Tagasiside „Eesti lairiba plaan 2030“ suhtes

Hr Kristjan Järvan Teie 17.06.2022 nr 13-2/22-0095/4197-1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.08.2022 nr EC.1-5.1/1147-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Tagasiside „Eesti lairiba plaan 2030“ suhtes Telia Eesti AS (Telia) tänab võimaluse eest anda tagasisidet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt avalikule konsultatsioonile esitatud Eesti lairiba plaan 2030 (edaspidi „lairiba plaan“ või „plaan“) suhtes. Sissejuhatuseks selgitame, et põhjalikuma vastuse andsime aktiivse ITLi liikmena ITLi poolt antud tagasiside raames. Oleme ITLi kirjas toodud seisukohtadega valdavas osas sama meelt ja ei hakka neid üle kordama. Käesolevas vastuses pöörame seega eelkõige tähelepanu neile küsimustele ja teemadele, mida ITLi kirjas ei käsitletud või mille osas soovime teatud asjaolud täiendavalt esile tuua, kuna kõnealune teema on Eesti lairibaarengu ja digiriigi arengu huvides sedavõrd oluline. Telia poolt on hetkel tegu esmase ja lühidas vormis tagasiside andmisega. Meile teadaolevalt on uue lairiba plaani osas kavas mitmed täiendavad arutelud, mille raames ja järgselt on võimalik ka tulevikus anda täiendavat konstruktiivset tagasisidet. Usume, et lairibaplaani osas sihtide seadmisel on oluline aktiivne dialoog ja edasine tihe ja sujuv koostöö avaliku ja erasektori vahel. ning oleme valmis sellesse dialoogi panustama. 1. Seatavad eesmärgid ja rahaline kate tegevusplaani ellu viimiseks on vastuolus Tulemuslikuks tegevuseks on vajalik täiendavalt läbi mõelda ja plaanis kirjeldada plaani ellu viimise täiendavad finantseerimisallikad. Hetkel on suur osa plaanist paraku rahalise katteta. Plaan, mille ellu viimiseks pole nn valgete alade osas piisavaid rahalisi vahendeid, ei saagi edukalt realiseeruda. Järelikult peab leidma selleks vajalikud katteallikad või siis muutma plaanis seatud eesmärke näiteks selliselt, et aastaks 2030 kaetakse nt 85 % või 95 % valgetest aladest, lähtudes sellest, millised on riigi poolsed rahalised võimekused plaani ellu viimiseks. Märgime, et lõppfaasi jääva nn 1-5 % alade katmine kujuneb nende alade geograafiliste ja looduslike eripärade tõttu Eestis suure tõenäosusega väga kulukaks, mistõttu tasuks kaaluda, millises mahus riigiabi kasutamine nende alade katmiseks on proportsionaalne ja otstarbekas. Peame oluliseks, et plaan keskenduks üksnes neile valgetele aladele, kus on olemas tegelik lairibateenuste kasutamise soov ja vajadus. Sinna, kus inimesed ei ela või ei soovi nad internetiteenust kasutada, pole otstarbekas lairibaühendusi rajada. Seniste riigiabi lairibameetmete puuduseks on ka Riigikontrolli hinnangul asjaolu, et need pole kuigi tulemuslikud – sageli on loodud riigiabi saanud Enefit Connecti või ka mõne teise ettevõtte poolt ressurss kohtadesse, kus tegelik huvi sideteenuse kasutamiseks puudub või on äärmiselt tagasihoidlik. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Kuigi peame väga oluliseks loodava plaani realistlikkust, tasub samas erinevate huvigruppidega läbi arutada ja tulevikusihte seada ka pikemas ajalises perspektiivis ning lähtudes innovatsiooni soodustamise vaatenurgast. Muuhulgas tasuks läbi mõelda aspektid, mis puudutavad lairibaplaani ja selle raames tehtavate valikute mõju pikemaajalistele, kuid samas olulistele tulevikutrendidele alates isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtust ja lõpetades tööstuse ulatuslikuma digitaliseerimisega. Üheks mõttekohaks lairibaplaani tuleviku kontekstis on kindlasti ka see, kuidas läheneb Eesti ELi tasemel tõstatud nn fair share algatusele, mis otstarbeka lahenduse korral võib potentsiaalselt luua täiendavaid ja selgelt hädavajalikke rahalisi vahendeid ülikiirete võrkudesse investeerimiseks. 2. Sidevõrkude, sealhulgas mastide ehitamise lihtsustamine Kuigi sideteenuste olemasolu ja nende kõrge kvaliteet on aasta-aastalt muutunud üha olulisemaks, siis ei kajastu sidetaristu olulisus praktilises ehitustegevuses ega sellekohastes õigusnormides. Transpordikoridoridesse (sh riigiteede äärde) on sidevõrkude, iseäranis sidemastide rajamine muutunud Eestis üha keerukamaks, kui mitte öelda võimatuks. Kui lairibaplaani ellu viimisel on soov praktikas õnnestuda, vajab Eestis kehtiv planeerimise ja ehitamise regulatsioon radikaalset muutmist ja sideehitiste rajamise lihtsustamist. On oluline, et muutuks ka ehitusvaldkonna eest vastutavate ametnike ning riiklike ja avalikult kasutatavate teede haldajate mõttelaad nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Oleme konkreetsed siderajatiste ehitamist lihtsustavad muudatusettepanekud esitanud MKM ehitusosakonda. Lisaks sisalduvad täiendavad selgitused ITLi vastuses avalikule konsultatsioonile, mistõttu ei hakka me neid käesolevas kirjas täiendavalt üle kordama. Ilmne on, et juhul kui sidevõrkude ehitamise valdkonna regulatsiooni oluliselt ei muudeta ja nt Transpordiametit ei kohustata üksnes asfalti panemise asemel rajama nn tarku teid, kus on olemas ka sidetaristu, ei ole lairibaplaanis toodud eesmärkide saavutamine, rääkimata isesõitvate autode kasutusele võtuks vajaliku teede võrgustiku loomisest Eestis teostatav. 3. Soodsa investeerimiskeskkonna tagamine Eestis Lairibaplaani 2030 ellu viimisel mängivad olulist rolli ka olemasolevad sideettevõtted ja nende panus uute võrkude rajamisse ning olemasolevate kaasajastamisse, sh 5G võrkude loomisse. Seega on oluline läbi mõelda, kuidas saab riik välistada telekomisektorit liigselt koormavate regulatsioonide kehtestamise ja teha ka sagedusjaotuse osas otstarbekaid ning pika vaatega valikuid. Eeltoodu on eelduseks telekomisektorisse tehtavatele erasektori investeeringutele ja investeerimiskindlusele laiemalt. Vaatamata üldiselt positiivsele tonaalsusele ja senisele heale koostööle avaliku ja erasektori vahel on Eestis viimaste aastate jooksul tehtud investeerimiskeskkonda puudutava osas ka teatavaid küsitavaid otsuseid ja valikuid, millel on paraku negatiivne mõju telekomisektori investeerimiskeskkonnale. Ühe näitena saab tuua 5G võrkude rajamiseks kriitilise tähendusega nn 3500 MHz oksjoni formaadi, kus vastav oksjon viidi pärast aastate pikkust venimist läbi ajast ja arust meetodit kasutades ehk järjestikkuse formaadiga. On selge, et nn samaaegse oksjoniformaadi kallal Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] olnuksid telekomiettevõtete kulud sageduslitsentsi omandamiseks märksa mõistlikumad ja tulemus tasakaalustatum. On samas positiivne, et järgmine 5G arengu jaoks oluline oksjon (700 MHz) on kavas läbi viia muudetud formaadis (samaaegselt). Lähiajal vajab lahendamist ka veel ühe 5G kiire arengu jaoks olulise sagedusala (2300 MHz) küsimus. Soodustamaks 5G võrkude rajamist ja jõudmist kõigi tarbijateni on analoogselt 3500 MHz sagedusalaga vajalik kogu vastav sagedusala oksjonile panna. Vastasel korral on tegemist turuosaliste ebavõrdse kohtlemisega, millel on negatiivsed tagajärjed enamike mobiilsideteenuste tarbijatele ja Eesti digiühiskonna arengule laiemalt. Teise näitena investeerimiskeskkonna halvendamise kohta saab tuua nn täiendavate julgeolekunõuete kehtestamise sidevõrkude osas. Kui Euroopa Liit viitas nn 5G toolboxi raames vajadusele rakendada täiendavaid julgeolekunõudeid üksnes uute loodavate nn 5G sidevõrkude suhtes, siis Eesti riik otsustas kõnealust regulatsiooni omatahtsi laiendada ka muudele sidevõrkudele, sh ka nn klassikalistele fikseeritud sidevõrkudele. Mõistame julgeolekuküsimuste olulisust, kuid küsitavaks jääb see, miks keelduti erinevalt mitmetest teistest riikidest mõistliku kompensatsiooni kehtestamisest õigusaktide tasandil. Eeltoodu tõi osadele sideettevõtetele kaasa arvestatavaid lisakulusid, mille võrra on omakorda võimalik vähem investeerida näiteks ka „viimasesse miili“. Kokkuvõttes on telekomisektori üle reguleeritus viimastel aastatel muutunud tõsiseks probleemiks. Laibaplaani eduka ellu viimise tagamiseks tuleb riigil ses osas teha pööre ja asuda otsima võimalusi liigsetest regulatiivsetest kohustustest tingitud finantskoormuse vähendamiseks ning investeerimisvalmiduse säilitamiseks. Investeerimiskindluse kadumine võib tähendada, et erasektori investeeringud vähenevad ja riigil endal tuleb sidevaldkonda, sh viimase miili rajamisse, investeerida veelgi enam. 4. Hulgiturgude regulatsiooniga seonduv Lairibaplaani avaliku konsultatsiooni juurde lisatud küsimustikus sisaldus ka küsimus hulgiturgude regulatsiooni ja sidetaristu juurdepääsu kohta (küsimus 4.3. punkt 2): 2. Viimasel paaril aastal on kerkinud diskussioon hulgiturgude regulatsiooni jõustamise ja sidetaristu juurdepääsuhindade üle, milles on muuhulgas nähtud põhjust selles, et Eestis on väga suure kiirusega lairibaühenduste hinnad võrreldes naaberriikidega oluliselt kallimad ning konkurents selles vallas ei toimi. Kas Teie arvates on tegemist teemaga, kus täiendav riiklik sekkumine järelevalve kaudu on vajalik ja võimalik, võttes arvesse täna kehtivat õiguslikku raamistikku? Sissejuhatuseks selgitame, et küsimuses sisalduv oletus, mille kohaselt lairibaühenduste turul konkurents ei toimivat, ei vasta tegelikkusele ja on eksitav. Lairibaühenduste turul toimib väga tihe konkurents ning see on aasta-aastalt ühe kasvanud. Turule on lisandunud uusi turuosalisi nii jae- kui ka hulgitasandil (nt Enefit Connect jne). Märgime, et ka Euroopa Komisjon juhtis 2021. aastal tähelepanu sellele, et eelmine TTJA poolt avalikule konsultatsioonile saadetud hulgiturgude otsuse kavand plaanis kehtestada ülemääraseid ja liiga ulatuslikke regulatiivseid kohustusi, sh ka piirkondades, kus aktiivne Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] konkurents toimis. Seega tuli see otsuse kavand just liigse regulatiivse sekkumise plaani tõttu tagasi võtta ja vastavaid analüüse taasalustada. Selge on ka see, et fikseeritud lairibateenusele pakub ulatuslikku konkurentsi raadiovõrgu põhine lairibateenus, seda iseäranis 5G tehnoloogia põhiste ühenduste pakkumise alustamise järgselt. Ka Eesti lairibaplaan 2030 demonstreerib ilmekalt seda, et fikseeritud ühendusi (nn fiiberoptilisi ühendusi) ja raadiovõrgul baseeruvaid tehnilisi lahendusi käsitletakse tarbijate vaatest võrdväärsetena. Mõnede hulgiteenuste (nt kaablikanalisatsiooni) hinnad on Eestis juba täna ühed odavaimad Euroopas ja ka teiste juurdepääsuteenuste hinnad on mõistlikud, seda iseäranis arvestades ulatuslikke investeeringuid, mida Telia kui reguleeritud operaator on teinud oma sidevõrkude arendamisse ja uute sidevõrkude loomisse. Telia on Eesti digiühiskonna arengusse pikki aastaid väga suures mahus panustanud, olles üks suuremaid erasektori investeerijaid Eestis. Taustal on küsimuse hulgihindade tasemest tõstatanud kommunikatsiooniagentuurilt sisse ostetud teenuse abil mobiilsideoperaator, kes ise Eestisse kuigivõrd ei investeeri ja kel puudub arusaam ja kompetents, millised kulud kaasnevad ulatuslike lairibavõrkude rajamise, haldamise ja hooldamisega. Eeltoodust tulenevalt oleme hulgiturgude regulatsiooni osas seisukohal, et hulgiturgude regulatsiooni võimalused sätestab elektroonilise side seadus ja vastava valdkonna regulatsiooni ja järelevalvega tegeleb pädev regulaator ehk TTJA. Seega on toimiv regulatiivne raamistik olemas ja tänane hulgiregulatsioon on niigi väga ulatuslik. Kokkuvõtlikult on vajalik seada pilgud hulgiteenuste regulatsiooni kahandamise suunas, mitte vastupidi. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et Lairiba 2030 plaan vajab täiendavat arutelu ja realistlikku vaadet, kuidas ja milliste rahaliste vahendite arvelt on kavas see plaan ellu viia. Telia ja ilmselt ka mitmed teised ettevõtted ja huvigrupid on andnud korduvalt tagasisidet, millised on kitsaskohad nii riigiabi meetmete osas kui ka sidetaristu ehitamisel üldiselt. Vaatamata korduvale tagasisidele ei ole seni olnud näha muutusi ega riigi poolseid samme sidetaristu ehitamise lihtsustamiseks. Loodame, et meid kaasatakse lairibaplaan 2030 protsessi ka edaspidi ja seekordset tagasisidet nii Telia kui ka ITLi poolt võetakse tõsiselt. Sellest sõltub nii Lairiba 2030 ja Eesti digiühiskond 2030 eesmärkide allu viimise suutlikkus. Kristiina Maasik Telia Eesti AS Juriidilise üksuse juht Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected]