Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Riigihange nr 308257 8. mai 2026
Vaidlustaja: Ramirent Baltic AS
Registrikood 10199349
Laki tn 11d/1, 12915 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Rahel Behrsin
Advokaadibüroo TARK
Liivalaia 36, 10132 Tallinn
Tel 611 0900
E-post
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood 70009764
Järve tn 34a, 11314 Tallinn
Tel 7170400
E-post
[email protected]
VAIDLUSTUS JA TAOTLUS
Vaidlustaja taotlused:
1. Peatada riigihange nr 308257 „Konteinerlinnaku püstitamine ja
rentimine“.
2. Rahuldada Ramirent Baltic AS-i (registrikood 10199349)
vaidlustus.
3. Tuvastada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
(registrikood 70009764) ja United Capital OÜ
(regitsrikood 11373684) vahel riigihankes nr 308257
Advokaadibüroo TARK
Liivalaia 36, 10132 Tallinn, Eesti
Tel + 372 611 0900
www.tark.legal
„Konteinerlinnaku püstitamine ja rentimine“ sõlmitud
hankelepingu tühisus.
4. Tunnistada kehtetuks riigihankes nr 308257 „Konteinerlinnaku
püstitamine ja rentimine“ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
(registrikood 70009764) poolt 28. aprillil 2026 tehtud otsus, millega
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lükkas Ramirent Baltic AS-i
(registrikood 10199349) pakkumuse tagasi ja tunnistas selle
mittevastavaks ning tunnistas vastavaks ja edukaks pakkuja
United Capital OÜ (regitsrikood 11373684) pakkumuse.
5. Kohustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust
(registrikood 70009764) kontrollima Ramirent Baltic AS-i
(registrikood 10199349) pakkumuse vastavust riigihanke
nr 308257 „Konteinerlinnaku püstitamine ja rentimine“
alusdokumentides esitatud tingimustele uuesti ning kohustada
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust tegema otsus, millega
Ramirent Baltic AS-i pakkumus tunnistada vastavaks ja edukaks.
6. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Mõista
Kaitseinvesteeringute Keskuselt (registrikood 70009764)
Ramirent Baltic AS-i (registrikood 10199349) kasuks välja
Ramirent Baltic AS-i poolt kantud menetluskulud (riigilõiv ja
lepingulise esindaja kulud). Jätta Kaitseinvesteeringute Keskuse
menetluskulud tema enda kanda.
1. FAKTILISED ASJAOLUD
1.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija või RKIK) avaldas 26. märtsil 2026
hanketeate riigihankes „Konteinerlinnaku püstitamine ja rentimine“ nr 308257
(edaspidi riigihange), mille eesmärgiks on püstitada konteinerlinnak Tapa linnakusse.
Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 14. aprill 2026 kell 11.00.
1.2 Riigihankes esitasid oma pakkumuse Ramirent Baltic AS (edaspidi vaidlustaja või Ramirent)
ja United Capital OÜ.
1.3 28. aprillil 2026 tegi RKIK riigihankes otsuse, millega lükkas tagasi ja tunnistas mittevastavaks
Ramirenti pakkumuse ning tunnistas vastavaks ja edukaks United Capital OÜ pakkumuse
(lisa 1).
1.4 Hankija luges Ramirenti pakkumuse mittevastavaks riigihangete seaduse (edaspidi RHS)
§ 114 lõike 2 alusel, sest Ramirent esitas pakkumuse 1) arvestades 78 konteineriga, kuid
uuendatud põhjaplaanil (Lisa 2) ja tehnilises kirjelduses (Lisa 1) oli konteinerite arvu muudetud
ligikaudu 80-lt ligikaudu 90-le; 2) vormil, millel oli märgitud rendiperioodi alguseks 15. mai 2026
(lisa 2).
2(10)
1.5 Ramirentile teadaolevalt võib hankija olla sõlminud ooteaega rakendamata hankelepingu
United Capital OÜ-ga, millisel juhul vaidlustab Ramirent hankelepingu ja palub tuvastada selle
tühisuse.
1.6 Juhul, kui peaks selguma, et hankeleping siiski sõlmitud ei ole (ja puudub vajadus selle tühisuse
tuvastamiseks), vaidlustab Ramirent hankija 28. aprilli 2026 otsuse Ramirenti pakkumuse
tagasilükkamise ja mittevastavaks tunnistamise kohta. Vaidlustaja poolt esitatud pakkumus
vastab riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) esitatud tingimustele ja tuleb tunnistada
vastavaks ja edukaks.
1.7 Ramirent põhjendab käesolevat vaidlustust alljärgnevaga.
2. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED
2.1 Sissejuhatus
2.1.1 RHS § 185 lõike 4 punkti 5 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustada hankelepingu, kui hankija on
sõlminud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu RHS §-s 35 sätestatud tingimusi
rikkudes. RHS § 121 lõike 1 punkti 3 alusel on hankeleping tühine, kui hankija on dünaamilise
hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel rikkunud RHS §-s 35 sätestatud nõudeid.
Õiguskirjanduses on selgitatud, et Säte ei diferentseeri konkreetseid rikkumisi ega nende
raskusastmeid – hankeleping on seaduse teksti kohaselt tühine RHS §-s 35 sätestatud hankija
mistahes kohustuse rikkumise tõttu. Eesmärk on tagada riigihankest huvitatud ettevõtjatele
tõhus õiguskaitse hankija meelevaldsete otsuste eest: tühisuse tuvastamise võimalus
RHS §-s 35 sätestatud mistahes kohustuse rikkumise korral kompenseerib ooteaja
puudumise.1
2.1.2 RHS § 35 lõike 4 kohaselt sõlmitakse leping pakkujaga, kes on esitanud riigihanke
alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel parima pakkumuse.
2.1.3 Ramirentile teadaolevalt on hankija sõlminud hankelepingu United Capital OÜ-ga ning sellisel
juhul taotleb vaidlustaja lepingu tühisuse tuvastamist. RKIK rikkus RHS § 35 lõikes 4 sätestatud
nõudeid - hankija ei sõlminud RHAD-le vastava ja parima pakkujaga ehk Ramirentiga
hankelepingut. Hankija on rikkunud RHAS § 114 lõiget 2 ja lükanud ebaõigesti tagasi Ramirenti
pakkumuse.
2.1.4 Juhul, kui peaks siiski selguma, et hankija ei ole hankelepingut United Capital OÜ-ga veel
sõlminud ja on rakendanud ooteaega, palub Ramirent tunnistada kehtetuks hankija
28. aprilli 2026 otsus, millega RKIK lükkas Ramirenti pakkumuse tagasi ja tunnistas selle
mittevastavaks ning tunnistas vastavaks ja edukaks pakkuja United Capital OÜ pakkumuse.
2.1.5 RHS § 185 lõike 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja
(edaspidi vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile
(edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija
1 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019. § 121, punkt 25.,
Juuraveeb.
3(10)
poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Vaidlustuse võib RHS § 185 lõike 2 punkti 6
järgi esitada hankija otsuse peale, millega hankija lükkab pakkuja pakkumuse tagasi.
2.1.6 Ramirent on seisukohal, et hankija on vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel eksinud,
vaidlustaja pakkumus vastab täielikult RHAD-s esitatud tingimustele. Seetõttu tuleb Ramirenti
pakkumus uuesti läbi vaadata ja vastavaks tunnistada.
2.2 Vaidlustaja pakkumus vastab RHAD-s esitatud tingimustele, mistõttu tuleb see
vastavaks tunnistada
2.2.1 8. aprillil 2026 teavitas hankija riigihangete registri (edaspidi RHR) teabevahetuskeskkonnas
pakkujaid, et hankija muudab konteinerlinnaku rendiperioodi alguse sõnastust järgnevalt –
Konteinerlahendus peab olema paigaldatud ja kasutamiseks valmis hiljemalt 90 päeva jooksul
alates lepingu jõustumisest. Hankija korrigeeris rendiperioodi algusaja sõnastuse ka hanke
andmetes, hankelepingu projekti punktis 1.4, tehnilise kirjelduse (Lisa 1) punktis 2.2,
pakkumuse vormis 5.
2.2.2 Pärast pakkumuse esitamist Ramirenti poolt palus hankija 14. aprillil 2026 RHR-s Ramientil
täpsustada, millise rendiperioodiga on vaidlustaja oma pakkumuses arvestanud, kuna
rendiperioodi päevade arvuks oli Ramirenti pakkumises märgitud 869 päeva. Samuti, kas
Ramirent suudab pakutud konteinerite arvuga tagada kõik nõutud ruumid ja tingimused (lisa 3).
2.2.3 Ramirent vastas 16. aprillil 2026 RHR-s hankijale seoses konteinerite arvuga, et pakkumuse
tegemisel on arvestatud hankija poolt ette antud põhjaplaanidega (Lisa 2) ning nõutud m2-tega
inimese kohta, seega piisas 78 soojaku (ehk konteineri) pakkumisest. Samuti vastas Ramirent,
et tegi rendiperioodi arvutuse 869 päevaga ning et on teavitanud hankijat, et linnaku
paigaldamiseks on vaja 60 päeva lepingu sõlmimisest (lisa 4).
2.2.4 28. aprillil 2026 tegi hankija RHR teabevahetuskeskkonnas teatavaks otsuse, millega lükkas
Ramirenti pakkumuse RHS § 114 lõike 2 alusel tagasi ja tunnistas mittevastavaks järgmistel
põhjendustel: 1) Ramirent on esitanud pakkumuse arvestades 78 konteineriga, mistõttu on
Ramirent arvestanud konteinerite arvu korrigeerimata Lisa 2 põhjaplaani järgi, millel oli
esialgseks konteinerite koguseks märgitud 80 konteinerit, kuid uuendatud põhjaplaanil ja
tehnilises kirjelduses oli ette antud ca 90 konteinerit; 2) Ramirent on esitanud pakkumuse vormil,
millel oli esialgne rendiperiood 15. mai 2026 – 30. september 2028 ehk 869 päeva. Samas on
Ramirent teada andnud, et vajab konteinerite paigaldamiseks 60 päeva alates hankelepingu
sõlmimisest, mistõttu ei saa arvestada rendiperioodi maksumust alates 15. maist 2026 nagu
Ramirent pakkumuses teinud on.
2.2.5 RHS § 114 lõike 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi
või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui
selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud
tingimustest.
2.2.6 Ramirent selgitab, et Ramirenti pakkumus vastas sisuliselt RHAD-s toodud tingimustele,
st puudusid sisulised kõrvalekalded, ning hankija põhjendused Ramirenti tagasilükkamiseks on
4(10)
otsitud ja formaalsed. Ka Ramirenti teabevahetuses antud selgitused kinnitasid, et pakkumus
vastab sisuliselt RHAD-le, kuid hankija neid ei arvestanud (vt punkti 2.3).
2.2.7 Hankija kahest etteheitest (Ramirenti pakkumuse tagasilükkamisel) esimene oli tehtud seoses
soojakute arvuga. Hankija poolt muudetud ja tehnilise kirjelduse viimase versiooni punkt 2.1.
sätestas konteinerlinnakule nõuded järgmiselt (hankija rõhutustega):
Kokku 58 majutuskohta, 16 kontorikohta, heaoluala, kinoala, laoruumid, dussid/wc’d,
vahekoridorid, trepihallid. Kokku ca 90 konteinerit. Põhiline, et oleks tagatud Lisa 2, lk 1 ja 7
toodud vajadused, st lahendus peab olema üles ehitatud vastavalt
asendiplaanile(ruumiasetused). Ligipääs teisele korrusele hoonest seestpoolt peab olema
tagatud hoone keskelt. Sanitaarsoojakud peavad asetsema samuti hoone keskosas, eelistatult
mõlemas tiivas.
2.2.8 Seega, esmalt juhib vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et tehnilise kirjelduse punktis 2.1. oli
toodud ligikaudne konteinerite arv ehk ca 90 konteinerit, mis tähendab, et pakkuja ei pidanudki
pakkuma täpselt 90 konteinerit, vaid viidatud punkti 2.1. alusel oli võimalik ja tehnilisele
kirjeldusele vastav ka vaidlustaja pakutud 78 konteinerit. Seega, pakutud konteinerite arvu ei
saanud hankija pidada pakkumuse sisuliseks puuduseks.
2.2.9 Seejuures ei olnud RHAD alusel sisuliselt oluline konteinerite arv numbrites, vaid see, et
pakutud konteineritega oleks tagatud 58 majutuskohta, 16 kontorikohta, heaoluala, kinoala,
laoruumid, dussid/wc’d, vahekoridorid, trepihallid ning Lisa 2, lk 1 ja 7 toodud vajadused,
st lahendus peab olema üles ehitatud vastavalt asendiplaanile (ruumiasetused) (vt tehnilise
kirjelduse punkti 2.1.).
2.2.10 Ramirent pakkus 78 konteinerit ning pakkumus vastas nende konteinerite arvuga Lisas 2
põhjaplaanides ja tehnilise kirjelduse punktis 2.1. nõutud tingimustele. Ramirent kinnitas
hankijale, et pakutud 78-l soojakul on vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 2.1. tagatud Lisa 2,
lk 1 ja 7 toodud vajadused, s.o nõutud kontoripinnad, dušid/WC-d, laoruumid, kinoruum,
heaoluala jne (vt punkti 2.2.3 ja lisa 4).
2.2.11 Seega, Ramirenti pakkumus ja soojakud vastasid RHAD-s toodud nõuetele ning pelgalt
soojakute arv ei saanud RHAD alusel olla Ramirenti pakkumuse tagasilükkamise aluseks.
RHAD-s polnud nõutud kindlat soojakute arvu. Soojakute osas oli RHAD kohaselt oluline, et
oleksid täidetud tehnilise kirjelduse punktis 2.1. ja Lisa 2, lk-del 1 ja 7 toodud ruumilised jms
tingimused. Need tingimused olid Ramirenti pakkumuses täidetud.
2.2.12 Hankija teine etteheide (Ramirenti pakkumuse tagasilükkamisel) oli tehtud seoses rendiperioodi
päevade arvuga. Ka see etteheide ei ole sisuline ning hankija sai arvestada vaidlustaja
pakkumuse maksumust. Hankija põhjendused pakkumuse tagasilükkamisel on ka vastuolulised
ja ebaselged.
2.2.13 Hankija heidab otsuses ette, et Ramirent on esitanud pakkumuse vormil, millel oli esialgne
rendiperiood 15. mai 2026 – 30. september 2028 ehk 869 päeva. Samas on Ramirent teada
andnud, et vajab konteinerite paigaldamiseks 60 päeva alates hankelepingu sõlmimisest,
mistõttu ei saa arvestada rendiperioodi maksumust alates 15. maist 2026 nagu Ramirent
pakkumuses teinud on.
5(10)
2.2.14 Seejuures on hankija tehnilise kirjelduse parandatud viimase versiooni punktid 2.2. ja 2.4.
esimese lause sätestanud järgmiselt:
2.2. Konteinerlahendus peab olema paigaldatud ja kasutamiseks valmis hiljemalt 90 päeva
jooksul alates lepingu jõustumisest ning pakkuja kinnitab pakkumise esitamisega, et suudab
kasutusvalmis konteinerid paigaldada nimetatud ajaks.
2.4. Konteinerite rendiperiood kuni 30.09.2028.
2.2.15 Hankelepingu viimase versiooni punktid 1.4. ja 1.5. olid sätestatud järgmiselt:
1.4. Konteinerite eeldatav rendiperiood: Konteinerlahendus peab olema paigaldatud ja
kasutamiseks valmis hiljemalt 90 päeva jooksul alates lepingu jõustumisest ja rendiperiood on
kuni 30.09.2028, kui ei kasutata lepingu punktis 1.5 kirjeldatud muudatusi. Rendiperioodi
algusaeg võib muutuda tulenevalt näiteks hankemenetluse kestusest, vaidlustamisest või
paigaldustööde kestusest.
1.5. Rendiperioodi võib pikendada või lühendada, kui samal territooriumil jätkub vajadus vara
rentimiseks kas samas või muudetud mahus või kui vajadus teenuse järele lõpeb varem. Kui
rendiperiood ning renditava vara s.h inventari arv, kogus, maht ja neile esitatavad nõuded
muutuvad, siis muudetakse ka teenuse maksumust proportsionaalselt arvestades pakkumuse
vormil toodud komplekti päeva või kuu hinda.
2.2.16 Tehnilise kirjelduse ja hankelepingu viidatud punktidega sarnaselt oli rendiperiood sõnastatud
ka RHAD Lisas 5 pakkumuse vormil.
2.2.17 Rendiperioodi algus oli RHAD-s seotud hankelepingu sõlmimise ehk jõustumise päevaga, kuigi
lepingu sõlmimise päev ei olnud teada. RHAD-s oli otsesõnu kirjas, et rendiperioodi algusaeg
võib muutuda tulenevalt näiteks hankemenetluse kestusest, vaidlustamisest või paigaldustööde
kestusest, samuti ka rendiperioodi lõpp hankelepingu punktis 1.5. toodud põhjustel.
2.2.18 Seega, kuna RHAD kohaselt polnud rendiperioodi kogupikkus üheselt määratud ega teada, pidi
hankija võtma RHAD alusel arvesse pakutava konteinerlinnaku komplekti ühe päeva või ühe
kuu hinna, mitte kogu rendiperioodi maksumust.
2.2.19 Seda kinnitab ka hankija otsuse põhjenduste vastuolulisus, kus hankija heidab vaidlustajale
ette, et Ramirent on teada andnud, et vajab konteinerite paigaldamiseks 60 päeva alates
hankelepingu sõlmimisest, mistõttu ei saa arvestada rendiperioodi maksumust alates
15. maist 2026. Hankija kinnitab eelnevaga üheselt, et ka hankija ei tea rendiperioodi
alguskuupäeva ja viitab üldse 60 päevale hankelepingu sõlmimisest, mitte RHAD-s toodud 90-le
päevale lepingu jõustumisest.
2.2.20 Seega, vaidlustaja on seisukohal, et hankija pidi arvestama pakkumuse maksumuses (Lisa 5,
pakkumuse vorm) konteinerlinnaku komplekti ühe päeva või ühe kuu hinda, st mitte
rendiperioodi kogumaksumust. Pakkumuse vormil ehk Lisal 5 olidki toodud eraldi lahtrid
komplekti päeva hinna ja komplekti kuu hinna märkimiseks.
2.2.21 Ramirent on esitanud pakkumuse vormil ehk Lisas 5 pakutava konteinerlinnaku komplekti ühe
päeva ja ühe kuu hinna. Hankija on 28. aprilli 2026 otsuses heitnud Ramirentile ette üksnes
konteinerlinnaku komplekti päeva hinna läbi korrutamist esialgse rendiperioodi päevade
6(10)
koguarvuga. See, et Ramirent on pakkumuse vormil lisaks korrutanud konteinerlinnaku
komplekti ühe päeva maksumuse läbi 869 päevaga, ei muuda vaidlustaja pakkumust ühelgi
juhul valeks. Kui hankija soovis korrutada päeva maksumust mõne muu perioodi või päevade
arvuga, oli hankijal võimalik seda Ramirenti pakkumuse vormil toodud konteinerlinnaku
komplekti päeva või kuu hindadega teha. Ramirenti pakkumus vastab sisuliselt ka selles osas
RHAD nõuete. Hankija etteheite puhul on tegemist formaalsusega.
2.2.22 Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel peab pakkumust hindama sisuliselt ning
vaatama kõiki dokumente kogumis. Ramirenti pakkumus vastas sisuliselt RHAD-s toodud
tingimustele, sh pakkumuse maksumuse ja konteineritele esitatud nõuete osas.
2.3 Hankija selgituste küsimine vaidlustajalt oli formaalne ning hankija ei arvestanud
Ramirenti selgitusi sisuliselt. Ramirenti selgituste põhjal oli võimalik hinnata pakkumuse
vastavust RHAD-s esitatud tingimustele
2.3.1 RHS § 114 lõike 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi
või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud
tingimustest.
2.3.2 Riigikohus on 13. juuni 2013 lahendi nr 3-3-1-24-13 punktis 22 selgitanud järgmiselt: „Selleks,
et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks,
peab hankijal olema kaalukas põhjus. Hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste
kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed
jätnud esitamata teadlikult. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud
dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja
on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.“
2.3.3 Juhindudes eelviidatust oleks hankija pidanud tunnistama Ramirenti pakkumuse vastavaks, kui
ta oleks võtnud Ramirenti selgitusi arvesse. Puuduse kõrvaldamiseks võimaluse mitteandmine
saab olla õigustatud vaid juhul, kui hankijal on esitatud dokumentide pinnalt selge, et vaidlustaja
ei vasta sisuliselt RHAD-s esitatud tingimustele, st puudus on sisuline, mitte vormiline. Sellist
järeldust vaidlustaja poolt esitatud dokumentide ja selgituste pinnalt hankija aga teha ei saanud
(vt punkti 2.2). Ramirent vastas 16. aprillil 2026 hankija selgitustaotlusele, et ta on oma
pakkumuse tegemisel arvestanud hankija poolt ette antud põhjaplaanidega (Lisa 2) ning nõutud
m2-tega inimese kohta, seega piisas 78 soojaku pakkumisest (vt punkti 2.3). Ramirent kinnitas
sellega hankijale, et 78 soojakuga on täidetud kõik vajalikud nõuded soojakutele ja ta suudab
pakutud konteinerite arvuga tagada kõik nõutud ruumid ja tingimused (vt punkti 2.2). Samuti
vastas Ramirent hankija selgitustaotlusele, et ta tegi rendiperioodi arvutuse 869 päevaga, mis
tähendab, et ta on konteinerlinnaku päeva maksumusega 869-ga läbi korrutanud (vt punkti 2.3).
Seega, antud vastustest pidi olema selge, et Ramirenti pakkumus vastab RHAD-s toodud
nõuetele.
7(10)
2.3.4 Ka hea halduse põhimõttest tuleneb arusaam, et õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab
haldusorgan2 ja avaliku võimu kandjal, kelle tegevus on põhjustanud kahjuliku tagajärje, on hea
halduse põhimõttest tulenevalt kohustus rakendada mõistlikke jõupingutusi kahjuliku tagajärje
kõrvaldamiseks või vähendamiseks.3 Riigikohus on sedastanud, et kuigi hankemenetlus ei ole
HMS § 2 lõike 2 kohaselt haldusmenetlus, kehtib ka riigihankes hea halduse põhimõte, mis
paneb vastutuse menetluse õiguspärasuse eest hankijale.
2.3.5 Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija oleks pidanud sisuliselt hindama
Ramirenti pakkumust ja võtma arvesse Ramirenti selgitusi, vajadusel küsima täiendavaid
selgitusi. Hankija küll küsis selgitust, aga ei arvestanud esitatud vastust, st hankija selgituse
küsimine oli formaalne ehk nö „linnukse kirja saamiseks“. Hankija jättis pakkumuse arvestamata
formaalsetel ja otsitud põhjustel – kuna pakkumuse vormil oli Ramirent korrutanud
konteinerlinnaku päeva maksumuse 869 päevaga läbi ning märkinud soojakute koguarvuks 78.
Ramirenti pakkumuses toodud päeva ja kuu maksumused olid õiged ja pakkumus seega vastav.
Samuti vastas RHAD-le 78 soojaku pakkumine. Kui hankija oleks kontrollinud pakkumust
sisuliselt, oleks ta veendunud, et pakkumus vastas RHAD tingimustele ning saanud pakkumuse
vastavaks tunnistada.
2.4 Pakkumuse ja selgituste mittearvestamine on vastuolus riigihanke eesmärgiga,
ebaproportsionaalne ning pakkujat ebavõrdselt kohtlev
2.4.1 Hankijapoolne pakkumuse ja selgituste mittearvestamine on vaidlustaja hinnangul vastuolus
riigihanke eesmärgiga, ebaproportsionaalne ning pakkujat ebavõrdselt kohtlev.
2.4.2 Riigihanke eesmärgiks on hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku
kasutamise tagamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste
efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 2). Euroopa Kohus on kokkuvõtvalt selgitanud, et
väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab hankija kõigis hankemenetluse etappides
järgima pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja järelikult ka kõigi pakkujate võrdsete
võimaluste põhimõtet.4
2.4.3 Hankija on käesoleval juhul Ramirenti pakkumuses esinenud formaalsete puuduste tõttu (mis
ei mõjutanud pakkumust sisuliselt) kohelnud vaidlustajat ebavõrdselt (RHS § 3 punkt 2) –
Ramirenti pakkumus, milles esines vaid formaalne puudus, on alusetult tagasi lükatud. Kõigile
pakkujate esitatud pakkumustele peavad aga kehtima samad tingimused.5
2.4.4 Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei ole siiski vastuolus see, kui pakkumusega
seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid
täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Pakkujalt selgituste küsimine eeldab mh, et
selle nõudega ei kaasneks asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist ning
2 RKHKo 3-3-1-85-06, punkt 12; RKHKo 3-3-1-80-06, punkt 21.
3 RKHKo 3-3-1-83-10, punkt 17.
4 Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004 otsus kohtuasjas C-496/99 P: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, EKL 2004,
lk I-3801, punkt 108; Esimese Astme Kohtu 17. detsembri 1998 otsus kohtuasjas T-203/96: Embassy Limousines
& Services vs. parlament, EKL 1998, lk II-4239, punkt 85, ja Esimese Astme Kohtu 12. juuli 2007 otsus kohtuasjas
T-250/05: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 45.
5 Esimese Astme Kohtu 12. märtsi 2008 otsus T-332/03: European Network vs Euroopa Komisjon, punkt 125 ja
seal viidatud kohtupraktika.
8(10)
kõiki pakkujaid koheldaks võrdselt ja lojaalselt nii, et hankemenetluse lõppedes ja selle tulemust
arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste esitamise nõude saanud pakkujat on alusetult
koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Eelnevast sõltumata saab selgitamisnõue
siiski puudutada vaid selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida,
et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtpäev (C-336/12, Manova, p-d 31-32,
36-37, 39; C-387/14, Esaprojekt, p-d 37-40).
2.4.5 Võrdse kohtlemise põhimõtte raames peab hankija jälgima ka, et kõik isikutele seatavad
piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Proportsionaalsuse põhimõte on täidetud, kui hankija poolt kasutatav meede/tingimus on sobiv
ja vajalik eesmärgi saavutamiseks ning kaalub üles kõik võimalikud vastuargumendid.
2.4.6 Vaidlustaja hinnangul ei ole pakkumuse tagasilükkamine proportsionaalne olukorras, kus
hankijale pidi olema arusaadav, et rendiperiood ei ole RHAD-s üheselt määratud ning see
ei mõjutanud pakkumuse (konteinerlinnaku päeva ega kuu) maksumust ja et vaidlustaja
pakutud konteinerite arvuga (kindlat arvu ei nõutud RHAD-s) olid tagatud kõik RHAD-s
nõutud ruumid ja tingimused.
2.4.7 Formaalsete etteheidete tõttu tagasilükatud pakkumisega ei ole hankija rahalisi vahendeid
säästlikult ega otstarbekalt kasutatud. Ramirenti pakkumuse maksumus on madalam kui teise
pakkuja, United Capital OÜ, pakkumuse maksumus. Täpsemalt, Ramirenti pakkumuse
maksumus on 728 960 eurot (km-ta) ja United Capital OÜ pakkumuse maksumus on
2 249 730 eurot (km-ta).
2.4.8 Seega, vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine formaalsete puuduste tõttu ei ole vaidlustaja
hinnangul õiguspärane. Ramirenti pakkumus oleks tulnud tunnistada vastavaks ja edukaks.
Riigikohus on leidnud lahendi nr 3-3-1-24-13 punktis 17, et inimlikke vigu riigihangetel
osalemisel ei saa täielikult vältida.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1 Taotlus riigihanke nr 308257 peatamiseks
3.1.1 RHS § 193 lõike 1 järgi võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha
igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse
peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada.
3.1.2 Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil peatada viivitamatult riigihange nr 308257.
3.1.3 Kui vaidlustuskomisjon riigihanget nr 308257 ei peata, kaotab vaidlustaja võimaluse enda õigusi
kaitsta ning tema õigustatud huvid saavad pöördumatult kahjustada.
3.1.4 Hankemenetluse peatamine on möödapääsmatu, et tagada vaidlustajale tegelik võimalus
hankija olulistele rikkumistele reageerida. Vaidlustaja leiab, et alternatiivseid meetmeid antud
juhul vaidlustaja õiguste tagamiseks ja vaidlustuskomisjoni otsuse täidetavuse tagamiseks ei
ole, kuna riigihanke peatamata jätmise korral ei ole võimalik takistada hankelepingu sõlmimist
ja lepingu täitma asumist õigusvastaselt vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkuja poolt.
Vaidlustaja leiab, et tema pakkumus vastas RHAD-s toodud tingimustele, millisel juhul oleks
9(10)
hankija pidanud tunnistama vastavaks ja ka edukaks Ramirenti pakkumuse. Ramirenti
pakkumus oli madalam kui teise, United Capital OÜ, pakkumus. Hankijat tuleb kohustada viima
läbi uus seaduspärane hindamine vaidlustaja pakkumuse riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele vastavuse osas (RHS § 114 lõige 2) ning sellele järgnevate otsuste vastuvõtmine,
et selgitada välja õiguspärane edukas pakkuja.
3.1.5 Hankija huve hankemenetluse peatamine ei kahjusta. Vaidlustaja ning üldsuse huvid tagada
hankemenetluse korrektne ja õiguspärane läbiviimine kaalub igasuguste kahtlusteta üles
hankija ja kolmanda isiku mis tahes huvi hankelepingu viivitamatuks sõlmimiseks ja täitma
asumiseks.
3.2 Menetluslik teave
3.2.1 Vaidlustaja on vastavalt riigilõivuseaduse § 258 lõike 1 punktile 2 tasunud vaidlustuse esitamisel
riigilõivu 2 560 eurot (lisa 5).
3.2.2 Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Lugupidamisega
/digitaalallkiri/
Rahel Behrsin
Lisad:
1. Hankija 28. aprilli 2026 otsus;
2. Hankija 28. aprilli 2026 otsuse põhjendused;
3. Hankija 14. aprilli 2026 selgitustaotlus;
4. Pakkuja vastus selgitustaotlusele;
5. Riigilõivu tasumist tõendav dokument.
10(10)
MAKSEKORRALDUS NR 25754
Maksja
Arvelduskonto/IBAN : EE435100005100072030
Nimi : Ramirent Baltic AS
Maksja ID : Registreerimisnumber 10199349
Saaja
Arvelduskonto/IBAN : EE932200221023778606
Nimi : Rahandusministeeriumi
Saaja pank
BIC/SWIFT kood : HABAEE2X
Panga nimi : SWEDBANK AS
Aadress : LIIVALAIA 34, TALLINN
Makse andmed
Sisestamise kuupäev : 08.05.2026
Väärtuspäev : 08.05.2026
Summa : 2 560,00 EUR
Selgitus : vaidlustus - 260508
Viitenumber : 2900082126
Makse tüüp : Välkmakse
Teenustasu : 0,00 EUR
Arhiv.nr : 3451263
Staatus : Täidetud
Pank:
OP Corporate Bank plc Eesti filiaal Maakri 19/1 Telefon: + 372 6 630 845, +372 6 630 854
Registrikood: 11534064 Tallinn 10145 Faks: + 372 6 630 841
BIC/SWIFT: OKOYEE2X Eesti opbank.ee