dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. august 2022
Viit
1.10-19/22-444-1
Registreeritud
15. august 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2022
Vastutaja
Merle Järve

Failid

  • 📎notar KJ 150822 101824.asice79 KB

Sisu (failidest)

Digitaalne originaaldokument TALLINNA NOTAR KAATA KARTAU NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2881 KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kaata Kartau notaribüroos Tallinnas Rävala pst 5 viieteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne teisel aastal (15.08.2022.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Müüja, tegutsedes Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, kaudu, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Keiu Käära, isikukood 48605060257, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis Harju maakonnas Saue vallas, kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist, Nordest Vara OÜ, registrikood 16384043, asukoht Keevise tn 10, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Igor Lopatjuk, isikukood 38611260241, kelle isiksamasus on tuvastatud Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad, esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist, ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis Tallinnas, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Mohni tehnohoone, Viinistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistu koosseisu kuulub katastriüksus katastritunnusega 35301:001:1002, pindala 405,0 m², sihtotstarve transpordimaa (100%). Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 16551250 all. 1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.1.4. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud õiguslikku tähendust omava elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi järgi on aadressil Mohni tehnohoone, Viinistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond registreeritud hoone Hoone (kontrollitav), ehitisregistri koodiga 121286084, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind määramata, ehitise staatus Olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistri andmetel on ehitise suhtes väljastatud järgmised dokumendid: Kuusalu vald on 2.05.2019 väljastanud andmete esitamise teatise nr 1911525/06778. 1.3. Lepingu eseme suhtes kehtivad E-notari infosüsteemist tehtud päringute andmete kohaselt järgmised kitsendused: Katastriüksuse 35301:001:1002 kitsendused: Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 404,61 m²; nähtus: Kaitseala (Lahemaa RP, Lahemaa pv.); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 404,61 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 404,61 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 404,61 m²; nähtus: kaitseala (Lahemaa rahvuspark); nähtus: kinnismälestis (Mohni tuletorni tehniline hoone, 1852. a.). 1.4. E-notari infosüsteemist tehtud mälestiste otsingutest nähtub, et lepingu esemeks on ehitismälestis (Mohni tuletorni tehniline hoone, 1852. a., mälestise registrinumber 9488). 1.5. Keskkonnaregistri andmetel on käesoleva lepingu punktis 1.3 nimetatud kaitseala võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 03. juuni 1997. a määrusega nr 109 „Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine“ ning loodusobjekti tüüp on piiranguvöönd, nimetus Lahemaa RP, Lahemaa pv. ja loodusobjekti valitseja nimi on Keskkonnaamet. 1.6. Müüja kinnitab, et: 1.6.1. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV84264 all ning lepingu eseme valitsejana on riigi kinnisvararegistris märgitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1.6.2. Lepingu ese on Müüja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud lahendamata kinnistamisavaldusi. 2 1.6.3. Lepingu eseme suhtes kehtivad käesoleva lepingu punktides 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud asjaoludest tulenevad piirangud ning muid Müüjale teadaolevaid piiranguid lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti. 1.6.4. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 1.6.5. Müüja on tasunud kõik lepingu esemega ja selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemega seoses ei ole Müüja poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 1.6.6. Lepingu eseme koosseisus on lepingu punktis 1.2 nimetatud riiklikus ehitisregistris registreeritud ehitis. Ehitise suhtes on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitise sihtpärast kasutamist võimaldav kasutusluba. Müüjal puudub info, et nimetatud ehitise suhtes oleks tehtud ebaseaduslikke ümberehitustöid. 1.6.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel võib esineda keskkonnareostust. Lepingu eseme oluliseks osaks olev tehnohoone on sisuliselt diislimaja, kus on sisse ehitatud diiselgeneraatorid koos neid ühendava skeemiga ja kogu selles süsteemis võib olla kütusejääke. Nimetatud kütusejääkide koristamine ilma kogu süsteemi lõhkumata ja tehnohoonet lammutamata võib osutuda võimatuks. 1.6.8. Lepingu eseme koosseisu kuuluva katastriüksuse piirid on katastriüksuse moodustamise käigus looduses tähistamata. Müüja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust looduses. 1.6.9. Lepingu esemel ei paikne Müüjale teadaolevalt kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi. 1.6.10. Lepingu esemel puudub otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt. 1.6.11. Lepingu ese ei ole lepingu sõlmimise hetkel ühendatud ega liitunud lepingu eseme teenindamiseks vajalike tehnovõrkudega ning Müüja ei kohustu tegema mingeid toiminguid lepingu eseme ühendamiseks selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkudega. 1.7. Ostja kinnitab, et: 1.7.1. Ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 1.7.2. Ta on tähelepanelikult tutvunud lepingu esemega ning selle kohta enampakkumise teadetes avaldatud infoga, ning on teadlik lepingu eseme seisukorrast, omadustest, sihtotstarbest, lepingu eseme suhtes kehtivatest käesolevas lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ja mõjust lepingu eseme kasutamisel ega oma nende osas Müüjale pretensioone. 1.7.3. Ta on teadlik, et ta ostab lepingu eseme seisundis, milles see oli Ostja poolt pakkumise tegemise hetkel, s.h Ostja on teadlik, et Müüja ei kohustu likvideerima käesoleva lepingu punktis 1.6.7 toodud võimalikku keskkonnareostust ega kõrvaldama punktis 1.6.7 nimetatud kütusepaakidest ohtlikke jäätmeid. 1.7.4. Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud saneerimis- ega likvideerimismenetlust. 1.8. Müüja ja Ostja kinnitavad, et käesoleva lepingu sõlmimine toimub kooskõlas majandus- ja taristuministri 27.07.2022 käskkirjaga nr 180. 3 2. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND 2.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 32 650 eurot. 2.2. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et ostuhind (32 650 eurot) on täies ulatuses Müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. 2.3. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse Ostjale üle hiljemalt 18.09.2022.a. Nimetatud tähtpäevaks on Müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad vahendid (võtmed, puldid jmt) Ostjale üle andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi null koma null kolm protsenti (0,03%) ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. 2.4. Müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu eseme Ostjale üle seisundis, millises see oli Ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil ning arvestades loomulikku kulumist. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel. 2.5. Müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 2.6. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Müüja ja Ostja lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Lepinguosalised on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 16551250 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Nordest Vara OÜ, registrikood 16384043. 4. OSTUEESÕIGUSE SELGITUS JA LEPINGUST TAGANEMISE ÕIGUS 4.1. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 16 on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus, kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. 4.2. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et kui ostueesõigust omav isik kasutab ostueesõigust ning esitab ostueesõiguse teostamise avalduse, on Müüjal või Ostjal õigus käesolevast lepingust ühepoolselt taganeda. Lepingust taganemiseks esitab üks pool teisele poolele ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse. 4.3. Lepingust taganemisel kohustuvad pooled tagastama lepingu alusel saadu, sh kohustub Ostja tegema omapoolsed tahteavaldused omandi üleandmiseks ostueesõigust teostanud isikule ning Müüja kohustub Ostjale tagastama kogu ostuhinna ja hüvitama Ostjale käesoleva 4 lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu. Muid kulusid ega kahjusid ei pea Müüja Ostjale hüvitama. 4.4. Käesolevas punktis toodud kokkulepped annavad Müüjale ostueesõiguse teostamisel võimaluse lõpetada käesoleva Ostjaga sõlmitud lepingu kehtivus ja nõuda Ostjalt lepingu eseme omandi ja valduse tagasiandmist, et täita ostueesõiguse kasutajaga jõustunud müügileping ja anda lepingu eseme omand ja valdus üle ostueesõiguse kasutajale. Vastavalt võlaõigusseaduse § 245 ei kehti käesolevas punktis toodud kokkulepped ostueesõigust omava isiku suhtes. 5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 5.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 5.2. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud ning ei ole selgunud, kas ostueesõigust teostatakse või mitte. 5.3. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind notarikontole ning notariaalakti tõestaja väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud ning on selgunud, kas ostueesõigust teostatakse või mitte. Vaatamata sellele soovivad müüja ja ostja sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. 5.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 5.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 5.6. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 5.7. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 5.8. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 5 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 5.9. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 5.10. Vastavalt võlaõigusseaduse § 494 lähevad kindlustatud asja võõrandamisel asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused ning vastavalt võlaõigusseaduse § 496 peab asja võõrandaja või omandaja asja võõrandamisest kindlustusandjale viivitamata teatama. Kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama. 5.11. Vastavalt võlaõigusseaduse § 495 võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja võõrandamisest teadasaamisest ning asja omandaja võib kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja omandamisest, sellistel juhtudel ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest. 5.12. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 5.13. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 5.14. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 5.15. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et müüjal ja ostjal oleks esmalt võimalik sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit ostjale üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks müüja ja ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks müüjal võimalik ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule. 5.16. Notariaalakti tõestaja on soovitanud ostjale mitte teostada investeeringuid ajal, mil ei ole selgunud, kas lepingu eseme suhtes teostatakse ostueesõigust või mitte; samuti et juhul, kui ostueesõigust lepingu eseme suhtes kasutatakse, võib olla lepingu eseme koormamine 6 hüpoteegiga tühine. Vaatamata eeltoodule soovivad lepinguosalised käesoleva lepingu sõlmimist selles toodud tingimustel. 5.17. Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu asjaõigusseaduse § 156 1. lõikes nimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. 5.18. Lepingu eseme kasutamisel kehtivad seoses lepingus nimetatud e-notarist nähtuvate kitsendustega seadusest tulenevad piirangud. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on osalejatele kättesaadav portaalidest www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 6.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 6.3. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 6.4. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 4. lõikele esitab notariaalakti tõestaja lepingu digitaalse originaaleksemplari kolme (3) päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest Keskkonnaministeeriumile e-posti aadressil [email protected]. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Ostja. 7.2. Osalejad tasuvad notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib nende omavahelise kokkuleppena, notariaalakti tõestajal on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 7.4. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse. 7 Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu tehingu tõestamisel 119,50 eurot (tehinguväärtus 32 650 eurot, notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2). Notari tasu tehingu tegemisel kaugtõestamise teel 20 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 21). Notari tasu kokku 139,50 eurot. Käibemaks 27,90 eurot. Kokku 167,40 eurot. Riigilõiv uue omaniku kinnitamisel 40,00 eurot (tehinguväärtus 32 650,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). HRO Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Müüja esindaja: Keiu Käära /allkirjastatud digitaalselt/ Ostja esindaja: Igor Lopatjuk /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Kaata Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel