Vaidlustus

Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 08 .05.202 6 Menetlusdokument: Vaidlustus riigihanke (viitenumber: 307872 ) „Tartu linna haridusasutuste koristusteenuse ostmine 1.08.2026 - 31.07.2030“ alusdokumentidele Vaidlustaja: Krausberg Eesti OÜ Registrikood (11279028) Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja: Kristel Rätsep volikirja alusel Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a 50089 Tartu [email protected] Vaidlustaja taotlused: Võtta vaidlustus menetlusse. Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima riigihangete seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla 2.1 Hankel epingu te projektid järgmiselt: Lepingu projekt koolid I osa punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1. 4, 2.4.1.5., 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7. ja 2.4.3.8, 11.3.1 ja 11.5. Lepingu projekt lasteaiad II osa punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5., 2.4.3.1, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7. ja 2.4.3.8, 11.3.1 ja 11.5. Peatada hankemenetlus kuni vaidlustusmenetluse lõpuni või vaidlustuskomisjoni määratud tähtajani. Mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks riigilõiv I Asjaolude lühikirjeldus ja menetluse käik 14.04.2026 avaldas (edaspidi Hankija) riigihanke (viitenumber: 307872 ) „ Tartu linna haridusasutuste koristusteenuse ostmine 1.08.2026 - 31.07.2030 “ (edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Riigihange on jagatud kaheks osaks. Pakkumuste avamise tähtpäevaks on määratud 18.05.2026 kell 09 :00. Hankija on lisanud mõlema riigihan k e osa juurde hankelepingu projekti d (Lepingu projekt koolid I osa , Lepingu projekt lasteaiad II osa , edaspidi koos nimetatud lepingud ), mis vaidlustaja hinnangul vaidlustatud osas on vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega , RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega ja tegemist on töövõtjat ebamõistlikult kahjustavate tüüpting i mustega. 30.04.2026 esitas vaidlustaja hankijale päringu riigihangete registri kaudu hankelepingute tingimuste kohta (punktid 11.3.1 , 2.4.) milles tegi hankijale ettepaneku muuta hankelepingute tingimusi muuta. Vaidlustaja viitas oma kirjas Hankija tähelepanu sellele, et töövõtja jaoks peab olema mõistlikult arusaadav, milliste rikkumiste korral Hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib ja kui suures ulatuses. Leppetrahvi määramisel kohustub hankija lähtuma iga rikkumise asjaoludest ja neid hindama. Praegusel juhul on Hankija kehtestanud kõikide rikkumiste eest ühesuguse fikseeritud leppetrahvi summa, mis teatud korduvuse korral suureneb. Selline kõikide rikkumiste ühetaoline sanktsioneerimine fikseeritud summana on vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega . Samas küsimuses Hankijale juhtis vaidlustaja tähelepanu sellele, et Lepingu projekt lasteaiad II osa ja lepingu projekt koolid osa 1 punktis 2.4.1.1 on sätestatud, et Tellijal on õigus ühepoolselt vähendada lepingu mahtu. Hankija ei ole määratlenud lepingu ühepoolse vähendamise ega ajutise peatamise mahtusid, mis on vastuolus RHS § 3 punktiga 1, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. 7 . 05 .202 5 vastas hankija, et Lepingu punktis 11.3.1. on leppetrahvi suurus määratud sõnastusega „kuni“, s.t tegemist on ülempiiriga, mitte automaatse või kohustusliku summaga. Hankija hindab iga rikkumist eraldi, arvestades rikkumise sisu, ulatust, mõju teenuse tulemusele, korduvust ja töövõtja reageerimist (sh puuduste kõrvaldamise kiirus ja koostöö). Leppetrahvide astmeline ülesehitus (300/500/1000) on mõeldud korduvate rikkumiste ennetamiseks ja teenuse kvaliteedi tagamiseks ning võimaldab rakendada sanktsiooni proportsionaalselt rikkumise raskusastmele. Hankija ei ole kohustatud rakendama maksimaalset määra ning võib vajadusel piirduda ka leebemate meetmetega või jätta leppetrahvi rakendamata. Teenuse mahu vähendamise kohta vastas hankija, et objekti lepingust välja arvamine (p 2.4.1.) Lepingu objektid on lepingus selgelt loetletud ning lepingus on ette nähtud, et objekti väljaarvamisel väheneb kuutasu vastava objekti kuutasu võrra alates teenuse lõpetamisest. Seega on mõju lepingumaksumusele ette määratud objektipõhiselt. Objekti väljaarvamine saab toimuda üksnes põhjendatud vajaduse korral (nt renoveerimine, kasutusest väljalangemine vms) ning seda tehakse etteteatamisega ja lepingus sätestatud korras. Täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist. Teenuse ajutine peatamine (p 2.4.3.) Ajutine peatamine võib olla seotud konkreetse objekti või objekti osa ajutise sulgemise/remondiga ning selle täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist. Leping reguleerib peatamise tagajärjed selgelt: peatamise perioodil teenust peatatud ulatuses ei osutata ja selle perioodi eest arveid ei esitata. Peatamine vormistatakse kirjalikult ning hankija teavitab peatamisest ja lõpetamisest lepingus sätestatud tähtajaga (kiireloomulisel vajadusel esimesel võimalusel). 07 . 05 .202 6 esitas vaidlustaja uue päringu riigihangete registri kaudu viidates sellele, et hankija ei vastanud, kas ta kavatseb muuta hankelepingute projekte ja määrata rikkumised, mille eest leppetrahve võib määrata. Hankija peab vastama esitatud päringule hiljemalt 13.05.2026 . Vaidlustaja esitab vaidlustuse ootamata ära hankija vastust, kuna vaidlustatud riigihankes saab alusdokumentidele vaidlustuse esitada 5 tööpäeva enne pakkumuste esitamist ( 18.05.2026 ) . II Vaidlustuse põhjendused Käesolevaga esitab vaidlustaja riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 185 lg 2 p 1 alusel vaidlustuse osa 1 ja osa 2 hankelepingu projektidele osas, milles n ee d on vastuolus riigihangete seaduse nõuetega . Vaidlustaja palub RHS § 190 lg 4 p 2 alusel, et vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) kohustaks hankijat viima vaidlustatud osas hankelepingu projektid õigusaktidega kooskõlla selliselt, et hankija määraks ära konkreetsed rikkumised, mille eest on võimalik hankijal lepp etrahve määrata ja iga rikkumise eest määratav leppetrahvi suurus ning et hankija määraks ära lepingu ühepoolse vähendamise ja ajutise peatamise mahud. Samuti tuleks hankijat kohustada hankelepingutest eemalda ma töövõtjale kahjulikud tüüptingimused . Vaidlustaja on seisukohal, et hankija kehtestatud hankelepingu tingimus ed on vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega. RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega ja tegemist on töövõtjat ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega . Vaidlustaja palub VAKO-t kohustada Hankijat viima õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla hanke lepingu punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5., 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7. ja 2.4.3.8 , 11.3.1 ja 11.5 . Hankija kehtestatud hankelepingute punktid 11.3 ja 11.5 on vastuolus riigihangete seadusega 10 .1 RHS § 3 kohaselt peab hankija tagama, et kõik pakkujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes pr o portsionaalsed, läbipaistvad ja põhjendatud. Hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga . Hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud. 10 .2 Lepingute projektide punktis 11. 3 on hankija kehtestanud leppetrahvi määrad, kuid ei ole märkinud rikkumisi, mille eest leppetrahvi on võimalik määrata. L epingute projektide punktides 11.3 on järgmine sõnastus: 11.3.1. Kui töövõtja ei kõrvalda puudusi või ei teosta töid käesolevas lepingus sätestatud mahus ja kvaliteediga, on tellijal õigus rakendada järgmisi sanktsioone: 11.3.1.1.esimese kolme rikkumise korral leppetrahvi kuni 300 eurot iga rikkumise eest; 11.3.1.2.alates neljandast rikkumisest leppetrahvi kuni 500 eurot iga rikkumise eest; 11.3.1.3.alates kuuendast rikkumisest leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest; 11.3.1.4.alates kümnendast rikkumisest on tellijal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Vaidlustaja on seisukohal, et töövõtja jaoks peab olema arusaadav, milliste rikkumiste korral hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib ja kui suures ulatuses. Leppetrahvi määramisel kohustub hankija lähtuma iga rikkumise asjaoludest ja neid hindama. Praegusel juhul on hankija kehtestanud hankelepingu projektides kõikvõimalike hankija poolt määratlemata rikkumiste eest ühesuguse leppetrahvi määrad, mis teatud korduvuse korral suurenevad. Selline kõikvõimalike määratlemata rikkumiste ühetaoline sanktsioneerimine ühesuguse leppetrahvi määraga on vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Antud olukorras on töövõtja jäetud hankija/tellija meelevalda, k una hankija/tellija saab mis iganes töövõtja tegevuse /tegevusetuse eest määrata leppetrahvi. Vaidlustaja leiab, et rikkumiste määratlemata jätmine koos konkreetse rikkumis ega eest ette nähtud leppetrahvi määraga , on vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega. 10 . 3 Vaidlustaja on arvamusel, et hankelepingu punktis 11.5 on sätestatud lepingu täitjale kahjulik tüüptingimus, millega sunnitakse pakkujaid andma nõusolek leppetrahvide tasaarvestamiseks juba lepingu allkirjastamisel, samas ei ole hankija hankelepingute projektides määranud ära isegi rikkumisi, mille eest leppetrahve üldse määrata saab. Lepingute projektide punktides 11.5 on märgitud: „ Tellijal on õigus tasaarvestada töövõtjale määratud leppetrahvid ja muud käesolevast lepingust tulenevad rahalised nõuded töövõtja poolt esitatud arvete või muude maksetega. Lepingu allkirjastamisega annab töövõtja nõusoleku tasaarvestuse teostamiseks vastavalt seadusest tulenevatele tasaarvestuse põhimõtetele ning käesolevas lepingus sätestatud tingimustele. “ Vaidlustaja leiab, et t egemist on hankelepingu täitjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega (VÕS § 35). VÕS-i § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Praegusel juhul on hankija kehtestanud leppetrahvid, kuid ei ole määranud rikkumisi , mille eest on võimalik üldse leppetrahvi lepingutes nimetatud määrades rakendada. Hankija on punktis 11.5 kehtestanud, et ta võib määratud leppetrahvid tasaarvestada ja lepingu allkirjastamisel annab töövõtja selleks oma nõusoleku. Pakkuja /töövõtja ei saa anda oma nõusolekut sellisele tingimusele, mis on ebaselge ja pakkujat igal juhul kahjustav. Pakkujale ei ole arusaadav, mille eest on võimalik hankijal leppetrahve määrata ja millises ulatuses. VÕS § 42 lg 3 punktis 17 kohaselt loetakse ebamõistlikuks tüüptingimuseks tingimust , millega antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata, kas üleantud vallasasi, osutatud teenus või muu kohustuse täitmine vastab lepingutingimustele. Lepingu mahu ühepoolne vähendamine Lepingu projekt lasteaiad II osa ja lepingu projekt koolid osa 1 punktis 2.4.1.1 on sätestatud, et Tellijal on õigus ühepoolselt vähendada lepingu mahtu. Lepingu punktis 2.4 .1 on määratud hankija ühepoolne lepingu mahu vähendamine järgmi selt : 2.4.1.1 Tellijal on õigus ühepoolselt vähendada lepingu mahtu, kui konkreetsele objektile teenuse osutamine ei ole enam vajalik (sealhulgas hoone renoveerimise, rekonstrueerimise, lammutamise, kasutusest välja langemise, kasutusotstarbe muutumise või muu põhjendatud asjaolu tõttu). Sellisel juhul arvatakse vastav objekt lepingust välja ning lepingu kuutasu vähendatakse vastava objekti teenuse kuutasu võrra alates objekti teenuse osutamise lõpetamise kuupäevast. 2.4.1.3 Objekti lepingust välja arvamise korral ei ole töövõtjal õigust nõuda tellijalt saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ega muude kaudsete kahjude hüvitamist. 2.4.1.4 Tellija hüvitab töövõtjale üksnes vältimatud ja nõuetekohaselt tõendatud otsesed kulud, mis on tekkinud enne objekti lepingust välja arvamisest teatamist ning mida töövõtjal ei olnud objektiivselt võimalik vältida. 2.4.1.5. Töövõtja kinnitab, et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et lepingu kehtivuse ajal võib objektide arv väheneda, ning loobub eelnevalt nõuetest, mis võiksid tuleneda objekti lepingust välja arvamisest käesolevas punktis sätestatud alustel. Hankija ei ole määratlenud lepingu ühepoolse vähendamise mahtusid, mis on vastuolus RHS § 3 punktiga 1, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Vaidlustaja leiab, et mahtude ühepoolne piir a matus mahus vähendamine on töövõtjale kahjulik tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 punktis 14 loetakse kahjulikuks tüüptingimuseks muuhulgas seda, kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Pakkuja le on olulin ne, et pakkumuse tegemisel oleksid hanketingimus ed selged . Hanketingimuste alusel planeerib pakkuja oma kulud ja tegevused konkreetse hankelepingu raames (tööjõukulud, tehnika , vahendid jne). Praegusel juhul võib tekkida olukord, kus näiteks hankija otsustab teenuse ka täies mahus vähendada ehk siis lausa lõpetada , mis iganes põhjusel ( mahu vähendamise loetelu on jäetud lahtiseks ja lõpeb järgmise sõnastusega „ muu põhjendatud asjaolu tõttu “, v.t p 2.4.1 .1 ). P unktides 2.4.1. 3 ja 2.4.1.4 on hankija välistanud igasuguse hankija ühepoolesest teenuse vähendamise st tingitud kulude, kahju , saamata jäänud tulu jms hüvitamise töövõtjale. Samas teadaolevalt tekivad pakkujatele kulud ka siis kui t ellija teenus t vähendab ( nt koondamine jne). Seega on tegemist töövõtjale ebamõistliku tüüptingimusega, mille hankija on lisanud hankedokumentidess e ehk hankelepingu projekti . Samuti on ebamõistlik tüüptingimus kehtestatud punktis 2.4.1.5, mille kohaselt töövõtja kinnitab, et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et lepingu kehtivuse ajal võib objektide arv väheneda, ning loobub eelnevalt nõuetest, mis võiksid tuleneda objekti lepingust välja arvamisest käesolevas punktis sätestatud alustel. Pakkuja ei saa nõustuda sellise tingimusega ja töövõtjana ei saa anda oma kinnitust sellisele tingimusele, mis on ebaselge ja pakkujat ebamõistlikult kahjustav (loobuda kõikidest nõuetest, mis on seotud hankija ühepoolse teenuse vähendamisega piiramatus ulatuses ) . Vaidlustaja leiab, et hankija peab hankelepingu tingimused sõnastama selgelt ja läbipaistvalt määrates ära nii teenuse vähendamise konkreetsed põhjused ja mahu kooskõlas riigihangete seaduse sätetega. Vaidlustaja on seisukohal, et p raegusel juhul on hankelepingu punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4 ja 2.4.1.5. vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega ja RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega . Samuti on tegemist kahjulike tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 3 p 2 loetakse ebamõistlikult kahjulikuks tüüptingimuseks seda, kui välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega . VÕS § 42 lg 3 punktis 14 loetakse kahjulikuks tüüptingimuseks muuhulgas seda, kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Lepingu mahu ühepoolne peatamine Lepingu projekt lasteaiad II osa ja lepingu projekt koolid osa 1 punktis 2.4.3 on sätestatud, et Tellijal on õigus ühepoolselt peatada teenuse osutamine täielikult või osaliselt konkreetse objekti või selle osa suhtes (sealhulgas hoone remondi, ajutise sulgemise, kasutuspiirangu, ümberkorralduste või muu tellija tegevusest või korraldusest tuleneva põhjuse tõttu ). Lepingu punktis 2.4.3 on määratud hankija ühepoolne lepingu mahu peatamine järgmiselt: 2.4.3.1. Tellijal on õigus ühepoolselt peatada teenuse osutamine täielikult või osaliselt konkreetse objekti või selle osa suhtes (sealhulgas hoone remondi, ajutise sulgemise, kasutuspiirangu, ümberkorralduste või muu tellija tegevusest või korraldusest tuleneva põhjuse tõttu). 2.4.3.3. Teenuse peatamise perioodil ei osuta töövõtja peatatud objekti või selle osa suhtes teenust ning töövõtjal puudub õigus esitada selle perioodi eest arveid. 2.4.3.4. Tellija ei ole kohustatud hüvitama töövõtjale teenuse peatamisest tulenevat saamata jäänud tulu, püsikulusid ega muid kaudseid kulusid. 2.4.3.5. Tellija hüvitab töövõtjale vältimatud ja tõendatud otsesed kulud, mis on tekkinud enne peatamisest teatamist ning mida töövõtjal ei ole objektiivselt võimalik vältida. 2.4.3.7. Töövõtja kinnitab, et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et teenuse maht võib lepingu kehtivuse ajal ajutiselt väheneda käesolevas punktis sätestatud ulatuses. 2.4.3.8. Lepingu mahu ajutist vähendamist p 2.4.3. nimetatud asjaoludel ei loeta lepingu rikkumiseks ega lepingu oluliseks muutmiseks ning see ei anna töövõtjale õigust nõuda lepingu hinna muutmist, kahju hüvitamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Vaidlustaja leiab, et h ankija ei ole määratlenud lepingu ühepoolse ajutise peatamise mahtusid, mis on vastuolus RHS § 3 punktiga 1, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Vaidlustaja leiab, et mahtude ühepoolne piiramatus mahus peatamine on töövõtjale kahjulik tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 punktis 14 loetakse kahjulikuks tüüptingimuseks muuhulgas seda, kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Pakkuja le on oluline pakkumuse tegemisel , et hanketingimused oleksid selge d ja üheselt mõistetavad, mille alusel planeerib pakkuja oma tegevused konkreetse hankelepingu raames ja teatud ajavahemikuks (tööjõukulud, tehnika, vahendid jne). Praegusel juhul võib tekkida olukord, kus näiteks hankija otsustab teenuse ka täies mahus peatada ehk lõpetada, mis iganes põhjusel (mahu vähendamise põhjuste loetelu on jäetud lahtiseks ja lõpeb järgmise sõnastusega „ või muu tellija tegevusest või korraldusest tuleneva põhjuse tõttu “, v.t p 2.4. 3 .1). Sealjuures jätab hankija endale õiguse mis tahes kahjusid pakkujale/töövõtjale mitte hüvita da . Samas teadaolevalt tekivad pakkujatele kulud juhul, kui tellija teenuse peatab (koondamine jne). Vaidlustaja leiab, et punktid 2.4.3. 4 ja 2.4.3.5, milles hankija on sätestanud, et t ellija ei ole kohustatud hüvitama töövõtjale teenuse peatamisest tulenevat saamata jäänud tulu, püsikulusid ega muid kaudseid kulusid ja t ellija hüvitab töövõtjale vältimatud ja tõendatud otsesed kulud, mis on tekkinud enne peatamisest teatamist ning mida töövõtjal ei ole objektiivselt võimalik vältida , on ebamõistlikud tüüpting i mused . VÕS § 42 lg 3 t üüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult . Samuti on punkt 2.4.3.7 ebaselge ja sisaldab ebamõistlik ku tüüptingimus t. Nimetatud punkti kohaselt peab töövõtja kinnita ma , et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et teenuse maht võib lepingu kehtivuse ajal ajutiselt väheneda käesolevas punktis sätestatud ulatuses. Samas ei ole punktis 2.4.3.7 ajutise teenuse vähendamise mahu ulatus t määratud . Seega on punkti 2.4.3.7 sõnastus vastuoluline. P akkuja ei saa anda oma nõusolekut sellisele tingimusele, mis on ebaselge ja pakkujat ebamõistlikult kahjustav. Samuti on ebamõistlikult kahjulik tüüptingimuse 2.4.3.8, mille kohaselt l epingu mahu ajutist vähendamist p 2.4.3. nimetatud asjaoludel ei loeta lepingu rikkumiseks ega lepingu oluliseks muutmiseks ning see ei anna töövõtjale õigust nõuda lepingu hinna muutmist, kahju hüvitamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Vaidlustaja leiab, et hanki ja ei saa sellist nõuet lepingusse lisada, sest lepingu maht on ilmselgelt lepingu oluline tingimus ja töövõtjatel on õigus nõuda kahju hüvitamist , hinna muutmist või ennetähtaegset lõpetamist, juhul kui lepingu täitmine muutub töövõtja jaoks eba mõistlikuks . VÕS § 42 lg 3 p 2 loetakse ebamõistlikult kahjulikuks tüüptingimuseks seda, kui välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. VÕS § 42 lg 3 punktis 14 loetakse kahjulikuks tüüptingimuseks muuhulgas seda, kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Vaidlustaja leiab, et hankija peab hankelepingu tingimused sõnastama selgelt ja läbipaistvalt määrates ära nii teenuse peatamise mahu ja loetlema selged peatamise aluseks olevad põhjused kooskõlas riigihangete seaduse sätetega. Vaidlustaja on seisukohal, et praegusel juhul on hankelepingu punktid 2.4. 3 .1, 2.4. 3 . 4 , 2.4. 3 .5 , 2.4.3.7 . ja 2.4.3.8 vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega ja RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega ja tegemist on töövõtjat ebamõistlikult kahjustavate tüüpting i mustega. Hankelepingute eelnimetatud vaidlusalused punktid annavad hankijale võimaluse RHS § 123 sätestatud hankelepingu muutmise reeglitest kõrvalekaldumiseks, kuna lepingute tingimused võimaldavad hankijal hankelepingu te mahte kontrollimatult ning ettenägematult muuta. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja seisukohal, et vaidlustatud punktid hankel e pingute projektides ( kõik vaidlustatud lepingu punktid kattuvad osa 1 ja osa 2 hankelepingute projektides ) on vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega, RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega ning sisaldavad t öövõtjat ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi VÕS § 35 ja VÕS-i § 42 mõttes . H ankemenetlus e peatamine kuni vaidlustusmenetluse lõpuni või vaidlustuskomisjoni määratud tähtajani 14 . 1. Vaidlustaja palub peatada hankemenetluse kuni vaidlustusmenetluse lõpuni või vaidlustuskomisjoni määratud tähtajani . Riigihangete registri järgi on vaidlusaluses riigihan kes pakkumuste esitamise tähtaeg 18 .0 5 .202 6 . Võttes arvesse RHS §-des 192, 194 ja 196 sätestatud tähtaegu, on ilmne, et pakkumuste esitamise tähtajaks ei ole käesolev vaidlustusmenetlus lõppenud. See tähendab, et vaidlustaja peaks hankes pakkumuse esitama enne seda, kui vaidlustuskomisjon on teinud põhjendatud otsuse vaidlustaja vaidlustuse osas . 14 . 2. Hankemenetluse peatamise alus. RHS § 193 lg 1 järgi võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 14. 3. Hankemenetluse peatamise vajadus. Vaidlustaja on vaidlustanud hankelepingu tingimuste õigusärasust, mille lahendamine on olulise tähtsusega pakkujale ja samuti ka riigihangete edasisele jätkumisele. Kuni selles küsimustes ei ole selgust, on põhjendatud hankemenetluse peatamine kuni vaidlustuskomisjoni otsuse tegemiseni või vaidlustuskomisjoni määratud tähtajani. Kui pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva vaidlustus kas osaliselt või täielikult rahuldatakse, ei ole hankijal võimalik enam muuta hanke alusdokumente s.h hankelepingu projekte , vaid tuleks korraldada uus samasisuline hange. HD muutmine on lubatud vaid kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani. Seetõttu esineb vajadus hankemenetluse peatamiseks, et tagada vaidlustaja õigus esitada hankes pakkumus vastavalt HD tingimustele, mis on õiguspärased. Juhul, kui hankemenetlus peatatakse ning eeldusel, et vaidlustusemenetlus ei ole 18 .0 5 .202 6 (pakkumuste esitamise tähtaeg) lõppenud, on hankija kohustatud RHS § 193 lg 8 alusel pikendama pakkumuste esitamise tähtaega. HD-i tingimuste kohta tuleb esitada vaidlustus enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (Riigikohtu 13.06.2013 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-24-13, p 25). Riigikohtu 14.04.2010 otsuse 3-3-1-99-09 p-s 16 sedastas kohus muuhulgas, et seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumuse kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma. Hankemenetluse peatamine on vajalik, kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei saa vaidlustaja enam tugineda HD-i tingimuste õigusvastsusele ega neid vaidlustada. 14. 4. Hankija ega avalikud huvid ei saa kahjustada, sest teenuse osutamise alguse tähtajaks on määratud vaidlusalustes hangetes 0 1.08.2026. Samuti on hankijal käesoleval hetkel kehtivad hankelepingud, mille alusel osutatakse hanke esemeks olevaid teenuseid. Pärast vaidlustusmenetluse lõppemist on hankijal võimalik hankeid jätkata ja sõlmida edukate pakkujatega hankelepingud. Sellisel juhul ei saa hankija huvid kahjustada. 14. 5. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja hinnangul põhjendatud hankemenetluse peatamine. Vaidlustaja palub peatada hankemenetluse kuni käesoleva vaidlustusmenetluse lõpuni (s.o. vaidlustuskomisjoni otsuse tegemiseni) või kuni vaidlustuskomisjoni määratud tähtajani. III Menetluslikud küsimused Vaidlustus on esitatud tähtaegselt. Vaidlustaja on riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud riigilõivu 2560 eurot (lisatud) (riigihanke registris avaldatud info kohaselt ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära). Hanke alusdokumendid. Hanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registri kaudu, mistõttu ei hakka vaidlustuse esitaja neid vaidlustusele eraldi lisama. Vaidlustaja palub vaidlustuse läbi vaadata RHS § 190 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. Esindaja volikiri on lisatud vaidlustusele. Lugupidamisega Kristel Rätsep Krausberg Eesti OÜ volitatud esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ VOLIKIRI Krausberg Eesti OÜ ( registrikood 11279028 ) juhatuse liige Martin Saar (isikukood 38710182753 ) volitab Krausberg Eesti OÜ hankejuristi Kristel Rätsepa t (isikukood 47104100210) esindama Riigihangete vaidlustuskomisjonis ja Eesti Vabariigi kohtutes Krausberg Eesti OÜ-d . Esindajal on õigus teha vaidlustus- ja kohtumenetluses esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Martin Saar Krausberg Eesti OÜ Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Maksekorraldus NR 2089 Maksja NIMI Krausberg Eesti OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 11279028 KONTONUMBER EE307700771007992521 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 08.05.2026 SUMMA 2 560.00 EUR SUMMA SÕNADEGA kaks tuhat viissada kuuskümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER riigilõiv vaidlustuselt riigihanke viitenumber: 307872 / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2026050835124884 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE