Ehitusseadustiku muudatused

Majandus- ja Teie 07.07.2022 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 17.08.2022 nr 1-10/22/12017-2 Ehitusseadustiku muudatused Edastasite 07.07.2022 e-kirjaga ehitusseadustiku muutmise esialgse versiooni ning palusite edastada omapoolsed ettepanekud hiljemalt 22.08.2022. Edastatud dokumentide hulgas oli ka varasemalt antud tagasiside osas koostatud tabel, mille ridadel nr 80-83 on toodud ehitusseadustiku § 14 ja sellega seotud määruse kohta tehtud ettepanekud ja otsused. Tabelist selgub, et kavas on hinnata sobilikumat kohta, kuhu tuleb ehitusgeoloogiline aruanne esitada. Siiani on vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“ ehitusgeoloogilisi aruandeid vastu võtnud ja avalikkusele taaskasutatavaks teinud Maa-amet. Palume senist korda jätkata ka edaspidi. Maa-ameti ehitusgeoloogia andmekogu sai alguse, kui 1995. a erastati Riikliku Ehitusuuringute Instituudi järglane RAS REI ja selle arhiiv ja klienditeenindus anti üle Maa-ametile. Tänaseks on kogu pabertoimikute arhiiv skaneeritud ja klientidele pakutakse ehitusgeoloogia e-teenust nii uute aruannete vastuvõtmisel kui ka ehitusgeoloogia andmete taaskasutamisel. Aruandeid on tänaseks üle 36 000. Kliendi vaates on väga oluline, et ehitusgeoloogilisi andmeid saab mugavalt kasutada koos teiste ruumiandmetega, mis on Maa-ameti teenustes (nt ajakohased ja ajaloolised ortofotod, vanad ja uued kaardid, kõrgusandmed, katastriüksused, kitsendusi põhjustavad objektid koos piiranguvöönditega, geodeetilised punktid, planeeringud jne). Maa-ameti teenustes saab ehitusgeoloogilist infot kasutada koos muu geoloogilise infoga, mida Maa-amet avalikkusele levitab ja visualiseerib (maavarad, geoloogilised uuringupunktid, mitmesugused geoloogilised teemakaardid ja kaartide juurde kuuluvad läbilõiked, puursüdamike ja puurkaevude info). Ruumiandmete kooskasutamine lihtsal ja kiirel veebikaardirakenduse vormil teeb geoloogilised andmed kättesaadavaks ka neile andmevajajatele, kes spetsiaalset kaarditarkvara ei kasuta. Ehitusgeoloogilisi avaandmeid kasutavad spetsialistid mitmetelt elualadelt:  ehitajad, projekteerijad, planeerijad,  maaomanikud, kinnisvara hindajad ja haldajad,  ehitusgeoloogia uuringufirmad,  puurkaevude rajajad, veemajanduse korraldajad, Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098   põllumajandustoetuste jagajad,  maavarade uuringute ettevalmistajad,  kaevandajad,  keskkonnamõju hindajad,  eeltoodud tegevusi loastavad ja järelevalvavad ametnikud riigi- ja KOV asutustes,  keskkonnakaitsjad kolmandas sektoris,  üldgeoloogiliste ja teaduslike uurimistööde teostajad, sh geoloogilise kaardi koostajad Eesti Geoloogiateenistuses  teadlased, üliõpilased, õpilased jt. Maa-amet on ka ise ehitusgeoloogiliste andmete kasutajate hulgas, kuna ehitusgeoloogilised andmed on vajalik sisendinfo riigimaa müügi või maa reservina riigi omandisse jätmise üle otsustamisel, riigimaa väärtuse ja maa ehituspotentsiaali määramisel, maa müügil alghinna määramise juures, samuti geodeetiliste märkide paigaldamise planeerimisel. Märgime, et kui edaspidi Maa-ametil ei oleks ehitusgeoloogia andmete haldamise ülesannet, siis Maa-ameti teenustes ehitusgeoloogia andmeid edaspidi enam ei ole ja sünergia ruumiandmete lihtsast ja kiirest kooskasutamsest jääb klientidel ära. Kliendid suunatakse pöörduma muu asutuse poole, kes siis peab iseseisvalt välja arendama ehitusgeoloogia andmete vastuvõtmise, haldamise ja avalikustamise kanalid, mis dubleerivad praegu Maa-ameti poolt pakutavaid teenuseid ja kuhu klient peab eraldi pöörduma lisaks Maa-ameti teenuste kasutamisele, mida klient niikuinii vajab. Veebikaarditeenuse loomine mujal oleks olemasolevate Maa-ameti teenuste dubleerimine. Kui Maa-ameti teenustes ehitusgeoloogia andmete jagamise ärajäämise korral peab klient vajaliku ruumiinfo saamiseks pöörduma kahte kohta, siis selline asjakorraldus ei vasta kliendi ootustele riikliku teenuse korraldamisel. Maa-amet on ruumiandmete haldamise kompetentsikeskus, kuna on mitmete riiklike ruumiandmekogude vastutav töötleja, sh ka geoloogiliste andmete alal (geoloogiliste uuringute uuringupunktid, uuringute laboriproovid, geoloogiliste uuringute alad, maardlad, kaevandamiskohad, kaevandatud kogused). Kui edaspidi nähakse ette ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide andmete masinloetavas vormis kogumine, siis peale vastavaid infotehnoloogilisi täiendusi on Maa-amet valmis vastu võtma ja hoidma ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide andmestikku teiste geoloogiliste uuringupunktidega samas olemasolevas riiklikus andmekogus või asutama uue andmekogu, kui ehitusseadustik näeb ette uue andmekogu loomise. Ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide andmestikku saab Maa- ameti teenustes levitada ühtselt, teiste geoloogiliste uuringupunktidega samal, kasutajatele kergesti taaskasutataval viisil. Kui Maa-ametil ei oleks edaspidi ehitusgeoloogia andmete haldamise ülesannet, siis tuleb lahendada ka paberarhiivi hoidmine ja kasutamise korraldamine, mis on klienditeeninduse lahutamatu osa. Ehitusgeoloogia aruannete andmekogu koosneb mahukast paberarhiivist, mis on Maa-ametis hoiustatud hiljuti ehitatud nõuetekohases hoidlas ning elektroonsest osast (e-teenus), mis on seotud Maa-ameti maainfosüsteemiga ja teiste Maa-ameti poolt avalikustatud geoloogiliste ruumiandmetega. Ehitusgeoloogia klienditeenindus toimib paralleelselt nii elektroonseid kui ka pabermaterjale kasutades, sest osad kliendid ei lepi ainult veebist saadud failidega ja soovivad näha ka originaale paberil, sh isiklikult üle kontrollida, kas failid ikka vastavad originaalaruandele. Vanemate aruannete korral tuleb ette vajadust kontrollida andmed üle pabertoimikust, kui skaneeritud koopia ei ole piisavalt hästi loetav nõrgemate joonte ja numbrite tõttu, mis ei jää skaneerides selgelt näha. Projekteerija vastutab oma töö eest, sellest tuleneb ka kõrgenenud kontrollivajadus alusandmete suhtes. Ehitusgeoloogia andmete haldajal peab olema võimekus vana paberarhiivi hoidmiseks ja klienditeeninduse paralleelseks korraldamiseks nii 2 elektroonsete kui ka paberarhiivi baasil. Enamus kliente on Tallinnast ja nad soovivad pabermaterjale vaadata Tallinnas. Ehitusseadustiku muutmise käigus on kaalumisel ettepanek tugevdada ehitusgeoloogiliste andmete esitamise kohustuslikkust, sh on kavas sätestada tugevam juriidiline alus järelevalveks sätestatud nõuetest kinnipidamise üle. Selgitame, et Maa-ametil on mitmekülgne praktika riikliku sunni rakendamisel ja Maa-ameti struktuuris on olemas õigusosakond, kellel on palju kogemusi kohtuvaidluste pidamises erinevatel materiaalõiguse ja menetlusõiguse teemadel. Peale ehitusseadustiku muutmist selliselt, et ehitusgeoloogia andmeid vastu võtval asutusel tekib juriidiline alus aruannete väljanõudmise eesmärgil ettekirjutuste tegemiseks, on vajalik, et ehitusgeoloogilisi andmeid haldab organisatsioon, kus on olemas õigusvaidluste pidamise pikaajaline kogemus ja kus suudetakse muudatused ka jõustada, sh vajadusel kohtuvaidluste kaudu. Eeltoodust tuleneb, et kasutajate huvides on, et ehitusgeoloogia andmeid kogub ja jagab teenustes jätkuvalt Maa-amet ning sellise pädevuse muutmine oleks äärmiselt põhjendamatu ja ebamõistlikult kulukas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Liisi Pajuste - [email protected] Reet Roosalu 665 0670 [email protected] 3