Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 12.04.2022. a, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marika Reintop
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231602764
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx, ik xxxxxxxxxxxxx
PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistus alustas 14.12.2021.a
käesolevas kriminaalasjas menetluse KarS § 121 lg 1 tunnustel.
Kohtueelses menetluses esitati Xxxx Xxxxx kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 14.12.2021.a ajavahemikul kella 13:50-14:35 Tallinnas
Xxxx asuvas Xxxxx Xxx haaras toolil istuval õpilasel Xxxx Xxxxx jalast kinni ja lükkas, mille
tulemusena kannatanu kukkus koos tooliga pikali selja peale. Sellise tegevusega Xxxx Xxxx tekitas
Xxxx Xxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse: vasakule küünarnukile lahtise veritseva haava.
Kannatanu Xxxx Xxxx ütlustest nähtub, et ta õpib Xxxx xxx, mis asub Xxxx xxxxxxxxx.
14.12.2021.a ajavahemikul kella 13.50-14.35 neil oli vene keele tund. Õpetaja on neil Xxxx Xxxx.
Enne seda ta soovis vastata venekeelset tähestikku, kuid õpetaja keeldus ja vastas, et ta teeb seda
õppetunni lõpus. Tunni lõpus ta hakkas õpetajaga kõva häälega rääkima, tekkis sõnaline tüli. Talle ei
meeldinud, et ta peab vastama tunni lõpus. Ta istus rahulikult toolil, tema parem jalg oli vasaku põlve
peal ja tossu ots oli laua peal. Siis õpetaja tuli tema juurde, haaras ta jalast kinni ja lükkas teda. Ta
kukkus koos tooliga selja peale ja lõi pea vastu põrandat ära, samuti vigastas ta lükkamise tagajärjel
vasakut küünarnukki, tal oli vasakul küünarnukil väike haav, kust tuli verd. Tal valutas pea, kukla
piirkond ja käsi. Õpetaja ei aidanud teda. Ta tõusis püsti ja läks WC-sse, kust helistas isale, kella
14:29 ajal. Isale ta ütles, et õpetaja Xxxx Xxxx tõukas teda pikali ning tal valutab küünarnukk ja pea.
Pärast ta läks klassi tagasi, võttis klassist oma kooliasjad ja läks fuajeesse, kus ootas isa. Kui ta tuli
WC-st klassi tagasi, siis seal oli klassijuhataja Xxxx Xxxx, kes ütles talle, et ta ei tohi 10 päeva jooksul
kooli tulla, ehk siis talle pandi koolikeeld. Klassijuhataja ei küsinud tema käest, mis juhtus, ei
rääkinud temaga, vaid lihtsalt ütles, et isa tuleb sulle järgi, sul on kümme päeva koolikeeld, mine ja
oota isa fuajees.
Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati Xxxx Xxxxx vasakul küünarnukil lahtine veritsev
haav.
SA Tallinna Lastehaigla tervisekaardi kohaselt tuvastati Xxxx Xxxx küünrakontusioon, objektiivne
leid – vasakul küünarliigesel väike marrastus.
Kannatanu XXx Xxxx ütlustest nähtub, et 14.12.2021.a päevasel ajal, võis olla kella 14:00-15:00
vahelisel ajal, tema poeg Xxxx Xxxx helistas talle XXx Xxxx peale tundide lõppu ja ütles, et õpetaja
lükkas teda, mille tulemusena XXxx Xxx kukkus peaga vastu põrandat ja käe puruks. Tema seepeale
sõitis autoga pojale kooli järgi. Kui Xxx Xxxx autosse istus, siis ta nägi, et pojal oli vasakul
küünarnukil veritsev haav ning ta sai aru, et poeg oli juhtunust väga häiritud: oli kurb ja ärevuses ning
nõutus olekus, et õpetaja midagi sellist tegi. Nad sõitsid koheselt autoga Tallinna Lastehaiglasse, et
fikseerida poja vigastus. Teel Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiiniosakonda XXxx Xxxx
rääkis talle juhtunust täpsemalt: XXxx Xxxx sõnul oli vene keele õpetaja (ta nime ei tea) pannud
teda vene keele tunnis enda tooli peale istuma, et mingit ülesannet teha. Kui Xxxx oli ühel hetkel
toetanud oma jala päkaosa õpetaja laua ääre peale, siis õpetaja oli korduvalt XXx Xxxx korrale
kutsunud, kuid XXxx Xxx ei reageerinud. Õpetaja ärritus selle peale, et XXx Xxx ei reageerinud
korraldustele. Selle järel lükkas/tõukas Xxx Xxx, mille tulemusena Xxx Xxx kukkus peaga vastu
põrandat ja vigastas vasaku käe küünarnukki. Tallinna Lastehaiglas fikseeriti Xxx Xxx vigastused:
muhk peas ja lahtine veritsev haav küünarnuki piirkonnas.
Tunnistaja XXx Xxxx ütlustest nähtub, et 2021.a novembri- või detsembrikuus, lõunasel ajal oli
nende klassil vene keele tund õpetaja XXx Xxxx. Mingil hetkel, kui Xxx Xxxx istus õpetaja laua taga
õpetaja toolil (see on lubatud) ja õpetaja istus enda laua külje peal asuva tooli peal, siis XXx Xxx
vaidles õpetajaga, et tema ei kavatse mingit tööd järgi vastata. Xxx Xxx, istudes ise toolil, pani oma
jalad tervenisti õpetaja laua peale. Õpetaja seda nähes ütles XXx Xxx, et too võtaks oma jalad laualt
ära, kuid XXx Xxx ei teinud seda. Seepeale õpetaja tõusis toolilt püsti ja tõstis rahulikult XXx Xxx
jalad laualt maha, kuid XXx Xxx pani uuesti oma jalad õpetaja lauale. Nii juhtus 3-4 korda. Kuna
Xxx Xxx ei kuulanud õpetajat, siis õpetaja võttis selle tooli käepidemest, millel Xxxx Xxx istus,
käega kinni ja tõmbas lauast eemale. Tegemist oli ratastel tooliga, mis õpetaja tõmbamise peale veeres
lauast eemale koos Xxx XXx toolil, aga siis põrkus tool kellegi koolikoti vastu, mis oli põrandal ning
koti vastu põrkamise tulemusena Xxx Xxx kukkus koos tooliga pikali. Tema mäletamist mööda selili.
XXx Xxx tõusis peale kukkumist püsti ja karjus õpetaja peale, midagi sellist, et kaeban kohtusse,
nüüd sa saad. Õpetaja hakkas nutma ja jooksis klassist välja. Ta arvab, et õpetaja Xxxx eesmärk, miks
ta tooli eemale enda lauast lükkas, oli see, et pääseda enda laua juurde telefoni juurde, et helistada
nende klassijuhatajale ja paluda abi. XXxx Xxx tuli 4-5 päeva peale juhtunut kooli ja vähemalt ühel
küünarnukil olid marrastused.
Tunnistaja Xxxx Xxxx ütlustest nähtub, et 2021.a detsembrikuus, täpset kuupäeva ei mäleta, ta viibis
koolis, s.o. Xxx Xxxx koos oma klassikaaslastega. Neil oli vene keele tund õpetaja Xxxx
(perekonnanime ta ei tea). Nad iga tunni alguses õpivad erinevaid venekeelseid sõnu ja tunni keskel
nad hakkasid mängima Kahooti mängu vene keeles. Kui nad olid ära mänginud, siis õpetaja ütles
talle, et ta valiks ühe Kahooti mängu, mida teised saaksid teha samal ajal, kui õpetaja teeb ise õpilase
Xxxx Xxxx järeltööd. Xxxx aga läks ise õpetaja laua juurde Kahooti mängu valima. Õpetaja ütles
XxxXxxx, et too ära tuleks, kuna õpetaja tahab Xxxxx järeltööd teha. Aga siis Xxxx sõitis õpetaja
tooliga (ratastega tool) enda laua taha, võttis enda telefoni välja ning hakkas telefonist midagi
vaatama. Nad mängisid teiste õpilastega samal ajal Kahooti. Õpetaja korduvalt palus Xxxx tulla
järeltööd tegema, kuid Xxxx ei teinud sellest välja. Seejärel ta ei pannud tähele, mis Xxxx ja õpetaja
vahel toimus. Kui ta uuesti õpetaja ja Xxxx suunas vaatas, siis nägi, et Xxxx oli õpetaja tooliga tahvli
lähedussse läinud ja kuidas tema läheduses õpetaja Xxxx suunas oma käe aeglaselt XXxxx poole,
kuid siis ta suunas oma tähelepanu Kahooti mängule ja kui ta uuesti Xxxxx ja õpetaja poole vaatas,
siis nägi, kuidas XXxx kukkus koos tooliga selili. Xxxx tõusis vaikselt püsti ja hakkas õpetaja peale
karjuma. Xxxxx viskas mingi eseme, vist tema pinali ukse poole ja veel mingit eset, kuid ta ei mäleta,
mis ese see oli. Õpetaja proovis midagi Xxxx öelda, aga Xxxx karjus edasi, et kaebab õpetaja kohtusse
ja enam õpetaja seal ei tööta. Siis Xxxx läks mõne hetke pärast klassist välja ja õpetaja läks ka klassist
välja. Hiljem tuli XXxxx klassi tagasi ja siis tuli ka õpetaja koos õppealajuhatajaga klassi tagasi. Ta
ei pannud tähele, mida nad rääkisid. XXxx läks hiljem koolist ära. Ta arvab, et Xxxx kukutas ennast
ise toolilt maha. Õpetaja XXxx ei kasuta kunagi nende suhtes vägivalda ja on hästi tore õpetaja.
XXxx Xxxxx kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse
ja ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Ta enam kuupäeva ja kellaega ei mäleta,
kuid see võis olla kahtlustuses esitatud kuupäeval ja kellaajal, s.o 14.12.2021.a ajavahemikul kella
13:50-14.35, kui ta viibis enda töökohas Xxxxx ning andis vene keele tundi 8. klassi väikeklassile.
Selgitab, et õpilasel XXxx Xxxx oli trimestri hinne kaks. Ta oli teinud Xxxx eelnevalt ettepaneku, et
too parandaks oma hinde ära, kuid Xxxx ei soovinud oma hinnet parandada. Mingi aja möödudes tuli
Xxxxx koos oma klassijuhatajaga tema juurde ja Xxxx ütles, et soovib vene keele hinnet parandada.
2
Ta oli sellega nõus. 14.12.2021.a XXxx ütles, et soovib oma hinnet parandada, kuid ta märkas, et
Xxxx oli kuidagi väga närviline. Põhjust ta ei osanud aimata. Xxxxx oli juba tunni alguses ülbe
käitumisega, pani enda jala õpetajalaua peale ja hakkas jalanõu paela kinni panema. Ta ei teinud
Xxxx märkust selle kohta, sest lootis, et kui ta välja ei tee, siis Xxxxlõpetab selle käitumise. Ta sai
jällegi sellise käitumisega kinnitust, et Xxxxx on tõesti närvis, pole heas tujus. XXxx ütles talle uuesti,
et tahab hinnet parandada. Ta ütles Xxxx, et ta alustab praegu tunniga, jagab teistele õpilastele
ülesanded kätte ning siis hakkavad Xxxx hinnet parandama. Tundus, et Xxxxx oleks tahtnud kohe
hinnet parandada, kuid ei öelnud midagi. Kui ta oli teistele õpilastele ülesanded ära jaganud, siis
XXxx istus tema kohale õpetajalaua taha tema toolile. Seda ei ole lubatud teha, kuid ta ei teinud Xxxx
märkust. See oli ilmselt viga, sest ta oleks võinud seda nähes kohe minna näiteks õppealajuhataja
juurde juhtunust rääkima. Ta istus ühe õpilase laua taha toolile ja ütles Xxxx, et too tuleks tema juurde
ning nad hakkaksid Xxxx hinnet parandama. XXxxx seepeale sõitis tema tooliga (toolil on rattad)
tema laua (õpetajalaua) kõrvale ja siis pani enda mõlemad jalad sirgelt tema lauale (õpetajalauale),
pani endale käed rinnale risti ning ütles vist midagi sellist, et noh. Ta ütles Xxxx viisakalt, et palun
võta jalad laua pealt ära. Xxxxx ei teinud seda. Seepeale ta tõusis püsti ja lükkas ühe käega Xxxx
jalad õpetajalaua pealt maha, kuid selle tulemusena kukkus XXxx koos tooliga selili. Xxxx oli tema
peale vihane ja ropendas ning ütles, et ta siin koolis enam ei tööta ning läks klassist välja. Tal oli väga
kahju, mida ta oli teinud ja kohe rääkis sellest õppealajuhatajale, kes on Xxxxx klassijuhataja. Samuti
rääkis juhtunust direktorile ja kirjutas ka Xxxx emale kirja, mis oli tunnis juhtunud ja kirjas ta
vabandas Xxxx ema ees. Samuti ta vabandas XXxx ees, terve klass kuulis ka seda, kui Xxxx peale
juhtunut mõne aja möödudes kooli tuli. Talle tundus, et Xxx ei võtnud tema vabandust vastu. Ta
selgitas kogu klassile, et ta tegi valesti ja et nad kõik õpiksid sellest, mis juhtus. Ta kahetseb, et Xxxx
haiget tegi. Tal ei olnud mingit kavatsust Xxxx haiget teha. Ta on nõus igasuguse karistusega, mida
seadus ette näeb, sest ta teab, et käitus valesti, kuna ta oleks pidanud olukorra teisiti lahendama.
Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani Xxx
Xxxx toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse
või kuni 1-aastase vangistuse.
Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, tegu on tema esimese kriminaalasjaga. Niina
Veismani kasutatud füüsiline vägivald ei olnud suur, kuid muidugi ei tohi tolereerida vägivalda koolis
ning ei ole selge, millised on toimunu tagajärjed alaealise kannatanu psüühikale. KarS § 57 lg 1 p 3
järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus.
Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et kahtlustatava süü ei ole suur. Ka puudub antud sündmuse
puhul avalik menetlushuvi.
Kõikvõimalikke meetmeid, kuidas mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest
ning kuidas kaitsta õiguskorda, nimetatakse juriidilises kirjanduses üld- ja eripreventsiooniks.
Selleks, et otsustada karistusseadustiku ette antud raamides, milline karistus või mõjutusvahend on
antud juhul sobilik, tuleb vaadata alati konkreetset juhtumit ja süüdlase isikut.
KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui
kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ja määrata isikule kohustuse, mis tuleb
täita määratud tähtajaks.
Prokurör võtab arvesse kahtlustatava isikut, tema varasemat elukäiku ning teo toimepanemise
asjaolusid, isikule on selgitatud tema teo olemust ja selle võimalikke tagajärgi. Seetõttu leiab
prokurör, et tegemist on isikuga, kes ei vaja kuritegude toimepanemisest hoidumiseks
kriminaalkorras karistamist.
3
Kriminaalasja materjalidest tulenevalt ei ole prokuröril kahtlust, et Xxx Xxxx on talle süüks pandud
teo toime pannud. Samamoodi on selge, et antud hetkel on kõige olulisem leida mingi mehhanism,
kuidas toetada Xxx Xxxx, et tal oleks edaspidi oskusi lahendada konfliktisituatsioone ilma
vägivallata. Selleks sobib prokuröri hinnangul kohustus pöörduda psühholoogiliseks nõustamiseks
“Vägivallast loobumise tugiliini”. Põhimõtteliselt saaks Xxxx Xxxx ka kriminaalkorras karistada,
kuid karistus ei ole alati kriminaalmenetluses eesmärk omaette. Igasuguse riigipoolse reageerimise
kõige üldisem mõte on süüdlase mõjutamine, et ta uusi kuritegusid toime ei paneks.
Kriminaalmenetluses kogutud materjalide pinnalt kujunes prokuröri siseveendumus, et kõiki
kriminaalasja asjaolusid igakülgselt arvesse võttes on käesoleva kriminaalmenetluse puhul
kohtuväline lahend KrMS § 202 alusel põhjendatud ning XXxx Xxxx määratud kohustus kõiki
kriminaalmenetluse asjaolusid igakülgselt arvesse võttes asjakohane ja piisav.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 7 ning § 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231602764 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
• Xxxx Xxxxx kohustub pöörduma psühholoogiliseks nõustamiseks “Vägivallast
loobumise tugiliini” (tel 660 6077,
[email protected]).
Kohustuse täitmise tähtaeg on kuni 12.10.2022.
3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vahistuse andmed: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale;
kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib
ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (asukohaga
Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
Marika Reintop
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud ja määratud kohustusega nõus. Olen
teadlik, et määratud kohustuse täitmata jätmisel uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
_________________________________
(nimi ja allkiri)
4