Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn [email protected] Meie: 15. august 2022 .a. nr O.2-1.MKM/22-004 Teie: 17.06.2022 nr 13-2/22-0095/4197-1 Lugupeetav minister Järvan Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud töö eest Eesti lairiba plaan 2030 koostamisel ja võimaluse eest selles protsessis kaasa lüüa . Tegemist on Eesti regionaal- ja majandusarengu seisukohalt äärmiselt olulise küsimusega. Avalikule konsultatsioonile esitatud Eesti lairiba plaan 2030 kajastab hästi Eesti sidetaristu ja üldise ühenduvuse hetkeolukorda, sellele seatud eesmärke lähitulevikus, ning esitab mõistlikke ettepanekuid, kuidas liikuda edasi pakkumaks veelgi suuremale osale elanikkonnast kiiret või ülikiiret sideühendust. Kuivõrd dokumendis on esitatud erinevaid küsimusi, esitame siinkohal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) mõtted nende osas. Juurdepääsuvõrgud 1. Kas peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta on Teie hinnangul asjakohane? Ei oma täpsemaid andmeid. 2. Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s? Kindlasti võiks hinnata, milline on aadresside kogus kasutatava kiiruse 30 – 100 Mbit/s vahemikus , ja tuvastada, kus need aadressid asuvad. Sellest lähtuvalt saaks otsustada, milline oleks mõju nende aadresside lisamisele valge ala nimistusse. Võib eeldada, et nende aadresside lisandumisel valge ala nimistusse võib osade täna alla 30 Mbit/s võimalusega aadresside perspektiiv kiirem andmesideühendus saada edasi lükkuda. Kindlasti omab mõju, kuidas on meede disainitud. Näiteks, kui KOV omab aadresside valikul otsustusõigust, siis kas 30+ Mbit/s ühendusega aadressid lisatakse prioriteetsete piirkondade nimistusse või mitte. 3. Kas peatükis 2.3 esitatud hinnangulised kogumaksumused on asjakohased? Milline on Teie arvates kogumaksumus püsiühenduste loomiseks kõigile aastaringses kasutuses olevatele aadressidele? Tänases majanduslikus olukorras keeruline prognoosida ja sõltub ka valge ala defineerimise lävendist. 3000 EUR aadressi kohta tundub liialt optimistlik, pigem võiks arvestada toodud 5000 EUR per aadress maksumusega. 4. Peatükis 2.5 on toetuse andmise tingimuste all määratud maksimaalse toetuse osakaaluna 70% ja maksimaalse toetuse summana 3000 eurot ühe aadressi kohta. Kas Teie hinnangul on see piisav ning võimaldab perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist? Kui ei, siis millised oleks Teie arvates sobivad tingimused? 30% omafinantseeringul on suur mõju vahendite kaasamisele, investeeringu tasuvusele ja ilmselt kahandab ettevõtete huvi taotlusvoorudes osalemiseks. 30% omafinantseering seab suure surve alla kiu kasutamise eest võetava kuutasu, mis võib osutuda liialt suureks, et operaator seda mõistlikult lõpptarbijale pakutavate teenuste kuutasust katta suudaks. ELASA senise kogemuse pinnalt maasse paigaldatava valguskaabliga juurdepääsuvõrkude rajamine 30% omafinantseeringuga ei oleks passiivset sidetaristut opereerivale ettevõttele majanduslikult otstarbekas ka väga pikas ajaperspektiivis. Sageli jääb tähelepanuta see, et inimesed ei soovi mitte ainult kiiret andmesidet, vaid ka seda, et tulevikus on tagatud sideühenduse tõrgeteta toimimine. Seega lisaks algsele investeeringule on vajalik panustada võrgu korrashoidu ja rikete kõrvaldamise võimekusse, et tagada kvaliteetne teenus. Kuivõrd liitumisvõimaluse saavatest aadressidest liitub võrguga ja hakkab sideteenuseid tarbima suurusjärgus veerand (nende eest saab passiivse sidevõrgu operaator kuutasu), võivad võrgu kvaliteedi tagamisele kuluvad summad moodustada saadavatest tasudest küllaltki suure osa, mis selgelt vähendab ettevõtte võimekust omafinantseeringusse panustada. Eelnevalt tulenevast võiks toetuse osakaal olla pigem 95% või nagu eelnevates toetusvoorudes, kus tegelikult otsest omafinantseeringu % ette ei kirjutatud. Taotlejad konkureerivad nagunii aadressi kohta madalama toetuse küsimise alusel ja millise omafinantseeringu % konkursil esitatav aadressi maksumus saadakse, võiks olla iga ettevõtte majanduslik kaalutlus. Eeldades toetuse osakaalu 95%, võiks maksimaalse toetuse summa aadressi kohta olla 4000+ EUR. Kindlasti sõltub ühenduse rajamise maksumus konkreetsest asukohast, kuid võrreldes seni rajatud juurdepääsuvõrkudega, tuleb arvesse võtta nii üldist majanduslikku olukorda (ehitushinnad kõrge inflatsiooni tingimustes) kui ka seda, et liigutakse pigem hõredama asustusega või baasvõrgust kaugemal paiknevate piirkondade suunas. 5. Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused? ELASA pigem toetab nö individuaalseid toetusi isikutele (füüsilised või juriidilised), kes on valmis ise panustama lairibataristu rajamisse. Alati on kohti, mis jäävad hetkel juurdepääsuvõrkude rajamise piirkondadest välja ja kui keegi taolises piirkonnas tõesti vajab kiiret sideühendust, siis on taolisest toetusest abi. Küla ja üksikisik on kahtlemata erinevates kategooriates maksumuse osas, kuid omaosalus võiks olla 50% ja toetus piiratud näiteks 5000 EUR aadressi kohta. 6. Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus) liitumiseks? ELASA on seisukohal, et eelistatult võiks toetada eelmises punktis nimetatud liitumiste välja ehitamisi. 5G taristu 1. Kas peatükis 3.2 kajastatud transpordikoridoridel katkematu 5G leviala tagamise hinnangulised maksumused on Teie arvates asjakohased? Tänases majanduslikus situatsioonis, arvestades probleeme tarneahelates, kõrget inflatsiooni, tööjõu kättesaadavust jmt, on äärmiselt keeruline prognoosida taolist maksumust. Kuivõrd ELASA on olnud osaline toodud maksumuse leidmisel, siis peame märkima, et juba arvutuste tegemise hetkel oli tegemist üldistatud numbritega, mis andsid vajaliku investeeringu suurusjärgu. Suure tõenäosusega on tänaseks vastav maksumus kõrgem. Pigem on turvalisem arvestada peatükis 3.5 toodud masti maksumusega 300 000 EUR koos valguskaabli ja elektriga. 2. Kas 50% toetuse määraga on võimalik vajalikud investeeringud transpordikoridoridel ellu viia? ELASA kogemus masti rajamise pilootprojektist näitab, et 50% toetuse määr võiks olla piisav, kuid passiivse taristu opereerimise vaates on taolise projekti tasuvusperiood selline, mis võiks pigem vastuvõetav olla kasumit mittetaotlevale institutsioonile. Arvestades mastide rajamise maksumuse kallinemist , oleks eelistat av 70% toetuse määr. 3. Tulenevalt Via Baltica olemisest ainus piiriülene TEN-T maismaatranspordikoridor, on Tallinn-Pärnu-Ikla esimene prioriteet 5G katkematu levi loomiseks. Aga millised transpordikoridorid peaksid olema oma prioriteetsuselt järgmised? (vt. tabel 7) Küsimus pigem 5G litsentsi omavatele operaatoritele, kuid üldist kontseptsiooni arvestades (milleks üldse katkematut 5G levi teedel vaja – CAM jt ), siis peaks kahtlemata esmajärjekorras olema hõlmatud kõik TEN-T koridorid (alustades võibolla suurematest ja olulisematest), millele järgnevad põhimaanteed. 4. Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade jaoks? ELASA poolt vaatleks seda pigem juurdepääsuvõrkude kontekstis. Kuivõrd oleme seisukohal, et valguskaabli viimine kõikide Eesti majapidamisteni ei pruugi majanduslikult teostatav olla (vähemalt 2030 perspektiivis), siis 5G levi toetamine maapiirkondades võib pakkuda head alternatiivi püsiühendusele ja võimaldada inimestel kaasaegseid infoühiskonna teenuseid tarbida. 5. Kui palju on Eestis selliseid piirkondi, kus puudub täna 3G levi ning kuhu peaks toetusega rajama 5G baastaristu? Puudub vastav informatsioon. 6. Kas peatükis 3.5 antud hinnanguline vajadus rajada täiendavad 80-1000 masti ning nende eeldatava maksumus on asjakohased? Kas Teil on pakkuda täpsemaid kalkulatsioone mastide arvu ja nende maksumuse kohta? Puudub vastav informatsioon. Masti maksumus 300 000 EUR koos valguskaabli ja elektriga tundub realistlik kõrge masti osas (100 meetrine). Täiendavad ühenduvust soodustavad ja toetavad valdkonnad 1. Satelliitside ei ole ühenduvuse kontekstis senimaani Eestis olnud aktuaalne oma kõrge hinna, väiksema kiiruse ning Eesti kohal levi puudumise tõttu. Samas lähiaastatel tõotab satelliitside pakutav lairibaühendus olla midagi, mis jõuab ka laiemate kasutajate hulkadeni. Kuivõrd Teie arvates on satelliitside pakutav lairibaühendus üheks alternatiiviks saavutamaks gigabiti võimekusega ühenduvuse katvust ka kõige eraldatumates kohtades Eestis? Fakte on vähe, kuid Starlink on tänaseks teatanud võimekusest Eestis teenust osutada, kuid kiire päring kodulehele näitab seadmete maksumuseks 700 EUR ja kuutasuks 115 EUR. Tuginedes internetist leitavatele andmetele pakutakse seejuures andmesidekiirust kuskil 90 Mbit/s juures. Seega hetkel ei tundu see üldises plaanis hea alternatiivina valguskaabliga püsiühendusele ei pakutava kiiruse ega küsitava hinna osas (mida tarbija suure tõenäosusega ei ole valis tasuma). Tõenäoliselt kiirused suurenevad ajas, kuid pigem on satelliitside ikkagi piirkondadele, kuhu muul viisil ühendust tuua ei saa/tasu. Samas on Eestis kindlasti piirkondi, kus see oleks kuluefektiivsem optika rajamisest (eeldades ka vastavat kiirust võimaldava mobiilside puudumist), kuid siis võib tekkida vajadus toetusteks kuutasu osas. 2. Viimasel paaril aastal on kerkinud diskussioon hulgiturgude regulatsiooni jõustamise ja sidetaristu juurdepääsuhindade üle, milles on muuhulgas nähtud põhjust selles, et Eestis on väga suure kiirusega lairibaühenduste hinnad võrreldes naaberriikidega oluliselt kallimad ning konkurents selles vallas ei toimi. Kas Teie arvates on tegemist teemaga, kus täiendav riiklik sekkumine järelevalve kaudu on vajalik ja võimalik, võttes arvesse täna kehtivat õiguslikku raamistikku? Ei oska kommenteerida. 3. Seoses ühenduvuse vajadustega transpordikoridoridel, eelkõige maanteede ääres, on väga oluline tagada sinna võimalikult efektiivne ning säästlik taristu rajamine. Selle üheks eelduseks on valmisolek täiendavate sidekaablite ning -mastide paigaldamiseks olemasolevate ja uute rajatavate maanteede äärde. Mil viisil oleks seda kõige parem teostada? Milline võiks olla siinkohal rollijaotus riigi ja sideettevõtjate vahel? Riik peaks uute maanteede rajamisel arvesta m a side ja elektri vajadustega ning ühes teetaristuga l ooma vajaliku kanalisatsiooni neile . Võimalusel arvestama mastide asukohtadega ja soetama ühes teemaaga vajalikud asukohad . Olemasolevate teede ääres tuleks lähtuda riigi ja elanikkonna vajadustest ning leida maksimaalselt võimalusi sidetaristu paigutamiseks teemaale, mis tagab lihtsama ja soodsama sidetaristu rajamise. Sidetaristu ise oleks juba sideettevõtete rajada. 4. Lisaks tuleviku ühenduvuse vajadustega arvestamisele on juba täna põhimaanteedel teatud kohtades probleeme mobiilsideleviga, mis põhjustavad kõnede ja andmesideühenduse katkestusi. Milliseid kiireid lahendusi oleks sideettevõtjatel võimalik rakendada antud probleemi lahendamiseks? Ei oska kommenteerida. 5. Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii kõne- kui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine jne)? Pigem ei. Selleks, et hiljem täitmist kontrollida, peaks vastavad nõuded väga detailsed olema. Mõne konkreetse sagedusloa koosseisus võib siiski olla põhjendatud, kui taolised nõuded on osa konkursi tingimustest. 6. Milliseid täiendavaid poliitikaid (sh. seadusandlus) tuleks muuta või luua selleks, et aastaks 2030 oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid? Midagi konkreetselt esile tõsta on keeruline. Kuivõrd 100% valge ala katmine valguskaabliga tundub ebarealistlik, siis tasuks rohkem keskenduda kogu Eesti 5G katvuse tagamisele, millega võiks olla tagatud piisav andmesidekiirus enamikule elanikkonnast. 7. Kas lisaks rahalistele toetustele või nende asemel oleks ühenduvuse valdkonna eesmärkide saavutamisel vajalik välja töötada ka täiendavaid finantsinstrumentide meetmeid, mille abil sideettevõtjad saaksid vajalikke investeeringuid rahastada? Kas finantsinstrument annaks parema tulemuse, kui samas suuruses summa toetusena andmine? Ei ole ettepanekuid. Lugupidamisega Priit Soom Juhatuse liige Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Saatja: Priit Soom <[email protected]> Saadetud: 15.08.2022 14:01 Adressaat: info.mkm <[email protected]> Koopia: Raigo Iling <[email protected]> Teema: Vs: Eesti lairiba plaan 2030 - avalik konsultatsioon Tere Lisatud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse vastus. Lugupidamisega Priit SoomJuhataja, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Tel | | | Narva mnt 5, Tallinn 10117, Eesti Saatja: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Saatmisaeg: esmaspäev, 20. juuni 2022 09:06Adressaat: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit &lt;[email protected]&gt;; Tele2 Eesti AS &lt;[email protected]&gt;; Elisa Eesti AS &lt;[email protected]&gt;; Telia Eesti AS &lt;[email protected]&gt;; Enefit Connect OÜ &lt;[email protected]&gt;; [email protected]; Eesti Linnade ja Valdade Liit &lt;[email protected]&gt;; Tallinna Linnavalitsus &lt;[email protected]&gt;; Narva Linnavalitsus &lt;[email protected]&gt;; MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon &lt;[email protected]&gt;; Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon &lt;info@eraa&ee.gt;; Eesti Arhitektide Liit &lt;[email protected]&gt;; Tallinna Tehnikaülikool &lt;[email protected]&gt;; Talnilla Ülikool &lt;[email protected]&gt;; Tartu Ülikool &lt;[email protected]&gt;; Eesti Maaülikool &lt;[email protected]&gt;; Eesti Külaliikumine Kodukant &lt;[email protected]&gt;; Eesti Elektritööstuse Liit &lt;[email protected]&gt;; MTÜ Eesti Taristuehituse Liit &lt;[email protected]&gt;Teema: Eesti lairiba plaan 2030 - avalik konsultatsioon Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Eesti lairiba plaan 2030 - avalik konsultatsioon Registreerimise kuupäev: 17.06.2022 Registreerimise number: 13-2/22- 0095/4197-1. Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625 6342