Saatja: Heiko Heitur <
[email protected]>
Saadetud: 15.08.2022 14:38
Adressaat: Riina Sikkut <
[email protected]>
Koopia: Rein Vaks <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Teema: EGL kommentaarid majandusministri määruse "Gaasituru toimimise
võrgueeskiri" eelnõu kohta
Tähtsus: Tavaline
Lugupeetud Riina Sikkut!
Edastan Teile Eesti Gaasiliidu kommentaarid majandusministri määruse
"Gaasituru toimimise võrgueeskiri" eelnõu kohta.
Pöördumine on lisatud manusena.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
www.gaasiliit.ee
[email protected]
+3725246885
Riina Sikkut
Majandus- ja taristuminister
[email protected]
Koopia:
[email protected]
Gaasiliidu märkused ja ettepanekud majandusministri määruse „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ kohta
Eesti Gaasiliit tänab võimaluse eest anda oma hinnang majandusministri määruse „Gaasituru
toimimise võrgueeskiri“ kohta. Käesoleva kirja eesmärgiks on juhtida tähelepanu puudustele ja
vastuoludele, selgitada kitsaskohti ning pakkuda omapoolseid lahendusi.
Esmalt on oluline mainida, et MGS muudatused, mis eelnevalt kiire menetluse ja vähese
kaasamisega said vastu võetud, põhjustasid turuosalistes suurt ebakindlust ja arusaamatust. Eesti
Gaasiliidu ja enimmõjutatud turuosaliste kohtumine Riigikogu majanduskomisjoniga MGS
küsimustes, eeskätt tarbijate grupeerimise osas, selgust ei toonud. Peamine sõnum nii
majanduskomisjonilt kui ka ministeeriumilt oli see, et kõnealune määrus on väga hea
detailsusastmega ja võimaldab väga lihtsa vaevaga tarbijad gruppidesse määrata.
Toome välja järgmised mõtted ja kitsaskohad:
1) Meie hinnangul ei ole määrus piisavalt detailne tarbijagruppide määramise osas ning absoluutselt
üleliigne on eelnõu seletuskirjas mainitud võrguettevõtja kaalumis- või uurimiskohustus. Oleme
seisukohal, et ükski võrguettevõtja ei pea uurima oma kliendi tegevusvaldkondi ega tegema
infopäringuid, et täita riigipoolseid funktsioone. Määrus peab andma selged suunised, et kõik
võrguettevõtjad jõuaksid ühe kliendi grupeerimisel sama tulemuseni. Riik ei või võrguettevõtjat
panna olukorda, kus inimliku vea või kaalutlusõiguse tõttu jääb üks tarbija gaasist ilma ning
seetõttu võib tarbijal tekkida õigus kaevata võrguettevõtja kohtusse. Oleme vastava ettepaneku
esitanud ka varasemalt ja palume seda tugevalt kaaluda, et millise mehhanismi abil on võimalik
tekkinud olukorda selgemaks saada. Meie hinnangul oleks õiglane, et Konkurentsiamet, kelle
rahastus tuleb osaliselt võrguettevõtjatelt, tagab, et võrguettevõtjad ei määraks tarbijad enda jaoks
sobivatesse gruppidesse. Seetõttu teeb vastava määratluse Konkurentsiamet ja edastab need
võrguettevõtjatele täitmiseks.
Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436
Tel: +372 524 6885 e-mail:
[email protected] Swedbank EE542200221001182188
2) Saame nõustuda, et tarbijate grupeerimine toimub EMTAK koodidest lähtuvalt. Vaadates
määruse lisas välja toodud kaitstud tarbijaid, tekkis küsimus, kas haiglad ja meditsiiniasutused ei
peaks olema kaitstud tarbijad? Lisaks tekkis küsimus, et mis saab vee- ja
kanalisatsioonisüsteemidest, krematooriumitest ja erinevatest hoolekandeasutustest? Kas
ministeerium on adekvaatselt hinnanud, et mis toimub erinevates sektorites kui gaas keeratakse
kinni?;
3) Eelnõuga kaasnevad kulud ja tulud tuleb ministeeriumil välja arvutada. Selle teostamiseks tuleks
konsulteerida võrguettevõtjatega, kellele vastavad kohustused on riigi poolt pandud. On ilmne, et
kui võrguettevõtja peab riigi eest töö ära tegema, siis on vajalik selleks ressursse. Vastavat
menetlust on võimalik kiirkorras teha, korraldades võrguettevõtjatele ühise koosoleku/kohtumise,
kuhu on kaasatud Konkureantsiamet, kellele peavad tulema suunised võrgutariifide
kooskõlastamiseks vastavalt tekkinud mõistlikele kuludele.
4) Määruse eelnõus peaks üle vaatama kodutarbija mõiste, mis on varasemalt ebaselge olnud.
Ebaselgus on juba põhjustanud komplikatsioone 2021-2022 talveperioodil kehtinud riikliku gaasi
ja elektrihinna kompensatsioonimeetme raames. Turuosaliste jaoks tuleks õigusloome tasandil
teha grupeerimine selgemaks. Määruse eelnõus on veel teisigi puudujääke, ka määruse ülesehitus
peaks olema loogiline, mis ei ole vähemtähtis selguse tagamisel kui sätted ise.
MGS eelnõu kooskõlastamine näitas, et majandusministeeriumi suhtlus turuosalistega on väga
piiratud ning tunnetus turust on seetõttu tagasihoidlik, mida ilmestavad ka mõningad näited
seletuskirjas. Olukorra parandamiseks oleks mõistlik turuosalisi paremini kaasata ja rääkida läbi
erinevad positsioonid eelnõu tasandil. Loodame, et majandusministeeriumil on eelnõu kontekstis
huvi saada parim ning õiglane lahendus, mis reaalselt töötab ja teeniks nii riigi kui turuosaliste huve.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht
2