for Structural Policies for Pre-Accession) meetmele. Selle meetme elluviimist koordineerib ELi Komisjoni regionaalarengu peadirektoraat. ISPA meede loodi
ELi määrusega nr 1267/99 21. juunil 1999. a ning see kehtib kümne kandidaatriigi transpordi- ja keskkonnasektori kohta ajavahemikus 2000–2006. ISPA osutab finantsabi transpordi infrastruktuuri
ja keskkonnasektori meetmetele, mis võimaldavad saavutada liitumispartnerluslepingu ja vastavate rahvuslike programmide eesmärke. Eesti transpordi- ja keskkonnaprojektidele eraldatakse,
arvestades rahvaarvu, riigi pindala ja SKP-d, elaniku kohta umbes 140–252 miljonit eurot 7 aasta jooksul või keskmiselt umbes 20–36 miljonit eurot aastas (transpordisektorile 10–18 miljonit eurot).
Transpordisektoris keskendus ISPA peamiselt:
transpordi infrastruktuuri meetmetele, mis edendavad säästvat arengut ning esindavad ühise huviga projekte, põhinedes otsuse nr 1692/96/EC kriteeriumidele ja on kooskõlas Ühenduse
poliitikatega, mis puudutavad transporti ja Trans-Euroopa võrgustikke;
meetmetele, mis võimaldavad kasusaajatel riikidel saavutada liitumispartnerluslepingu eesmärke, kaasa arvatud riiklikud ja üleeuroopalised transpordivõrkude omavahelised seosed ning
vastastikune toime koos pääsuga sellistesse võrkudesse.
1.3. Ülevaade Komisjoni põhisuundadest 2000 – 2006
Perioodi ÜF raamistik peaks olema Ühenduse juhtnööride põhisuundade täitmiseks üleeuroopaliste transpordivõrgustike arendamise eesmärgil, erilise rõhuga võrgustike koridoridele ja
sõlmpunktidele. ÜF mängib ka edaspidi olulist rolli üleeuroopaliste võrgustike loomisel, eriti võrgustike koridoride ja sõlmpunktide ning meetmete osas, mis puudutavad Essenis määratletud
esmatähtsate marsruutide puuduolevaid ühendusi. Selle eesmärgiga koostab iga liikmesriik raamistiku, seades üles abi strateegilised eesmärgid, mis on võimalik saavutada 2006. aastaks, ning
identifitseerides täpselt projektid, mis võimaldavad nende eesmärkideni jõuda.
Peamiste projektide elluviimisel taotleb ÜF suuremat efektiivsust, julgustades rahastamise erinevate vormide ning erarahastamise kasutamist.
Üleeuroopalise transpordivõrgustiku mõiste on arenenud alates otsuse nr 1692/96 jõustumisest. Sellele otsusele viitab ka uus ÜFi regulatsioon. Seetõttu on tähtis identifitseerida selle sisu selgelt,
pidades meeles, et TENide areng jätkub. On oluline arvestada Ühenduse põhisuundadega, millega ÜFi prioriteedid peavad eeloleval perioodil kooskõlas olema. Vajaduseks ei ole mitte ainult uue
infrastruktuuri ehitamine, vaid juba olemasoleva parem kasutamine. Esmatähtis on ühenduste, sõlmpunktide ja omavaheliste seoste loomine “pudelikaelade” eemaldamise eesmärgil, piirialade ja
saareregioonide juurdepääsu parandamine võrgustikele ning peamiste marsruutide puuduvate ühenduste loomine.
Trans-Euroopa võrgustiku mõiste laias kontekstis võib olla kasulik, olenevalt riigi iseärasustest. Järjestada prioriteedid Ühtekuuluvusfondi toetusteks ja täpsustada üldsuse huvi projektid, mida peaks
osaliselt finantseerima, võttes arvesse asjaolu, et finantseerimisvajadused ületavad suuresti olemasolevaid varasid. Et seda puudujääki kompenseerida, soodustatakse erasektori osalust ja avaliku
ning Ühenduse finantseeringu mitmekordistusefekti kasutamist PPP tüüpi kokkulepetes.
1.4. Kooskõlastus struktuurifondidega (European Regional Development Fund)
Struktuurifondid, eriti Euroopa Regionaalarengu Fond, peavad oluliseks ühendusi Trans-Euroopa võrgustikega (TENidega), kus need peavad olema teostatud. Peamine eesmärk on eemaldada
Ü
“pudelikaelad” transpordis, mis pidurdavad selle majanduslikku arengut ja kaasajastamist. Ühtekuuluvusfondist ja ERDFist saadav abi peab olema omavahel täielikult kooskõlastatud. ERDFist
kaasfinantseeritavad projektid peavad parandama juurdepääsu piirkondlikku keskusesse, parandama ohutuse ja keskkonna seisukorda transpordisektoris. Eesti taotleb ERDFi abi riiklike
maanteede, raudteede, sadamate ja lennujaamade jaoks.
ÜFi ja struktuurifondide vaheline sidusus garanteeritakse ÜFi soovitusliku raamistiku ja Eesti riikliku arengukava – ühtse programmdokumendi kooskõlastatud ettevalmistamisega 2003–2006.
2. ANALÜÜS JA VÕTMEPROBLEEMID (EELHINNANG)
2.1. Transpordi infrastruktuuri lühiülevaade
Tuginedes transpordi arengukavale 1999–2006 ja riiklikule arengukavale, kasutatakse transpordiinfrastruktuuri arendamiseks lähemas tulevikus ja ka kaugemas perspektiivis riiklikke
investeeringuid, firmade omi ressursse, laene rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt (Euroopa Investeerimispank, Maailmapank, Põhjamaade Investeerimispank) ja ka finantsabi Euroopa Liidult
(ISPA, struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond).
Transpordiinfrastruktuuri tasemel on väga suur osa Eesti majanduse konkurentsivõime tugevdamisel ja pidevas arengus. Kvantitatiivselt on riigi transpordi infrastruktuur suhteliselt arenenud ja
võrreldav Põhjamaadega. See puudutab peamiselt teede- ja raudteedevõrgustiku tihedust ja ulatust ning sadamate ja lennujaamade arvu.
Tähtsamaks transpordisõlmeks on Tallinn ja selle ümbruskond koos oma raudteeterminalide, rahvusvahelise lennujaama ja aastaringselt avatud sadamatega. Siia suubuvad kõik tähtsamad
raudtee- ja maanteemagistraalid ning mere- ja õhuteed.
Maanteed
Seisuga 1. jaanuar 2003 oli kõigi avalike maanteede pikkuseks kokku 55 168 km, millest 16 443 km (29,8%) on riigimaanteed (kaasa arvatud 699 km teelõike linnades). Eestis ei ole kiirteid. Kogu
maanteevõrgu tihedus on 1203 km/1000 km2; millest riigimaanteede tihedus on 380 km/1000 km2 (vt kaarti 1).
Kõige olulisemad maanteed Eestis on:
· Tallinn–Pärnu–Ikla (nn Via Baltika) (osa Pan-Euroopa koridorist nr I/tuleviku TEN-T võrgustik);
· Tallinn–Narva–Sankt-Peterburg (ühendav lüli Pan-Euroopa koridoride nr I ja IX vahel/tuleviku TEN-T võrgustik);
· Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (tunnustatud TEN-T võrgustiku osana);
· Tallinn–Paldiski (tunnustatud TEN-T võrgustiku osana);
· Jõhvi–Tartu–Valga (tunnustatud TEN-T võrgustiku osana);
· Pärnu–Rakvere–Sõmeru;
· Valga–Uulu.
Peamine teedevõrgu puudus on teede ebapiisav läbilaskevõime ning kaasaegsete kiirteede puudumine. Teehooldustööde alafinantseerimine viimase 10 aasta jooksul on viinud tõsise
mahajäämuseni hooldus- ja parandustöödes, võrreldes standardnõudmistega. Näiteks kulutatakse Eestis igal aastal peamiste teede 1 km hoolduseks 137 000 krooni (Taanis – 348 000 krooni).
Sõidukite arvu kiire kasvu tõttu on Tallinna ja teiste suuremate linnade peamiste teede ja tänavate paljude lõikude võimsus ammendumas. Liikluse korraldamine, peamiselt liiklusohutuse
seisukohast, vajab tehnoloogilist ja organisatoorset parendamist. Kõik need vajakajäämised põhjustavad liiklusõnnetuste ja ohvrite arvu kasvu, võrreldes arenenud liikluskorralduse ja -kultuuriga
maadega.
Riigiteede hoolduse ja taastamise finantseerimine (kaasa arvatud ehitus-, rekonstrueerimis- ja soetusinvesteeringud) on toimunud peamiselt riigieelarvest ning vähemas mahus laenudest (rida
teelõike Tallinna–Tartu–Luhamaa maanteel rekonstrueeritakse Maailmapanga laenu abil). Kohalike teede ja tänavate hooldust ja arendust rahastatakse linna- ja maavalitsuste eelarvetest, osalt ka
riigieelarvest ning teatud mahus laenudest ja välisabist.
Lähtudes keskkonnakaitse-, liiklusohutus- ja regionaalarengunõuetest on rekonstrueerimis- ja taastusremondi projektid planeeritud ellu viia Pan-Euroopa transpordikoridori nr I peamistel teedel
(Tallinn–Pärnu–Ikla) ja ida-lääne suunas (Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa), finantseerides neid töid riigieelarvest, välislaenudest ja -abist, kaasa arvatud ÜF.
Raudteed
Seisuga 1. jaanuar 2001 oli avalike raudteeliinide pikkus 968 km. Kogu võrgustiku pikkus oli 1811 km, millest 1439 km omanik on AS Eesti Raudtee, kaasa arvatud 802 km pealiine. Kaherajalisi
raudteeliine on 105 km ja 132 km on elektrifitseeritud. Avalike raudteeliinide võrgustiku tihedus on 21,4 km/1000 km2.
ASi Edelaraudtee omanduses on 371 km liine, millest 275 km on pealiinid. Nendel liinidel ei ole kaherajalisi raudteeliine ega elektrifitseeritud liine (vt kaarti 4).
Kuna raudtee käitleb kiiresti hoogustuvat rahvusvahelist kaubatransporti ja -transiiti, on peamiseks probleemiks pealiinide ja piirijaamade ebapiisav võimsus ning infrastruktuuri ja veeremi tehnilise
seisundi tõsine mahajäämus. Selle tulemusena on kiirused raudteel madalad ning probleeme on ka liiklusohutuse ja keskkonnakaitsega. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga saab riigi idapiirist ka
ELi piir Venemaaga. Seetõttu on vajalik olemasoleva Narva raudteepiirijaama rekonstrueerimine ja laiendamine ning uue piirijaama ehitamine Kagu-Eestisse (hetkel finantseeritakse Koidula
piiripunkti ISPA projektist). Lisaks on ette nähtud Tallinna peamise raudteejaama kõriku rekonstrueerimine. Ka Paldiski sadama ühendamine Tallinna–Narva raudteeliiniga, moodustades nii Tallinna
ümbersõidu, on laiaulatuslik projekt. Selle teostamise tulemusena saaksid rongid sõita Paldiskisse ilma Tallinna läbimata.
Olukorras, kus 66% ASi Eesti Raudtee aktsiatest on erastatud, tuleb kohaliku raudteetranspordi kaasajastamiseks leida era- ja avaliku sektori koostöö sobiv vorm. ASi Eesti Raudtee investeeringute
kava ei näe ette paljude käesolevas strateegias kajastatud projektide elluviimist. Sellised projektid on tabelis märgitud tärniga.
Sadamad ja veeteed
Eestis on 101 sadamat; 31 nendest osutavad kaubanduslikke merendusteenuseid (reisijate- ja kaubavedu) ning on avatud välisriikide alustele. Arvestades rahvusvahelist reisijate- ja kaubaveo
käivet on suurimad sadamad Vanasadam, Muuga, Paljassaare ja Paldiski Lõunasadam. Kõik need sadamad kuuluvad 100% riigi omanduses oleva ASi Tallinna Sadam koosseisu. Kõik nimetatud
sadamad on laevatatavad läbi aasta ja vaid väga külma talve korral vajatakse mõneks nädalaks jäämurdja abi. Lisaks nendele sadamatele on rahvusvahelise kaubakäibe järgi suuremad sadamad
Kunda sadam (100% eraomanduses), Paldiski Põhjasadam (munitsipaalomanduses) ja Pärnu sadam (munitsipaal- ja eraomanduses).
Sadamateenuste nõudluse pideva kasvu tõttu vajab Tallinna Sadama infrastruktuur edasist arendamist. Sadama uues üldplaanis on peamiste infrastruktuuriprojektidena nimetatud uute
lainemurdjate ehitamist, raudteeühenduse parandamist Muuga sadamaga, konteinerterminali teise faasi ning uue kauba- ja kuivpuistlasti terminali ehitamist. ÜFi kaasabi taotletakse lainemurdjate
ehitamiseks ning sadama laiendamisel vajalikeks süvendus- ja maaparandustöödeks.
Kodumaises meretranspordis (peamiselt saarte ja mandri vahel) on tähtsamad sadamad Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa ja Sviby, mis kõik kuuluvad ASile Saarte Liinid (100% riigi
omanduses). Hoolimata laiaulatuslikest erakapitali ja riigi rahastatavatest rekonstrueerimis- ja ehitustöödest on väikeste sadamate suurimaks mahajäämuseks infrastruktuuri areng (kaid,
sidesüsteemid, veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus, juurdepääsuteed, laevateed). Kuna Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad on osa väljapakutud Trans-Euroopa
transpordivõrgustikust (kuni 2010), on ÜFi abi ette nähtud nende tööde finantseerimiseks.
Sadamate ja veeteede infrastruktuur (navigatsioonimärgid ja nende ühine seiresüsteem, radarsüsteem laevaliikluse kontrollimiseks ja juhtimiseks), mis garanteerib ohutu navigatsiooni, tuleb tõsta
arenenud veeteede infrastruktuuriga riikide tasemele. Eestis on 630 miili tähistatud veeteid. Enamus neist vajab rekonstrueerimist (hüdrograafilised uuringud, süvendustööd, lisatähistused ja -
kaardistused), et parandada aluste sõiduohutust. Pidades silmas mereliikluse arengut, eriti reisijateliiklust ja turismi ning arvestades kasvavat kaubakäitlust ka sadamates, kuhu kaubalaevad varem
ei sisenenud, on vaja projekteerida ja ehitada veel lisaks 280 miili uusi veeteid.
Lennujaamad ja lennuliinid
Eestis oli 2003. aasta alguses 5 lennujaama ja 9 lennuvälja. Lennujaamad võib jaotada kahte rühma: rahvusvahelise tähtsusega Tallinna Lennujaam ja kohaliku tähtsusega lennujaamad.
2002. aastal läbis Tallinna Lennujaama 0,61 miljonit reisijat. Lennujaama stardirada rekonstrueeriti 1996. aastal ning reisiterminali ja perrooni I faasi rekonstrueerimine lõpetati 1999. aastal. Tallinna
Lennujaama arenguplaan näeb ette tehnilise hooldeteenistuse kompleksi ehitamist, perrooni II faasi taastusremonti, reisiterminali uuendamist ja ELi nõuetele vastava fütosanitaarpiiripunkti rajamist.
Teiste Eesti suuremate lennujaamade (Tartu Ülenurme, Pärnu, Kärdla, Kuressaare), mis kuuluvad väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku (kuni 2010), renoveerimisel ning
rekonstrueerimisel on ettenähtud kasutada ÜFi finantsabi. Lennuoperatsioonide tähtsus on nendes lennujaamades kahe viimase aasta jooksul suurenenud.
2.2. Keskkonnamõju
Transport mõjub loodustkahjustavalt järgmiselt:
· õhu, vee ja pinnase saastamine;
· kahjulik müra ja vibratsioon;
· maastiku killustamine.
Eestis moodustavad sõidukite heitgaasid umbes 75% seda tüüpi saasteainete emissioonist, kusjuures peamiseks saasteallikaks maismaatranspordis on autoveerem. Hinnanguliselt saastab
sõiduauto reisijakilomeetri kohta keskkonda 6 kuni 8 korda rohkem kui linnaliinibuss ja 10–12 korda rohkem kui diiselrong.
Eesti autopark on viimastel aastatel kasvanud peamiselt kasutatud autode hulga suurenemise tõttu, millest umbes 80% on üle 12 aasta vanad; enamus bussidest on 12 kuni 15 aastat vanad. Samal
ajal on kasvanud ka uute autode arv.
1996. aastal kehtestati sissetoodavatele sõidukitele ja vedelkütuse kvaliteedile rangemad normid. Heitgaaside normid tuleb harmoneerida vastavate ELi normidega; kasutatud sõidukitele ja
suurema silindrimahuga sõidukitele on kehtestatud kõrgemad maksud.
2003. aastal võeti vastu ELi direktiiv 2003/30/EÜ, mis nõuab liikmesriikidelt biokütuste osatähtsuse suurendamist transpordis, et vähendada CO2 hulka heitmetes. Selle direktiivi kohaselt on Eesti
kohustatud suurendama biokütuste osa 2 protsendini 2005. aastaks ning 5,75 protendini 2010. aastaks.
Ühistranspordi edendamiseks võetakse kasutusele erinevaid meetmeid. Sõidukite tehnilise ülevaatuse süsteem on paranenud.
Lisaks nn normaalsele saastamisele on transport ka suur potentsiaalne ohuallikas liiklusõnnetuste ja transporditehnoloogia rikkumiste korral, eriti mis puudutab ohtlikke veoseid transportivaid
sõidukeid. Kuigi transpordi tekitatud õhusaastuse tase Eestis tervikuna on madalam kui Euroopas kehtestatud normid, ületab Tallinna kesklinna saastatus tihti lubatud normid.
Transpordiinfrastruktuuri kontrollimatu laienemine võib endaga kaasa tuua pöördumatu linna- ja ka maamaastiku killustatuse. Lubamatu on keskkonnakvaliteedi langus olukorrani, mis pärsib
liikumist ja kus inimesed ning loomad on surutud teede ja raudteedega piiratud aladele.
Keskkonnamõju hinnangu (Environmental Impact Assessment – EIA) kohustuslik rakendamine keskkonnale mõju omavate ehitusprojektide ettevalmistamisel kehtestati Vabariigi Valitsuse
määrusega 1992. aastal. 1. jaanuaril 2001. a jõustunud “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus” sätestab keskkonnamõju hindamise ja auditeerimise juriidilised alused ja
protseduurid, et ära hoida keskkonnakahjusid. Projektil, riiklikul arengukaval või programmil põhineva tegevuse keskkonnamõju hinnatakse juba projekti, arengukava või programmi
ettevalmistamisel või nendesse muudatuste tegemisel. Infrastruktuuri projektide keskkonnamõjude hindamisel kasutatakse meetodeid, mis on heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide
ning teiste Euroopa riikide poolt.
Transpordi infrastruktuuri keskkonnamõju hindamine katab biosfääriga (taimestik, linnustik, loomastik, kalad), hüdrosfääriga (põhjavesi, mered) ja atmosfääriga (õhusaaste) seotud aspekte, millel on
vastavalt projekti tehnilistele lahendustele erinev tähtsus. Keskkonnamõju hindamise käigus arvestatakse järgmisi riiklikke keskkonnapoliitika üldpõhimõtteid:
· garanteerida Eestile omaste looma- ja taimeliikide elujõulisus, looduslike koosluste ja maastike püsivus;
· teha keskkonnakaitset puudutavaid otsuseid sellise informatsiooni põhjal, mis on kõrge kvaliteediga, kättesaadav kõigile ja kontrollitav kõigi poolt, mis vastab Eesti õigusaktidele ja
ratifitseeritud rahvusvahelistele konventsioonidele.
Eesti vähene kogemus, asjatundlikkus ning oskusteave suurte infrastruktuuri projektide elluviimisel võib keskkonnale ohtlikuks osutuda. Euroopa Liidu ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikide kogemused
näitavad, et kiirteede ja lennujaamade rekonstrueerimine suurendavad negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuigi seda mõju võib leevendada, kasutades erinevaid projektlahendusi ja soodustades
ühistranspordi arengut.
Eesti kasutab ELi struktuurivahendite abi peamiselt selliste transpordi infrastruktuuriprojektide ehitamiseks/rekonstrueerimiseks, mis teenindavad riiki läbivat transiiti. Hinnanguliselt ei oma mööda
rahvusvahelisi transpordikoridore (eriti ida-lääne suunaliste) kulgevate peateede ega ka neid ühendavate teede taastusremont märkimisväärset mõju keskkonnale, sest peaaegu 96% transiidist ida-
lääne suunas teostatakse raudteel. Ei ole ette näha, et raudtee osa siin järsult langeks. Teekatte taastamise eesmärgiks on liikluskorralduse ja liiklusohutuse parandamine, mis viiks ühiskonnale
tekitatavate kahjude vähenemisele (eelkõige liiklusõnnestuste kaudu). Siiski, nagu eespool mainitud, tuleb kõigi projektide jaoks teha keskkonnamõju hinnang.
2.3. Võrgustiku parendamine: Pan-Euroopa transpordikoridorid/TEN-T võrgustik/väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustik (kuni 2010)
Eestit läbib Pan-Euroopa koridor nr I, olles üks olulisemaid transpordikoridore riigis ja moodustades osa tuleviku Trans-Euroopa transpordivõrgustikust. Nimetatud koridori tähtsamad lõigud Eestis
on:
· Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltika);
· Tallinna–Tapa–Tartu–Valga raudtee.
“Ühendavat lüli” koridoride nr I ja IX (Venemaa) vahel tunnustati Helsingi konverentsil kui osa Pan-Euroopa transpordivõrgust. See koridor kulgeb Tallinna ja Narva (Vene piiril) vahel ning koosneb:
· Tallinna– Tapa–Narva raudteest;
· Tallinna–Narva maanteest.
Lisaks moodustavad Tallinna–Paldiski raudtee- ja maanteelõigud otseühenduse koridoriga nr I, võimaldades nii juurdepääsu Paldiski jäävabadele sadamatele.
Koridor nr I ja väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustik hõlmavad järgmisi transporditerminale:
· Tallinna Sadama sadamad (kaasa arvatud Muuga ja Paldiski), samuti ka Pärnu, Kunda, Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad;
· Peamised raudtee kaubaterminalid Tallinnas ja Muugal;
· Tallinna Lennujaam ja teised suuremad lennujaamad Eestis (Tartu Ülenurme, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla)
Tapa–Tartu–Petseri ja Tallinna–Tapa–Tartu–Valga raudtee ning Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Jõhvi–Tartu–Valga maanteed on TEN-T võrgustiku peamised lõigud Eestis.
Et soodustada riikliku transpordistrateegia konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul ja mõjutada transpordisektori arengut, arvestades samas riigi kui terviku arengut, on nii kohalikult kui ka
rahvusvaheliselt arendatavad prioriteetsuunad järgmised:
2.3.1. Maanteed
· teede ehitus- ja taastusprogramm Ida-Lääne transpordikoridoris rõhuga nii rahvusvahelisele kui ka regionaalarengule (Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Narva ja Tallinn–Paldiski, kaasa
arvatud Tallinna ümbersõit);
· teede ehitus- ja taastusprogramm Tallinna–Pärnu–Ikla, st Via Baltika maanteel, samuti Jõhvi–Tartu–Valga maanteel;
· muud teede ehitus- ja uuendusprojektid tulenevad regionaalarengu vajadustest, keskkonnakaitse nõuetest ja liiklusohutusest, kaasa arvatud ühendused TEN-Tga ja ühendusteed
sadamatega.
2.3.2. Raudteed
· raudtee kaasajastamise programm Ida-Lääne transpordikoridoris rõhuga nii transiitliiklusele kui ka regionaalarengule (Paldiski–Aegviidu–Narva–Sankt-Peterburgi liini rekonstrueerimine koos
Narva piirijaama ja Tallinna ümbersõiduga); Tapa–Tartu–Petseri–Pihkva raudteeliini rekonstrueerimine koos uue Kagu-Eesti raudteepiirijaama ehitusega;
· regionaalsete raudteeühenduste rekonstrueerimine ja ühendamine TEN-T võrgustikuga;
· Tallinna–Narva elektriraudtee liikluse võrgustiku rekonstrueerimine, uuendamine ja ehitamine;
· TEN-T võrgustikul asuva raudtee kaasajastamine (Tallinna–Tapa–Tartu–Valga liin) ning uue rahvusvahelise reisijateveo kiirraudteeliini (Tallinna–Varssavi) ehitamine.
2.3.3. Sadamad ja veeteed
Ohutu navigeerimise tagamiseks:
· Eesti vete navigatsioonitulede automatiseerimine ning ühtse seiresüsteemi loomine;
· hüdrograafiateenuste kaasajastamine (digitaalse hüdrograafia andmebaasi loomine, elektrooniliste kaartide koostamine ja navigatsioonikaartide avaldamine, Eesti vete hüdrograafiliste
uuringute teostamine vastavalt kaasaegsetele standarditele);
· ühtse VHF merendussidesüsteemi arendamine, laevaliikluse juhtimise ja informatsioonisüsteemi (Vessel Traffic Management and Information System –VTMIS) loomine ja arendamine;
· automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) loomine Eesti rannikul;
· rahvusvahelisi reise ja kohalikke rannasõite teenindavate sadamate ning siseveeteede sadamate rekonstrueerimine;
· Eesti jäälõhkujate suutlikkuse suurendamine pikemas perspektiivis.
2.3.4. Lennujaamad
Lennuohutuse tagamiseks on ette nähtud järgmised meetmed:
· õhuliikluse kontrolli kaasajastamisprogrammi jätkuv elluviimine;
· Tallinna Lennujaama hooldeteenistuse kompleksi ehitus ja vana likvideerimine;
· Tallinna Lennujaama perrooni II faasi rekonstrueerimine;
· Tallinna Lennujaama reisiterminali kaasajastamine;
· Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine;
· Tartu Ülenurme, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamade renoveerimine/arendamine.
2.4. Tegevuslikud/institutsionaalsed muudatused
Tegevuslikud ja institutsionaalsed parendused võivad aidata kokku hoida märkimisväärseid summasid infrastruktuuri hoolduse iga-aastastes kulutustes. Hoolduse tase peaks olema vastav
normaalsele tasemele ning teedevõrgu edasist halvenemist tuleks vältida. Peaks rakendama “kasutaja maksab” põhimõtet. Täies mahus tuleks kasutada teenuslepinguid riigi/omavalitsuste ja
transporditeenuse pakkujate vahel.
2.5. Rahastamine
Ühtekuuluvusfondi ressursse kasutatakse rahvusvahelise tähtsusega infrastruktuuri kaasfinantseerimiseks. Üldiselt on valitud projektide rahastamine ette nähtud järgmistest allikatest: riigieelarve,
kasusaajad, projekti elluviivad asutused, munitsipaalvahendid, erakapital, laenud. Investeeringuprogrammide rahastamine on võimalik vaid kasutades täismahus omavahel kombineeritult erinevaid
finantsallikaid vastavalt iga projekti eripärale. Arvestades infrastruktuuriinvesteeringute kõrgeid kulutusi ja pikki tagasimakseperioode, on oluline kasutada rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide
pikaajalisi laene riigi garantiiga. Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama arendusprojektide puhul ei ole ette nähtud riigieelarve vahendite kasutamist, kaasrahastamise vajadus kaetakse iseseisvalt
võetud laenudega.
Kõik ühiskondliku tähtsusega investeeringud kaetakse riiklike investeeringute programmiga, mis sisaldab riigieelarvest finantseeritavaid projekte, riigi poolt võetud laene ja toetusi ja riigi poolt
garanteeritud välislaene.
Toetuse määr
Toetuse määr on 80 kuni 85% nõuetele vastavatest kulutustest. Seda määra võib vähendada, võttes arvesse:
– projektist tuleneva planeeritud käibe mahtu,
– “saastaja maksab” põhimõtte rakendamist.
Pingutusi fondi ressursside mitmekordistusefekti maksimeerimiseks edendatakse erafinantseerijate osa suurendamise kaudu.
3. RIIKLIK TRANSPORDISTRATEEGIA
Riikliku transpordistrateegia üldiseks eesmärgiks on muuta valitsuse strateegia detailsemaks plaaniks üleriigilise pikaajalise ruumilise arengu jaoks sellisel viisil, mis kindlustaks inimestele,
olenemata sellest, kus nad elavad ja töötavad, õiglasema osasaamise sotsiaalsest ja majanduslikust arengust. Soovituslik raamistik rakendab raamistiku, milles kasutatakse infrastruktuuri tehtavaid
investeeringuid, et saavutada täiendavaid arengueesmärke nii riiklikul kui ka regionaalsel tasandil. Eesti riikliku transpordistrateegia eesmärgiks on luua riiklik transpordisektor, mis on
rahvusvaheliselt ühituv, et integreeruda Pan-Euroopa struktuuridesse ja peale selle luua mehhanism selle sektori juhtimiseks ja süstemaatiliseks arenguks.
Transpordipoliitika eesmärgid on:
· Võimaldada Eesti elanikel, kõigil juriidilistel ja füüsilistel isikutel kasutada seadusega sätestatud korras avalikku infrastruktuuri ning saada kõigis Eesti piirkondades transporditeenust, mis oma
mahult, liigilt ja kvaliteedilt vastab ühiskonna nõudlusele, on ohutu ja keskkonnasõbralik ja majanduslikult efektiivne (nõuab ühiskonnalt võimalikult vähe kulutusi).
· Suurendada rahvuslikku koguprodukti:
– tõstes majanduse kui terviku konkurentsivõimet, pakkudes kiiremat, odavamat ja ohutumat transpordiühendust riigi eri piirkondade ja muu maailma vahel ja suurendades transpordisektori
integreeritust teiste riiklike majandusharudega;
– transporditeenuste ekspordi kaudu, kaasa arvatud transiitvedude arendamisega ning transpordi infrastruktuuri ulatuslikuma kasutamisega rahvusvaheliseks reisijate- ja kaubaveoliikluseks.
Transporditeenuse ekspordi ja impordi tasakaal on pidevalt olnud positiivne. Transporditeenuse eksport moodustab Eesti koguekspordist umbes poole.
· Saavutada ruumiline tasakaal ja vähendada arenguerisusi riigisiseste majanduslikult tugevamate ja nõrgemate piirkondade vahel, tagades viimastele kiire ühenduse ja ligipääsu pealinnale ja
rahvusvahelistele tõmbekeskustele.
Transpordisektori ja alasektorite majanduslik edukus põhineb vabal ettevõtlusel ja konkurentsil. Riigil on selles sektoris kaks eesmärki:
· mõjutada transpordisektori arengut, pidades silmas riigi kui terviku harmoonilist arengut;
· edendada riikliku transporditeenuse konkurentsivõimet rahvusvahelisel transporditurul.
Transpordi areng peab arvestama tööstuse poliitilisi eesmärke, keskkonnakaitset, regionaal- ja sotsiaalarengut, riigi kaitsepoliitikat jne. Lisaks tuleb silmas pidada ka rahvusvaheliselt aktsepteeritud
arenguprotsessi eesmärki – säästva ja jätkusuutliku ühiskonna ülesehitamist. Seega on transpordi strateegiliseks põhieesmärgiks sellise transpordisüsteemi ülesehitamine, mis ei lükka keskkonna-,
majandus- ja sotsiaalsete probleemide koormat tulevastele põlvedele.
Säästva arengu põhimõte tähendab mõistliku ja tasakaalustatud transpordiühenduse loomist koos piirangutega infrastruktuuri laienemisele ja transpordi negatiivsetele välismõjudele, milleks on:
· õhu saastamine ja müra;
· põhjendamatu energiatarbimine;
· elukvaliteedi langus, eriti linnades;
· looduskeskkonna ja maastiku kahjustamine;
· ebaratsionaalne maakasutus.
Transpordipoliitika elluviijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tema valitsemisala ametid ja hallatavad riigiasutused koostöös teiste valitsus- ja riigiasutustega, kohaliku
omavalitsuse asutuste ning veondusettevõtjate liitudega. Transpordi arengu suunamisel on aluseks selle sektori juhtimise riiklikud toimemehhanismid: õigusaktid, rahvusvahelised lepingud, fiskaal-
ja maksupoliitika, investeeringud jne.
Lähituleviku peamisteks eesmärkideks on Eestit läbivate üleeuroopaliste transpordikoridoride arendamine, transpordiinfrastruktuuri kvaliteedi parandamine, ühistranspordi edendamine, liikluse
ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmine, kogu liikluses ja transpordiprotsessis korra ja seaduslikkuse tagamine. Liitumiseelse transpordi arengustrateegia elluviimine jätkub ning pidevalt
täiendatakse vajalikku juriidilist ja institutsionaalset raamistikku ning harmoneeritakse seda aquis communitaire’ga.
Toetudes uuele White Paper dokumendile – väljatöötatud Euroopa transpordipoliitikale kuni aastani 2010: aeg otsustada (COM (2001)370) ja arvestades vajadust täiendada meie
transpordipoliitikat, on kavas parandada ja täiendada 1999. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Eesti transpordi arengukava. Uus ja täiendatud arengukava 2002+ töötatakse välja 2003.
aastal.
Vastavalt praegusele kehtivale transpordi arengukavale ajavahemikuks 1999–2006, on Pan-Euroopa transpordivõrgustiku osana identifitseeritud transpordikoridorid riigi arendusprioriteetideks ning
läbirääkimiste teemaks Euroopa Liiduga ja need võeti ELi Parlamendi ja Nõukogu määruse 1692/96/EC lisasse nr 1.
Avaliku ja erasektori koostöö (Public Private Partnership)
Teatud osa riiklikest transpordimeetmetest on ette nähtud ellu viia kontsessiooni tüüpi PPP vahenditega, mis hõlmab infrastruktuuri projekteerimist, ehitamist, ekspluateerimist ja rahastamist
erasektori poolt.
Ü Ä
4. ÜHTEKUULUVUSFONDI PIKAAJALISED EESMÄRGID
Transport mängib võtmeosa Euroopa Liidus regionaalsete ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisel ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, nagu on kinnitatud Nõukogu
esimeses ühtlusraportis (1996).
Käesoleva infovahetuse eesmärgiks on käsitleda mooduseid, kuidas struktuurifondide ja ÜFi poolt finantseeritud ühtne transpordistrateegia ja ELi strukturaalsed strateegiad saaksid edendada
Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut, eriti parandades piirialade või nõrgemate piirkondade ja ebasoodsates oludes olevate sotsiaalsete gruppide olukorda.
Ühtse transpordistrateegia eesmärgiks on arendada efektiivseid ja jätkusuutlikke transpordisüsteeme, mis rahuldavad nii inimeste kui ka ärisektori vajadusi. Strateegia valikud, mis panevad
Ühenduse tasandil paika transpordi infrastruktuuri arengu ja teeninduse korralduse raamistikud, mõjutavad selgelt juurdepääsu piirkondadele, samuti nende konkurentsi ja majandusarengu
väljavaateid, ning need aspektid integreeritakse ühtsesse transpordistrateegiasse. Samuti toetab Ühendus Trans-Euroopa üleeuroopalise transpordivõrgustiku loomist ja selle arendamist, kaasa
arvatud rahaline toetus TEN transpordi eelarvest. Samal ajal on Ühendus strukuurifondide ja ÜFi ning ka Euroopa Investeerimispanga kaudu otseselt seotud investeeringute kaasfinantseerimisega
transpordi infrastruktuuri moderniseerimise ja korralduse vallas ning kontrollimisega, et kindlustada nende investeeringute efektiivne kasutamine nõrgemalt arenenud piirkondades
arenguprogrammide raames, mis edendavad piirkondade koostööd. Need panevad põhialuse Euroopa territooriumi kui terviku integratsioonile.
4.1. Pikaajaliste eesmärkide definitsioon
Euroopa Nõukogu on eristanud Ühenduse poliitikaks 3 strateegilist prioriteeti:
· regionaalne konkurents,
· sotsiaalne ühtekuuluvus ja tööhõive,
· linna- ja maapiirkondade areng.
Euroopa Nõukogu poolt regionaalse konkurentsi raames eristatud prioriteedid, mis taotlevad toetusi, on investeeringud järgmistes valdkondades:
• transport (efektiivsus, multimodaalsus, juurdepääs ja jätkusuutlikkus),
• energia (efektiivsus ja taastuvus);
• telekommunikatsiooni infrastruktuur (infoühiskonna poole);
• infrastruktuur kõrge kvaliteediga keskkonna jaoks (“saastaja maksab” põhimõtte rakendamisega);
• uuringud, tehnoloogiline areng ja innovatsioon (Research, Technological Development and Innovation – RTDI);
• koostöö avaliku ja erasektori vahel.
Pikas perspektiivis taotleb ÜFi finantseerimine järgmist (aluseks Nõukogu eeskirjad ja Eesti ühtne programmdokument):
· regionaalse majandusarengu väljavaadete parandamine, konkurents ja tööhõive;
· teiste liikmesriikidega tasakaalus oleva arengu toetamine;
· transorditeenustele juurdepääsu võimaldamine nendele, kelle kasutada ei ole eraautosid ja nendele, kelle liikumisvõime on piiratud;
· majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine ja transpordisüsteemide jätkusuutlikkus keskkonna kontekstis;
· regionaalsete erinevuste vähendamine ja majandusliku ning sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine mitmel viisil;
· investeeringuprojektid Trans-Euroopa transpordivõrgustikus ja TEN-T ühendused.
ÜFi poolt transpordisektori finantseerimise pikaajalised eesmärgid Eestis on:
· Eesti transpordivõrgustiku suurenenud ohutus;
· peamiste raudteelõikude ja piirijaamade suurenenud võimsus;
· linnasid läbiva transiidi vähendamine;
· Tallinna Lennujaama infrastruktuuri kaasajastamine ja arendamine, keskkonnakaitse, lennuohutuse ja lennuturvalisuse parendamine;
· rahvusvaheliste ja lühiveeteede ning laevatatavate sisevete rekonstrueerimine ja hooldus;
· sadamate infrastruktuuri arendamine vastavalt suurenevatele kauba ja reisijate läbilaske prognoosidele;
· Eesti jäälõhkumisvõimsuse areng;
· Tallinna sadamate navigatsioonisüsteemide kaasajastamine;
· laiaulatuslike transpordisõlmede infrastruktuuri loomine ja kaasajastamine erinevate transpordiliikide integreerimiseks ilma “pudelikaelteta”;
· jätkusuutliku ühistranspordi elluviimine.
Nimetatud eesmärgid peaksid täiustama transpordisüsteemi, puudutades puuduolevaid transpordilülisid, arendades avatud turge ja koostööd ELi tasemel ning soodustama tasakaalustatud
regionaalarengut, vähendades majandustegevuse erinevusi ning säilitades maa- ja linnakogukondade elujõulisuse, nagu soovitab Euroopa ruumilise arengu perspektiiv.
Eesti pikaajaline transpordistrateegia on väljatöötamisel ning on osa hetkel ettevalmistamisel olevast dokumendist “Riiklik transpordipoliitika 2004–2020”.
4.2. Projektide valiku kriteeriumid
Ü Ü
Ühtekuuluvusfondi poolt finantseeritavate projektide valiku kriteeriumid baseeruvad Ühtekuuluvusfondi soovitusliku raamistiku juhendil, mis tuleneb meie ühtse programmdokumendi peamiste
eelduste kinnitamisest, üldine transpordistrateegia ja ametlikud soovitused sisalduvad Ühtekuuluvusfondi regulatsioonis.
· Rakendatavate programmide tasakaalustamine vastavalt eelarve võimalustele ning era- ja pangasektori vastutulek projektide kaasrahastamisel – see sisaldab detailset ülevaadet raudteede
ehituse/rekonstrueerimise programmist, mis tugineb riigieelarve mahule, projekti finantseerimisele, kaasa arvatud erakapitali investeeringud.
· Peamisete maanteede ja raudteede võrgustiku, sadamate ja lennujaamade rekonstrueerimise ja arengu programmi rakendamine.
Need juhtnöörid olid aluseks keskmise kestusega investeeringute prioriteetide formuleerimisel, võttes arvesse infrastruktuuri hetkeseisu ja transpordisektori nõudeid, nii rahvusvaheliste ühenduste
kui ka kohaliku transpordi kasuks, arvestades viimasel ajal võetud pangalaenude, ISPA ja Phare osalusega investeerimisülesannete jätkamise vajadust.
Projektide valikul oli transpordisektori tingimustes peamine rõhk asetatud väljavalitud erilise tähtsusega maanteelõikude ja raudteeliinide arendamisele ja kaasajastamisele ja ka Tallinna Sadama ja
lennujaama infrastruktuuri kaasaajastamisele ja arendamisele. Need transpordi ja infrastruktuuri sõlmed näitavad hetkel tähelepanuväärseimat jõudlust, mis väljendub nende domineerivas osaluses
kauba- ja reisijateveos. Transpordi infrastruktuuri nende koostisosadele kontsentreerumine on vajalik, kuna tähtaja pikendamine alandab tugevalt transpordisüsteemi ja ka majanduse efektiivsust.
Peamisteks kriteeriumideks konkreetsete transpordistrateegia raamistiku sees olevate projektide valikul on Ühtekuuluvusfondi eesmärgid ja eeldused ning ametlikud ettekirjutused. Kõik projektid
peavad vastama nendele nõudmistele, et saada finantsvahendeid sellest instrumendist. ÜFi raames projektide elluviimine peab toetama Eesti transpordi infrastruktuuri integreerumist ELi TEN-Tga.
See saavutatakse järgmiste ülesannete täitmisel:
· Trans-Euroopa transpordivõrgustiku juurdepääsu laiendamine ja suurendamine ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise ühenduse efektiivsuse kindlustamine;
· vastastikused sidemed ja harmoneerimine töötamisel transpordivõrgustikus TEN-T;
· jätkusuutliku mobiilsuse strateegia arendamine/soodustamine
Projektide valikul Eestis on võetud arvesse, et projektid, mis on esitatud Ühtekuuluvusfondile rahastamiseks, peavad olema rakendatud põhilistel rahvusvahelise tähtsusega teedel, mis pärast
liitumist ELiga saavad Trans-Euroopa võrgustiku osaks. Kõikide kandidaatriikide selliste marsruutide nimekiri, mis on identifitseeritud kui tuleviku TEN-T võrgustik, on kooskõlastatud kõigi osalevate
riikide poolt ja selle on heaks kiitnud ka Euroopa Komisjon. Kõikide kandidaatriikide nimekirjades olevad teed märgistatakse kui tulevased TEN-T võrgustiku osad. Sellega on nõustunud kõik
osalevad riigid ja heaks on kiitnud ka Euroopa Komisjon. Ühtekuuluvusfondi projektid võivad olla laiaulatuslikud transpordi-investeeringute projektid või ka grupp sarnaseid projekte.
Projektid, mis on valitud rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi poolt, peavad vastama kriteeriumidele, mis rahuldavad ühiskonna mobiilsusevajadused ning ettevõtete transpordinõuded, võttes arvesse
iga projekti keskkonnamõju ning mõju sotsiaalsele ja regionaalsele arengule.
5. PIKAAJALISTE ERALDISEISVATE PROJEKTIDE NIMEKIRI
Pikaajaliste projektide nimekiri täidab peamise teekaardi otstarvet järgnevaks planeerimisperioodiks. Kui mõni projekt vahepealsete eesmärkide (aastad 2004–2006) saavutamise nimekirjast ei ole
ellu viidud, on üksikute pikaajaliste projektide nimekiri ühekaupa aluseks lisataotlustele.
Maanteed
·
Tartu ümbersõidu ja olemasolevate teesõlmede rekonstrueerimine ning uute eritasandiliste ristmike ehitamine 55,6 miljonit eurot;
· Tallinna ümbersõidu ja Tallinna–Paldiski teelõikude rekonstrueerimine 72,1 miljonit eurot;
· koridori nr I mandriühendused Tallinnas 85 miljonit eurot;
· Aruvalla–Mäo maanteelõigu rekonstrueerimine Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteel 45,7 miljonit eurot;
· Saaremaa püsiühenduse ehitamine (TEN-T võrgustiku püsiühenduse lisaväärtuse hinnang on tingimusena lisatud ISPA finantsmemorandumis tehnilise abi projekti ettevalmistamise jaoks);
· Narva transiidiprojekt;
· Jõhvi ühendus (kahe TEN-T võrgustikku kuuluva manatee liitmine – Ida-Lääne koridor ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee).
Raudtee
· tehniline abi Balti kiirraudtee Tallinna–Varssavi–Berliini projekti ettevalmistamiseks (tasuvusuuring ja keskkonnamõju eelhinnang) 3 miljonit eurot;
· raudtee ja maantee ristmike ohutuse probleemi lahendamine Eestis;
· Muuga sadama peamise raudteeühenduse, Lagedi–Maardu–Muuga raudteelõigu rekonstrueerimine Tallinna–Narva liinil;
· Tallinna raudteeümbersõidu osaks oleva Keila–Paldiski raudteelõigu rekonstrueerimine, mis ühendab Paldiski sadama Tallinna–Narva raudteeliiniga;
· erinevate raudteelõikude rekonstrueerimine Tallinna–Narva ja Tartu–Valga liinidel;
· tehniline abi Narva ümbersõidu rekonstrueerimiseks koos uue piirijaamaga;
· Tapa sõlme rekonstrueerimine.
Sadamad ja veeteed
· ohutuse parandamine mereteedel (hüdroloogiline uuring, sadamate peamiste rahvusvaheliste juurdepääsuteede kaardistamine) 14,8 miljonit Eurot;
· Läänemere digitaalne kiirtee – laevaliikluse juhtimise ja infosüsteemide viimine rahvusvahelisele tasemele, vastavalt HELCOMi nõuetele;
· Muuga sadama veeteede süvendus 60 miljonit eurot;
· Põhja-Eesti rannaäärse laevatee süvendamine ja rekonstrueerimine 16 miljonit eurot;
· Põhja-Lõuna laevateede süvendamine ja rekonstrueerimine Lääne-Eesti saarestikus 13 miljonit eurot;
· madalapõhjalise jäälõhkuja ehitamine 32 miljonit eurot;
· uue jäälõhkuja ehitamine 51 miljonit eurot;
· uue (teise) jäälõhkuja ehitamine 64 miljonit eurot.
Lennujaamad
· Tallinna Lennujaama infrastrutuuri kaasajastamine ja areng, keskkonnakaitse parandamine, lennuohutuse tagamine ja lennu turvameetmed;
· Tallinna Lennujaama võimaliku ümberpaigutamise esialgne uurimine;
· kohalike riigi lennujaamade juurdepääsuteede rekonstrueerimine.
Kõigi planeeritud investeeringutega peaks arvesse võtma ülerahvastatuse ja saastatuse kasvavaid probleeme ja soodustama keskkonnasõbralikumat transpordikorraldust.
6. AJUTISED JA VAHEPEALSED EESMÄRGID, MILLE SAAVUTAMISE TÄHTAEG ON 2006
Toetuste strateegilised eesmärgid, mida on võimalik saavutada 2006. aastaks ja täpselt kirjeldatud projektid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada.
Strateegilised eesmärgid
Transpordi arengukava ja ühtse programmdokumendi peamiste eesmärkide (aastateks 2003–2006) saavutamiseks arendatakse majanduslik-strateegilist tegevust järgmistes suundades:
· transpordi infrastruktuuri süstemaatiline parandamine taastusremondi, uuendamise ja ehitustööde kaudu;
· riigi omandi ja kontrolli säilitamine ühiskonna arengu seisukohast olulisema infrastruktuuri osas, kooskõlas edasise privatiseerimisega;
· transpordi infrastruktuuri korrashoiu ja arengu riikliku toetamise süsteemi väljaarendamine koos erasektori vahendite laialdasema kaasamisega infrastruktuuri väljaehitamisse ja
majandamisse;
· ühistranspordi programmilise riikliku toetamise süsteemi väljaarendamine, et saavutada ühistranspordi osatähtsuse suurenemine riigisisese reisijateveo kogumahus;
· transpordi fiskaalpoliitika kohaldamine vastavalt turumajanduse reeglitele ning põhimõtete “kasutaja maksab” ja “saastaja maksab” kasutuselevõtt, nagu on tavaks Euroopa Liidus;
· kõigis transpordiliikides liikluskorralduse ja juhtimise täiustamine, liikluse ohutumaks muutmine ning selle keskkonda kahjustava mõju vähendamine vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidega ja
rahvusvaheliste kokkulepetega sätestatud säästliku liikluse põhimõtetele;
· riiklike investeeringute, laenu- ja Euroopa Liidu toetusprogrammide abil transpordi infrastruktuuri kaasajastamise programmide elluviimine:
ISPA kaasfinantseeritavad projektid, mis on pooleli Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga, jätkuvad ÜFi projektidena.
Ühtekuuluvusfondi poolt finantseeritavad esialgsed objektid Eesti transpordisektoris on:
• raudtee infrastruktuuri rekonstrueerimis- ja taastustööd (kaasa arvatud telekommunikatsioon) TEN-T tuleviku Trans-Euroopa transpordivõrgustikus; raudtee piirijaamade ja sorteerimisjaamade
ehitamine ja rekonstrueerimine, raudteeühenduse arendamine sadamatega, elektriraudteevõrgu ehitamine/rekonstrueerimine;
• Pan-Euroopa ja TEN-T tuleviku Trans-Euroopa transpordivõrgustikku kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimine (Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu–Ikla, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Jõhvi–
Tartu–Valga), rahvusvahelistes transpordikoridorides olevate teeühenduste arendamine TEN-T võrgustikku/tuleviku Trans-Euroopa transpordivõrgustikku kuuluvate sadamate ja lennujaamadega;
• rahvusvaheliste, rannalähedaste ja Eesti siseveeteede taastamine ja hooldus, sadamate infrastruktuuri arendamine, laevade navigatsioonisüsteemide kvalitatiivne parandamine;
• tuleviku Trans-Euroopa transpordivõrgustikku kuuluvate lennujaamade (Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu Ülenurme ja Pärnu lennujaam) rekonstrueerimine;
• väljapakutud Trans-Euroopa sadamate ja siseveeteede võrgustikku kuuluvate sadamate (Muuga, Heltermaa, Rohuküla, Kuivastu, Virtsu) infrastruktuuri taastusremont ja rekonstrueerimine;
• linnatranspordi infrastruktuuri loomine ja rekonstrueerimine peamiste marsruutide täiendamisega, ääremaa-alade ühendamine enamarenenud piirkondadega ning mandri ühendamine
saartega, optimaalse kombinatsiooni ja integratsiooni loomine erinevate transpordiliikide vahel ilma “pudelikaelteta”.
Transpordistrateegia esialgne eesmärk on täiustada transpordi infrastruktuuri, arvestades keskkonna ja sotsiaalseid aspekte, eesmärgiga tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja
vähendada erinevusi eri piirkondade vahel.
Arenduse tegevuslikud eesmärgid on järgmised:
· teede- ja raudteehoolduse mahajäämuse likvideerimine;
· peamiste teeühenduste kaasaegne arendamine;
· teede- ja raudteevõrgu suurenenud ohutus;
· peamiste raudteelõikude ja piirijaamade suurenenud võimsus;
· Tallinna läbiva raudteetransiidi vähendamine, ehitades Paldiski sadamasse viiva ümbersõidu Paldiski sadamast piki Tallinna–Tapa–Narva raudteeliini;
· Tallinna Lennujaama infrastruktuuri kaasajastamine ja arendamine, keskkonnakaitse, lennuohutuse ja lennuturvalisuse parendamine;
· teiste suuremate lennujaamade (Tartu Ülenurme, Pärnu, Kärdla, Kuressaare) uuendamine ning arendamine, lennuohutuse ning -turvalisuse parendamine;
· rahvusvaheliste ja lühiveeteede ning laevatatavate siseveeteede uuendamine ja hooldus;
· sadamate infrastruktuuri arendamine vastavalt suurenevatele kauba ja reisijate läbilaske prognoosidele;
· Tallinna sadamate navigatsioonisüsteemide kaasajastamine;
· laiaulatuslike transpordisõlmede infrastruktuuri loomine ja kaasajastamine erinevate transpordiliikide integreerimiseks ilma “pudelikaelteta”;
· ühistranspordi arengukava elluviimine.
Erinevate transpordisektorite prioriteetmeetmeid ja projekte käsitletakse detailsemalt “Transpordi arengukavas 1999–2006”, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 1999. aasta märtsis, ja neid on arvesse
võetud ühtses programmdokumendis 2003–2006, mille valitsus kinnitas 2003. aasta märtsis.
7. PROJEKTIDE NIMEKIRI ESIALGSETE EESMÄRKIDE TEOSTAMISEKS
Juurdelisatud tabel sisaldab projekte, mille jaoks taotletakse Ühtekuuluvusfondist rahastamist aastateks 2004–2006.
Projektide paigutus tabelis on indikatiivne ning nende tegelik elluviimine selgub edasise detailsema analüüsi käigus.
Ühtekuuluvusfondi teedeprojektid on antud kaardil 2.
7.1. Via Baltika ja Ida-Lääne koridori ehitus, rekonstrueerimine ja taastusremont
· Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Narva maanteede teelõikude taastusremont
· Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõigu rekonstrueerimine
· Tallinna–Narva maantee Valgejõe–Haljala teelõigu rekonstrueerimine
· Pärnu ümbersõit
Via Baltika (Tallinna–Pärnu–Ikla maantee – osa maanteest E-67 ja Pan-Euroopa koridorist nr I) kulgeb põhja-lõuna suunas Helsingist läbi Tallinna Iklasse, mis asub Läti piiril Eesti edelanurgas.
Maantee on osaliselt taastatud, tööd on teostatud eelarveliselt, ISPA ja ka Phare abiprogrammi toel. Remonti vajavad teelõigud on erinevas seisukorras.
Pärnu ümbersõit asub linna omavalitsuse territooriumil ning see ehitati liikluse ümberjuhtimiseks kesklinnast, tagamaks turvalisust, ning transiidi väljaviimiseks linnast. Tee on väga halvas olukorras.
Tallinna–Narva maantee (osa maanteest E-20 ja ühendus Crete koridori osade I ja IX vahel) kulgeb Tallinnast Venemaa piirini.
Projektide eesmärgiks on parandada teede kvaliteeti, tunduvalt suurendada autojuhtide ja jalakäijate turvalisust olemasolevate teesõlmede rekonstrueerimise ning uute eritasandiliste ristmike
ehitamise ja sildade taastamise abil, kaasa arvatud liikluskorraldusvahendite parendamine ja keskkonna leevendusmeetmete kasutusele võtmine. Projektid valmistab ette Maanteeamet.
7.2. Jõhvi–Tartu–Valga maantee taastusremont
Jõhvi–Tartu–Valga maantee on osa TEN-T võrgustikust Eestis. Seda teed kasutatakse liikluseks Venemaa piirilt Narvast Eesti suuruselt teise linna Tartusse ning sealt edasi Läti piirile Valka. Projekt
sisaldab erinevate maanteelõikude taastusremonti eesmärgiga parandada maanteede ja liiklusohutuse kvaliteeti, võttes kasutusele keskkonna leevendusmeetmed.
Tehniline abi Jõhvi ühenduse ettevalmistamiseks (liita kaks TEN-T võrgustikku kuuluvat maanteed – Ida-Lääne teedekoridor ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee)
7.3. Teelõikude rekonstrueerimine Tallinna–Tartu–Luhamaa maanteel
Vaida – Aruvalla teelõigu rekonstrueerimine Tallinna – Tartu – Luhamaa maanteel
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee on osa tuleviku TEN-T võrgustikust Eestis. See maantee ühendab Tallinna riigi suuruselt teise linna Tartuga ning sealt edasi kulgeb tee Venemaa piirini,
Luhamaale.
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 20,7 – 25,8 km, Vaida – Aruvalla vasaku sõidutee rekonstrueerimine. Projekt hõlmab ka Aruvalla ning Vaida eritasandiliste ristmike ehitamist.
Projekti eesmärgiks on parendada teede kvaliteeti ning autojuhtide ja jalakäijate ohutust Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel ning Tartu lähiümbruses.
7.4. Tehnilise abi II faas Saaremaa püsiühenduse ettevalmistamiseks (pakutud lahenduse keskkonnamõju hinnang ja tehniline projekt )[1]
Saaremaa on Eesti suurim saar umbes 40 000 elanikuga, millel on ühendus Muhu saarega teetammi abil. Mandriga on Muhu saarel hetkel ühendus parvlaevadega. Kuna parvlaevaühenduse
maksumus näitab hoolimata tugevast riigidotatsioonist pidevat tõusutendentsi ning laevasõit on samal ajal aeganõudev, on saarel asuvate firmade lisakulutused suured, seda eriti juhul, kui näiteks
nende tooraine ja toodete turud on mandril. Pikkades praamijärjekordades ootamine võtab palju aega ning on reisijatele ebamugav.
Eesti valitsus otsib võimalusi mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse loomiseks. Püsiühendus (sild või tunnel) looks võimalused sotsiaal-majanduslike tingimuste võrdsustamiseks Saaremaa
ja mandri vahel. Projekti finantsuuring valmis 2001. aastal.
Projekti esimeseks faasiks oli tasuvusuuring ja esialgne keskkonnamõju hinnang. Teises faasis valmib täielik keskkonnamõju hinnang ja projektdokumentatsioon.
7.5. Tallinna ümbersõidu moodustavate raudteelõikude ehitus ja rekonstrueerimine Paldiski–Narva lõigul (vt kaarti 6)
· Tehniline abi (detailprojekt, ehitusfaasi pakkumisdokumentatsioon)
· Tallinna ümbersõidu moodustavate raudteelõikude ehitus ja rekonstrueerimine Paldiski–Narva lõigul
Projekti eesmärk on Paldiski sadama ühendamine Tallinna–Narva raudteelõiguga ning seega Tallinna ümbersõidu moodustamine, mis looks piisava ühenduse Tallinnaga ja võimaldaks Tallinna–
Narva liinil sõitvatel rongidel suunduda Paldiski poole ilma Tallinna läbimata.
Projekt koosneb eeltasuvusuuringust ja erinevatest ehitus- ja rekonstrueerimisfaasidest. Ehitatakse kõik vajalikud laiendused ja uus raudteetrass Saue–Männiku vahel.
Raudteeühendus Männiku ja Lagedi vahel moodustaks osa Tallinna ümbersõidust, võimaldades rongiliiklust Paldiskist Narva suunas Tallinna läbimata. Projekti realiseerumise tulemusena toimuks
ohtlike veoste transport (nafta, kemikaalid) Tallinna läbimata; projekti teine eesmärk on Tallinna kesklinna liiklusummikute vähendamine, samuti olemasolevate laadimisjaamade koormuse
vähendamine.
Tehakse ettepanek ka võimaliku liinilaienduse kohta Narva liini suunas (Aegviidu jne).
7.6. Tallinna–Narva raudteevõrgu elektriliinide rekonstrueerimine ja väljaehitus (vt kaarti 5)
· Elektriraudtee rekonstrueerimine Aegviidu–Tapa–Rakvere marsruudil
· Tallinna–Keila–Riisipere–Paldiski raudteeliini elektrivõrgu rekonstrueerimine
· Reisijateveoga seotud elektriraudtee infrastruktuuri kaasajastamine
Raudteevõrgu elektriliinide laiendamine Tallinna lähedastesse väikelinnadesse, et pakkuda paindlikumaid transpordivõimalusi nendele, kes töötavad või õpivad Tallinnas ja elavad äärelinnades.
Projekti eesmärgiks on ka leevenduse pakkumine ülekoormatud busside linnalähiliinidele. Lisaks sellele, et suurenevad elektrirongide kiirused, moderniseeritakse projekti käigus
elektriraudteeliinidel asuvaid reisiterminale ning muudetakse ülekäigud ohutumaks. Seega peaks projekti pikemaajaliseks eesmärgiks olema raudteetranspordi atraktiivsuse suurendamine.
Projekti esimeses etapis keskendutakse olemasoleva elektriliinivõrgustiku uuendamisele (Tallinnast Aegviitu) ja uue elektriliinivõrgustiku ehitamisele Narva. Venemaa kompanii Russian Federation
Railway Ltd on otsustanud laiendada oma elektriliinivõrgustikku Ivangorodi, mis on Venemaa piiriäärne linn Narva kõrval. Tallinna–Narva ühenduse elektrifitseerimine edendab reisijatevedu liinil
Tallinn–Sankt-Peterburg ja Moskva ning edendab ka Eesti transiidimajandust.
Tehnilise abiga korraldatakse projekti esimeses faasis tasuvusuuring ja kogu Tallinna ümbritseva raudteevõrgustiku kohta viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.
7.7. Eesti raudteede ja maanteede ristmike ohutuse probleemide lahendamine
· Tasuvusuuring, esialgne keskkonnamõju hinnang, pakkumisdokumentatsioon
· Eesti raudteede ja maanteede ristmike ohutuse parandamine
Turvalisuse probleemi tähtsus Eestis raudteede ja maanteede ristmikel tõuseb, kuna õnnetuste arv püsivalt suureneb. Projekti esimeses etapis teostatakse esialgne uuring ja riskihinnang, kattes
kogu Eesti raudteevõrgustiku.
Esialgne uuring peaks välja tooma kõige ohtlikumad objektid ja ühtlasi ka olukorra paremaks muutmise võimalikud variandid (tegevusplaan, keskkonnamõju hinnang, pakkumisdokumentatsioon).
Väljapakutud lahendused teostatakse järgmises faasis.
7.8. Raudteed ümbritseva maa reostusest puhastamine
· Raudteed ümbritseva maa reostusest puhastamine
Raudteed ümbritsev maa-ala on tõsiselt kahjustunud heitgaaside, tilkuva õli, müra jms tegurite mõjul. Projekti eesmärgiks on esmalt hetkeolukorra väljaselgitamine ja võimalikud lahendusvariandid.
Sobiva lahendusvariandi elluviimine on projekti teine faas.
7.9. Tsentraliseeritud raudtee-päästeüksuse moodustamine, väljaõpe ja vastavate õigusaktide väljatöötamine
· Tsentraliseeritud raudtee-päästeüksuse moodustamine, väljaõpe ja vastavate õigusaktide väljatöötamine
Raudteeameti ning Päästeameti koostööna planeeritakse moodustada tsentraliseeritud raudtee-päästeüksus.
Projekt hõlmab uue varustuse soetamist, koolitust ja vastavate õigusaktide väljatöötamist.
Projekti peamiseks eesmärgiks on ressursside tõhusam kasutamine tsentraliseerimise kaudu. Päästeüksus vastutaks raudteel ökoloogiliste katastroofide ärahoidmise eest ning üksuse ülesandeks
oleks ka selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimine. Kõige olulisem eesmärk on SEVISO-2 määrusega võetud kohustuste täitmine.
Eeldatakse, et Päästeamet vastutab üksuse igapäevatöö eest ja Raudteeamet koordineerib uue struktuuri arengut.
7.10. Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine
Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine sisaldab lennuliikluse ala täiustamist selle jõudmiseks rahvusvahelisele tasemele vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni
(ICAO) ja Euroopa Tsiviillennunduskonverentsi (European Civil Aviation Conference) soovitustele ja Tallinna Lennujaama keskkonnaseisu parandamist.
Tööd peavad olema seotud lennujaama lennuliikluse alaga, kattes umbes 2 000 000 m2, millest kõvakattega (asfalt, betoon) kaetud välispind moodustab 510 000 m2 (k.a teine osa perroonist,
taksotee laiendus), ülejäänud maa-ala on haljasala. Vihma- ja kanalisatsiooniveevõrgustiku süsteemid on halvenenud ja puudulikud. Jäätõrjesüsteemid vajavad kaasajastamist. Praeguse
hooldekompleksi all olev pinnas puhastatakse. Kütteõli võimalik sisaldumine, kütuse mahaloksumine ja jäätõrjekemikaalid on praeguses olukorras ohtlikud pinnasele ja põhjaveele, ja eriti Ülemiste
järvele. Lennujaama jaoks on tähtsad nii reostatud pinnase (osa perroonist, valveteed, tuletõrje harjutusväljak) taastamine ja teenindavad meetmed, et kindlustada lennuohtutust, kui ka
keskkonnaohutuse protsess ja õhusõidukite kordaseadmine.
Tööd peavad sisaldama vihma- ja kanalisatsiooniveevõrgustiku rekonstrueerimist, kõikide seotud olevate pindade (perrooni teise osa katte (vähemalt PCN 30), taksoteede laienduse (vähemalt PCN
40), teiste kõvade pindade ja haljasalade) renoveerimist; valveteede rekonstrueerimist koos väljavaatemõõturite valvesüsteemide paigaldusega; spetsiaalse tuletõrje harjutusväljaku rajamist;
lennuradade temperatuuriandurite süsteemi uuendamist, et võimaldada jäätõrjekemikaalide õiget mõõtmist; jäätõrjerajatiste loomist koos sobiva kogumis- ja töötlemissüsteemiga (kaasa arvatud
glükooli eraldamise seadmed, mahutid ja pumbajaam) ja praeguse hoolduskompleksi valdustes pinnase parandamist.
Projekt viib lennujaama lennuliikluse ala rahvusvahelisele tasemele vastavalt rahvusvahelise tsiviillennunduse standarditele ja nõudmistele nagu on formuleeritud Rahvusvahelise
Tsiviillennundusorganisatsiooni, Ühtsete Lennundusnõuete (Joint Aviation Requirements ) ja Euroopa Liidu poolt.
7.11. Tallinna Lennujaama reisiterminali ümberehitus ja veterinaar- ning fütosanitaarpiiriinspektsioonipunkti ehitus vastavalt ELi nõuetele
Tallinna Lennujaam vastutab reisi- ja kaubaterminali kaasajastamise eest vastavalt ELi nõuetele. Vastavalt ELi nõuetele peab Tallinna Lennujaam ümber korraldama reisijatevood, võimaldades
lahkuvate ja saabuvate reisijate eraldamise ning parandades reisiterminali turvataset.
Tallinna lennujaama kaubaterminali tuleb ehitada veterinaar- ja fütosanitaarpiiriinspektsioonipunkt. Projekti eesmärgiks on piiriteenuste ja infrastruktuuri arendamine rahvusvahelise kaubanduse ja
transpordi edendamiseks.
7.12. Väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku kuuluvate Eesti lennujaamade (kuni 2010) rekonstrueerimine/arendamine
Projekt hõlmab nelja suurema lennujaama (Tartu Ülenurme, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla), mis lisatakse tuleviku Trans-Euroopa transpordivõrgustikku, rekonstrueerimist/arendamist.
Projekti eesmärk on rekonstrueerida ja seadmestada lennujaamad vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja parendada lennuohutust. Rekonstrueerimine sisaldab nii reisiterminalide
rekonstrueerimist kui ka maa peal osutatavate teenuste ja maapealsete rajatiste ning navigatsioonisüsteemide kaasajastamist. Projekti esimeses faasis on ette nähtud tehniline abi vajalike
uuringute läbiviimiseks, k.a tasuvusuuring, keskkonnamõju hinnang ja ehitusprojekti tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine.
7.13. Muuga sadama infrastruktuuri laiendamine
Tallinna sadam on 100% riigiomandis olev sadam, mis koosneb neljast sadama-alast:Vanasadam, Muuga, Paljassaare ja Paldiski Lõunasadam. Kaubakäitlusoperatsioonid erastati edukalt
1990. aastate keskel ning selle tulemusena on kauba läbilase pidevalt suurenenud. Nii 1998. kui ka 1999. aasta näitasid kasvu 25% ning ka aastatel 2000 ja 2001 oli suurenemine kahekohalises
järgus. Nende arvude põhjal võib öelda, et Tallinna Sadamal on tulevikuturgu ja et selliste turuvõimaluste ärakasutamiseks on sadama laiendamine hädavajalik. Ühelt poolt võib seda teha kaide
arvu suurendamisega ning teiselt poolt olemasoleva maa ettevalmistamisega. Samal ajal pööratakse rohkem tähelepanu mereohutusele ja aluste manööverdamistingimuste parandamisele.
Muuga sadam on Eesti sadamatest suurim ja sügavaim, lastes läbi 25 miljonit tonni erinevaid kaupu aastas. Sadama generaalplaan näeb ette sadama idaosa laiendamist; plaani realiseerimine
sõltub suuresti kahest alaprojektist: lainemurdjate ehitamisest ning juurdepääsukanalite süvendamisest ja maaparandustöödest.
Lainemurdjate ehitamine
Hetkel ei ole Muuga sadamal lainemurdjate kaitset. Et parandada akvatooriumi mereohutust ja laevade manööverdamisvõimalusi, on tarvis ehitada kaks lainemurdjat kogupikkusega umbes 35 km.
Lainemurdjad on eriti olulised, pidades silmas Muuga sadama idaosa laiendamist, sest sealne uus arendusala on praktiliselt avatud tugevate lääne-, loode- ja põhjatuulte poolt põhjustatud
lainetusele.
Vedellasti käitlemine suureneb iga aastaga ning 20 miljonit tonni naftatooteid on naftareostuse potentsiaalseks allikaks. Lainemurdjad hoiaksid ära võimaliku naftareostuse Soome lahes.
Süvendus- ja maaparandustööd sadama laiendamiseks
Muuga sadama laiendustööd hõlmavad 160 ha suurust maa-ala. Kõik uued terminalid on projekteeritud uudismaale. Sügavama vee ja praeguse territooriumi vahel on madalikud. Seega on vajalik
ühendus sügavama vee ja maa vahel. Laiendamiseks on valitud variant, mille puhul juurdepääsukanali süvendamisest tekib hulgaliselt mullamaterjali, mis kas paigutatakse mujale või
taaskasutatakse.
Muuga sadama ehitamise eelmistes faasides on süvendamisel saadud materjal maakasutuse eesmärkidel uuesti ära kasutatud. Eeldatavasti saab ka tulevaste juurdepääsukanalite ja
manööveralade kaevamisel tekkivat materjali kasutada uute terminalide rajamisel; näiteks on liivakiht eeldatavasti sobiv täitematerjal.
Tallinna Sadam finantseerib uute terminalide ehituskulud. Juurdepääsukanalite süvendus- ja maaparandustöödeks taotletakse finantsabi Ühtekuuluvusfondilt.
7.14. Lääne-Eesti kohalike riigi sadamate (Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla) rekonstrueerimine
Projekt hõlmab nelja suurema sadama – Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa, mis kuuluvad väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku, rekonstrueerimist/arendamist. Need sadamad
ühendavad mandriga kahte suurimat saart, Saaremaad (Virtsu–Kuivastu) ja Hiiumaad (Rohuküla–Heltermaa). Projekti eesmärgiks on rekonstrueerida kaisid, lainemurdjaid, reisiterminale ja
puhastada/süvendada sadamate juurdepääsukanalid ning manööverdamisalad. Projekti esimeses faasis nähakse ette tehnilise abi elluviimist, mis sisaldab eeltasuvusuuringut, keskkonnamõjude
hinnangut ning ehitamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni koostamist.
Taavi Veskimägi
Rahandusminister
Tabel. Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisega investeeringute projektid 2004–2006
Märkus: Projektide maksumused ja finantsskeemid võivad muutuda.
Nr Projekt Rahasta-misallikas Maksumus (mln eurot)
Kogu 2004 2005 2006
maksu-
mus
7.1 Via-Baltika ja ida-läänesuunalise teedekoridori ehitus, rekonstrueerimine ja taastusremont ÜF, riigieel-
arve
· Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu lõigu rekonstrueerimine 41,6 8,3 25,0
· Tallinna–Narva maantee Valgejõe–Haljala teelõigu rekonstrueerimine
· Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel 22,7 - 11,3
26,4 - - 13,2 (jätkub
järgmises
tsüklis)
7.2 Jõhvi–Tartu–Valga maantee taastusremont
· Jõhvi–Tartu–Valga maantee taastusremont ÜF, riigieel- arve 22,8 - 22,8 -
· Tehniline abi Jõhvi ühenduse ettevalmistamiseks ÜF, kohalikud omavalit-sused 0,7 0,4 0,3 -
7.3 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee rekonstrueerimine ÜF, riigieel- 10,5 - 3,5 7,0
· Vaida–Aruvalla teelõigu rekonstrueerimine arve
7.4** Tehniline abi Saaremaa püsiühenduse projekti ettevalmistamiseks ÜF, riigi-eelarve - 1 1
· Tehnilise abi II faas projekti ettevalmistamiseks (keskkonnamõju hinnang,
projektdokumentatsioon)
7.5 Paldiski–Narva liinil Tallinna ümbersõidu moodustavate raudteelõikude ehitus ning ÜF, riigi- eelarve, AS Eesti Raudtee 48,4 - - (jätkub
rekonstrueerimine järgmises
tsüklis)
· Tehniline abi projekti ettevalmistamiseks (tasuvusuuring, keskkonnamõju hinnang,
pakkumisdokumentatsioon) 2 - 1 1
7.6 Tallinna äärelinnadega ühendava raudteevõrgu elektriliinide rekonstrueerimine ning väljaehitus ÜF, riigi-eelarve 44,0 6,4
· Reisiliikluse kaasajastamine elektriraudtee infrastruktuuril
(jätkub
järgmises
tsüklis)
7.7 Eesti raudteede ja maanteede ristmike ohutuse probleemide lahendamine ÜF, riigi-eelarve 0,9 - 0,4 0,5
· Tasuvusuuring, keskkonnamõju hinnang, pakkumisdokumentatsioon
7.8* Raudteed ümbritseva maa reostusest puhastamine ÜF, riigi- eelarve, kohalikud omavalit- 19,4 - - 6,4
· Raudteed ümbritseva maa reostusest puhastamine sused, AS Eesti Raudtee
- (jätkub
järgmises
tsüklis)
7.9* Tsentraliseeritud raudtee-päästeüksuse moodustamine, väljaõppe organiseerimine ja õigusaktide ÜF, riigi- eelarve, kohalikud omavalit- 12,8 - - 6,4
väljatöötamine sused, AS Eesti Raudtee (jätkub
· Tsentraliseeritud raudtee-päästeüksuse moodustamine, väljaõppe organiseerimine ja järgmises
õigusaktide väljatöötamine tsüklis)
7.10 Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine ÜF, AS Tallinna Lennu- jaam, laenud 12,0 - 9,0 3,0
· Tallinna Lennujaama lennuliikluse ala rekonstrueerimine
7.11 Tallinna Lennujaama reisiterminali vastavusse viimine ELi nõuetega ja veterinaar- ja ÜF, AS Tallinna Lennu- jaam, laenud 12,0 - 7,5 4,5
fütosanitaarpiiriinspektsioonipunkti ehitus vastavalt ELi nõuetele
· Ehitamine
7.12 Eesti lennujaamade, mis kuuluvad väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku, ÜF, riigi- eelarve 18,6 - 9,6 9,0
rekonstrueerimine ja arendamine
· Ehitamine
7.13 Muuga sadama laiendamine ÜF, AS Tallinna Sadam, laenud
· Lainemurdjate ehitamine (2004–2009) 61,8 5,0 9,0 23,8 (jätkub
järgmises
· Juurdepääsukanalite süvendamine ja maaparandustööd tsüklis)
72,4 26,8
30,2 (jätkub
järgmises
tsüklis)
7.14 Eesti sadamate, mis kuuluvad väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku, ÜF, riigi- eelarve
rekonstrueerimine ja arendamine
· Eesti sadamate, mis kuuluvad väljapakutud Trans-Euroopa transpordivõrgustikku, 6,0 - 3,0 3,0
rekonstrueerimine ja arendamine
Kokku 435,0 5,4 102,2 151,7 (jätkub
järgmises
tsüklis)
* Projekt ei ole hetkel ASi Eesti Raudtee investeeringute plaanis
** Selle projekti kaasamine sõltub TEN-T võrgustiku püsiühenduse lisaväärtuse hinnangust. See tingimus on lisatud ISPA finantsmemorandumis tehnilise abi esimese faasi jaoks
Kaart 1
Kaart 2
Kaart 3
Kaart 4
Peamised Eesti raudteed
Kaart 5
Raudteevõrgu elektriliinide rekonstrueerimine
Kaart 6
Tallinna ümbersõidu moodustavate raudteelõikude rekonstrueerimine
Kaart 7
[1] Selle projekti kaasamine sõltub TEN-T võrgustiku püsiühenduse lisaväärtuse hinnangust. See tingimus on lisatud ISPA finantsmemorandumis tehnilise abi esimese faasi jaoks
-------------------------------------
Vabariigi Valitsuse
5. aprilli 2004. a
korralduse nr 243-k
lisa 2
ÜHTEKUULUVUSFONDI KASUTAMISE KAVA
KESKKONNASEKTORIS
2004–2006
Ü
ÜHTEKUULUVUSFONDI KASUTAMISE KAVA KESKKONNASEKTORIS
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 4
2. KESKKONNASEISUNDI JA KESKKONNAINFRASTRUKTUURI ÜLEVAADE 5
2.1. Üldine 5
2.2. Õhukvaliteet 6
2.3. Veevarud ja veevarustus 14
2.4. Heitvesi 16
2.5. Jäätmed 19
2.6. Looduskaitse 21
3. KESKKONNAPOLIITIKA PÕHILISED TUNNUSJOONED 23
3.1. Üldine 23
3.2. Keskkonnaalased õigusaktid 25
3.3. Õhukvaliteet 26
3.3.1. Suured põletusseadmed 28
3.3.2. Taastuvate energiaallikate kasutamine ja energiasääst 31
3.3.3. Lenduvad orgaanilised ühendid 32
3.3.4. Olukord õhukvaliteedi projektide osas 32
3.3.5. Kütuse kvaliteet 32
3.4. Vesi ja heitvesi 33
3.5. Jäätmemajandus 36
3.6. Looduskaitse 39
3.6.1. Õigusaktide väljatöötamine 2001–2003 39
3.6.2. Rakendamine 40
4. KESKKONNAPROJEKTIDE RAHASTAMINE 41
5. ÜHTEKUULUVUSFONDIST RAHASTATAVATE PROJEKTIDE VALIKU PÕHIMÕTTED43
5.1. Üldine 43
5.2. Eesti arengu ja strateegiliste planeerimisdokumentidega seonduvad kaalutlused 44
5.3. ELiga ühinemisest tulenevad kaalutlused 44
5.4. Keskkonnaeesmärgid aastateks 2000–2006 45
6. PRIORITEETSED PROJEKTID ÜHTEKUULUVUSFONDIST RAHASTAMISEKS 46
6.1. Üldine 46
6.2. Nimekirja koostamine 46
6.3. Õhukvaliteet 47
6.4. Veevarustus ja reovesi 47
6.5. Jäätmesektor 48
LISA I. Indikatiivne projektide nimekiri
LISA II. Eesti alamvesikondade kaart
LISA III. Lühendid
1. SISSEJUHATUS
Eesti tegeleb jätkuvalt Ühenduse õigustiku, acquis communitaire’i täitmisega. Lisaks juba mitmendat aastat kestvale ELi Phare programmile ja ISPA meetmetele tekib Eestil võimalus saada toetust
ka Ühtekuuluvusfondist (ÜF) ja struktuurifondidest.
Käesolevas dokumendis esitatakse ÜFi raamkava Eesti keskkonnasektori jaoks ning valik projekte õhukvaliteedi, jäätmemajanduse, reovee ja joogivee valdkonnast.
Ü
ÜFi raamkava 2004 – 2006 keskendub keskkonnasektoris meetmetele, mis võimaldavad Eestil täita ELi liitumispartnerluse lepingus sätestatut ja Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Eesti
integreerumiseks Euroopa Liitu määratletud esmatähtsaid eesmärke. Eelkõige keskendutakse ÜFi raamkavas järgmiste oluliste ja suurimaid kulutusi nõudvate direktiivide nõuete praktilisele
täitmisele:
· asulareovee direktiiv,
· joogiveedirektiiv,
· joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee kvaliteedi direktiiv,
· ohtlike ainete direktiiv,
· nitraadidirektiiv,
· veepoliitika raamdirektiiv,
· reoveesette direktiiv,
· põhjaveedirektiiv,
· suurte põletusseadmete direktiiv,
· teatavate õhusaasteainete riigisiseste ülemmäärade direktiiv,
· õhukvaliteedi raamdirektiiv ja selle tütardirektiivid,
· prügiladirektiiv,
· mitmed teised tahkete jäätmete käitlemise ja ringlussevõtuga seotud direktiivid,
· loodusdirektiiv ja linnudirektiiv,
· direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul.
ÜFi raamkava on 1999. aastal välja töötatud ja hiljem igal aastal ajakohastatud ISPA strateegia loomulik jätk. Eestis teeb ELi direktiivide nõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid põhiliselt avalik
sektor (eelkõige omavalitsused) ning see asetab avaliku sektori finantsvahenditele suure koormuse. Ekspertide arvates on ELi keskkonnaseadustiku nõuete täieliku täitmise hinnanguline
kogumaksumus 1,7 miljardit eurot (seisuga 1. jaanuar 2001). Euroopa Liiduga ühinemise konverentsi (CONF-EE 13/01, 22. peatükk, Brüssel, 30. mai 2001) kohaselt tuleb jõuda nende nõuete
täieliku täitmiseni aastaks 2013.
ÜFi raamkavas tuuakse ära Eesti positsioonipaberis taotletud üleminekuperioodid, mis on seotud ELi direktiivide nõuete täitmisega.
Eesti ühinemisel ELiga on Eestil õigus saada abi ÜFist ja struktuurifondidest. 45% Eestile ELi poolt aastatel 2004 – 2006 antavast abist eraldatakse ÜFile, mille kaudu rahastatakse põhiliselt
samalaadseid projekte kui ISPA raames (järgitakse ka sarnaseid otsustamisprotseduure). ÜFi määrus avardab rahastamiseks sobivate meetmete kohaldamisala keskkonnasektoris. Selle määruse
kohaselt vastavad nõuetele ka projektid, mis säilitavad, kaitsevad ja parandavad keskkonna kvaliteeti ning mis on kavandatud elanike tervise kaitseks. See võimaldab rahastada ka energiasektori
projekte, näiteks taastuvenergeetikaga seotud projekte. ISPA tehnilise abi vahendeid kasutatakse selleks, et valmistada ette piisaval hulgal heatasemelisi projekte ÜFile esitamiseks. See on üks
pakilisemaid ülesandeid, mis Eestil tuleb täita, tagamaks oma suutlikkus ära kasutada Eestile liitumisjärgselt avanevad ELi-poolsed rahastamisvõimalused. Eesti keskkonnasektori projektid saavad
osaliselt finantstoetust ka Euroopa Regionaalarengu Fondist.
ELi struktuurifondide rakendamiseks töötas Eesti välja dokumendi “Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006”. Selle
dokumendi kohaselt on keskkonnasektoril õigus taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust 4. prioriteedi “Infrastruktuur ja kohalik areng” alusel. Nimetatud 4. prioriteedi rolliks
keskkonnasektoris on ÜFi vahenditest rakendatud meetmete toetamine.
Meetme 4.2 “Keskkonnainfrastruktuuri areng” puhul tuuakse esile selle meetme järgmised konkreetsed eesmärgid:
· pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamine,
· energiasektori negatiivse keskkonnamõju vähendamine, sektori efektiivsuse parandamine ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine,
· jäätmete tekke ja sellega seotud terviseohtude ja keskkonnariskide ärahoidmine ja vähendamine,
· bioloogilise ja maastike mitmekesisuse säilitamine.
Euroopa Regionaalarengu Fondist keskkonnaprojektide toetamiseks kavandatud investeeringud on siiski suhteliselt väikesed (10 mln eurot, samas kui ÜFis on need 150 mln eurot).
Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate keskkonnategevuste kirjeldused on esitatud ühtse programmdokumendi meetme 4.2 all.
2. keskkonnaseisundi ja keskkonnainfrastruktuuri Ülevaade
2.1. Üldine
Eesti on kõige põhjapoolsem Balti riik. Eestis elab 1,446 miljonit inimest. Pealinn Tallinn (ca 412 000 elanikku) on üks Läänemere suuri sadamaid. Teisteks suuremateks linnadeks Eestis on Tartu,
Narva, Kohtla-Järva ja Pärnu.
Eesti pindala on 45 227 km2. Pinnamood on suhteliselt tasane ja maa kõrgeim punkt (Suur Munamägi) on 318 m kõrge. Keskmine aastane sademete hulk on 500–700 mm. Lisaks kahele
suuremale järvele (Peipsi järv: 3555 km2, millest osa kuulub Venemaale, ja Võrtsjärv: 266 km2) on Eestis veel üle 1400 järve, mis kokku hõlmavad 6% territooriumist.
Maavaradest leidub siin põlevkivi, fosforiiti ja paekivi. Umbes 30% territooriumist on põllumajanduslik maa, põhilisteks põllumajandussaadusteks on piimatooted, liha ja teravili. Ligi 40% Eesti
pindalast on kaetud metsaga ja umbes 22% jääb märgalade alla (kattuvad osaliselt metsaaladega). Kalandusega seotud võimalused Läänemeres on märkimisväärsed, kuid reostus ja lokaalne
eutrofeerumine põhjustavad üha suuremaid probleeme.
Kõige tõsisemateks keskkonnaprobleemideks Eestis on õhusaaste ja veereostus, mis on põhiliselt kontsentreerunud Tallinna piirkonda ja riigi kirdeossa. Seda põhjustavad peamiselt põlevkivil
töötavad elektrijaamad, keemia- ja tsemenditehased ning asulareovesi ja põllumajandusest pärinev reostus.
Eesti ja ELi erinevused on suures osas seotud keskkonnainfrastruktuuri poolt inimestele pakutavate kommunaalteenuste ulatuse ja kvaliteediga ning samuti joogi- ja suplusvee ning välisõhu
kvaliteediga.
Võrreldes ELiga jääb Eestis vajaka tsentraalselt pakutavatest kommunaalteenustest. Näiteks reoveepuhastite teenuseid kasutab ligi 77% elanikest, samas vaid 58% nendest reoveepuhastitest
töötavad rahuldaval tasemel; samuti kasutab umbes 77% elanikest ühisveevõrku (suuremates asulates kasutab seda 80–95% elanikest).
ÜFi raamkava abil püütakse saavutada selle vahe olulist vähenemist ja kõik kaasrahastamiseks väljavalitud keskkonnainfrastruktuuriga seotud projektid annavad oma panuse ELi
keskkonnaseadustiku täitmisse.
2.2. Õhukvaliteet
Eestis on põhilisteks õhusaaste tekitajateks paiksed allikad (elektri- ja soojatootjad). ELi õigusaktide nõuete järgimine nendes sektorites on Eestis väga suureks probleemiks, sest nende sektorite
käitised kuuluvad põhiliselt riigile või omavalitsustele, kellel puuduvad vahendid vajalike investeeringute tegemiseks. Et saada investeerimiseks või laenude tagasimaksmiseks tarvilikke vahendeid,
oleks ainsaks võimaluseks elektri- ja soojusenergia hinna tõstmine, mis tekitaks majanduslikke probleeme suurele energiatarbijate rühmale. See põhjustaks ka hindade tõusu kõikides
majandussektorites. Ülalmainitud kaalutluste tõttu keskendub strateegia põhiliselt elektri- ja soojatootmisega seonduvatele õhusaaste probleemidele.
Eesti energiasektoris on kõige olulisemad probleemid seotud kohaliku kütuse – põlevkivi – kasutamisega. Seda kasutatakse 90% riigis toodetava elektrienergia saamiseks, mis on maailmas
ainulaadne. Põlevkivi on mänginud tähtsat osa Eesti majanduse ja kogu ühiskonna arengus: ehitati suured põlevkivikütusel töötavad elektrijaamad, arenes põlevkivikeemiatööstus ning uutele
aladele rajati uusi kaevandusi. Eesti põlevkivil kui tehnoloogilisel toorainel on ainulaadseid omadusi: selle põlevkivi töötlemisel saadakse tooteid, mida ei ole võimalik saada ei toornafta, kivisöe ega
teiste piirkondade põlevkivi töötlemisel.
Kaevandustest ja karjääridest kaevandatavad põlevkivikogused on muutunud sõltuvalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusest. (1965. aastal oli see 16 mln tonni; 1980. aastal 31
mln tonni ja 1990. aastal 23 mln tonni).
Põlevkivi tootmise haripunkt oli 1980. aastal, mil Balti Elektrijaam (Balti EJ) ja Eesti Elektrijaam (Eesti EJ) (alustasid tööd vastavalt 1965. ja 1973. aastal) katsid kuni 20 TWh-ni ulatuva aastase
energiavajaduse. 4 mln tonni põlevkivi aastas kasutati generaatorigaasi tootmiseks.
Põlevkivi aastane toodang vähenes 10 aasta jooksul (1980 – 1990) 8 mln tonni võrra. 1985. aastaks oli põlevkivi tootmine langenud 25,7 mln tonnini ja 1990. aastaks 21,2 mln tonnini.
Järgmise 10 aasta jooksul vähenes põlevkivi kaevandamine veelgi (1999. aastaks oli see 12 mln tonni võrra väiksem). Selle põhjuseks oli ekspordi kahanemine ja elektrienergia tarbimise
vähenemine siseturul. 1998. aasta lõpuks mõjutas vähenemist ka nafta maailmaturuhind, mis oli langenud alla 10 dollari barreli kohta. Vajadus põlevkiviõli järele Eestis vähenes ja see omakorda
vähendas iga-aastast nõudlust põlevkivi järele 1 mln tonni võrra.
Tabel 2.2.1: Põlevkivi tootmise ja tarbimise dünaamika
1997 1998 1999 2000 2001
PJ mln PJ mln PJ mln PJ mln tonni PJ mln
tonni tonni tonni tonni
Toodang 130,60 14,38 112,82 12,46 94,81 10,69 108,33 11,73 106,18 11,84
Import 12,73 1,53 10,90 1,32 11,12 1,36 10,96 1,37 9,47 1,18
Eksport 0,15 0,02 0,06 0,01 0,1 0,01 0,12 0,01 0,10 0,01
Varude muutus –0,55 –0,06 –1,07 –0,12 –5,76 –0,65 –1,28 –0,15 –2,52 –0,23
Kasutamine: 143,70 15,95 124,70 13,89 111,59 12,68 120,68 13,25 118,19 13,25
Elektri tootmiseks 97,89 11,52 87,41 10,30 84,2 9,96 116,75 12,88 114,57 12,89
Sooja-tootmiseks 11,74 1,36 11,42 1,33 9,45 1,1 83,58 9,83 80,03 9,63
Õli ja koksi 30,85 2,66 20,88 1,80 15,33 1,35 8,91 1,05 8,87 1,07
tootmiseks
Keemia-tööstuses – – – – – – – – – –
Muu 2,78 0,31 3,57 0,33 2,22 0,24 2,14 0,22 1,99 0,22
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Põlevkivikaevanduste alakasutus tõstis põlevkivitoodangu ühiku hinda. Seda hinda mõjutab ka investeeringute vajadus põlevkivikaevandustes ning keskkonnatasude, loodusvarade kasutustasude
ja tööjõu maksumuse kasv. 1998. aastal moodustasid põlevkivi tootmise püsikulud (fikseeritud kulud) 49% kõikidest kuludest ning 1999. aastal olid need kulud veelgi suuremad. Planeeriti sulgeda
kaks põlevkivikaevandust – Tammiku ja Sompa kaevandused –, mille püsikulud ületasid 6,4 eurot põlevkivitonni kohta. 1999. aastal vähendati töötajate arvu 650 inimese võrra.
1999. aastal valiti aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi uus nõukogu ja uus juhatus ning töötati välja arenguplaan aastani 2015.
Põhiosa põlevkivist (84,2 PJ, mis tähendab, et üle 80% toodangust kasutatakse kütusena) läheb elektri tootmiseks ning ülejäänud osa sellest kasutatakse küttesooja, õli ja koksi tootmiseks ning
samuti keemiatööstuse toorainena.
Allpool on antud ülevaade kahest põhilisest põlevkivi kasutamise valdkonnast – elektrienergia ja õli tootmisest.
1. Elektrienergia tootmine
AS Eesti Energia kuulub 100%-liselt riigile. Eesti Energia ja tema haruettevõtted tegelevad elektrienergia tootmise, edastamise ja jaotusvõrkudesse jaotamisega, samuti selle müügi ja ekspordiga.
Eesti Energias töötab ligikaudu 5400 inimest.
Suurem osa põlevkivist kasutatakse elektritootmiseks kahes elektrijaamas – Eesti EJ-s ja Balti EJ-s. Eesti ja Balti elektrijaamade projekteeritud tootmisvõimsus on vastavalt 1610 ja 1390 MW. Balti
EJ-s toodetakse koos elektrit ja soojust. Soojust kasutatakse Narva linna kaugküttevõrgus. Mõlema elektrijaama efektiivsus on alla 29% ning samuti on tootmine liiga tööjõumahukas.
Eesti EJ ja Balti EJ on 100% Eesti Energia ASile kuuluva ASi Narva Elektrijaamad majandusüksused.
2000. aastal toodeti põlevkivi baasil kogu elektrienergiast ca 90,7% ja 2001. aastal ca 90% (tabel 2.2.2). Väiksemad eraettevõtted toodavad elektrit hüdroelektri- ja koostootmisjaamades.
Tabel 2.2.2: Elektrienergia tootmine ja bilanss (GWh)
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
Kokku 8 690 9 100 9 217 8 518 8 263 8 510 8 481
Elektrienergia tootmine
Põlevkivi 8 299 8 576 8 778 7 961 7630 7 719 7636
Turvas – – 11 17 16 19 20
Rasked kütteõlid 25 66 136 224 223 2 2
Põlevkiviõli 40 36 41 33 67 32 38
Maagaas 325 418 121 171 210 560 566
Muud kütused 1 4 127 108 114 172 211
Hüdroelektri- ja tuuleenergia – – 3 4 5 6 8
Elektrienergia bilanss
Tootmine 8 690 9 100 9 220 8 520 8263 8 513 2 484
Import 245 240 210 –140 138 258 269
Eksport 1 004 1 100 1 180 530 734 1 187 891
Tarbimine 5 074 5 420 5 580 5 580 5286 4 970 5 137
Elektrijaamade omatarve 1 086 1 120 1 150 980 916 922 893
Kaod 1 773 1 710 1 510 1 570 1470 1 240 1 361
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Põlevkivikütusel töötavatest elektrijaamadest õhku paisatavad põhilised saasteained on vääveldioksiid ja tolm. Kõigist Eesti paiksetest saasteallikatest õhku eralduvatest vääveldioksiidi ja tolmu
heitkogustest jõuab kahest eespool nimetatud elektrijaamast õhku vastavalt 77,8% ja 94,1%. Kuna elektri eksport Venemaale ja Lätisse ning sisetarbimine on vähenenud, siis on oluliselt
vähendatud ka elektri tootmist. Põlevkivielektrijaamadest õhku eralduvad heitkogused moodustavad kõigist lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi ja lenduvate süsivesinike heitkogustest küllaltki väikese
osa ning see osakaal väheneb transpordisektorist pärinevate heitkoguste pideva kasvu tõttu veelgi.
Tabel 2.2.3: Vääveldioksiidi heitkogused 1990–2001 (tuhandetes tonnides)
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
Liikuvad 13,1 12,7 8,2 8,8 8,1 8,3 8,0 8,0 9,2 9,4 1,3
saasteallikad
Paiksed 239,0 233,0 179,2 145,0 141,1 110,3 117,2 111,0 100,9 94,6 91,5 87,4
saasteallikad
Elektrijaamad 178,8 170,7 142,0 113,7 112,2 83,7 90,9 87,0 82,1 78,8 74,6 69,8
KOKKU 252,1 245,7 187,4 153,8 149,2 118,6 125,2 119,0 110,1 104,0 95,5
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
Tabel 2.2.4: Tolmu heitkogused 1990–2001 (tuhandetes tonnides)
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
Paiksed 268,5 277,8 240,8 189,0 161,5 113,1 98,9 78,3 69,9 70,5 59,5 56,4
saasteallikad
Elektrijaamad 181,0 143,3 133,2 104,2 102,2 69,6 74,4 67,0 60,4 61,3 47,9 46,1
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
1994. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, mille eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkogused 2000. aastaks 1990. aasta tasemel. Konventsiooni Kyoto
protokoll näeb ette, et aastatel 2008–2012 vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 5%. Eesti on samuti nagu ELgi võtnud endale kohustuse vähendada
kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8%.
Tootmismahu vähenemise tõttu on kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis vähenenud 1990. aasta tasemega võrreldes peaaegu kaks korda. Kuid samas kuulub Eesti nende 10 riigi hulka, kus
kasvuhoonegaaside heitkogused ühe elaniku kohta on kõige suuremad. Maailmas on keskmiseks süsinikdioksiidi heitkoguseks elaniku kohta 0,6 tonni, kuid Eestis oli see kogus 2001. aastal 14,7
tonni elaniku kohta.
Tabel 2.2.5: Süsinikdioksiidi heitkogused 1990–2000 (tuhandetes tonnides)
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000
Kütuse 2 693 3 078 1 498 1 713 1 522 1 103 1 047 1 212 1 352 1 203 1 030
põletamine
Paiksed 35 414 32 837 24 644 18 840 19 856 18 212 19 217 19 013 16 965 15 568 15 819
saaste-allikad
Energia 34 800 32 223 24 330 18 647 19 642 17 991 19 009 18 787 16 598 15 221 15 464
tootmine
KOKKU 38 107 35 915 26 142 20 553 21 378 19 315 20 264 20 225 18 317 16 771 16 849
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (Ökoloogia Instituudi aruannete põhjal)
2. Põlevkiviõli tootmine
Suur osa põlevkivist (21–31 PJ aastas) läheb põlevkiviõli tootmiseks (kuivutmine). Põlevkiviõli tootmiseks on olemas kaks erinevat tehnoloogiat. Eesti EJ-s rakendatakse tehnoloogiat, mis
võimaldab kasutada sama põlevkivi, mida kasutatakse ka energeetikas (UTT-3000). Samas peab Kohtla-Järve ja Kiviõli õlitehaste tooraineks olema kõrgekvaliteediline rikastatud maavara. Tabelis
2.2.6 antakse ülevaade põlevkiviõli tootmise ja tarbimise kohta. Umbes 50% toodetud põlevkiviõlist eksporditakse, ülejäänud osa tarbitakse siseturul.
Tabel 2.2.6: Põlevkiviõli tootmine ja tarbimine (tuhandetes tonnides)
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
Tootmine 313 343 367 220 151 238 255
Eksport 148 184 211 92 60 123 127
Import 27 – – 3 – – –
Tarbimine 195 157 159 112 129 108 126
Elektri tootmine 11 10 10 10 14 9 9
Soojatootmine 154 96 96 100 96 99 116
Keemiatööstus 5 33 41 – – – –
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Õli tootmise tõttu on Kohtla-Järvel 50 aasta jooksul ladestatud ligi 70 mln tonni ja Kiviõlis ligi 15 mln tonni poolkoksi. Igal aastal lisandub sellele kogusele veel umbes 0,7 mln tonni Kohtla-Järvel ja
0,2 mln tonni Kiviõlis.
Poolkoksi keskkonnamõju sõltub sellest, milline on põlevkiviõlijäätmete orgaaniliste ühendite sisaldus; kõige negatiivsemalt mõjutavad keskkonda fenoolid ja polütsüklilised aromaatsed
süsivesinikud. Kuiva põlevkivi poolkoksi mineraalosa (90%) ei mõjuta märkimisväärselt keskkonda.
Eesti EJ territooriumil asuvas kuivutmisseadmes (endine UTT-3000) toodeti 1999. aastal 76 000 t põlevkiviõli ja 5000 t põlevkivibituumenit. Tooraineks kasutati 543 000 t põlevkivi. Lisaks põlevkivile
kasutati seadmes veel 7000 tonni purustatud rehve ja 2000 tonni jääkõli. Õli tootmisel tekkis 217 000 t tuhka, 112 t vääveldioksiidi, 198 t tolmu, 520 000 t süsinikdioksiidi ja 590 t süsivesinikke
(põhiliselt metaani). 2000. aastal ladestati 307 277 tonni tahkeid jäätmeid.
Paiksetest saasteallikatest lähtuvad saasteainete heitkogused üldiselt vähenevad. 2000. aastal paisati Eestis niisugustest saasteallikatest õhku 91 492 t vääveldioksiidi (SO2), 15 342 t
lämmastikoksiide (NOx), 59 486 t tahkeid osakesi ja 7 559 t lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Tabelis 2.2.7 on näha, et alates 1992. aastast on paiksetest saasteallikatest väljapaisatavate
saastekoguste osas valitsemas üldine langustendents (välja arvatud lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidi osas).
SO2 heitkogused muutusid väiksemaks põhiliselt seetõttu, et vähenes suurte elektrijaamade koormus (Kirde-Eesti) ja katelde kütmiseks kasutatava raske kütteõli kogus. Tahkete osakeste
heitkogused vähenesid tänu uute puhastusseadmete kasutusele võtmisele tsemendi tootmisel ja kahes suuremas elektrijaamas (Eesti EJ ja Balti EJ).
SO2 ja NOx heitkoguste kasv aastatel 1995 – 1996 oli tingitud suuremast energiatootmisest Balti, Kohtla-Järve, Ahtme ja Iru elektrijaamades ning Balti EJ-s kasutatud kütuste suuremast
väävlisisaldusest.
Tabel 2.2.7: Heitkogused paiksetest saasteallikatest 1980–2001 (tuhandetes tonnides)
Aasta NOx SO2 CO Tahked osakesed Lenduvad
orgaani-lised
ühendid
1980 – 274,8 – – –
1987 28,4 – – – –
1990 22,6 239,0 59,9 268,5 18,0
1992 15,0 179,2 32,5 240,8 11,2
1993 12,1 145,0 27,8 189,0 5,7
1994 14,6 141, 1 31,8 161,5 4,8
1995 14,9 110,3 27,3 113,1 6,5
1996 16,3 117,3 29,4 98,9 5,7
1997 15,6 111,0 26,7 78,3 6,3
1998 14,9 100,9 26,4 69,9 5,7
1999 14,5 94,69 20,9 70,5 5,1
2000 15,3 91,5 19,4 59,5 7,6
2001 16,2 87,4 21,3 56,4 8,6
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
2000. aastal olid põhilisteks SO2 ja tahkete osakestega saastajateks energiat, küttesooja, ehitusmaterjale ja põlevkivikeemiatooteid tootvad suured ettevõtted, mis paiskasid nendest saasteainetest
õhku vastavalt 92,4% ja 88,2%. Enamik neist ettevõtetest asub Kirde-Eestis.
Põlevkivikütust kasutavate soojuselektrijaamade puhul on domineerivaks vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkogused. Paiksetest saasteallikatest õhku sattuvatest vääveldioksiidi ja tahkete
osakeste heitkogustest paiskavad elektrijaamad õhku vastavalt 83,3% ja 87%; kõikide Eestis olevate saasteallikate vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkogustest aga 77% (Keskkond 2000, Eesti
Statistikaamet). Põhiliselt seetõttu, et eksport Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariiki ning ka riigisisene nõudlus on väiksem, on elektri tootmine Narva suurtes põlevkivielektrijaamades viimastel
aastatel oluliselt vähenenud. Ka teiste, näiteks lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi ja süsivesinike heitkoguste puhul on elektrijaamade osakaal muutunud väiksemaks ning see väheneb veelgi; selle
põhjuseks on kiiresti suurenevad saasteainete heitkogused transpordisektorist. Linnade õhusaaste peamiseks põhjuseks on autode üha kasvav arv. 1980. aastaga võrreldes on autode arv
suurenenud ligi 3 korda, samas kui teede ja linnade infrastruktuurid on jäänud põhiliselt samaks. Autode keskmine vanus Eestis on 13 aastat; see on kõrgem kui ELi riikides. Tehniliselt
amortiseerunud vanemad autod paiskavad keskkonda rohkem kahjulikke ühendeid. 1990. aastaga võrreldes langes 2000. aastaks ühistranspordi osakaal reisijateveol rohkem kui kaks korda.
Kasvuhoonegaasid (vääveldioksiid, metaan, freoonid ja dilämmastikoksiid) põhjustavad maapinnalt peegelduva päikeseenergia akumuleerumist atmosfääris ning seega ka kliima muutumist. Eesti
ratifitseeris 1994. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, mille eesmärgiks on stabiliseerida 2000. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogused 1990. aastaga samal tasemel. Kyoto protokoll,
millele Eesti kirjutas alla 1997. aastal, näeb ette, et aastatel 2008–2012 vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 5%. Eesti on samuti nagu ELgi võtnud
endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8%.
Peamiselt tööstustoodangu vähenemise tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähendanud veidi vähem kui poole võrra. Kuid samas kuulub Eesti nende
10 riigi hulka, kus ühe elaniku kohta tekib kõige rohkem süsinikdioksiidi. Kui maailmas on keskmine süsinikdioksiidi heitkogus ühe elaniku kohta 0,6 tonni, siis Eestis oli see kogus 1996. aastal 14,7
tonni elaniku kohta. Põlevkivikasutuse arvele langeb 72% kogu CO2 heitkoguste tekkest.
Eesti keskkonnastrateegias on püstitatud järgmised eesmärgid: vähendada energiasektori negatiivset keskkonnamõju, võtta energiapoliitikas suund tehnoloogia täiustamisele ja taastuvate
energiaallikate kasutamisele, vähendada kasvuhoonegaaside heitkogusete teket ning arvata kõik energiatootmise ja -tarbimisega seotud väliskulud energia hinna sisse.
Eesti keskkonnastrateegias nähakse aastaks 2000 ette järgmist: stabiliseerida NOx heitkogused 1987. aasta tasemel ja võtta meetmeid nende edasiseks vähendamiseks, kontrollida sõidukite
heitgaaside saastusnormidele vastavust ning karmistada imporditavatele ja olemasolevatele autodele esitatavaid kvaliteedinõuded, vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 1990.
aasta tasemega võrreldes 50% võrra ning vähendada etüleeritud bensiini kasutamist 1995. aasta tasemega võrreldes 80% võrra.
Eesti keskkonnastrateegias on püstitatud ka eesmärk viia õhukvaliteet 2005. aastaks vastavusse ELi normidega, vähendada väävliühendite heitkoguseid 1980. aastate tasemega võrreldes 80%
võrra, vähendada tahkete osakeste heitkoguseid 1995. aasta tasemega võrreldes 25% võrra, lõpetada etüleeritud bensiini ja rohkem kui 0,05%-lise väävlisisaldusega diislikütuse kasutamine.
Eesti suurimad probleemid õhusektoris on seotud energia tootmisega (tabel 2.2.8). Energiasektor tekitab suuri SO2 kogused (kaks põlevkivikütusel töötavat Kirde-Eesti soojuselektrijaama toodavad
95% elektrist). Ümberkorraldused energiasektoris nõuavad suuri investeeringuid.
Tabel 2.2.8: Peamised õhusaasteallikad, 2000 (tuhandetes tonnides) (+/– võrreldes 1995. aasta
tasemega)
Majandusüksus Tah-ked +/– SO2 +/– NOx +/– CO +/– Lendu-vad +/–
osa- orgaa-
kesed nilised
ühendid
Eesti EJ 25,8 –8,2 41,5 –0,3 5,7 –0,4 8,1 –0,4 1,1 0,7
Balti EJ 21,5 –12,8 27,3 –5,2 3,1 –0,4 0 0 0 0
AS Kunda-Nordic 0,5 –34,1 0,8 –1,9 1,5 1 0,7 0,7 0 0
Tsement
AS Viru Keemia Grupp1 0,1 0 6,1 1,4 0,01 –0,1 0,2 –0,1 1,1 –2,5
Kohtla-Järve EJ 0,1 –0,2 3,6 1 0,2 0 0 0 0 0
Kiviõli Keemiatööstuse 0,4 –0,1 1,9 –0,9 0,03 0 0,4 –0,8 0,04 –0,2
OÜ
Ahtme EJ 0,3 –0,7 2 –0,5 0,2 0 0 0 0 0
Sillamäe EJ 0,7 –0,9 1,4 –0,3 0,1 –0,2 0,2 –0,8 0 0
Iru EJ 0 0 0 –2 1,1 0,8 0,05 0,05 0 0
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus 2001
Märkus: 1 Sealhulgas AS Viru Energia
Saasteainete heitkogustest on domineerivaks põlevkivipõletusseadmetes tekkivad SO2 ja tahkete osakeste heitkogused. Kaks suurimat põlevkivielektrijaama paiskavad õhku vastavalt üle 75,2% ja
79,5% kõikidest nendest heitkogustest. Viimastel aastatel toodetakse Narva suurtes põlevkivielektrijaamades elektrienergiat oluliselt vähem, seda põhiliselt seetõttu, et on vähenenud eksport Vene
Föderatsiooni ja Läti Vabariiki ning samuti riigisisene nõudlus. Ka teiste, näiteks NOx, CO ja süsivesinike (CxHy) heitkoguste puhul on elektrijaamade osakaal muutunud väiksemaks ning see
väheneb veelgi; selle põhjuseks on kiiresti suurenevad saasteainete heitkogused transpordisektorist.
Umbes 75% peamistest õhusaasteainetest paisatakse õhku Kirde-Eestis, eelkõige just Balti ja Eesti soojuselektrijaamadest (põlevkivi põletamine), Kunda tsemenditehasest, mitmetest teistest
väiksematest elektrijaamadest, põlevkivitöötlemise seadmetest ja keemiatehastest.
Suuri põletusseadmeid kasutavad ettevõtted, mis peavad täitma ülaltoodud kohustusi, võiks laias laastus jagada 3 rühma:
· elektrijaamad (Narvas, Kohtla-Järvel ja Irus),
· suured katlamajad, mis tagavad küttesooja tootmise linnarajoonidele (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kundas),
· tööstuslikud koostootmisjaamad sooja ja elektri tootmiseks (Sillamäel ja Kehras).
Suuri põletusseadmeid käsitleva ELi direktiivi nõuded on üle võetud keskkonnaministri 28. aprilli 2003. a määrusega nr 34 “Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest
väljuvate gaaside mahuühiku kohta” (RTL, 2003, 55, 788) kaudu. Uus määrus heitkoguste piirväärtuste kohta töötatakse välja suuri põletusseadmeid käsitleva uue direktiivi 2001/80/EÜ alusel.
Tabel 2.2.9: Suured põletusseadmed
Maakond/Ettevõte Katlatüübi nimetus Nimivõimsus, MWth
Ida-Virumaa/Ahtme Bukkau, BKZ75-39 268
Ida-Virumaa/Fortum Termest E75-40G 131
Tallinn/Tallinna Küte PTVM-100 and 50, KVGM-100 1046,9
Tartumaa/Anne Soojus PTVM-50 58
Harjumaa/Iru EJ TGME-464, KVGM-100 1044
Ida-Virumaa/Eesti EJ TP-101 3100
Ida-Virumaa/Balti EJ TP-17, TP-67 1570
Ida-Virumaa/Kohtla-Järve EJ BKZ75-39 268
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldusele nr 623-k “Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi kinnitamine
aastateks 1999–2003” on põhilisteks rahastamisallikateks ettevõtted.
Õhukaitse seire ja uurimistöö läbiviimise eest vastutab Keskkonnauuringute Keskus (KUK). KUK vastutab ka teistele asutustele asjakohase informatsiooni edastamise eest, teiste keskkonnalaborite
töö järelevalve eest ning neile akrediteerimis- ja atesteerimissüsteemi tagamise eest. Üks Keskkonnauuringute Keskuse labor asub Tallinnas ja teine Raplas. Keskusel on õhusaaste seireks 3
saasteseirejaama Tallinnas ning lisaks nendele veel 3 jaama taustmõõtmiste tegemiseks, mis asuvad Eesti teistes piirkondades (Vilsandil, Palmses ja Saadjärvel) ning kaks tööstusreostuse
mõõtmise jaama Kohtla-Järvel ja Narvas.
Lisaks Keskkonnauuringute Keskusele tegelevad seirega veel kolm piirkondlikku keskkonnalaborit: Lõuna-Eesti Keskkonnalabor Tartus, Virumaa Keskkonnalabor Jõhvis ja Pärnu Keskkonnalabor.
Ka ettevõtetel on oma seirejaamad: üks niisugune seirejaam asub Muuga sadamas ning 3 sellist jaama on Kunda tsemenditehase lähedal.
Aastatel 2003–2006 valmistatakse õhusektori jaoks ette järgmised projektitaotlused:
· õhusaaste –Tallinna Soojus. Hinnanguline maksumust: 10,4 mln eurot,
· Eesti Elektrijaama 3. ploki renoveerimine. Hinnanguline maksumus: 128 mln eurot,
· õhusaaste vähendamine, Ahtme elektri ja soojuse koostootmisjaama ümberseadistamine. Hinnanguline maksumus: 45 mln eurot,
· Iru elektri ja soojuse koostootmisjaamas tekkivate NOx heitkoguste vähendamine. Hinnanguline maksumus: 5,1 mln eurot,
· taastuvenergeetika – tuulegeneraatorid. Hinnanguline maksumus: 48 mln eurot.
2.3. Veevarud ja veevarustus
Eestis on üle 7000 vooluveekogu, ent üksnes 420 jõge on üle 10 km pikad ja vaid 10 jõge pikemad kui 100 km (pikim on Võhandu jõgi – 162 km). Enamik Eesti jõgesid on väikesed ja seetõttu
reostustundlikud.
Eesti jõed jagunevad nelja suurema valgala vahel:
· Narva-Peipsi valgala,
· Soome lahe valgala,
· Liivi lahe (Riia lahe) valgala,
· saarte valgala.
Jõgede aastane äravool on 270–290 miljardit m3 (11,7 km3) ja see jaotub järgnevalt:
23% voolab Soome lahte,
43,6% voolab Liivi (Riia) lahte,
33% voolab Narva-Peipsi valgalasse,
0,3% voolab Lätimaale ja Venemaale.
Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja reostustundlikud. Tulenevalt 1992. aastani pidevalt kasvanud reostuskoormusest on üks peamisi probleeme eutrofeerumine.
Toitainete hulka veeökosüsteemides on suurendanud reoveepuhastite ja tehaste heitvesi, varem kasutatud taimekaitsevahendite ja väetiste leostumine, kemikaalide leke hooldamata prügilatest
ning liiklusest ja energiatootmisest pärinev atmosfäärset päritolu saaste.
Vett kasutatakse:
· energiatootmisel jahutusveeks,
· elanike veega varustamiseks,
· tööstustootmiseks,
· põllumajanduslikuks tegevuseks,
· kaevandamisel.
Vett ammutatakse nii jõgedest ja järvedest kui ka erinevatest põhjaveekihtidest. Tööstustoodangu vähenemisega on kaasnenud veetarbe langus. Samuti on veehinna tõus ja veekasutuse täpsem
mõõtmine ergutanud nii tööstus- kui ka kodutarbijaid vett säästma.
2001. aastal pumbati veekogudest ja põhjaveest välja 1,494 miljardit m3 vett – see on 48% vähem kui 1992. aastal. Summaarne veevõtt Eestis on suhteliselt suur tulenevalt pinnavee kasutamisest
energiatootmisel jahutusveena, aga ka veekasutusest kaevandustes ja kalakasvatustes. 2001. aastal moodustas jahutusvesi summaarsest veetarbest 87% (1,104 mld m3).
Eestis kasutatakse joogiveeks:
põhjavett (kõigis maa-asulates ja enamikus linnades – kokku 65% elanikkonnast) ja
pinnavett (kahes suures linnas – 35% elanikkonnast).
Enne kasutamist pinnavesi töödeldakse ja desinfitseeritakse. Põhjavett enamasti ei töödelda.
Peamiseks ohuks vee kvaliteedile on suuremad punktreostusallikad (linnad reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi ja asulad vähekaitstud põhjaveega aladel, sh karstialadel, nõuetele
mittevastavad jäätmehoidlad ja prügilad, tööstusettevõtted – eriti Eesti kirdeosas) ja hajureostusallikad (põllumajandus ja sadenemine atmosfäärist).
Intensiivse tööstus- ja põllumajandustegevuse tulemusel on põhjavee kvaliteet Eestis ülemiste põhjaveekihtide nitraatidega saastamise tõttu (NO3) oluliselt halvenenud. Looduslik NO3
kontsentratsioon Eesti põhjavees peaks olema 1–3 mg/l, ent tegelikkuses on see ligikaudu poolel Eesti territooriumist vähemalt 10–30 mg/l. Kõige rohkem on reostunud Lõuna-Eesti põhjaveekihid
(siluri-ordoviitsiumi ladestu). Põhjavett ohustavad taimekaitsevahendid, jääkreostus, reoveepuhastite amortiseerumine jne. Kirde-Eestis (põlevkivi kaevandamise aladel) põhjustab suuri probleeme
reostumine sulfaatidega (SO4). Kaevandamise tagajärjel veetase alaneb ja SO4 sisaldus suureneb, ulatudes põhjavees kuni 500 mg/l (normaalne sisaldus on 20 mg/l). Lisaks ei vasta põhjavee
looduslikud parameetrid (eriti Eesti lõunaosas) ELi joogiveedirektiivi nõuetele (raua, mangaani, sulfaatide ja kloriidide looduslikult kõrge taseme tõttu põhjavees). Hiljutise uuringu tulemused
näitavad, et mõnes Eesti piirkonnas – eriti Pärnu- ja Tartumaal – on joogivesi suure fluorisisaldusega. Keskmine rauasisaldus joogiveena ammutatavas põhjavees on ligikaudu 8–14 mg/l.
Lähiaastail tuleb võtta meetmeid allesjäänud punktreostusallikate (nõuetele mittevastavad jäätmehoidlad ja prügilad, jääkreostusalad jt) ohutustamiseks.
Täiendavaks oluliseks veereostusallikaks on põlevkivi kaevandamine ja põletamine Eesti põhjaosas, mis põhjustab SOx heidet ja happeliste saasteainete sadestumist. Kaevandusvett (mahuga ca
200 mln m3/a) puhastatakse vaid mehhaaniliselt; suurte põhjaveekoguste väljapumpamine ordoviitsiumi ladestust põhjustab põhjaveetaseme langust ja reostuse kiiremat kannet vihmaveega
pinnasesse.
p
Viimastel aastatel on paranenud Eesti pinnaveekogude keemiline koostis ning vee kvaliteet. Vähem on tehtud pingutusi pinnaveega seotud veeökosüsteemide struktuuri ja toimimise hea kvaliteedi
saavutamiseks. Sellest tulenevalt on ettevalmistamisel ÜFi projekt, mille eesmärgiks on parandada Eesti siseveekogude ökoloogilist seisundit, takistada nende seisundi edasist halvenemist ning
säilitada ja parandada veeökosüsteemide seisundit. Projekt võimaldab tulevikus saavutada ka majanduslikku kasu, aidates kaasa kala-asurkondade (sh rannikumere kalapopulatsioonide) kaitsele
ning samalaadsete probleemide lahendamisele piiriveekogudes.
Tõsiseks probleemiks on olnud põllumajanduses kasutatavate lisandainete liigsest ja keskkonnale kahjulikust kasutusest tulenev põhja- ja pinnaveereostus. Praeguseks on see küll seoses väetiste
hinna tõusuga ajutiselt leevenenud, ent tõenäoliselt hakkab majanduse üldise kasvu tõttu taas suurenema. Olulise osa jääkreostusest on põhjustanud endise Nõukogude Armee tegevus ning
maavarade ülemäärane kasutus. Eesti veevarustussüsteemide seisund on üldiselt mitterahuldav. Neid iseloomustavad suured (leketest tulenevad) veekaod – ligikaudu 30–35% .
Eestis on 23 veepuhastusjaama, millest enamik on ebaefektiivsed ja amortiseerunud. Siiski on ka erandeid – peamiselt hiljuti rekonstrueeritud puhastusjaamad (näiteks Tallinnas, Kuressaares,
Tartus). Enam kui 20 linnas ja asulas on vaja veepuhastusjaam kas ehitada või rekonstrueerida. Ligikaudu 77% Eesti elanikkonnast on ühendatud ühisveevõrguga. Suuremates asulates kasutab
ühisveevõrku 80–95% elanikest. Siiski on Eestis seoses joogiveevarustuse kvaliteediga mitmeid olulisi probleeme ning veevarustussüsteemid on valdavalt mitterahuldavas seisukorras.
Ühisveevõrgu kogupikkus Eestis on umbes 3100 km (25% sellest Tallinnas). Enamik kasutusel olevatest torudest on valmistatud terasest või malmist ning vajavad renoveerimist. Võrgu kehva
seisukorra tõttu on lekked suured, ulatudes kohati (Kirde-Eestis) kuni 60%-ni. Suured veevarustussüsteemi osad on amortiseerunud ja leketest tulenevate kadude tõttu on veevarustuse taseme
säilitamiseks vaja ülisuurt veevõttu. Liigsuur veevõtt omakorda võib tuua kaasa veetaseme alanemise ja põhjavee kvaliteedi halvenemise. Rannikualadel võib see põhjustada soolase merevee
sissetungi põhjaveekihti. Niisugune olukord võib mõnes piirkonnas põhjustada veevarude mittesäästvat kasutamist.
Ligikaudu 1700 kaevu ja veekogu, mida kasutatakse kommunaalveevarustuseks, on Tervisekaitseinspektsiooni järelevalve all. Neist 173 kaevu (10%) ei vasta tervisekaitsenõuetele. Registreeritud
on üle 2400 eraomanduses oleva kaevu, millest 31% ei vasta tervisekaitsenõuetele.
1994. aastal oli Eestis kolm joogivee saastatusest tingitud haigestumisjuhtu. 1995. aastal oli selliseid juhtumeid üks ja alates 1996. aastast ei ole neid enam esinenud.
Eestis mõjutavad joogivee kvaliteeti eelkõige kolm peamist probleemi:
– mitmes piirkonnas ei vasta pinna- või põhjaveeallikatest võetava toorvee kvaliteet Eestis kehtivatele joogiveestandarditele (mis omakorda põhinevad ELi standarditel),
– põhjavee reostumine naftasaaduste või nitraatidega,
– veevõrkude halvenev seisukord ja kohati ebapiisav joogiveepuhastus.
Tagamaks veekvaliteedi näitajate vastavust ELi nõuetele, tuleb Eesti joogiveesüsteemide renoveerimiseks ja rekonstrueerimiseks teha olulisi investeeringuid. Keskkonnaministeeriumis on selleks
välja töötatud veerajatiste renoveerimiskava. Kava kohaselt tuleb ajavahemikul 2000–2013 investeerida veevarustussüsteemide ajakohastamiseks ligikaudu 268 miljonit eurot. Alates 2004. aastast
jätkuvad vastavad projektid ÜFi projektidena.
Kavas on prioriteetsetena märgitud järgmised tegevused 67 suuremas asulas:
– 500 km veevarustustorustiku rekonstrueerimine,
– 900 km veevarustustorustiku uuendamine,
– 60 ülepumpla uuendamine ja/või rekonstrueerimine,
– 50 veepuhastusjaama või nende puhastusseadmete rekonstrueerimine,
– 30 puurkaevu uuendamine.
2.4. Heitvesi
Alates 1992. aastast on vee reostuskoormus Eestis vähenenud seoses heitveekoguste vähenemisega (mis tuleneb tööstustoodangu vähenemisest) ja puhastusvõimsuste suurenemisega (tabel
2.4.1). Ajavahemikul 1992 – 2002 ehitati uued reoveepuhastid Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Raplas, Kuressaares, Keilas, Jõgeval ja Tapal ning mitmes väiksemas asulas.
Tabel 2.4.1: Punktreostusallikatest lähtuv reostuskoormus (tonni/aastas)
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
BHT7 18 080 11 250 5 710 4 480 4 174 3 838 3 122 2 308 2 051 1 674
Püld 673 445 353 321 304 303 279 256 230 193
Nüld 5 635 4 240 3 610 3 500 3 200 3 173 2 976 2 739 2 810 3 148
Sulfaadid 102 061 107 550 87 840 92 940 64 650 85 225 85 724 93 722 83 032 96 242
Kloriidid 14 588 12 830 13 880 14 000 10 550 12 011 8 432 7 082 6 281 8 745
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002.
2001. aastal oli summaarne veeheide 1497 mln m3. Sellest 80% moodustas energiatootmises kasutatav jahutusvesi, mis ei vaja puhastamist. 292 miljonist m3 puhastamist vajavast reoveest lasti 8
mln m3 (2,7%) (tabel 2.4.2) suublasse ilma puhastamata.
Tabel 2.4.2: Veeheide (mln m3/aastas)
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
Puhastamist vajav 453 393 378 396 316 349 327 312 282 305
veeheide, sh:
Puhastamata 26 23 19 18 15 10 8 6.8 7.5 7,5
Puhastatud 203 188 186 203 138 184 172 171 152 177
mehaaniliselt
Puhastatud 113 82 1 1 1 1 1 0.7 0 0
füüsikalis-
keemiliselt
Puhastatud 112 86 87 89 85 82 73 64 58 57
bioloogiliselt
Puhastatud 13 84 85 77 72 73 69 64 64
bioloogilis-
keemiliselt
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002.
Puhastamata heitvesi on suurimaks probleemiks Kirde-Eestis, kus kaks peamist veereostuse allikat on Kohtla-Järve ja Narva.
Tavaliselt puhastatakse Eestis tööstus- ja olmereovett koos munitsipaalreoveepuhastites.
2001. aasta lõpuks oli Eestis 856 reoveepuhastit, sh 810 väikest (võimsusega alla 200 m3 ööpäevas), 34 keskmist (200 – 2000 m3 ööpäevas) ja 12 suurt (võimsusega üle 2000 m3 ööpäevas)
reoveepuhastit. Seoses põllumajandusliku ja tööstusliku tootmise vähenemisega on alates 1997. aastast suletud umbes 120 reoveepuhastit. Ligi 58% reoveepuhastitest töötavad rahuldavalt. Üheks
suureks reoveepuhastusega seonduvaks probleemiks on reoveesette probleemi süsteemse lahenduse puudumine – peamiselt juhitakse reoveesetet reoveepuhasti tiikidesse, jõelammidele,
pinnavette või prügilatesse. Samuti on Eestil vaja teha mahukaid investeeringuid süvapuhastuse (füüsikalis-keemiline puhastus fosfaatide ja lämmastiku ärastuseks) tagamiseks kõigil
reostustundlikel (vähekaitstud põhjaveega) aladel.
Kanalisatsioonitorustike kogupikkus Eestis on umbes 3280 km. Ligikaudu 77% elanikkonnast kasutab ühiskanalisatsiooni, ent maapiirkondades on reoveepuhastuse infrastruktuuri arendamiseks
tarvis teha olulisi pingutusi.
Kanalisatsioonivõrgud on valdavalt vanad ja vajavad ajakohastamist või asendamist. Torustikud on kas terasest või malmist ning on tugevasti korrodeerunud. Sellest tulenevalt on suur ka reovee
lekkimine pinnasesse ja sadevete lekkimine kanalisatsioonitorustikesse. Reovee lekked torustikust on valdavalt vahemikus 30–35%, ent Kirde-Eestis ulatub see näitaja 60%-ni.
Keskkonnaministeeriumis on välja töötatud reoveepuhastite rekonstrueerimiskava. Selle kohaselt tuleb aga ajavahemikul 2000–2010 investeerida kanalisatsiooni- ja reoveesüsteemidesse ligikaudu
320 miljonit eurot. Alates 2004. aastast jätkatakse sellealaste projektidega juba ÜFi raames.
Nimetatud kava kohaselt on prioriteetsed järgmised tegevused:
– uute kanalisatsioonivõrkude ehitamine ja olemasolevate uuendamine;
– uute reoveepuhastite ehitamine ja olemasolevate uuendamine saavutamaks nõutavat
puhastusastet (hõlmab ka toitainete ärastust);
– süvapuhastusseadmete ehitamine reostustundlikel aladel.
Alates 2000. aastast on vee- ja reoveerajatiste ajakohastamise kava elluviimise raames koostatud mitmeid projektitaotlusi, sh taotlusi abi saamiseks projektide elluviimisel, ning esitatud neid ISPA-
poolse rahastamise taotlemiseks. Nende projektide eesmärk on reoveepuhastite töö parandamine aladel, mille reostuskoormus ületab 2000 inimekvivalenti ning samuti joogiveevarustuse
parandamine rohkem kui 2000 elanikuga asulates.
ELi keskkonnaseadustiku rakendamiseks veemajandusvaldkonnas rakendatakse ÜFi projektide koostamisel vesikonnapõhist lähenemist. Kavas on koostada ÜFi projekt iga alamvesikonna kohta.
Koostamisel on mitu ÜFile esitatavat projektitaotlust. Kuna kõik alamvesikonnad on suhteliselt suure pindalaga, ei ole mõnel juhul otstarbekas kombineerida kõiki rakendamist vajavaid meetmeid
ühteainsasse projekti. Seetõttu on mõne alamvesikonna probleemide lahendamiseks peetud põhjendatuks enam kui ühe projekti koostamist.
Ettevalmistamisel on järgmised projektid:
· Ida-Harju veemajanduse ja Keila-Vasalemma jõgikonna veekaitse Harju alamvesikonnas. Hinnanguline maksumus: Ida-Harju veemajandus – 16 mln eurot, Keila-Vasalemma jõgikonna
veekaitseprojekt – 7,6 mln eurot,
· Pärnu jõgikonna veemajanduse, Pärnu kanalisatsioonivõrgu laiendamise ja parandamise ning Paide veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt Pärnu alamvesikonnas. Hinnanguline
maksumus: Pärnu jõgikonna veemajandus – 14 mln eurot, Pärnu jõe vesikond – Pärnu ja Paide veeprojekt 19,86 mln eurot,
· Emajõe ja Võhandu jõgikonna veemajanduse ning Sillamäe ja Narva-Jõesuu reoveeprojekt Peipsi alamvesikonnas. Hinnanguline maksumus: Emajõe ja Võhandu jõgikonna veemajandus
– 12 mln eurot, Sillamäe ja Narva-Jõesuu reoveeprojekt – 5 mln eurot,
· Pandivere ja Adavere-Põltsamaa vee- ja reoveeprojekt Pandivere põhjavee alamvesikonnas. Hinnanguline maksumus: 12 mln eurot,
· Saarte veemajandusprojekt Läänesaarte alamvesikonnas. Hinnanguline maksumus: 10 mln eurot,
· Lääne-Viru veemajandusprojekt Viru alamvesikonnas. Hinnanguline maksumus: 18,85 mln eurot.
2.5. Jäätmed
Summaarne jäätmeteke Eestis on alates 1992. aastast pidevalt vähenenud (tabel 2.5.1). Paraku ei ole see trend veel stabiliseerunud: 1994.–1996. aastal suurenes olmejäätmete ja muude jäätmete
teke oluliselt. See tulenes selle perioodi kiirest majanduskasvust, mille tagajärjel kasvas tarbimine, mis omakorda põhjustas olme- ja segaolmejäätmete tekke suurenemist.
Tabel 2.5.1: Jäätmete teke 1992–2001 (tuhandetes tonnides)
AastaKokkuTaimset päritolu Anorgaanilised Kemikaalid ja Olme- Muud
jäätmed jäätmed keemiatooted jäätmed
1992 15 232 939 12 866 920 306 201
1993 14 515 575 12 366 1 263 309 2
1994 14 160 629 11 553 1 284 392 302
1995 14 614 1 443 10 955 1 266 533 417
1996 15 191 942 11 899 1 325 565 460
1997 14 918 821 11 923 1 383 593 198
1998 13 487 959 10 773 1 003 557 195
1999 11 348 846 8 903 644 569 386
2000 11 616 534 9 378 1072 544 88
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002.
Olmejäätmete tekke suurenemisel mängis olulist rolli pakendijäätmete koguse suurenemine seoses Eesti turule jõudnud uute pakendamismaterjalidega. Seepärast ei ole üllatav, et
segaolmejäätmete osas on esmaste eesmärkide hulgas pakendijäätmete tekke vähendamine ning nende taaskasutuse ja ringlussevõtu suurendamine. Üks nimetatud protsesside reguleerimiseks
kavandatud majanduslikke stiimuleid on mittetaaskasutatavate pakendite maksustamine aktsiisimaksuga. 1995. aastal kiitis Riigikogu heaks “Pakendiseaduse”, milles muu hulgas sätestati
maksustamisskeemid. Seadus kavandati selleks, et oluliselt mõjutada tekkivaid jäätmekoguseid, ergutades jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu ning tagastamist.
Jäätmete puhul tuleb pöörata tähelepanu ka jäätmete ohtlikkusele. Selleks töötati välja viieastmeline klassifikatsioon (ohtlikkusklassid I kuni IV ning inertsed jäätmed), milles I klassi kuuluvad eriti
ohtlikud jäätmed (tabel 2.5.2)
Tabel 2.5.2: Jäätmete teke ohtlikkusklasside kaupa (tonnides)
Ohtlikkus-klass 1994 1995 1996 1997 1998 1999
I 33 78 44 75 37 52
II 10 126 11 837 9 988 22 470 14 892 6 664
III 1 508 822 1 452 476 1 531 796 1 581 429 1 225 274 614 467
IV 5 956 595 5 808 963 6 137 042 5 756 856 5 031 456 5 238 338
Inertsed jäätmed 6 342 741 6 132 619 7 007 854 7 037 266 6 712 560 4 988 468
Kokku 13 818 317 13 405 973 14 686 724 14 398 096 12 984 219 10 847 989
Allikas: Keskkonnaseisundi aruanne (2000)
Alates 1999. aastast on Eestis kasutusel Euroopa jäätmeklassifikaator, mistõttu Eesti jäätmeklassifikaator (ohtlike jäätmete jaotusega nelja klassi) enam ei kehti. Parema võrdluse võimaldamiseks
on andmed 1999. ja 2000. aasta kohta antud mõlema klassifikaatori alusel (tabelid 2.5.2 ja 2.5.3).
Tabel 2.5.3: Jäätmete teke vastavalt Euroopa jäätmeklassifikaatorile*
1999 2000 2001
Tavajäätmed 5 229 017 5 650 099 6 632 752
Ohtlikud jäätmed 5 618 972 5 965 750 6 206 013
Kokku 10 847 989 11 615 849 12 838 765
* “Jäätmeliikide ülevaates 2000–2001” on kasutatud jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete loendit, mis põhineb Euroopa jäätmeregistril ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a
määrusega nr 263.
Peamine jäätmete tekke allikas (andes ligikaudu 95% kogu tekkivast jäätmekogusest) on põlevkivi kaevandamine, põlevkivikeemia ja elektritootmine. Suurem osa põlevkivienergeetikast ja
keemiatööstusest pärinevatest jäätmetest kuuluvad oma kõrge leeliselisuse tõttu ohtlike jäätmete klassi.
Muudes tööstusharudes tekib üksnes 2,6% jäätmetest; olmejäätmed moodustavad tekkivate jäätmete kogumahust vaid 3,5%.
Vastavalt prügilaregistrile on Eestis üle 450 kasutuses oleva ja suletud jäätmehoidla ja prügila (sh nii olme-, tööstuslikele kui ka põllumajandusjäätmetele). Kokku 263 prügilat (1999. aasta seisuga)
on registreeritud segaolmejäätmete ladestamispaigana ja 20 neist (sh 7 tööstuslike jäätmete tarvis) on praegu kasutusel. Üks eesmärke on prügilate arvu vähendamine 10–15-ni. See hõlmab
paljude olemasolevate prügilate sulgemist ja suletud prügila-alade seisukorra stabiliseerimist, samuti regionaalsete ELi nõuetele vastavate prügilate ehitamist. Pärast prügilaid käsitleva määruse
jõustumist 2001. aasta septembris suleti 2001. aasta jooksul 14 prügilat ja 2002. aastal 48 prügilat.
2000. aastal alustasid tegevust kaks uut prügilat – tavajäätmete prügila Järvamaal ja ohtlike jäätmete hoidla Vaivaras. 2001. aasta sügisel avati Uikala prügila. Kõik nimetatud prügilad vastavad
täielikult ELi direktiivi 1999/31/EÜ nõuetele.
ELi direktiivide nõuetele vastav ohtlike jäätmete käitlussüsteem on Eestis praegu väljaarendamisel – see protsess hõlmab ohtlike jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu ja töötlemist. Süsteem vajab
tulevikus veel edasiarendamist, eriti lõpptöötluse ja ohutu lõpliku ladestamise osas. See võimaldab süsteemi lõpliku väljaarendamise järel vastu võtta suuremaid ohtlike jäätmete koguseid.
Põlevkiviküttel töötavates elektrijaamades ja põlevkivitootmisel tekkivad jäätmed moodustavad üle 90% Eestis tekkivate ohtlike jäätmete koguhulgast.
Direktiivi 99/31/EÜ artikli 14 punktide d ja i nõuete täitmiseks on Eesti taotlenud üleminekuperioodi 16. juulini 2009. a. Eelkõige puudutab see artikli 5 lõike 3 punktide a ja b rakendamist üksnes
põlevkivituha suhtes, töötamaks välja ja rakendamaks uusi elektritootmisel tekkinud põlevkivituha ladestamise meetodeid. Eesti suurim energiatootja on AS Narva Elektrijaamad (NEJ), kus
kasutatakse põlevkivikütet. NEJ on juba alustanud põlevkivi põletamiseks, suitsugaaside puhastamiseks, tuhaärastuseks ja ladestamiseks kasutatavate tehnoloogiate ja seadmete uuendamist.
Tulevikus saab vastavaid jäätmehoidlaid hinnata kui mitteohtlike või isegi inertsete jäätmete hoidlaid, milles ei ole prügiladirektiivi artikli 5 lõike 3 punktis b loetletud vedelaid komponente ega
ohtlikke omadusi.
Tabel 2.5.4: NEJ põlevkivituha ladestuspaigad
Asukoht Kogupindala Ladestamisala Jäätmehoidla maht
(hektarites) (hektarites) (mln tonni)
Narva linn, Balti EJTuhaväli nr 1 490 360 82,8
Tuhaväli nr 2 570 400 31,9
Tööstuslikud jäätmed 4,3 4,3 0,37
Vaivara vald, Eesti EJ 810 500 115,2
Prügilaregister seisuga 01.01.2003
Jäätmesektoris aastateks 2003–2006 kavandatavad projektid on järgmised:
· Kagu-Eesti jäätmekäitlusprojekt (uue regionaalse prügila ehitamine). Hinnanguline maksumus 8,7 mln eurot,
· ohtlike jäätmete käitluse projekt (ohtlike jäätmete käitlussüsteemi kompleksne väljaarendamine). Hinnanguline maksumus: 15 mln eurot,
· Kohtla-Järve tuhavälja korrastamine. Hinnanguline maksumus: 9,6 mln eurot,
· Narva elektrijaamade põlevkivituha ärastussüsteemi renoveerimine. Hinnanguline maksumus: 250 mln eurot,
· põlevkivi poolkoksi prügilate korrastamine, I etapp. Hinnanguline maksumus: 37 mln eurot.
2.6. Looduskaitse
Klimaatiliselt paikneb Eesti merelise ja kontinentaalse kliima üleminekuvööndis ning loodusliku taimkatte poolest segametsade ja okasmetsade piirialal. Jääajajärgselt kujunenud pinnamood on
mitmekesine. Palju on siseveekogusid ja rannajoon on arvukate lahtedega väga liigendatud. Need aspektid kombineerituna laialdaste metsa-aladega ja hästi säilinud märgaladega ning pikaajalise
põllumajandusliku maakasutusega on loonud tingimused mitmekesiste looduslike elupaikade kujunemiseks.
Haruldaste ja ohustatud liikide looduslike elupaikade seisund on üheks olulisemaks looduse mitmekesisuse säilitamise teguriks. Looduslike elupaikade inventeerimine on näidanud rohumaade
elupaikade (peamiselt puisniidud, loopealsed, lamminiidud ning rannakarjamaad) pindala märkimisväärset kahanemist. See tuleneb traditsiooniliste põllumajanduslike tegevuste (niitmine, mõõdukas
karjatamine) hääbumisest Eesti maapiirkondades (tabel 2.6.1).
Tabel 2.6.1: Mõnede elupaigatüüpide pindala vähenemine¹
Elupaigatüüp/kooslus Pindala 20. sajandi keskel (ha) Pindala 20. sajandi lõpul (ha)
Puisniidud 800 000 200 (kasutuses)
Loopealsed 43 500 5000
Lamminiidud 100 000 10 000
Rannakarjamaad 200 000 5000
1 Inventeerimine viidi läbi 1990. aastate keskpaigas
Allikas: Talvi, T. 2001. Pärandkooslused. Ökoloogiliste tehnoloogiate keskus, Viidumäe – Tartu
Viimastel aastatel on peamiseks sooelupaiku kahjustavaks mõjuriks olnud kuivendamine. Metsa-elupaikade seisund on suhteliselt hea, ent looduslike soometsade pindala on oluliselt kahanenud.
20. sajandil koostati Eestis kolm “Punast raamatut”. Viimases neist, mis anti välja 1998. aastal, on loetletud 1318 erinevat eluvormi. Iga elupaigatüübi kohta on välja toodud peamised riskifaktorid.
Metsades elab 401 liiki, keda metsade majandamise tõttu ohustab puuliikide vahekorra muutumine, metsamaa kuivendamine ja kõdupuidu suhtelise osakaalu vähenemine. Veekogudes on
ohustatud ligi 314 liiki – neid ohustab veereostus ja veekogude eutrofeerumine, samuti ulatuslikud ehitustööd. Niitudel on niitmise ja karjatamise hääbumise tõttu alanud võsastumise tulemusena
ohtu sattumas 114 liiki. Ohustatud liikide arv muudes elupaigatüüpides on suhteliselt väiksem.
2001. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis “Kaitstavate loodusobjektide seadusega” vastavuses 312 kaitseala. Kaitstavate alade kogupindala – 462 200 hektarit – moodustab enam kui 10% Eesti
maismaapindalast (sh siseveekogud). Eespool nimetatud seadus reguleerib ka kivististe, mineraalide, kaitstavate looduse üksikobjektide (mida 2000. aasta seisuga oli 1207) ning ohustatud või
haruldaste taime-, seene- ja loomaliikide kaitset.
Mitme Euroopa Liidu keskosa liikmesriigiga võrreldes on looduse mitmekesisus Eestis suhteliselt hästi säilinud. Erinevat tüüpi kaitstavad elupaigad katavad üle 10% riigi pindalast. Jahiulukite
arvukus Eestis on märkimisväärne: karu – ligikaudu 500 isendit (suurim asurkonna tihedus Euroopas), ilves – 1000 isendit, hunt – 150 isendit, samuti umbes 10 000 kobrast. Peaaegu looduslikus
seisundis kaitsealade rohkus on Eesti üks peamisi ja üha enam tähtsustuvaid varasid.
Lisaks looduse mitmekesisusele on keskkonna oluliseks aspektiks ka looduslikud maastikud. Eesti looduse ilmet on kujundanud ajaloo käigus muutunud suhted inimese ja looduse vahel – seetõttu
sõltub selle säilimine suuresti sotsiaal-majanduslikest muutustest. Maastikel on erinevaid väärtusi – kultuuriline, ajalooline, esteetiline, looduslik, puhkemajanduslik ning turismiväärtus – ent nad on
ka olulised identiteedi kujundajad. Maalilised maastikud on muu hulgas olulised majandusarengu seisukohast ning mis tahes maastikulise väärtuse vähenemine on ühiskonnale kaotuseks.
Praegu on Eesti looduse ilme suurimaks ohustajaks kahjustumine või täielik hävimine, mida ei põhjusta üksnes maapõuevarade kaevandamine ja tööstusettevõtete tegevus, vaid seda mõjutab ka
kasutusest väljajääv maa.
Põllumajanduslik toodang on 1980. aastatest alates oluliselt vähenenud. See tähendab, et väetiste ja taimekaitsevahendite väiksem kasutamine ning kariloomade arvu langus on märgatavalt
vähendanud põllumajanduslike tegevuste negatiivset keskkonnamõju. Samal ajal on põllumajandusliku maa kasutusest väljajäämine toonud kaasa uue keskkonnaprobleemi – alanud on väärtuslike
põllumajandusmaastike hääbumine.
Võsastumine ja muud visuaalse reostuse vormid, mis seonduvad tootmiskäitiste ja -hoonete kasutusest väljajäämisega, on viimastel aastatel muutunud suurtel põllumajanduslikel aladel küllaltki
tavaliseks probleemiks.
Maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslikud maastikud inventeeritud ning selle töö tulemusel on maastike hulgas määratletud erilise kohaliku väärtusega maastike alad. Kavas on ka nn
rahvusmaastike määratlemine. Neid inventeerimistulemusi arvestatakse tulevaste üldplaneeringute koostamisel. Suure tähtsusega on väärtuslike maastike hooldamiskavade koostamine ja
rakendamine. Eesti kultuurilise ja ajaloolise väärtusega maastikke (sh poollooduslikke kooslusi ehk pärandkooslusi) ohustab kõige enam põllumajandusliku tegevuse vähenemine, inimeste
lahkumine küladest ning sellele järgnev avatud maastike võsastumine ja hüljatud hoonete aeglane lagunemine. Selliseid maastikke ohustab ka ulatuslik lageraie metsades ja intensiivne
ehitustegevus, seda eriti atraktiivsetel rannikualadel ja linnade läheduses. Mõnel alal võib probleeme põhjustada ka põllumajandusmaade metsastumine. Suuremates linnades, eeslinnades ja
kaunitel rannikualadel paiknevaid olemasolevaid ja potentsiaalseid puhkealasid ohustab eelkõige üliaktiivne majanduslik kasutus (ulatuslik ehitustegevus, metsade hävitamine), aga ka lihtsalt nende
hooldamata jätmine. Samad probleemid tekivad ka esteetilise väärtusega maastike kaitse puhul. Ühelt poolt eeldab kultuurmaastike säilitamine majandustegevuse ja uute ehitiste hoolikat
planeerimist, vältimaks olemasolevate väärtuste hävinemist. Teiselt poolt saab pärandmaastikke ja -kooslusi kaitsta vaid mõistliku hooldustegevuse kaudu. Sellest lähtuvalt oleks otstarbekas
laiendada maastikuhooldustoetuste rakendamist ja toetada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel, toetades seeläbi ühtlasi ka külade üldist arengut.
Kultuuripärandi säilitamine traditsiooniliste asulate ja maakasutusviiside ning maastiku mosaiigina ning väärtuslike maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine võimaldab tugevdada
kohalikku identiteeti ja edendada turismi maapiirkondades. Pärandmaastike säilitamine võimaldab samas kaitsta nii maastike kui looduse mitmekesisust.
Lähitulevikus valmistatakse ette looduskaitseliste infrastruktuuri-investeeringute toetamise projekt, kasutades selleks ISPA tehnilist abi. Selle projekti käigus valitakse välja edaspidi rakendatavad
ÜFi kriteeriumidele vastavad asjakohased meetmed Natura 2000 alade kaitseks, valitsemiseks ning infrastruktuuri-investeeringuteks.
Keskkonnaministeeriumi poolt kavandatavas ÜFi looduskaitseprojektis osalevad lisaks Keskkonnaministeeriumile ka maakondlikud keskkonnateenistused ning looduskaitsealade ja rahvusparkide
administratsioonid.
Projekti juhtimiseks ja koordineerimiseks nimetakse vastutav ametnik, kes tagab nii ministeeriumi kui ka keskkonnateenistuste ja kaitsealade administratsioonide ametnike osaluse projekti
läbiviimises.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond vastutab looduskaitsepoliitika elluviimise eest. Natura 2000 võrgustiku loomisega tegeleb Eestis kaks täiskohaga ametnikku ning kaks osalise
koormusega looduskaitse osakonna ametnikku, kelle ülesanneteks on Natura 2000 andmebaasi koostamine ning ajakohastamine, samuti Eesti Natura 2000 võrgustiku digitaalkaartide ja
geoinfosüsteemi (GIS) arendamine.
Maakondlikud keskkonnateenistused on Keskkonnaministeeriumi üksused ning vastutavad looduskasutuse ja -kaitse korraldamise eest oma administratiivses piirkonnas. Kõigis
keskkonnateenistustes tegeleb looduskaitsega üks või kaks ametnikku. Kaitsealade administratsioonid vastutavad oma kaitsealade valitsemise eest. Kõik need institutsioonid osalevad võrgustiku
alade määratlemisel, andmebaasi koostamisel ja alade kaitse korraldamisel.
3. KESKKONNAPOLIITIKA PõHILISED TUNNUSJOONED
3.1. Üldine
Eesti keskkonnapoliitika põhimõtted on kajastatud paljudes looduskasutust, looduskaitset jt valdkondi käsitlevates õigusaktides. Siinkohal võiks näitena tuua järgmised õigusaktid: “Säästva arengu
seadus”(1995, peetakse Euroopas ainulaadseks), “Kaitstavate loodusobjektide seadus“ (1994), “Saastetasu seadus”, “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus” (2000),
“Veeseadus” jne.
Tugevnenud surve keskkonnale muutis oluliseks loogilise ja elluviidava keskkonnapoliitika väljatöötamise. Selle tulemusena valmis Eestis kaks keskkonnapoliitika põhidokumenti:
· Eesti keskkonnastrateegia (võeti Riigikogus vastu 1997. aasta märtsis),
· Eesti keskkonnategevuskava (kiideti valitsuses heaks 1998. aasta mais, uuendatud keskkonnategevuskava kiideti heaks 2001. aasta juunis).
Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus ja Eesti keskkonnategevuskava heakskiitmine valitsuses tagab Eesti keskkonnapoliitika elluviimise rakenduskavade alusel. Valitsuse poliitikat
peetakse keskkonnahoidlikuks ning majandussfääris tuleb arvestada keskkonnaalaste piirangutega.
Eesti keskkonnastrateegias määratletakse keskkonnakorralduse ja -kaitse 10 põhieesmärki ning defineeritakse põhilised lähi- ja kaugemad ülesanded, mille täitmiseni tuleb jõuda vastavalt
aastateks 2000 ja 2010.
Eesti keskkonnapoliitika 10 eesmärki (Eesti keskkonnastrateegia):
· keskkonnateadlikkuse edendamine
· energeetikasektorist pärineva saaste vähendamine
· keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine
· õhukvaliteedi parandamine
· jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse parandamine
· jääkreostuse likvideerimine
· põhjaveevarude parem kaitse ja kasutamine
· pinnavee ja rannikumere kaitse
· maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine
· tehiskeskkonna kvaliteedi parandamine
Eesti keskkonnastrateegias seatud poliitikaeesmärke ja ülesandeid on arvesse võetud projektide valikul ja Eesti keskkonnaprojektide nimekirja (2000–2006) koostamisel ÜFist rahastamiseks.
Nimekirja koostamisel oligi üheks põhikriteeriumiks iga konkreetse projekti potentsiaalne panus püstitatud eesmärkide saavutamisse.
Eesti keskkonnastrateegial põhinevas Eesti keskkonnategevuskavas on antud detailsed tegevuste loendid (koos hinnangulise maksumusega), mis on kavandatud keskkonnastrateegias märgitud
põhieesmärkide saavutamiseks. Seega formuleeritakse Eesti keskkonnastrateegias riiklik strateegia looduskeskkonna kaitse ja parandamise alase poliitika elluviimiseks, samas kui Eesti
keskkonnategevuskava on selle strateegia põhiliseks planeerimisvahendiks. Samal ajal soovitatakse nende eesmärkide saavutamiseks rakendada ka mitmeid muid vahendeid, näiteks uuringu- ja
arendustegevust ning majandushoobasid.
Eesti keskkonnastrateegiat ja keskkonnategevuskava on mõjutanud ELiga ühinemise vajadused ning need dokumendid on kooskõlas Eesti liitumispartnerluse lepingus märgitud prioriteetidega.
Samuti võetakse Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava prioriteete arvesse Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu (2002–2003), kus keskendutakse
põhiliselt õigusaktide ülevõtmisele 1. maiks 2004. a ja haldusstruktuuri kohandamisele. Viimati nimetatud dokumendis käsitletakse ka selliste suuremaid kulutusi nõudvate direktiivide nõuete
ülevõtmist, mille puhul Eesti on taotlenud üleminekuperioode kuni aastani 2015, samuti on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kavandatud igaks aastaks konkreetsed tegevused, tagamaks nende
direktiivide nõuete täitmist.
Liitumispartnerluse lepingus, mille ELi Nõukogu kiitis heaks 13. novembril 2001. a määratletakse prioriteetsed küsimused, millele tuleks ühinemisprotsessi käigus lahendused leida.
Keskkonnasektori puhul on selles lepingus välja toodud alljärgnev:
· ELi keskkonnaseadustiku ülevõtmise lõpuleviimine, pöörates sealjuures erilist tähelepanu vee kvaliteedile ja jäätmemajandusele,
· ELi keskkonnaseadustiku pidev täitmine, eelkõige selles osas, mis puudutab prügilatega seonduvat (jäätmekavade rakendamine; lahenduse leidmine põlevkivi kaevandamisel, põletamisel ja
rafineerimisel tekkinud jäätmete käitlemisega seotud probleemidele), ohtlike ainete heiteid veekeskkonda (reostuse vähendamise kavade rakendamine) ja põllumajanduslikest allikatest pärinevat
nitraadireostust; samuti tuleb teha suuremaid jõupingutusi inimtarbeks mõeldud veele kehtestatud mikrobioloogiliste näitajate järgimisel,
· haldussuutlikkuse pidev suurendamine, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil,
· keskkonnakaitsenõuete jätkuv integreerimine teiste sektorite poliitikatesse nii nende väljatöötamisel kui ka täitmisel, edendamaks säästvat arengut.
Käesolevas ÜFi raamkavas keskendutakse liitumispartnerluse lepingus määratletud valdkondadele ning kõik projektid, mille puhul taotletakse ELi kaasfinantseerimist, on seotud nende
valdkondadega.
3.2. Keskkonnaalased õigusaktid
Eesti rakendab ühinemisprotsessi ühe osana rea meetmeid, et viia Eesti õigusaktid vastavusse Ühenduse õigustikuga. Seega on käimasolev õigusaktide harmoneerimine ühinemisprotsessi
lahutamatu osa. Liitumispartnerluse lepingu raames peetud läbirääkimistel lepiti erinevate põhjuste tõttu mitme ELi direktiivi suhtes kokku üleminekuperioodi vajaduses. Üldjuhul muutis
üleminekuperioodi vajalikuks direktiivide nõuete täitmisest tingitud suur finantskoormus. Need direktiivid on järgmised:
· lenduvate orgaaniliste ühendite direktiiv (94/63/EÜ): üleminekuperiood kuni 2004 ja 2006, et välja ehitada bensiiniauru regenereerimise süsteemid, mis vastaksid bensiinijaamade ja
terminalide käibele,
· asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ): üleminekuperiood kuni 2010, et renoveerida/ehitada väiksemate asumite reoveepuhastid ja kanalisatsioonivõrk,
· joogiveedirektiiv (80/778/EMÜ): üleminekuperiood kuni 2013, et renoveerida/ehitada veevarustussüsteemid ja veetöötlusrajatised,
· suurte põletusseadmete direktiiv (2001/80/EC): üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2015 desulfureerimisastme osas ja olemasolevatest põlevkivikütusega töötavatest põletusseadmetest
õhku eralduvate tahkete osakeste osas.
Keskkonnainfrastruktuuri suuremate projektide kavandamise ja täitmise seisukohast on tähtsad järgmised õigusaktid:
Keskkonnamõju hindamine
Kõikide projektide puhul tuleb teha esialgne keskkonnamõjude hindamine ning vajaduse korral ka täielik keskkonnamõjude hindamine. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise
seaduse” vastuvõtmisega (jõustus 01.01.2001) on Eesti õigusaktid ELi keskkonnamõjude hindamise direktiiviga täielikult ühtlustatud. Projektide keskkonnamõju hinnatakse vastavalt Eesti
õigusaktidele ja kooskõlas järgmiste ELi õigusaktidega:
· nõukogu 27. juuni 1985. a direktiiv 85/337/EMÜ teatud avalike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,
· nõukogu 3. märtsi 1997. a direktiiv 97/11/EÜ, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ.
Nitraaditundlike alade ja reostustundlike alade kaitse
Järgitakse bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud direktiivide nõudeid, kuivõrd Eesti on kandmas üle ELi looduskaitsedirektiivide nõudeid Eesti õigusaktidesse ning viimas läbi inventooriume,
mis on vajalikud Natura 2000 võrgustiku alade määratlemiseks ning vastava andmebaasi ja kaartide koostamiseks. Kuna aastateks 2000–2006 kavandatavad projektid on valdavalt seotud
olemasoleva infrastruktuuri parandamisega, ei ole enne ELi keskkonnaseadustiku vastava osa täielikku ülevõtmist negatiivset mõju reostustundlikele aladele ette näha. ISPA tehnilise abi vahendeid
kasutades töötatakse välja looduskaitsealased vastavuskriteeriumid ja prioriteetsed tegevused tulevas(t)e ÜFi projekti(de) ettevalmistamiseks. Eriti oluliseks peetakse linnudirektiivi (79/409/EMÜ) ja
loodusdirektiivi (92/43/EMÜ).
Samuti kaitstakse asulareoveedirektiivis 91/271/EMÜ nimetatud reostustundlikke alasid täiendava toitainete sissekande eest ja reoveepuhastites rakendatakse rangemaid puhastusmeetodeid, mis
vastavad HELCOMi soovitustele.
Nitraadidirektiivi alusel on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 kehtestatud nitraaditundlik ala. Nende alade põhja- ja pinnavee
reostamist nitraatidega põhjustab peamiselt intensiivne põllumajandustegevus – intensiivne karjakasvatus ja maakasutus. Nitraaditundlikel aladel on valitsuse määrusega kehtestatud spetsiaalsed
nõuded väetiste ja silo hoiukohtadele ja kasutusele. Kavas on töötada välja ÜFi projekt, minimeerimaks punkt- ja hajureostusallikatest pärinevat põllumajanduslikku nitraadireostust, renoveerides ja
rajades nitraaditundlikel aladel nõuetele vastavaid sõnniku- ja lägahoidlaid. Kavandatav projekt oleks oluline ka Pandivere põhjavee alamvesikonna põhja- ja pinnavee kaitseks.
3.3. Õhukvaliteet
Kõige tähtsamad ELi õigusaktid on allpool loetletud koos nende nõuete täitmisvõimaluste ja vajalike rahastamisallikatega.
Eesti teeb jõupingutusi õhukvaliteedi parandamiseks ning järgmiste konventsioonide ja ELi direktiivide nõuete täitmiseks:
· õhukvaliteedi raamdirektiiv (96/62/EÜ koos tütardirektiividega, 1999/30/EÜ, 2000/69/EÜ),
· suurte põletusseadmete direktiiv (88/609/EMÜ, asendati direktiiviga 2001/80/EÜ),
· direktiiv õhusaasteainete riigisiseste ülemmäärade kohta (2001/81/EÜ),
· direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (2001/77/EÜ),
· reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (96/61/EÜ),
· tööstusseadmetest õhku sattuva õhusaaste direktiiv (84/360/EMÜ),
· piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (Genfi konventsioon) ja selle protokollid,
Ü
· ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto protokoll,
· direktiiv bensiini hoidmisel ja terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kohta (94/63/EÜ),
· direktiiv teatud tegevusaladel ja seadmetes orgaaniliste lahustite tagajärjel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite piiramise kohta (99/13/EÜ),
· direktiiv vedelkütuste kvaliteedi kohta (93/12/EÜ, 98/70/EÜ, 1999/32/EÜ),
· direktiiv bensiini pliisisalduse kohta (85/210/EMÜ).
Eesti teeb jõupingutusi, et ühtlustada energiatootmises kehtestatud nõudeid tähtsamates ELi direktiivides sätestatuga:
Vabariigi Valitsus on vastu võtnud põhimõttelise otsuse tõsta saastetasud ELi liikmesriikidega samale tasemele. “Saastetasu seaduses” on ette nähtud saastetasu määrad aastateks 2002–2005.
Tasud tõusevad ligi 20% aastas.
Tabel 3.3.1: Saastetasud (krooni/t)
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
SO2 38,28 46,00 55,20 66,24 79,00 95,00 114,00 137,00
NOx 87,84 105,4 126,48 151,68 182,00 218,00 262,00 315,00
Lendtuhk 38,28 46,00 55,20 66,24 79,00 95,00 114,00 137,00
Tuhk (sadestus) 1,3 2,4 3,8 4,1 4,4 4,6 4,9 5,1
CO2 – – 5,00 7,5
CO 11,00 14,00 16,00 20,00
Lenduvad 182,00 218,00 262,00 315,00
orgaanilised
ühendid
Raskmetallid 2896,00 3476,00 4171,00 5005,00
“Saastetasu seaduses” nähakse ette, et tasu võib asendada kohustusega investeerida keskkonnakaitsemeetmetesse juhul, kui need meetmed vähendavad heitkoguseid vähemalt 25%. 2000.
aastal kirjutas keskkonnaminister AS Narva Elektrijaamadega alla leppe, mille kohaselt õhusaastetasu asendatakse 100 mln krooni ulatuses kohustusega investeerida elektrijaamade uute
elektrostaatiliste filtrite paigaldamisse. Negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks rakendati 2000. aastal majandushoobadele lisaks ka regulatiivseid meetmeid. 2000. aasta alguses kinnitati
valitsuses energiasäästu sihtprogramm ja juulis kiideti heaks suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 1999–2003. Tähtis
samm 2000. aastal oli ka Eesti ühinemine piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja selle protokollidega.
Eesti põlevkivielektrijaamade tehnoloogia täiustamine ÜFi toetuse abil vähendab sedalaadi õhusaastet märkimisväärselt. Ühtse programmdokumendi alameetme “Taastuvenergeetika” kaudu
toetatakse taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu ja väikese võimsusega energiaallikate kasutamist. Üldjuhul on õhusektori projektid siiski nii suuremahulised, et võeti vastu otsus
rahastada neid ÜFist, kus rahalised vahendid selleks on märksa suuremad.
Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riikliku programmi kohaselt toetab
taastuvenergeetika alameede selliseid energiavaldkonna tegevusi, mis mõjutavad otseselt või kaudselt välisõhku ning mida ei toetata ÜFi või ühtse programmdokumendi alameetme
“Taastuvenergeetika” kaudu.
Ühtse programmdokumendi alameetme “Taastuvenergeetika” kaudu toetatakse ka muid niisuguseid investeeringuid, mis on seotud tööstusliku tootmise, välisõhu kaitse parandamise ja parima
võimaliku tehnika esmase rakendamisega ning samuti ettevõtete õhupuhastusseadmete väljaehitamise ja renoveerimisega, sealhulgas õhupuhastussüsteemide ja tehnoloogia väljaarendamise
ja/või ajakohastamisega nendes ettevõtetes, kus on ületatud või on võimalik, et ületatakse saasteainete piirväärtusi välisõhus.
3.3.1. Suured põletusseadmed
Direktiivis 2001/80/EÜ sätestatud nõuete vastuvõtmise õiguslik raamistik on kehtestatud “Välisõhu kaitse seadusega” ja selle alusel välja antud määrustega. Direktiivi nõuete järgimise alusena võib
rakendada riigisisest vähendamiskava. Vähendamiskavale lisaks kehtestab keskkonnaministri määrus “Välisõhu kaitse seaduse” alusel ka saasteainete heitkoguste piirväärtused. Lube väljaandvad
ametiasutused annavad lube välja riiklikust vähendamiskavast ja keskkonnaministri kehtestatud heitkoguste piirväärtustest lähtudes. Mõne põletusseadme puhul võib rakendada ka võimalust, mille
puhul teatatakse kirjalikult, et vastavalt direktiivi artikli 4 lõikele 4 ei tööta põletusseade üle 20 000 töötunni. Kuna Eestis ei ole pärast 1987. aasta juunit ehitatud suuri põletusseadmeid, ei ole ka
vajadust kehtestada sellesse kategooriasse kuuluvate põletusseadmete jaoks piirväärtusi. Pärast direktiivi vastuvõtmist ehitatud põletusseadmete jaoks kehtestatakse saasteainete heitkoguste
piirväärtused nimetatud direktiivis sätestatu alusel.
Suurte põletusseadmete direktiivi täitmine on Eesti jaoks üheks suurimaks probleemiks, kuna need seadmed kuuluvad põhiliselt riigile või omavalitsustele, kellel ei ole vahendeid vajalike
investeeringute tegemiseks. Vajalike investeerimisvahendite saamise ainukeseks võimaluseks oleks nende jaoks elektri- ja soojusenergia hinna tõstmine. See viiks hindade tõusuni kõikides
majandussektorites. Eespool toodud kaalutluste tõttu on vajalik toetus ÜFist või mõnest teisest samalaadsest ELi struktuurifondist.
Õ
3.3.1.1. Õigusaktid
Eesti viib oma õigusaktid direktiivis 2001/80/EÜ sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt ELiga liitumise kuupäevaks. Selleks valmistati ette keskkonnaministri 28. aprilli 2003. a määrus nr 34
“Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta” (RTL 2003, 55, 788), millega asendati keskkonnaministri 26. oktoobri 1998. a määrus nr 60.
Uues eelnõus on arvestatud punktis 3.3.1.3 loetletud üleminekuperioode.
Keskkonnaministeerium vastutab suurte põletusseadmetega seotud keskkonnakaitseliste õigusaktide väljatöötamise eest. Maakondade keskkonnateenistused annavad välja saastelube, lähtudes
direktiivi alusel kehtestatud saasteainete heitkoguste piirväärtustest. Ettevõtted vastutavad saasteainete heitkoguste seire ja selle seire rahastamise eest.
3.3.1.2. Institutsiooniline alus
Direktiivi nõuete täitmiseks (st selleks, et vähendada saasteainete heitkoguseid 1. jaanuariks 2008) kavatseb Eesti, nagu on sätestatud artikli 4 lõike 3 punktis a, võtta asjakohaseid meetmeid
tagamaks, et kõigi olemasolevate seadmete jaoks väljaantud saasteload sisaldaksid tingimusi, mis on seotud direktiivi artiklis 4 nimetatud uutele seadmetele direktiivi III – VII lisa A osas
vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu suhtes kindlaksmääratud heitekoguste piirväärtustest kinnipidamisega, välja arvatud allpool märgitud üleminekuperioodil. Välja arvatud taotlused
üleminekuperioodideks, vastavad keskkonnaministri uues määruses sätestatavad saasteainete heitkoguste piirväärtused täielikult direktiivi nõuetele.
Eestis ei ole uusi põletusseadmeid, nagu neid defineeritakse direktiivis (st seadmeid, mille jaoks ehitus- või tööluba on välja antud kas 1. juulil 1987 või hiljem, vastavalt direktiivi artikli 2 lõikele 9).
Eestis olevad suured põletusseadmed kuuluvad olemasolevate põletusseadmete kategooriasse, nagu see on määratletud direktiivi artikli 2 lõikes 10 (seadmed, mille jaoks ehitus- või tööluba anti
välja enne 1. juulit 1987). Direktiivis sätestatud nõudeid arvestatakse uute põletusseadmete ehitamisel ja olemasolevate seadmete renoveerimisel.
Eestis kuulub direktiivi reguleerimisalasse 10 põletusseadet 66 katlaga, mille summaarne nimisoojuskoormus on 10 916 MW ja elektriline nimikoormus on 2965 MW. Põletusseadmetes kasutatakse
tahket, vedel- või gaaskütust. Enamik selliseid olemasolevaid seadmeid kuulub aktsiaseltsile Eesti Energia, mille 100%-liseks omanikuks on riik.
Põlevkivielektrijaamad katavad 93% Eesti siseturu elektritarbest (2001. aasta andmed).
3.3.1.3. Taotletud ja heakskiidetud üleminekuperioodid
1. Direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikest 3 lähtudes taotles Eesti direktiivi III lisa A osas (tahked osakesed) kindlaks määratud desulfureerimisastme suhtes olemasolevatele põlevkivikütusel
töötavatele põletusseadmetele üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2015. Direktiivi III lisa A osas sätestatud desulfureerimise miinimumastme asemel taotles Eesti (riigis kasutatava kütuse
omaduste tõttu) 1. jaanuarist 2008 – 31. detsembrini 2015 põlevkivikatelde osas desulfureerimise miinimumastmeks 65%.
2. Eesti taotles direktiivi 2001/80/EÜ VII lisa (tolmu heitkoguste piirväärtused) A osas sätestatud tahkete osakeste (tolmu) heitkoguste piirväärtuste suhtes üleminekuperioodi põlevkivikütusel
töötavate põletusseadmete jaoks direktiivis sätestatud tähtajast (1. jaanuarist 2008) kuni 31. detsembrini 2015. Nimetatud perioodi jooksul ei ületa tolmu heitkogused 200 mg/Nm3.
Eesti taotles SO2 heitkoguste suhtes üleminekuperioodi 10 põletusseadmest (66 katelt) nelja põlevkivikütusel töötava seadme jaoks (29 katelt). Ülejäänud põlevkivikütusel töötavad põletusseadmed
kas lõpetavad töö või need renoveeritakse enne 1. jaanuari 2008, välja arvatud seadmed, mis juba vastavad direktiivi nõuetele.
Olemasolevate, põlevkivikütusel töötavate põletusseadmete puhul ei ole 65%-st suurema deslfureerimisastme saavutamine tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas, samuti ei ole see otstarbekas
keskkonna kui terviku kaitse seisukohalt; veelgi enam, see ei aita kaasa direktiivi lõppeesmärgi saavutamisele.
Põlevkivi suure tuhasisalduse (50%), CaO-sisalduse (16%), niiskussisalduse (12%) ja madala kütteväärtuse (8%) tõttu ei ole nn toruotsa tehnoloogiaid rakendades võimalik olemasolevate
põletusseadmete puhul suuremat desulfureerimisastet saavutada ilma, et see tooks keskkonna jaoks kaasa teisi negatiivseid tagajärgi. Enamgi veel, väävliärastusseadmete kasutamine tingib
ülisuure energiatarbe ja suurendab tekkivaid jäätmekoguseid. Seetõttu kavatseb Eesti asendada vajaliku arvu olemasolevaid põlevkivikütusel töötavaid põletusseadmeid uute
keevkihtpõletustehnoloogial põhinevate kateldega (muudab direktiivi nõuete täitmise võimalikuks) ja seisata seadmed, mis 2015. aasta lõpuks ei vasta püstitatud nõuetele.
Taotletud üleminekuperiood on kooskõlas ka reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi põhimõtetega, mis rõhutavad kompleksset lähenemisviisi saastekontrollile (direktiiv 96/61/EÜ, artiklid
1 ja 3).
Tahkete osakeste heitkoguste piirväärtuste kohaldamiseks taotletud üleminekuperiood ei mõjuta oluliselt keskkonda, sest suurem osa põlevkivikütusel töötavaid katlaid ei ületa juba praegu
direktiivis sätestatud piirväärtusi (välja arvatud Eesti EJ 6 katelt, Balti EJ 4 katelt ning Ahtme ja Kohtla-Järve elektrijaamade katlad). Üleminekuperiood on vajalik, et tagada aastatel 1996–2000
paigaldatud elektrostaatiliste filtrite (näit Eesti EJs) käigushoidmine kuni nende majandusliku eluea lõpuni, sest filtrite varasem asendamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Selliste filtrite
garanteeritud eluiga on 15 aastat.
Üleminekuperioodi taotlemine tahkete osakeste heitkoguste piirväärtuste rakendamiseks on tingitud ka vajadusest võtta elektrostaatiliste filtrite uuendamine üldisesse katelde renoveerimise
ajakavasse, et vältida ülemääraseid kulutusi enne energiaplokkide täielikku renoveerimist. Teine üleminekuperioodi taotlemise põhjus on seotud renoveerimiskava tehniliste piirangutega, mis
omakorda on tingitud ebapiisavatest vahenditest ja vajadusest tagada elektriga varustatus igal ajahetkel.
Ü
Üleminekuperioodi on vaja ka kavandatud suurte investeeringute tõttu. Juhul, kui renoveerimistööd ja investeeringud püütakse teha lühema ajakava alusel, avaldaks see olulist negatiivset mõju nii
Eesti tööstusele kui ka tarbijatele. Enamgi veel, sellise kokkusurutud investeerimiskava täitmiseks ei oleks võimalik tagada vajalikku rahastamist.
Ühtse programmdokumendi (2004 – 2006) üle peetud läbirääkimistel lepiti kokku, et põlevkivi kasutava energiasektori rekonstrueerimisega seotud suuremahuliste infrastruktuuriprojektide puhul
taotletakse rahastamist ÜFist. Põlevkivielektrijaamade renoveerimiseks, keevkihtpõletustehnoloogial põhinevate katelde paigaldamiseks ja teisi kütuseid kasutavate uute elektritootmisrajatiste
ehitamiseks on ette nähtud asjakohased meetmed. Osaliselt saab riiklik energiaettevõte Eesti Energia põlevkivielektrijaamade rekonstrueerimiseks vajalikke rahalisi vahendeid ka laenudena
rahvusvahelistelt rahandusasutustelt ja väärtpaberite emiteerimisest. Samuti kavandatakse energiasektori ümberkujundamiseks erainvesteeringuid.
Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas (kinnitati Riigikogus 18. veebruaril 1998) püstitati 10 strateegilist eesmärki, mis nägid muu hulgas ette:
· viia riigisisesed nõuded vastavusse rahvusvaheliste keskkonnanõuetega,
· tagada põlevkivipõhise energiatootmise suurem efektiivsus, vähendades samaaegselt kahjulikke keskkonnamõjusid olulisel määral (põletamistehnoloogia parandamine).
“Konkurentsiseaduses” ja teisestes õigusaktides on sätestatud reeglid riigiabi saamiseks. Eraettevõtetele antakse riigiabi keskkonnaprobleemide lahendamiseks vastavalt keskkonnakaitsele
suunatud riigiabi käsitlevale Vabariigi Valitsuse määrusele, mis võeti vastu 2002. aasta detsembris ja mis on täielikult kooskõlas Ühenduse suunistega keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta
(2001/C37/03).
3.3.2. Taastuvate energiaallikate kasutamine ja energiasääst
Energiapoliitika kesksed põhimõtted on ära toodud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas (kinnitati Riigikogu poolt 18. veebruaril 1998). Tuginedes energiasäästu
sihtprogrammile ja Eesti põlevkivienergeetika rekonstrueerimise tegevuskavale võib märkida järgmist:
· uute tehnoloogiate rakendamine fossiilsete kütuste põletamiseks, suund vähem saastavate energiaallikate kasutamisele (sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutamisele) ja tootmise
hajutamine vähendab oluliselt negatiivset keskkonnamõju,
· puhtam keskkond tagab maa arengu, loodusliku elustiku mitmekesisuse ja tervise parema kaitse,
· piirkondlike arenguerinevuste tõttu tuleb parandada vähem arenenud piirkondade energeetikaga seotud infrastruktuuri,
· ülaltoodud punktide ellurakendamine aitab tugevdada majandust.
Üheks riikliku energiapoliitika esmaseks ülesandeks on vähendada energiasektori mõju keskkonnale. Seda on võimalik saavutada üksnes siis, kui muudetakse energiaallikate struktuuri,
kasutatakse vähem saastavaid kütuseid (maagaas) ja taastuvaid energiaallikaid (biokütused, tuule- ja hüdroenergia). Kuigi Eestis on taastuvate energiaallikate kasutamiseks suured võimalused,
rakendatakse neid siiski ebapiisavalt. Taastuvaid energiaallikaid kasutatakse peamiselt kütmiseks ja lõpptarbimiseks. Nende osakaal elektritootmises on peaaegu olematu.
Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi toetamaks kohalike kättesaadavate taastuvate energiaallikate suuremat kasutamist. Lähtudes direktiivist 2001/77/EÜ on Eesti püstitanud eesmärgi, et aastaks
2010 saadakse 5,1% elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest.
Energeetika arendamisel on oluliseks suunaks kogu sektori efektiivsuse tõstmine ja energiatarbimise vähendamine.
Kõik võetavad meetmed – näiteks olemasolevate seadmete renoveerimine või nende asendamine tõhusamatega; kombineeritud tootmistehnikate määratlemine; niisuguste juhtimissüsteemide
rakendamine, mis tagavad energia kokkuhoiu nii tootjate, turustajate kui ka tarbijate tasandil – peavad põhinema konkreetsel investeerimisotsusel. Seda tuleb toetada energiasäästu sihtprogrammil
põhinevate asjakohaste auditeerimissüsteemide arendamisega, st ehitiste, tööstusettevõtete ja katlamajade auditeerimise käigus tuleb välja selgitada seadmed, mille puhul oleks majanduslikest
kaalutlustest lähtudes vajalik energiasäästumeetmete rakendamine.
Elektri ja soojuse koostootmise suured võimalused on küll ilmselged, kuid neid kasutatakse siiski ebapiisavalt. Et seda suurt energia kokkuhoiu potentsiaali ära kasutada, tuleb kasutada
olemasolevaid kaugküttesüsteeme ja need perspektiivsetes kaugküttepiirkondadedes välja ehitada. Küttesooja ja elektri konkurentsivõimelise koostootmise kvaliteedi parandamise eeltingimuseks
on kaugküttesüsteemide tehnilise taseme ja tõhususe tõstmine; see on energiasäästu valdkonnas peamine ülesanne. Soojusenergia piiratud turud ja nende vähenemistendents on üheks
põhjuseks, mis on takistanud järgimast energiatootmise hajutamise põhimõtet vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale.
Energiaauditite alustamiseks ja energia kokkuhoiuks tarvilike meetmete võtmiseks on vajalik toetus ÜFist või ELi struktuurifondidest. Eelkõige tuleks energiasäästuprojekte toetada avaliku sektori
ettevõtetes, et vähendada selle sektori kulutusi energia tootmisel ja suunamisel jaotusvõrkudesse.
3.3.3. Lenduvad orgaanilised ühendid
Oma positsioonipaberis on Eesti väitnud, et Eesti riik on valmis üle võtma asjakohaseid õhukvaliteeti käsitlevaid õigusakte ELiga liitumise ajaks. Erandi moodustab vaid lenduvate orgaaniliste
ühendite direktiiv (94/63/EÜ), mille puhul on vajalik üleminekuperiood kuni 2006. aastani, et välja ehitada bensiiniaurude regenereerimissüsteemid, mis lähtuvad bensiinijaamade ja terminalide
käibest.
Direktiivis 94/63/EÜ käsitletakse bensiini hoidmisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamist. Vastavate projektide
rakendamisel eeldatakse, et neid rahastavad põhiliselt nimetatud rajatiste (era)omanikud.
Eestis on umbes 305 bensiinijaama ja 9 terminali. Enamik bensiinijaamadest vastab direktiivi nõuetele.
3.3.4. Olukord õhukvaliteedi projektide osas
Eespool nimetatud ELi direktiivide ülevõtmisele aitas kaasa projekt “Eesti abistamine liitumisel Euroopa Liiduga, välisõhu kaitse valdkond” (Projekt ES98/IB-EN-01 (a) Air Accession).
Projekt algas 1. oktoobril 1999. a ja lõppes 30. septembril 2001. a. Projekt jagunes kaheks etapiks:
Esimesel aastal keskenduti alljärgnevale:
· õhukaitsealaste õigusaktide läbivaatamise vajalikkuse hindamine,
· asjakohaste ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks,
· õhukaitsesektoris haldussuutlikkuse tugevdamise vajalikkuse hindamine.
Teisel aastal keskenduti asjakohaste meetmete kavandamisele, eelkõige juhtimis- ja koolitusvaldkonnas.
Projekti tulemusena tehti ettepanek algatada uus välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi küsimustega tegelev projekt, mille rahastamist taotletakse Phare 2002 programmist.
Selle projekti eesmärgiks on ellu rakendada õhukvaliteedi raamdirektiivis ja tema tütardirektiivides sätestatut:
· parandada õhukvaliteedi seiret ja meteoroloogiasüsteemi,
· täiustada meteoroloogiaalaseid ja saasteainete heitkoguste andmebaase,
· luua õhukvaliteedi mudel,
· anda avalikkusele, otsustajatele ja vastutajatele teavet õhukvaliteedi kohta.
3.3.5. Kütuse kvaliteet
Kütuse kvaliteedi riikliku seire- ja järelevalvesüsteemi arendamise projekti algatamise põhjuseks on vajadus tagada, et kütuse kvaliteet vastaks ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele ja Euroopa
standarditele. Projekti rahastatakse Phare 2003 programmist.
Projekti eesmärgid on järgmised:
· kütuselabori täiustamine,
· kütuse kvaliteedi riikliku seiresüsteemi arendamine,
· haldussuutlikkuse suurendamine (hõlmab ka õigusakte ja järelevalvet).
Projekt on kooskõlas kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga, kus on määratletud Eesti energiasektori strateegia põhieesmärgid. Kõnealuse projekti seisukohast on olulised
järgmised sihid:
· garanteerida piisav ning stabiilne kütuse- ja energiavaru, mis vastab kvaliteedinõuetele ja on optimaalse hinnaga, tagades jätkuvat piirkondlikku arengut ja ELiga ühinemiseks nõutava
majandusliku kasvu taseme saavutamist,
· tagada kütuse ja energiaga varustatuse osas riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus, luua strateegiliselt vajalikud varud vastavuses ELi nõuetega,
· tagada riigisiseste nõuete vastavus rahvusvaheliste keskkonnanõuetega,
· tagada Eesti energiasektori integreerimine Euroopa Liidu siseturuga vastavalt ELi direktiividele ja suundumustele.
3.4. Vesi ja heitvesi
Oma positsioonipaberis nägi Eesti ELi keskkonnaseadustiku veevaldkonnaga seonduvate nõuete täitmise osas suuri probleeme. Tulenevalt vajadusest suurteks infrastruktuuri-investeeringuteks
nõustus Euroopa Komisjon Eestile üleminekuperioodide andmisega järgmiste direktiivide nõuete täitmiseks:
· asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ): üleminekuperiood 2010. aastani kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks ja väljaehitamiseks,
· joogiveedirektiiv (98/83/EMÜ): üleminekuperiood 2013. aastani veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks ja väljaehitamiseks.
Joogiveedirektiivi (98/83/ EMÜ) rakendamiseks on kavandatud järgmised üleminekumeetmed:
· keemilised näitajad (fluori ja boori sisaldus) tuleb viia nõuetega vastavusse 31. detsembriks 2003. a,
· indikaatorparameetrid peavad 2000 ja enama elanikuga asulates vastama nõuetele 2008. aastaks (rauasisalduse osas erandlikult 2007. aastaks) ja alla 2000 elanikuga asulates 2013.
aastaks.
“Veeseaduses” on sätestatud, et Eestis korraldatakse veemajandust vesikonniti – see hõlmab asjakohaste struktuuride loomist, veemajanduskavade koostamist ning investeeringuprogrammide
koostamist vee kvaliteedi parandamiseks. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrusega nr 124 vesikondade ja alamvesikondade määramise kohta määratleti, et Eesti kuulub ühte vesikonda, mis
omakorda jaguneb üheksaks alamvesikonnaks. Alamvesikonnad on järgmised[1]: Harju alamvesikond, Läänesaarte alamvesikond, Matsalu alamvesikond, Peipsi alamvesikond, Pärnu
alamvesikond, Viru alamvesikond, Võrtsjärve alamvesikond, Koiva alamvesikond, Pandivere põhjavee alamvesikond. Vastavalt sellele jaotusele koostatakse ühele vesikonnale ja üheksale
alamvesikonnale veemajanduskavad. Juhised veemajanduskavade koostamiseks on juba välja töötatud. Kavandatud on veemajanduse infosüsteemi käivitamine reoveevoogude, veekogude ning
põhjavee seisundi analüüsimiseks. Üldeesmärgiks on põhja- ja pinnavee hea ökoloogilise seisundi saavutamine. Alamvesikondade veemajanduskavad koostatakse 2006. aastaks ning seejärel
töötatakse 2008. aasta lõpuks välja kogu Eesti vesikonna veemajanduskava. Selle kava eesmärgiks on põhja- ja pinnavee hea kvaliteedi saavutamine.
Reostuskoormuse vähendamiseks ja heakvaliteedilise joogivee tagamiseks kohalikule elanikkonnale on kavandatud igale alamvesikonnale koostada ÜFi projekt.
Vesikonna (ja alamvesikondade) veemajanduskavade alusel koostatakse tulevikus projekte, mille rakendamiseks taotletakse abi ELi struktuurifondidest. Ka edasised investeeringud hakkavad
tuginema alamvesikondade veemajanduskavadel, kuna neis esitatakse veekasutuse ja -kaitse meetmete kava koos viitega nende meetmete rakendamiseks vajalikele investeeringutele. Kava peab
sisaldama meetmeid nii veekogude ja põhjaveekihtide seisundi parandamiseks ja/või säilitamiseks võimalikult looduslähedasena, vee-elustiku kaitseks, kehtivate õigusaktide nõuete täitmise
tagamiseks, veekasutuse kulude katmiseks, ratsionaalse veevõtu tagamiseks ja selle tegevusega veekeskkonnale avaldatava mõju vähendamiseks, punkt- ja hajureostusallikate mõju
minimeerimiseks kui ka merereostuse vähendamiseks.
Pikaajalised veemajanduskavad on väga olulised hoovad säästva veekasutuse ja -kaitse tagamiseks Eestis. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitseprogrammi raames on välja töötatud
veevarude kaitse alamprogramm. Nimetatud alamprogrammi tegevuste maksumus kaetakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahalistest vahenditest, st keskkonnakasutuse eest
laekuvatest tasudest, kohalike omavalitsuste eelarvetest ning ettevõtete omavahenditest. Ülejäänud rahastamisvajadus kaetakse välisabi ja laenudega. Alamprogramm keskendub veevarude
kaitset ja kasutust reguleerivate ELi direktiivide nõuete täitmisele. Alamprogrammi peamine eesmärk on pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamine. Selleks rajatakse uusi reoveepuhasteid,
samuti rekonstrueeritakse olemasolevaid reoveepuhasteid ning kanalisatsioonisüsteeme. Alamprogrammi teiseks eesmärgiks on suurema arvu inimeste varustamine kehtivatele nõuetele vastava
joogiveega. Selle eesmärgi saavutamiseks on tarvis investeeringuid vanade torude väljavahetamiseks ja veepuhastusjaamade ehitamiseks.
Alamprogramm moodustab ka raamistiku uute, ELi direktiivide nõuete täitmiseks kavandatud veekaitsemeetmete rahastamiseks, veekaitsenõuete ja -normide väljatöötamiseks, riiklikuks
järelevalveks ja seireks ning muudeks tegevusteks ja uurimistööks, mis on vajalik direktiivide eesmärkide saavutamiseks.
Tulevikus jätkatakse samalaadsete iga-aastaste investeeringuprogrammide väljatöötamist vesikondade ja suuremate linnade jaoks; osa kaasrahastamist vajavatest projektidest on vajalikud pinna-
ja põhjavee seisundi parandamiseks.
Eesti keskkonnastrateegia ja selle alusel välja töötatud keskkonnategevuskava annavad aluse uueks lähenemiseks, mille eesmärgiks on veevarude optimaalne kasutamine ja veemajanduse
tõhustamine. Valitsuse veekaitsealased eesmärgid on järgmised:
· vähendada olmeheitveest põhjustatud pinnavee reostust,
· vähendada tööstuslikust ja põllumajandustootmise heitveest põhjustatud reostust,
· vähendada põhjavee reostust,
· vähendada hajureostusallikatest pärinevat veekogude reostust,
· vähendada sademevee äravoolust tulenevat pinna- ja põhjavee reostust
· vähendada mere reostuskoormust,
· ennetada naftasaaduste transpordist põhjustatud mereveereostust, vähendada piiriülest reostunud vee sissevoolu.
Veevarude kaitse eesmärgid on järgmised:
· kaitsta mageveevarusid ületarbimise eest,
· vältida edasisi muutusi loodusliku hüdrograafilise võrgustiku struktuuris.
Investeeringute osas on jätkuvalt peamiseks prioriteediks reoveepuhastite ehitamine laenude ja toetuste abil. Samuti on oluline rakendada meetmeid põhja- ja pinnavee hajureostuse
vähendamiseks, reoveesektori rahastamismehhanismi järkjärguliseks ümberkorraldamiseks põhimõtte “saastaja maksab” alusel ning vajalike veekaitsega seonduvate õigusaktide väljatöötamiseks.
Vastavalt ELi positsioonipaberile (Conf-EE 13/01) asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) osas:
· 31. detsembriks 2009. a tuleb tagada asulareovee kogumissüsteemidega varustamine kõigis enam kui 10 000 inimekvivalendiga asumites vastavalt direktiivi artiklile 3,
· 31. detsembriks 2009. a tuleb tagada asulareovee kogumissüsteemidega varustamine kõigis 2000 kuni 10 000 inimekvivalendiga asumites vastavalt direktiivi artiklile 3,
· 31. detsembriks 2002. a tuleb tagada reoveepuhastus kõigis enam kui 10 000 inimekvivalendiga asumites,
· 31. detsembriks 2010. a tuleb tagada reoveepuhastus kõigis enam kui 2000 inimekvivalendiga asumites.
Vastavalt reoveesette direktiivile (86/278/EMÜ) tuleb välja ehitada reoveesette käitlemiskohad. Reoveesette käitlemine peab Eesti ELiga liitumise päevaks vastama direktiivi nõuetele.
31. detsembriks 2008. a tuleb rakendada nitraaditundlike alade nitraatidega reostamise vähendamise tegevuskavad, täitmaks nõudeid, mis on sätestatud direktiivis 91/676/EMÜ (direktiiv veekogude
kaitsmise kohta põllumajanduslikest allikatest lähtuva nitraadireostuse eest).
Maapinnalähedaste põhjaveekihtide vesi on Kirde-Eesti tööstuspiirkonna ja Tapa ümbruse suurtel aladel jääkreostuse tõttu pöördumatult kahjustatud. Väiksemaid kahjustatud põhjaveega alasid on
kogu Eestis. Jääkreostuse poolt kahjustatud alad võivad ohustada elanike tervist – eelkõige saastatud joogivee tõttu, aga ka otsese kokkupuute tõttu mürgiste ainetega. Toksilise tolmu lendumine
võib saastada hoonete siseõhku. Kahjustatud alade kasutamine tähendab ettevõtjatele tõsist majanduslikku riski, kuna õigusaktides puudub regulatsioon, mis sätestaks vastutuse jääkreostuse
ohutustamise eest.
Transpordisektori põhjustatud jääkreostuse osas on seni likvideeritud mitme asfaltbetoonitehase jääkreostus, ent seda tegevust tuleb jätkata. Suured kulutused on seotud jääkreostuse
likvideerimisega sadamaid ja nende akvatooriume ning raudteesõlmi ümbritsevatel aladel. Transpordisektori arenguprotsessi osana tuleb välja arendada keskkonnaõnnetuste ennetamise ja kiire
likvideerimise süsteem. Põllumajanduse keskkonnanõuetega vastavusse viimine eeldab mürgiste ainete, vanade kemikaali- ja vedelkütusehoidlate keskkonnaohutut likvideerimist. Kohalikud
omavalitsused vastutavad oma haldusala territooriumidel olevate katlamajade ja tanklate keskkonnaohutu seisukorra tagamise eest.
Majanduse arengust rääkides on vältimatu käsitleda jääkreostusega seotud riske. Oluline on muuta maastikud inimestele ohutuks, mis võimaldaks kahjustatud alade taaskasutuselevõttu.
Asjakohane oleks algatada projekte oluliselt kahjustatud alade kasutuselevõtuks Tallinna ja Paldiski ümbruses (Maardu ja Männiku karjäärid, endise Nõukogude Armee poolt kasutatud ala
Pääskülas, endised tööstusalad), mida saaks kasutada uute tööstuspiirkondade, aga mingis ulatuses ka elurajoonide rajamiseks. Kahjustatud alade taaskasutuselevõttu tuleks soodustada
puhastustegevuseks vajalike kulutuste subsideerimisega, samuti maaomanike vabastamisega mis tahes majanduslikust vastutusest varasema reostuse eest. Niisugune poliitika võimaldaks
vähendada survet linnalähialadel asuvate looduslike ja põllumajanduslike alade kasutuselevõtuks.
Energeetikasektor on suurim veekasutaja. 2001. aastal oli summaarne veevõtt Eestis 1,49 mld m3 (1080 m3 elaniku kohta aastas). Veevõtt pinnaveekogudest oli 1,2 mld m3 (81% kogu veevõtust),
sh 1,1 mld m3 elektrijaamade jahutusvett. Veevõtt põhjaveest oli 272 mln m3 (18% kogu veevõtust), sh 217 mln m3 kaevandusvett. Seejuures pumbati kaevandustest seoses mõne kaevanduse
sulgemisega välja 25% vähem vett kui eelnenud aastail. Vaatamata asjaolule, et elektritootmisest tingitud toitainete (N, P) ja orgaaniline reostuskoormus on suhteliselt väike, mõjutab
põlevkivielektrijaamade tuha transportimisel tekkiv leeliseline vesi keskkonda negatiivselt. Tuhaväljadelt suure sademetehulga tulemusel välja nõrguvat vett on aeg-ajalt pumbatud Narva
veehoidlasse, ent tänu Narva Elektrijaamade viimasel paaril aastal võetud tehnilistele meetmetele on keskkonna saastamine leeliselise veega lõppenud. Kaevandamine põhjustab veetaseme
alanemist ja põhjavee SO4-sisalduse tõusu kuni 500 mg/l (normaalne sisaldus on 20 mg/l).
3.5. Jäätmemajandus
Koostatud on üleriigiline jäätmekava, mis põhineb ELi direktiividel 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ (mida on muudetud Komisjoni otsustega 2000/118/EÜ, 2001/119/EÜ ja 2001/573/EÜ). Riigikogu kiitis
jäätmekava heaks 2002. aasta detsembris. Kava on aluseks süsteemsete lahenduste väljatöötamisele jäätmekäitluse korraldamiseks ja parandamiseks, loomaks sobivat üleriigilist
jäätmekäitlusrajatiste võrku ning tagamaks jäätmekäitlust, mis lähtub kõikidest keskkonna- ja tervisekaitsenõuetest.
Jäätmekavas on esitatud:
· jäätmekäitluse praeguse olukorra kirjeldus, ülevaade peamiste ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete liikidest ja kogustest,
· hinnang jäätmekäitluseks vajalike loodusvarade koguste ning jäätmekäitluse keskkonnamõju kohta,
· kavandatavad eesmärgid – näiteks jäätmete koguse ja ohtlikkusastme vähendamine, jäätmete ringlussevõtu edendamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude
optimeerimine,
· vahendid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks – näiteks jäätmekäitlusmeetodite valik, jäätmekäitluskohtade ja -rajatiste võrgustik (sh nende asukohad), erimeetmed ohtlike jäätmete ja
muude oluliste jäätmeliikide käitlemiseks, keskkonna- ja tervisekaitseabinõud ning tehnoloogilised vahendid nende abinõude rakendamiseks; meetmete rakendamise hinnanguline maksumus,
· jäätmekäitluse piiriülene optimeerimine ja rahvusvaheline jäätmekäitluse alane koostöö.
Maakondade jäätmekavad tuleks üleriigilise jäätmekava taustal läbi vaadata. Keskkonnaministeerium võib algatada maakondlike jäätmekavade koostamise.
Keskkonnaministeerium jätkab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi arendamist vastavuses “Jäätmeseaduses” sätestatud ülesannetega. Nimetatud süsteem hõlmab järgmist:
· kolm ümberlaadimisjaama asukohaga Tallinnas (on avatud), Pärnus ja Tartus,
· üks ohtlike jäätmete kompleks (ümberlaadimisjaam ja nõuetele vastav pügila) Vaivara vallas (avati 2001. aastal),
· Vaivaras paiknev ajutine hoidla ohtlikele jäätmetele, mida Eestis lähitulevikus veel käidelda ei suudeta (taimekaitsevahendid ja muud ohtlikud jäätmed),
· põletustehas ja eriotstarbelised füüsikalis-keemilised seadmed ohtlike jäätmete käitlemiseks (ettevalmistamise staadiumis, rahastamistaotlus ÜFile on kavas esitada Euroopa Komisjonile
umbes 2003. aasta detsembris),
· ohtlike jäätmete kogumisjaamad valdades (2002. aasta lõpuks üle 40),
· Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 sulgemine.
Ohtlike jäätmete prügila ehitus Vaivaras lõpetati 1999. aastal ning prügila avati 2000. aasta aprillis. Rahaliste vahendite nappusest tulenevalt on ohtlike jäätmete käitlussüsteem praeguseks veel
ettevalmistavas staadiumis.
Kõikide kavandatavate tegevuste kohta on koostamisel investeeringuprogrammid, milles projektide kaasrahastamisel on oluline osa ÜFil. ÜFi projektide loend sisaldab mitut suuremat projekti nii
tavajäätmete kui ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas.
Eesti keskkonnastrateegia eesmärgid tahkete jäätmete valdkonnas on:
· tööstus- ja ohtlike jäätmete poolt põhjustatava negatiivse keskkonnamõju vähendamine,
· segaolmejäätmete poolt põhjustatava negatiivse keskkonnamõju vähendamine,
· aegunud taimekaitsevahendite poolt põhjustatava negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
Keskkonnastrateegias jäätmemajandussektori jaoks püstitatud eesmärkide saavutamise teed konkretiseeriti üleriigilises jäätmekavas, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 4. detsembril 2002. a):
· Jäätmekogumisteenuste osutamist tuleb järk-järgult laiendada, kuni teenindatakse kogu elanikkonda. Kogumisseadmeid ja veokeid tuleb uuendada, tagamaks jäätmekäitluse kohta kehtivate
keskkonna-, tehniliste, majanduslike ja hügieeninõuete täitmine ning kasutajasõbralikkus.
· Tuleb luua jäätmete kõrvaldamise integreeritud võrgustik, st tuleb tagada piisavad võimalused mis tahes liiki jäätmete ohutuks kõrvaldamiseks lähimas jäätmehooldusrajatises.
· Keskkonna- ja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on põhjendatud üksnes piirkondlikud jäätmekõrvaldusrajatised. Linnades ja asulates tuleb luua jäätme(kogumis)jaamad ning suurtest
prügilatest eemal asuvates külades tuleb panna välja jäätmete kogumise konteinerid ja luua vastavad jaamad.
· Peamiseks jäätmekõrvaldusrajatise tüübiks jääb prügila, ent kõik uued prügilad tuleb rajada vastavuses Eesti keskkonnastandarditega ja ELi jäätmekäitlust reguleerivate direktiivide nõuetega.
· Prügilasse ladestamise ees on prioriteet jäätmete põletamisel energia tootmiseks. Niisugust energiatootmise eesmärgil jäätmete põletamise võimalust tuleb kaaluda suuremate linnade puhul,
arvestades seejuures nii keskkonna- kui ka majandustegureid.
· Jäätmekogumissüsteemide nõuetega vastavusse viimiseks, uute prügilate rajamiseks, jäätmete vanade ladestamispaikade sulgemiseks ja rekultiveerimiseks vajalikud rahalised vahendid tuleb
vastavalt põhimõttele “saastaja maksab” koguda eelkõige jäätmete tekitajatelt.
· Eriti jäätmemahukas on energiatootmine, mis andis 2000. aastal summaarsest jäätmetekkest 72%. 2000. aastal tekitatud 11,6 miljonist tonnist jäätmetest moodustasid 5 miljonit tonni
põlevkivituhk ja 3,3 miljonit tonni kaevandusjäätmed.
Tabel 3.5.1: Jäätmete teke 1992–2000 (tuhandetes tonnides)
AastaKokkuTaimset päritolu Anorgaanilised Kemikaalid ja Olme- Muud
jäätmed jäätmed keemiatooted jäätmed
1992 15 232 939 12 866 920 306 201
1993 14 515 575 12 366 1 263 309 2
1994 14 160 629 11 553 1 284 392 302
1995 14 614 1 443 10 955 1 266 533 417
1996 15 191 942 11 899 1 325 565 460
1997 14 918 821 11 923 1 383 593 198
1998 13 487 959 10 773 1 003 557 195
1999 11 348 846 8 903 644 569 386
2000 11 616 534 9 378 1072 544 88
Aastatel 2001 – 2009 on kavandatud umbes seitsme uue tavajäätmete prügila ehitus ning vanade segaolmejäätmete prügilate sulgemine vastavalt ELi direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 13 sätestatud
nõuetele.
Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 14 punkti c nõuetele vastavuse tagamise ajakava on järgmine:
2002 Jäätmekava heakskiitmine Riigikogus. Kava loob aluse konkreetsete meetmete võtmiseks, mille eesmärgiks on uute prügilate ehitamine, olemasolevate prügilate sulgemine või nende
vastavusse viimine nõuetega, jäätmekogumis- ja ümberlaadimisjaamade vastavusse viimine nõuetega ning olmejäätmete ringlussevõtt.
2001 – 2002 Olemasolevate prügilate liigitamine vastavalt direktiivi artiklile 4. Olemasolevad prügilad on liigitatud keskkonnaministri määruse “Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded”
(nn prügilamääruse) alusel.
2002 – 2003 Kavade ettevalmistamine olemasolevate prügilate nõuetele vastavaks muutmiseks ning pädeva(te) asutus(t)e poolt konkreetsete otsuste tegemine olemasolevate prügilate
sulgemiseks või nõuetega vastavusse viimiseks vajalike meetmete osas. Prügilamäärus jõustus 2001. aasta septembris.
2001 – 2009 Viie või kuue uue regionaalse prügila rajamine ja ühe prügila rajamine isoleeritud asulate tarvis:
1) Tallinna jaoks prügila Jõelähtmel – esimene etapp (valmisolek jäätmete vastuvõtuks) valmib 2004. aastaks ja teine etapp 2010. aastaks, teenindab 500 000 inimesega piirkonda,
2) Uikala prügila Kirde-Eestis – esimene etapp anti käiku 2002. aasta jaanuaris, teine etapp valmib 2008. aastaks; esimese etapi valmimise järel teenindab 90 000 inimesega piirkonda ja teise etapi
järel teenindab 165 000 inimesega piirkonda,
3) Paikuse prügila Pärnumaal – esimene etapp rajatakse ISPA abi kasutades 2005. aastaks, teenindab 100 000 inimesega piirkonda,
4) prügila Kagu-Eesti teenindamiseks – esimene etapp rajatakse ÜFi abi kasutades 2005. aastaks, teenindab 150 000 inimesega piirkonda,
5) prügila Loode-Eesti teenindamiseks – rajatakse ÜFi abi kasutades 2007. aastaks, teenindab 120 000 inimesega piirkonda,
6) Torma prügila Jõgevamaal – kohalik prügila mõne isoleeritud asula tarvis, rajati 2001. aastal, teenindab 20 000 inimesega piirkonda.
2001 – 2013 Olemasolevate prügilate sulgemine ja/või nõuetega vastavusse viimine:
1) Eesti prügilamääruse jõustumise järel on 2001. aastal vastavuses direktiivi artikliga 13 suletud 14 senist segaolmejäätmete prügilat. 2002. aastal alustati 48 prügila sulgemist. “Jäätmeseaduse”
kohaselt koostati 2002. aasta jooksul omavalitsuste ja maakondade jäätmekavade detailsed rakenduskavad. Kõige olulisem segaolmejäätmete prügila on Pääsküla prügila Tallinnas. Hanked selle
prügila sulgemiseks on käimas. Pääsküla prügila sulgemisega seotud kulutusi hinnatakse 11 miljonile eurole ja need kaetakse osaliselt ISPA vahenditest,
2) tööstusjäätmete prügilate sulgemine ja/või ajakohastamine, eriti põlevkivijäätmete ladestamispaikade osas. Detailne rakenduskava koostatakse 2003. aastal.
3.6. Looduskaitse
Loodusvarade kasutamise ja looduse kaitse vastavust seadusele seiratakse vastavalt “Keskkonnaseire seaduse” ning “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse” sätetele.
Riigikogu on ratifitseerinud Berni (1979) konventsiooni Euroopa eluslooduse (floora ja fauna) ja looduslike elupaikade kaitsest (jõustus Eesti suhtes 1992. aastal), Ramsari (1971) rahvusvahelise
tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni (jõustus 1993. aastal), Washingtoni (1973) loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse
konventsiooni (CITES) (jõustus 1993. aastal) ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (ratifitseeriti ning jõustus 1994. aastal).
Looduse mitmekesisuse kaitsega seotud eesmärke sisaldavad ka Eesti keskkonnastrateegia (1997) ja selle alusel koostatud Eesti keskkonnategevuskavad (1998 ja 2001). Looduse mitmekesisuse
konventsiooni rakendamiseks töötati välja Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava (1999). Liikide ja elupaikade kaitse korraldamiseks ELi looduskaitsedirektiivide alusel on
käimas alade valik Natura 2000 kaitstavate alade võrgustiku tarvis. Valiku aluseks on riiklik programm “Eesti Natura 2000” aastateks 2000 – 2007.
Eesti looduse kaitseks tehtavad pingutused peavad tagama järgmiste ELi direktiivide vastavate nõuete täitmise:
· looduslike elupaikade ning loodusliku fauna ja floora kaitse direktiiv (loodusdirektiiv) (92/43/EMÜ) ja
· looduslike linnuliikide kaitse direktiiv (linnudirektiiv) (79/409/EMÜ).
3.6.1. Õigusaktide väljatöötamine 2001 – 2003
Ohustatud liikide eksporti ja importi reguleerib keskkonnaministri 25. septembri 2000. a määrus, millega on kinnitatud kaitstavate liikide ja kivististe ning jahitrofeede loend, mille impordiks Eestisse
ja ekspordiks Eestist on nõutav eriluba, ning nende objektide Eestisse importimise ja Eestist eksportimise kord. Selle määrusega kinnitati CITES-i liikide loend (nagu seda oli muudetud CITES-i
konventsiooni osaliste 11. konverentsil), nõutavate lubade loend, samuti nende lubade väljaandmise kord. CITES-i konventsioonis sätestatud nõuete rikkumise eest kehtivad sanktsioonid sätestati
“Tolliseaduses” ja “Kriminaalkoodeksis”.
Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi lisade Eesti poolt välja pakutud muudatuste teaduslikud põhjendused on välja töötatud Komisjoni vastavatelt üksustelt saadud andmelehtede põhjal. Vastavad
andmed esitati Komisjonile 2000. aasta märtsi lõpul.
Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigusaktidesse lõpetatakse Eesti liitumisel ELiga. Väljatöötamisel on “Looduskaitseseadus”, mis arvestab kõiki ELi direktiivide
looduskaitsealaseid nõudeid. Selle seadusega võetakse mõlema nimetatud direktiivi nõuded üle 2004. aastal.
3.6.2. Rakendamine
Natura 2000
Natura 2000 on ELi looduskaitseseadustiku kõige töömahukam osa. Eesti on võtnud kohustuse luua Natura 2000 võrgustik ELiga ühinemise ajaks; sellest lähtudes tuleb riigil 1. maiks 2004. a
esitada Euroopa Komisjonile järgmised materjalid:
· linnuhoiualade (SPA) kandidaatalade nimekiri;
· loodushoiualade kandidaatalade (pSCI) nimekiri;
· Natura 2000 andmebaas nimetatud alade kohta (sh kaardid).
Natura 2000 võrgustiku loomiseks Eestis on välja töötatud ning Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldusega nr 622-k kinnitatud riiklik programm “Eesti Natura 2000” aastateks 2000 – 2007.
Programmi põhieesmärk on ELi linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava Natura 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm viiakse ellu kahes etapis.
I etapi (2000 – 2002) peamiseks eesmärgiks oli koostada ja esitada Euroopa Komisjonile Eesti Natura 2000 võrgustike alade (st linnuhoiualade ja loodushoiualade kandidaatalade) esialgne nimekiri
koos ELi nõuetele vastavate kaartide ja andmebaasiga.
Programmi I etapi alameesmärgid olid järgmised:
· linnudirektiivi ja loodusdirektiivi kommenteeritud tõlgete koostamine,
· Natura 2000 andmevormi täitmise juhendi koostamine,
· Natura 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu koostamine,
· Natura 2000 alade esialgse nimekirja ettevalmistamine,
· Natura 2000 andmebaasi koostamine,
· Natura 2000 eelvalikualade välispiiride kaardistamine,
· Natura 2000 eelvalikualade ajutise kaitse korraldamine,
· Natura 2000 eelvalikualade kaitsekorralduse maksumuse analüüs,
· koolitus,
· Natura 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele.
Programm sisaldab I etapi (2000 – 2002) üksikasjalikku tegevuskava, milles on esitatud programmi rakendamiseks vajalikud tegevused, nende ajakava, peamised rakendavad organisatsioonid,
hinnanguline maksumus ning rahastamisallikad. II etapi tegevuskava töötati välja I etapi käigus.
II etapi (2003 – 2007) põhieesmärk on lõpule viia Eesti Natura 2000 võrgustiku moodustamine (sh kandidaatalade kaitse korraldamine) vastavuses ELi nõuetega. See hõlmab Natura 2000 alade
nimekirja koostamist, kaitsemeetmete määratlemist, kaitsekorralduskavade koostamist, lepingute sõlmimist maaomanikega ning muude vajalike meetmete (sh ruumilise planeerimise vahendite)
rakendamist, tagamaks Natura 2000 aladel leiduvate elupaikade ja liikide soodsat looduskaitselist seisundit.
2003. aasta alguse seisuga on Eestis 363 kaitseala. Aastatel 1994 – 2003 (st pärast “Kaitstavate loodusobjektide seaduse” vastuvõtmist) on neist 146-le kinnitatud uus kaitse-eeskiri; nende
kaitsealade kogupindala moodustab neli viiendikku kaitstavate alade kogupindalast Eestis. Uute kaitse-eeskirjade koostamine kõigile kaitsealadele viiakse lõpule lähiaastail. Eesti kaitstavate alade
kogupindala on ligikaudu 520 000 hektarit. Kaitsekorralduskavad plaanitakse koostada rahvusparkidele, looduskaitsealadele, Ramsari (konventsiooni nimekirja kuuluvatele) aladele ja vajadusel ka
maastikukaitsealadele. Selle tegevuse juhtimiseks on Keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud vastav komisjon. Seni on kinnitatud kaitsekorralduskavad järgmistele kaitsealadele: Matsalu
looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala, Soomaa rahvuspark, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala, Piusa koobastiku looduskaitseala ja Õisu maastikukaitseala. 1. jaanuari 2002. a seisuga on
vastavas komisjonis kaitstud järgmiste alade kaitsekorralduskavad: Panga maastikukaitseala, Karula rahvuspark, Akste looduskaitseala, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Otepää looduspark, Türisalu
maastikukaitseala ja Nigula looduskaitseala. Valminud, kuid kinnitamata on Kõnnumaa maastikukaitseala, Tahkuna looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Taarikõnnu looduskaitseala, Avaste
looduskaitseala, Lindi looduskaitseala, Pihla – Kaibaldi looduskaitseala, Sirtsi looduskaitseala, Vilsandi rahvuspargi, Kaali maastikukaitseala, Sarve maastikukaitseala, Käina lahe – Kassari
maastikukaitseala kaitsekorralduskavad. Koostamisel on mitmete teiste kaitsealade kaitsekorralduskavad.
Eesti Ornitoloogiaühing on määratlenud tähtsaid linnualasid (IBA – inglise k Important Bird Areas). Eestis on määratletud 53 IBA-d. Need alad on heaks aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisele
ning nad inventeeriti, võttes aluseks ELi linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõudeid.
Alad, millel leidub Euroopa Ühenduse tähtsusega elupaigatüüpe ja/või liike, kuid mis asuvad väljaspool olemasolevaid kaitsealasid, inventeeriti 2003. aastal, määratlemaks Natura 2000 võrgustikku
arvamiseks sobivaid alasid. Natura 2000 alade nimekirja arvamiseks tuleb ka nende alade kohta koostada standardse andmevormi täitmiseks vajalik info ning kaardid.
4. KESKKONNAPROJEKTIDE RAHASTAMINE
Kõigi ELi rahastatavate projektide puhul peab kaasrahastajaks olema kasusaaja riik.
Omanditunne projekti suhtes ja projekti jätkusuutlikkus tagatakse sellega, et projekti kaasrahastajaks on lõppkasusaaja. Tagastamatu abina antavate toetuste määra arvutamise aluseks on
finantsanalüüs, mis on ka projektitaotluse üks põhikomponente. See määr sõltub samuti “saastaja maksab” põhimõtte rakendamisest – valmistades ette investeeringutaotlust, peab lõppkasusaaja
märkima, kas nimetatud põhimõttest lähtutakse või mitte (EÜ asutamislepingu artikkel 130r ja nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikkel 15).
Keskkonnakaitse rahastamise riigisisesed vahendid pärinevad Eestis põhiliselt neljast allikast:
· riigieelarve,
· kohalikud eelarved (omavalitsustele eraldatud ja omavalitsuste tuludena laekunud vahendid),
· Keskkonnainvesteeringute Keskus,
· erakapital.
Investeeringuprojektide kaasrahastamise põhiliseks probleemiks Eestis on see, et omavalitsused (kes on projekti lõppkasusaajad) on väikesed ega suuda leida oma eelarves vajalikke rahalisi
vahendeid.
Nagu juba eespool märgitud, käsitletakse direktiivis 94/63/EÜ bensiini hoidmisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste
vähendamist. Vastavate projektide rakendamisel eeldatakse, et neid rahastavad põhiliselt nimetatud rajatiste (era)omanikud.
Eesti Keskkonnafond reorganiseeriti aastatel 1999 – 2000; selle õigusjärglasena loodi 2000. aasta juunis Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIK jätkab Keskkonnafondi tööd: rahalisi
vahendeid saadakse loodusvarade kasutustasude ja saastetasude laekumisest. Laekunud summad on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnakaitselistes (põhiliselt
infrastruktuurialastes) projektides.
Alates 2001. aasta juunist on KIK olnud ISPA keskkonnaprojektide rakendusüksuseks ja vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:
· valmistab ette hangete dokumendid, korraldab hangete läbiviimist ja koordineerib projektide elluviimist,
· valmistab ette lepingud ja maksekorraldused,
· kontrollib ja kinnitab tööde teostamist (tööandja esindaja, väliinseneri ja/või sõltumatu audiitori abiga),
· kinnitab aruandeid ja edastab need sektori vastutavale ametnikule (Sectoral Authorising Officer – SAO) heakskiitmiseks.
Alates 2002. aasta veebruarist toimib KIK ka finantsvahendeid edasilaenava agentuurina, andes omavalitsustele laenu ISPA keskkonnaprojektide kaasrahastamiseks. Rahandusministeeriumi ja
rahvusvaheliste rahandusasutustega on saavutatud kokkulepped Põhjamaade Investeerimispanga 14 miljoni euro riigi poolt tagatud laenu edasilaenamise kohta Eesti omavalitsustele, et tagada
kaasrahastamise kohustuse täitmine. Samuti jätkuvad läbirääkimised Euroopa Investeerimispangaga. Eespool mainitud summad katavad üksnes ISPA esimeste tagastamatu abina antud toetuste
kaasfinantseerimise vajaduse, hiljem sõlmitakse rahvusvaheliste rahandusasutustega uued lepingud täiendavate summade kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskus jätkab ka ÜFi puhul oma tööd
rakendusüksusena.
Vaadates Eesti keskkonnasektorile kokku (st mitte üksnes infrastruktuurile) antud doonorabi, väärib märkimist, et kümne aasta (1991–2000) jooksul on doonorid kokku eraldanud 157,78 mln eurot
(tabel 4.1). Kuid nagu on näidanud hiljutised analüüsid ELiga ühtlustamise kulude kohta keskkonnasektoris, on vajadus erinevatest allikatest pärit vahendite järele siiski oluliselt suurem.
Tabel 4.1: Väliskoostööprojektide rahastamine Eurot Projektide arv
keskkonnavaldkonnas
Veevarude kaitse 10 093 809 34
Veevarustus ja reovesi 24 976 160 60
Jäätmehooldus 5 850 963 32
Õhukaitse 4 705 548 12
Metsanduse arendamine 1 356 449 3
Kalanduse arendamine 442 066 4
Keskkonnapoliitika ja haldusjuhtimine 6 575 071 33
Bioloogiline mitmekesisus 2 456 903 9
Keskkonnaharidus ja -koolitus 6 108 910 33
Õigusaktide ühtlustamine 963 318 3
Muud 3 415 953 26
Kokku 157 782 150 216
5. ÜHTEKUULUVUSFONDIST RAHASTATAVATE PROJEKTIDE VALIKU PõHIMõTTED
5.1. Üldine
Esmatähtsad investeerimisvaldkonnad valitakse välja järgmiste kriteeriumide alusel:
Projektid, mis vastavad ELi keskkonnapoliitika eesmärkidele:
· projektid, mis vastavad ühtse programmdokumendi 2003–2006 üldistele prioriteetidele,
· säilitavad, kaitsevad ja/või parandavad keskkonna seisundit,
· kaitsevad elanikkonna tervist,
· edendavad kaalutletud ja ratsionaalset loodusvarade kasutamist,
· projektid, mis järgivad ELi keskkonnaalaseid põhimõtteid:
· ettevaatusprintsiipi,
· ennetusmeetmete võtmist,
· reostuse kõrvaldamist reostuskoldes,
· “saastaja maksab” põhimõtet;
· projektid, mis on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu määratletud kui esmatähtsad ning mis aitavad riigil täita investeeringumahukate direktiivide nõudeid,
· projektid, mis on kavandatud selleks, et täita ELis kehtivaid kvaliteedinõudeid ja tehnilisi spetsifikatsioone ning millel on piisav õiguslik ja halduslik raamistik,
· projektid, mille abil on võimalik oluliselt vähendada reostust, avaldades seejuures mõju maksimaalsele hulgale inimestele (nn mastaapsuse efekt),
· projektid, mis aitavad tõhusalt kaasa inimeste tervise kaitsmisele,
· projektid, mis toetavad Eesti keskkonnastrateegia täitmist valdkondades, mis langevad kokku Eesti liitumispartnerluse lepingus, Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Eesti integreerumiseks
Euroopa Liitu ja ELi Ühtekuuluvusfondi regulatsioonis määratletud sihtidega,
· projektid, mis potentsiaalselt edendavad keskvalitsuse ning maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste vahelist partnerlust,
· projektid, mis hõlmavad keskkonnamuutuste suhtes tundlikke alasid, aitavad kaasa looduskaitse ja elustiku mitmekesisuse vaatepunktist väga väärtuslike ökosüsteemide kaitsmisele,
· projektid, millel on suurem potentsiaal aidata kaasa Eesti majandusliku ja sotsiaalse arengu ühtlustamisele ELi vastavate valdkondade arenguga (annavad suurimat majanduslikku ja sotsiaalset
kasu),
· projektid, mis ületavad ÜFi 10 mln euro suuruse miinimumkünnise,
· projektid, mis vähendavad reostusallikate esinemistihedust,
· projektid, mille raames valmistatakse ette ÜFist rahastatavaid projekte.
5.2. Eesti arengu ja strateegiliste planeerimisdokumentidega seonduvad kaalutlused
Väljavalitud projektid peaksid:
· vastama Eesti keskkonnastrateegia ÜFi raamkava 3. peatükis nimetatud strateegilistele eesmärkidele ja ülesannetele,
· olema Eesti keskkonnategevuskavas märgitud kui esmatähtsad tegevused,
· olema kooskõlas suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga ja osaks sellest programmist,
· olema kooskõlas ülemaailmse veepartnerlusprogrammiga 1999. aastast ja osaks sellest programmist,
· avaldama positiivset mõju maksimaalsele hulgale inimestele (mastaabist tulenev kokkuhoid),
· vajama ÜFi toetust (st olema sellised, mida ei saa riiklike ja eravahendite vähesuse ning suuremate laenude tagasimaksmise suutlikkuse puudumise tõttu ilma ÜFi toetuseta ellu viia või mille
elluviimine lükkuks muidu liiga kaugele),
· aitama kaasa inimeste tervise parandamisele,
· edendama keskvalitsuse ning maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd,
· kaitsma keskkonna seisukohast tundlikke alasid ja vastama asulareovee direktiivis (91/271/EMÜ) sätestatud nõuetele ning HELCOMi soovitustele,
· olema õigesti ajastatud ning neid peab olema võimalik sobival ajal tulemuslikult ette valmistada ja ellu viia (juhtimissuutlikkus).
5.3. ELiga ühinemisest tulenevad kaalutlused
Projektid peaksid:
· avaldama konkreetselt mõõdetavat mõju Eesti jõupingutustele saavutada “tegelikku ühtlustamist”,
· vastama liitumispartnerluse lepingus sätestatud kriteeriumidele,
· olema investeeringumahukate prioriteetidena nimetatud Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu,
· käsitlema neid ELi direktiive, mille puhul Eesti on taotlenud üleminekuperioodi või mille alusel Eesti on võtnud endale kohustusi,
· vastama ELi keskkonnapoliitika eesmärkidele (keskkonnakvaliteedi säilitamine ja kaitsmine, inimeste tervise kaitse, säästva arengu edendamine),
· olema seotud direktiivide nõuete täitmiseks kavandatud rakendusprogrammidega ning osaks neist programmidest (näiteks jäätmedirektiivi alusel välja töötatud jäätmekavad),
· vastama Euroopa Liidu keskkonnakaitse põhimõtetele (“saastaja maksab”, ettevaatusprintsiip, ennetavate meetmete võtmise printsiip),
· aitama kaasa Eesti majandusliku ja sotsiaalse arengu ühtlustamisele ELi vastavate valdkondade arenguga.
Erilist huvi pakuvad paljude omavalitsuste või ametiasutuste poolt väljapakutud projektid, mis hõlmavad omavahel tihedalt seotud keskkonnasüsteeme, näiteks alamvesikondi. See peaks
võimaldama suuremate, komplekssemate, sidusate ning suurema eelarvega projektide väljatöötamist, mille puhul projektide juhtimine ja järelevalve on hõlpsam.
5.4. Keskkonnaeesmärgid aastateks 2000 – 2006
Prioriteediks on veevarustuse ja reoveepuhastusega seotud ning samuti tahkete jäätmete käitlemisega seotud projektid. Lisaks vee- ja jäätmesektori investeeringuprojektidele on alates 2002.
aastast pööratud suuremat tähelepanu ka õhusektori investeeringuprojektidele. Selliste projektide ettevalmistamise kaasrahastamiseks kasutatakse ISPA tehnilise abi vahendeid.
ÜFi tagastamatu abi võib moodustada kuni 85% vajalike avaliku sektori kulutuste osakaalust. Avaliku sektori allikatest on võimalik saada veel täiendavaid investeeringuid: tagastamatut abi
riigieelarvest, kohalike omavalitsuste eelarvetest ja keskkonnafondidest ning samuti tagastamatut välisabi ja laene keskkonna kaitsmiseks.
Õhukaitse:
· ELi õhukvaliteedi nõuete ülevõtmine (näiteks välisõhu kvaliteeti iseloomustavate saasteainete seire ja vastav järelevalve ning teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemine),
· õhukvaliteedi parandamise kavade väljatöötamine (näiteks välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi arendamisele),
· õhukvaliteedi seirevõrgustike ajakohastamine (näiteks energiasektori negatiivse keskkonnamõju vähendamine, sealhulgas energiasääst, taastuvate energiaallikate kasutamine; teiste
tööstusettevõtete negatiivse keskkonnamõju vähendamine),
· programmide väljatöötamine püsivate orgaaniliste ühendite, raskmetallide, lenduvate orgaaniliste ühendite, kasvuhoonegaaside jt saasteainete heitkoguste vähendamiseks suurtest
põletusseadmetest ning nende programmide täitmise alustamine,
· kõrgekvaliteedilise kütuse tagamine (näiteks kütusekvaliteedi riikliku seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine).
Veevarustus- ja heitveesektor:
· ELi nõuete ülevõtmine,
· rakendusprogrammide väljatöötamine,
· iga omavalitsuse jaoks detailse kava väljatöötamine veesektoris kehtivate nõuete täitmiseks,
· tasuvusuuringute tegemine veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning reoveepuhastite nõuetega vastavusse viimiseks,
· esmatähtsate veepuhastus- ja veevarustussüsteemide, reoveepuhastite ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/laiendamise alustamine,
· vesikonna haldusasutuste loomine, institutsioonide tugevdamise programmide elluviimine,
· veekvaliteedi seire programmide väljatöötamine ja elluviimine,
· infohalduse ja aruandlussuutlikkuse parandamine.
Jäätmesektor:
Tahkete jäätmete valdkonnas kavandatakse jäätmekäitlusalaseid investeeringuprojekte, milles lähtutakse ELi keskkonnaseadustikus püstitatud eesmärkidest.
· ELi nõuete ülevõtmise lõpuleviimine jäätmemajandussektoris,
· jäätmehooldusega seotud institutsioonide haldussuutlikkuse parandamine,
· riigi ja omavalitsuste jäätmekavade väljatöötamine,
· prioriteetsete piirkondlike prügilate ehitamise alustamine,
· vanade prügilate sulgemine vastavalt kavandatud programmile,
· jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu laiendamine.
6. PRIORITEETSED PROJEKTID ÜHTEKUULUVUSFONDIST RAHASTATAMISEKS
6.1. Üldine
Nagu eespool märgitud, on Eesti vee- ja jäätmesektoris mitmeid probleeme, mis vajavad ülikiiret lahendamist. Nende lahendamisega seotud investeeringuprojektid erinevad üksteisest nii suuruse
kui keskkonnakvaliteedile avaldatava võimaliku mõju poolest. Kuid ka väiksemates omavalitsustes on mitmeid lahendamist ootavad probleeme. Kuigi nende probleemide mõju on rohkem lokaalset
laadi, mõjutavad nad siiski keskkonnakvaliteedi osas püstitatud eesmärkide saavutamist, seda eelkõige pinnavee puhul.
Varasema keskkonna- ja investeerimispoliitika tagajärjel ning riigi ja omavalitsuste väiksuse tõttu on tekkinud olukord, kus Eestis viiakse ellu mitmeid suuremahulisi investeeringuprojekte ning
samuti arvukalt väiksemaid projekte. Niisiis on keskkonnaalaste probleemide kompleksseks lahendamiseks vaja ellu viia ka mitmeid väiksemaid projekte, mis ei ületa 10 mln euro künnist.
Väiksemate projektide eiramine tekitab olukorra, kus ei suudeta täielikult saavutada keskkonnaalased eesmärke ning seega väheneb ka samas piirkonnas läbiviidud teiste projektide tulemuslikkus.
ISPA tehnilise abi vahendeid kasutatakse ÜFi projektide ettevalmistamiseks.
Samuti peetakse prioriteetseks õhukvaliteediga ja CO2 heitkogustega seonduvate probleemide lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi. Selle valdkonna investeeringuprojektid mõjutavad nii lokaalset
õhukvaliteeti kui ka globaalset keskkonnakvaliteeti (näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguseid).
6.2. Nimekirja koostamine
ÜFist rahastamiseks kavandatavate projektide nimekiri (lisa I) on loogiliseks jätkuks tööle, mida Keskkonnaministeerium on teinud viimase 5 aasta jooksul koostöös teiste ministeeriumide,
maavalitsuste ja omavalitsustega ning erinevate organisatsioonide ja avalikkuse esindajatega. Nimekirja koostamisel võeti arvesse liitumispartnerluse lepingut ja Eesti positsioonipaberit.
Kõik avaliku sektori prioriteetsed investeeringud tehakse keskkonnakaitseprogrammist, mis hõlmab nii Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest, riigi poolt võetud laenudest ja saadud
tagastamatu abi vahenditest, riigi garantiiga võetud välislaenudest kui ka omavalitsuste eelarvete vastavatest sihtotstarbelistest vahenditest rahastatavaid projekte. ÜFi projektid moodustavad
Keskkonnakaitseprogrammi lahutamatu osa.
Projektide valiku põhikriteerium on, et nende projektide lõppetapis tuleb saavutada täielik vastavus asjakohastes ELi direktiivides sätestatuga.
Lisas I on loetletud esmatähtsad investeeringuprojektid, mis on välja valitud vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja prioriteetidele:
6.3. Õhukvaliteet
Projektide valiku kriteeriumid õhusektoris:
· keskkonnamõju,
· suured asumid; CO2, SO2 ja teiste ainete heitkoguste vähendamine; taastuvate energiaallikate ja keskkonnahoidlike kütuste kasutamine,
· õhukvaliteedi parandamise kavade rakendamine aladel, kus ei suudeta täita kehtivaid õhukvaliteedi nõudeid; energiakasutuse tõhustamise projektid, mis võimaldavad vähendada saasteainete
heitkoguseid ja saastekoormust suurtes asulates,
· mõju elanikkonna tervisele,
· „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamine.
Prioriteetsed projektid
Projektid, mille eesmärgiks on:
· tõhusamate, väiksema kütusetarbega ja vähem saastavate tehnoloogiate juurutamine. Renoveerida ja/või ehitada välja süsteemid (sh võimaliku parima tehnika rakendamine) välisõhku
eralduvate heitkoguste oluliseks vähendamiseks ettevõtetest, kus on ületatud saasteainete heitkogustele kehtestatud piirväärtusi,
· SO2 ja teiste ainete tekke vähendamine, keskkonnahoidlike kütuste kasutamine,
· energiakasutuse tõhustamise projektid, mis võimaldavad vähendada saastekoormust suurtes asulates.
6.4. Veevarustus ja reovesi
Projektide valiku kriteeriumid veevarustus- ja reoveesektoris:
· keskkonnamõju,
· suured asumid,
· veeheide reostustundlikele aladele,
· veeheide nitraaditundlikele aladele,
· võimalik mõju joogiveeallikatele,
· ühisveevärgi tarbijatele pakutavate teenuste täiustamine,
· uute tarbijate liitumine,
· „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamine,
· oluline majanduslik mõju,
· vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine,
· mõju elanikkonna tervisele.
Prioriteetsed projektid
Projektid, mille eesmärgiks on:
· veevarustussüsteemi ja ühiskanalisatsiooni kasutavate tarbijate arvu suurendamine suuremates asulates, et tagada vajalik veekvaliteet ja kaitsta veekogusid,
· amortiseerunud reoveepuhastite ja kollektorite renoveerimine ja/või uute ehitamine, et vähendada reovee töötlemisega seotud näitajate arvandmeid,
· veevarustusvõrgu rekonstrueerimine, et vähendada lekkeid, tagades vee säästva kasutamise,
· keskkonda saastava reovee bioloogilise ja vajaduse korral ka keemilise töötlemise tagamine,
· läga- ja sõnnikuhoidlate renoveerimine ja ehitamine, keskkonnahoidlike väetamistehnoloogiate rakendamine nitraaditundlikel aladel,
· jääkreostuse likvideerimine põhjaveekihtide läheduses.
6.5. Jäätmesektor
Projektide valiku kriteeriumid jäätmesektoris:
· keskkonnamõju,
· maakondlike ja omavalitsuste jäätmekavade olemasolu,
· jäätmekäitluspoliitika põhimõtete ellurakendamine,
· piirkondlikud jäätmekäitlusrajatised,
· piirkondlikud ELi nõuetele vastavad prügilad,
· mõju elanikkonna tervisele,
· reostustundlike alade kaitsmine,
· „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamine.
Prioriteetsed projektid
Projektid, mille eesmärgiks on:
· uute piirkondlike prügilate ehitamine,
· olemasolevate prügilate sulgemine või nõuetega vastavusse viimine,
· jäätmete ringlussevõtu suurendamine 30 – 40%-ni,
· ohtlike jäätmete käitlussüsteemi arendamine, mille hulka kuuluvad piirkondlikud kogumiskeskused, ohtlike jäätmete füüsikalis-keemilise käitluse juurutamine,
· põlevkivituha käitlemise ja ladestamise uued tehnoloogiad.
Taavi Veskimägi
Rahandusminister
[1] Vt Eesti alamvesikondade kaarti lisas II
LISA I. Indikatiivne projektide nimekiri aastateks 2004–2006
Nr Nimi Vald- Asukoht Kirjeldus Algusaasta Kestus Kogu- Eeldatav Eeldatav
kond (taotluse (aasta- maksumus abimäär abi
esitamise aeg tes) (mln eurot)* (mln eurot)
EK-le)
1 Pärnu jõe vesikond – Vesi ja Pärnu ja Veetorude, kanalisatsioonitorude ja Pärnu taotlus 2 19,862 75% 14,896
Pärnu ja Paide reovesi Järva reoveetöötlusehitiste ehitamine Pärnus, esitatud EK-le
veeprojekt maakond, Paikusel, Sindis, Audrus ja Paide augustis 2001,
Lääne- ja linnas/maakonnas Paide taotlus
Kesk-Eesti oktoobris 2003
2 Viimsi vee- ja Vesi ja Harju Reoveekäitlusrajatiste ja reoveevõrgustiku Veebruaris 2 13,1 75% 9,825
reoveeprojekt reovesi maakond, ning joogiveetorustiku ehitamine 2003 esitatud
Viimsi EK-le
3 Õhureostuse Õhk Tallinn I faas: piirkondlike soojusvõrkude 2004. a 2 10,400 50% 5,200
vähendamine – Tallinna ühendamine Tallinnas Iru soojusjõujaama 7. nädal
Soojus efektiivsemaks kasutamiseks. II faas: A:
väikeste tarbijate ühendamine
piirkondlikku soojusvõrku (8 väikse
katlamaja sulgemine), B: Kadaka
katlamaja automatiseerimine, madala
NOx sisaldusega katla installeerimine
4 Pärnu vesikonna Vesi ja Pärnu, Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2004. a 2 14,000 80% 11,200
veeprojekt, väikeasulad reovesi Viljandi ja ning joogiveetorustiku rekonstrueerimine,
27. nädal
Järva põhjaveele lähedal oleva jääkreostuse
maakond, likvideerimine
Lõuna-Eesti
5 Matsalu valgala piirkonna Vesi ja Lääne Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2004. a 3 27,000 80% 21,600
veeprojekt reovesi maakond ning joogiveevõrgustiku renoveerimine
27. nädal
6 Emajõe ja Võhandu Vesi ja Tartu, Võru, Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2004. a 3 12,000 80% 9,600
valgala veeprojekt reovesi Valga ning joogiveetorustiku rekonstrueerimine,
36. nädal
maakond, põhjaveele lähedal oleva jääkreostuse
Lõuna-Eesti likvideerimine
7 Eesti Elektrijaama 7. Õhk Kirde-Eesti Eesti Elektrijaama 7. energiaploki 2004 esimene 3 128,000 40% 51,200
energiaploki ümberinstalleerimine keevkihtkatlale. SO2, poolaasta
renoveerimine NOx, CO ja CO2 vähendamine
8 Ohtlike jäätmete projekt Jäätmed Eesti Ohtlike jäätmete keemilise ja termilise 2004 teine 2 15,000 80% 12,000
töötluse jaama ehitamine osana riiklikust poolaasta
ohtlike jäätmete käitlemise süsteemist.
Jäätmetöötlusrajatise ehitamine laevadelt
pärinevate jäätmete töötlemiseks (nt
pilsivesi jne)
9 Kagu-Eesti jäätmeprojekt Jäätmed Kagu-Eesti, Uue regionaalse prügila ehitamine ning 2005 esimene 2 8,700 80% 6,960
Nõo jäätmemajandussüsteemi loomine ja poolaasta
rakendamine Tartu, Võru, Põlva
maakondades. Olemasolevate prügilate
sulgemine
10 Lääne-Viru veeprojekt Vesi ja Lääne-Viru Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2005 esimene 3 18,85 75% 14,138
reovesi maakond ning joogiveevõrgustiku renoveerimine poolaasta
11 Kohtla-Järve tuhavälja Jäätmed Kirde-Eesti Kohtla-Järve tuhavälja sulgemine 2004 teine 2 9,600 84% 8,064
sulgemine poolaasta
12 Saarte veeprojekt Vesi ja Lääne- Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2004. a 3 10,000 75% 7,500
reovesi ranniku ning joogiveevõrgustiku renoveerimine
27. nädal
saared
13 Ahtme soojuselektrijaama Õhk Kohtla- Ahtme soojuselektrijaamas biokütusel 2005 esimene 3 45,000 35% 15,750
uuendamine Järve, baseeruvate katelde installeerimine, poolaasta
Kirde-Eesti vähendades SO2, NOx, CO ja CO2
emissioone
14 NOx emissioonide Õhk Tallinn Põletite renoveerimine ja lisavarustus 2005 esimene 2 5,100 35% 1,785
poolaasta
vähendamine Iru kahele aurukatlale NOx kontsentratsioonide
elektrijaamas vähendamiseks suitsugaasides <= 150
mg/nm3
15 Keila-Vasalemma Vesi ja Harju Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2005 esimene 3 7,600 75% 5,700
vesikonna veekaitse reovesi maakond, ning joogiveetorustiku rekonstrueerimine, poolaasta
projekt Lääne- põhjaveele lähedal oleva jääkreostuse
Tallinn likvideerimine
16 Ida-Harju veeprojekt Vesi ja Pirita- Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2005 esimene 3 13,000 75% 9,750
reovesi Valgejõe ning joogiveevõrgustiku renoveerimine poolaasta
valgala,
Põhja-Eesti
17 Sillamäe ja Narva-Jõesuu Reovesi Kirde-Eesti Reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku 2005 esimene 2 5,000 80% 4,000
reoveeprojekt renoveerimine poolaasta
18 Narva elektrijaamade Jäätmed Narva, Tuha transpordi süsteemi 2005 esimene 3 250,000 50% 125,000
tuhaärastussüsteemi Kirde-Eesti rekonstrueerimine, põlevkivituha ohtlikkuse poolaasta
rekonstrueerimine vähendamine ja leeliselise tuha transpordi
vee parendamine ning tuhavälja
rekonstrueerimine vastavalt seda tüüpi
prügilatele kehtestatud nõuetele
19 Ida-Viru omavalitsuste Vesi Kirde-Eesti Joogiveevõrgustiku ehitamine ja 2005 esimene 3 16,000 80% 12,800
veeprojekt rekonstrueerimine, veepumplate poolaasta
renoveerimine, veepuhastusseadmete
ehitamine Kohtla-Järvel, Püssis, Kohtla-
Nõmmel, Kiviõlis ja Jõhvis
20 Pärnu reoveevõrgustiku Reovesi Pärnu, Vee- ja reoveevõrgustikuga ühendatud 2005 esimene 2 12,000 70% 8,400
laiendamine ja Lääne-Eesti tarbijate arvu suurendamine. poolaasta
rekonstrueerimine Reoveetorustiku rekonstrueerimine
(kesklinnas ligikaudu 4 km2) ja ehitamine
(Vana-Sauga ja Rääma piirkonnas ligikaudu
3,8 km2) Pärnu linnas
21 Tallinna joogiveehaarde Vesi ja Lääne- Reostuse vähendamine Aegviidu, Anija, 2005 esimene 2 29,000 80% 23,200
kaitse reovesi Tallinn, Ambla, Kiili, Kose, Kõue ja Albu poolaasta
Harju omavalitsustes. Tundlike alade
maakond põhjaveeressursside kaitsmine ja
terviseriskide vähendamine, mis tulenevad
amortiseeritud ja puudulikust vee- ja
reoveevõrgustikust
22 Natura 2000 alade Loodus- Eesti Natura 2000 aladele investeeringute 2005 esimene 3 11,000 85% 9,350
infrastruktuuri kaitse tegemine infrastruktuuri parandamiseks ja poolaasta
arendamise projekt kaitsmiseks
23 Vääna jõe valgala Vesi ja Põhja-Eesti, Vääna jõe reostuse vähendamine, tundlike 2005 esimene 2 39,300 75% 29,475
veeprojekt reovesi Harju alade põhjaveeressursside kaitse ja poolaasta
maakond terviseriskide vähendamine, mis tulenevad
amortiseeritud ja puudulikust vee- ja
reoveevõrgustikust
24 Viljandi maakonna Vesi ja Viljandi Joogivee- ja reoveevõrgustiku ehitamine ja 2005 teine 2 18,800 75% 14,100
omavalitsuste veeprojekt reovesi maakond rekonstrueerimine, veepumplate poolaasta
renoveerimine, veepuhastusseadmete
ehitamine, reoveepuhastusjaamade
renoveerimine
25 Siseveekogude Vesi Eesti Eesti siseveekogude ökoloogilise staatuse 2005 teine 2 25,000 85% 21,250
ökoloogilise kvaliteedi parendamine, et ennetada nende edasist poolaasta
parendamine halvenemist ja säilitada ning parendada
nende ökosüsteemi
26 Taastuvenergia – Õhk Kirde-Eesti 50 MW võimsusega tuulegeneraatorite 2005 teine 2 48,000 35% 16,800
tuulegeneraator ehitamine poolaasta
27 Jääkreostuse Vesi Eesti Endistest sõjaväebaasidest ja 2006 esimene 2 15,000 85% 12,750
vähendamine tööstuspiirkondadest tuleneva jääkreostuse poolaasta
vähendamine
28 Pandivere, Põltsamaa ja Vesi ja Põhja- ja Vee- ja reoveeprojekt nitraaditundlikul alal 2006 teine 3 12,000 75% 9,000
Adavere reovesi Kesk-Eesti poolaasta
29 Põlevkivi poolkoksi Jäätmed Kirde-Eesti Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate 2006 teine 3 37,000 85% 31,450
prügila katmine sulgemine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis poolaasta
30 Valga maakonna Vesi ja Lõuna-Eesti Joogivee- ja reoveevõrgustiku ehitamine ja 2006 teine 4 10,000 80% 8,000
omavalitsuste veeprojekt reovesi rekonstrueerimine, veepumplate poolaasta
renoveerimine, veepuhastusseadmete
ehitamine, reoveepuhastusjaamade
renoveerimine Hummuli, Karula, Puka,
Sangaste, Taheva ja Tõlliste omavalitsustes
* Indikatiivne maksumus
Kavandatavad KOKKU 885,312 530,743
total EL 13852,123 8304,3156
Lisa II. Eesti alamvesikonnad
Lisa III. Lühendid
CaO – kaltsiumoksiid
CITES – Washingtoni loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon
(CxHy) – süsivesinikud
CO2 – süsinikdioksiid
CO – süsinikoksiid
EJ – elektrijaam
EL – Euroopa Liit
EÜ – Euroopa Ühendus
GIS – geoinfosüsteem
IBA – Tähtsad linnualad
KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
KUK – Keskkonnauuringute Keskus
NEJ – AS Narva Elektrijaamad
NOx – lämmastikoksiidid
NO3 – nitraat
SAO – Sektori volitatud ametnik
Sox – vääveloksiidid
SO2 – vääveldioksiid
SO4 – sulfaat
ÜF – Ühtekuuluvusfond
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: korraldus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: RT I 1994, 39, 629
Vabariigi Valitsuse 23. mai 1994. a korraldus nr 339
Vastu võetud 23.05.1994 nr 339
1. Nõustuda Riigiettevõtte «Tallinna Sadam» Kesklinna Sadama koosseisus olevate Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sviby ja Roomassaare sadama vara ning Riikliku Aktsiaseltsi «Eesti
Merelaevandus» Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel ühendust pidavate parvlaevade baasil teist tüüpi riikliku aktsiaseltsi «Saarte Liinid» asutamisega Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas.
2. Teede- ja Sideministeeriumil:
1) korraldada kehtestatud korras käesoleva korralduse punktis 1 nimetatud riikliku aktsiaseltsi asutamine;
2) esitada Vabariigi Valitsusele ühe kuu jooksul ettepanek käesoleva korralduse punktis 1 nimetatud sadamate vara riigi omandusse jääva vara nimekirjast väljaarvamise kohta;
3) viia läbi 1. oktoobriks 1994. a. parvlaevaliinide rendileandmise konkurss;
4) tagada Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sviby ja Roomassaare sadama ehitus- ja rekonstrueerimistööde plaani aastateks 1994–1996 täitmine vastavalt lisale.
3. Rahandusministeeriumil koos Teede- ja Sideministeeriumiga töötada välja saarte ja mandri vahelise parvlaevaühenduse doteerimise kord ja esitada see hiljemalt 1. septembriks 1994. a. Vabariigi
Valitsusele kinnitamiseks.
Peaminister Mart LAAR
Maire Salu Teie 25.10.2021 nr 6-1/21/15158-2
Maa-amet
[email protected] Meie 15.08.2022 nr 1.10-15/2021/6269-2
Mustamäe tee 51
10621, Tallinn
Maareformi läbiviimisest katastriüksusel
18401:001:0438 (Haapsalu linn, Rohuküla)
Austatud Maire Salu
Maa-amet on maareformi läbiviija ning AS Saarte Liinid on pöördunud Maa-ameti poole Lääne
maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas asuva katastriüksuse 18401:001:0438 maareformi
läbiviimise küsimuses. AS Saarte liinid on katastriüksusel asuva muuli kohta selgitanud, et: See
on rajatud sadamaala kaitseehitisena juba tsaariajal ja on tänaseni sadama lahutamatu osa.
Sadama valdajana peame oluliseks kaitsemuuli kuulumist sadamaala koosseisu. Muuli
merepoolsesse tippu on rajatud ka tulepaak, mis kuulub sadamale.“.
AS Saarte Liinid ainuomanik on riik, aktsiate valitseja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja äriühingu tegevusalaks on avalikust huvist lähtuva
teenuse osutamine ning tulu teenimine, regionaalse infrastruktuuri haldamine. Ilma omandiõigust
tõendavate dokumentideta ei ole äriühingul võimalik maareformi seaduse alusel ehitiste juurde
maad omandada.
Seega pöördus Maa-amet 25.10.2021 kirjaga nr 6-1/21/15158-2 MKMi ning Transpordiameti
(kuni 31.12.2020 Veeteede Amet) poole, et selgitada, kas MKMil või Transpordiametil on
Rohukülas reformimata katastriüksusel asuvate rajatiste (tulepaagi ja muuli) kohta omandiõigust
tõendavaid dokumente, kas Rohukülas asuv reformimata maaüksus on vajalik riigi ülesannete
täitmiseks ja kas MKM on valmis pärast Maa-ameti poolt maa riigi omandisse jätmist kõnealuse
vara valitsemise vastu võtma. Riigivara valitsejal on õigus riigi nimel korraldada riigivara
kasutamist ja käsutamist, sh kaaluda, kas riigivara antakse üle riigi osalusega äriühingule või jääb
riik kinnistu omanikuks.
MKM, Transpordiamet ja AS Saarte Liinid on tegelenud tulepaagi ja muuli omandiõigust
tõendavate dokumentide otsimisega. Omandiõigust tõendavate dokumentide otsimine on olnud
aeganõudev, kuna Rohuküla sadam, mille koosseisu kuuluvad „alates tsaariajast“ ka põhjapoolne
muul ja tulepaak, on alates 1994. aastast mitmel korral vahetanud omanikku. Riigivaraseadus võeti
vastu 1995. aastal ning riigivara registrit hakati pidama 1996. aastast. Rohuküla sadama võõrandas
riik 1994. aastal ehk varem kui hakati riigivara registrit pidama ning seetõttu ei leidu riigivara
registrites ega selle arhiivides dokumente Rohuküla sadama ega selle koosseisus olevate rajatiste
registreerimise kohta (riigivara registreerimiskaart oleks olnud omandiõigust tõendav dokument).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tulepaagi ja muuli kohta puuduvad andmed ka ehitisregistris. AS Saarte Liinid ei leidnud
raamatupidamise vara arvele võtmise kannete juurest omandiõigust tõendavaid dokumente, kuna
raamatupidamise dokumente peab säilitama ainult 7 aastat. Rohuküla sadama omandi ülemineku
kohta ei ole leitud asjaõiguslepinguid. MKM leidis Vabariigi Valitsuse korraldused, millega
Rohuküla sadama varad kuulusid äriühingutele üleandmisele ja millele vastavalt tuli koostada
üleantavate varade nimekirjad. MKM üleantavate varade nimekirju ei leidnud, kuid ilmselt just
varade nimekirjade alusel on Rohuküla sadama tulepaak ja muul täna AS Saarte Liinide bilansis.
Transpordiameti bilansis Rohuküla sadama rajatisi enam arvel ei ole. Transpordiamet on tulepaagi
hooldaja, kuid mitte omanik.
Rohuküla sadama tulepaak, mis asub reformimata katastriüksusel muuli merepoolses tipus, on
registreeritud Eesti navigatsioonimärkide andmekogus. MKMil ei ole alust arvata, et üks sadama
tulepaakidest ei kuulu sadama navigatsioonimärkide hulka või ei ole AS Saarte Liinide omandis.
MKM saab esitada järgmised tõendid, et Rohuküla sadam on koos põhjapoolse muuli ja seal tipus
asuva tulepaagiga võõrandatud riigilt ja nende omanik on äriühing AS Saarte Liinid:
- Vabariigi Valitsuse 25.10.1993 korraldus nr 328, millega on kinnitatud riigi omandisse
jääva vara nimekiri;
- Vabariigi Valitsuse 23.05.1994 korraldus nr 339, millega asutati RAS Saarte Liinid ja
Rohuküla sadam anti riigivarana üle riigi aktsiaseltsile;
- Teede- ja Sideministri käskkirjad 31.05.1994 nr 90, 15.04.1997 nr 78 ja 15.05.1997 nr 70;
- Vabariigi Valitsuse 05.04.2004 korraldus nr 243, millega AS Saarte Liinidele kuuluv
Rohuküla sadam on saanud Veeteede Ameti kaudu investeeringuid, sh muuli
korrastamiseks. Korralduse punktis 2.1 on öeldud: „Kodumaises meretranspordis
(peamiselt saarte ja mandri vahel) on tähtsamad sadamad Virtsu, Kuivastu, Rohuküla,
Heltermaa ja Sviby, mis kõik kuuluvad ASile Saarte Liinid (100% riigi omanduses)“.
MKMi seisukoht on, kui Maa-ametile sobivad Rohuküla sadama põhjamuuli ja selle tipus asuva
tulepaagi omandiõigust tõendavad kaudsed tõendid, võib Rohukülas asuva katastriüksuse
18401:001:0438 maareformi läbi viia AS Saarte Liinide esitatud taotluse alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Lisaadressaat: Transpordiamet
Kaja Roosipuu
611 3217 (5982 4998)
[email protected]
2 (2)