Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030 avalikule konsultatsioonile

Hr Kristjan Järvan Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.06.2022 nr 13-2/22-0095/4197-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 15.08.2022 nr 5.1-1/81-1 Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030 avalikule konsultatsioonile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tervitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaani koostada detailsem tegevuskava lairiba ühenduste arendamise kohta ning esitab käesolevaga oma tagasiside MKM-i poolt avalikule konsultatsioonile esitatud dokumendi kohta. Üldised seisukohad ja ettepanekud 1. ITL teeb ettepaneku lisada koostatavasse lairiba plaani järgmine: 1.1. Terviklik tuleviku vaade ehk mis toimub aastal 2030 ja sealt edasi. Konsultatsioonile esitatud dokumendis on kirjas tänane seis, aga puudu on prognoos, mis hakkab juhtuma aastatel 2025-2030 ja pärast aastat 2030: millised tehnoloogilised vajadused on ühenduste kasutajatel sellel ajal ja kus kasutajad siis paiknevad. Selleks on vaja arvestada tulevikutrende, võtta arvesse demograafilist vaadet jne. Seega oluline on adresseerida plaanis, millised väljakutsed järgmisel perioodil selle plaaniga lahendada tahetakse ja seda nii tarbijate kui ka tehnoloogiate vaatest. 1.2. Realistlik plaan, kuidas saavutada digiühiskonna arengukavas seatud eesmärgid. Selleks, et loodav plaan oleks realistlik ja terviklik, on meie hinnangul vajalik: 1.2.1. Tunnistada, et Eesti 100% katvuse eesmärk ei ole realistlik ega mõistlik arvestades Eesti hajaasustust ning tegelikku tarbimissoovi ja vajadust maapiirkondades (vananev elanikkond ja elatustase, samuti kaugtöö  2 osakaalu tõus). Leiame, et lairiba 2030 plaani eesmärgiks ei peaks võtma Eesti 100% katvust, vaid üksnes asustatud piirkondade (s.h teede ja tööstuspiirkondade) katvust, mida toetab sisuliselt ka EL-i poolt seatud eesmärk aastaks 2030. 1.2.2. Lisada plaani lahendus puuduvate rahaliste vahendite osas Lairiba 2030 eesmärkide täitmiseks. Hetkel on plaanis kirjas vaid osaline kate: 84 463 aastaringses kasutuses olevatest aadressil ei ole 30 Mbit/s püsiühendust ega plaanis seda rajada, aga kuni aastani 2027 toetatakse püsiühenduste rajamist 69,29 miljoni euroga, mis võimaldab luua liitumise võimaluse 23 000 aadressile. Plaanis on lahendamata (isegi püstitamata) oluline küsimus, mis saab ülejäänud puudu olevatest ühendustest, s.h arvestamata on tulevikuvaade (aadressidele kuni 100Mbit/s püsiühendus suurendamise võimalusega kuni 1 Gbit/s. Meie hinnangul on vältimatult vajalik, et koostatav plaan adresseeriks suurt pilti, püstitaks õige probleemi, et mida lahendama hakatakse ning pakuks lahenduse seatud eesmärkide täitmiseks. 1.2.3. Märkida plaanis ära ka eraettevõtete enda panus. Hetke käsitluse kohaselt toimub justkui Lairiba 2030 eesmärkide täitmine üksnes plaanis kajastatud riigipoolsete toetuste abil. Selleks, et plaan annaks tervikliku ülevaate lairiba hetkeseisust ja eesmärkide poole liikumisest, ei saa sellest välja jätta fakti, et mitmed turul tegutsevad sideettevõtted investeerivad pidevalt märkimisväärses suuruses oma võrkudesse. Ka siis, kui võrgu ehitus toimub eraettevõtete endi poolt, toetab see suures pildis Eesti Lairiba 2030 plaanis seatud eesmärke. Tänaseni on lairibateenuse pakkumiseks vajaliku „viimase miili“ loomisega Eestis tegelenudki eelkõige erasektor, riigi poolne panus on olnud ebapiisav ja senised toetusmeetmed pole olnud kuigivõrd edukad. 1.2.4. Arvestada suurema hulga aadressidega ehk ka nende kasutajatega, kes kasutavad hetkel internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s, kuid kes vajavad ka tulevikus suuremaid kiiruseid, mida nende kasutuses olev taristu ei pruugi võimaldada. Meie hinnangul on vaja Lairiba 2030 plaanis arvestada erinevate aadressidega: need, kus praegu ei ole 30 Mbit/s püsiühendust ja need, kus selline kiirus on, aga seda ei ole võimalik suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Pakutavad lahendused võivad olla erinevad, aga viimati mainitud kasutajate grupp peab olema lairiba tulevikku suunatud plaaniga hõlmatud. 1.2.5. Arvestada erinevate kasutajatega, sest lisaks eratarbijatele on kvaliteetset ja kiiret ühendust vaja näiteks ka ettevõtetel, kes on olulise tähtsusega kohaliku omavalitsuse tasemel, nagu näiteks: - haridus- ja muudel asutustel maapiirkondades; - tööstusettevõtetel;  3 - muudel äriettevõtetel. 1.2.6. Prognoosida paremini teenuste reaalset kasutatavust ehk arvestada klientide poolse vajaduse ja võimekusega ehk majandusliku mõõtmega. Sideühendusi on mõistlik rajada vaid sinna, kus on potentsiaalsed sideteenuse tarbijad, mitte rajada passiivset võrku iga hinna eest igale poole. Arvestades rahaliste ressursside piiratust, on äärmiselt oluline vältida olukordi, kus võrk rajatakse riigiabi vahendite eest kohtadesse, kus puudub reaalne huvi ja valmidus sideteenuse kasutamiseks. 1.3. Seniste riigiabi meetmete kokkuvõte ja hinnang nende tulemustele. Hetkel seda lisatud ei ole ja seda vaatamata sellele, et Riigikontroll on läbi viinud vastava auditi ning andnud omapoolse hinnangu eelnevate meetmete küsitava tulemuslikkuse suhtes. On väga oluline eelmistest meetmetest õppida ja riigiabi vahendeid senisest märksa tõhusamalt kasutada. Samuti peab olema plaan, kuidas suurendada seniste meetmega väljaehitatud ja ehitatavate võrkude kasutust. 2. Kõige olulisemad murekohad, mis takistavad lairiba arengut Eestis ja vajavad kiiremas korras lahendamist, on ITL-i hinnangul järgmised: 2.1. Ehitusalase regulatsiooni puudujäägid, mis ei taga, et sidetaristuga arvestatakse juba varases faasis ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel. ITL on välja töötanud vastavad ettepanekud ja esitanud need korduvalt MKM-ile. Esitame need uuesti ka hetkel ettevalmistava ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu menetluse raames. Lühidalt peame äärmiselt vajalikuks, et õigusaktide tasandil kehtestaks kohustus: 2.1.1. Määratleda planeeringus sideehitise võimalik asukoht; 2.1.2. Esitada ehitusprojekti osana ka sideehitised (sidevarustuse tehniline lahendus juurdepääsuvõrguga liitumiseks ja hoonesisene füüsiline taristu); 2.1.3. Ehitada arenduspiirkondades enne hoonetele ehitusloa/kasutusloa väljastamist valmis hoone väline sidetaristu (mitte üksnes hoonesisene füüsiline taristu); 2.1.4. Kajastada teede (riiklikud teed, avalikult kasutatavad teed, EU vahenditest rahastatavad kergliiklusteed jne) ehitusprojektides sidetaristu kohustuslikkus; 2.1.5. Võimaldada sidemastide lihtsat ja kiiret paigaldamist teemaale kõikidel juhtudel, kui masti paigaldamisega seotud nõuded (sh vastav ohutuse hindamise audit) ja muud liiklusohutuse seisukohast olulised nõuded on täidetud. Tänane praktika on sidemastide teemaale püstitamise osas selgelt ebamõistlik ning takistab lairibaplaani ellu viimist.  4 2.2. Koostöö mittetoimimine Transpordiametiga. ITL-i hinnangul tänane koostöö ei toimi, kuna Transpordiameti arvates on 5G ja üldse ühenduvuse (levi) tagamine üksnes sideettevõtjate erahuvi. ITL arvates on ainuõige, kui sidetrasse hakatakse planeerima ja ehitama koos teedega ning need muutuvad teede loogiliseks osaks ja riik kirjutab selgesõnaliselt ette vastavad nõuded riigiteede haldajatele. Kahjuks see praegu nii ei ole ja vaatamata poliitilistele kokkulepetele ning ITL-i ja mitmete sideoperaatorite pingutustele teema tõsiduse kohale viimiseks (side ei tule õhust!), ei ole selles teemas endiselt konstruktiivseid ja edasiviivaid arenguid. Teemaale ehitamine on kas üldse välistatud või ebamõistlik tulenevalt Transpordiameti poolt seatavatest nõuetest ja tingimustest. 2.3. Mittepiisavad toetusmeetmed. ITL-i ettepanekud toetusmeetmete osas on järgmised: 2.3.1. Suurendada aastateks 2021-2027 otsustatud püsiühenduste rajamise toetusfondi maksimaalse võimaliku suuruseni, milleks praegu on planeeritud 69,29 miljonit eurot taasterahastu NextGenerationEU (RRF) ja Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) koos riigipoolse omafinantseeringuga vahendeid, aga võiks ITL hinnangul olla vähemalt 100-150 miljonit. 2.3.2. suurendada toetuse osakaalu 95 protsendini (praegu on 70%, ülejäänud 30% on ettevõtete omafinantseering). Sealjuures juhime tähelepanu, et tegemist on Eesti enda seatud piirmääraga, mitte EL-i toetusmeetme rahastuse tingimustega; 2.3.3. suurendada toetuse maksimaalset suurust, arvestades Lairiba 2030 plaani ja tulevikuvaadet, 5200 euroni (praegu 3000 eurot). 2.4. Kohalike omavalitsuste madal teadlikkus. KOV ametnike kompetents vajab kindlasti tõstmist, sh side kui elutähtsa teenuse olemasolu vajalikkuse kui ka sideehitusalaste teadmiste osas. Peame oluliseks, et KOV ametnikud oskaksid küsida sidelahenduste läbimõtlemise ja olemasolu kohta, s.h nõuda projekteerimisel õigeid tingimusi ning anda eelistused sobiliku asukoha osas (arvestades muid pooleliolevaid planeeringuid, projekte, keskkonnaalaseid ja haljastuse nõudeid jms). Kindlasti oleks selles teemas abi ka suuremast koostööst riigiasutustega ja üleriigilistest koolitustest. Kahjuks peame siinkohal nentima, et kõigile ülal toodud probleemidele on ITL korduvalt ja korduvalt oma lahendusettepanekud esitanud, aga neid pole seni kuulda võetud. Tegemist on tõesti sideettevõtjate jaoks oluliste murekohtadega. Ühest küljest on suuremad sideettevõtjad elutähtsate teenuste osutajateks hädaolukorra seaduse mõistes, teisest küljest on need samad ettevõtjad ja nende poolt osutatavad teenused ebaolulised planeerimis- ja ehitusseadustiku mõistes.  5 ITL-is usume, et just ülaltoodud küsimuste lahendamine ja sideteenuse oluliseks pidamine ehitustegevuse vaates loob vajalikud tähtsad eeldused, mis võimaldavad ühenduvuse olukorda Eestis parandada ja Eesti digiühiskonna arengukavaga 2030 seatud eesmärke täita. Kokkuvõtteks peab koostatav üleriigiline lairiba plaan sisaldama selget ülevaadet sellest, millised on vajadused ettevaatavalt, sh aastal 2030, andes realistlikult aru, kus me täna oleme, millised realistlikud eesmärgid endale seame ja kuidas need täidame. Samas ootavad sideettevõtted riigilt kiiret ja konkreetset praktilist abi, et lahendada punktis 2 toodud probleemid, mis takistavad hetkel oluliselt lairiba arendamist ning plaani elluviimist. Soovime MKM-ile edu lairiba plaani koostamisel ja anname teada, et oleme igati valmis sellesse panustama eesmärgiga saada paika reaalne kava sellest, mida saame Eestis ühiselt ära teha, et lairiba arengut kiirendada ja ühenduvuse valdkonna eesmärgid saavutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Lisa vastused konsultatsiooniküsimustele 10 lehel Keilin Tammepärg, [email protected]  LISA Vastused konsultatsiooniküsimustele Juurdepääsuvõrgud (p 4.1) 1. Kas peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta on Teie hinnangul asjakohane? V: ITL-i hinnangul on peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta üldjoontes asjakohane. See on läinud aastatega täpsemaks. Positiivse näitena saab tuua Statistikaameti 2021 rahvaloenduse andmete kasutamist. Leiame, et statistikat saaks muuta veel täpsemaks, kui vaadata kõrvale näiteks elektri tarbimise või prügiveo infot, sest inimesed, kes suure osa aastast teevad näiteks maakodus kaugtööd, ei registreeri oma elukohta ümber ega kasuta seda peamise elukohana. küll aga viibivad suure osa oma ajast seal ja teevad seal ka tööd sealt (hübriid- ja kaugtöö kui uus töövorm on üha enam levinud ja see trend jätkub ka tulevikus). Seetõttu leiame, et kindlasti tuleks arvestada lisaks hoone põhisele kaardistusele tegelikke vajadusi ja kohaliku asustusüksuse põhist infot tarbimiste ning vajaduste kohta (hoonete sihtotstarve ja tegelik kasutus). ITL-i hinnangul ei saavutanud 2022 aasta alguses tehtud KOV- ide arvamuse kaasamine oma tegelikku eesmärki, kuna küsimuse püstitus ja eesmärk jäi KOV kohati ebaselgeks ning vastused saabusid liiga madala täpsusega (asula täpsus) või reastati olemasolevad aadressid olulisuse järjekorda. Paljud kohaliku omavalitsuse üksused ei saanud küsimuse püstitusest aru. Statistika täpsuse ja kvaliteedi suurendamiseks teeb ITL ettepaneku muuta selle arvutuse aluseks olevaid lähtekohti järgmiselt: 1) Esiteks lähtuda valgetest aadressidest 2030 vaates, mitte tänastest. 2) Teiseks jätta välja nn mustad alad ehk aadressid, kuhu ei ole mõttekas sideühendusi rajada, sest seal ei ole sellist vajadust ega tarbijaid. 3) Kolmandaks tuua sisse ka aadressid, kus kasutatakse hetkel internetiühendust kiirusega vähemalt 30 Mbit/s, kuid kes vajavad kas praegu või tulevikus suuremaid kiiruseid, mida nende kasutuses olev taristu ei pruugi võimaldada. Kui ülaltoodud lähtekohtade alusel arvutuste eeldused täpsustada, siis on oluliselt lihtsam teha plaane tulevikuks, s.h kavandada toetusmeetmeid ning Lairiba 2030 eesmärgi täitmist nende abil. 2. Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s? V: Teeme ettepaneku kasutada lävendina kiirust 100 Mbit/s. ITL on seisukohal, et kiirus 30 Mbit/s lävendina on tänaseks hetkeks lävendina liiga madal. Ka neil, kel on see kiirus täna olemas, võib olla lähitulevikus vajadus kasutada suuremaid kiirusi, mida nende kasutuses olev tehnoloogia ei pruugi võimaldada. Meie ettepanek on lähtuda juba täna mitme-kiiruselisest vaatest: 0-30 Mbit/s ja 30-100 Mbit/s. Selliselt ära täpsustatud pilt aitaks meetmeid kavandada palju paremini. Arvestada tuleb ka sellega, et side arendused võtavad aastaid ja kui lävend on madal, siis kõrgemale tasemele jõudmine hiljem nihkub veelgi kaugemasse tulevikku. Täna ehitatakse riigiabi toel kohati sideühendusi sinna, kus ei ole küll üldse ühendusi, aga võib-olla puudub tegelikult ka vajadus. Selle asemel võib osutuda otstarbekamaks investeerida riigiabi sinna, kus on vajadus suuremate kiiruste järele ja valmidus teenuse eest ka tasuda , kuid kuhu tänane lävend ei (30 Mbit/s) ei luba ehitada.  2 Kriteeriumiks oleva kiiruse tõstmise kasuks räägib ka see, et see võimaldab jõuda toetusega inimesteni, kellel on praktikas probleemid (nt raskused internetiprobleemide tõttu äritegevuses või kaugtööl) ja kes ootavad kiiremat teenust. Kui jääda pikaks ajaks katma toetusega vaid alla 30 megabitiga aadresse, siis suureneb tõenäosus, et ülikiire lairibateenus jõuab kohtadesse, kus tegelikult selle järgi huvi puudub. Seega Lairiba 2030 vaadet silmas pidades on aeg on lävendit muuta ja suurendada sellega abikõlblike aadressiobjektide arvu. Sellisel juhul oleks ettevõtjatel võimalik teha mõistlikke plaane ja ehitamine muutuks majanduslikult otstarbekamaks ja optimaalsemaks. 3. Kas peatükis 2.3 esitatud hinnangulised kogumaksumused on asjakohased? Milline on Teie arvates kogumaksumus püsiühenduste loomiseks kõigile aastaringses kasutuses olevatele aadressidele? V: Keskmise maksumusena on esitatud hinnangulised kogumaksumused osaliselt asjakohased: elektripostidele valguskaabli paigaldamine võiks olla hinnanguliselt 40% odavam kui valguskaabli kaebamine maasse, seega 2500 eurot ühe aadressi kohta tundub asjakohane. 5200 ja 2000 eurot vastavalt siis valguskaabli maasse kaevamise hind ning raadiolahenduse maksumus ühe aadressobjekti kohta, tunduvad samuti võrdlemisi asjakohased, kuigi tänases kõrge inflatsiooniga majanduskeskkonnas tasuks arvestada planeerimisfaasis veidi suuremate rahanumbritega. Samas ei arvesta plaanis sisalduv käsitlus tõsiasjaga, et üldjuhul on sidetaristu puhul lahenduseks hübriid ehk mitme tehnoloogia rakendamine. Arvestatud pole ka asjaoluga, et ühe kohaliku omavalitsuse piires võib olla mõistlik osa valgeid aadresse lahendada valguskaabliga ja osa aadresse omakorda hoopis raadiolahendusega (nn üksiku metsatalu juhtumid). Seetõttu soovitame analüüsida, kas ja kuidas lisada plaani tehnoloogiapõhised keskmised kogumaksumused. Ühest küljest mõistame ja nõustume, et printsiibina on aluseks tehnoloogianeutraalsus, kuid teisest küljest on antud juhul oluline ka erinevates olukordades kasutatavate tehnoloogiate kasutamise otstarbekus ning selgus ja võrreldavad hinnad lahenduste suhtes (odavam ei tähenda alati parimat ja jätkusuutlikumat lahendust). Meie hinnangul peab plaan olema konkreetsem, kuigi on väljakutse öelda ette, millist lahendust kasutada. Samas on otsustamisel abiks näiteks vahemaa pikkus ja aadresside tihedus pinnaühikul, mis võimaldaks teha valikuid optimaalseima tehnoloogilise valiku osas, millised aadressid on mõistlik katta valguskaabli lahendusega, millised raadiolahendusega. Kaaluda tasuks ka seda, et eri piirkondades kehtivad loodavate lahenduste osas erinevad tehnilised nõuded. Kui tegu on nn üksikute nn metsatalude katmisega, siis ei ole otstarbekas nõuda „viimase miili“ tingimustes samade kiirus- ja kvaliteediparameetrite tagamist nagu seda on võimalk ja mõistlik nõuda tihedama asustusega piirkondades, kus on otstarbekas realiseerida valgete alade katmine valguskaabliga. Oluline on arvestada, et praktikas saavad maakonnapõhised lahendused olema pigem kombinatsioonid erinevatest tehnoloogilistest lahendustest. Seetõttu ei anna hetkel plaanis sisalduvad hinnangulised keskmised ja kogumaksumused tegelikult seda infot, mida planeerimiseks on vaja. Lisaks tehnoloogilisele valikule ja asustustihedusele sõltuvad maksumused väga palju ka konkreetsest piirkonnast, asukoha eripärast, maapinnasest ning ka muudest majanduslikest muutuvteguritest, mida praegune Venemaa-Ukraina sõda ja sanktsioonide/piirangute teema ning selle taustal aset leidev ülikiire inflatsioon veel endaga kaasa toob.  3 4. Peatükis 2.5 on toetuse andmise tingimuste all määratud maksimaalse toetuse osakaaluna 70% ja maksimaalse toetuse summana 3000 eurot ühe aadressi kohta. Kas Teie hinnangul on see piisav ning võimaldab perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist? Kui ei, siis millised oleks Teie arvates sobivad tingimused? V: ITL-I hinnangul ei ole plaanis toodud maksimaalse toetuse osakaal 70% ja maksimaalse toetuse summa 3000 eurot ühe aadressi kohta piisavad. Need ei võimalda perioodil 2021-2027 projektide edukat realiseerimist. Kõige suurem turutõrge on piirkondades, kus ühe aadressi ehitusmaksumus on väga kõrge ja omaosalus 30% on absoluutnumbrina seal liiga suur. Kuna üldjuhul ei põhine juurdepääsuvõrgu kasutamise tasud ühenduse pikkusel, siis ei ole pikkade ja kallite ühenduste ehitamine sideettevõtjale majanduslikult otstarbekas, vaid on otse öeldes kahjulik.. Lisaks tuleb arvestada ehitushindade olulise tõusuga ja sellega, et nn valged alad muutuvad iga toetusmeetmega järjest valgemaks ehk ehitamine keerulisemaks ning vähem tasuvamaks. Omafinantseeringu protsendi kõrge nõue muudab majanduslikult niigi ebakindlas olukorras riigiabi kasutamise veelgi vähem atraktiivseks. Meie hinnangul oleks sobivad tingimused sellised, kus maksimaalse toetuse osakaal on 95% ja maksimaalse toetuse summa ühe aadressi kohta vähemalt 4500 eurot. ITL esitas omaosaluse vähendamise ettepaneku ka lairiba 3.0 toetusmeetme tingimuste määruse menetluses, kuid paraku seda ignoreeriti. Juhul kui toetuse maksimaalne määr oleks 5200 eurot, siis võiks toetuse osakaal olla 90%. Lisaks leiame, et riigiabi toetuse taotlemisel peaks olema võimalik aadressidele, kus teenuste vajadus puudub, anda võimalus luua riigiabi toel üksnes side loomise valmidus, mitte kohustus 100% juurdepääsuvõrguga liitumine välja ehitada antud aadressile konkreetse piirkonnas asustusüksuse terviklahenduse raames. 5. Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused? V: ITL ei toeta täiendavate toetusmeetmete loomist sidevaldkonna pädevuseta isikutele (ettevõtetele ja eraisikutele või külaühistutele), kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida. Peamisena murena näeme sellise lahenduse jätkusuutlikkuse puudumist, kuna vastavatel isikutel ei ole vajalikke kompetentse sidevõrkude rajamiseks ning suutlikust neid hiljem hallata ja teenust tagada (nt rikkeid kõrvaldada). Samuti puuduks neis pisikestes võrkudes võimekus tagada lõpptarbijatele teenuse osutamiseks mõistlikud eeldused ja tingimused (liiga väike piirkond, et olla majanduslikult atraktiivne, võrgu hoolduse ja kasutamise tingimused ebamõistlikud). Nende suhtes oleks hiljem raskem hulgiturgude regulatsiooni rakendada ja nende üle järelevalvet teha. Kui selline toetusmeede siiski teha, siis peab see olema väga hästi läbi mõeldud ja korraldatud. Seejuures tuleks tagada, et hiljem on kõigil operaatoritel tõesti võrdne võimalus rajatud võrkudes teenust pakkuma asuda ja teeninduskvaliteet, sh kiire rikete kõrvaldamine on tagatud. ITL jääb siiski arvamusele, et õigem on jätta võrkude rajamine vastava pädevusega ja majandusliku võimekusega sideettevõtjatele ja -ehitajatele.  4 6. Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus) liitumiseks? V: Leiame, et Lairiba 2030 eesmärki arvestades mitte päris samasugune, küll aga sarnane ja paremini sihitud toetusmeede võib omada positiivset mõju, kui selle toetusmeetme läbiviimine ja taotlemine paremini läbi mõeldaks. Näiteks võiks toetada selliseid majanduslikult keerulises olukorras olevaid eraisikuid, kes ei saa ise maksta praeguses suuruses (199 eurot) liitumistasu. Neile võiks teha toetusmeetme, mis on püsiv (mitte ajaliselt piiratud). Leiame, et igal juhul peaks selline toetus olema tehnoloogianeutraalne, s.t võimaldama paigaldada nii antenne, vedada kaablit vms. Toetust saaks jagada näiteks KOV-ide kaudu, kuna sel juhul on teada, millised pered ja üksikisikud on reaalselt majanduslikes raskustes ja vajavad seda laadi tuge. Peame vajalikuks siinkohal välja tuua, et aastal 2020 ellu viidud toetusmeede ei olnud efektiivne, sest toetust saanud taotlejate hulk küündis napilt üle 15% ja esialgselt planeeritud 9 mln eurost jäi kasutamata rohkem kui 7,5 mln. Võrrelduna võrkude rajamise toetusmeetmega on sellise toetusmeetme kasutegur seega igal juhul küsitav. Kui siiski teha uus sarnane toetusmeede, siis tuleb seda korraldada teisiti, eelkõige arvestades saadud kogemusi. Leiame, et: - taotluste esitamine peaks toimuma lõppkliendi poolt ja algatusel, mitte sideettevõtte vahendusel; - taotluste esitamise ja täitmise aeg peaks olema paindlikum ja pikem; - kõnealuse toetusmeetme raames tasuks anda tuge eelkõige tarbijaile, kes on reaalselt majanduslikes raskustes ja välistada nn üldist rahakülvi igale sooviavaldajale tegelikust vajadusest sõltumatult. - toetusmeetme atraktiivsuse suurendamiseks võiks kaaluda toetussumma suurendamist nt olenevalt majapidamises alaliselt elavate laste ja/või (üli)õpilaste arvust. Siin oleks kindlasti erinevaid variante mida detailsemalt analüüsida ja hinnata. - lisaks toetuse sisulisele poolele on oluline toetusmeetme protsessist selgelt ja lihtsalt lõpptarbijatele teada anda. Lisaks soovitame võimalikult palju tegevusi ajalises vaates ühildada ning lõpptarbija sooviavalduste ja ühenduse kompenseerimise taotluseid menetleda samaaegselt piirkonnas lairiba arendusprojekti planeerimise ja realiseerimisega. See võimaldab asjaosalistele efektiivsemalt ka soovitud ühendused hoonesse välja ehitada. 5G taristu (p 4.2) 1. Kas peatükis 3.2 kajastatud transpordikoridoridel katkematu 5G leviala tagamise hinnangulised maksumused on Teie arvates asjakohased? V: Seda on raske hinnata kuna dokumendist ei selgu kuidas erinevatele maanteedele vajalike mastide arv ja hind arvutati. Toodud on ainult lõpptulemused. Seega on tegemist teoreetilise maksumusega olukorras, kus tegelikult ei saa arvestada ainult sidetaristu  5 ehitamise hinda, vaid ka kaasnevat ümbertõstmise kohustust, teekatte taastamist ja garantiid jms. Tuleb arvestada teemaale ehitamisega kaasnevaid kõiki Transpordiameti nõudeid kogumis ning nendega kaasnevat täiendavat kulu. Vajalik on, et riik kohustab Transpordiametit arvestama lairiba plaanis toodud mastide paiknemise asukoha ja tihedusega ning näeb ette need asukohad teede ehitamise või rekonstrueerimiste planeerimisel ja projekteerimisel. Täna ei ole lairiba 2030 plaanis välja toodud asukohad realiseeritavad, sest Transpordiameti nägemuse kohaselt ei ole teemaa mastide püstitamiseks sobiv koht. Transpordiamet ei luba teemaale ehitada, mistõttu see plaan ilma tee omanikku kohustamata ei toimi. Märkusena olgu ka toodud, et dokumendis toodud numbrid ei klapi omavahel hästi, mis puudutab raadiovõrguga katmist (transpordikoridorid ja kogu Eesti). Maksumused tuleks uuesti üle hinnata ka seetõttu, et 2021 hinnangu koostamise ajast on materjalide ja tööde hinnad vahepeal märkimisväärselt tõusnud ja transpordikoridoride mastid asuvad samuti valdavalt maapiirkondades. 2. Kas 50% toetuse määraga on võimalik vajalikud investeeringud transpordikoridoridel ellu viia? V: Toetuse määr peaks olema suurem, kuna operaatoritel endil ei ole äriliselt tasuv nii tiheda baastaristu rajamine. Peame väga vähe tõenäoliseks, et sideoperaatoritel on võimalik leida äriliselt ja majanduslikult otstarbekas lahendus, mis võimaldaks ka 50% omaosalusega transpordikoridorid soovitud kvaliteediga 5G levialaga katta. Transpordikoridorisse ehitamiseks puudub hetkel riigi toetus ja toimiv koostöö riigiteid haldava Transpordiametiga, et oleks võimalik mõistlikel tingimustel tehnovõrke ning maste transpordikoridoridesse ehitada. 3. Tulenevalt Via Baltica olemisest ainus piiriülene TEN-T maismaatranspordikoridor, on Tallinn-Pärnu-Ikla esimene prioriteet 5G katkematu levi loomiseks. Aga millised transpordikoridorid peaksid olema oma prioriteetsuselt järgmised? (vt. tabel 7) V: Esiteks rõhutame, et iga uue tee rajamise ja olemasolevate renoveerimise juures on oluline läbi mõelda ehitustegevus tervikuna, see tähendab, et iga tee koosseisu peab kuuluma ka tehnovõrkude jaoks vajalik asukoht ja baastaristu (torud), mis võimaldab hiljem side ja elektrikaableid paigaldada ilma teed uuesti lahti kaevamata. See on kõigi osapoolte huvides ning aitab toetada Lairiba 2030 plaani elluviimist. Arvestades, et teede ehitamine ei toimu kõik tühjalt kohalt ja korraga, siis on vaja võtta jätkusuutlik ja tulevikku vaatav hoiak juba tänaste teede rekonstrueerimise käigus, mitte olla kinni üksnes tänastes vajadustes ja tarbimistes. On oluline, et riik toetaks transpordikoridoridesse planeerimist, projekteerimist ja ehitamist päriselt, mitte ainult paberil ja sõnadega. Tänane praktika näitab, et Transpordiamet viitab sideoperaatorite erahuvile ja ärile ning uusi võrke teemaale ei soovi. Pigem suunatakse side riigiteede äärest eemale, eramaadele. Samal ajal Eesti lairibaga katmise plaan ette 5G katkematu levi tagamiseks transpordikoridoridesse täiendavate sideehitiste ehitamise. Transpordiameti sõnul ei võimalda temale riigi poolt eraldatav eelarve isegi tehnovõrkude paiknemiseks vajaliku baastaristu rajamist tee alla riigiteede ehitamiste käigus, et hiljem oleks lihtsam kaevamistöödeta optikaga mastideni jõuda ja luua katkematu sideühendus ja 5G levi. Riik peaks toetama, et kõik Euroopa toetusmeetmete abil või riigi enda eelarvest ehitatavad teed (alustades riiklikest teedest kuni väiksemate, avalikult kasutatavate asulasiseste teede kui ka kergliiklusteede kaitsevöönditesse) arvestaksid sidega juba planeerimisel ja ehitustööde teostamise käigus varustataks tehnovõrkude jaoks vajaliku torustikuga. Torustiku lisamine ei ole oluline kulu, küll aga võimaldaks hiljem teed üles kaevamata toru avadesse  6 kaableid paigaldada. Arvestades järjest suurenevaid andmemahtusid ja tarbimisvajadusi igal ajahetkel, ei ole isegi enam oluline, millise suurusega transpordikoridoridest ja teedest me räägime. Tehnovõrgud peaksid olema iga avalikult kasutatava tee loomulikuks osaks. Transpordikoridoride prioriteetsuse osas oleme seisukohal, et järgmiseks on vaja katkematut 5G leviala teistele põhimaanteedele: põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ja põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, samuti on suure kasutusega põhimaanteed nr 8 Tallinn – Paldiski, nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ja nr 11 Tallinna ringtee. Lisame, et peame oluliseks Helsingi suunda, kuna tegemist on Eesti kõige tihedama piiriületusega transporditeega. Samuti on oluline raudteede ühenduste katmist 5G levialaga. Seejuures tuleb meeles pidada, et seda kiiret ühendust peab saama tarbida ka rongis sees (praegune Elroni rongides kasutatav netiühendus on aeglane ja katkendlik, sh ka kõneside ja see on tingitud Elroni valitud küsitavast tehnilisest lahendusest). 4. Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade jaoks? V: Sellele küsimusele on raske vastata, sest sõltub, mida sellise toetusmeetme all on silmas peetud. Näiteks transpordikoridorides on 5G toetusest enam vaja riigi poolt normaalseid tingimusi ja võimalusi taristu reaalseks paigaldamiseks. Peame väheusutavaks Lairiba 2030 plaani dokumendis sisalduvat väidet, et linnadest väljapoole riigi arvates erasektori poolt 5G-d ei teki, seetõttu peab sinna riik panustama. Kindlasti on erasektoril omad prioriteedid, millises järjekorras investeeringuid tehakse, kuid kindlasti ei ole õige väita, et erasektor linnadest väljapoole ei lähe. Pigem on oluline vältida riigi poolt sideoperaatorite suhtes liiga koormavate regulatiivsete kohustuste kehtestamist ja lihtsustada oluliselt sidemastide ehitamise regulatsiooni. Muu hulgas võiks riik alustada sellest, et toetab nii rahaliselt kui nõuetega õigusaktide tasandil 5G jaoks vajalike sidelahenduste transpordikoridoridesse ehitamist. 5. Kui palju on Eestis selliseid piirkondi, kus puudub täna 3G levi ning kuhu peaks toetusega rajama 5G baastaristu? V: Mobiilside turul on Eestis täna toimiv konkurentsiolukord ja puudub vajadus riigi sekkumiseks. Eesti tänasest rahvastikust on 3G leviga kaetud 98%, territooriumist 95%. Samas arvestades 3G tulevikku, siis pole see küsimus lairiba 2030 aasta plaani kontekstis asjakohane. Lisame, et meie hinnangul võivad jääda ja peaksidki jääma Eesti pinnal alles ka katmata nn mustad alad, mitte ei pea eesmärgiks olema 100% territooriumi katvus, mis ei ole mõistlik ega reaalselt saavutatav eesmärk. Seda enam võtta see eesmärgiks 5G kontekstis. Pigem peaks eesmärki korrigeerima, arvestades et maapiirkondades on tegemist hajaasustusega ning arvestades, et mitte kõik hooned ei ole maapiirkondades aastaringses kasutuses. Eesmärk oleks realistlikum ja arusaadavam, kui eesmärgiks võetakse, et kõik Eesti asustatud piirkonnad on kaetud 5G võrguga ning alustatakse prioriteetsematest, arvestades et raha kogu plaani elluviimiseks nagunii ei jätku. Samas on lisaks toetavate tegevustena ilmselt vajalikud täiendavad lahendused (kaabliga, raadiotehnoloogial) tänaseks juba ülekoormatud 4G piirkondadesse.  7 6. Kas peatükis 3.5 antud hinnanguline vajadus rajada täiendavad 80-1000 masti ning nende eeldatava maksumus on asjakohased? Kas Teil on pakkuda täpsemaid kalkulatsioone mastide arvu ja nende maksumuse kohta? V: Hetkel on raske pakkuda täpsemaid kalkulatsioone, kuna puuduvad arvutamiseks vajalikud algandmed, aga kui ITL-i ettepanekute kohaselt valget ala kitsamaks sihitakse ning lisatakse muud alad (nt praeguse kiirusega 30-100 Mbit/s), siis on juba reaalsem ka täpsemaid arvutusi teha. Pakutud vahemik on liiga suur, et seda hinnangut asjakohaseks pidada. Kahtlusi tekitas selle arvutusmudeli kalkulatsiooni asjakohasus ja tõepärasus ning tekkis küsimus, mis on sellise matemaatilise arvutuse eesmärk ja vajadus. Esmase hinnangu kohaselt on 80 masti siiski liiga vähe. Lisame, et peatükis 3.5 alapunktis “Toetusmeetme põhimõtted” on kirjas, et toetust antakse projektidele mille tulemusel vähemalt kaks 5G operaatorit tagavad uue masti piirkonnas täieliku 5G katvuse kõigil olemasolevatel 5G sagedustel. Märgime, et 5G sagedusteks loetaks praegu eelkõige 3500 MHz, 700 MHz ja 26 GHz. 26 GHz-i kasutamine maapiirkondades kõigil toetusmeetme mastidel ei ole mõistlik ega kindlasti mitte ka vajalik. Samuti on põhimõtteliselt 5G sagedusteks kõik operaatoritel juba praegu 2G, 3G ja 4G jaoks kasutusel olevad sagedused. Antud punkt tuleb seetõttu üle vaadata ja selgemalt kirja panna. Täiendavad ühenduvust soodustavad ja toetavad valdkonnad (p 4.3) 1. Satelliitside ei ole ühenduvuse kontekstis senimaani Eestis olnud aktuaalne oma kõrge hinna, väiksema kiiruse ning Eesti kohal levi puudumise tõttu. Samas lähiaastatel tõotab satelliitside pakutav lairibaühendus olla midagi, mis jõuab ka laiemate kasutajate hulkadeni. Kuivõrd Teie arvates on satelliitside pakutav lairibaühendus üheks alternatiiviks saavutamaks gigabiti võimekusega ühenduvuse katvust ka kõige eraldatumates kohtades Eestis? V: Satelliitside on mõeldav alternatiiv kõige eraldatumates kohtades (näiteks väikesaared), mille osas ITL-i soovitus on tunnistada need nn mustadeks aladeks, kuhu ei ole mõtet paigaldada ei valguskaablit ega raadiolahendust. Lairiba plaan peaks sisaldama hinnangut, kui suur on selliste alade protsent ning sedastama ausalt, et sellistes kohtades ongi satelliitside ainus võimalus. Samas ei ole sideettevõtjate hinnangul täna sellise toetusmeetme vastu ilmselt hetkel kuigi suurt huvi. 2. Viimasel paaril aastal on kerkinud diskussioon hulgiturgude regulatsiooni jõustamise ja sidetaristu juurdepääsuhindade üle, milles on muuhulgas nähtud põhjust selles, et Eestis on väga suure kiirusega lairibaühenduste hinnad võrreldes naaberriikidega oluliselt kallimad ning konkurents selles vallas ei toimi. Kas Teie arvates on tegemist teemaga, kus täiendav riiklik sekkumine järelevalve kaudu on vajalik ja võimalik, võttes arvesse täna kehtivat õiguslikku raamistikku? V: ITL-il ei ole ühise arvamuse puudumise tõttu võimalik sellele küsimusele vastata. Ettevõtted esitavad oma seisukohad eraldi. 3. Seoses ühenduvuse vajadustega transpordikoridoridel, eelkõige maanteede ääres, on väga oluline tagada sinna võimalikult efektiivne ning säästlik taristu rajamine. Selle üheks eelduseks on valmisolek täiendavate sidekaablite ning -mastide paigaldamiseks olemasolevate ja uute rajatavate maanteede äärde. Mil viisil oleks seda kõige parem teostada? Milline võiks olla siinkohal rollijaotus riigi ja sideettevõtjate vahel?  8 V: ITL on väga nõus, et on äärmiselt oluline tagada transpordikoridoridel efektiivne sideühendus ja selleks vajalik sidetaristu. See on vajalik erinevate lõppkasutajate jaoks, kelleks on nii teedel liikuvad isikud, intelligentne transport kui ka targad teed liiklusohutuse tagamiseks ise. Leiame, et sidetaristu rajamine (kaablitoru uutesse ja rekonstrueeritavatesse) teedesse peaks olema iga teedeehituse projekti kohustuslik osa. Teemaa peab olema ühiskasutatav ka sidetaristu jaoks ning kõigil uutel ja rekonstrueeritavatel teedel peavad olema kaablitorustik nii elektri kui ka side jaoks koos väljavõtetega ning mastide kohad teetrassidel. ITL teeb ettepaneku, et teega paralleelse sidetaristu rajamine tuleb õigusaktidega Transpordiametile sätestada ja muuta kohustuslikuks. Rollijaotuse osas näeme et taristu projekteerimist ja rajamist peaks nõudma Transpordiamet tehes ehitushankeid, ehk see nõue tuleks tee projekteerimistingimustesse alati sisse kirjutada. See ei toimi iseregulatsiooni korras ilma konkreetsete kohustusteta õigusaktides. Edasine haldusmudel vajab läbi analüüsimist ja kokku leppimist, kui see osutub riigitee omaniku enda jaoks liialt koormavaks ja on takistuseks taristu rajamisele. Üks variant on see, et kui sidetoru on rajatud, siis anda selle edasise haldamise üle ELASA-le nt vastava halduslepinguga, kes siis omakorda seda toru haldaks ja hooldaks ning sideettevõtjatele välja rendiks. See küsimus tuleb lahendada ehitusseadustiku ja muude õigusaktide tasemel, sest vabatahtlikke kokkuleppeid (s.h riigiasutuste vahel) ei ole selles võimalik saavutada. Sama kehtib tegelikult ka kergliiklusteede kohta. Näiteks tuleb aastal 2022 tuleb läbi EL-i 5 miljonit eurot kergliiklusteede ehituseks. Lisades kohustuse, et ehitades tuleb alati lisada ka kanalitoru side jaoks, hoiaks see kokku kilomeetreid lisa ehitamist tulevikus. Muidugi tuleb läbi mõelda, kelle haldusesse või omandisse loodud taristu hakkab kuuluma ja milline on selle kasutuskord. See on küsimus, kus on hädavajalik, et riik kehtestaks nõuded, mis tagavad säästliku, kiire ja lihtsustatud sidetaristu loomise. Tegemist on esimese ja lihtsa sammuga, mida riigi poolt astuda lairiba arengu ja tuleviku targa logistika huvides. Sideettevõtjad võiks siin olla soovi korral tellijad näiteks l ühisehitamisel, kuid eelkõige kooskõlastajad, et nende tulevikuvajadusteks on eeldused loodud. Oluline on ka tagada sidetaristu projektide ja ehituslubade kiirem menetlemine. Rollijaotust planeerides on oluline arvestada, et ülal püsitatud küsimus on liiga kitsas. Lisaks riigile ja sideettevõtjatele on oluline roll siin elektriettevõtjatel, sest ka energiavajadustega tuleb arvestada. Samuti kohalikel omavalitsustel, kuna kergliiklusteed on nende omad. 4. Lisaks tuleviku ühenduvuse vajadustega arvestamisele on juba täna põhimaanteedel teatud kohtades probleeme mobiilsideleviga, mis põhjustavad kõnede ja andmesideühenduse katkestusi. Milliseid kiireid lahendusi oleks sideettevõtjatel võimalik rakendada antud probleemi lahendamiseks? V: Tegemist on küsimusega, kus riigi poolt tuleb astuda aktiivselt selgeid samme põhi- ja tugimaanteede äärde uute tehnoloogiate tarbeks sidetaristu rajamise võimaldamiseks. Sideettevõtjad saaksid olukorda lahendada, kui neile võimaldada teede äärde maste paigaldada. Hetkel on mastide paigaldamine väga pikk ja keeruline protsess, sest selleks tuleb läbirääkimisi pidada eramaade omanikega. Maste tuleb lubada paigaldada teemaale, kui masti paigaldamisel on järgitud kõiki ohutusnõudeid ning on olemas sellekohane kinnitus. Olemasolevatel põhimaanteedel hetkel selliseid probleeme ei ole. Probleemid tekivad siis, kui ehitatakse uut teelõiku ja „unustatakse“ ära, et sidetaristu tuleb ka planeerida ning projekteerida, kuna tänased õigusaktid seda ei nõua. Seega kõige olulisem on, et juba planeerimisel arvestatakse sidetaristu rajamisega.  9 Sideettevõtjad tegelevad igapäevaselt oma teenuste arendamise ja parandamisega. Alati ei piisa aga oma initsiatiivist, vaid sideettevõtjatel oleks vaja riigi poolset tuge ja Transpordiameti arusaama Lairiba 2030 eesmärkidest ja valmisolekut koostööks (planeerida, projekteerida tee koosseisus sidelahendus) ning aidata kaasa sideteenuste toimimise parandamisele maanteedel. Toome siinkohal mittearvestamise näitena tulemuse, kui koostöö ja arusaam side olulisusest transpordikoridorides jääb vajaka ehk näite Kose-Ardu maanteelõigu ehitusest, kus uuele lõigule levi tekitav mast sai erinevate probleemide tõttu valmis alles pärast lõigu avamist. Või RailBaltic projektiga liikuma minek, kus taibati ka alles hiljem, et 5G-d ja sidelahendusi oleks ka ikka vaja. 5. Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii kõne- kui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine jne)? V: ITL ei pea selliste miinimumnõuete kehtestamist vajalikuks ega mõistlikuks. Märgime, et mobiilsidelevi ja teenuste kvaliteet sõltub mitte üksnes võrguoperaatori poolt pakutavast tehnilisest lahendusest, vaid ka kasutaja seadme asukohast (nt betoonkeldris või ürgorus on levi võimalused füüsikalistel põhjustel oluliselt takistatud kui mitte olematud), ilmastikuoludest ning kasutatava võrguseadme tehnilistest näitajatest ja paljudest muudestki sideoperaatorist mittesõltuvatest asjaoludest. Mobiilside kiiruste ja kvaliteedinäitajate pideva ja kiire tõusu on taganud erinevate mobiilsideoperaatorite võrkude vaheline eluterve aktiivne konkurents, täiendav regulatsioon pole seetõttu vajalik ega ka eelkirjeldatud põhjustel teostatav. 6. Milliseid täiendavaid poliitikaid (sh. seadusandlus) tuleks muuta või luua selleks, et aastaks 2030 oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid? V: Eesmärkide saavutamiseks on väga oluline, et erinevad strateegiad ja plaanid oleks omavahel kooskõlas. Näiteks on digiühiskonna eesmärkide saavutamiseks väga oluline ka see, mida tehakse teadus-arenduse ja innovatsiooni valdkonnas, sest kui seda ei prioritiseerita ja sinna ei panustata, siis ei ole meil ka inimesi, kes täidaks digiühiskonna eesmärke. Samuti on digiühiskonna ja lairiba eesmärkidega väga tihedalt seotud regionaalpoliitika pikem vaade. Äärmiselt oluline on muuta Eestis ehitusalast poliitikat ja seadusandlust, et sidetaristu arvestamine muutuks kohustuslikuks nii uusarendustes kui ka teede ehituses. ITL osaleb aktiivselt ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu menetluses, aga toome ka siin näite sellest, kuidas ehitusalane seadusandlus on liikumas valesse suunda. Nimelt saab praegu ehitada sideehitisi (v.a mast) ehitusteatisega, siis on MKM-i ehitusosakonnal praegu plaan tuua tagasi ehitusloa kohustus, mis muudaks sideehitamise oluliselt keerulisemaks olukorras, kus tegelikult on vaja seda lihtsustada (ja mille kohta ITL on oma ettepanekud korduvalt teinud). Kindlasti on vajalik koordineeritult ja läbimõeldult tegeleda kohalike omavalitsuste pädevuse küsimusega ning tõsta nende kompetentse side kui elutähtsa teenuse olulisuse ja sidetaristu rajamisega seonduvates küsimustes. Veel on oluline küsimus elektrivarustus, sest side ei saa rajada elektrita, mistõttu tuleb nende arendamist koos planeerida. Riigiabi meetmete realiseerimise ja kasutamise selgituseks välja töötada lõpptarbijatele suunatud infomaterjalid, mis kogu protsessi lahti seletavad (ühtsed, kvaliteetsed, atraktiivsed, informatiivsed, digi- ja paberkandjal).  10 7. Kas lisaks rahalistele toetustele või nende asemel oleks ühenduvuse valdkonna eesmärkide saavutamisel vajalik välja töötada ka täiendavaid finantsinstrumentide meetmeid, mille abil sideettevõtjad saaksid vajalikke investeeringuid rahastada? Kas finantsinstrument annaks parema tulemuse, kui samas suuruses summa toetusena andmine? V: Me ei pea otstarbekaks luua finantsinstrumente sideettevõtetele sidetaristu väljaehitamiseks vaid panna rõhk olemasolevate toetusmeetmete efektiivsema kasutuse tagamisele. Samas võib finantsinstrumente vaja olla sideteenuseid kasutavatel ettevõtetel tööstuse, teeninduse või transpordisektorites. Oleme seisukohal, et lairiba eesmärkide saavutamiseks peab küsimust vaatama laiemalt kui ainult sideettevõtjate vajalike investeeringute rahastamine. Praegu suunatakse toetusrahad vaid maal elavate eraisikute tarbeks. Samas on ka teisi kasutajagruppe, kes vajavad abi, et kvaliteetseid ja kiireid digiteenuseid tarbida. Teeme ettepaneku leida vahendid ka järgmiseks: - Võtta toetusmeetme aluseks erinevad kasutajagrupid ja toetada näiteks tööstusettevõtteid kvaliteetse ühenduse saamisel, sest see stimuleeriks digitaalsete teenuste kasutamist nende poolt (see on seotud ka märksõnaga 5G ettevõtluspiirkondades). - Toetada pilooteprojekte ja kasutajajuhtumeid, sest see on oluline tarbija vajadustest ees olemiseks. - Toetada ülikoolide koostööprojekte ülikoolidega selleks, et tagada valdkonna kõrgetasemeline areng. Praegu disainitud toetusmeetmete puhul on oluline saada paika realistlikum plaan ja mõistlikumad tingimused nende rakendamiseks, et tagada nende tulemuslikkus. Selleks on aga vaja, et võetakse kuulda ITL-i poolt esitatud ettepanekuid (nt toetuse osakaalu suurendamine). Leiame, et valgete alade katmiseks on vaja aru saada põhjustest, miks need on valged alad ning nende ühendamiseks sobivate lahenduste leidmiseks arvestada konkreetsest piirkonnast ja tarbimisvajadustest tulenevaid asjaolusid, sh asustustihedust, puuduva ühenduse pikkusi, maa kasutamise ja pinnase eripärasid, hoonete kasutamise sihtotstarvet ja tarbimisvajadusi ning seejärel teha tehnoloogilised valikud sellest lähtuvalt. Suures pildis on aga äärmiselt oluline tunnistada, et eesmärkide saavutamiseks vaja minev rahasumma on oluliselt suurem kui hetkel planeeritud toetused mahus 69 miljonit eurot ja otsida lahendust, kuidas need eesmärgid siis saavutatakse ja vajadusel muuta seatud eesmärke. Täiendavate finantsinstrumentide teema vajab kindlasti detailsemat arutelu ja analüüsi. Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 15.08.2022 13:11 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Raigo Iling <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030 avalikule konsultatsioonile Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 15.08.2022 kirja nr 5.1-1/81-1 „Tagasiside Eesti lairiba plaani 2030 avalikule konsultatsioonile. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145