Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

30.04.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Emor registrikood: 10076576 asukoht: Maakri 19/21 Tallinn juhatuse liige: Karin Niinas e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva OÜ Advokaadibüroo CLARUS Tartu mnt 50, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Menetlusosalised: Norstat Eesti AS (Ühispakkuja 1) registrikood: 11444875 asukoht: Endla 15, 10122 Tallinn OÜ Initiative (Ühispakkuja 2) registrikood: 10459952 asukoht: Paldiski mnt 20, 10149 Tallinn Turu-Uuringute AS registrikood: 10220984 asukoht: Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn OÜ PE Konsult registrikood 10333435 Künni 10A, 10919 Tallinn 2 SEISUKOHT Eesti Energia AS lihthankes (riigihange nr 304572) „Brändiuuringu läbiviimise ost“ Sissejuhatuseks Vaidlustaja AS Emor ei nõustu hankija seisukohaga, et pakkumuste hindamine on toimunud kooskõlas RHAD-i ja RHS § 117 nõuetega. AS Emor jääb oma vaidlustuse juurde. Hankija vastus ei kõrvalda vaidlustaja poolt 21.04. 2026 vaides välja toodud puudusi, vaid piirdub üldiste väidetega pakkumuse väidetava „üldsõnalisuse“ kohta, ilma et oleks sisuliselt käsitlenud vaidlustaja poolt esitatud konkreetseid viiteid pakkumuse osadele. AS Emor on seisukoha l , et antud juhul on tegemist hindamisprotsessi puudustega, mis mõjutavad otseselt hanketulemust. Hankija ei ole ümber lükanud vaidlustaja poolt esitatud konkreetseid viiteid pakkumuse osadele, millest nähtub, et mitmed puudulikuks hinnatud aspektid on pakkumuses tegelikult käsitletud. Selline vastamata jätmine kinnitab, et vaidlustaja väited on jäänud sisuliselt vaidlustamata. Hankija hinnang tugineb mitmel juhul faktiliselt ebaõigetele eeldustele, mida hankija ei ole oma vastuses korrigeerinud ega põhjendanud. Faktilistele eksimustele rajatud hindamist ei saa pidada õiguspäraseks. Hindamise kontrollitavuse puudumine Hankija väidab, et pakkumusi hinnati tervikuna ning üksikute kriteeriumid e lõikes punkte ei antud. Selline lähenemine ei võimalda aga kontrollida (i) millised konkreetsed kriteeriumid jäid väidetavalt täitmata; (ii) millisel alusel järeldati, et pakkumus ei vasta maksimaalse punktisumma tingimustele. Vaidlustaja on esitanud detailse analüüsi koos viidetega pakkumuse konkreetsetele osadele, mis vastavad hindamiskriteeriumid ele. Hankija ei ole neid viiteid sisuliselt ümber lükanud. Tulenevalt eespooltoodust ei olnud hindamine läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu ei saa seda pidada RHS § 117 mõttes õiguspäraseks. Ümberlükkamata jäänud väited, faktiliste eksimuste kõrvaldamata jätmine Hankija on oma vastuses käsitlenud vaid osa vaidlustaja argumentidest ning jätnud mitmed konkreetsed etteheited sisuliselt kommenteerimata. Eelkõige ei ole hankija ümber lükanud vaidlustaja viiteid pakkumuse osadele, millest nähtub, et mitmed puudulikuks hinnatud aspektid on tegelikult käsitletud. Vaidlustaja tõi välja mitmed konkreetsed faktilised eksimused (väide valimi suurendamise kohta, mida pakkumuses ei esitatud; väited analüüsi ja järelduste puudumise kohta; väited varasemate uuringute kasutamise puudumise kohta), kuid hankija ei ole oma vastuses selgitanud, millel need järeldused põhinevad, ega ole viidanud pakkumuse osadele, mis neid toetaksid. faktiliselt ebaõigetele eeldustele tuginev hindamine ei ole õiguspärane. Hindamiskriteeriumid e sisuline muutmine ja pakkumuse olulise osa hindamata jätmine Hankija on oma vastuses välja toonud, et kriteeriumid e täitmiseks ei piisa nende üldisest kirjeldamisest, vaid vajalik on meetodite praktilise väärtuse tõendamine ja seostamine otsustusvajadustega. AS Emor rõhutab, et selline nõue ei tulene RHAD-ist, aga nimelt: RHAD ei näinud ette (i) detailsete juhtumipõhiste näidete esitamise kohustust; (ii) kvantifitseeritud tõendamist; (iii) võrdlevat analüüsi teiste pakkujatega. Tulenevalt eespool toodust on hankija hindamisel rakendanud täiendavaid nõudeid, mida RHAD ei sisalda, rikkudes seeläbi RHS § 117 põhimõtet. Hankija ei või kohaldada hindamise kriteeriumide suhtes niisuguseid alakriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei teinud, ehk luua ja muuta hindamise kriteeriume ja alakriteeriume pärast pakkumuste avamist (Eko C-532/06 p 38, 42; C-252/10 P, p 31; RKHKo 3-20-119 8, p 19). Hindamise kriteeriumid e suhtelise osakaalu muutmine pärast pakkumuste avamist on üldjuhul võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtete rikkumine (Eko C 226/09, p 62). Hankija ei ole esitanud kontrollitavat ja läbipaistvat selgitust selle kohta, millised konkreetsed hindamiskriteeriumid jäid vaidlustaja pakkumuse puhul täitmata. Pakkumuste hindamine tervikuna, ilma konkreetsete puuduste selge tuvastamiseta, ei võimalda kontrollida hindamise vastavust. Seega on hankija hindamisel rakendanud kriteeriume ja ootusi, mida RHAD ei sisalda, eeldades sisuliselt kõrgemat ja teistsugust tõendatuse taset, kui hankedokumentides ette nähtud. See on vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. AS Emor on seisukohal, et hankija eksis subjektiivse võrdluse vastu. Hankija viitab, et vaidlustaja pakkumus ei loonud piisavat lisandväärtust võrreldes edukaks tunnistatud pakkujaga. Samas ei tulene selline põhjendus RHS-st ega RHAD-ist. Objektiivne hindamine peab põhinema kriteeriumid e täitmisel, mitte subjektiivsel võrdlusel teiste pakkumustega. Seega ei toimunud hindamine kehtestatud metoodika alusel. Vaidlustaja pakkumuse lahutamatuks osaks oli interaktiivne Power BI aruandlus , mille eesmärk oli demonstreerida analüütilise väljundi rakendatavust ja kasutatavust tellija otsustusprotsessides viisil, mida staatiline aruanne ei võimalda samal tasemel hinnata. Hankijale anti nimetatud keskkonda personaalne ligipääs. Vaidlustaja käsutuses olevad Power BI kasutuslogid näitavad, et hankija ei ole antud keskkonda sisenenud ega sealset aruandlust avanud hindamisperioodi jooksul. Vaidlustaja esitab vastavad logid käesoleva menetluse lisana ( Lisa 1 - logid) . Samas nähtub hankija vastusest, et hankija on teinud Power BI aruandluse kohta sisulisi järeldusi, käsitledes seda üksnes visualiseerimise vahendina. AS Emor leiab, et antud olukord on vastuoluline, kuna (i) ühelt poolt ei ole hankija interaktiivset aruandlust tegelikult kasutanud ega hinnanud; (ii) teiselt poolt on selle kohta tehtud sisulisi järeldusi, ilma et vastavat lahendust oleks vaadeldud selle tegelikus funktsionaalsuses ja kasutusloogikas. Seega ei ole hinnatud pakkumuse osa, mis oli otseselt seotud hindamiskriteeriumiga „näidisaruanne“ ning mille eesmärk oli demonstreerida analüütilist võimekust, järelduste tegemise loogikat ja nende rakendatavust. Järelduste tegemine hinnatava lahenduse kohta ilma seda tegelikult hindamata on vastuolus objektiivse hindamise põhimõttega. AS Emor pakkumust ei ole hinnatud tervikuna ega objektiivselt. Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS § 117 nõudega . Tulenevalt hankija vastusest, hankija on jätnud tabelist välja need kriteeriumid, millede hindamistulemuste osas poolte vahel vaidlus puudub. AS Emor hinnangul ei ole selline lähenemine põhjendatud. AS Emor esitas oma vaides tervikliku analüüsi, milles näidati konkreetsete viidetega, et mitmed hankija poolt puudulikuks hinnatud aspektid on pakkumuses tegelikult käsitletud. Ainuüksi see, et hankija ei pea neid küsimusi vaidluse esemeks, ei tähenda, et AS Emor väited oleksid sisuliselt ümber lükatud. Vastupidi, hankija vastusest ei nähtu, et ta oleks neid argumente kontrollinud või sisuliselt analüüsinud. Seega on mitmed AS Emor poolt esitatud seisukohad jäänud sisuliselt käsitlemata, mistõttu ei ole hankija vastus terviklik ega võimalda kontrollida hindamise põhjendatust . Selline selektiivne käsitlus ei ole kooskõlas RHS § 3 p 1 nõudega . Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hinnata, kas hankija on kõiki AS Emor esitatud asjaolusid arvesse võtnud, mis seab kahtluse alla kogu hindamis protsessi õiguspärasuse. Kommentaarid Eesti Energia võrdlustabeli kohta, Lisa 1 hankija vastuses Hankija vastustabelist Lisa 1 nähtub, et vaidlustaja pakkumuse hindamisel ei ole tuvastatud kriteeriumid e sisulist mittetäitmist, vaid läbivalt on järeldatud, et esitatud lahendused ei ole hankija hinnangul olnud piisavalt detailsed, konkreetsed või selgelt lahti kirjutatud. Selline põhjenduste muster kordub sisuliselt kõigis käsitletud punktides. Eelkõige ilmneb see metoodika, analüüsi, näidisküsimustiku ning varasemate uuringute kasutamise käsitluse osas, kus hankija ei vaidle, et vastavad elemendid on pakkumuses olemas, vaid peab neid ebapiisavaks. Samas ei ole hankija selgitanud, milline oleks olnud nõutav detailitase ega millised konkreetsed aspektid jäid Emoril täitmata. Selline lähenemine viitab sellele, et hindamisel on rakendatud täiendavaid, hankedokumentides määratlemata ootusi, eeskätt kõrgemat detailsuse ja tõendatuse taset. Hankija vastus näitab ka, et mitmes punktis on hinnangud ebajärjekindlad. Näiteks on soovituste ja järelduste käsitlus osaliselt liidetud ühe kriteeriumi alla, kuigi tegemist on eraldiseisvate hindamisaspektidega. Samuti esineb olukordi, kus ühes punktis peetakse teemat käsitlemata jäetuks, teises aga käsitletuks, kuid ebapiisavaks. Selline lähenemine ei võimalda üheselt aru saada, millistel alustel hinnang tegelikult kujunes. Samuti ilmneb vastuolu analüüsi ja järelduste käsitluses. Näiteks punktis 8 (näidisaruanne) leiab hankija, et järeldused ei ole piisavalt rakendatavad, samas kui punktis 9 (uuringutulemuste kasutamine soovituste tegemisel) käsitleb hankija sama teemat juba hinnatuna ning viitab sellele, et vastav käsitlus on hõlmatud varasema punktiga. See tähendab, et eraldiseisev hindamiskriteerium ei ole saanud iseseisvat hinnangut, vaid on sisuliselt liidetud punktiga 8. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hindamis kriteeriumid e eraldiseisva rakendamisega ning ei võimalda kontrollida, kas ja kuidas iga kriteeriumi täitmist eraldi hinnati. Seega näitab see, et hindamine ei ole olnud järjepidev ning kriteeriume on osaliselt käsitletud tagantjärele liidetuna, mitte algselt kehtestatud struktuuri alusel. Eraldi tuleb esile tuua valimi moodustamisega seotud hinnang (punkt 5 – valimi moodustamine), kus hankija väidab, et vastavad põhimõtted puuduvad. Samas viitab hankija ise pakkumuses toodud elementidele, nagu äriregistrite kasutamine ning ettevõtete suurusel (käibel) põhinev valimi modelleerimine. Need elemendid moodustavad sisuliselt valimi kujundamise aluse ehk valimi moodustamise põhimõtted. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldada, et vastavad põhimõtted puuduvad, vaid tegemist on olukorraga, kus hankija peab esitatud kirjeldust ebapiisavaks, kuid on seda ekslikult käsitlenud kui puudumist. Seega on selles osas tegemist faktilise eksimusega, mitte hinnangulise erimeelsusega. Sarnane ebajärjekindlus ilmneb ka punktide 10 ja 11 (varasemate uuringute kasutamine ja sellest tulenevad soovitused) käsitluses, kus ühes punktis väidab hankija, et vastav loogika ei ole kirjeldatud, samas kui teises tunnistab selle olemasolu, kuid peab seda ebapiisavaks. See kinnitab, et hinnang ei põhine sisu puudumisel, vaid subjektiivsel hinnangul selle piisavusele. Samuti nähtub hankija vastusest, et mitmes punktis on hindamine seotud vaidlustaja pakkumuse väidetava ebapiisava lisandväärtusega, mitte kriteeriumid e täitmisega. Näiteks punktides 7 ja 8 (analüüsi loogika ja näidisaruanne) leiab hankija, et esitatud lahendused ei ole „piisavalt selged“ või „piisavalt rakendatavad“, kuigi samas ei vaidlustata nende olemasolu. Selline „piisavuse“ hindamine eeldab sisuliselt võrdlust kas ideaalse lahenduse või teiste pakkujatega, mitte üksnes kriteeriumi täitmise kontrolli. Seda kinnitab ka hankija üldine põhjendus, mille kohaselt „vaidlustaja pakkumus ei loonud piisavat lisandväärtust võrreldes edukaks tunnistatud pakkujaga“ . Seega on hankija sidunud hindamise suhtelise võrdlusega teiste pakkumustega, mitte hinnanud üksnes kriteeriumid e täitmist. Selline lähenemine ei tulene kehtestatud hindamiskriteeriumid est, mille kohaselt tuleb hinnata pakkumuse vastavust kriteeriumid ele, mitte selle suhtelist positsiooni teiste pakkumuste suhtes. Kokkuvõttes kinnitab hankija vastus, et vaidlustaja pakkumuse hindamisel ei ole lähtutud selgelt määratletud ja kontrollitavatest kriteeriumid est, vaid subjektiivsest hinnangust esitatud info piisavusele. Arvestades ka tuvastatud vastuolusid ja faktilisi ebatäpsusi, ei ole võimalik pidada hindamist läbipaistvaks ega RHS § 117 nõuetele vastavaks. Lugupidamisega / a llkirjastatud digitaalselt/ Yulia Zaitseva Vandeadvokaat LISAD: logid From Advokaadibüroo CLARUS Reg. 11221454 KMKR / VAT: EE101185057 Tartu mnt 50, 10115 Tallinn Tel +372 7 707 707 E-mail: [email protected] Invoice ID 300426/1j Invoice For aktsiaselts Emor (10076576) Issue Date 30.04.2026 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 21, 10145 Due Date 05.05.2026 Item Type Description Quantity Unit Price Amount Service telefoni nõupidamine kliendiga - 30 min 10,50 150,00 EUR 1 575,00 EUR hankedokumentide läbitöötamine- 1 tund vaidlustuse ettevalmistamine, kliendiga kooskõlastamine - 7 tundi hankija seisukohaga tutvumine, arutelu kliendiga- 1 tund 30.04.2026 seisukoha ettevalmistamine- 1 tund Subtotal 1 575,00 EUR VAT (24%) 378,00 EUR Amount Due 1 953,00 EUR Notes Palume tasuda / Please transfer to: EE181010011875719220 Page 1 of 1 Lisa 1. Power BI keskkonna kasutusandmed Käesoleva lisaga esitab AS Emor Power BI keskkonna kasutusandmed, mis on seotud vaidlustaja pakkumuse osaks olnud interaktiivse näidisaruandlusega. Jooniselt 1 nähtub, et vaidlustaja on loonud Enefitile Power BI keskkonna ning avaldanud sinna pakkumuses viidatud aruandluse. Jooniselt 2 nähtub, et hankija esindajale ( Andri Palu) on antud vastav ligipääs keskkonda, mis võimaldas aruandluse vaatamist ja hindamist. Jooniselt 3 nähtub Power BI kasutusstatistika, mille kohaselt ei ole hankija hindamisperioodil keskkonda sisenenud ega aruandlust kasutanud. Seega ei ole hankija hinnanud pakkumuse olulist osa, mis oli otseselt seotud hindamiskriteeriumiga „näidisaruanne“ ning mille eesmärk oli demonstreerida analüütilise väljundi rakendatavust. Samas on hankija oma vastuses esitanud Power BI aruandluse kohta järeldusi, käsitledes seda üksnes visualiseerimise vahendina. Eeltoodud asjaolud näitavad, et hankija on teinud järeldusi hinnatava lahenduse kohta ilma seda tegelikult hindamata . Joonis 1. Power BI keskkonna loomine ja raportite avaldamine Enefitile Joonis 2. Hankija esindajale antud ligipääs Power BI keskkonda Joonis 3. Power BI keskkonna kasutusstatistika hindamisperioodil ( kasutus puudub ) 30 .0 4 .202 6 R iigihange nr 304572 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Emor registrikood: 10076576 asukoht: Maakri 19/21 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva OÜ Advokaadibüroo CLARUS Tartu mnt 50, 10115 Tallinn e-post: HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUDE NIMEKIRI Hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitab AS Emor kulude nimekirja ja kulusid tõendavad kuludokumendid koos nendele lisatud kuluaruannetega . AS Emor on käesolevas asjas kandnud järgmisi kulusid: Õigusabikulud summas 1 575 EUR (summa ilma käibemaksuta) Õigusabikulu kandmist tõendavad advokaadibüroo arve ja maksekorraldus ( Lisa 1 ). Õigusabi sisu on määratud büroo spetsifikatsiooniga ( vt allpool ). telefoni nõupidamine kliendiga - 30 min hankedokumentide läbitöötamine - 1 tund vaidlustuse ettevalmistamine , kliendiga kooskõlastamine – 7 tundi hankija seisukohaga tutvumine , arutelu kliendiga - 1 tund 30.04.2026 seisukoha ettevalmistamine - 1 tund Õigusabikulud summas kokku: 1 575 EUR (summa ilma käibemaksuta) (tunnihind 1 5 0 EUR; kokku 10 ,5 tundi * 1 575 EUR). Menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabisummad on arvestatud ilma käibemaksuta ( AS Emor on k äibemaksukohustuslane ). AS Emor on seisukohal, et ilma välise õigusabita ei oleks käesoleval juhul olnud AS-l Emor võimalik käesolevas asjas oma menetlusõigusi vajalikul määral teostada, seega on AS Emor kulud vajalikud ja põhjendatud. AS Emor kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses menetlusega nr 304572 . AS Emor palub jätta tema menetluskulud (õigusabikulud summas 1 575 eurot, lisandub riigilõiv) hankija kanda. Lugupidamisega, Yulia Zaitseva Vandeadvokaat AS Emor lepinguline esindaja LISA: 1.Arve ( 1 tk ) ja maksekorraldus ( 1 tk) Maksekorraldus Number __________________ 25311-1 Makse kuupäev _______________________ 30.04.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood AS EMOR 10076576 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE192200221001125491 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress ADVOKAADIBÜROO CLARUS OÜ Saaja konto IBAN EE181010011875719220 Saaja pank AS SEB Pank Makse summa ja valuuta EUR 1 953.00 Makse selgitus Arve nr.: 300426/1j Viitenumber Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus 25311-1 Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026043000628547 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee