Hr Kristjan Järvan
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.06.2022 nr 13-2/22-0095/4197-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 15.08.2022 nr 5.1-1/81-1
Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030 avalikule konsultatsioonile
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tervitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi plaani koostada detailsem tegevuskava lairiba
ühenduste arendamise kohta ning esitab käesolevaga oma tagasiside MKM-i poolt
avalikule konsultatsioonile esitatud dokumendi kohta.
Üldised seisukohad ja ettepanekud
1. ITL teeb ettepaneku lisada koostatavasse lairiba plaani järgmine:
1.1. Terviklik tuleviku vaade ehk mis toimub aastal 2030 ja sealt edasi.
Konsultatsioonile esitatud dokumendis on kirjas tänane seis, aga puudu on
prognoos, mis hakkab juhtuma aastatel 2025-2030 ja pärast aastat 2030:
millised tehnoloogilised vajadused on ühenduste kasutajatel sellel ajal ja kus
kasutajad siis paiknevad. Selleks on vaja arvestada tulevikutrende, võtta
arvesse demograafilist vaadet jne.
Seega oluline on adresseerida plaanis, millised väljakutsed järgmisel perioodil
selle plaaniga lahendada tahetakse ja seda nii tarbijate kui ka tehnoloogiate
vaatest.
1.2. Realistlik plaan, kuidas saavutada digiühiskonna arengukavas seatud
eesmärgid.
Selleks, et loodav plaan oleks realistlik ja terviklik, on meie hinnangul vajalik:
1.2.1. Tunnistada, et Eesti 100% katvuse eesmärk ei ole realistlik ega mõistlik
arvestades Eesti hajaasustust ning tegelikku tarbimissoovi ja vajadust
maapiirkondades (vananev elanikkond ja elatustase, samuti kaugtöö
2
osakaalu tõus). Leiame, et lairiba 2030 plaani eesmärgiks ei peaks võtma
Eesti 100% katvust, vaid üksnes asustatud piirkondade (s.h teede ja
tööstuspiirkondade) katvust, mida toetab sisuliselt ka EL-i poolt seatud
eesmärk aastaks 2030.
1.2.2. Lisada plaani lahendus puuduvate rahaliste vahendite osas Lairiba
2030 eesmärkide täitmiseks. Hetkel on plaanis kirjas vaid osaline kate:
84 463 aastaringses kasutuses olevatest aadressil ei ole 30 Mbit/s
püsiühendust ega plaanis seda rajada, aga kuni aastani 2027 toetatakse
püsiühenduste rajamist 69,29 miljoni euroga, mis võimaldab luua liitumise
võimaluse 23 000 aadressile. Plaanis on lahendamata (isegi püstitamata)
oluline küsimus, mis saab ülejäänud puudu olevatest ühendustest, s.h
arvestamata on tulevikuvaade (aadressidele kuni 100Mbit/s püsiühendus
suurendamise võimalusega kuni 1 Gbit/s. Meie hinnangul on vältimatult
vajalik, et koostatav plaan adresseeriks suurt pilti, püstitaks õige
probleemi, et mida lahendama hakatakse ning pakuks lahenduse seatud
eesmärkide täitmiseks.
1.2.3. Märkida plaanis ära ka eraettevõtete enda panus. Hetke käsitluse
kohaselt toimub justkui Lairiba 2030 eesmärkide täitmine üksnes plaanis
kajastatud riigipoolsete toetuste abil. Selleks, et plaan annaks tervikliku
ülevaate lairiba hetkeseisust ja eesmärkide poole liikumisest, ei saa
sellest välja jätta fakti, et mitmed turul tegutsevad sideettevõtted
investeerivad pidevalt märkimisväärses suuruses oma võrkudesse. Ka
siis, kui võrgu ehitus toimub eraettevõtete endi poolt, toetab see suures
pildis Eesti Lairiba 2030 plaanis seatud eesmärke. Tänaseni on
lairibateenuse pakkumiseks vajaliku „viimase miili“ loomisega Eestis
tegelenudki eelkõige erasektor, riigi poolne panus on olnud ebapiisav ja
senised toetusmeetmed pole olnud kuigivõrd edukad.
1.2.4. Arvestada suurema hulga aadressidega ehk ka nende kasutajatega,
kes kasutavad hetkel internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s, kuid kes
vajavad ka tulevikus suuremaid kiiruseid, mida nende kasutuses olev
taristu ei pruugi võimaldada. Meie hinnangul on vaja Lairiba 2030 plaanis
arvestada erinevate aadressidega: need, kus praegu ei ole 30 Mbit/s
püsiühendust ja need, kus selline kiirus on, aga seda ei ole võimalik
suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Pakutavad lahendused võivad olla
erinevad, aga viimati mainitud kasutajate grupp peab olema lairiba
tulevikku suunatud plaaniga hõlmatud.
1.2.5. Arvestada erinevate kasutajatega, sest lisaks eratarbijatele on
kvaliteetset ja kiiret ühendust vaja näiteks ka ettevõtetel, kes on olulise
tähtsusega kohaliku omavalitsuse tasemel, nagu näiteks:
- haridus- ja muudel asutustel maapiirkondades;
- tööstusettevõtetel;
3
- muudel äriettevõtetel.
1.2.6. Prognoosida paremini teenuste reaalset kasutatavust ehk arvestada
klientide poolse vajaduse ja võimekusega ehk majandusliku mõõtmega.
Sideühendusi on mõistlik rajada vaid sinna, kus on potentsiaalsed
sideteenuse tarbijad, mitte rajada passiivset võrku iga hinna eest igale
poole. Arvestades rahaliste ressursside piiratust, on äärmiselt oluline
vältida olukordi, kus võrk rajatakse riigiabi vahendite eest kohtadesse,
kus puudub reaalne huvi ja valmidus sideteenuse kasutamiseks.
1.3. Seniste riigiabi meetmete kokkuvõte ja hinnang nende tulemustele.
Hetkel seda lisatud ei ole ja seda vaatamata sellele, et Riigikontroll on läbi
viinud vastava auditi ning andnud omapoolse hinnangu eelnevate meetmete
küsitava tulemuslikkuse suhtes. On väga oluline eelmistest meetmetest
õppida ja riigiabi vahendeid senisest märksa tõhusamalt kasutada. Samuti
peab olema plaan, kuidas suurendada seniste meetmega väljaehitatud ja
ehitatavate võrkude kasutust.
2. Kõige olulisemad murekohad, mis takistavad lairiba arengut Eestis ja
vajavad kiiremas korras lahendamist, on ITL-i hinnangul järgmised:
2.1. Ehitusalase regulatsiooni puudujäägid, mis ei taga, et sidetaristuga
arvestatakse juba varases faasis ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel. ITL
on välja töötanud vastavad ettepanekud ja esitanud need korduvalt MKM-ile.
Esitame need uuesti ka hetkel ettevalmistava ehitusseadustiku muutmise
seaduse eelnõu menetluse raames. Lühidalt peame äärmiselt vajalikuks, et
õigusaktide tasandil kehtestaks kohustus:
2.1.1. Määratleda planeeringus sideehitise võimalik asukoht;
2.1.2. Esitada ehitusprojekti osana ka sideehitised (sidevarustuse tehniline
lahendus juurdepääsuvõrguga liitumiseks ja hoonesisene füüsiline
taristu);
2.1.3. Ehitada arenduspiirkondades enne hoonetele ehitusloa/kasutusloa
väljastamist valmis hoone väline sidetaristu (mitte üksnes hoonesisene
füüsiline taristu);
2.1.4. Kajastada teede (riiklikud teed, avalikult kasutatavad teed, EU
vahenditest rahastatavad kergliiklusteed jne) ehitusprojektides sidetaristu
kohustuslikkus;
2.1.5. Võimaldada sidemastide lihtsat ja kiiret paigaldamist teemaale kõikidel
juhtudel, kui masti paigaldamisega seotud nõuded (sh vastav ohutuse
hindamise audit) ja muud liiklusohutuse seisukohast olulised nõuded on
täidetud. Tänane praktika on sidemastide teemaale püstitamise osas
selgelt ebamõistlik ning takistab lairibaplaani ellu viimist.
4
2.2. Koostöö mittetoimimine Transpordiametiga. ITL-i hinnangul tänane koostöö ei
toimi, kuna Transpordiameti arvates on 5G ja üldse ühenduvuse (levi)
tagamine üksnes sideettevõtjate erahuvi. ITL arvates on ainuõige, kui
sidetrasse hakatakse planeerima ja ehitama koos teedega ning need
muutuvad teede loogiliseks osaks ja riik kirjutab selgesõnaliselt ette vastavad
nõuded riigiteede haldajatele. Kahjuks see praegu nii ei ole ja vaatamata
poliitilistele kokkulepetele ning ITL-i ja mitmete sideoperaatorite pingutustele
teema tõsiduse kohale viimiseks (side ei tule õhust!), ei ole selles teemas
endiselt konstruktiivseid ja edasiviivaid arenguid. Teemaale ehitamine on kas
üldse välistatud või ebamõistlik tulenevalt Transpordiameti poolt seatavatest
nõuetest ja tingimustest.
2.3. Mittepiisavad toetusmeetmed. ITL-i ettepanekud toetusmeetmete osas on
järgmised:
2.3.1. Suurendada aastateks 2021-2027 otsustatud püsiühenduste rajamise
toetusfondi maksimaalse võimaliku suuruseni, milleks praegu on
planeeritud 69,29 miljonit eurot taasterahastu NextGenerationEU (RRF)
ja Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) koos riigipoolse
omafinantseeringuga vahendeid, aga võiks ITL hinnangul olla vähemalt
100-150 miljonit.
2.3.2. suurendada toetuse osakaalu 95 protsendini (praegu on 70%,
ülejäänud 30% on ettevõtete omafinantseering). Sealjuures juhime
tähelepanu, et tegemist on Eesti enda seatud piirmääraga, mitte EL-i
toetusmeetme rahastuse tingimustega;
2.3.3. suurendada toetuse maksimaalset suurust, arvestades Lairiba 2030
plaani ja tulevikuvaadet, 5200 euroni (praegu 3000 eurot).
2.4. Kohalike omavalitsuste madal teadlikkus. KOV ametnike kompetents vajab
kindlasti tõstmist, sh side kui elutähtsa teenuse olemasolu vajalikkuse kui ka
sideehitusalaste teadmiste osas. Peame oluliseks, et KOV ametnikud
oskaksid küsida sidelahenduste läbimõtlemise ja olemasolu kohta, s.h nõuda
projekteerimisel õigeid tingimusi ning anda eelistused sobiliku asukoha osas
(arvestades muid pooleliolevaid planeeringuid, projekte, keskkonnaalaseid ja
haljastuse nõudeid jms). Kindlasti oleks selles teemas abi ka suuremast
koostööst riigiasutustega ja üleriigilistest koolitustest.
Kahjuks peame siinkohal nentima, et kõigile ülal toodud probleemidele on ITL
korduvalt ja korduvalt oma lahendusettepanekud esitanud, aga neid pole seni kuulda
võetud. Tegemist on tõesti sideettevõtjate jaoks oluliste murekohtadega. Ühest
küljest on suuremad sideettevõtjad elutähtsate teenuste osutajateks hädaolukorra
seaduse mõistes, teisest küljest on need samad ettevõtjad ja nende poolt osutatavad
teenused ebaolulised planeerimis- ja ehitusseadustiku mõistes.
5
ITL-is usume, et just ülaltoodud küsimuste lahendamine ja sideteenuse oluliseks
pidamine ehitustegevuse vaates loob vajalikud tähtsad eeldused, mis võimaldavad
ühenduvuse olukorda Eestis parandada ja Eesti digiühiskonna arengukavaga 2030
seatud eesmärke täita.
Kokkuvõtteks peab koostatav üleriigiline lairiba plaan sisaldama selget ülevaadet
sellest, millised on vajadused ettevaatavalt, sh aastal 2030, andes realistlikult aru,
kus me täna oleme, millised realistlikud eesmärgid endale seame ja kuidas need
täidame. Samas ootavad sideettevõtted riigilt kiiret ja konkreetset praktilist abi, et
lahendada punktis 2 toodud probleemid, mis takistavad hetkel oluliselt lairiba
arendamist ning plaani elluviimist.
Soovime MKM-ile edu lairiba plaani koostamisel ja anname teada, et oleme igati
valmis sellesse panustama eesmärgiga saada paika reaalne kava sellest, mida
saame Eestis ühiselt ära teha, et lairiba arengut kiirendada ja ühenduvuse valdkonna
eesmärgid saavutada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Lisa vastused konsultatsiooniküsimustele 10 lehel
Keilin Tammepärg,
[email protected]
LISA
Vastused konsultatsiooniküsimustele
Juurdepääsuvõrgud (p 4.1)
1. Kas peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta on Teie hinnangul
asjakohane?
V: ITL-i hinnangul on peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta
üldjoontes asjakohane. See on läinud aastatega täpsemaks. Positiivse näitena saab tuua
Statistikaameti 2021 rahvaloenduse andmete kasutamist.
Leiame, et statistikat saaks muuta veel täpsemaks, kui vaadata kõrvale näiteks elektri
tarbimise või prügiveo infot, sest inimesed, kes suure osa aastast teevad näiteks maakodus
kaugtööd, ei registreeri oma elukohta ümber ega kasuta seda peamise elukohana. küll aga
viibivad suure osa oma ajast seal ja teevad seal ka tööd sealt (hübriid- ja kaugtöö kui uus
töövorm on üha enam levinud ja see trend jätkub ka tulevikus).
Seetõttu leiame, et kindlasti tuleks arvestada lisaks hoone põhisele kaardistusele tegelikke
vajadusi ja kohaliku asustusüksuse põhist infot tarbimiste ning vajaduste kohta (hoonete
sihtotstarve ja tegelik kasutus). ITL-i hinnangul ei saavutanud 2022 aasta alguses tehtud KOV-
ide arvamuse kaasamine oma tegelikku eesmärki, kuna küsimuse püstitus ja eesmärk jäi KOV
kohati ebaselgeks ning vastused saabusid liiga madala täpsusega (asula täpsus) või reastati
olemasolevad aadressid olulisuse järjekorda. Paljud kohaliku omavalitsuse üksused ei saanud
küsimuse püstitusest aru.
Statistika täpsuse ja kvaliteedi suurendamiseks teeb ITL ettepaneku muuta selle arvutuse
aluseks olevaid lähtekohti järgmiselt:
1) Esiteks lähtuda valgetest aadressidest 2030 vaates, mitte tänastest.
2) Teiseks jätta välja nn mustad alad ehk aadressid, kuhu ei ole mõttekas sideühendusi
rajada, sest seal ei ole sellist vajadust ega tarbijaid.
3) Kolmandaks tuua sisse ka aadressid, kus kasutatakse hetkel internetiühendust
kiirusega vähemalt 30 Mbit/s, kuid kes vajavad kas praegu või tulevikus suuremaid
kiiruseid, mida nende kasutuses olev taristu ei pruugi võimaldada.
Kui ülaltoodud lähtekohtade alusel arvutuste eeldused täpsustada, siis on oluliselt lihtsam
teha plaane tulevikuks, s.h kavandada toetusmeetmeid ning Lairiba 2030 eesmärgi täitmist
nende abil.
2. Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel
kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s?
V: Teeme ettepaneku kasutada lävendina kiirust 100 Mbit/s.
ITL on seisukohal, et kiirus 30 Mbit/s lävendina on tänaseks hetkeks lävendina liiga madal. Ka
neil, kel on see kiirus täna olemas, võib olla lähitulevikus vajadus kasutada suuremaid kiirusi,
mida nende kasutuses olev tehnoloogia ei pruugi võimaldada. Meie ettepanek on lähtuda juba
täna mitme-kiiruselisest vaatest: 0-30 Mbit/s ja 30-100 Mbit/s. Selliselt ära täpsustatud pilt
aitaks meetmeid kavandada palju paremini. Arvestada tuleb ka sellega, et side arendused
võtavad aastaid ja kui lävend on madal, siis kõrgemale tasemele jõudmine hiljem nihkub veelgi
kaugemasse tulevikku. Täna ehitatakse riigiabi toel kohati sideühendusi sinna, kus ei ole küll
üldse ühendusi, aga võib-olla puudub tegelikult ka vajadus. Selle asemel võib osutuda
otstarbekamaks investeerida riigiabi sinna, kus on vajadus suuremate kiiruste järele ja
valmidus teenuse eest ka tasuda , kuid kuhu tänane lävend ei (30 Mbit/s) ei luba ehitada.
2
Kriteeriumiks oleva kiiruse tõstmise kasuks räägib ka see, et see võimaldab jõuda toetusega
inimesteni, kellel on praktikas probleemid (nt raskused internetiprobleemide tõttu äritegevuses
või kaugtööl) ja kes ootavad kiiremat teenust. Kui jääda pikaks ajaks katma toetusega vaid
alla 30 megabitiga aadresse, siis suureneb tõenäosus, et ülikiire lairibateenus jõuab
kohtadesse, kus tegelikult selle järgi huvi puudub.
Seega Lairiba 2030 vaadet silmas pidades on aeg on lävendit muuta ja suurendada sellega
abikõlblike aadressiobjektide arvu. Sellisel juhul oleks ettevõtjatel võimalik teha mõistlikke
plaane ja ehitamine muutuks majanduslikult otstarbekamaks ja optimaalsemaks.
3. Kas peatükis 2.3 esitatud hinnangulised kogumaksumused on asjakohased? Milline
on Teie arvates kogumaksumus püsiühenduste loomiseks kõigile aastaringses
kasutuses olevatele aadressidele?
V: Keskmise maksumusena on esitatud hinnangulised kogumaksumused osaliselt
asjakohased: elektripostidele valguskaabli paigaldamine võiks olla hinnanguliselt 40%
odavam kui valguskaabli kaebamine maasse, seega 2500 eurot ühe aadressi kohta tundub
asjakohane. 5200 ja 2000 eurot vastavalt siis valguskaabli maasse kaevamise hind ning
raadiolahenduse maksumus ühe aadressobjekti kohta, tunduvad samuti võrdlemisi
asjakohased, kuigi tänases kõrge inflatsiooniga majanduskeskkonnas tasuks arvestada
planeerimisfaasis veidi suuremate rahanumbritega.
Samas ei arvesta plaanis sisalduv käsitlus tõsiasjaga, et üldjuhul on sidetaristu puhul
lahenduseks hübriid ehk mitme tehnoloogia rakendamine. Arvestatud pole ka asjaoluga, et
ühe kohaliku omavalitsuse piires võib olla mõistlik osa valgeid aadresse lahendada
valguskaabliga ja osa aadresse omakorda hoopis raadiolahendusega (nn üksiku metsatalu
juhtumid).
Seetõttu soovitame analüüsida, kas ja kuidas lisada plaani tehnoloogiapõhised keskmised
kogumaksumused. Ühest küljest mõistame ja nõustume, et printsiibina on aluseks
tehnoloogianeutraalsus, kuid teisest küljest on antud juhul oluline ka erinevates olukordades
kasutatavate tehnoloogiate kasutamise otstarbekus ning selgus ja võrreldavad hinnad
lahenduste suhtes (odavam ei tähenda alati parimat ja jätkusuutlikumat lahendust). Meie
hinnangul peab plaan olema konkreetsem, kuigi on väljakutse öelda ette, millist lahendust
kasutada. Samas on otsustamisel abiks näiteks vahemaa pikkus ja aadresside tihedus
pinnaühikul, mis võimaldaks teha valikuid optimaalseima tehnoloogilise valiku osas, millised
aadressid on mõistlik katta valguskaabli lahendusega, millised raadiolahendusega.
Kaaluda tasuks ka seda, et eri piirkondades kehtivad loodavate lahenduste osas erinevad
tehnilised nõuded. Kui tegu on nn üksikute nn metsatalude katmisega, siis ei ole otstarbekas
nõuda „viimase miili“ tingimustes samade kiirus- ja kvaliteediparameetrite tagamist nagu seda
on võimalk ja mõistlik nõuda tihedama asustusega piirkondades, kus on otstarbekas
realiseerida valgete alade katmine valguskaabliga.
Oluline on arvestada, et praktikas saavad maakonnapõhised lahendused olema pigem
kombinatsioonid erinevatest tehnoloogilistest lahendustest. Seetõttu ei anna hetkel plaanis
sisalduvad hinnangulised keskmised ja kogumaksumused tegelikult seda infot, mida
planeerimiseks on vaja.
Lisaks tehnoloogilisele valikule ja asustustihedusele sõltuvad maksumused väga palju ka
konkreetsest piirkonnast, asukoha eripärast, maapinnasest ning ka muudest majanduslikest
muutuvteguritest, mida praegune Venemaa-Ukraina sõda ja sanktsioonide/piirangute teema
ning selle taustal aset leidev ülikiire inflatsioon veel endaga kaasa toob.
3
4. Peatükis 2.5 on toetuse andmise tingimuste all määratud maksimaalse toetuse
osakaaluna 70% ja maksimaalse toetuse summana 3000 eurot ühe aadressi kohta.
Kas Teie hinnangul on see piisav ning võimaldab perioodil 2021-2027 projektide
edukat valmimist? Kui ei, siis millised oleks Teie arvates sobivad tingimused?
V: ITL-I hinnangul ei ole plaanis toodud maksimaalse toetuse osakaal 70% ja
maksimaalse toetuse summa 3000 eurot ühe aadressi kohta piisavad.
Need ei võimalda perioodil 2021-2027 projektide edukat realiseerimist. Kõige suurem
turutõrge on piirkondades, kus ühe aadressi ehitusmaksumus on väga kõrge ja omaosalus
30% on absoluutnumbrina seal liiga suur. Kuna üldjuhul ei põhine juurdepääsuvõrgu
kasutamise tasud ühenduse pikkusel, siis ei ole pikkade ja kallite ühenduste ehitamine
sideettevõtjale majanduslikult otstarbekas, vaid on otse öeldes kahjulik.. Lisaks tuleb
arvestada ehitushindade olulise tõusuga ja sellega, et nn valged alad muutuvad iga
toetusmeetmega järjest valgemaks ehk ehitamine keerulisemaks ning vähem tasuvamaks.
Omafinantseeringu protsendi kõrge nõue muudab majanduslikult niigi ebakindlas olukorras
riigiabi kasutamise veelgi vähem atraktiivseks.
Meie hinnangul oleks sobivad tingimused sellised, kus maksimaalse toetuse osakaal on 95%
ja maksimaalse toetuse summa ühe aadressi kohta vähemalt 4500 eurot. ITL esitas
omaosaluse vähendamise ettepaneku ka lairiba 3.0 toetusmeetme tingimuste määruse
menetluses, kuid paraku seda ignoreeriti. Juhul kui toetuse maksimaalne määr oleks 5200
eurot, siis võiks toetuse osakaal olla 90%.
Lisaks leiame, et riigiabi toetuse taotlemisel peaks olema võimalik aadressidele, kus teenuste
vajadus puudub, anda võimalus luua riigiabi toel üksnes side loomise valmidus, mitte kohustus
100% juurdepääsuvõrguga liitumine välja ehitada antud aadressile konkreetse piirkonnas
asustusüksuse terviklahenduse raames.
5. Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud
sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis
oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele
või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja
opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused?
V: ITL ei toeta täiendavate toetusmeetmete loomist sidevaldkonna pädevuseta isikutele
(ettevõtetele ja eraisikutele või külaühistutele), kes soovivad ise võrku ehitada, omada
ja opereerida.
Peamisena murena näeme sellise lahenduse jätkusuutlikkuse puudumist, kuna vastavatel
isikutel ei ole vajalikke kompetentse sidevõrkude rajamiseks ning suutlikust neid hiljem hallata
ja teenust tagada (nt rikkeid kõrvaldada). Samuti puuduks neis pisikestes võrkudes võimekus
tagada lõpptarbijatele teenuse osutamiseks mõistlikud eeldused ja tingimused (liiga väike
piirkond, et olla majanduslikult atraktiivne, võrgu hoolduse ja kasutamise tingimused
ebamõistlikud). Nende suhtes oleks hiljem raskem hulgiturgude regulatsiooni rakendada ja
nende üle järelevalvet teha.
Kui selline toetusmeede siiski teha, siis peab see olema väga hästi läbi mõeldud ja
korraldatud. Seejuures tuleks tagada, et hiljem on kõigil operaatoritel tõesti võrdne võimalus
rajatud võrkudes teenust pakkuma asuda ja teeninduskvaliteet, sh kiire rikete kõrvaldamine
on tagatud.
ITL jääb siiski arvamusele, et õigem on jätta võrkude rajamine vastava pädevusega ja
majandusliku võimekusega sideettevõtjatele ja -ehitajatele.
4
6. Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed
taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või
liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast
toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid
võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma
raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise
toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus)
liitumiseks?
V: Leiame, et Lairiba 2030 eesmärki arvestades mitte päris samasugune, küll aga
sarnane ja paremini sihitud toetusmeede võib omada positiivset mõju, kui selle
toetusmeetme läbiviimine ja taotlemine paremini läbi mõeldaks.
Näiteks võiks toetada selliseid majanduslikult keerulises olukorras olevaid eraisikuid, kes ei
saa ise maksta praeguses suuruses (199 eurot) liitumistasu. Neile võiks teha toetusmeetme,
mis on püsiv (mitte ajaliselt piiratud).
Leiame, et igal juhul peaks selline toetus olema tehnoloogianeutraalne, s.t võimaldama
paigaldada nii antenne, vedada kaablit vms. Toetust saaks jagada näiteks KOV-ide kaudu,
kuna sel juhul on teada, millised pered ja üksikisikud on reaalselt majanduslikes raskustes ja
vajavad seda laadi tuge.
Peame vajalikuks siinkohal välja tuua, et aastal 2020 ellu viidud toetusmeede ei olnud
efektiivne, sest toetust saanud taotlejate hulk küündis napilt üle 15% ja esialgselt planeeritud
9 mln eurost jäi kasutamata rohkem kui 7,5 mln. Võrrelduna võrkude rajamise
toetusmeetmega on sellise toetusmeetme kasutegur seega igal juhul küsitav.
Kui siiski teha uus sarnane toetusmeede, siis tuleb seda korraldada teisiti, eelkõige arvestades
saadud kogemusi. Leiame, et:
- taotluste esitamine peaks toimuma lõppkliendi poolt ja algatusel, mitte
sideettevõtte vahendusel;
- taotluste esitamise ja täitmise aeg peaks olema paindlikum ja pikem;
- kõnealuse toetusmeetme raames tasuks anda tuge eelkõige tarbijaile, kes on
reaalselt majanduslikes raskustes ja välistada nn üldist rahakülvi igale
sooviavaldajale tegelikust vajadusest sõltumatult.
- toetusmeetme atraktiivsuse suurendamiseks võiks kaaluda toetussumma
suurendamist nt olenevalt majapidamises alaliselt elavate laste ja/või
(üli)õpilaste arvust. Siin oleks kindlasti erinevaid variante mida detailsemalt
analüüsida ja hinnata.
- lisaks toetuse sisulisele poolele on oluline toetusmeetme protsessist selgelt ja
lihtsalt lõpptarbijatele teada anda.
Lisaks soovitame võimalikult palju tegevusi ajalises vaates ühildada ning lõpptarbija
sooviavalduste ja ühenduse kompenseerimise taotluseid menetleda samaaegselt
piirkonnas lairiba arendusprojekti planeerimise ja realiseerimisega. See võimaldab
asjaosalistele efektiivsemalt ka soovitud ühendused hoonesse välja ehitada.
5G taristu (p 4.2)
1. Kas peatükis 3.2 kajastatud transpordikoridoridel katkematu 5G leviala tagamise
hinnangulised maksumused on Teie arvates asjakohased?
V: Seda on raske hinnata kuna dokumendist ei selgu kuidas erinevatele maanteedele
vajalike mastide arv ja hind arvutati. Toodud on ainult lõpptulemused. Seega on tegemist
teoreetilise maksumusega olukorras, kus tegelikult ei saa arvestada ainult sidetaristu
5
ehitamise hinda, vaid ka kaasnevat ümbertõstmise kohustust, teekatte taastamist ja garantiid
jms. Tuleb arvestada teemaale ehitamisega kaasnevaid kõiki Transpordiameti nõudeid
kogumis ning nendega kaasnevat täiendavat kulu.
Vajalik on, et riik kohustab Transpordiametit arvestama lairiba plaanis toodud mastide
paiknemise asukoha ja tihedusega ning näeb ette need asukohad teede ehitamise või
rekonstrueerimiste planeerimisel ja projekteerimisel. Täna ei ole lairiba 2030 plaanis välja
toodud asukohad realiseeritavad, sest Transpordiameti nägemuse kohaselt ei ole teemaa
mastide püstitamiseks sobiv koht. Transpordiamet ei luba teemaale ehitada, mistõttu see
plaan ilma tee omanikku kohustamata ei toimi.
Märkusena olgu ka toodud, et dokumendis toodud numbrid ei klapi omavahel hästi, mis
puudutab raadiovõrguga katmist (transpordikoridorid ja kogu Eesti). Maksumused tuleks
uuesti üle hinnata ka seetõttu, et 2021 hinnangu koostamise ajast on materjalide ja tööde
hinnad vahepeal märkimisväärselt tõusnud ja transpordikoridoride mastid asuvad samuti
valdavalt maapiirkondades.
2. Kas 50% toetuse määraga on võimalik vajalikud investeeringud transpordikoridoridel
ellu viia?
V: Toetuse määr peaks olema suurem, kuna operaatoritel endil ei ole äriliselt tasuv nii
tiheda baastaristu rajamine.
Peame väga vähe tõenäoliseks, et sideoperaatoritel on võimalik leida äriliselt ja majanduslikult
otstarbekas lahendus, mis võimaldaks ka 50% omaosalusega transpordikoridorid soovitud
kvaliteediga 5G levialaga katta.
Transpordikoridorisse ehitamiseks puudub hetkel riigi toetus ja toimiv koostöö riigiteid haldava
Transpordiametiga, et oleks võimalik mõistlikel tingimustel tehnovõrke ning maste
transpordikoridoridesse ehitada.
3. Tulenevalt Via Baltica olemisest ainus piiriülene TEN-T maismaatranspordikoridor, on
Tallinn-Pärnu-Ikla esimene prioriteet 5G katkematu levi loomiseks. Aga millised
transpordikoridorid peaksid olema oma prioriteetsuselt järgmised? (vt. tabel 7)
V: Esiteks rõhutame, et iga uue tee rajamise ja olemasolevate renoveerimise juures on oluline
läbi mõelda ehitustegevus tervikuna, see tähendab, et iga tee koosseisu peab kuuluma ka
tehnovõrkude jaoks vajalik asukoht ja baastaristu (torud), mis võimaldab hiljem side ja
elektrikaableid paigaldada ilma teed uuesti lahti kaevamata. See on kõigi osapoolte huvides
ning aitab toetada Lairiba 2030 plaani elluviimist. Arvestades, et teede ehitamine ei toimu kõik
tühjalt kohalt ja korraga, siis on vaja võtta jätkusuutlik ja tulevikku vaatav hoiak juba tänaste
teede rekonstrueerimise käigus, mitte olla kinni üksnes tänastes vajadustes ja tarbimistes.
On oluline, et riik toetaks transpordikoridoridesse planeerimist, projekteerimist ja ehitamist
päriselt, mitte ainult paberil ja sõnadega. Tänane praktika näitab, et Transpordiamet viitab
sideoperaatorite erahuvile ja ärile ning uusi võrke teemaale ei soovi. Pigem suunatakse side
riigiteede äärest eemale, eramaadele. Samal ajal Eesti lairibaga katmise plaan ette 5G
katkematu levi tagamiseks transpordikoridoridesse täiendavate sideehitiste ehitamise.
Transpordiameti sõnul ei võimalda temale riigi poolt eraldatav eelarve isegi tehnovõrkude
paiknemiseks vajaliku baastaristu rajamist tee alla riigiteede ehitamiste käigus, et hiljem oleks
lihtsam kaevamistöödeta optikaga mastideni jõuda ja luua katkematu sideühendus ja 5G levi.
Riik peaks toetama, et kõik Euroopa toetusmeetmete abil või riigi enda eelarvest ehitatavad
teed (alustades riiklikest teedest kuni väiksemate, avalikult kasutatavate asulasiseste teede
kui ka kergliiklusteede kaitsevöönditesse) arvestaksid sidega juba planeerimisel ja
ehitustööde teostamise käigus varustataks tehnovõrkude jaoks vajaliku torustikuga. Torustiku
lisamine ei ole oluline kulu, küll aga võimaldaks hiljem teed üles kaevamata toru avadesse
6
kaableid paigaldada. Arvestades järjest suurenevaid andmemahtusid ja tarbimisvajadusi igal
ajahetkel, ei ole isegi enam oluline, millise suurusega transpordikoridoridest ja teedest me
räägime. Tehnovõrgud peaksid olema iga avalikult kasutatava tee loomulikuks osaks.
Transpordikoridoride prioriteetsuse osas oleme seisukohal, et järgmiseks on vaja katkematut
5G leviala teistele põhimaanteedele: põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ja põhimaantee nr 2
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, samuti on suure kasutusega põhimaanteed nr 8 Tallinn –
Paldiski, nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ja nr 11
Tallinna ringtee.
Lisame, et peame oluliseks Helsingi suunda, kuna tegemist on Eesti kõige tihedama
piiriületusega transporditeega.
Samuti on oluline raudteede ühenduste katmist 5G levialaga. Seejuures tuleb meeles pidada,
et seda kiiret ühendust peab saama tarbida ka rongis sees (praegune Elroni rongides
kasutatav netiühendus on aeglane ja katkendlik, sh ka kõneside ja see on tingitud Elroni
valitud küsitavast tehnilisest lahendusest).
4. Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade
jaoks?
V: Sellele küsimusele on raske vastata, sest sõltub, mida sellise toetusmeetme all on
silmas peetud. Näiteks transpordikoridorides on 5G toetusest enam vaja riigi poolt
normaalseid tingimusi ja võimalusi taristu reaalseks paigaldamiseks.
Peame väheusutavaks Lairiba 2030 plaani dokumendis sisalduvat väidet, et linnadest
väljapoole riigi arvates erasektori poolt 5G-d ei teki, seetõttu peab sinna riik
panustama. Kindlasti on erasektoril omad prioriteedid, millises järjekorras investeeringuid
tehakse, kuid kindlasti ei ole õige väita, et erasektor linnadest väljapoole ei lähe. Pigem on
oluline vältida riigi poolt sideoperaatorite suhtes liiga koormavate regulatiivsete kohustuste
kehtestamist ja lihtsustada oluliselt sidemastide ehitamise regulatsiooni.
Muu hulgas võiks riik alustada sellest, et toetab nii rahaliselt kui nõuetega õigusaktide tasandil
5G jaoks vajalike sidelahenduste transpordikoridoridesse ehitamist.
5. Kui palju on Eestis selliseid piirkondi, kus puudub täna 3G levi ning kuhu peaks
toetusega rajama 5G baastaristu?
V: Mobiilside turul on Eestis täna toimiv konkurentsiolukord ja puudub vajadus riigi
sekkumiseks.
Eesti tänasest rahvastikust on 3G leviga kaetud 98%, territooriumist 95%.
Samas arvestades 3G tulevikku, siis pole see küsimus lairiba 2030 aasta plaani kontekstis
asjakohane.
Lisame, et meie hinnangul võivad jääda ja peaksidki jääma Eesti pinnal alles ka katmata nn
mustad alad, mitte ei pea eesmärgiks olema 100% territooriumi katvus, mis ei ole mõistlik ega
reaalselt saavutatav eesmärk. Seda enam võtta see eesmärgiks 5G kontekstis.
Pigem peaks eesmärki korrigeerima, arvestades et maapiirkondades on tegemist
hajaasustusega ning arvestades, et mitte kõik hooned ei ole maapiirkondades aastaringses
kasutuses. Eesmärk oleks realistlikum ja arusaadavam, kui eesmärgiks võetakse, et kõik
Eesti asustatud piirkonnad on kaetud 5G võrguga ning alustatakse prioriteetsematest,
arvestades et raha kogu plaani elluviimiseks nagunii ei jätku.
Samas on lisaks toetavate tegevustena ilmselt vajalikud täiendavad lahendused (kaabliga,
raadiotehnoloogial) tänaseks juba ülekoormatud 4G piirkondadesse.
7
6. Kas peatükis 3.5 antud hinnanguline vajadus rajada täiendavad 80-1000 masti ning
nende eeldatava maksumus on asjakohased? Kas Teil on pakkuda täpsemaid
kalkulatsioone mastide arvu ja nende maksumuse kohta?
V: Hetkel on raske pakkuda täpsemaid kalkulatsioone, kuna puuduvad arvutamiseks
vajalikud algandmed, aga kui ITL-i ettepanekute kohaselt valget ala kitsamaks sihitakse
ning lisatakse muud alad (nt praeguse kiirusega 30-100 Mbit/s), siis on juba reaalsem
ka täpsemaid arvutusi teha.
Pakutud vahemik on liiga suur, et seda hinnangut asjakohaseks pidada. Kahtlusi tekitas selle
arvutusmudeli kalkulatsiooni asjakohasus ja tõepärasus ning tekkis küsimus, mis on sellise
matemaatilise arvutuse eesmärk ja vajadus. Esmase hinnangu kohaselt on 80 masti siiski liiga
vähe.
Lisame, et peatükis 3.5 alapunktis “Toetusmeetme põhimõtted” on kirjas, et toetust antakse
projektidele mille tulemusel vähemalt kaks 5G operaatorit tagavad uue masti piirkonnas
täieliku 5G katvuse kõigil olemasolevatel 5G sagedustel. Märgime, et 5G sagedusteks loetaks
praegu eelkõige 3500 MHz, 700 MHz ja 26 GHz. 26 GHz-i kasutamine maapiirkondades kõigil
toetusmeetme mastidel ei ole mõistlik ega kindlasti mitte ka vajalik. Samuti on põhimõtteliselt
5G sagedusteks kõik operaatoritel juba praegu 2G, 3G ja 4G jaoks kasutusel olevad
sagedused. Antud punkt tuleb seetõttu üle vaadata ja selgemalt kirja panna.
Täiendavad ühenduvust soodustavad ja toetavad valdkonnad (p 4.3)
1. Satelliitside ei ole ühenduvuse kontekstis senimaani Eestis olnud aktuaalne oma kõrge
hinna, väiksema kiiruse ning Eesti kohal levi puudumise tõttu. Samas lähiaastatel
tõotab satelliitside pakutav lairibaühendus olla midagi, mis jõuab ka laiemate
kasutajate hulkadeni. Kuivõrd Teie arvates on satelliitside pakutav lairibaühendus
üheks alternatiiviks saavutamaks gigabiti võimekusega ühenduvuse katvust ka kõige
eraldatumates kohtades Eestis?
V: Satelliitside on mõeldav alternatiiv kõige eraldatumates kohtades (näiteks
väikesaared), mille osas ITL-i soovitus on tunnistada need nn mustadeks aladeks, kuhu
ei ole mõtet paigaldada ei valguskaablit ega raadiolahendust. Lairiba plaan peaks
sisaldama hinnangut, kui suur on selliste alade protsent ning sedastama ausalt, et sellistes
kohtades ongi satelliitside ainus võimalus.
Samas ei ole sideettevõtjate hinnangul täna sellise toetusmeetme vastu ilmselt hetkel kuigi
suurt huvi.
2. Viimasel paaril aastal on kerkinud diskussioon hulgiturgude regulatsiooni jõustamise
ja sidetaristu juurdepääsuhindade üle, milles on muuhulgas nähtud põhjust selles, et
Eestis on väga suure kiirusega lairibaühenduste hinnad võrreldes naaberriikidega
oluliselt kallimad ning konkurents selles vallas ei toimi. Kas Teie arvates on tegemist
teemaga, kus täiendav riiklik sekkumine järelevalve kaudu on vajalik ja võimalik, võttes
arvesse täna kehtivat õiguslikku raamistikku?
V: ITL-il ei ole ühise arvamuse puudumise tõttu võimalik sellele küsimusele vastata. Ettevõtted
esitavad oma seisukohad eraldi.
3. Seoses ühenduvuse vajadustega transpordikoridoridel, eelkõige maanteede ääres, on
väga oluline tagada sinna võimalikult efektiivne ning säästlik taristu rajamine. Selle
üheks eelduseks on valmisolek täiendavate sidekaablite ning -mastide paigaldamiseks
olemasolevate ja uute rajatavate maanteede äärde. Mil viisil oleks seda kõige parem
teostada? Milline võiks olla siinkohal rollijaotus riigi ja sideettevõtjate vahel?
8
V: ITL on väga nõus, et on äärmiselt oluline tagada transpordikoridoridel efektiivne
sideühendus ja selleks vajalik sidetaristu.
See on vajalik erinevate lõppkasutajate jaoks, kelleks on nii teedel liikuvad isikud, intelligentne
transport kui ka targad teed liiklusohutuse tagamiseks ise. Leiame, et sidetaristu rajamine
(kaablitoru uutesse ja rekonstrueeritavatesse) teedesse peaks olema iga teedeehituse projekti
kohustuslik osa. Teemaa peab olema ühiskasutatav ka sidetaristu jaoks ning kõigil uutel ja
rekonstrueeritavatel teedel peavad olema kaablitorustik nii elektri kui ka side jaoks koos
väljavõtetega ning mastide kohad teetrassidel.
ITL teeb ettepaneku, et teega paralleelse sidetaristu rajamine tuleb õigusaktidega
Transpordiametile sätestada ja muuta kohustuslikuks.
Rollijaotuse osas näeme et taristu projekteerimist ja rajamist peaks nõudma Transpordiamet
tehes ehitushankeid, ehk see nõue tuleks tee projekteerimistingimustesse alati sisse kirjutada.
See ei toimi iseregulatsiooni korras ilma konkreetsete kohustusteta õigusaktides. Edasine
haldusmudel vajab läbi analüüsimist ja kokku leppimist, kui see osutub riigitee omaniku enda
jaoks liialt koormavaks ja on takistuseks taristu rajamisele. Üks variant on see, et kui sidetoru
on rajatud, siis anda selle edasise haldamise üle ELASA-le nt vastava halduslepinguga, kes
siis omakorda seda toru haldaks ja hooldaks ning sideettevõtjatele välja rendiks. See küsimus
tuleb lahendada ehitusseadustiku ja muude õigusaktide tasemel, sest vabatahtlikke
kokkuleppeid (s.h riigiasutuste vahel) ei ole selles võimalik saavutada.
Sama kehtib tegelikult ka kergliiklusteede kohta. Näiteks tuleb aastal 2022 tuleb läbi EL-i 5
miljonit eurot kergliiklusteede ehituseks. Lisades kohustuse, et ehitades tuleb alati lisada ka
kanalitoru side jaoks, hoiaks see kokku kilomeetreid lisa ehitamist tulevikus. Muidugi tuleb läbi
mõelda, kelle haldusesse või omandisse loodud taristu hakkab kuuluma ja milline on selle
kasutuskord.
See on küsimus, kus on hädavajalik, et riik kehtestaks nõuded, mis tagavad säästliku, kiire ja
lihtsustatud sidetaristu loomise. Tegemist on esimese ja lihtsa sammuga, mida riigi poolt
astuda lairiba arengu ja tuleviku targa logistika huvides. Sideettevõtjad võiks siin olla soovi
korral tellijad näiteks l ühisehitamisel, kuid eelkõige kooskõlastajad, et nende
tulevikuvajadusteks on eeldused loodud.
Oluline on ka tagada sidetaristu projektide ja ehituslubade kiirem menetlemine.
Rollijaotust planeerides on oluline arvestada, et ülal püsitatud küsimus on liiga kitsas. Lisaks
riigile ja sideettevõtjatele on oluline roll siin elektriettevõtjatel, sest ka energiavajadustega
tuleb arvestada. Samuti kohalikel omavalitsustel, kuna kergliiklusteed on nende omad.
4. Lisaks tuleviku ühenduvuse vajadustega arvestamisele on juba täna põhimaanteedel
teatud kohtades probleeme mobiilsideleviga, mis põhjustavad kõnede ja
andmesideühenduse katkestusi. Milliseid kiireid lahendusi oleks sideettevõtjatel
võimalik rakendada antud probleemi lahendamiseks?
V: Tegemist on küsimusega, kus riigi poolt tuleb astuda aktiivselt selgeid samme põhi-
ja tugimaanteede äärde uute tehnoloogiate tarbeks sidetaristu rajamise
võimaldamiseks.
Sideettevõtjad saaksid olukorda lahendada, kui neile võimaldada teede äärde maste
paigaldada. Hetkel on mastide paigaldamine väga pikk ja keeruline protsess, sest selleks tuleb
läbirääkimisi pidada eramaade omanikega. Maste tuleb lubada paigaldada teemaale, kui
masti paigaldamisel on järgitud kõiki ohutusnõudeid ning on olemas sellekohane kinnitus.
Olemasolevatel põhimaanteedel hetkel selliseid probleeme ei ole. Probleemid tekivad siis, kui
ehitatakse uut teelõiku ja „unustatakse“ ära, et sidetaristu tuleb ka planeerida ning
projekteerida, kuna tänased õigusaktid seda ei nõua. Seega kõige olulisem on, et juba
planeerimisel arvestatakse sidetaristu rajamisega.
9
Sideettevõtjad tegelevad igapäevaselt oma teenuste arendamise ja parandamisega. Alati ei
piisa aga oma initsiatiivist, vaid sideettevõtjatel oleks vaja riigi poolset tuge ja Transpordiameti
arusaama Lairiba 2030 eesmärkidest ja valmisolekut koostööks (planeerida, projekteerida tee
koosseisus sidelahendus) ning aidata kaasa sideteenuste toimimise parandamisele
maanteedel. Toome siinkohal mittearvestamise näitena tulemuse, kui koostöö ja arusaam
side olulisusest transpordikoridorides jääb vajaka ehk näite Kose-Ardu maanteelõigu
ehitusest, kus uuele lõigule levi tekitav mast sai erinevate probleemide tõttu valmis alles pärast
lõigu avamist. Või RailBaltic projektiga liikuma minek, kus taibati ka alles hiljem, et 5G-d ja
sidelahendusi oleks ka ikka vaja.
5. Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii
kõne- kui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine
jne)?
V: ITL ei pea selliste miinimumnõuete kehtestamist vajalikuks ega mõistlikuks.
Märgime, et mobiilsidelevi ja teenuste kvaliteet sõltub mitte üksnes võrguoperaatori poolt
pakutavast tehnilisest lahendusest, vaid ka kasutaja seadme asukohast (nt betoonkeldris või
ürgorus on levi võimalused füüsikalistel põhjustel oluliselt takistatud kui mitte olematud),
ilmastikuoludest ning kasutatava võrguseadme tehnilistest näitajatest ja paljudest muudestki
sideoperaatorist mittesõltuvatest asjaoludest.
Mobiilside kiiruste ja kvaliteedinäitajate pideva ja kiire tõusu on taganud erinevate
mobiilsideoperaatorite võrkude vaheline eluterve aktiivne konkurents, täiendav regulatsioon
pole seetõttu vajalik ega ka eelkirjeldatud põhjustel teostatav.
6. Milliseid täiendavaid poliitikaid (sh. seadusandlus) tuleks muuta või luua selleks, et
aastaks 2030 oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud
eesmärgid?
V: Eesmärkide saavutamiseks on väga oluline, et erinevad strateegiad ja plaanid oleks
omavahel kooskõlas. Näiteks on digiühiskonna eesmärkide saavutamiseks väga oluline ka
see, mida tehakse teadus-arenduse ja innovatsiooni valdkonnas, sest kui seda ei
prioritiseerita ja sinna ei panustata, siis ei ole meil ka inimesi, kes täidaks digiühiskonna
eesmärke. Samuti on digiühiskonna ja lairiba eesmärkidega väga tihedalt seotud
regionaalpoliitika pikem vaade.
Äärmiselt oluline on muuta Eestis ehitusalast poliitikat ja seadusandlust, et sidetaristu
arvestamine muutuks kohustuslikuks nii uusarendustes kui ka teede ehituses. ITL
osaleb aktiivselt ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu menetluses, aga toome ka siin
näite sellest, kuidas ehitusalane seadusandlus on liikumas valesse suunda. Nimelt saab
praegu ehitada sideehitisi (v.a mast) ehitusteatisega, siis on MKM-i ehitusosakonnal praegu
plaan tuua tagasi ehitusloa kohustus, mis muudaks sideehitamise oluliselt keerulisemaks
olukorras, kus tegelikult on vaja seda lihtsustada (ja mille kohta ITL on oma ettepanekud
korduvalt teinud).
Kindlasti on vajalik koordineeritult ja läbimõeldult tegeleda kohalike omavalitsuste pädevuse
küsimusega ning tõsta nende kompetentse side kui elutähtsa teenuse olulisuse ja sidetaristu
rajamisega seonduvates küsimustes.
Veel on oluline küsimus elektrivarustus, sest side ei saa rajada elektrita, mistõttu tuleb nende
arendamist koos planeerida.
Riigiabi meetmete realiseerimise ja kasutamise selgituseks välja töötada lõpptarbijatele
suunatud infomaterjalid, mis kogu protsessi lahti seletavad (ühtsed, kvaliteetsed, atraktiivsed,
informatiivsed, digi- ja paberkandjal).
10
7. Kas lisaks rahalistele toetustele või nende asemel oleks ühenduvuse valdkonna
eesmärkide saavutamisel vajalik välja töötada ka täiendavaid finantsinstrumentide
meetmeid, mille abil sideettevõtjad saaksid vajalikke investeeringuid rahastada? Kas
finantsinstrument annaks parema tulemuse, kui samas suuruses summa toetusena
andmine?
V: Me ei pea otstarbekaks luua finantsinstrumente sideettevõtetele sidetaristu
väljaehitamiseks vaid panna rõhk olemasolevate toetusmeetmete efektiivsema
kasutuse tagamisele. Samas võib finantsinstrumente vaja olla sideteenuseid
kasutavatel ettevõtetel tööstuse, teeninduse või transpordisektorites.
Oleme seisukohal, et lairiba eesmärkide saavutamiseks peab küsimust vaatama laiemalt kui
ainult sideettevõtjate vajalike investeeringute rahastamine. Praegu suunatakse toetusrahad
vaid maal elavate eraisikute tarbeks. Samas on ka teisi kasutajagruppe, kes vajavad abi, et
kvaliteetseid ja kiireid digiteenuseid tarbida.
Teeme ettepaneku leida vahendid ka järgmiseks:
- Võtta toetusmeetme aluseks erinevad kasutajagrupid ja toetada näiteks
tööstusettevõtteid kvaliteetse ühenduse saamisel, sest see stimuleeriks
digitaalsete teenuste kasutamist nende poolt (see on seotud ka märksõnaga
5G ettevõtluspiirkondades).
- Toetada pilooteprojekte ja kasutajajuhtumeid, sest see on oluline tarbija
vajadustest ees olemiseks.
- Toetada ülikoolide koostööprojekte ülikoolidega selleks, et tagada valdkonna
kõrgetasemeline areng.
Praegu disainitud toetusmeetmete puhul on oluline saada paika realistlikum plaan ja
mõistlikumad tingimused nende rakendamiseks, et tagada nende tulemuslikkus. Selleks on
aga vaja, et võetakse kuulda ITL-i poolt esitatud ettepanekuid (nt toetuse osakaalu
suurendamine). Leiame, et valgete alade katmiseks on vaja aru saada põhjustest, miks need
on valged alad ning nende ühendamiseks sobivate lahenduste leidmiseks arvestada
konkreetsest piirkonnast ja tarbimisvajadustest tulenevaid asjaolusid, sh asustustihedust,
puuduva ühenduse pikkusi, maa kasutamise ja pinnase eripärasid, hoonete kasutamise
sihtotstarvet ja tarbimisvajadusi ning seejärel teha tehnoloogilised valikud sellest lähtuvalt.
Suures pildis on aga äärmiselt oluline tunnistada, et eesmärkide saavutamiseks vaja minev
rahasumma on oluliselt suurem kui hetkel planeeritud toetused mahus 69 miljonit eurot ja
otsida lahendust, kuidas need eesmärgid siis saavutatakse ja vajadusel muuta seatud
eesmärke.
Täiendavate finantsinstrumentide teema vajab kindlasti detailsemat arutelu ja analüüsi.
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 15.08.2022 13:11
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Raigo Iling <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030 avalikule konsultatsioonile
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
15.08.2022 kirja nr 5.1-1/81-1 „Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030
avalikule konsultatsioonile.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145