Vastus

Kristjan Järvan Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn 15.08.2022 Tagasiside „Eesti lairiba plaan 2030“ avaliku konsultatsiooni küsimustele Lugupeetud minister ja ministeeriumi esindajad, Allpool on edastame Digisaar OÜ nimel tagasiside Eesti lairiba plaani avaliku konsultatsiooni küsimustele. Digisaar OÜ on Saaremaa ja Muhu valdadele kuluva äriühinguna koondanud mõlema omavalitsuse arvamused ja ettepanekud regionaalse lairiba võrgu väljaehitamise osas. Vastused on lisatud esialgsete küsimuste teksti juurde. Juhul, kui konkreetsele küsimusele ei ole vastatud, siis meiepoolsed sisulised kommentaarid ja ettepanekud antud teemal puudusid. 4.1 Juurdepääsuvõrgud 1. Kas peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta on Teie hinnangul asjakohane? Ei ole. Kõikide hoonete ühendatus ei ole riiklikult toetatud lairiba võrgu väljaehitamise eesmärgina otstarbekas ja põhjendatud. Täna on võimalike sihtaadressina arvestatud aastaringselt tühjalt seisvate kämpingumajakeste, endiste garaažikooperatiivide ja majapidamiste kõrvalhoonetega. Lisaks on välja jäetud juba ehitatud võrguosad (Telia, Elisa jt), mis võivad küll toimida, kuid on kavandatud üleriiklikust võrgust teise standardiga või ei ole operaatorineutraalsed. Kõiki lõppkasutajaid tuleb kohelda võrdselt ja kaardistamisel oleks mõistlik lähtuda mõnest avalikust andmebaasist, mis vastab tegelikele aktiivsete aadressidele võttes andmed kinnisturegistrist/kehtivatest jäätmeveolepingutest või elektri-tarbimise liitumispunktidest. 2. Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s? Kui riiklikult on andmeside kiiruse strateegiliseks eesmärgiks seatud 1 000 Mbit/s, siis tuleb ka kaardistamisel sellest lähtuda. Senine areng on näidanud eeldatud andmeside mahupiirangute kiiret kasvu ja sellest lähtuvalt tuleks ka Eestit kattev lairiba võrk välja ehitada tuleviku, mitte oleviku vajadusi arvestades. 3. Kas peatükis 2.3 esitatud hinnangulised kogumaksumused on asjakohased? Milline on Teie arvates kogumaksumus püsiühenduste loomiseks kõigile aastaringses kasutuses olevatele aadressidele? Arvestades antud alalõigu esimese küsimuse sisu ja vastust, siis on selge, et hinnangulised kogumaksumused ei ole asjakohased. Tegeliku investeeringuvajaduse selgitamiseks tuleks koostada eskiisprojektid kaablitrasside võimaliku kulgemise osas magistraalkaablist lõppkasutajate kinnistutel asuva liitumispunktini (1 liitumispunkt igal kinnistul) kasutades selleks võimalusel ka maksimaalset muud taristut (teedevõrk ja elektrivõrk). Digisaar on vastavate tegevuste ettevalmistamist Saaremaal ja Muhus juba alustanud. Lairiba võrgu maksumuse kokkuhoiu võimalused koostöös teiste taristuarendustega on suured, kuna trasside kaevetööd moodustavad suure osa koguinvesteeringust. Kõik täna ja tulevikus kavandatud riikliku/kohaliku omavalitsuste taristuehitusega seotud teede või elektri jaotusvõrgu projektid peaksid välja ehitama passiivtorustiku (või teatud juhtudel õhuliinide kasutamise võimaluse) lairiba võrgustiku väljaehitamiseks vajalike sidekaablite paigaldamiseks. 4. Peatükis 2.5 on toetuse andmise tingimuste all määratud maksimaalse toetuse osakaaluna 70% ja maksimaalse toetuse summana 3000 eurot ühe aadressi kohta. Kas Teie hinnangul on see piisav ning võimaldab perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist? Kui ei, siis millised oleks Teie arvates sobivad tingimused? Riiklikult toetatud lairiba võrku tuleks käsitleda analoogselt muu riiklikuks ja regionaalseks arenguks esmavajaliku taristuga (teed, elektrivarustus) ning välja ehitada riigile kuuluva taristuna. Lairiba võrgu sõltuvusse panek erainvestorite panusest suurendab regionaalset ebavõrdsust ja välistab kiire interneti jõudmise ääremaale. Oleks mõistlik kui võrgu ehitab välja juba riigile kuuluv taristu haldaja (Elektrilevi/Enefit Connect) ning seda mitte ärilist tasuvust eeldava investeeringuna vaid kestva taristuna (sarnaselt ühisveevärgiga või elektri jaotusvõrguga), mis hinnastatakse konkurentsiameti poolt kontrollitud tariifiga. Lairibakaabli tehniline kasutusiga on vähemalt 30-40 aastat ja väljaehitatud võrgud tagavad võrguhaldurile selle haldamiseks piisava rahavoo. Teise võimalusena võib jätta kirjeldatud vastutusala omavalitsustele, kes korraldavad võrkude väljaehitamise ise, taotledes raha riigi eelarvest vastavalt tööde teostamise etappidele ja ajakavadele. Tõenäoliselt kompenseerib investeeringu maksumuse suures osas juba regionaalsete kinnisvara väärtuse kasv, mis võib ääremaadel erinevate erialaspetsialistide hinnangul olla 10-15% 5. Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused? 6. Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus) liitumiseks? Juhul, kui riik ehitab lairibavõrgu välja eelpool kirjeldatud loogika alusel, siis kaob vajadus hilisemate toetusmeetmete väljatöötamiseks. Samuti peaks liitumistasu olema marginaalne või ajatatav, sest täna piirab ka 200-300 euro suurune ühekordne tasu majanduslikud vähekindlustatud lõppkasutajate liitumist võrguga. Erinevate tehnoloogiate kasutamine ja selliste investeeringute toetamine (turismiteenust, põllumajanduse vms otstarbel) võib olla juba spetsiifiliste valdkondlike toetuste teemaks. 4.2 5G taristu 1. Kas peatükis 3.2 kajastatud transpordikoridoridel katkematu 5G leviala tagamise hinnangulised maksumused on Teie arvates asjakohased? 2. Kas 50% toetuse määraga on võimalik vajalikud investeeringud transpordikoridoridel ellu viia? 3. Tulenevalt Via Baltica olemisest ainus piiriülene TEN-T maismaatranspordikoridor, on TallinnPärnu- Ikla esimene prioriteet 5G katkematu levi loomiseks. Aga millised transpordikoridorid peaksid olema oma prioriteetsuselt järgmised? (vt. tabel 7) 4. Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade jaoks? 5. Kui palju on Eestis selliseid piirkondi, kus puudub täna 3G levi ning kuhu peaks toetusega rajama 5G baastaristu? 6. Kas peatükis 3.5 antud hinnanguline vajadus rajada täiendavad 80-1000 masti ning nende eeldatava maksumus on asjakohased? Kas Teil on pakkuda täpsemaid kalkulatsioone mastide arvu ja nende maksumuse kohta? Eratarbijate ja lõpptarbijate seisukohalt võib 5G sidet käsitleda mobiilse sidena (täiendavalt valguskaabli võrgule) ja arendada selleks vajalikku võrku vastavalt tehnilisele põhjendatusele. Laiemaid arenguvajadusi see ei rahulda kuna hooajalise või piirkondliku kasutajate arvu suurenemisega langevad nii ühenduste mahud ja kiirused. Tegemist on lühiajalise investeeringuga, sest vastasel juhul ei oleks tänaseks 2Gst saanud 5G ning arendamisel juba 6G. 4.3 Täiendavad ühenduvust soodustavad ja toetavad valdkonnad 1. Satelliitside ei ole ühenduvuse kontekstis senimaani Eestis olnud aktuaalne oma kõrge hinna, väiksema kiiruse ning Eesti kohal levi puudumise tõttu. Samas lähiaastatel tõotab satelliitside pakutav lairibaühendus olla midagi, mis jõuab ka laiemate kasutajate hulkadeni. Kuivõrd Teie 25 arvates on satelliitside pakutav lairibaühendus üheks alternatiiviks saavutamaks gigabiti võimekusega ühenduvuse katvust ka kõige eraldatumates kohtades Eestis? Satelliitside võib olla arvestatav alternatiiv piirkondades, kus tiheasustus puudub. Ettevõtluse ja eratarbija seisukohalt on selle edastuskiirus ja maksumus ebapiisavad ka edaspidi, kuna andmeside signaali peab läbima suurema vahemaa sõltumata satelliidist või vastuvõtjast. 2. Viimasel paaril aastal on kerkinud diskussioon hulgiturgude regulatsiooni jõustamise ja sidetaristu juurdepääsuhindade üle, milles on muuhulgas nähtud põhjust selles, et Eestis on väga suure kiirusega lairibaühenduste hinnad võrreldes naaberriikidega oluliselt kallimad ning konkurents selles vallas ei toimi. Kas Teie arvates on tegemist teemaga, kus täiendav riiklik sekkumine järelevalve kaudu on vajalik ja võimalik, võttes arvesse täna kehtivat õiguslikku raamistikku? Jah, sekkumine on vajalik kuna andmesideteenuste turupõhine käsitlemine loob olukorra, kus pakutavate teenuste kvaliteet ei vasta tegelikule riiklikule ja strateegilisele vajadusele. E-riigi arenguks peab vähemalt andmesideks vajaliku nõudluspõhise põhivõrgu (ehitame siis kui lõpptarbija on olemas) pakkumuspõhise võrguga (ehitame selleks, et lõpptarbija saaks tulla). 3. Seoses ühenduvuse vajadustega transpordikoridoridel, eelkõige maanteede ääres, on väga oluline tagada sinna võimalikult efektiivne ning säästlik taristu rajamine. Selle üheks eelduseks on valmisolek täiendavate sidekaablite ning -mastide paigaldamiseks olemasolevate ja uute rajatavate maanteede äärde. Mil viisil oleks seda kõige parem teostada? Milline võiks olla siinkohal rollijaotus riigi ja sideettevõtjate vahel? See võiks olla elementaarne nõue taristuehituse normatiivides juba täna. Riik peaks kindlasti kaaluma ELA SA poolt ehitatud kiire interneti magistraalvõrgu laiendamist kuna enamikes maapiirkondades vähendaks see olulisel määral lõppkasutajate ühendamiseks vajalike investeeringute kogumaksumust. 4. Lisaks tuleviku ühenduvuse vajadustega arvestamisele on juba täna põhimaanteedel teatud kohtades probleeme mobiilsideleviga, mis põhjustavad kõnede ja andmesideühenduse katkestusi. Milliseid kiireid lahendusi oleks sideettevõtjatel võimalik rakendada antud probleemi lahendamiseks? 5. Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii kõnekui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine jne)? 6. Milliseid täiendavaid poliitikaid (sh. seadusandlus) tuleks muuta või luua selleks, et aastaks 2030 oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid? 7. Kas lisaks rahalistele toetustele või nende asemel oleks ühenduvuse valdkonna eesmärkide saavutamisel vajalik välja töötada ka täiendavaid finantsinstrumentide meetmeid, mille abil sideettevõtjad saaksid vajalikke investeeringuid rahastada? Kas finantsinstrument annaks parema tulemuse, kui samas suuruses summa toetusena andmine? Operaatorineutraalne lairibavõrk on kaasaegses riigis riikliku tähtsusega taristu ja selle väljaehitamine saab olla ainult riigi enda ülesanne sarnaselt teedevõrgule ja elektrivarustusele. Eraettevõtjad kaasavad kapitali kasumiootusega ja see muudab võrreldava koguinvesteeringu igal juhul kallimaks. Strateegiliselt olulisel taristul ei saa olla tasuvusaega vaid see peab olema parimale standardile vastav ning tagama kaasaja nõuetele vastava kvaliteedi. Hiljutistes uuringutes on Eesti interneti kvaliteedilt ja kiiruselt Euroopa riikide seas viimaste hulgas ning sisuliselt välistab see olukord ka e-valitsemise reaalse rakendamise. Kokkuvõtlikult oleme kindlal seisukohal, et Eesti lairiba võrgu väljaarendamine erinevate meetmete toel ei taga riigi ja selle erinevate piirkondade tasakaalustatud arengut, kuna selle tempo ei vasta ühiskonna tegelikele vajadustele ning erinevate arendajate ja haldajate vahel jagatud sidevõrk ei ole perspektiivselt jätkusuutlik. Andmeside kvaliteedi puudujääkide kõrvaldamiseks tuleks teha poliitiline otsus lairiba võrgu väljaehitamiseks riigile kuuluva taristuna. Nagu eelpool viidatud, tegemist ei ole kulu vaid investeeringuga, mis tagab ka tulevase rahavoo võrgu haldamiseks kuna ka riigile kuuluv arendaja saab operaatorineutraalse valguskaabli kiu rendist tulu. Erinevalt erainvestorist ei peaks riik seejuures keskenduma investeeringu tasuvusajale vaid sellest tulenevale laiemale sotsiaalmajanduslikule kasule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Villu Vatsfeld juhataja Digisaar OÜ Saatja: Villu Vatsfeld <[email protected]> Saadetud: 15.08.2022 15:41 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]> Koopia: Raigo Iling <[email protected]> Teema: Vs: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saadab laiale kaasamisringile ülikiire internetiühenduse rajamise plaani Tere, Edastan manuses OÜ Digisaar nimel koondatud Saaremaa ja Muhu valdade tagasiside „Eesti lairiba plaanile 2030. Lugupidamisega Villu Vatsfeld juhataja Digisaar OÜ telefon: &#43;3725014994 e-post: [email protected] From: Paul Pihlak &lt;&gt; Sent: Monday, June 20, 2022 7:03 AMSubject: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saadab laiale kaasamisringile ülikiire internetiühenduse rajamise plaani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Pressiteade 20.06.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saadab laiale kaasamisringile ülikiire internetiühenduse rajamise plaani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kaasamisringile ülikiire internetiühenduse rajamise ehk lairiba plaani, millele oodatakse ettevõtete ning erinevate huvigruppide tagasiside 15. augustiks. Kaasamise eesmärk on tekitada laiapõhjaline diskussioon Eesti internetiühenduste tuleviku üle ja koondada ettepanekuid, kuidas ühendada terve Eesti vähemalt ühe gigabiti kiiruse internetiga aastaks 2030. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul puudutab ülikiire internetiühenduse kättesaadavus moel või teisel igat eestlast, mistõttu on ainuõige koguda tagasiside võimalikult laialt huviringilt, kuidas terve Eesti kiire internetiga katta. „Üle Eesti peetud kohtumistel erinevate ettevõtete ja huvigruppidega on tulnud palju häid ettepanekuid ja sisulist tagasisidet, kuidas parendada ülikiire internetiühenduse kättesaadavust. Superministeeriumi tornist pole võimalik neid otsuseid iseseisvalt langetada, mistõttu tuleb kõik head ettepanekud kokku koguda ja nende üle diskussiooni pidada, sõnas Sutt. Ministri sõnul tähendab tehnoloogia tempokas areng ja innovatsioon, et turule tuleb üha uusi võimalusi kiire internetiühenduse rajamiseks üle Eesti. „Kui paar aastat tagasi oli fiiberoptiline kaabel internetiühenduse innovatsiooni tipp, siis täna on seda 5G andmeside, mis on lõpuks ka Eestisse jõudnud. Lähiaastatel saab see tõenäoliselt olema satelliidi põhine andmeside. Uute tehnoloogiliste võimaluste valguses tuleb hinnata, kuidas aitavad need meil ühendada terve Eesti ülikiire internetiga, ütles Sutt. Lairiba plaani üks tagasisidestamise koht puudutabki satelliitandmeside kasutusvõimalusi Eestis, millele oodatakse sektori kommentaare. Digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves rõhutas, et IKT taristuvõrgu arendamisel on kaasamine võtmetähtsusega. Ülikiire interneti kättesaadavus üle Eesti sõltub era-investeeringutest, tugevast konkurentsist ja tarbijate nõudlusest. Omakorda mõjutab see otseselt Eesti ettevõtete ja inimeste võimalusi elada ning töötada kõikjal Eestis. Samuti meie majanduse kui terviku rahvusvahelist konkurentsivõimet ja atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. Soovime aruteludesse kaasata võimalikult palju osapooli, et saavutada parima võimaliku võrgu olemasolu. Ühiselt koostööraamistiku loomine võimaldab taristut arendada selliselt, et sellest on maksimaalselt kasu nii Eesti inimestele, ettevõtjatele kui ka riigile tervikuna, ütles Ilves. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on algatada ühiskonnas võimalikult laiapõhjaline diskussioon, kaasates Eesti lairiba plaani koostamise protsessi kõiki valdkonnast huvitatud osapooli ja huvigruppe, kelle jaoks on ühenduvuse teema oluline ning soovivad panustada tuleviku arenguid mõjutavate otsuste kujundamisse. Kavas on korraldada erinevaid teemapõhiseid arutelusid, töötubasid ja kahepoolseid kohtumisi. Käesoleva aasta 9. septembril toimub laia ringi arutelu Tallinnas, millele järgnevad valdkondlikud töötoad septembri ja oktoobri jooksul. Lairiba plaani lõplik versioon peaks valmima novembris. Lisainfo: Paul Pihlak Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik 5334 0078