Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR KAATA KARTAU
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2881
KINNISTU MÜÜGILEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kaata Kartau
notaribüroos Tallinnas Rävala pst 5 viieteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne
teisel aastal (15.08.2022.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Müüja, tegutsedes Eesti Vabariigi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, kaudu, e-posti aadress
[email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Keiu Käära,
isikukood 48605060257, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik ning kelle asukoht on
kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Eesti Vabariigis Harju maakonnas Saue vallas,
kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev
leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist,
Nordest Vara OÜ, registrikood 16384043, asukoht Keevise tn 10, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb registrikaardile
kantud juhatuse liige Igor Lopatjuk, isikukood 38611260241, kelle isiksamasus on tuvastatud
Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes kinnitab, et tema
volitused on kehtivad, esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik
õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või
takistaks käesoleva tehingu tegemist, ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda
ütluste kohaselt Eesti Vabariigis Tallinnas,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on Mohni tehnohoone, Viinistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond
asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistu koosseisu kuulub
katastriüksus katastritunnusega 35301:001:1002, pindala 405,0 m², sihtotstarve
transpordimaa (100%). Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistrisse registriosa nr 16551250 all.
1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.1.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.1.4. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud õiguslikku
tähendust omava elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel käesoleva lepingu
sõlmimise päeval.
1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi järgi on aadressil Mohni tehnohoone,
Viinistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond registreeritud hoone Hoone (kontrollitav),
ehitisregistri koodiga 121286084, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata,
ehitusalune pind määramata, ehitise staatus Olemas ja kaalutud energiakasutuse klass
määramata. Ehitisregistri andmetel on ehitise suhtes väljastatud järgmised dokumendid:
Kuusalu vald on 2.05.2019 väljastanud andmete esitamise teatise nr 1911525/06778.
1.3. Lepingu eseme suhtes kehtivad E-notari infosüsteemist tehtud päringute andmete kohaselt
järgmised kitsendused: Katastriüksuse 35301:001:1002 kitsendused:
Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 404,61 m²; nähtus: Kaitseala (Lahemaa RP,
Lahemaa pv.);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 404,61 m²; nähtus: Veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 404,61 m²; nähtus: Veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres.
Kitsendusi põhjustava objekti andmed:
ulatus: 404,61 m²; nähtus: kaitseala (Lahemaa rahvuspark);
nähtus: kinnismälestis (Mohni tuletorni tehniline hoone, 1852. a.).
1.4. E-notari infosüsteemist tehtud mälestiste otsingutest nähtub, et lepingu esemeks on
ehitismälestis (Mohni tuletorni tehniline hoone, 1852. a., mälestise registrinumber 9488).
1.5. Keskkonnaregistri andmetel on käesoleva lepingu punktis 1.3 nimetatud kaitseala võetud
kaitse alla Vabariigi Valitsuse 03. juuni 1997. a määrusega nr 109 „Lahemaa rahvuspargi,
Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste
kinnitamine“ ning loodusobjekti tüüp on piiranguvöönd, nimetus Lahemaa RP, Lahemaa pv.
ja loodusobjekti valitseja nimi on Keskkonnaamet.
1.6. Müüja kinnitab, et:
1.6.1. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV84264 all ning
lepingu eseme valitsejana on riigi kinnisvararegistris märgitud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
1.6.2. Lepingu ese on Müüja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi,
et seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
lahendamata kinnistamisavaldusi.
2
1.6.3. Lepingu eseme suhtes kehtivad käesoleva lepingu punktides 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud
asjaoludest tulenevad piirangud ning muid Müüjale teadaolevaid piiranguid lepingu
eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti.
1.6.4. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei
ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
1.6.5. Müüja on tasunud kõik lepingu esemega ja selle kasutamisega seotud maksed, mille
maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemega seoses ei ole Müüja poolt tasumisele
kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.
1.6.6. Lepingu eseme koosseisus on lepingu punktis 1.2 nimetatud riiklikus ehitisregistris
registreeritud ehitis. Ehitise suhtes on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitise
sihtpärast kasutamist võimaldav kasutusluba. Müüjal puudub info, et nimetatud ehitise
suhtes oleks tehtud ebaseaduslikke ümberehitustöid.
1.6.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel võib esineda keskkonnareostust. Lepingu
eseme oluliseks osaks olev tehnohoone on sisuliselt diislimaja, kus on sisse ehitatud
diiselgeneraatorid koos neid ühendava skeemiga ja kogu selles süsteemis võib olla
kütusejääke. Nimetatud kütusejääkide koristamine ilma kogu süsteemi lõhkumata ja
tehnohoonet lammutamata võib osutuda võimatuks.
1.6.8. Lepingu eseme koosseisu kuuluva katastriüksuse piirid on katastriüksuse moodustamise
käigus looduses tähistamata. Müüja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust looduses.
1.6.9. Lepingu esemel ei paikne Müüjale teadaolevalt kolmandatele isikutele kuuluvaid
maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi.
1.6.10. Lepingu esemel puudub otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt.
1.6.11. Lepingu ese ei ole lepingu sõlmimise hetkel ühendatud ega liitunud lepingu eseme
teenindamiseks vajalike tehnovõrkudega ning Müüja ei kohustu tegema mingeid
toiminguid lepingu eseme ühendamiseks selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkudega.
1.7. Ostja kinnitab, et:
1.7.1. Ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris
registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse
suurusest ja piiridest.
1.7.2. Ta on tähelepanelikult tutvunud lepingu esemega ning selle kohta enampakkumise
teadetes avaldatud infoga, ning on teadlik lepingu eseme seisukorrast, omadustest,
sihtotstarbest, lepingu eseme suhtes kehtivatest käesolevas lepingus nimetatud
seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ja mõjust lepingu eseme kasutamisel ega oma
nende osas Müüjale pretensioone.
1.7.3. Ta on teadlik, et ta ostab lepingu eseme seisundis, milles see oli Ostja poolt pakkumise
tegemise hetkel, s.h Ostja on teadlik, et Müüja ei kohustu likvideerima käesoleva lepingu
punktis 1.6.7 toodud võimalikku keskkonnareostust ega kõrvaldama punktis 1.6.7
nimetatud kütusepaakidest ohtlikke jäätmeid.
1.7.4. Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega
algatatud saneerimis- ega likvideerimismenetlust.
1.8. Müüja ja Ostja kinnitavad, et käesoleva lepingu sõlmimine toimub kooskõlas majandus- ja
taristuministri 27.07.2022 käskkirjaga nr 180.
3
2. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND
2.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 32 650 eurot.
2.2. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et ostuhind (32 650 eurot) on täies ulatuses Müüjale
tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist.
2.3. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse Ostjale üle hiljemalt
18.09.2022.a. Nimetatud tähtpäevaks on Müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja
kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad vahendid (võtmed, puldid jmt) Ostjale üle
andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise
kohustuse täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi null koma null
kolm protsenti (0,03%) ostuhinnast iga viivitatud päeva eest.
2.4. Müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses,
hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu eseme Ostjale üle
seisundis, millises see oli Ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil ning arvestades
loomulikku kulumist. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb
Ostjale üle otsese valduse üleandmisel.
2.5. Müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes
need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab
Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.
2.6. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Müüja ja Ostja lihtkirjaliku
üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles
märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva
seisuga.
3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Lepinguosalised on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja
Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosa number 16551250 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna
sisse kanda Nordest Vara OÜ, registrikood 16384043.
4. OSTUEESÕIGUSE SELGITUS JA LEPINGUST TAGANEMISE ÕIGUS
4.1. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 16 on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus, kui
kinnisasi asub tervenisti või osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.
Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele
sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende
alanejatele sugulastele.
4.2. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et kui ostueesõigust omav isik kasutab ostueesõigust ning
esitab ostueesõiguse teostamise avalduse, on Müüjal või Ostjal õigus käesolevast lepingust
ühepoolselt taganeda. Lepingust taganemiseks esitab üks pool teisele poolele ühepoolse
notariaalselt tõestatud avalduse.
4.3. Lepingust taganemisel kohustuvad pooled tagastama lepingu alusel saadu, sh kohustub Ostja
tegema omapoolsed tahteavaldused omandi üleandmiseks ostueesõigust teostanud isikule
ning Müüja kohustub Ostjale tagastama kogu ostuhinna ja hüvitama Ostjale käesoleva
4
lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu. Muid kulusid ega kahjusid ei pea Müüja
Ostjale hüvitama.
4.4. Käesolevas punktis toodud kokkulepped annavad Müüjale ostueesõiguse teostamisel
võimaluse lõpetada käesoleva Ostjaga sõlmitud lepingu kehtivus ja nõuda Ostjalt lepingu
eseme omandi ja valduse tagasiandmist, et täita ostueesõiguse kasutajaga jõustunud
müügileping ja anda lepingu eseme omand ja valdus üle ostueesõiguse kasutajale. Vastavalt
võlaõigusseaduse § 245 ei kehti käesolevas punktis toodud kokkulepped ostueesõigust
omava isiku suhtes.
5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
5.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega.
5.2. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on kinnistu omanikuna
kinnistusraamatusse sisse kantud ning ei ole selgunud, kas ostueesõigust teostatakse või
mitte.
5.3. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind
notarikontole ning notariaalakti tõestaja väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on
omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud ning on selgunud, kas ostueesõigust teostatakse
või mitte. Vaatamata sellele soovivad müüja ja ostja sõlmida käesoleva lepingu selles toodud
tingimustel.
5.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing
tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
5.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale
lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks
olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi
jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi
originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
5.6. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt.
5.7. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
5.8. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või
alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele
mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus §
5
116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse
tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
5.9. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta
möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma
kohustuste täitmisest.
5.10. Vastavalt võlaõigusseaduse § 494 lähevad kindlustatud asja võõrandamisel asja
omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused
ning vastavalt võlaõigusseaduse § 496 peab asja võõrandaja või omandaja asja
võõrandamisest kindlustusandjale viivitamata teatama. Kui kindlustusandjale asja
võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui
kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks
pidanud vastava teate saama.
5.11. Vastavalt võlaõigusseaduse § 495 võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda ühe
kuu jooksul arvates asja võõrandamisest teadasaamisest ning asja omandaja võib
kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja omandamisest, sellistel juhtudel ei
vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest.
5.12. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule,
kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja
või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses
asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks
vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt
1. oktoobriks.
5.13. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava
isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõiguse teostamisel
loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel
tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda
kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
5.14. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata
teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku
nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui
lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja.
Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate
saamist.
5.15. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et
müüjal ja ostjal oleks esmalt võimalik sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik
notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit ostjale üle ei anta,
vaid tehakse lepingu esemele ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist.
Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust
omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks müüja ja ostja olla
kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel
sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks
müüjal võimalik ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle
ostueesõigust kasutanud isikule.
5.16. Notariaalakti tõestaja on soovitanud ostjale mitte teostada investeeringuid ajal, mil ei ole
selgunud, kas lepingu eseme suhtes teostatakse ostueesõigust või mitte; samuti et juhul, kui
ostueesõigust lepingu eseme suhtes kasutatakse, võib olla lepingu eseme koormamine
6
hüpoteegiga tühine. Vaatamata eeltoodule soovivad lepinguosalised käesoleva lepingu
sõlmimist selles toodud tingimustel.
5.17. Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs
avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle
võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.
Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu
määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui kinnisasja osalise
võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult
kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise
osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu asjaõigusseaduse § 156 1. lõikes
nimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine
ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.
5.18. Lepingu eseme kasutamisel kehtivad seoses lepingus nimetatud e-notarist nähtuvate
kitsendustega seadusest tulenevad piirangud.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on osalejatele
kättesaadav portaalidest www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb
digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab
originaali.
6.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3)
tööpäeva jooksul.
6.3. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu
võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.
6.4. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 4. lõikele esitab notariaalakti tõestaja lepingu digitaalse
originaaleksemplari kolme (3) päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest
Keskkonnaministeeriumile e-posti aadressil
[email protected].
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Ostja.
7.2. Osalejad tasuvad notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3)
tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus
notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel
või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu
kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.
Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu
tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib nende omavahelise kokkuleppena, notariaalakti
tõestajal on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt
lepinguosaliselt.
7.4. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole ja
esitavad riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse.
7
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.
Notari tasu tehingu tõestamisel 119,50 eurot (tehinguväärtus 32 650 eurot, notari tasu seaduse §
3, 22 ja 23 p 2).
Notari tasu tehingu tegemisel kaugtõestamise teel 20 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 21).
Notari tasu kokku 139,50 eurot.
Käibemaks 27,90 eurot.
Kokku 167,40 eurot.
Riigilõiv uue omaniku kinnitamisel 40,00 eurot (tehinguväärtus 32 650,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 76 lg 1).
HRO
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Müüja esindaja: Keiu Käära /allkirjastatud digitaalselt/
Ostja esindaja: Igor Lopatjuk /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Kaata Kartau /allkirjastatud digitaalselt/
8